Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"luuletuses" - 379 õppematerjali

luuletuses ON 4 STROOFI . VÄRSIRIDU 1 STROOFIS ON ERINEVALT . ESIMESES STROOFIS ON 5 , TEISES STROOFIS ON 3 JA KOLMANDAS NING NELJANDAS ON STROOFE 4 . LUULETUSES EI ESINE VÕRDLUST , EI ESINE KA EPITEETE ..........................................................................................................................16 LUULETUSE "VABADUS" ARTUR ALLIKSAARELT ANALÜÜS: LUULETUSES PUUDUVAD STROOFID.
thumbnail
16
doc

12 luuletust 12 kuu kohta

LUULERAAMAT 2 LUULERAAMAT 2011 3 JAANUAR Nüüd igal pool valitseb jaanuar ka Tähtveres Tammelinnas ta hiilib kui näljane jaaguar kel süda taob meeletult rinnas ta hiilib su jälgedel õhtuti kui tasa on liikumas varje ja enne kui taipad sa ohtugi kaob jättes vaid hädakarje ta kaasa su südame ainult viib muud röövida tema ei taha ta karv on sile just nagu siid ja lihased mängivad nahal ei temale järele jõua me nii jäädki sa südameta ja suvi kui tuleb on põuane ning ühegi sademeta Priidu Beier 4 VEEBRUAR Unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sapi maitset on suus kurbust ma teenin kogu see aeg ustavamat ei ole must hinge mu kehas on vitamiinidevaeg ja silme all mustavaid ringe unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krus...

Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Pärast Tormi" Kristiina Ehin Analüüs/Kokkuvõte

,,pudelikilde ja voidexikarpe vodka vera pudeleid purke milles ikka veel loksub ja lõhnab ammu nahka pandud saslõkkide marinaad, katki astutud päikeseprille rannaraadiote patareisid, korjan bon aquasid ja eviane karastusjookide korke ja õllepurke nii palju nii palju nii palju plassmassi ja kilet plekki ja klaasi" 3. Analüüsi luuletust ja arutle lühidalt selle üle, mida sümboliseerivad luuletuses ,,sõrmused ja karikad" ning rannast leitud ,,praht". (15 punkti) NB! Enne vastamist vaata üle oma varasemate vastuste mõttekäik! Vastus: Rannast leitud ,,praht" sümboliseerib kõike seda risu ja prahti, mida inimesed on maailma tekitanud. Inimesed on maailmast tornaadona üle käinud ning endast jälje maha jätnud nagu tornaado oleks prügimäelt üle lennanud, kõik prahi endasse imenud ning see järel seda mööda maailma ringi liikudes igale poole laiali paisanud...

Tekstiõpetus
415 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Armastuse salapärasus Doris Kareva luules

Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata. Armastus võidab kõik. Armastus mõistab kõik, usub kõik, loodab kõik, andestab kõik. Kõik on armastus , kuni armastus läheb üle. Kuidas? --- Luuletus on jagatud kuueks erinevaks stroofiks, millest kolmas ja kuues on kõigest üherealised, kuid siiski pean ma neid selles luuletuses eraldi seisvateks salmideks. Lugedes luuletuse läbi, märkab lugeja koheselt, et neljas esimeses stroofis on kõikide ridade algussõnadeks ,,armastus", mis tõttu on selge, et läbivaks luuletuse teemaks ongi armastus. Esimeses ja teises stroofis kohtab lugeja personifikatsiooni ,,Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata," ning teises salmis ,,Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata...

Poeetika
13 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Puritanism in John Winthrop "A model of Christian Charity"

01.193 Heidi Järvpõld 01.01.2015 Puritanism in A model of Christian Charity A modell of Christian charity, also known as A City on a Hill, is the kind of Puritan literature example that can fade the suspicious reader’s doubts in the Puritan main ideology and beliefs. At least, this is how it seemed to me. This sermon can be seen as a gateway to the Puritan society’s attitude and mindset as it is one of the most classical examples of the Puritan era literature. Although John Winthrop was the leader of the Massachusetts Bay Colony which was filled with corrupted chiefs, he vigorously emphasizes in his writings the unity of community, love of othe...

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Juhan Liivi luule

Ning kõik olid kinni jäänud ämblikuvõrku ning suitsu kätte ja piinlevad ning ei suuda enda eest rääkida isegi kui nad prooviksid. 4. Minus tekitab luuletus üsna nukrat, patriootliku ja üksildast tunnet. Ma arvan, et fraasi ‘’Eile nägin ma Eestimaad!’’ rõhutamine on selles luuletuses väga võimas ja paneb mõtlema Eestile ja milline on meie kodumaa tegelikult. 5. Teistes luuletustes ta räägib isamaast kui kohast, kus on raske elada ja ränk nukrus meie maad tol ajal valitses ja loodab helgemale tulevikule. Kuid selles luuletuses Ta väljendab, mida ta sooviks teha ja kuidas ta tahaks aidata Eestit. Isikuluule ‘’Helin’’ 1) Teema on hingevalu, vaimuhaigus 2) Meeleolu on nukker, nostalgiline ja kurb...

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules - luuleanalüüs

Üks kevad korra võetud kahelt, kes armus ulatanud käed. Miks kukuvad veel kuusel käod? Sama mõtet kannab "Melankoolia" - "See algab ju, kui lehtpuu urbub / ja luhas laiali on veed. / Siis juba varitseb mu teel / tumm pruunisilmaline kurbus." Kevad oleks nagu tema jaoks oma mõtte kaotanud, selle rõõmusõnumi, mida ta varemalt niiväga kiitis - tagasihoidlikult, kuid siiski võib aimata, mida ta tegelikult kevaditi tundis. Muutus saabub luuletuses "Aastaajad(4)": "See kevadine raske lumelang / ses on nii palju liigutavat, hella / ... / kesk viletsust ja videviku hallust / ma kahtlesin ju kevadises jõus, / jääkilde ujus minu verenõus / ... / nüüd valgus soojusega ühes nõus / nii palju raiskab hüljatulle hellust. / Ma usun taas, et saabub ülestõus." Sama, rahunenud meeleolu jätkab ta oma elu lõpuni, ka viimases kirjutatud luuletuses, kus ta küll ei jäta oma vastusteotsimist, kuid sõlmib maailmaga rahu....

Kirjandus
281 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Juhan Liiv

Kajakate kisa rannaäärsel veel ­ osa neist on lennus, teine kaljudel. ("Sügisene rand") ,,Suvi"-Suvest on Juhan Liiv palju luuletusi kirjutanud. Julgelt ning värvikirevalt kirjeldab Juhan Liiv suve tulekut ja olemust mitmeosalises luuletuses "Üks suvepäev". Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata ­ põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ­ ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila!...

Kirjandus
80 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Romantism ja loojad

Neljanda laulu pühendas Byronnoma sõbrale ja kunagisele reisikaaslasele Hobhous´ile. Byroni lüroeepilisest värsist sai vorm, mis võimaldas väljendada arvamust kaasaegse inimese kohta. Aastatel 1811- 1816 oli ta Inglismaal. See ol tema kuulsuse ja menukuse tippaeg kodumaal. Ta loob lüüriliste poeemide sarja, sinna kuuluvad:"Giave", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Zara", ,,Parisina" ja ,,Korintose piiramine"Londoni periood algab Byronil luuletsükliga ,,Thyrzale". Luuletuses Tyrzale on esimest korda märgata, hukutava, lootusetu romntilise armastuse kujundit. Luuletus ,,Stantsid muusikast". Romanssidest koosnev lüüriline tsükkel ,,Heebrea meloodiad". Lõpetamata jäänud poeem ,,Don Juan". Byroni Londoni perioodi lüüriliseks kokkuvõtteks on luuletused, mis on pühendatud poolõele. Sveitsis ilmus kogumik ,,Chilloni vang". Hiljem lisandus selle algusesse ,,Sonett Chillonile". Värssdraamades ,,Manfred" ja ,,Kain" jõuab Byron...

Kirjandus
152 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Konspekt - 10 klass

kl. kirjandus sissejuhatuseks ­ tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik ­ umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg ­ umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" ­ kava "Odüsseia" ­ kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios...

Kirjandus
453 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Anna Haava

Sa käsi päikest mitte tõusta ja kose kohin kustuneks- ja keela tuuli tõttamast, siis mine laulusid lukustama ja hüüa, et vaikiks mühisev meri ja laulik nuttu ning naeru keelma!... ,,Põhjamaa lapsed" (1913). Kolm aastat hiljem ilmunud kogu avatsüklis taastus Haava luule ühiskondlik temaatika. Pöördumuses ,,Sa minu pühakodumaa-pind" ühendatakse kodumaa armastus demokraatliku poolehoiutunnistusega. Luuletuses ,,Me oleme põhjamaa lapsed", milles Haava on esitanud oma intiimse loodustaju: Meid saatnud vaikuste helin ja tähesäravad ööd, kuukumased, lumitand metsad ja vaiksed kaugele teed: me oleme põhjamaa lapsed, kaks- meie mõlemad. Suurte ühiskondlike murrangute jälil ilmunud kogu ,,Meie päevist" (1920)...

Eesti keel
56 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pole tähtsamat armastusest.

pea meeles paha; ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!" Viimane definitsioon selgitab armastuse suurepäraselt lahti. Armastus on midagi enamat kui füüsiline külgetõmme. Armastades kedagi, soovime teha ta õnnelikuks. Armastades tunneme hingelist lähedust, südamesõprust. Armastus on imeline, nagu kirjutab Lea Tabur oma luuletuses : "Esimene armastus on nagu virmaliste veiklemine selgel talvisel ööl - sama seletamatu, sama karge ja kaunis. See on suurim ime pärast sündi." Armastus on tõesti ime. See katab kinni kõik eksimused. Andestamine kuulub kindlasti tõelise armastuse juurde. Täiuslikku kaaslast otsides võime jääda üksi, kuna kõik inimesed on ebatäiuslikud. Armastatud inimene on õnnelik. Armastus toob meis välja parimad omadused. Armastus annab jõudu. Pole siis ime, et paljud kunstnikud,...

Kirjandus
171 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aleksandr Puškin

Juba varakult kujunes Puskini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Tsaadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Puskini armastusluule pärliks on "A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Puskini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) ­tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836)....

Kirjandus
161 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Juhan Liiv ja loodusluule

Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest.(lk 83) Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.(lk 8) Suvest on Juhan Liiv palju luuletusi kirjutanud. Julgelt ning värvikirevalt kirjeldab Juhan Liiv suve tulekut ja olemust mitmeosalises luuletuses "Üks suvepäev". Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata ­ põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ­ ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila!...

Kirjandus
126 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Franz Schuberti elu ja looming

Tänapäevani on Schubert tohutult suur looming põhiliselt läbi uurimata ja paljud tähtsad suurteosed on jäänud laiale avalikkusele kättesaamatuks. Külm, vaenulik ümbrus mõjub Schubertile rusuvalt. 1820-ndail aastail muutub tema muusika tõsisemaks, võrratult sügavamaks. "Mis küll minust saab, vaesest muusikust?" ütleb ta sõbrale 1828. a. "Vanas eas pean vist hakkama uste taga leivaraha kerjama nagu harfimängija Goethe luuletuses ." Hilisemates meistriteostes tõusevad esiplaanile üksilduse ja surma motiivid (klaverifantaasia "Rändur"- 1822, kvartett a-moll 1824, laulutsüklites "Kaunis möldrineiu"- 1823 ja "Talvine teekond"- 1827, koguteos "Luigelaul" jt). Traagiline heitlus julma saatusega kajastub dramaatilises "Surm ja tütarlaps" kvartetis d-moll (1826). Rabavaks löögiks Schubertile oli Beethoveni surm 1827. a., mis võttis talt viimase lootuse jumaldatud suure meistriga kokku saada...

Muusika
63 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Doris Kareva luulekogu "Hingring"

Kareva värsside üheks algallikaks võib pidada muusikat ja selle rütme. Osa värsiridu saab mõtteliselt kanda üle nootidesse. Rohkesti on luules toetavaid liitsõnu: hirmking, saatusekelluke, leekkeel, armastussurm, helkpilklev, peegelpuhas. Seesugused sõnad annavad minu arvates luulele erilise maigu juurde. Mind hakkasid luuletuses häirima korduvad sõnad: Linn, müütiline mõjuvõimas ­ linn (lk 27) Tüüpiline tekstinäide kahelt realt leiab usu, lunastuse, lootuse ja lohutuse, koos koma ja mõttekriipsuga: ,,ainult nõnda saab sõlmida usku ja lunastust lootust ja lohutust" (lk 89) Uudsena tundus mulle et sellise silmapaistva luuletaja luules leidub võõrsõnu: ,,Tuhaks saab valu ja viha ja iha imperatiiv."(lk 86) ning arhailisi...

Kirjandus
138 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Luuletajad

detsembril 1954 aastal Tallinnas. Ta õppis keskkooli ajal kunstikallakuga klassis, 1973ndal aastal Tartu Ülikoolis kolmveerand aastat ja lahkus siis sealt Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1981 ehitusinsenerina. 1983. aastal sai Aita Kivist kirjastuse Valgus tehnilise kirjastuse toimetaja aastani 1990, kui ta läks üle ajakirjandustööle, olles kultuuritoimetaja ajalehtedes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid ja Sõnumileht ning stiilitoimetaja ajakirjas Kodustiil. Alates 1997. aasta lõpust on ta ajakirja Anne peatoimetaja. Lisaks on Aita Kivi teleseriaali Kired üks stsenariste. Alates 1983. aastast on Aita Kivi Tallinna NAKi liige ja 1993. aastast KL- i liige. Aita loomingu hulka kuulub nii luulet, proosat kui ka novelle. Luule kuulub aga tema loomingu paremikku. Aita Kivilt on ilmunud viis luulekogu: "Usaldades" (1986), "Lendutõusja" (1988), "Kalender - päevik Aita Kivi luuletustega" (1994), "Aknals...

Kirjandus
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala

Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala Ernst Enno luuletuste peamised märksõnad on müstilisus ja igavikulisus, veel ka valgus ja tee. Sellest tulenevalt on tema luuletuste meeleolu tavaliselt nukker, müstiline, salapärane ja mõtlik.Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine....

Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala võrdlus

Vähesed kolleegid mõistsid nende luulet. Alles aastaid hiljem hakati neid tunnustama ning mõistma nende loomingu tagamaid. Ridala luule on sünge. Tema luuletuste teemaks on tihti üksinda olemine keset pilgast ööd ning kõik, mis sind ümbritseb, tundub salapärane ja hirmutav. Heaks näiteks on ,,Kadarikus". Nii Ennol kui Ridalal on luuletused, mis kannavad sama nime ,,Hall laul", kui neid võrrelda, siis Ridala luule on painajalik, rõske, masendav. Samas kui lugeda Enno ,,Halli laulu", tulevad meelde sõnad nagu teadmatus, igatsus, soov millegi järele, kuid teadmata täpselt mille. Seda saab üldistada ka Enno teise luuletuste kohta. Paljudes on igatsus kauguse järele. Luuletuses ,,Igatsus" on korrutatud ühte lauset ,,Rändavate vete ääres, rändavate vete ääres...", mis annab mõista, kuidas ta näeb päevast...

Kirjandus
36 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ärkamisaja kirjaneitsi

kadund õnnest pajatand? Tõsta pead, õiekene! Koit on saanud isandaks! Oma terad hiilg`valt saadab, et nad nutu kuivataks! (,,Miks sa nutad?") Lydia Koidula abielu (1873) viis ta kaugele armsast isamaast. Oma kodumaaigatsust väljendab ta luuletuses ,,Jutt". Ta pöördub tuule, pilve ja linnukese poole: ,,Millal sind teretan, laulude rand?" Ei vastust ann`d õhu ei pilve ei linnukse viis! Kodumaal oli tekkinud terav vastuolu Jakobsoni ja Hurda leeri vahel, mis Koidulat sügavalt muretsema pani. Oma südamevalu väljendab ta luuletuses ,,Laulu kohus": Nad taguvad su tüve sisse talva,...

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Mihhail_Lermontov

Poeedi võrdkujuna arendab Lermontov nagu Puskingi ärapõlatud prohveti motiivi ("Prohvet", 1841) ­ jumaliku kõnevõime saanud tõekuulutaja läheb rahva sekka oma sõnumit kuulutama, kuid prohveti sõnad langevad viljatule pinnale. Tõe, armastuse sonumeid ma püüdsin tuua inimsoole., See aga marru ajas neid ja kive lendas minu peale. Poeedi ja tema keskkonna ületamatu vastuolu väljendub ka luuletuses "Nii tihti pidudel, kus kirju hulk on koos" (1840). Selle luuletuse kirjutas Lermontov otse uusaastaballi vahetute muljete mõjul. Küpsed loomisaastad tõid kaasa tõsiseid mõtisklusi rahva saatuse ule ("Mõtisklus", 1838). Luuletaja on suupinki asetanud koos oma sugupõlvega ka iseenda, kuid ometi usub ta uude sugupõlve. Oma kaasaja tegevusjõuetus põlvkonnas pettununa asus Lermontov rahvalikkuse otsingule....

Eesti keel
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun