Leelo Tungal Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Ta on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Haridus on tal kõrgem- Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8-kl.Kool ( 1954 1962). Valdab vabalt vene- , soome keelt. Kõne ja kirjakeeles inglise- ja itaalia keelt. Saksa keelt tõlgib sõnastiku abil. Töökohad: Ruila 8-kl
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.06. 2947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil).
TARTU ÜLIKOOL Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õppekava LEELO TUNGAL Referaat Juhendaja: Malle Reidolv Tartu 2009 Sisukord Elulugu ja looming..............................................................................................3 Looming ja tekstinäited.......................................................................................4 Tekstinäited.........
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirj...
Leelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate
Haridus ja t Tungal lpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu likooli (eesti filoloogia). Ta on ttanud eesti keele petajana, ajakirjade Pioneer ja Theke nooremtoimetajana (19721975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996), alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MT Hea Laps juhatuse esinaine. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud libretosid mitmetele ooperitel ja muusikalistele lavastustele, samuti on tema tekstidele loodud ohtralt populaarseid laule. Eurolaul 1993 konkursi vitis laul "Muretut meelt ja sdametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja snad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 konkursi vitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Snad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must. Leelo Tungal on laste sber, muhe ja lahke lastekirjanik.
Leelo Tungla luuleleid Leelo Tungal ,,Kodu" Mis seal siis on üks paju, üks kustumas jõgi, üks väsinud maja, üks lumiste takjate ala, üks katkine trepp ja kaugenev mets kõik... Kõik. Ilmunud luulekogus "Õitsev kuristik" ning valikkogudes "Käsi on valge ja süsi on must" (2002) ja "Täisminevik" (2007) Leelo Tungal ,,Piparkoogisüda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku, keerab enda kannul ajaukse lukku. Kõik jääb seljataha - kes see mullust muudaks! Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks! Tulgu ilus aasta küünla valgusvuhus! Pipargoogiraas ta pisikeses pihus pärast jõulupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda! Ilmunud Leelo Tungla kogumikus "Kirjad Jõuluvanale" (2001) Leelo Tungal ,,Pimedusest Koorub Valgus"
............................................................................................................................6 Kodu........................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus:............................................................................................................... 8 -2- Elulugu Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas. Tema haridustee algas Ruila 8- klassilises koolis, ning jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Leelo Tungal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Oma elus on tulnud tal töötada väga paljudes eri kohtades. Oma töökäiku alustas ta Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana. Ta on töötanud ka Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Lisaks on ta leiba teeninud
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades,
Risti Põhikool Andri Meister UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA Loovtöö Juhendaja: Marina Laurits KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Marina Laurits 17.03.2017 Risti 2017 2
Leelo Tungal Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo emaHelmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmendviis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelotkasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksenameeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1.septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. 1962
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.juunil 1947 Tallinnas. Ta on nii kirjanik kui ka luuletaja (prosaist ja libretist). Ta on töötanud eesti keele õpetajana ning alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu.Leelo Tungal on kirjutanud 33 lasteraamatut ning 29 proostaraamatut. Tema repertuaaris on samuti 8 luulekogu täiskasvanutele, õppekirjandust, luuleraamatuid lastele ning lastenäidendeid. Tema teoseid on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Looming ülevaatlikult "Seltsimees laps" on kirjaniku lapsepõlve raamat. Tegevus toimub 1951 aastal. Raamatus on tähtis osa laludel, mida teoses on üsna palju. Teos on ühtaegu naljakas ja traagiline.
Varesele valu Leelo Tungal Alex Kivak Iseloomustused • Iisi (Isadora Pärn) oli heasüdamlik, sõbralik, kuid vahel veidi üksildane. Ta oli väga iseseisev ja usaldusväärne. • Robi (Robert Bernstein) oli sõbralik ja lõbus, lahke ja hooliv. Ta oli lisile hea sõber, nad said väga hästi läbi. • Marge Pärn-Mannoff (ema) oli hoolitsev, armastav, lõbus ja jutukas. • Katrin Pärn (võõrasema) oli vaikne ja tagasihoidlik, kuid oma moodi hooliv. Algselt ei saanud nad hästi läbi, kuid hiljem kõik laabus. Probleemid • Iisi isa Andres oli oma elu lõpetanud. Sellega lihtsalt lepiti. • Iisi ja Katrini rasked suhted olisd pärast Andrese surma veel halvemad. Hiljem aga nad said jälle lähedaseks. • Iisi ema elas Inglismaal. See Iisile ei meeldinud, aga ema otsustas siiski ka vahel Eestis Iisi juures käia. Iisile see meeldis. • Iisi võttis enda hoole alla abitu varesepoja Pedro. Pedro võ...
teravmeelsus, optimism ja elujulgus. Tuntumad teosed v "Anna ja Aadama lood" v "Siil Felix ja päkapliks Kerli" v "Varesele valu" v "Kartul, lehm ja kosmonaut" Hüvasti Ma parem lähen ükskord ka ükskõikne Kõik siin on jäik käik jäljeridagi Las siinsed usuvad et teavad kõike Nad teavad et ei usu mitte midagi Kokkuvõte v Valisin Leelo Tungla just sellepärast, et olen ta luuletusi lugenud ja need on alati tundunud sõbralikud ja südamlikud. v Mulle meeldib tema loomingu juures see et, luuletused on elujulged ja humoristliku alatooniga. v Soovitan tema luulet lugeda kõigil luule huvilistel, sest Leelo Tungal oskab oma värssides lugejatega saavutada sooja ja loomuliku kontakti. Tänan kuulamast
Leelo Tungal tema elulugu ja looming Mart Leib EluLugu Leelo Tungal on sündinud 22. Juuni 1947 Tallinas. Ta on käinud Ruila 8-kl.Koolis, Tallinna 42. Keskkoolis ning Tartu Ülikoolis. Ta on olnud Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli
Lauldav luule Jaan Tätte Lauldav luule O Muusika saade O Lüürika O Ott Arder O Peep Ilmet O Leelo Tungal O Aapo Ilves O Jaan Tätte Ott Arder O 24 veebruar 1950 O Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija O Vabakutseline kirjanik O Eesti Kirjanike Liidu liige Peep Ilmet O 30 oktoober 1948 O Kirjanik ja tõlkija O ''Tuulekanne'' O ''Matsalu mailt'' O ''Mõraseks mõistetud meel'' O ''Ajastaja'' Leelo Tungal O 22 juuni 1947 O Luuletaja, prosaist ja libertist O 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu O ''Jõuluvana, kes kartis lapsi'' O ''Mirjami lood'' O ''Varesele valu'' Aapo Ilves O 20 oktoober 1970 O Luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik O Kirjutab eesti, võru ja setu keeles O Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige O ''Isa sokk on matkasell'' ja ''Tulen öösel sulle koju'' Jaan Tätte O Sündinud 24
Fourth level Fifth level Koorilaul Tema loomingus on kõige suurem osa koorilaulul, mida ta on kirjutanud umbes 350, aga lisaks sellele kuulub tema loomingusse ka sümfooniline ja vokaal- sümfooniline muusika. Koorilaulude jaoks sai ta inspiratsiooni loodusest ja rahvaviisidest. Osad tema laulud on lihtsa tekstuuriga ja kuuluvad seetõttu laulupidude raudvarasse, näiteks "Leelo" ja "Põhjavaim", aga on ka palju selliseid laule, mis valmistavad raskusi isegi professionaalsetele interpreetidele. Soololaul Soololaule on Mart Saar kirjutanud rohkem kui keegi teine eesti helilooja (umbes 180). Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu ning neis leidub nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tekstidena kasutas Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl- Eduard Söödi luulet. Klaverimuusika
vabaks väetist, vabaks nõdrast, vabaks naabrist, vabaks sõbrast, vabaks emast, vennast, õest, vabaks valest, vabaks tõest, vabaks arast, vabaks vahvast, vabaks maast ja vabaks rahvast. Värss saab vabaks igast tõkkest riimist, rütmist, kõlast, mõttest. (Leelo Tungal ,,Piiritu priius) Neiu 1: Kuidas ta lendab treppide kohal, astmeid arvestamata! Kuidas ta läbib vahemaid, meetreid arvutamata! Ikka vajab ta arve ja andmeid, et nendest mitte hoolida, et nendega mitte arvestada! (Leelo Tungal) Neiu 2: Kuid ma arvan, et siiski tasub olla, eksida, ihata,
Sander Soikka Luule analüüs LEELO TUNGAL Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas, Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist, libretist ja tõlkija). Leelo Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972 1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996) ning alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu
ETTEKANNE 7-B klass GEORG ROOSALO Leelo Tungal on kirjutatud Edgar Valteri 75. sünnipäevaks 2004. aasta septembris luuletusi, millel väga täpselt iseloomustas teda. Esitan lõigu sellest: Muinaslood on imelised – neis on peidus naer ja nutt... Mõni inimene ise ongi nagu muinasjutt… 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 2 21. 09. 1929 – 4.03. 2006 lastekirjanik, raamatukunstnik, karikaturist 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 3 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ...
Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovskinimelisele konkursile).
SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna see element tundus huvitav. Samuti sellepärast, kuna mu tutvusringkonnas on inimesi, kelle perekonnanimi on Vask ning tundus huvitav nende nime tähendust natuke teisiti tundma õppida. Vask on pehme punakaspruun tahke metall, mida kasutati algselt tema painduvuse pärast ja palju hilisemast ajast tema omaduse tõttu elektrit juhtida. Looduses leidub vaske nii ehedal kujul kui ka ühenditena vasemaakides ja mineraalides. (Leelo Laurits jt, 2004) Vase tähis on Cu ja ladina keeles nim. teda Cuprum`iks. Cu järjekorra number on 29. Vask paikneb tabelis pärast niklit ning enne tsinki, paikneb neljandas perioodis, esimeses b – rühmas ja on siirdemetalliks (H.Karik, 1984). Puhas vask sulab 1083º C, mis teeb hõlpsaks tema valamise vormidesse. Vask on samuti väga plastiline, mis teeb lihtsaks tema sepistamise. Selle tulemusena kasutatakse vaske terve rea esemete valmistamiseks nagu mündid, kööginõud ja ornamendid
a) Küsimuste - Kui vajalikuks pead Exceli õppimist ja kui valmis oled eksamiteks korrelatsioonanalüüs b) =CORREL(D2:D20;F2:F20) c) Tulemus r= -0,044151079 siis tähendab see kahanevat seost tunnuste vahel ja keskmist seost, kuna 0.3< |r| < 0.7 . Iseseisevtöö nr.3 Sisestasime kogutud andmed küsimuse teemal "Mitmes haridusasutuses oled õppinud?". > m=c(5,3,2,3,4,2,2,9,4) andsime tulemustele nimed > names(m)=c("kalle", "Malle", "Triin", "Alex", "Johanna", "Ann", "Liisi", "Miina","Leelo") sisestasime kogutud andmed teemal "Vastaja nimi". >n=c("kalle", "Malle", "Triin", "Alex", "Johanna", "Ann", "Liisi", "Miina","Leelo") Sisestasime kogutud andmed küsimuse teemal "Kui väga ootad jõule skaalal 1-5? (1- ei oota üldse, 5- ootan väga) " > j=c(1,4,5,3,5,2,4,2,4) > j=o Panime tulemused järjekorda ja andsime väärtused > o=sort(o) >o [1] 1 1 2 2 3 > names(o)=c("3-suva", "1-ei oota üldse", "2-pigem ei oota", "5-ootan väga", "4-pigem ootan")
Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovski-nimelisele konkursile).
Looming Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Raimo Kangro Looming Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Leelo Tungal Looming Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Raimo Kangro Looming Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on
Eesti pärimusmuusika 1. Eesti heliloojatest on kasutanud rahvalaulu oma loomingutes ja teostes : Mart Saar (1882-1962) Rahvalaulud : ,,Kõver kuuseke'', ,,Tudu- tudu tuvikene'' , ,,Jaan läheb jaanitulele'', ,,Tere kuusi, tere petäj '', ,,Sii om leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'', ,,Vastlalaulud'', ,,Kiigelaulud'' ja ,,Jaanilaulud''. ,,Kust tunnen kodu''.
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse kahevaatuseline muusikal ,,Mamma Mia!" etendus Teater Vanemuine 2.detsembril 2017. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, laulutekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo jt, bänd, koor ja tantsurühm. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontinendil, väidetavalt on muusikali näinud rohkem kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri. Hitt ise on pärit aastat 1975
1.Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: •Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest. •Regilaulus on esikohal sõnad. •Regivärsile on iseloomulik algriim •Värsireas on 8 silpi, igale silbile vastab värsitõus või –langus. •Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo, alleaa ) •Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. •Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või kaherealised (eeslaulja laulab poolviisi ette ning koor vastab samade sõnade, kuid teise viisiga) •Regilaulu lauldakse(esitusviis) Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi.
Adiemus laulu-ja tantsuetendus Käisin 25. oktoobril 2008 vaatamas ning kuulamas Tallinnas, Kanuti Gildi saalis laulu-ja tantsuetendus Adiemust. Mind kutsus etendust vaatama üks mu hea sõber, kes ka ise selles lauljana osales. Kokku anti üle Eesti vaid kolm etendust: Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Mina käisin Tallinnas aset leidnud esietendusel. Esitasid: Üle-eestiline neidudekoor "Leelo" ja tantsugrupp "Tee kuubis" Muusika autor Karl Jenkins, Koreograaf Karmen Ong, dirigent Raul Talmar, Muusikud Urmas Lattikas ja Elina Seegel, Eneli Hiiemaa(flörist) ning löökpilliansambel Paukenfest. Helindaja Tanel Klesment, Häälestaja Leelo Talvik. Lavakujundus oli lihtne: väike lava, taustaks valge lina, millel kujutati loodusvideosid. Kostüümid olid samuti kenad ja tagsihoidlikud: lauljatel olid kollase-valgetriibulised vöödega
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus. Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Vanemuise kontserdisaal 2017 Detsember. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, lavatekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades: Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo ja teised, bänd, koor ja tantsurühm. Oli 2 vaatuses, mängiti klahvpille, kitarri, basskitarri, trumme, löökpille. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem, kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontserdil on muusikali väidetavalt näinud rohkem, kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel,
Kui jänesele sobis see, et hunt ei saa teda näha, sest nii ta jääb ellu siis hundile see ei sobinud, sest tema oli näljane. 4) Küsimus: "Kas see on halb, et hunt ei saanud jänest kätte?" Ühepäevaliblikas L. Tungal Kes tead, et leidub liblikaid, kel elu kestab päeva vaid? Kuid see ei teegi neile valu, ei valmista ta mingit vaeva, sest küll on vahva: terve elu nad peavad oma sünnipäeva! 1) "Südasuvi" Leelo Tungal. 2) Mulle meeldis see luuletus, sest kui ma oleksin väike laps siis pärast seda luuletust, ma ei tunneks kurbust sellepärast, et mõned liblikad elavad ainult ühe päeva. 3) Sõnum: Peab koguaeg olema positiivne isegi kui tundub, et asi on halb/kurb. 4) Küsimus: "Kas teil on kahju loomadest, kes elavad ainult ühe päeva?" Habemikud L. Tungal Kas lapselegi kasvada võib valge habe ette? Jah, võib, kui iseseisvalt ta sööb hoolega spagette.
ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu Looming. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt
Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks Johann Voldemar Jannsen 12 Väike maa Urmas Lattikas / Leelo Tungal Teksti tuleb selgelt välja laulda. Laulupeo jaoks on see laul tehtud natuke ümber, dirigendid peavad oma koorid ümber õpetama. Väga tihe laul. Hingata võib peale igat neljandat takti. 43. lehekülje alguses tuleb laulda laulvalt ja suure legaatoga tuleks laulda talve päike. Sõnaga taas võiks alata väikene dividuendo ja väike ritenuto esimese salmi lõpus. Suur tähelepanu häälestusele, eriti meestel. Kindlasti rõhutada
Kunstitegevuse konspekt : Sügise värvid Vanus: 5-6 aastased Eesmärgid: Laps oskab kasutada õigeid värve Laps oskab joonistada vahtralehte Laps tunnetab vahtralehe kuju, piirjooni Laps suudab kriidiga piisavalt tugevalt värvida Laps suudab jäljendada õpetaja tegevust Laps suudab keskenduda Vahendid: Paber Rasvakriidid Vahtralehed Luuletus: Leelo Tungal- Oktoober Laul : E.Salm, E. Lõbin - „Lehekene“ http://mudila.lastekas.ee/lastelaulud/lastelaul- lehekene [2015, november 25 ] Tahvel Magnetid Tunni käik: Õpetaja õhutab 15 minutit enne tunni algust ruumi. Lükkab kokku kaks lauda, et lauapinda oleks rohkem. Sätib paika toolid ning vahendid mida tunni läbi viimiseks vaja ( asetab iga lapse kohale paberi- ning vahtralehe, rasvakriidi tops on keset lauda). Lapsed tulevad
Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Looming 350 a cappella koorilaulu 180 soololaulu 120 klaveripala 2 orkestriteost 2 vokaalsümfoonilist teost Õpingud 1888.a Kaansoo külakool SuureJaani kihelkonnakool 18991901.a Eesti Aleksandrilinnakool, Põltsamaa 1901.a Peterburi Konservatoorium,Louis Homiliuse oreliklass Teosed ,, Suur kontsert algab koidu a´al" ,, Oh kodumaa" ,, Põhjavaim" ,,Leelo" ,, Lindude laul" ,, Hällilaul" ,, Tantsides" ,, Masurka gmoll" ,, Must lind" Majamuuseum Monument TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
„Naksitrallid“, Aino Pervik „Kunksmoor“ ja „Arabella, mereröövli tütar“; Ellen Niit „Suur maalritöö“ ja „Krõll“; Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“. Realismi ja fantaasia põimumine sõnamängulises lasteluules: Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Kalju Kangur jt Süvenemine laste ja noorte psüühikasse ning sotsiaalsetesse probleemidesse: Lehte Hainsalu, Mari Saat, Leelo Tungal, Meri-Liis Laherand jt. Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Jaan Rannap, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Ühiskondlik ja kirjanduslik huvi lastekirjanduse ning selle probleemide vastu: lastekirjanduse aastaülevaated, võistlused, uurimused. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. Muutuste keerises: 1990ndad Lastekirjanduse muutumine üleminekuaja tingimustes. Tõlketeosed ja kordustrükid
EESTI TUNTUIMAD INIMESED Karl Kiur Saar LEELO TUNGAL • KIRJANIK EDGAR VALTER • KUNSTNIK • KIRJANIK NEEME JÄRVI • MUUSIK ERI KLAS • MUUSIK TÕNU KALJUSTE • MUUSIK ARVO PÄRT • MUUSIK EVALD OKAS • KUNSTNIK KARL ERNST VON BAER • LOODUSEUURIJA PAUL KERES • MALETAJA JAKOB HURT • USU- JA KEELETEADLANE ANTON HANSEN TAMMSAARE • KIRJANIK RUDOLF TOBIAS • MUUSIK LYDIA KOIDULA • KIRJANIK CARL ROBERT JAKOBSON • POLIITIK • KIRJANIK ENO RAUD Raamat • KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA • SAATEJUHT TEET MARGNA • SAATEJUHT • PRODUTSENT HANNES VÕRNO • SAATEJUHT MARKO REIKOP • SAATEJUHT MART SANDER • SAATEJUHT KERTTU RAKKE • ...
Maarja Kangro ja Raimo Kangro Carmen Ilves 6.klass Maarja Kangro ● Maarja Kangro on sündinud 20.detsember 1973 Tallinnas. ● Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. ● Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglis keelt ja kirjandust. ● Ta on tõlkinud peamiselt ilukirjandust inglise,itaalia ja saksa keelest. ● Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar. ● Tal on kaks õde Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro. Raimo Kangro ● Raimo Kangro sündis 21.september 1949. ● Ta suri 4.veebruar 2001. ● Ta oli eesti helilooja ja pedagoog . ● Ta lõpetas 1973 aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. ● 1977-1985 oli ta Eesti NSV Heliloojate Liidu konsultant. ● Raimo Kangro on tuntuks saanud rahvusvaheliselt peamiselt heliloojana.
OLAV EHALA · Olav Ehala (31.07.1950) · Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud · 1969.a. Tallinna Muusikakool · 1974.a. Tallinna Riiklik Konservatoorium · 1970-1973 ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht · 1970-1975 Noorsooteatris muusik · 1975-1991 muusikaala juhatajana · Al.1991 Eesti Muusika- jaTeatriakadeemia õppejõud · Al. 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees Mõjutajad · Noorsooteater · Leelo Tungal ja Juhan Viiding · Priit Pärn (tema joonisfilmid) Looming · Suur osa loomingust on lastemuusika · Kaunistusterikas meloodia · Äratuntav ja isikupärane harmoonia · Nõudlik rütmika · Tehniliselt raske · Muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele Zanrid ja tähtsamad teosed · Muusikalid, filmi- ja teatrimuusika · Tähtsamad teosed nt: ,,Kümme neegrit" ,,Vaid see on armastus" ,,Rahalaul" ,,Kodulaul" ,,Päikeseratas"
Esimesed sõnad raamatutest jutustab Ilona Martson (kirjutas Olga Uvarova) Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja ütles, et praegu mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unustada Leelo Tunglast „Seltsimees laps” ning „Samet ja saepuru”. Ilona soovitas meile lugeda Aino Pervikut, sest ta arvab, et ta on meie rahvuslik aare. Ta nimetas tema paremat raamatud, millised jäid meeles : „Presidendilugusid”, „Draakoneid võõrsil”, „Dixit ja Xixit”, värsket „Ühes väikeses veidras linnas” ja ka uut Tirilinna sarja, mis alles eelmisel aastal käima läks. Tema kirjandused
Lektüürileht Varesele Valu Leelo Tungal 95 lk Illustraator: Cathrine Zarip Tegelased: Toomas Tarm, Marge Manoff, Iisi Pärn, Katrin, Andres Pärn, Kalev, Cathy , Merle, Väike Kairi, Vares Pedro, Mariin, õp. Hõbemägi, Robert, Marko Kalmer, Aleksandr Bernstein 1. Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida? Raamat vöiks rääkida, mingisugusest varesest kel on väga raske elu ja kellele kogu aeg haiget tehakse. Millest tegelikult rääkis?
Jää ikka meie juurde, Siis käime valguses Siis vabadus ja elu Meil kosub südames Anna Haava APRILL 6 Sulalumest seisab vaher, laubal raagus oksakahl. Koore all tal liigub mahe, mahe, läbipaistev mahl. Kerge pole teha tal vist mahla mullast jürikuul. Öösiti veel härma talvist okstele toob kõle tuul. Südapäeval aga ärkab vahtrasüda: on Aprill! Lõhnast aimad: kuskil tärkab esimene sinilill! Leelo Tungal MAI HOMMIK 7 Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, - mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Juhan Liiv JALKA MMI KUU 8 selle aasta juuni rõõmude algallikas
lugupidamisega, st nende arvates peab tundma lugupidamine ka üliõpilaste vastu (Pajusalu jt 2010: 214). Nii venelased kui ka eestlased olid vähemalt kord elus kokku puutunud selle probleemiga, kui nad ei tea kuidas pöörduda. Mõlemad grupid kahtluse puhul pigem teietavad. Konkreetseid näiteid ei ole artiklis toodud, aga nii vene kui ka eesti keeles on olemas umbisikuline ja geneeriline vorm, mis aitavad vältida otsest pöördumist (Pajusalu jt 2010: 216). Leelo Keevallik (1998: 548–549) nimetas ka mitut strateegiat otsese pöördumise vältimiseks. Sellised võimalused on pöördelõputa tingiv kõneviis, umbisikuline kõneviis, mitmuse 1.pööre ja ainsuse 3. isik, kuigi need strateegiad pole täiuslikud ning nad on tõenäoliselt kõlbmatud kasutamiseks. Pajusalu jt (2010) uuringus esinesid ka küsimused kolmanda isiku nimetamise kohta. Oli esitatud 2 eesti ja 2 vene nime ning 2 neist olid naiste ja 2 meeste omad
Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant. Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelest 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest
· HOIDISEID · TEED · KOMMI · NÄTSU · JÄÄTIST · KOOKI · RAVIMEID · KOSMEETIKAT · KUIVATATAKSE MÕISTATUSED · Must mulk, punane kopp? · Punane karp & valge pulk? · Punane mütsike, valge pääke? KASVUKOHAD: · METSAS · METSASERVAS · RAIESMIKEL · TEE ÄÄRES · AIAS JUULI Leelo Tungal Maasikatest, vaarikatest keediseid teeb tädi Juuli, ühtelugu vaaritades moosivahust võru huulil. Mee- ja marjalõhna õhkub tädi Juuli kirjust kleidist. Miks ta tõsines, kui õhtul puu alt puraviku leidis? Mitu tundi mõtlik oli, lausus, silmitsedes kaugust: "Hommikuks ma ära kolin - homme saabub onu August!" VAARIKATE TOOTMINE MAAILMAS 2001. AASTAL Kogupind (ha) Kogusaak (tonni)
Detektiiv Lotte Lotte Laulusõnad Leelo Tungal Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) Osad. Osades: Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets,Vanemuise ooperikoor ja Just Tantsukooli õpilased, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd. Lotte-Gerli Padar Click to edit Master text styles Second level Third level
Setomaa liegt im heutigen Südosten Estlands. Da leben die Setukesen, die eine estnische Minderheit sind. Sie haben bis heute ihre eigene Kultur und Identität bewahrt. Sie tragen jeden Tag ihre Volkstrachten und sprechen südestnische Sprache. In Setomaa sind viele interessante Orte, z.B Bauernmuseen. Da kann man Seto essen kosten, Leelo hören, traditionelle Dorffeste feiern und noch viel Spannendes machen. Soomaa und der Nationalpark Soomaa liegen in der Nähe von Pärnu. Da sind vier groe Moore, wo man wandern und die Natur bewundern kann. Der Park eignet sich gut für mit Kanuwanderungen. In Soomaa kann man auch campen, Feuer machen, Wassersport machen, fischen, Beeren suchen und Pilze sammeln, wo es erlaubt ist. Der Kadriorg Park liegt einige Kilometer östlich des Stadtzentrums. Es ist der schönste Park
Autor: Peeter Sauter Lavastaja: Taavi Tõnisson Teater: NUKU väike saal Pealkiri: “Evita” Autor: Andrew Lloyd Webber & Tim Rice Lavastaja: Georg Malvius Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Ooperifantoom” Autor: Andrew Lloyd Webber Lavastaja: Georg Malvius Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Kõuts pampuši muinasjutud” Autor: Daniil Harms Lavastaja: Saša Pepeljajev Teater: Vene Teater Pealkiri: “Detektiiv Lotte” Autorid: Janno Põldma, Heiki Ernits, Priit Pajusaar ja Leelo Tungal Lavastaja: Ain Mäeots Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Helisev muusika” Autorid: Richard Rodgers & Oscar Hammerstein Lavastaja: Ain Mäeots Teater: Teater Vanemuine
Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, selle omapär koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas Lisaks sellele umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. 6.Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas", "Leelo" ,"Põh segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu". Lii Konts
Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides. Kaks väljasurnud korallide seltsi, mis on Eesti levinud, on tabulaadid ja rugoosid. (Ivar Puura, 2006.) Rugoosid elasid nii üksikult kui ka koloonialiselt, tabulaadid ainult koloonialiselt.(fossiilid.info) Isendi suurus ulatub millimeetritest meetrini. Tavaliselt on korallidel lubi-või sarvtoes, mis koosneb skleriitidest(osadest) või moodustab kogu kolooniat siduva korallisarra. Korallrahude moodustamises osaletakse sarraga. (Leelo Alasi, 2012) 2.Sammalloomad Eesti aluspõhjas leidub sammalloome Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides ja ka Siluri lubjakivides. Üks suurimaid leiukohti on põlevkivikihind. (Ivar Puura, 2006) On koloonialise eluviisiga. Koloonia koosneb pisikestest üksikisenditest, kes on skeleti kaudu kokku kasvanud ja mis võis lõpuks kasvada kuni poole meetri suuruseks. Sellised massiivsed kolooniad võivad meenutada koralle, samas on mõningatel sammalloomadel sarnane välimus taimede ja
annaabi.ee 
