1. Soomes 2. Rootsis 3. Norras 4. Tsehhis 5. Itaalias 6. Iraagis 7. Ameerika-Ühendriikides 8. Prantsusmaal 9. Inglismaal jne... Mõnes nendest riikidest on käinud mitu korda. 10 7. Onu hindab eetilisust ja suhtlemisoskust Vaido sõnul peab ohvitser olema kodumaale lojaalne ja töötama hingega. ,,Avalikkuse ees ei sobi ohvitseril isegi erariietes kaitseväe mainet kahjustavaid samme teha," on ohvitseri eetikat kõrgelt hindav kapten Halliküla kindel veendumus. Pataljonis nähti teda ikka rohkem naeratavana kui tigeda näoga. Vaido arvab, et ühelt poolt on naeratamisoskus talle kaasa antud. Juba keskkoolis huvitus ta psühholoogiast. Hiljem luges Carnegie suhtlemisõpikut ,,Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi?" lisab ta.
Seega on vahiohvitser kohustatud tagama ööpäevase trapivahi sadamas. Trapivahi kohustusi täitev laevapere- liige (vahimadrus) on kohustatud läbi viima isikuandmete kontrolli, vajadusel sooritama ka läbiotsimise. Isikuandmed kantakse teki logiraamatusse, ning seejärel kantakse ette vahiohvitserile. ################################################################ Sõiduvaht e. navigatsioonivaht. Vahi vastuvõtmine ja üleandmine, vahiohvitseri kohustused Vahti asuv ohvitser peab olema veendunud, et tema vahi liikmed on igati võimelised ja valmis vahikohustusi täitma, sealhulgas ka selles, et öösel nende nägemine on pimedusega adapteerunud. Vahti asuv ohvitser ise ei tohi vahti üle võtta kuni ta silmad ei ole täielikult adapteerunud valgustusega ja kuni ta pole endale selgeks teinud: (a) kapteni püsikäskude ja spetsiaalsete laeva juhtimist puudutavate ; juhiste sisu;
Retsensioon: Shannon Rose Töö kirjutas: Esitajad Ballett Shannon Rose toimus 11.novembril kell 19.00 Estonia teatris. György Youri Vamose ballet. Muusika: Jean Sibelius Dirigent: Jüri Alperten Osades mängisid: Rose:Luana Georg Rose`i isa: Viktor Fedortsenko Õpetaja: Sergei Fedossejev Preester: Juri Mihhejev Tom,külanarr: Vladimir Klepinin Inglise ohvitser: Anatoli Arhangelski Mässajate juht: Daniel Kirsipuu Esietendus 1996 Baieri Riigiooperis Esietendus 17.märtsil 2005 Rahvusooperis Estonia. Muusikavalik Balletis on kasutatud alljärgnevaid Jean Sibeliuse teoseid: I vaatus 1.Tänaval Lemminkäineni süit,op.22, 1.osa 2.I visioon 3.Tänaval 4. II visioon 5.Mässajad 3.osa 6.Rose kaljudel 7.Pulmad 4.osa 8
Libretto Tegelased: Printsess-Noor ilus ja armunud. Sõdur- Julge. Ohvitser- Mässumeelne, vihane ja kärsitu Mesilane- Tark ja arutlev. Elasid kord printsess koos oma mesilasega. Printsess oli väga ilus ja rikas, kuid tal oli üks mure. Nimelt armastas see printsess sõdurit. Nende vahelist armastuse takistas aga ohvitser, kes oli ka sõduri isa. Printsess(kurvalt mesilasele): Miks ei võiks mina kunagi saada nii nagu on seda teised inimesed? Miks ei ela mina sellist elu, nagu tavalised inimesed? Miks pean mina olema just printsess? Mesilane(lendab printsessi õlale): Kallis printsess, sa tead, et ka sina saad kunagi õnnelikuks, sest sa oled seda ometigi väärt... sa oled ju hea inimene. Printsess(norutades oma ette): Mind see teadmine ei rahulda. Ma armastan just oma sõdurit ja ainult teda
dunglile tule otsa, et teda välja suitsetada. Tuli võttis enda alla enamiku saarest ja levis kogu aeg edasi. Ralph hakkas küttide eest meeletu kiirusega jooksma. Ta tundis, et ei ole neist võimeline läbi murdma ja peitis end uuesti. Metslased leidsid ta jälle üles ning ta pages rannale. Seal komistas ta mereväeohvitseri otsa, kes oli suure suitsu peale kohale tulnud. Ohvitser pöördus Ralph'i poole. "Me võtame teid kaasa. Kui palju teid siin on?" Ralph kehitas õlgu. Ohvitser vaatas temast mööda, võõbatud poistesalga poole. "Kes siin ninamees on?" "Mina," ütles Ralph valjusti. Üks jõnglane, kes kandis iseäraliku musta mütsi jäänuseid, katkised prillid vööl, nõksatas ettepoole, aga mõtles nähtavasti ümber ja jäi vaikselt seisma. "Me nägime teie suitsu. Nii et te ei tea siis, kui palju teid siin on?" "Ei, sir." Ohvitser kujutles endamisi saare läbiotsimist, mis tal ees seisis. "Mina oleksin küll arvanud," ütles ta, "et kamp inglise poisse..
Ralph otsustas pugeda peitu tihnikusse ja lootis, et teda ei leita. Kütid aga paljastasid ta ja panid dzunglile tule otsa, et teda välja suitsetada. Tuli võttis enda alla enamiku saarest ja levis kogu aeg edasi. Ralph hakkas küttide eest meeletu kiirusega jooksma. Ta tundis, et ei ole neist võimeline läbi murdma ja peitis end uuesti. Metslased leidsid ta jälle üles ning ta pages rannale. Seal komistas ta mereväeohvitseri otsa, kes oli suure suitsu peale kohale tulnud. Ohvitser pöördus Ralph'i poole."Me võtame teid kaasa. Kui palju teid siin on?"Ralph kehitas õlgu. Ohvitser vaatas temast mööda, võõbatud poistesalga poole."Kes siin ninamees on?""Mina," ütles Ralph valjusti.Üks jõnglane, kes kandis iseäraliku musta mütsi jäänuseid, katkised prillid vööl, nõksatas ettepoole, aga mõtles nähtavasti ümber ja jäi vaikselt seisma."Me nägime teie suitsu. Nii et te ei tea siis, kui palju teid siin on?""Ei, sir."Ohvitser kujutles endamisi
Hiljem kui öeldut uuesti korrati seletati talle et koolipoisid olid tule avanud. Ega nad kaua seal rääkida ei saanudki sest juba tulidki punased jaama hoonesse neid kinni võtma. Ahas märkas punaste salgas ka Käämerit. Käämer kutsus Ahast venelaste poolele sõdima. Ülejäänud punaste salgast võtsid jaamahoones viibinud ohvitseri ja pika mehe kinni ja viisid kontorisse. Ahas lõpetas Käämeriga jutu ja liikus eemale. Varsti kuulis ta kontoris kähmt ja sealt põgenesid ohvitser ja pikk mees välja revolver käes. Ahju juures märkasid na Ahast ja kutsusid teda Viljandi poole kaasa. Algul Ahas ei tahtnud minna aga lõpuks jooksis neil e õhtupimedusse järgi. Palju olid mehed rännanud, nad otsisid paika kus saaks puhata. Nad peatusid üksiku maja juures, ukse avas väike väeti vanamees. Lubas nad enda juurde põrandale magama. Ise veel kurtes kui vilets kõik on . järgmine päev rändasid mehed edasi, et kusagilt küüti saada.
praadida sigu. Nemad sellest ei hoolinud, et kas nad saavad saarelt ära või ei saa. Ralph, Põssa ja kaksikud läksid Põssa prillidele järele, aga selle tulemusena Põssa tapeti., kaksikud võeti kinni ja Ralph põgenes. Aga kuna Jack ei olnud sellega nõus, et ta põgenes siis ta käsutas kogu oma karja teda taga ajama, et leida ta üles ja ära tappa. Selle tulemusena läks saar põlema, kuna nad jooksid põlevad tõrvikud käes. Saare põlengut nägi ohvitser, kes tuli paadiga saarele, et vaadata mis toimub. Ja tänu sellele pääses Ralph eluga ja nad said saarelt ära.
Õhusõiduki meeskonda võivad olla lülitatud veel navigaator ja pardainsener. Kaasaegsed ärilises lennutranspordis kasutatavad lennukid lendavad valdavalt kahe piloodiga. Hindamatut abi osutavad lennuki- meeskondadele arvutipõhised pardakontrolli ja navigat-sioonisüsteemid. Et kindlustada lendamise turvalisus, lennuki seadmete õige kasutamine ja lennuoperatsioonide õige täitmine, on reisilennukis reeglina kaks pilooti: lennuki kapten ja esimene ohvitser. Mitmeliikmelises lennuki meeskonnas alustavad piloodid töötamist esimese ohvitserina, et saada piisavalt kogemusi kaptenitöö jaoks. Õhusõiduki kapten on õhusõiduki omaniku või valdaja määratud vajaliku ettevalmistuse ja kogemustega piloot, kes juhib meeskonna tööd ja vastutab lennu ohutu kulgemise eest. Ta vastutab meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva lasti ohutuse eest õhusõiduki uste
11 osakonnas asus püstiseismise kongid. Kongide suurus oli 1,5 m2 ja korraga paigutati sinna 4 inimest. Nad pidid seisma seal ööläbi ja päeval koos teistega tööle minema. Samuti asus keldris " näljutamise" kongid. Siia paigutati samuti reeglite vastu eksinud vange, neile ei antud ei süüa ega ka juua ja hoiti seal kuni nad surid. Keldris asusid ka "pimedad" kongid. Kuna kongides oli ainult üks väga väike aken, siis paljud vangid läbusid seal. Mõnikord pani SS ohvitser isegi küünla kongi põlema, et hapnik kiiremini otsa lõppeks. 3 septembril 1941 aastal katsetas laagriülema abi komandant Haumtsturmführer Fritzsch esmakordselt surmavat gaasi Zyklon B. 600 venelase ja 250 juudi eduka hukkamise järel, võeti Auschwitzis gaas kasutusele. Ehitati erialdi gaasikambrid ja krematooriumid. Gaasikambreid kasutati 1941-1942 aastal ja seal hukati kokku umbes 60 000 inimest. Auschwitz II-Birkenau Birkenau laager oli Auschwitzi suurim
ebaõiglusest oma südameasja, võttes kõike seda isikliku solvamisena, millega ta ei või ega tahagi leppida. Tema luuletus ,,Puri" ühendab kaks põhimotiivi- priiuse ja vangipõlve, mässumeele ning sunnitud rahu. Ta kasutab palju irooniat. Looming aastatel 1835-1837 oli varasemaga võrreldes läbi teinud suured muutused. Olid ka muutused elus: luuletaja suunati ihukaitseväe husaaripolku, mis oli üks privileegitumaid väeüksuski. Lermontovist sai ülbe ohvitser, husaar ning naistevallutaja. Kirjandus oli ta võtnud enda võimusesse. Autor armastas teatrit ja draamaga ,,Maskeraad" näitas ta, et ta oli saavutanud oma ande täisküpsuse. Draama aluseks on romantiline süzee deemonist. Draama keelati tsensuuri tõttu. Oma loomingusse suhtus autor ise väga rangelt. 1830-ndate aastate keskpaiku oli ta juba ligi 300 luuletuse, mitme poeemi ja draama autor. Ta hoidus pikka aega ennast trükis avaldamast. Alles 1837
1) Sotsiaalne seisund Anna- Peterburi he thtsama isiku naine, vrstinna Karenin-vrst Vronski- esinduslik ohvitser, krahv Levin- aadlisuguvsast Kitty- vrstitar 2) Iseloom Anna- llas, alati srav, vastuoluline, kirglik, elav Karenin- trjub vlja tundeid, surub need maha, konservatiivne, tark Vronski- isekas, tujukas, vluv Levin- siiras, tkas, omade vaadetega Kitty- siiras, hell, kaastundlik 3) Olulised tekspidamised Anna- Armastus on kige tugevam ja thtsam kohustustest Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav
Sauli poeg Rääkida sellist filmist ei ole lihtne, samuti raske oli seda vaadata. "Sauli poeg" on väga eriliselt tehtud film. Kaamera jälgib ainult peategelast, aeg-ajalt näitab, mida ta näeb (kuidas tapavad poissi, kuidas ohvitser viib ülekuulamise läbi, kuidas Saul on kiusatud SS sõdurite poolt- täiesti mõtetu ja tarbetu stseen, minu arvamuselt). "Sauli poeg" tegevus areneb Auschwitzis ja peategelane - ungarlane Saul Auslander on Sonderkommando liige. See film, minu arvates, keskendub iseenesest kõik holokausti õudused, näitab koonduslaagri vangite raske saatus läbi ühe vangi, kes on keset põrgu. Ma ei kujuta enam kohutav saatus kui Sonderkommando Auschwitzisi liikmete saatus. Kuigi
Vangivalvuri naine andis Fabriziole ühe vangis hinge heitnud hussaari riided ja tema passi. Peagi sai ta võtta osa võtta sõjategevusest Waterloo lahingus. Peale lahingut sai Fabrizio sõneluse käigus prantslaste käest haavata ning ta läks lähedal asuvasse külla võõrastemaija varjupaika otsima. Tema haavad olid mädanema läinud ning perekond, kellele võõrastemaja kuulus, hoolitses Fabrizio eest 2 nädalat, kuni ühel päeval astus tuppa saksa ohvitser, kes tuli teda sõjavangide nimekirja kandma. Fabriziot ei viidud kohe minema, sest ohvitser arvas, et ta on veel raskelt haavatud. Pererahavas rääkis toimunust Fabriziole ning too otsustas põgeneda. Lõpuks jõudis ta Genfi ja sai kokku oma tädi teenriga, kes ütles, et Milaano politsei kahtlustab Fabriziot mingis vandenõus. Ta naases oma kodukanti Milaanos, kus ta oli nüüdseks tagaotsitav ja kohtus seal oma ema ja tädiga. Fabrizio kohtas Milaanos Parma vangivalvurite ülema ilusat
erinevalt lejnud poisid ja sndmusi kogeb raamatus, et paralleelselt nende Jeesuse elu. Mereveohvitser Saabuv hetked enne Ralph on niliselt eelseisva surma, kuningliku mereve ohvitser on llatunud ja pettunud, saades teada, et poiste hiskond on kokku varisenud kaosesse. Ta tpsustab, et ta oleks vinud oodata "parem nitus" Briti lastele. kki ootuses vlimuse tiskasvanud autoriteetse koheselt vhendab elus on hunt jhker laste mng. Kui ohvitser ksib, kes vastutab, Ralph vastuseid valjusti: "Ma olen" ja Jack, kes oli varem iseloomustatud kui vimas liider, vhendatakse "vike poiss, kes kandis endiselt erakordne must kate tema punased juuksed ja kes viiakse silmed prillid tema talje ". Viimase lause, ohvitser, piinlik stressi lapsed, prdub pilk ristleja, kust tema partei on maandunud - smbol tema enda tiskasvanud sda. Beast Beast esmakordselt mainitud "littlun" ja miste on kohe tagasi Ralph. Beast on
Napoleoni elulugu Napoleon sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino pojana 15.augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785.aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naases ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga, Korsika rahvuslaste liidriga. 1793 kutsuti ta piirama Touloni, kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud
Victor Marie Hugo (26.02.1802 - 22.05.1885 ) 11 . k l a s s Ülevaade elust, huvitavad faktid Prantsuse kirjanik Luuletaja, näitekirjanik, draamakirjanik, kunstnik, poliitik Tähtsaim prantsuse romantik Napoleon III vastasena oli ta eksiilis. (1851-1870) Prantsuse akadeemia (1841) Hakkas poliitikaga tegelema (1843) Isiklik elu Joseph Léopold Sigisbert Hugo - ohvitser (17741828) Sophie Trébuchet (17721821) Abel Joseph Hugo (17981855) Eugène Hugo (18001837) Adéle Foucher (1803-1868) 4 last Ema ja isa läksid lahku, elas ema juures Looming Esimene proosapala: "Islandi Han" (1823) Näidendid: "Cromwell" (1827), "Hernani" (1830) Romaanid: "Jumalaema kirik Pariisis" (1831), "Hüljatud" (1862) Luulekogud: "Oodid" (1822), "Oodid ja ballaadid" (1826) Kirjaniku tähtsus, tsitaat
arutas Jakob tihti teemal, et tal on jube imelik õde - hyppab kõhkluseta niimoodi kõigesse sellesse segadusesse. Jakob tundis ta yle mõningal määral uhkust, aga samas, säilitades kainet talupojamõistust, tundis ka pisukest ebamugavust ja võõristust). Asjad arenesid omasoodu ning peatselt oli Eeva (khmm) tiine. Olnud, vaid kolm kuud sellises seisus, tabas auväärset prouat aga hoop: Sisse lendas keski kõrgem ohvitser Tallinnast (ei mäleta enam kes, mingi itaallane vist), kes arreteeris Timo ja sobras kõik ta paberid läbi ja võttis kaasa (seda muidugi endaga kaasas olnud soldatite käte läbi). Niisiis kaob Timo silmapiirilt (ette rutates ja teie põnevust rikkudest paljastan ma, et koguni 9 aastaks). Eeva elu muutub jube raskeks, sest ta on Balti aadlile tõeline pain in the ass (noh ntx vahetult peale abiellumist läksid Eeva ja T. v. Bock kirkikusse, aga kogu
· Jumalakartliku ülemdiakoni maine himu Esmeralda vastu ning sellest tingitud pahateod. · Ärapõlatud Quasimodo armastus mustlastüdruku vastu ning kurb paratamatus, et vastuarmastust loota ei ole. SISUKOKKUVÕTE: Jumalaema kiriku ülemdiakoni poolt põlatud, ent samas ihaldatud mustlastüdruk Esmeralda päästab süütu kirjaniku, abielludes temaga. Tüdruku enda südamesse on pugenud aga noor ja ilus ohvitser. Nende kohtumisel tapab ülemdiakon suures armukadeduses ohvitseri ning saadab sellega Esmeralda nõias süüdistatuna surmanuhtlust ootama. Tänu küürakale kellalööjale Quasimodole õnnestub tüdrukul põgeneda. Maiste himude küüsi sattunud ülemdioakonil Claude Frollol õnnestub tüdruk kättemaksuna temaga koos mitte põgenemise eest vahistajate kätte meelitada. Enne poomist leiab tüdruk enda kadunud ema, kes sureb teda kaitstes
Paljud teavad Sergo Varest Kodu keset linna Henrina «Kodu keset linna» süzee järgi oli seriaalipere elus vahepeal möödunud viis aastat ning sellepärast pidi realkooli poisi Henri Tamme hakkama mängima Sergo Vares Televaatajad on uue osatäitjaga väga rahul Sergo Vares liitus "Kättemaksukontoriga" Sergo Vares on väga tuntuks saanud kui Kättemaksukontori näitleja Karl Suur noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunati ametialase käki tõttu tööle kriminaalpolitseisse Näitlejatega peaks "uuel poisil" küll hea klapp olema, sest Fridat kehastab Sergo kolleeg teatrist NO99, Marika Vaarik Kommentaarid Sergo Varese kohta Sergo Vares "Kuidas seletada pilte surnud jänesele?" Teater NO99 ETV-salvestus. http://www.youtube.com/watch?v=w1XqQST
dirigendipulti üldlaulupeol 1938) · Sireli, kas mul on õnne- Ernesaks kirjutas sõnad sinna ise. · Ooperid: Pühajärv, Tormide rand(populaarseim)- koostöös Juhan Smuuliga Tegevus toimub Hiiumaal 18-19 saj. vahetusel. Ungru krahv, kes on ajalooski tuntuks saanud vale-majaka tulede abil karilejooksnud laevade röövimisega. Tema tegevust üritavad takistada vene ohvitser Petrov ja paagivahi tütar Mall ning endine krahvi ori Leemet. Tegevusrohke ja dramaatiline sündmustik, ent õnneliku lõpuga. Petrov hukkub krahvi käe läbi. Rannarahvas ja Leemet viskavad krahvi kaljukaldalt merre. · Avaldas mitu raamatut: Nii ajaratas ringi käib, Suu laulab, süda muretseb, Kutse
on ära surnud ja varanduse pojale jätnud. Ferdinand tasus võlad ära ja lahkus ülikoolist. Ferdinand armus tsirkuseartisti Ludmillasse, kelle peale ta kogu oma varanduse ära raiskas. Kui kogu varandus otsas oli, tüdines Ludmilla Ferdinandist ära ja leidis endale uue. Ludmilla pärast tuli Ferdinandil tüli Nanumjanziga, sest Ferdinandi süül jäi ta ilma Ludmillast. Nanumjanz tahtis Ferdinandile kätte maksta ja ta ära tappa, aga üks ohvitser sekkus ja nii Ferdinand pääses. Nanumjanz aga hüppas jõkke ja jäi kadunuks. Pärast seda juhtumist otsis Ferdinand omale töö. Ta sai kohtukirjutaja koha. Ühel päeval kui ta läks oma sõbralt võlgu küsima, siis ta väitis, et ei ole enam nii suur naistekummardaja, kui varasemalt, aga nii kui ta üht tütarlast aknast nägi, küsis oma sõbralt kärmesti kümme rubla ja vaevalt oli ta raha pihku saanud, kui ta nagu tuul ukse taha kadus ning tõttas tüdrukule järele.
Benjamin Franklin Matti Aivar Lind Liina Salonen 11H Tallinna Lilleküla Gümnaasium VARAJANE ELU ·USA, Boston (1706 a. jaanuar) ·Algkoolist isa ärisse, ·Ärimehest isa Josiah Franklin sealt venna trükkikotta ja ·Kodukanast ema Abiah ujuma Folger ·Silence Dogood - ajakiri NOORUS JA KESKIGA ·Poliitik ja (aja)kirjanik ·Postkontori ülemjuhataja ·Leiutaja ja teadustega tegeleja ·Tegeles ajuti ka muusikaga Füüsikale andis suure panuse oma avastuste ja teooriatega elektri vallas. TEADUSHUVI ·Dr Spenceri loeng elektrist (kana, biifsteek, tuli, piiritus, elektrikett) ·Kiindus elektrisse ja pühendas kogu oma aja ·Londonist elektrostaatiline toru siidiga hõõrumiseks ja sai teada, et tekitatud sädemed ja välk on üht ja sama liiki elekter! ·1752. a tuulelohega siidinöör võtmega äikesepi...
Kaits e väe auas tme d Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi. Jõgeva NK ja KT Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Auas tme te andmis e õ ig us o n järg ne vate l is ikute l - vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele - väeosa ülem - sõduritele Jõgeva NK ja KT Auastmed jagunevad maaväe, õhuväe (samased maaväe auastmetega) ja mereväe auastmeteks. Jõgeva NK ja KT Maaväg i ja õ huväg i S õ durid Kapra l Reamees No o re mallo hvits ...
novembril 1918, kui Punaarmee ründas Narvat. 2)Miks algas vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. 4)Kes oli sõja algul edukam? Sõja algul oli edukam venemaa, kes vallutas Narva, Võru, Rakvere ja Tartu. 1919. a jaanuari alguseks jõudis Punaarmee Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusele. 5))Miks näis sõja algul Eesti Vabariigi olukord lootusetu? Ainuke Eesti ohvitser, kes langes Vabadussõjas diviisiülemale vastaval ametikohal. mil vastloodud Eesti Vabariigi olukord näis pea lootusetuna 6)Kes oli Johan Laidoner? Johan Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik ja ülemjuhataja. 7)Miks hakkas eestlastel varsti sõjas hästi minema? Laidoner, Inglise laevastik, relvastus, abi Soomest, soomusrongid. 8)Paljud koolipoisid ja üliõpilased läksid vabatahtlikult sõtta.
korrusel maganud kadette. Vahtkonnast tulnud kadetid koos nelja suurtükiväe kadetiga, kellel oli õnnestunud relvahoidlast saada 9-mm automaatpüstolid, avasid ründajate pihta tule, takistades nende edasitungi teisele korrusele, kus asunud kadetid said relvade hoiuruumist haarata relvad ning asuda vasturünnakule, mille järel ründajad põgenesid. Samal ajal oli üks väiksem mässajate grupp asunud ründama kadettide kasiinot, kus asusid kooli korrapidaja ohvitser ja üks veebel. Korrapidaja ohvitser hoonest lahkunud ja veebel läinud elamublokki pesema. Üks kadettide patrull pidas kinni linnast tulnud sõiduauto, kes nähes relvastatud kadette, püüdsid põgeneda, kuid nad tabati ja toodi Sõjakooli. Kaks autos olnuist olid Rudolf Vakmanni vennad, kes olid saadetud Sõjakoolist relvi tooma. Kolmest ohvitserist moodustatud sõjakohus toimetas juurdluse ja kõik tabatud seitse inimest mõisteti surma, mis sama päeva hilisõhtul täide viidi.
raekohtunik Mr.Javieri abiga. .Franck sõitis mägedesse, et saada tagasi oma isalt varastatud pabereid. Ta sõitis koos Mr. Javieri ja Andrewga. Mägedes peatusid nad ühes trahteris, mille perenaine neid küll alguses sisse ei tahtnud lasta, aga lõpuks nad ikkagi said sinna ööbima. Sõid, jõid, kaklesid paari mägilasega ja heitsid magama. Aga kõrtsis langesid nad ohvitseri kätte, kes pidas neid Rob Roy salakuulajateks. Hommikul asusid nad teele, sest ohvitser Thorton tahtis, et Franck ja Mr. Javier juhataks nad Roby juurde, et see kinni võtta. Teel pids nad kinni Roby naine- Helen oma salgaga. Nad pidasid maha võitluse, mille võitis Helen. Mr.Javier ja Franck langesid Heleni salga kätte, kes veel ei teadnud, kellega tegemist on. Enne, kui ta jõudis lasta nad mägijärve visata saabusid Heleni pojad, kes teatasid, et nende isa Rob on vangi langenud. Vangi langenud sellepärast et teda oli reedetud.
Käbi Laretei TÕRU-TÕNN PARTS 9.KLASS Kes oli Käbi Laretei? Pianist ja kirjanik https://i.ytimg.com/vi/Yi_fAn-ZwfE/maxresdefault.jpg Elulugu Sündis 1922. aasta 14. juulil Alustas klaveriõpinguid 1936 1940. aastal, põgenes Käbi Laretei Rootsi Abiellus 1959. Ingmar Bergmaniga Alustas kontserttegevust 1946 Suri 31.oktoobril 2014 (92-aastaselt) Heinrich Laretei I maailmasõjas tsaariarmee ohvitser 1917. aastal abiellus Alma Kollistiga Lapsed- Maimu Laretei ja Käbi Laretei 1926-1928 oli Heinrich Laretei saadikuks Moskvas Heinrich Laretei mõisteti kodumaal tagaselja surma 1940. aastal Käbi Laretei oma abikaasa Ingmar Bergmaniga https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Kabi-Laretei-Ingmar-Bergman.jpg Rootsi paguluses Eivõetud Rootsi Kuninglikku Muusikaakadeemiasse Hakkas võtma eratunde Õppis selgeks itaalia, prantsuse, saksa, inglise ja
"Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo romaan Sisukokkuvõte Romaani tegevus algab 6. jaanuaril 1482 Pariisis Jumalaema kirikus ja selle ümbruses. Toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Ehkki ta töötab kellalööjana, on ta ise kellade valjust kõminast kurdiks muutunud. Romaani teine peategelane on mustlane, tantsijatar Esmeralda. Kuna ta on imeilus, siis armuvad temasse paljud mehed: nii Quasimodo, tema kasuisa, Jumalaema kiriku ülemdiakon Claude Frollo kui ohvitser Phoebus de Chateaupers. Esmeralda on pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei armasta teda. Frollo luurab neid pealt ja kui ta näeb, et Phoebus tahab Esmeraldat lahti riietada, hüppab ta peidust välja ja pussitab Phoebust. Esmeralda võetakse kinni ja teda...
aga Jack ei olnud nõus neid andma ning Põssa tapeti, Eric ja Sam võeti vangi. Ralph sai ainult põgenema ning varjas ennast metsas, aga Jack ja tema kaaslasd panid metsa põlema et Ralph sealt välja suitsetada ning see õnnestuski neil. Ralph jooksis elu eest Jackil ja tema kaaslastel eest ära. Ralph jõudis rannale ning komistas otsa Ohvitserile kes oli suure suitsu peale kohale tulnud ning siis viis ohvitser need lapsed, kes olid ellu jäänud, koju. Andre Kauk 8A klass
Villu saab Annale kivilõhkumist demonstreerides hullusti vigastada (silm, käsi). Anna armastus on aga suur ja sirgjooneline. Anna tegi Villule abieluettepaneku, aga Villu keeldus ja lasi end maha, kuna uhkus ei luba vigasena Kõrbojale peremeheks minna. Ning lõpuks läheb Eevi koos oma pojaga Vargamäele valitsema. 1923 novellikogu ,,Pöialpoiss"- psühholoogilise põhikoega novellid, kus on fantaasiat ning kohtab veidi ehk õudusjutte. ,,Pöialpoiss" ohvitser koos oma ustava sõbra ja kaitsja koeraga läheb mõisa öömajale ning tutvub seal peretütrega. Öösel läheb ta oma tuppa, et magama jääda, aga kuuleb samme, hiljem on keegi aga ukse taga ja katsub ukselinki, sellest kõigest kohkub ka koer. Ukse avab aga väike lilliput, kes teritab pidevalt pussnuga ning sammub lähemale, lähenedes mehe kõrile on ohvitser hirmust tardunud ning koer, kes on ta ainus kaitsja sööb lilliputi ära
V. Hugo ``Jumalaema kirik Pariisis `` AEG JA TEGEVUSKOHT: 1482, Pariis, enamus tegevust toimub Geneve väljakulLouise XI valitsusajal, mil oli teatavasti nõidade põletamise haripunkt. TEGELASED: ESMERALDA- kaunis mustlastüdruk GRINGOIRE-luuletaja, kirjanik PHOEBUS- sõjaväe ohvitser QUASIMODO- Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas CLAUDE FROLLO- ülemdiakon, Jumalaema kirikus PATUKAHETSEJA NAINE, GUDULE- Esmeralda ema SANTIDE JA KERJUSTE KUNINGAS- Imede aia valitseja KAKS KOHTUNIKKU- suunavad etenduse kulgu SANDARMID-teevad enamasti lobitööd KAKS TIMUKAT- saavad tööd alles etenduse lõpusJUTUSTAJA- vahendab etendust publikule MASSITSEENIDES OSALEVAD NIMETUD TEGELASED (RAHVAS, SANTLAAGER) See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15
Elas kord vaarvanaema Elene Davidov (hiljem Rääsk), kes sündis 1880.a. ja kohtus vaarvanaisa Jakob Rääskiga, kes sündis 1873.a. Iisaku kirikus jumalateenistusel. Jakob teenis alates 1892.a. 1917.a-ni vene tsaari armees 25 aastat, kus ta oli ohvitser. Paar abiellus 1901.a. Elene käis Soomes meest vaatamas ja elas seal mingi aeg, kuid peale lapse sündi kolis 1906.a. Eestisse, täpsemalt Jõugale elama. Jakob teenis Soomes edasi ja peale vene revolutsiooni 1917.a. tuli Jakob Eestisse tagasi ja elas perega 1917-1929. aastani Jõugal, kus pidasid väikest kõrtsi, mille hoone on tänapäevani alles. Perel oli palju raha. Hiljem ostis Jakob teenitud raha eest 1930.a. Iisaku mäele Lompituse talu, mis on 22 hektarit ja mis on
Hannes Võrno ei ole abielus, vaid elab koos Häli Veskaruga,, neil on kaks poega Joosep, 11aastane ja Luukas 8 aastane. Vabal ajal meeldib Võrnole jahilkäimine. Hannes Võrno on isegi Aafrikas lõvijahil käinud. Sellest reisist jäid talle head mälestused ja ta rääkis,e t ta tahab sinna kindlasti tagasi minna. Hannes Võrno on tuntud eelkõige humoristina ja saatejuhina, veel on ta tuntud poliitikas ja viinaselajal moekunstnikuna. Hannes Võrno tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitser. Ta on lõpetanud reservohvitseride kursused ja osalenud kahel Kevadtorm õppustel. Hannes Võrno juhtimisel on populaarseks saanud paljud televisiooni saated. Tuntumad ja alles hiljuti eetris olnud on ``Kes tahab saada miljonäriks`` ja ``Tõehetk`` . Veel on ta juhtinud sellist saadet nagu ``Kahvel, mida ta juhti koos Kiur Aaarmaga. Võrno on ka näidelnud mõnes filmis. Tuntum film, kus ta on osalenud on ``Jan Uuspõld läheb Tartusse ``, mis valmis aastal 2007
Lihtsalt nii on mugavam, et eestkostad otsustavad. · Eestkostjad lasevad tunda, et täiskasvanuks saamine on raske, vaevarikas ja ohtlik. Neile on nii kasulikum. · Inimeste argus iseseisvalt aru kasutada on juba loomuomane. · Vaid vabadust on valgustuseks vaja. Vabadus oma mõistust avalikult tarvitada. · Samas võib mõistuse eratarvitus olla piiratud, kuid see ei sega valgustust. Näiteks ohvitser peab täitma käsku, mitte jääma selle üle arutama. · Inimene võib enda huvides valgustust edasi lükata, aga sellest lahtiütlemine on pühade õiguste rikkumine temale ja tema järglastele. · Religiooniasjades jääb palju puudu, et inimesed võiksid omaenese mõistusega sellest arutleda. · Märgid näitavad, et vähenevad probleemid, mis takistavad valgustust.
Operatsioon Valküür Film algas sellega, et toimus lahing ning peaosatäitja Tom Cruise, kes mängis peaosatäitjat ohvitser Claus von Stauffenbergi, sai lennukite tulistamise ja pommitamise ohvriks ning selle käigus kaotas oma silma, käe laba ja teisel käel osad sõrmed. Stauffenberg lootis, et keegi leiab viisi Hitleri peatamiseks enne kui hävib Saksamaa ja kogu Euroopa. Kui ta oli taastunud ning tagasi kodus oma pere juures, tehti talle ettepanek liituda enamlastega, kes plaanisid Hitleri kukutada. Esialgu ta keeldus kuid siis siiski liitus enamlastega hakates neid juhtima. Valmib geniaalne plaan, kuidas tappa diktaator ning kukutada natslik valitsus seestpoolt, kasutades selleks Hitleri enda heakskiidul erijuhtudeks loodud plaani "Operatsioon "Valküür"". Stauffenberg muutis plaani sisu ja oli tarvis saada hitleri allkiri, mille ta ka sai. Koguti inimesi vandenõusse ja tehti plaan kuidas sokutada pomm Hitle...
Veidi üle viiekümne aasta vana, väärikas, soliidne ja heatahtlik mees · Mr.Osbaldistone- Francki isa, suur ärimees · Die Vernoni- 18 aastane noor neiu, pikkade mustade juustega. Väga peene näoga, ilusa keha ja väga elava loomuga. Francki onupoegade vaene sugulane. Elas Osbaldistone Hallis. · Sir.Hildebrand- Francki onu. Osbaldistone Halli peremees. Järsuvõitu käitumisega. Oli kunagi sõjaväes ohvitser, oli tõstetud rüütliseisusesse, aga riigipõõrde ajal tõugati tema soosija troonilt ja peale seda elas Sir.Hildebrand oma maadel eraldatud elu. Oma maameheliku oleku juures oli säilitanud siiski palju härrasmehelikku. · Percival Osbaldistone, Thorncliff Osbaldistone, John Osbaldistone, Richard Osbaldistone, Wilfred Osbaldistone- Nad kõik on Francki onupojad. Kõik olid pikakasvulised, tugevad ja hea kehaehitusega. Neil näis puuduvat väline lihv ja
Isegi oma kõige lähemast ja kallimast." 4) ,,Oh, miks sa kõnnid üle põllu, kindad käes, kõhetuhall naine, keda keegi ei armasta?" 5) ,,Muidugi armastan ma sind, väike linnuke, rohkem kui suurt rumalat poissi!" 2. Keegi paneb toime esimese, teise, kolmanda mõrva, mis kõik tunduvad "juhuslike" surmajuhtumitena. Ainult Lavinia Fullerton mõistis, et need polnud õnnetused. Ta kõneles Luke Fitzwilliamile, et doktor Humbleby on järgmine ohvitser. Kuid ta eksis. Mõni tund hiljem sai Lavinia Fullertonist neljas ohver. Doktor Humbleby oli viies ohver. Niiviisi alustas Luke Fitzwilliam ühemehevõitlust, et katkestada õudne mõrvakett. Ta teadis, et oli võtnud endale ohtliku, ehk ka võimatu ülesande. Lavinia Fullerton oli ju öelnud, et mõrvar on "viimane isik, keda keegi kahtlustaks". Seepärast leidiski mõrvalik hull, et kerge on tappa. 3
muusika, polovitside tantsud: tütarlaste tants- poiste tants: idamaine rahvaviis. Slava koor. Modest Mussorgski 1839-1881 Oli võimsa rühma liige ja ta oli nendest kõige andekam. Ta näitab ära vene lihtrahva väga rasket elu. Oma ooperis näitab ta sotsiaalset ebavõrdsust rikaste ja vaeste vahel. Elulugu Sündis Pihkvamaal mõisniku perekonnas. Ema oli tal hea klaverimängija ja hea õpetaja. Elades Pihkvamaal pidi temast saama ka ohvitser. Ta lõpetas 1856 Peterburi ohvitseride kooli ja tegeles selle kõrvalt ka muusikaga. 1860-ndatel sidus ennast võimsa rühmaga Balakirev. 1858 loobus täielikult ohvitseri kutsest ja otsustas muusika kasuks. Tänu sellele valmisid tal kuulsad ooperid, klaveripala tsükkel ,,Pildid Näituselt,`` palju laule jne. 1870-ndatel võimas rühm lagunes ja liikmed hakkasid omaette tegutsema. Mussorgski ei tahtnud olla aadlik ning andis mõisa vennale, et mitte talupoegi piinata
Prantsuse sõjaväekooli. Enne kooli pidi ta õppima prantsuse keelt rääkima, kuid ta rääkis siiski itaalia aktsendiga läbi kogu oma elu ja ei õppinudki kunagi päris korralikult prantsuse keeles hääldama. Peale lõpetamist läks ta edasi eliitsõjaväekooli, kus ta käsitlema suurtükke. Eriti tugev oli Napoleon ka matemaatikas ja geograafias, mistõttu ta lõpetas 2- aastase kursuse hoopis ühe aastaga. Aastal 1786, kui Napoleon oli 16 aastane sai temast suurtükiväe ohvitser. 11. novembrist 1799 25. detsembrini 1799 oli ta konsul koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga. 25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast kuni 11. aprillini 1814 Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. 31. märtsil 1814 vallutati Pariis ning 11
Jaapani muusika Jaapanlased naudivad paljusid erinevaid popmuusika liike. Kõige rohkem fänne on jaapanlaste seas nende endi kodumaisel popmuusikal. Seda kutsutakse kayokyoku'ks. Inimesed ei naudi seda vaid kontsertidel ja raadiosttelerist, vaid laulavad seda ka kodudes ja baarides karaokena. Kayokyoku peamised stiilid kujunesid välja hilistel 1910ndatel ja läbi 1920ndate. Nüüdisajaks on see muutunud tänu muu maailma popmuusika mõjudele. Nende uute stiilide meloodiad on kõrgematasemelised ja rütm on rohkem artikuleeritud tugeva elektroonilise trummiga. Popid on siiski ka Ameerika jazz ja popmuusika ja latiinomuusika. Viimasel ajal on üha rohkem võitnud populaarsust rock, soul ja folk läänemaadest ja seda eriti noorema generatsiooni seas. ~~~ Paljud heliloojad töötavad aktiivselt koto ja shakuhachimuusika valdkonnas. Palj...
Sõjamehekarjäär 1915. aasta veebruaris, mobiliseeriti Kuperjanov Vene armeesse ja paisati Esimese maailmasõja keerisesse. Pärast riviõppust Novgorodi tagavarapataljonis saadeti Kuperjanov sama aasta kevadel Petrogradi lipnikkude kooli, mille lõpetamise järel määrati 5. Kiievi grenaderipolku, mis asus Austria rindel Karpaatides. Sõjamehe ränk elukutse oli Kuperjanovile meelepärane. Temas avaldus kiire otsustusvõimega, julge ning suure organiseerimisvõimega eeskujulik ohvitser. Kangelaslikkuseni küündiva surmapõlgusega viis ta oma alluvad lahingutes võidult võidule. Luurekäikudel ei leidunud temale võrdset ja ta pälvis kiiresti ülemuste tähelepanu. Päevakäskudes jagati talle ohtralt kiitust, esitati autasude saamiseks ja määrati polgu luurekomando ülemaks. Ta hindas kõrgelt oma lahingukaaslasi, kellega jagas kõike: elas nende keskel, sõi koos nendega sõduritoitu, magas kõrvuti kaevikuporis ning viis vajadusel mehed välkkiirelt
Igatahes, kui nad paluma läksid ärritus Jack hullupööra, nii et Põssa tapeti ja kaksikud võeti vangi ning sunniti hakkama Jacki pooldajaks. Ralphil muidugi õnnestus põgeneda, ta varjas end tihnikus. Kütid leidsid aga Ralphi ning panid dzunglile tule otsa ja Ralph oli suhteliselt kohustatud jooksma väga kiiresti ranna poole ehk siis küttide eest minema. Rannas põrkas Ralph kokku mereväeohvitseriga, kes oli kohale tulnud suure suitsu pärast. Ohvitser uuris palju poisse seal on ning imestas, et inglise poisid ei ole korralikud ja nõitavad end sellisest küljest. See pani poisid mõtlema kõige peale, mis nende raev teinud oli ning paar poissi tänu sellele elu kaotasid. Tähtsamad tegelased: Ralph, Jack, Põssa, Sam ja Eric, Simon jt.
Mahtra sõda: Põhja-Eesti oli Lõuna-Eestis 15-20 aasta võtta maha jäänud ja see tõttu hakkasid Harju-, Järva- ja Virumaa mõisa talupojad mässama. Kohale toodi sõjaväeosad, kes vastuhakkajaid peksuga karistasid. 2. Juuni hommikul piirasid talupojad Mahtra mõisa sisse, nõudes soldatite kohest lahkumist. Tekkinud sõnavahetus kasvas kiiresti veriseks kokkupõrkeks. Sõjaväljale jäi palju surnuid. Selle käigus sai surma kah Vene armee ohvitser ning talupojad anti kohtu alla. Väljarändamine: 1863.a kehtestati passiseadus, mis andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse Vene riigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Loodi palju Eesti asundusi. Enamik jäi siiski naaberriikidesse. Tööstuse ja kaubanduse areng: Vabrikutööstus sai alguse villatöötlemisest. Alustati ka tööd kalevivabrikuga. Suur osa toorainest tuli mõisatest. Suurimaks tööstusettevõtteks oli Narvasse
Relva üldpikkus 979 mm Pikkus kokkupandud kabaga 742 mm Vintraua pikkus 460 mm Vintide arv rauas 6/parempoolset Salve mahtuvus 35/50 padr. Padruni mass 11,7 g Kuuli mass 3,56 g Kirjutan ka relvast, millega tapeti Piusal talusse sissetunginud kaitsepolitsei ohvitser. Algselt kahtlustati, et tegu oli Kalasnikoviga (AK-47), kuid tegelikult oli tegu SKS'i kalasnikovi eelkäijaga. Vanematel meestel on neid ikka alles, kasutatakse ka jahirelvana. Kasutusel mõningal määral ka siiamaani, kuna Ian Hoggi raamatu ,,Jane's Guns recognition guide" andmetel on neid kokku toodetud ligikaudu 15 miljonit. Olemas on ka tänapäevasemad järelturu versioonid, millele monteeritakse peenemaid
Vene ühiskonna murranguline uuenemine 18.sajandi algul vajas hulgaliselt mitmesuguseid asjatundjaid, keda Venemaal endal ei jätkunud. Seetõttu kutsuti Venemaale hulgaliselt välismaalasi, luues neile soodsaid tingimusi. Ka baltisakslased olid Peeter I jaoks äärmiselt oluliseks kaadrireserviks. Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.sajandi teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. Kõige silmpapaistvam baltisaksa ohvitser oli Michael Andreas Barclay de Tolly. 19.sajandi teisel poolel hakkasid baltisakslaste positsioonid Vene ühiskonnas nõrgenema ning neid hakati isegi impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Sellegipoolest jäid baltisakslased enamasti isevalitsusele lojaalseks kuni 1917.aastani.
üksteisest läbipõimunud ringi valgel taustal, ringid sümboliseerivad erinevaid kontinente. See lipp heisati esimest korda 20.aprilil 1920.aastal Antverpenis seitsmendat korda toimunud Olümpiamängudel. Raamat oli hästi kirjutatud ning andis hea ülevaate Coubertini Olümpiaidee kujunemisest ja nüüdisaegsete Olümpiamängude sünnist. Eriti meeldis mulle see, et raamatus toodi välja Coubertini suhe oma isaga. Nimelt ta isa soovis, et pojast saaks ohvitser või diplomaat, ükskõik mis amet, mis teeks nende pere kuulsaks. Siiski nagu eelnevalt öeldud ei saanud Coubertinist diplomaati, aga siiski täi ta oma isale ja perekonnale austust ja kuulsust. Soovitaksin raamtut kõigile neile, kes on entusiastlik spordi suhtes või tahab rohkem teada Olümpiamängudest.
välja aastal 1840. Loos tulevad välja paljud erinevad teemad: armastus, sõprus, manipulatsioon, võim ja kirg. Raamat on üles ehitatud viies osas ja iga osa räägib ühe loo Petšorini elust. Lugusid räägitakse kolmest vaatenurgast: Petšorini, Maksim Maksimõtši ja nimetu ränduri omast. Teose peategelane on Grigori Aleksandrovitš Petšorin, manipuleeriv ja keerulise iseloomuga umbes 30-aastane ohvitser. Ta pole oma suhetes naistega kunagi õnnelik ega rahul olnud ning mängib kogu raamatu vältel naiste ja nende tunnetega ning seetõttu ei saa ta kogeda tõelist armastust ega ka kirge. Lugu võtab aset 1800ndate aastate Venemaal. Veel mõned teised tegelased on Maksim Maksimõtš, nimetu rändur, Bela, Veera, Vürstinna Mary ja Grušnitski. Loos pole küll väga palju tegelasi, kuid iga tegelane on väga erinev ja neid tutvustatakse erinevatel viisidel
Filmi lavastaja Veiko Õunpuu Hullumeelsus ,,Hullumeelsus" on 1968. aastal valminud film, mille lavastajaks oli Kaljo Kiisk. Filmi tegevus toimub Saksa armee poolt okupeeritud aladel II maailmasõja ajal. Ühes väikeses külakeses asub üks hullumaja. Salk saksa sõdureid saabub sinna, et viia vaimuhaigeid metsa n-ö ,,väikesele jalutuskäigule". Vahetult enne selle toimumist saabub Gestapo ohvitser. Ta annab teada, et kuskil hullumajas varjab ennast vaenlaste agent. Ohvitser Windisch peab leidma 583 inimese seast tolle agendi. Otsingu käigus hakkab hakkab ta aga tundma ennast veidi segasena. Filmi peategelased Jüri Järvet, Vaclovas Bledis, Valeri Nosik, Bronius Babkauskas, Viktor Plyut ja Mare Garshnek. Kevade "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade".. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel, sügisest kevadeni.
Kohtub oma eluarmastuse Joaniga, kes mehe elu pea peale keerab. Mehele saab saatuslikuks tänaval abivajanud naise abistamine. Põhiprobleemid: Miks on inimesed sunnitud lahkuma oma kodumaalt? Teoses põgenes Ravic natsliku diktatuuri eest. Eluline näide: Nõukogude tsensuur sundis suurt osa Eesti kirjanikke Rootsi kolima, näiteks August Gailit. Kuidas tulla toime minevikust kummitama jäänud traumadega? Ravic saadetakse 1933.aastal koonduslaagrisse kahe mehe varjamise eest. Teda piinab ohvitser nimega Haake, keda kohtab hiljem juhuslikult tänaval ning kelle ühel hetkel salaskeemiga mõrvab. Tegevusliinid: 1) Ravici pagulase ja arsti elu liin, 2) Ravici suhete liin, 3) Ravici lahkuminekutramad ja Haake Tegelaste iseloomustus: Ravic (tegeliku nimega Ludwig Fresenburg) põgenes tolleaegse riigi korralduse eest. Dokumentide puudumise tõttu ei saanud Ravic nautida paljusid hüvesid. Praktiliselt võimatu oli hankida elukoht väljaspool hotelli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
