Kümnendi teisel poolel ilmneb vabaloomingus stiililist ebajärjekindlust Elu lõpuaastail domineeris monotüüpia ja õlimaal,motiivideks Võrumaa looduskaunid kohad Kubism kirjanduses Ei püüdnud tegelikkust jäädvustada Sisul teisejärguline tähendus Peamine oli vorm Jäljendati geomeetrilisi kujundeid Teosed koosnesid katkendlikest lausetest,loobuti jutustavast sisust Tuntuimad kubismi kirjanikud Guillaume Appolinaire Aleksander Suuman Johannes Barbarus Aleksander Suuman (25.apr.1927-19.apr. 2003) Lõpetas 1958.aastal ENSV Riikliku Kunstiinstituudi Töötas õpetajana Rakveres ning 1958 aastal Tartu Kunstikoolis Maa paistel Ma olen meri. Sa oled maa. Sind üha ja üha ligemalt näha tahan. Sestap ma tulen ja tulen su juurde pidevalt. Tulen rulludes, tulen hulludes. Kordun ja kordun ja kordun. Siin sinu ees mu viimne piir, Mu tara ja tõke ja kordon. Ma olen meri. Sa oled maa. Me vahel on rannajoon
La ville compte 16 965 (2008) habitants pour une superficie de 10.64 km² Le climat est surtout continental Été fondé en 1252 sous le nom de Wesenberg Rakvere est une ville depuis 1302, quand il a eu le droite de ville de Lübeck du Erik Menved Aurochs la symbole de Rakvere En 2009 on a construit Rakvere AQVA h ôtel et spa Une moderne salle de sport Un place de ville trés novateur La marché central Le celebre théâtre de Rakvere (Toomas Suuman, Üllar Saaremäe, Ülle Lichtfeldt, Peeter Jakobi) MERCI!
väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. Seisakuaja luule 70. aastateks oli kirjandusse tekkinud varasemast rohkem võimalusi. Jätkus veel sõja eelse põlvkonna tegevus, ilmusid Kersti Merilaasi ja Betti Alveri viimased uudiskogud. Arbujaliku stiilini jõudis oma hilises luules Debora Vaarandi. Luuleelu keskpunktid olid kassetiautorid Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ander Ehin, Aleksander Suuman. Kerkis esile uus seltskond noori, kelle loomingulaad ja kirjandusse tulemise viisid olid haralisemal kui eelmisel põlvkonnal. Eksperimentaalsuse mõju jätkus veelgi. 60. aastate lõpu suundumustest pidasid ajaproovile vastu need, mis olid alalhoidlikud ja kõrvale heideti need, mis tahtsid kõike senist lammutada. Luulet jäi pikemaks ajaks mõjutama ökoloogiline mõtteviis. Endiselt oli värsilooming tihedalt seotud muusikaga.
· Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett- Marie Under "Sinine terrass" · Ood- Kristjan Jaak Peterson "Kuu" · Eleeqia- Anna Haava " Ööbiku surm" · Haiku- Jaan Kaplinski · Piltluuletus- Aleksander Suuman "Rakvere Raibe Dramaatika e. näitekirjandus · Komöödia- Oskar Luts "Kevade" · Tragöödia- Shakespeare "Romeo ja Julia" · Draama- A. Kitzberg "Libahunt" · Jant- Koidula "Säärane mulk" · Libretto-Merimee "Carmen" · Kuuldemäng- Vikerraadio · Monodraama- J. Smuul "Bolkovnikovi lesk" Lüro-eepika · Eepos- Kreutzwald "Kalevipoeg" · Värssromaan- Puskin "Jevgeni Onegin" · Poeem Endel Mallene "Taaselustunud poeem" · Ballaad- M. Under "Rändav järv" · Valm - M
· Karl Vaino sai partei uueks juhiks · 1970 aastate lõpus levisid põrandaalused almanahhid · Süvenes poliitiline pessimism · Eestis toimus linnastumine · Punkliikumine · Suurenesid pinged kirjanduskiitika ja ilukirjanduse vahel LUULE · Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver nendepoolsete uute tekstide ilmumine · Uued nimed: Jaan Kross, Uno Laht, ellen Niit, Ain Kaalep · Kuuekümnendatel astus esile kassetipõlvkond (Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin jt), alustades traditsioonilise luulega, hiljem harunesid erisuundadesse. · Luulekassetid ilmusid aastatel 62-68 · 60. Lõpul katkestati kassettide avaldamine · Uued autorid närvitrüki põlvkond Isotamm, Liiv, Sang, Üdi · Uueilmelised autorid LUULE ÜLDILME · Vabavärsipoleemika · Luule kõneles igapäevastest inimlikest nähtustest · Hiljem segunes luulesse traagikat, kurbust
Põgenemine Piiblitemaatika · Sula-ja seisakuaeg ( 60. 80.aastad) · Mis toimus kirjanduses? Millised suunad o Tõlgiti väliskirjandust, sari ,,Maailm ja mõnda" o Trükiarv kasvas o Tekkis raamatukultus o Ajakirjanduses: ,,Looming", ,,Keel ja kirjandus" o Luule 60-ndatel, proosa 70-ndatel · Kassetipõlvkond- kes kuulusid? o P.E Rummo, A. Suuman, J. Kaplinski, V. Luik, H. Runnel, A. Ehin · Kultuurist: millal alustas ETV, kaks olulist filmi, 40 kiri millal ja miks? o ETV 1955 o ,,Kevade", ,,Viimne reliikvia" o 40 kiri: kultuuritegelaste kiri venestamise vastu (1980) · Kirjanik+luuletus+kirjandusvool/ luule liik · K.Lepik ,,Mu kodumaa", ,,Needmine" realism · I.Laaban ,,Autoportree" sürrealism · A.Alliksaar luulekogu ,,Päikesepillaja" mõtteluule · P
Kuuekümnendate vaim Aastatel 1956- 1965 toimus ühiskonnas järkjärguline vabanemine, mida tähistatakse sõnaga sulaaeg. See oli aeg, kui esteetiline tsensuur taandus ja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes üha leebem. Sel ajal debüteerinud luuletajaid kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nimetatakse kassetipõlvkonnaks. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Sul...
kodumaa reetmises. *Saadeti sundasumisele Siberisse. *siis aga oli vangis Narvas ja Mordvas. *Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, ning siis kolis salaja Tartusse(1959), kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. *Paraku põles Tartus tema maja maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma naise Linda (Eliise) Alamäega ja väikese poja Jürgeniga. Kuid raskel ajal olid talle toeks tema truud sõbrad näiteks Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman, Mati Vaga ja Ain Kaalep. *Alliksaare eluajal ilmus temalt vaid üksikuid luuletusi, ning nii mõnigi neist abikaasa Linda Alamäe nime all, kuna Alliksaare loomingut oli okupeeritud Eestis keelatud avaldada. Luuletamise, kui ka selle õpetamise eest said talle osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, mahavaikimine ning laimamine. *Oma parimas loomeeas, 43- aastaselt suri Artur Alliksaar vähki. Maetud Tartusse Ropka(-Tamme) kalmistule. (Ilmar Malin on temast maalind ka maali)
• Võrdlus Elu saladus kerib ennast kokku ja lahti, nagu uss sügispäikeses. /…/ Arvamus • Indrek Lillemägi arvates luulekogud „Kuidas on elada“ ja „Sügis ja talv ja“ on omavahel sarnased, lihtsalt üks on päeviku vormis ja teisel kuupäevad ära võetud. Mõlemad raamatud oleks justkui lõpetamata. • „Ta ei proovigi üllatada, kirjutada midagi, mida ta ise või Suuman või keegi kolmas poleks varem kirjutanud. Sest ka elu üllatab vähe. Eks need kordused olegi pärit igapäevasest rutiinist.“ • Lisaks mainis Lillemägi, et Õnnepalu kirjutab küll loodusest, kuid selle taga on mõeldud midagi muud. Autor kirjutab nagu vananemise kirjeldamisest ja aja kadumise kurbusest. (www.vikerkaar.ee) Kuidas on elada, kui jällegi tuleb sügise, kui tead, et sa siia ei jää,
(asendasit ma v mu märkidega ). Värss oli mehine ja plahvatuslik. Väljenduslaad närviline, kasutati kollaazitehnikat. Oluline luuletuse graafiline pilt. Futurism hääbus 1920. Kubism(kr keeles kuup) tekkis 20 saj algul prantsuse maalikunstis. Sai alguse maalikunstis(Pablo Picasso) Tähtis vorm. Tegelikkust püüti jäädvustada nii, nagu see on üless ehitatud. Luuletuse ülesehitusel jäljen. Geom. kujundeid. Esindajad : Guillaume Apollinair, Johannes Barbarus, Aleksander Suuman. Ekspressionism(ld k võimendus, ilme) Algas saksamaal kujutavas kunstis impresionismi vastandina. Kaks fasi 1) 1911-1914 oluline luule, keskne allakäigu ja surma teema 2)1914-1920(25) põhirõhk draamal, keskne upotistlik sotsiaal-poliitiline meelestatus. Iseloomustab: Vastuhakk realismile teemas ja stiilis., sünge meelestatus.Isiklik vaatepunkt enamasti millestk. Sügav. Häirit. Või tugeva agressiive emotsionaalse pingega. E. Enne sõda:
Kassetipõlvkond 1960. aastatel tulid luulesse paljud noored autorid, kes andsid oma teoseid välja kassettidena (väikeste raamatutena). Autorid : Rummo, Traat, Kaplinski, Runnel, Luik, Tungal jt. Riim Riim Vabavärss abab salmideta abba aabb Põhiteemadeks on üldiselt loodus, armastus ja isamaa. 4. Graafiline luuletus WTF? Autorid : Suuman, Ojamaa, Kareva, Runnel, Ehin. 5. Kõnekujundid ONOMATOPÖA on loodushäälte jäljendamine kõnena. Seda tuleb väga palju ette eesti rahvaluules. EPITEET on olulist esile tõstev omadussõna. PERSONIFIKATSIOON ehk ISIKSUSTAMINE annab eluta objektidele ja asjadele inimlikke omadusi (puud sosistavad, õunad naeravad, sügis kõnnib üle aasa jne) METAFOOR on peidetud võrdlus ehk ülekanne sarnasuse alusel (lapsed tulid tuppa kui põrsad)
Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar 4. Iseloomusta kassetipõlvkonda. Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin. Alustas reeglina traditsioonilise luulega, mõni aeg hiljem hakkasid loomingulaadid eri suundadesse harunema. Luulekassetid ilmusid 1962-68 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. 5. Iseloomusta närvitrüklasi. Luuletajad nimetasid end närvitrüki põlvkonnaks luulevihiku ,,Närvitrükk" järgi. Tegemist oli uueilmeliste luuletajatena, kuigi osalt jätkasid nad samu arenguid, milleni olid jõudnud kassetiautorid
Futurism- 20saj algus Itaalias, eesmärk- teha kõike teistmoodi kui eelmine, eitas traditsioonilist kirjandust ja keelekasutust, laadilt agressiivne, imetleti töölisklassi, tunded tagaplaanil, eksperimenteeriti lausetega, kirjavahemärke eitati, hääbus 1920- ndal // Majakovski, Visnapuu, Kivikas Kubism- Prantsusmaal 20s algul maalikunstis, kirjandusvoolu ei kujunenud; luuletused geomeetriliste kujunditena; tegevust kujutati nii, nagu see oli üles ehitatud // Apollinaire, Barbarus, Suuman Ekspressionism- "väljendus"; 19s kujutavas kunstis, impressionismi vastand; eesmärk- kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule; stiil- jõuline, õudust taotlev, vabavärsiline; varajane eks.: vormikeskne, hiline: tähelepanu inimestega seonduval; sõjavastased //Brecht, M.Under, J.Barbarus Imazinism- "kujund"; Ing ja Am 20s algus; sümbolismi ja impressionismi tunnusjooned; tähelepanu luuletuse kujundil, väljenduse täpsusel, vabanetakse ilutsemisest; zanr- vabavärsiline //E
Antakse näidendite tõlgete eest, millest vähemalt üks on lavastatud vaadeldaval hooajal. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist. · Margus Alver põhjalikult kommenteeritud näidenditõlgete eest paljudest keeltest ja olulise panuse eest eesti teatri võõrkeelse repertuaari kujundamisse. Karl Adra nimeline auhind Antakse draamanäitlejale, kelle korrektne eesti keel, kõnekultuur ja sõnumi selgus kõige paremini publikuni jõuab. · Toomas Suuman. Kristallkingakese auhind Antakse noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. · Sten Karpov ja Uku Uusberg.
Seda vaadates taipasin äkki, kui õudselt külm on see õhtu. VÕIBOLLA ARMASTUS ON OOKEAN Hando Runnel Võibolla armastus on ookean. Kus mina tean, kas mina mõõta saan. Ma seisan siinpool kaldal, sina seal. Ja armastus see mühab vahepeal. Oh häda, häda ees on ookean, kuid puudub aer, kuid puudub aeroplaan, ja pole silda, pole laeva vees, on üksi otsatus, on armastus me ees. ,,Mida sa oled armastanud, see jääb aardeks igavesti" Geibel MAA PAISTEL Aleksander Suuman Ma olen meri. Sa oled maa. Sind üha ja üha ligemalt näha tahan. Sestp ma tulen ja tulen su juurde pidevalt. Tulen rulludes, tulen hulludes. Kordun ja kordun ja kordun. Siin sinu ees mu viimne piir, Mu tara ja tõke ja kordon. Ma olen meri. Sa oled maa. Me vahel on rannajoon. Me kehad iial kokku ei saa ja koonu vastas on koon. ARMASTUS Kui vahel on raske, kutsu mind. Kui lained üle pea kokku löövad, olen mina su päästerõngas Kui tahad nutta, nutame koos.
Tamme kalmistul Tartus. Loomingust Tolle ajastu meeleolu leiab kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus ja poliitiline ning vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukogude võimu poolt. 1960. aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga ning kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Tema loomingus leiame palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Poeedile olid inspiratsiooniallikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof-füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just nii kaua, kui seda ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta.
milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Luuleanalüüsis kasutan teiste mälestusi Artur Alliksaarest .Kui vaimsest mentorist ja muidu autoriteedis nii elus kui ka loomingus. Ottniell Jürisaar
Suur osa nende loomingust jäi sellest hoolimata kodumaal keelatuks. Muutused kirjanduselus · Pagulased saadavad kodumaale võõrsil avaldatud emakeelset kirjandust. · Levib tõlkekirjandus, mida avaldab 1957. aastal algatatud raamatusari Loomingu Raamatukogu. 1958. a asutatakse ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. aastatel pakub väärt lugemist ajakiri Noorus. Muutused luule-elus · Uusi tuuli toob nö kassetipõlvkond: Paul-Erik Rummo, Aleksander Suuman, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar. Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule
tulevikuski. 2. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Artur Alliksaar Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Sissejuhatus: 1)Fakte eluloost 2)Loomingu üldiseloomustus 3)Luulekogu analüüs/parimad luuletused 4)Portree 5)Kasutatud kirjandus 1) Artur Alliksaar (kuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning seejärel aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberi...
· Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, · inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. · 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. · Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. · Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. · Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. · Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi.
Meil südame õndsam õnn - Ja rõõm tirib kõrvuni suu Ja südame sügavam valu, Kuniks elul on antud veel olla Mis vaikiv kui igavik on… Kuniks ööle veel järgnemas päev Tee ruttu ja ela – võibolla enam homset su silmad ei näe Anna Haava “Kohus” Me joome kohvi, sööme saia, ja kanget kohut mõistame, Aleksander Suuman ning rohkem suhkrut kohvi sisse Ei ole õige öelda, et inimesed me pühas vihas paneme. tulevad ja lähevad. Me teeme tagaselja-otsust, On inimesi, nii hoopis hingeteadmata- kes tulevad nad vaesed käivad päiksevalgel, ja kunagi ei lähe. ei mõista paha aimata. Nad on sooja hommiku sarnased. Nad tulevad Ei mõista meie neid küll surma, ja tulevad ka vabaduse jätame,
loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. 12 Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. Luuletus "Vabadus"
raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. 5. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. Luulekassetid. Autorid: Aleksander Suuman, Ly Seppel, Andres Ehin, Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Toomas Liiv, Johnny B. Isotamm, Joel Sang, Juhan Viiding. 6. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Luuleperioodi alguses liigub mitut teed pidi, ühest küljest kirjutab normaalset sulaaja luulet, teisalt püüab luua midagi ebanormaalset. Juhan Liivi eeskuju. Vormi- ja sisueksperimendid, zen-budismi mõjud. Põgenemisluule. „Viimse reliikvia“ laulud, „Lumevalgus..
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. · Kirjandus hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekste · Ilukirjandus, mis kuulub esteetika või kunsti valdkonda · Kirjandus ehk literatuur kõige üldisemas tähenduses on kirjutatud tekstid, mis reeglina on mõeldud kellelegi ,lugemiseks, mõistmiseks ning kasutamiseks a) Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjandusse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne. · Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahendeid a) Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. i. Üldise kirjaoskuse puudumisel jõuab kirjandus laiemase käibesse ettelugemise, laulude, piltide jm meediate kaudu. · Mõisted kirjanduslik ja li...
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
Kümnendi vahetusel optimistlike tulevikunägemuste kadumine, dissonantsid ja ebakindla maailmapildi teke. Kujutlused kinnisest või väikesest ruumist, millele vastandatakse piiride lõhkumine, põgenemine ja vabadus. Luuleuuendus (muutunud suhe luuleteksti, luule võtab proosalisema kuju). Kunstluules elustub uuema rahvaluule ja lorilaulu poeetika. Luule laulmine. Laul kahandab luuleteksti autonoomsust. Modernism, postmodernism, sürrealism. Autorid: Aleksander Suuman (3 kirjanduslikku nägu: nooremapoolne, traditsiooniga paremini haakuv Suuman, lüüriline (1960ndatel), 1970ndatel lisandub lüroeepilisust, kolmas pööre 1980ndate keskapaigast: äärmine minimalism. Ly Seppel (kassetiautor, luuletõlkija), Andres Ehin (,,Uks lagendikul" (1971) läbimurre, esimesene sürrealistlik luulekoguks kodumaal), Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Juhan Viiding.
Üksiknäiteid, üldistada ei saa. Rummo ja Kaplinski on need näited. Iseloomulik see, et toimub midagi sellist, mis juhtus paguluses, kus koos modernistliku uuendisega paralleelselt tuleb sisse luulesse laulutekst. Piir laulu- ja luulekteksti vahel hägustub. Luules eksperimentaalsuses suurenemine. Luule puhul eksistentsialism. Anglosaksi modernism hakkab põhihoovust suunama. See hakkab tulema autorite kaudu: 1962 Rummo, E. Vetemaa, Mats Traat. 1963 Aleksander Suuman jt 1965 Kaplinski, V. Luik, H. Runnel jt 4 1966 J. Tuulik 1968 A. Ehin Kassetifenomen värvikas, debüüdid värvikad. Ei tähtsustaks üle neid raamatuid. Tüüpiline see, et hoovõtud on pikemad ja isiklikel põhjustel pikemad. Tekib arvestamine tsensuuriga. Pole tark pööraselt alustada. Kaplinski puhul võinuks panna radikaalsema kogu
Tähelepanuväärsed teatriuuendajad luuleõhtu "Tuule lapsed". Vasakult olid Kalle Kurg, Kersti Merilaas, Paul-Eeriklavastamises ja Rummo, Viivi Luik, Aleksander (Sass) teatripedagoogikas Voldemar Suuman, Ellen Niit ja Panso Jaan Kross. (Foto: Jouko ning Vanhanen,"noortele vihastele meestele" Tuglase Selts) võimalusi pakkunud Kaarel Ird Vanemuises ja Mikk Mikiver Draamateatris. KutselisiEestis, teatreid kusoli nõukogude ajal apaatia nõukogude-aegne üheksa,olilisaks
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.....................................................
hakkas sugenema kahtlusi ka kirjanduses, nt P.-E. Rummo kogu "Lumevalgus...lumepimedus" puhul. Esile tõusis uus luulepõlvkond nn kassetipõlvkond. 1962-68 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp 3-5 noore luuletaja esikkoguga. Lugejate huvi luule vastu kasvas tohutult. Esile tõusis üle 10 isikupärase luuletaja, kellest osa on hiljem kujunenud prosaistideks. Esimeses kassetis olid Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Enn Vetemaa, teises Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman, kolmandas Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel, neljandas Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal, viiendas Andres Ehin, Nikolai Baturin jt. Kassetid koostas Oskar Kruus. Kassetipõlvkonna vaimseks isaks oli Artur Alliksaar. ARTUR ALLIKSAAR (1923-1966) Elust Sündis Tartus. Õppis Treffneri gümnaasiumis. Oli Saksa sõjaväes, elas metsavennaelu, töötas raudteel. 1949. a arreteeriti ametiseisundi kuritarvitamise süüdistusega ja saadeti Siberisse, kust naasis loata 1958
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus,inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus.Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi
lahendatud näidendid ja traagilise ja koomilise poole ühendamine ka neil kolmel: Aapo Ilves (Räpina näitemängude sari), Jan Rahman ja Olavi Ruitlane. Veel: Peeter Sauter, Tiit Aleksejev, Indrek Hargla, Meelis Friedenthal (mononäidend ,,Parrot"), Tiina Laanem, Loone Ots, Piret Jaks, Siret Campbell (Paju) (tähelepanuväärne. Ulmenäidendid). Siis oli paus ja peale seda tulid: Martin Algus (klassikalisi näidendivorme kasutanud), nagu ka Urmas Lennuk. Toomas Suuman, Uku Uusberg, Jim Ashilevi, Mart Aas, Andres Noormets, Kadri Noormets (kadrinoormets) (lavastus ,,Go neo und romantix" eksperimentaalnäidend), Siim Nurklik. Dokumentaalsus ja draamakirjandus: Merle Karusoo ,,HIV" (2002), Tõnu Õnnepalu ,,Vennas" (2014), Mari-Liis Lill koos Paavo Piigiga ,,Varesele valu, harakale haigus.." (2014) ja koos Maria Lee Liivakuga ,,Väljast väiksem kui seest" (2017). Postdramaatiline teater ja teatritekst: Ivar Põllu ,,Endspiel" (2008) Kõivu ja Vahingu
· VLADIMIR MAJAKOVSKI, IGOR SEVERJANIN, HENRIK VISNAPUU, RICHARD ROHT. Majakovski trepp. KUBISM kreeka keeles kuup. Tekkis 20 sajandi algul prantsuse maalikunstis, a. 1907-1914 arenes kirjanduses. · Ei püüdnud tegelikkust jäädvustada · Sisul teisejärguline tähendus · Peamine oli vorm · Jäljendati geomeetrilisi kujundeid · Teosed koosnesid katkendlikest lausetest, loobuti jutustavast sisust · GUILLAUME APOLLINAIRE, ALEKSANDER SUUMAN, JOHANNES BARBARUS, APOLLINAIRE ,,Kroon" EKSPRESSIONISM ld.keeles väljendus. Tuli kasutusele 19.sajandi keskpaigas kujutavas kunstis. Kirjanduses tekkis 20.sajandil. · Püüti kujutada närvilist kaasaega · Stiililt jõuline · Meeleolult õudust taotlev ja katastroofi ennustav · Sisu sõjavastane · Tunti muret inimese saatuse pärast · Viljeldi vabavärsilist luulet · Kasutati allegoorilisi kujundeid
vahendanud üksiksõnu vaid tervikteateid. Aja jooksul hakkasid piltkujutised märkima sõnu (mõisteid) ning nende joonis kaotas üha enam sarnasust algkujuga. Nii tekkis eeldus tähthäälikkirja väljaarenemiseks. piktograafiline luule luulegraafika; piltluule; luule, kus jäljendatakse teksti keskseid kujundeid graafiliselt: stroofi kuju ja teksti paigutuse kaudu. Näiteks: Rakvere raibe rAk vER E Rai BeraKvEreR aiberakve reraibe p I k a j u u r e o t s a s umb sõl m (Aleksander Suuman.) piltluule vt piktograafiline luule. plagiaat loomevargus; võõra teose mahakirjutamine ja esitamine oma nime all, viitamata autorlusele. pleonasm samatähenduslik kordus. Näiteks valge valgus, tume pimedus. poeem lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
