Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma kultuuri ühiseid jooni ning erinevusi. Antiik-Kreekal ja Antiik-Rooma kultuuril on nii erinevusi, kui ka sarnasusi. Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu mitte midagi. Tõeline kirjandus, millest on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul 3.saj.eKr. Seega olid roomlased varasest ajast alates neist kõrgema etruskide ja kreeklaste mõju all. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjutuse alal oli roomlastele suuremal või vähemal määral toeks kreeka pärand. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Roomas sai populaarseimaks stoitsism, mis õpetas, et igal inimesel on maailmas saatusest määratud roll. Ent kui kreeklased tuletasid sellest saatusega leppimise tarviduse, siis roomlased rõhutasid peamiselt inimese kohustust täita endale osakslangevaid ülesandeid. Rooma teatris sul...
Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Sealsed savi- ja liivsavimullad võivad nõuda isegi drenaazi. e) Kreekas kasutatakse kunstliku niisutamist u. 10,8 % põllumajandusmaal. Samuti kasutatakse liigniisketel viljaka mullaga aladel drenaazi. f) Kreekas pole väga paljudes kohtades võimalik tegeleda põllumajandusega, sest 70 % maast on harimiskõlbmatu tänu mägistele aladele, kus pole võimalik põllumajanduskultuure kasvatada. 2. a) Kreekal on kapitali olemasolu üsna suur, hetkel on b) Kreekas on hetkel hõivatud põllumajandusega 12,4 % tööjõulisest elanikkonnast e. 528 000 inimest. Huvitavat: majandusel paistab helge tulevik - hiljutised läbiviidud uuringud (Kappa Research) näitavad, et peaaegu 1,5 miljonit inimest plaanib naasta tööle põllumajandussektorisse. Selle kasuks otsustavad peamiselt noored ja kõrgharitud inimesed, kes otsivad paremat elukvaliteeti isegi juhul kui see tähendab väiksemat sissetulekut
mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi ning suvi on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Kreeka vabariigis on presidentaalne, pralmantaarne demokraatia. Kreeka Vabariigi president on hr. Karolos Papoulias, peaminister hr. Constantinos Karamanlis. Kreeka parlamendis on kolmsada valitud liiget, valimsed peetakse iga nelja aasta järel. Kreeka on Euroopa liidu liige aastast 1981 ning kreeklaste rahatäheks on euro. Põhjas asub Kreekal neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannik on kokku umbes 16,000km pikk, millest pool moodustavad tuhanded saared. Rannikut iseloomustavad rannad, mis on mitu kilomeetrit pikad, liivarannad, lahed, koopad, mida ümbritsevad järsud mäenõlvad, tume liiv, mis on iseloomulik vulkaanilisele pinnasele ja puhas ning läbipaistev vesi. 2006 aastal Kreekal on 404 randa ja 5 sadamat, mis asuvad allpoolt merepiiri
Tallinn 2015 Sisukord Riigi kontuur 3 Üldandmed 4 Arengutase 5 Rahvastik 6-8 Linnad 9 Kasutatud allikad 10 2 Riigi kontuur Peast riigi kontuuri joonistamine: Me eksisime igasuguste väikeste saarte ja poolsaarte joonistamisega, mis kuuluvad Kreekale. 3 Üldandmed Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere, Vahemere ja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on Kreekal Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajavööndis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub samuti igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Geograafilised koordinaadid: 38° N, 24° E Pindala: 131 940 km² Rahvaarv: 10 775 557 (2014) Riigikeel: kreeka keel Pealinn: Ateena Pealinna rahvaarv: 664 046 (2011) Pealinna koordinaadid: 37° 59′ N, 23° 44′ E Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK 4
Riigil on väike metsasuse protsent. 2. Metsatüübid ja puuliigid Kreekas kasvavad metsatüübid on vahemereline igihaljas mets, macchie ehk makii, phrygana ehk früügana, lehtmetsad, montaansed okasmetsad, lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Illustration 1: Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal tabelis. 3. Suuremate metsamassiivide paiknemine Suuremad metsamassiivid paiknevad riigi põhja- ja keskosas, sest seal on sobivam kliima. Kreekal on palju rannikuid, mis muudab õhumassid möödukate erinevustega vahelduvaks. Sisemaal on metsadel parem võimalus kasvada. Pinnamood on suhteliselt mägine, mille tõttu on palju mäetaimestikku ja põõsastikke 4. Metsade kasutusalad Toormaterjalina saab kasutatada vaid mitte väga suure kõrgusvööndi puid. Nende metsade saadusi kasutatakse samamoodi nagu Eestiski ehitus-, kütte- või tööstuses toormaterjalina. 5. Metsamajandus ja -tööstus
Ükskord nad Tsatsikiga isegi kaklesid .Märten käib mampsi juures kittarri õppimas , aga Tsatsiki on armukade . Tsatsiki armus enda klassi kõige ilusamasse tüdrukusse , kelle nimi oli Maria Grynwall . Hommikul läks Tsatsiki koos Gäraniga kooli . Ta jõudis kooli väga vara ja jäi klassi ukse taha pingile pikutama . Järsku aga ta juba magas seal ja õpetaja äratas ta ülesse. Tsatsiki polnud kunagi oma isa näinud aga ta tahtis teda kangesti näha . Ta teadis et ta isa elab Kreekal .Ja siis nad läksidki koos mampsiga Kreekasse. SISEMONOLOOG: Vali raamatust mingi kindel stseen/olukord. Kui sa oleksid keegi tegelastest, mida sa selles olukorras teeksid? Missuguseid otsuseid sa vastu võtaksid ja kuidas antud olukorras käituksid? Miks? Pane kirja oma mõtted selle olukorra kohta. Märteni kiusas ühte poissi kelle nimi oli Willie . Märten kiusas teda iga vahetund ja võttis talt prillis ära ja loopis neid või siis käskis tal R tähega sõnu öelda . Ja
ESM-i vastust võib võtta mittut moodi. Heas pooles on see, et Eestit toetatakse ja rahastatakse palju kuid minu arvates on Eestil ESM-iga liitumine kahjuks. Esiteks Eesti põllumehed peavad hakkama saama palju väiksema toetusega, kui teiste riikide põlluharijad. Teiseks ei meeldi mulle, et Eesti peab toetama riike, kes elasid üle oma võimete ja nende palgad on suuremad kui meil. Toome näiteks Kreeka ja Eesti miinmum palga võrdluse, Eesti miinimum palk on 278 kuid Kreekal, kellel on suured võlad ning miinimum palk 877 . Minu arvates oli Eestil euroga liitumine kasulik, sest koos EL astumisega oleme me endale selle kohustuse võtnud ja uutele liikmetele siin erandeid ei tehta ning majanduslikus plaanis on see kahtlemata kasulik. Kuid miks nii? Esiteks on positiivne mõju tänu välisinvesteeringutele, mis kutsuvad siia jõukaid investoreid, kes loovad uusi töökohti ning pakuvad Eesti rahvale tööd
Milline oli Kreeka hiilgavaim ajastu: klassikaline või hellenistlik? Nii palju, kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi. Nagu me koolis kõik õppinud oleme on Kreekal kaks tähtsat ajastut. Klassikaline ja hellenistlik. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr oli väidetavalt Kreeka tsivilisatsiooni õitsengu tipp. Ligi 150 aastat erakordset loovat mõtlemist, kirjandust, teatrit ja kunsti. Näiteks tuntud tragöödia loojad nagu Aeschylus, Sophocles ja Euripides ning ülikuulsad filosoofid nagu Sokrates, Platon ja Aristoteles. See oli siiski ka verevalamise ja sõjapidamise ajastu. Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr
mere piirkonnas. U. 15.saj. tungis osa kreeklasi Kreetale ja vallutas Knossose, ning hakkas valitsema kogu Kreeta saart. Uued valitsejad võtsid üle saare rahvaste kombed ja eluviisi, niiet Kreeta kultuur ei hävinenud. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele, see sai nimeks lineaarkiri B. Seda osatakse lugeda. Kultuuri edasikandjateks said nüüd kreeklased ja Kreeta senine tähtsus kadus ajapikku. Ka Kreekal said majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, mille eesotsas seisis kaks kõrget võimukandjat - valitseja ja sõjapealik. Neist tuntuim on Mükeene. Losside ümber suuremaid linnu ei olnud, ja lossid olid kindlustatud massiivsetest kiviplokkidest (nn. Klükoopiliste) müüriga. U. 1200 a ekr. tabas kreekat vapustus - Iisraellased vallutasid Kaanani ja palestiina. See oli tõenäoliselt põhjustatud ulatuslikust rahvasterändamisest
· Akadi · Vana-Babüloonia · Assüüria impeerium · Uus-Babüloonia Senuhe jutustus elu pärast surma Gilgames igavene elu Tähestik on pärit Foiniikiast FOINIIKIA meresõitjad/kolooniate rajamine Vana-Testament · Juutide Jumala nimi jahve · Araablased Allah · Muhameedlased Allah Kreeka · Kreeka ja Rooma geograafilised olud -Sarnasused: mere lähedal, mereline kliima, põlluharimine (vein ja oliivid) -Erinevused: Kreeka oli mägisem, Rooma ei olnud nii mägine, Kreekal ei tekkinud ühtset riiki, Kreeklased oli suuremad meresõitjad Kreeka ajaloo perioodid: · Kreeta-Mükeene ehk Egeuse mere periood · Arhailine · Klassikaline · Hellenism Ateena ja Sparta võrdlus! Demokraatia, aristokraatia, türannia Kreeka jumalad Rooma jumalad Sarnasused: templid, preestris (usupidustused) Rooma ajalooetapid: · Etruskid · Kuningate ajajärk /7 kuningat · Vabariik · Keisririik Algus rooma linna asendamine 753 eKr · Kuidas valitseti vabariigi ajal?
· Pinnavorm - 80% Kreeka territooriumist on mägine. · Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. · Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. · Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Korfu, Kefalloniá ja Lefkáda. Idas ja lõunas kuulubEgeuse mere saarte hulka Euboia, Samos, Chíos, Lesbos ja Kreeta. · Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. · Kreeka kliima jaguneb kolmeks: Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuur jõuabharva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas, Küklaadidel ja Kreetal. Kõrgmäestikuline kliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas (Ípeiroses, Kesk-Kreekas, Tessaalias, Lääne- Makedoonias ning Peloponnesose keskosades
Essee Eepose tähtsus rahvusele ,,Karutapja" näite alusel. Eepos on igale rahvale ääratult tähtis. See annab aimu selle rahva minevikust, rõõmudest ja katsumustest. Eepos on lugulaul kangelastest ja rahva ajaloost. Tavaliselt see on kirjutatud värsivormis. Peaaegu igal rahval on oma eepos: Sumeri ,,Gilgamesh"(esimene eepos), Lätil ,,Karutapja", Eestil ,,Kalevipoeg", Kreekal ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", Prantsusmaal ,,Rolandi laul" jne. Aga osadel riikidel pole enda eepost. Euroopas näiteks Slaavi-rahvad, enamik Soome- ugrilasi ja ka keldid. Läti rahvuseepos "Lcplsis", eesti keelde tõlgituna ,,Karutapja", on Andrejs Pumpursi poolt kirjutatud, aastatel 1872-1887. See iseloomustab väga hästi võitlust ristisõdijate ja lätlaste vahel. Seal, nagu ka paljudes teistes eepostes on jumalaid ja muud mütoloogiat.
maailma kultuur minu arvates alguse Kreeka kultuurist. Tähtsaimad ajajärgud Euroopa kultuuri loomise ja edasiandmise seisukohalt paiknevad 6.-4. sajandil eKr ja nn hellenistlik ajajärk. Sel perioodil, kui Vahemere idapoolsed linnad täitusid immigrantidega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri, mille areng ja levik oli tänu sellele vägagi kiire. Kreekas sündisid filosoofia, kirjandus, teadus ja kunst. Väga suured saavutused on Kreekal ka arhitektuuri alal. Kuid hellenistliku perioodi ajajärku kuulun antiikteaduse ja filosoofia arenemine. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid- tragöödia, komöödia ja teised, mis tänapäevani on edasi kandunud üle maailma. Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa ajaloos on suhteliselt suur, sest just nemad lõid teatri, komöödia- ja tragöödiakunsti, luulekunsti ehk lüürika, nad korraldasid esimesena olõmpiamänge nind tegelesid maalikunsti ja skulptuuriga
samaväärseid töötingimusi ja tööle väärilist tasu. Streigiga on avaldanud oma meelsust ka õpetajad, kelle streik oli küll lühem, kuid nõudmised igati õigustatud. Muutused aga on visad tulema. Oleme valmis toetama suurte summadega raskustes vaevleivaid riike Euroopas, kuid tundub, et meiega võrreldes pole neil väga vigagi. Võrreldes näiteks Kreeka ja Eesti õpetajate palkasid või pensioneid, poleks nagu Kreekal põhjust eriti kurta. Samas näiteks Ungaris on õpetaja keskmine palk Eesti õpetaja palgast tunduvalt madalam, nagu ka Lätis ja Leedus. Ka põllumajandustoetusi saavad meie põllumehed palju vähem, kui mujal Euroopas. Ja seega on ostja sunnitud eelistama poes soodsama hinnaga välismaa toiduaineid. Suletud ring tarbime välismaist, oma tootjate toodangule ei ole turgu. Selle süsteemi vastu alustas hiljuti
Stiilid erinevad üksteisest sammaste ja kujunduse poolest. Kõigil stiilidel on karmid reeglid, mida on järgitud rangelt igas ehitises. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. Uuendused ehituskunstis tekkisid just ühiskonna vajadustele põhinedes. Kuigi rooma kunstis oli suur mõju just kreekal, on sellel ka teatud omapära olemas, mis avaldus enamasti arhitektuuris. Kuna nad oskasid hästi kasutada kaari ja võlve, sai võimalikuks suurima amfiteatri, Colosseumi, ehitamine. Ehituses on näha, kuidas roomlased põhinesid kreeklaste kogemustele ja lisasid neile enda teadmised ning avastused. Colosseumis on kasutatud korraga ka kõiki kreeka arhitektuuri stiile- Dooria, Joonia ja Korintose stiili vastavalt korrustele
Otepää Referaat Kreeka Allan All 9.a Otepää Gümnaasium 2010 Sisukord: 1) Sisukord...........................................................................................................................................2 2) Sümboolika......................................................................................................................................3 3) Üldandmed.......................................................................................................................................3 4) Geograafiline asend..........................................................................................................................4 5) Loodus..............................................................................................................................................4 6) Rahvastik......................................................................
kasutata ülemaailma suhtluskeelena, siis on kreeka alfabeet kasutusel matemaatikas, kus enamus tähistusi on pärit kreeka tähestikust. Samas kasutatakse ladina kirja variante tänapäeval sadade erinevate keelte ülesmärkimiseks ning nüüd on ta saanud maailma kõige levinumaks kirjasüsteemiks. Ka eesti keele ülesmärkimiseks kasutatakse ladina kirja varianti. Ülikooli mõningates teaduskondades on vaja õppida siiski ka algset ladina keelt. Üks suur eelis on Kreekal minu arvates Olümpiamängude korraldamine. Roomal pole selles suhtes midagi vastu panna. On ju Olümpiamängud üks suurimaid võistlusi maailmas, kuhu võistlema pääseda on iga sportlase eluunistus. Just nii suur tähtsus on sellel mitu tuhat aastat vanal traditsioonil veel tänapäevalgi. Juba siis oli olümpiavõitja tiitel väga ihaldatud ja on seda ka veel nüüd. Lisaks aule ja kuulsusele, kaasneb võiduga ju ka materiaalne kasub, mis
mandriosas ning sai nime Korintuse linna järgi. Stiiliõitseng oli keisiriigiaegses Roomas. Stiilid erinevad peamiselt sammaste ja kujunduse poolest. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. Üks on niinimetatud tugijalg, teisele ta ainult nõjutab niinimetatud nõjajalg. Rooma kunstis oli suur mõju just kreekal, sellel on ka teatud omapärasus olemas, mis avaldus enamasti arhitektuuris. Roomlased kasutasid palju kaari ja võlve, nii sai ehitada suuri ehitisi nagu amfiteatreid ja sellega kaasaarvatud Rooma Colosseumi. Kaar andis ilu ja toetas ehitist. Kreeklased muidugi lisasid oma teadmisi ka ja sellega kaasnesid uued stiilid arhitektuuris nagu juba ees mainitud. Rooma Colosseumi eripära on see, et kõik kolm ehitusstiilid, eriti sammastel on kasutatud
kõikjal on kuulda termineid nagu ,,SKP", ,,defitsiit" jne, värskelt on toimunud streigid jne. On olemas pankrotistsenaarium, kui keegi peale valitsuse ei tea, mis tegelikult juhtuma hakkab. Samas poleks see sugugi esimene kord, kui Kreeka riik kuulutaks enda pankroti välja. Ajaloos on seda juhtunud varemgi: 1827.a., 1843.a., 1893.a. ja 1932. aastal. Üsnagi muljetavaldavalt on Kreeka viimase 200 aasta jooksul olnud neli korda pankrotis! Tundub, et on kaks võimalust: kas Kreekal on probleeme riigi majanduse haldamisega (samas, kui kreeklastel oma isikliku rahakotiga on lood vastupidised), või kulutatakse laene valesti. Võrreldes varasemate kordadega on praegu erinevus selles, et Kreeka on eurotsooni liige ja tema saatus ja otsused mõjutavad ka Euroopa majanduslikku stabiilsust. Kreeka majanduse probleemid on sellegipoolest fundamentaalsed. Globaalne majanduskriis ei pööranud asju pea peale, see
Geograafia Hanna Kuld 8.C Tallinna Reaalkool 5 jaanuar, 2014 Minu Kreeka. Ühe isepäise giidi sekeldused hellenite maal. Ester Laansalu Nagu pealkirigi ütleb, lugesin mina Ester Laansalu raamatut tema Kreekas elatud aastate kohta. Minu meelest oli raamat väga huvitavalt ja kaasahaaravalt kirjutatud, eriti meeldis mulle see, et alguses oli ...
kodanikud. Lisaks sellele tõsteti Kreekas pensioniiga 65-lt 67-le eluaastale. Nähti ka ette kärpeid 4,5 miljardi euro ulatuses riigiametnike tasude arvelt, kelle palkadeks kulus riigil 26 miljardit 1 eurot aastas. Samuti pidi parlament toetama ka Kreeka pankade rekapitaliseerimist, mis tähendab teatud ulatuses riigistamist. Lisaks sellele tuli Kreekal toetada ka võlakirjade vahetust, milles lepiti erapankadega kokku. Lepe pidanuks kustutama umbes 100 miljardit eurot Kreeka 350 miljardi euro suurusest võlast, mis on 175 protsent SKT-st. Kreeka on praeguseks saanud kaks päästepaketti kokku ligi 240 miljardi euro ulatuses. Andmed Kreeka riigielarve defitsiidi kohta on olnud olemas juba 1970-ndate keskpaigast. See tähendab, et Kreeka on iga aasta kulutanud rohkem kui ta on teeninud. Põhjus peitub selles, et
Magustoitude sagedasteks koostisosadeks on mesi, rosinad ja pähklid näiteks baklava. Joogid ● Jookidest hinnatakse eeskätt veine. ● Tuntud Kreeka jook on veel ouzo, aniisiga maitsestatud viinamarjadest villitud piiritusjook, mis vee või jää lisamisel muutub piimjaks. ● Teine Kreekas levinud kangem jook on raki, mis on puhas viinamarjadest tehtud kange naps. Pinnamood ● Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad saared. ● Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune. ● 80% Kreeka territooriumist on mägine. ● Kesk- ja Lääne-Kreeka looduses on ulatuslikud kanjonid ja karstialad. ● Riigi kõrgeim punkt Olümpose mägi 2919m ● Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed. ● Järvi ja soid võib leida Kesk-Kreekast. Kliima ● Parasvööde, Suvi kuum ja kuiv, talv soe ja niiske. ● Alpikliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas ● Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul rohkem
Inimesed võtsid laene ja raiskasid raha autodele, laevadele, riietele kõigele millele võimalik, euro tundus ohutu raha. Kreekas kahekordistusid avaliku sektori palgad, see oli absurdne, seda ei saaks mitte ükski riik lubada endale. 2004 läks Kreekas hästi igal alal. Korraldati olümpiamänge, tervet riiki valdas magus võidujoovastus. Prantsusmaa rahandusminister oli hämmingus, kuna Prantsusmaal oli juba raske finantseerida Pariisi olümpiamänge kui raske see siis võis olla Kreekal. Prantsusmaa ei julgenud seda Brüsselile öelda jättis pigem ütlemata. Euroopa pangal ei tulnud pähe ka, et Kreeka võis oma numbreid võltsida või sobimatuid võtteid kasutada. Eurotsooniga liitumiseks ilutses Kreeka oma arve pidamist, selle avastustööni viis eurostat. 2004 ei tahtnud enam keegi Kreeka rahandus asjadesse sekkuda. Brüssel maksis Kreekale kolmkorda suuremaid toetusi kui teisele Euroopa riikidele. 19.10. 2009 oli kriisi algus Kreekas, kui ütles J
Liha sõid kreeklased nähtavasti suhteliselt harva - peamiselt siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Ohvrilooma toiduks kõlbmatud osad põletati jumalatele, liha aga söödi ise. Kreekas puudusid kodanikuõigused naisel. Naised pidid alluma alati oma mehele, isale või teisele meessugulasele. Abielu otsustati peigmehe ja isa vahel. Abielu eesmärk oli hankida endale seaduslike järglasi. Rooma rannajoon polnud sedavõrd liigendatud nagu Kreekal. Itaalia hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased. Linna kujunemine kestis roomlastel mitu sajandit. Rooma linn ümbritseti lõpuks müüriga. Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Kuningas valitses koos nõukoguga - senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks
Ajaloo kodune töö nr 1. 1. Milliseid sündmusi allikad kajastavad? Allikad kajastavad Trumani Doktriini, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. 2. Too välja allikates leiduvad põhiseisukohad. Allikas A: USA president Truman leidis, et kindlustamaks Kreeka positsiooni vaba riigina on majanduslik ja rahaline abi möödapääsmatu. Allikas B: Venelaste nägemuse kohaselt oleks Ameerika Ühendriikide abi Kreeka riigi iseseisvusele ja suveräänsusele suureks ohuks. 3. Leia ja põhjenda allikates A ja B esitatud erinevaid seisukohti ja vaateid ning sarnaseid seisukohti ja vaated. Trumani arvates aitaks USA poolne abi saavutada majanduslikku stabiilsust ning tagaks poliitiliste protsesside normaalselt kulgu. USA presidendi meelest oli Ameerika Ühendriikide kohus osutada Kreekale abi. Tema arvates ei eksisteeri maailmas teist riiki, kelle poole Kreekal oleks ...
mõtiskleb Antonis B. Petropoulus, Rahvusvahelise Ökoturismi klubi president. ,,Ökoturism minimeerib keskkonnamõjusid, vähendab vaesust, arvestab inimõigustega ning mitmekesistab liikumise viise. Turism ilma tegevusteta on nagu juustupirukas ilma juustuta. Kui kolmkümmend aastat tagasi oleks turismi võinud võrrelda televiisoriga turist on passiivses vastuvõtja-rollis , siis tänapäevane turism on nagu Internet turist saab selles aktiivselt osaleda." Eestil ja Kreekal on Petropouluse sõnul märksa enam ühist kui ajavöönd. ,,Olen saanud Eestiga vähe tutvuda, kuid mul on tekkinud arusaam, et kõike, mida leidub Eestis, leidub ka mujal maailmas kuid mitte kuskil mujal ei leidu kõike seda ühes pisikeses riigis." Ökoturismi tervislikud meelelahutused võiksid olla erinevad jalgsimatkad ja jalutuskäigud, nii päevased kui ka öised. On nende eesmärgiks maastiku või taimede vaatlemine, fotojaht, kobraste
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
Majandusgeograafiaga on asi nutune. Seega on selles referaadis copy-paste teksti ainult mõni rida, enamik on kas tõlgitud või diagrammide põhjal tehtud. 4 1. ÜLEVAADE 1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia ja Egeuse mere ääres (joonis 1 ja 2). Põhjast on Kreekal ühine piir Albaania, Makedoonia ja Bulgaariaga ning idast Türgiga. Peloponnesose poolsaar, mis asub riigi lõunapoolses osas, on Kreeka keskosaga ühendatud 42 km pikkuse Korinthose (Isthmose) maakitsuse kaudu. Peloponnesost võib tehniliselt nimetada ka saareks, kuna Korinthose maakitsust läbib 6,3 pikkune Korinthose kanal, mis rajati 1881- 1893. Kreeka hõlmab kahte suurt saarterühma. Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Corfu, Cephalonia ja Lefkas
Kunstiajalugu Antiikkultuur 1. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskondlik korraldus. Antiikkultuuri olulisus ja mõju edaspidi kunstile ja kultuurile. Vana-Rooma Vana-Kreeka · Orjanduslik ühiksond · Orjanduslik demokraatia(orjadeks mittekreeklased e. barbarid) · Rooma kultuur: otsene mõju seetõttu oli vabadel kreeklastel Vana-Kreekal ja Etruksidel palju aega tegeleda vaimse kultuuriga. · Roomlased ise ennekõike poliitikud ja sõjamehed, kunsti ja · Polüteistlik religioon(palju kultuuri tegid vangistatud orjad jumalaid) jumalad inimestesarnased nii vaimult kui · Rooma j...
...................................................................................... 22 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................. 23 2 Sissejuhatus Kreeka on riik Kagu- Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreeka lipp Kreeka vapp Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast
(Euroopa Parlamendi .. 2013) Olles pikalt jälginud sisserändajate olukorda ja temaatikat Vahemereäärsetes riikides, olen arvamusel, et olukord on kahtlemata tõsine. Neil riikidel ei ole ressursse, et aina kasvava illegaalse sisserändega toime tulla. Nii ei suuda nad tagada turvalisust merel ning sisserännanutele elementaarseid elamistingimusi sel ajal, kui nad ootavad oma edasise saatuse üle vastust. Minu arvates ei tohi Euroopa Liit ja selle liikmesriigid lasta Itaalial ja Kreekal üksi sisserändajatega, kõik riigid peavad ühiselt selle probleemiga tegelema. Veel enam, kui võtta arvesse fakti, et Euroopa Liidu siseselt sisuliselt piire ei kehti, on oluline, et suhtuksime välispiiride kaitsmisesse ning sisserändajate temaatikaga tegelemisse täie tõsidusega. 24502279 Täna peame tõdema, et Euroopas on juba levima hakanud nii islamofoobia, kui ka üleüldine ksenofoobia, mis ei ole kooskõlas nendele põhimõtetega, millele Euroopa Liit on rajanud ning mis
KIRJANDUS 1. Müüdid ja mõisted: *Achilliuse kand- ainus nõrk koht *Ariadne lõng- juhtnöör, mille abil probleeme lahendada *Sisyphose töö- ränk, aga mõtetu töö *Tantalose piinad- üli inimlikud piinad *Damoklese mõõk- ähvardav hädaoht *Muusad- kunstide, vaimse tegevuse kaitsejumalannad. (9) *Moirad- saatusemäärajad (3) *Erinnüsed- kättemaksujumalannad *Kerberos- kolmepealine koer, allilma sissekäigu valvaja *Heraklese vägiteod- 12 vägitegu *Pandora laegas- tundmatu sisuga *Sfinks- nutikuse sümbol , tähistab päikesejumalat *Pegasos- inspiratsiooni, loomepuhangu ja luulehobu võrdkuju *Trooja hobune- saadetis, mis teeb saatjale halba *Ikarose lend-viimane etteaste *Gordioni sõlm- keerukas probleem *Kuldvillak- kullast jääranahk, võimu ja tarkuse sümbol *Minotaurus- härja keha ja inimese peaga *Sireenid- ahvatlejad *Skylla ja Charybdis- ...
Poseidon saab nüüd vabalt ...aidata. nad moodustavadraudse seina. Aias viskab Hektorit kiviga, too kukub aimetuna maha. Hektorile antakse jõe kaldal esmaabi. Trooja taganeb valli tagant välja. XV laul Zeus ärkab. Ta saab Hera peale vihaseks. Ta käsi tal Iris ja Apollon kutsuda tema käske täitma. Ta tahab, et Kreeka mõistaks, et ilma Achilleuseta nad ei võida. Kui Achilleuselt andeks palutakse ja ta jälle võitleb siis laseb Zeus kreekal võita. Iris käsib Poseidonil lahkuda. Apollon läheb hektorile appi. Kreeka taganeb kuid tugevamad võitöejad moodustavad kaitsetõkke ja ülejäänud põgenevad mere suunas. Kuid trooja jõuab laevadeni. XVI laul Patroklos jookseb Achilleuse juurde j aplaub tal tagasi sõtta minna, ise peaaegu nuttes. Patroklos läheb Achilleusena lahingusse. Achilleus joob Zeusi terviseks ja palub talt, et ta aitaks Patroklosel tervena tema juurde tagasi jõuda ja troojalasi tagasi tõrjuda
Paikuse Põhikool KREEKA Referaat Kerttu Laidvee 8.b klass Pärnu 2006 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Asukoht ja kliima........................................................................................................................4 Kreeka suhted Eestiga.................................................................................................................5 Kahepoolsed suhted................................................................................................................ 5 Majandussuhted...................................................................................................................... 5 Kreeka...
poliitikat ning mille tagajärel riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis, millest omakorda on kogunenud reserve. Kõik see on võimaldanud Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida ehk me ei suurendanud drastiliselt oma võlgu, vastupidi ning sellepärast on Eesti valitsuse võlakoorem Euroopa madalamate seas. Kui rääkida siinkohal Kreeka olukorrast, ei saa ma siiamaani aru, miks Euroopa Keskpank on lasknud Kreekal sellise olukorrani jõuda. Miks Euroopa Keskpank sarnaselt Eesti riigile pole samu asju jõuliselt euroalas nõudnud, vaid on allunud poliitilisele nõudlusele tasandada sokki massiivse rahapakkumisega? Euroalas on kummalisel kombel rakendatud poliitikaid, mis on kõlblikud ujuva rahvusvaluutaga riikidele. Mõnes mõttes saan ma aru, sest see on arvatavasti poliitiliselt lihtsam ning arvatakse, et rahaga lahendatakse probleeme, kuid ei, see ei ole kohe kindlasti nii. Absoluutselt "Less is
Pärast seda kui võideti pärslased, hakkas Akropolis suurejooneline ehitustegevus. Kreeka kunst oli selleks perioodiks juba väga hästi arenenud ja selletõttu oli neil kergem kõike üles ehitada. Esimene põhjus miks neil oli kergem on see, et ehitusmaterjaliks kasutati skulptuure ja kunstiteoseid mis olid pärslaste poolt peaaegu hävitanud. Kreeklased arvasid, et on võimelised oma loominguga ületama eelkäjaid. Kreekal oli tol ajal suhteliselt palju liitlasi ja nendelt laekusid väga head maksud. Riigikassa asus Ateenas ning neil olid selletõttu suured võimalused üles ehitada selline rikkalik,võimas ja mahukas Akropol.See loodi 5. sajandil e.m.a. Akropol on pronksiajast alates olnud kreeklastele tähtis ja vajalik koht. Alguses asus seal Mycenaen'i kindlus.Viimastena elasid selles kindluses Ateena türannid kes kasutasid seda baasina. See oli umbes 6.sajandil e.m.a
......................................................................................................12 2 Geograafiline asukoht Kreeka asub Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Üldandmed Kreeka lipp Kreeka vapp Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on vahemereliselt soe. Kreeka on parlamentaarne vabariik
millest suuremad toimusid 2007. ja 2009. aastal. Pilt10: Metsatulekahju 2007. aasta juunis Tööstus Kreeka tööstussektor on kasvanud tänu sihikindlale industrialiseerimispoliitikale. Sellele vaatamata moodustab sektor vaid 17,9% sisemajanduse koguproduktist. Maakide vähesuse tõttu toetutakse suuresti tooraine, kemikaalide, seadmete, varuosade ja kütuste impordile. Eksporditakse toiduaineid ja jooke, valmistooteid, naftatooteid, kemikaale ja tekstiile. Kreekal on väiksemahuline raua- ja terasetööstus ning oma laevatööstus. Kõrgtehnoloogia ja masinate tootmine moodustab sektorist üha suurema osa. Kuigi valitsus kontrollib teatud tööstusharusid, näiteks elektri tootmine ja nafta rafineerimine, on ettevõtted enamjaolt eraomandis. Metallitööstus ja masina ehitus on arenevad tööstusharud, mis eelkõige proovivad kasutada kodumaist toorainet. Tootmissektor on nõrk ja peamiselt tugineb traditsioonilistele
välisvaluutareservidega 3) Valuuta on täielikult konverteeritav Fiskaalpoliitika abil püüab riik toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Madalad maksud soodustavad tarbimist ja kokkuvõttes elavdab ka majandust. Üledandeks on eelarve tasakaalu säilitamine. Fiskaalpoliitika teostajaks on valitsus. Riigi eelarve ei toih olla rohkem kui -3% SKP-st. Kreekal on sellega kõige rohkem probleem. Tööturg Tööealine rahvastik (15-74 aastased). Jaguneb: 1) Aktiivseks ehk tööjõud: hõivatud (palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised) ja töötud 2) Passiivseks majanduslikult mitteaktiivne rahvastik (lapsed, vanurid, kodused ja heitunud) Majanduspoliitika rakendamine (eesmärgid: püsiv majanduskasv, · Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega.
majandusharusid tehnoloogiaga. Kuigi praegu on Euroopal üpris tähtis koht IKT sektori arendus- ja uurimustegevuses, hakkab hetkel domineeriva USA-Euroopa koostöö kõrval järjest enam tähtsustuma USA-Aasia koostöö. (Trulea et al 2010: 13) OECD riikidest oli 2008-ndal aastal kõige suurem osa kogu riigi erasektori tööhõivest IKT sektoril Soomes (9,3%), millele järgnesid Rootsi (8,39%), Ungari (7,67%), Iirimaa 7,49% ja Jaapan (7,45%). Kõige väiksem osa oli aga Hispaanial (3,59%), Kreekal (3,54%) ja Portugalil (2,99%). (OECD 2008) Eesti liitus OECD-ga alles 2010. aastal, mistõttu pole otseselt võrreldavaid andmeid, kuid Statistikaameti andmetel oli Eestis 2008. aastal IKT sektoris tööga hõivatud inimeste arv 3,92% (kokku tööga hõivatud inimeste arv oli 476 886 ja IKT sektoris 18 694). See tähendab, et maailmamastaabis on Eestis siiski suhteliselt vähe inimesi võrreldes teiste sektoritega hõivatud IKT sektoris. 2010
ületades enam passi näitama. Veel ei ole liitunud Küpros, Rumeenia ja Bulgaaria. Õhupiiridel kadus kontroll alates 29. märtsist 2008. Schengeni lepinguga on liitunud ka Island ja Norra. Ühtne Euroopa läbi raskuste 1986-85 tõusis vaesemate liikmesriikide Kreeka, Iirimaa, Portugali ja Hispaania sissetulek ühe elaniku kohta 66%-lt liidu keskmisest 74%-ni. Rikkaima liikmesriigi Luksemburgi SKt oli 1995. a 165% EL-i keskmisest, vaeseimal liikmesriigil Kreekal 63%. Seevastu 1986-1995 ei vähenenud SKT erinevus kümne rikkama ja kümne vaesema EL-i piirkonna vahel. 1970ndate aastate jooksul ja 1980ndate algul koormasid EÜ tegevust koostööprobleemid. Otsusetegemise protsess polnud tõhus ja seda pärssis kokkulepe rakendada kõigi tähtsate otsuste langetamisel vetoõigust (mehhanism, mis võimaldab ühel liikmesriigil otsuse blokeerida), mis oli võetud kasutusele 1966. aastal nn Luxembourg'i kompromissi tulemusena. Samuti polnud Euroopa
Veel ei ole liitunud Küpros, Rumeenia ja Bulgaaria. Õhupiiridel kadus kontroll alates 29. märtsist 2008. Schengeni lepinguga on liitunud ka Island ja Norra. Ühtne Euroopa läbi raskuste 13 1986-85 tõusis vaesemate liikmesriikide Kreeka, Iirimaa, Portugali ja Hispaania sissetulek ühe elaniku kohta 66%-lt liidu keskmisest 74%-ni. Rikkaima liikmesriigi Luksemburgi SKt oli 1995. a 165% EL-i keskmisest, vaeseimal liikmesriigil Kreekal 63%. Seevastu 1986-1995 ei vähenenud SKT erinevus kümne rikkama ja kümne vaesema EL-i piirkonna vahel. 1970ndate aastate jooksul ja 1980ndate algul koormasid EÜ tegevust koostööprobleemid. Otsusetegemise protsess polnud tõhus ja seda pärssis kokkulepe rakendada kõigi tähtsate otsuste langetamisel vetoõigust (mehhanism, mis võimaldab ühel liikmesriigil otsuse blokeerida), mis oli võetud kasutusele 1966. aastal nn Luxembourg'i kompromissi tulemusena
Kunstiteosed hakati tellima, saavutas lisaks varem valdavalt religioossele tähendusele nüüd ka lihtsalt meelelahutusliku tähenduse. Jällegi suured kreeka mõjutused, mõned kuulsamad teosedki on lihtsalt koopiad. Tehti sporti ja mängiti mänge, vastavalt näiteks üldisi võistlusalasid, mis tänapäeval oleksid võreldavad kergejõustikuga, ja mängiti näiteks täringumänge. Religioonist niipalju, et usuti oma pantheoni, mis oli sisuliselt sama mis kreekal, aga jumalate nimed olid muudetud (planeetide jm taevakehade järgi. Kusjuures tänapäevani on traditsioon kosmilistele kehadele panna mütoloogilisi nimesid). Rooma impeerium 27 ekr 476 pkr (läänerooma lõpp) / 1453 (idarooma lõpp) Pärast Augustust tuli veel keisreid, mõned ajalooliselt sümpaatsemad, teised antipaatsemad, mõned võimukamad, teised nõrgemad, mõned asjalikud, teised hedonistlikud. Ei hakka ükshaaval neid kirjeldama, soovitan ise uurida.
Hera). Minerva oli tarkuse ja kunstide jumalanna ning käsitööliste kaitsja (Kreekas Athena). Tõenäoliselt hakati etruskite mõjul valmistama jumalate kujukesi, etruskitelt on kindlasti ülevõetud ennustusviisid: ennustamine loomade sisikonna järgi ja välkude kuju järgi. Spetsiaalseid ennustajaid, keda tähistatakse mõistega Haruspeksid, nad olid tähtsad roomaväejuhtide kaaskonnas. Etruskitelt võeti üle ka surnutega seotud tavad ja matmiskombed. Suured mõjud on ka Kreekal, paljud kangelased ja jumalused võeti ka otse neilt üle. 12. peajumala süsteem, kreeklaste eeskujul, viidi sisse 3saj eKr. Kõik jumalad vastasid kreeka jumalatele: Jupiter Zeus, Juno Hera, Neptunus Poseidon, Minerva Athena, Mars Ares, Venus Aphrodite, Apollo Apollon, Diana Artemis, Vulcanus Hephaistos, Vesta Hestia, Mercurius Hermes, Ceres Demeter. Selle samastamise tulemusel võeti Kreeka jumalate atribuudid üle. Suurte jumalate kõrval olid
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüüria...
Schengeni infosüsteem. Eestil tuleb muuhulgas tagada tõhus kontroll Eesti-Vene piiril ja riigisisene sisserände järelevalve. Eesti ei ühine Schengeni lepinguruumiga enne 2007. aastat. 1986-85 tõusis vaesemate liikmesriikide Kreeka, Iirimaa, Portugali ja Hispaania sissetulek ühe elaniku kohta 66%-lt liidu keskmisest 74%-ni. Rikkaima liikmesriigi Luksemburgi SKt oli 1995. a 165% EL-i keskmisest, vaeseimal liikmesriigil Kreekal 63%. Seevastu 1986-1995 ei vähenenud SKT erinevus kümne rikkama ja kümne vaesema EL-i piirkonna vahel. 1987 jõustus ühtne Euroopa akt alus ühisturu loomiseks (lõplikult 31.03. 1992). See aitas oluliselt kaasa ühenduste arengule. Kaotati igasugused tollivälised piirangud, mis kaubavahetust takistasid. 1.01. 1993 hakkasid kehtima EL 4 põhivabadust. Europarlament sai vetoõiguse assotsiatsioonilepingute ja uute liikmete
Hooajad: september Rooma mängud; november plebeide mängud; juuli Apolloni pidustused; etendusi korraldati ka näiteks matuste tseremoonial. 48 päeva aastas võis etendusi jälgida. Kulud kandis riik, otsiti ka annetajaid, sponsoriteks kõrged riigiametnikud. Teatrisse sai tasuta. Teatrihoone oli ajutine (võeti peale etendust maha). 1 saj tekkisid püsivad hooned. 55 eKr sai Rooma linn endale teatri, mis oli väiksem kui Kreekal (714 tuhat). Teatriehitis on muutunud, ära jäeti ümmargune orkestra, see asendati poolringiga (funktsioon: istekohad tähtsatele isikutele). Skenee oli madalam ja laiem kui Kreekas, sellelt läksid trepid orkestrale. Võeti kasutusele algeline eesriie, päikese eest kaitsmiseks tõmmati kangast katus amfiteatrile pääle. Dekoratsioonide kasutamine, butafooria. Naised ei tohtinud ka siin mängida, näitleja amet põlualune, soodustusi polnud
12.03.2014 Egeuse tsivilisastsioon Kreeta-mükeene periood pronksiaeg.3 tsivilisatsiooni piirkond mis tõuseb esile mesop ja egiptuse kõrval. Mesos jõudis see ka Anatooliasse. 7 at on alanud põlluharimine nii kreeta saarel kui mandri kreekas. Seega on tõenäoline et mingil moel oli ka immigratsiooni , sisserännet, kreeta saarel sai oma alguse püsiasustumine, tänu põlluhrimisele . 3 at tuhandel olulised asulad Trooja. 3 at tuhandel nii Väike-aasia läänerannikul kui ka mandri kreekal, peaaegu riiklikule tasemele jõudnud ühiskond, suured asulaad ja pealiku residentsid. Pitserid. Kogu sellel ala v.ä kreeta saar leidis aset tagasilangus, mitmed asulakohad maja jäetud , ja mõnelgi pool on näha kultuuri katkestust . Uus elanikkond , ja uued majad on tagasihoidlikumad ja materiaalne kultuur on tagasihoidlikum . 23-22 saj eKr on selge tagasilangus.Keegi ei tea mis juhtus.Tavapärane arusaam on see et indoeurooplaste sissetung. Keskmine pronksi aeg 2 at teine pool
Hooajad: september Rooma mängud; november plebeide mängud; juuli Apolloni pidustused; etendusi korraldati ka näiteks matuste tseremoonial. 48 päeva aastas võis etendusi jälgida. Kulud kandis riik, otsiti ka annetajaid, sponsoriteks kõrged riigiametnikud. Teatrisse sai tasuta. Teatrihoone oli ajutine (võeti peale etendust maha). 1 saj tekkisid püsivad hooned. 55 eKr sai Rooma linn endale teatri, mis oli väiksem kui Kreekal (7-14 tuhat). Teatriehitis on muutunud, ära jäeti ümmargune orkestra, see asendati poolringiga (funktsioon: istekohad tähtsatele isikutele). Skenee oli madalam ja laiem kui Kreekas, sellelt läksid trepid orkestrale. Võeti kasutusele algeline eesriie, päikese eest kaitsmiseks tõmmati kangast katus amfiteatrile pääle. Dekoratsioonide kasutamine, butafooria. Naised ei tohtinud ka siin mängida, näitleja amet põlualune, soodustusi polnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
