Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

11. klassi kirjanduse eksam (4)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus
5 HEA
Punktid
Talv - Lumi, külmad käed ja kaminasoojus - kõik luuletused, mis jõulu kategooria alla ei sobi

Esitatud küsimused

  • Miks algav päev on argipäev su nimeks?
  • Kui teistel Kas inimesed saab kahte tüüpi jagada?
  • Miks läheb tapma?
  • Kellegi teise elu oleks parem?
  • Kuidas suhtub ühiskond erinevatesse inimestesse?
  • Kes ei allu raamidele?
  • Kes teeb ajalugu üksikisik või rahvas?
  • Mis on elus kõige tähtsam?
  • Mille eest võitleb Kuidas sõda mõjutab inimesi?
  • Kumbagi ei saa Kas sõda on vajalik?
  • Kui naistele Kas mees võib petta aga naine mitte?
  • Kes oleme Miks oleme?
  • Miks on eepika tähtis?
  • Kuigi tagajärjed hukatuslikud võitlus lõppeb kaotusega?
  • Kummaga on lihtsam?
  • Miks selline pealkiri?
  • Kuidas mõjutabajalugu meie kaasaega?
  • Mis ühendab novelle?
  • Millestki olulisest ilma?
  • Ilukirjanduse olemus ja tähtsus
  • Vabalt valitud teose analüüs.
  • Rühmitused
    Noor- Eesti 1904 -1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas , Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala , Bernhard Linde, Johannes Triik
    Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: “Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks /.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks.”
    Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee “Ruth” J. Randvere , prantsuse sümbolistid, C. Baudelaire “ Raibe ” tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910 -11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
    Tähtsus: eesti keele arendamine (Aavik), kultuuri uuele tasandile viimine , noored autorid (K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks, kirjanduspildi avardumine
    Lagunes , sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks.
    Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson , Henrik Visnapuu, Johannes Semper , August Gailit , Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus . Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine .
    Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika , vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: “ Carpe diem !” impressionism , sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu)
    Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid). Adson “ Henge palango”, Visnapuu “ Amores ”, Semper “Pierrot”, Under “ Sonetid ”, Gailit novellikogu “ Saatana karussell ”
    Tähtsus: armastusele anti uus suund (sensuaalsus, erootika ), vormi rõhutamine, aitas kujuneda luuletajatel
    Vastuvõtt oli erinev- vanameelsed olid häiritud liigsest sensuaalsusest, heitsid ette sotsiaalset hoolimatust. Lagunes, sest luules küllastumine ja kordamine, luuletajad olid juba iseseisvunud, sisepinged.
    Tarapita 1921-1922 Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas , Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Tuglas, Under, Aleksandeer Tassa
    Sisu: tekkis, sest küllastumus indiviidikesksest tundelüürikast, jõuline, elulähedus, ekspressionism ( vastand realism ja impressionsm), ajaluule (1920-22 loobuti indiviidikesksest tundelüürikast, väljendati rahvahulkade kannatusi ja igatsusi), kõrgendatud vaimsuse kuulutus, otsene pöördumine ja agiteeriv toon, väikekodanluse vastu. Talle heideti ette isamaalisuse puudumist ja kommunistlike ideede pooldamist. [“Katastroof” Barbarus, “ Verivalla ” Under, “appihüüd”, “Surm”, “Surnute rongkäik”, “ Kisa ööst” jne
    “Küllalt laulest nüüd
    idüllitsevast elust, rahust, vaikusest ja
    armastuse läägest kohvrist täiskuu koorega ” (“ Julmal ajal” Semper 1919)
    ---
    “On laulda kenam
    ajast tumedast,”
    (“Ei laula ma enam ajast ilusast...” Kärner 1918)]
    Väjaanded: Tuglase toimetatud ajakiri (7 nr)
    Tähtsus: luule uus tasand, kõrgemale tõusis üldistav ja analüüsiv mõte
    Arbujad 1930ndad lõpp. Betti Alver , Heiti Talvik , Bernard Kangro, Uku Masing , Paul Viiding , Kersti Merilaas , Mart Raud
    Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus , mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks
  • Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi:
    • Lydia Koidula “Saaremaa onupoeg ” 1870
    • Eduard Vilde “ Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubelilaulupeol” 1894
    • August Kitzberg “Püve-Peetri riukad” ja “Püve talu” tegelane S pärit Peeter
    • Hans Leberecht “Valgus Koordis” 1953 sai Stalini preemia
      Kraavihall- saare mehed kaevasid mandril väikese raha eest kraavi . Maksti laupäeval, kohe jõid maha. Omadega puntras, perest kaugel.
      Esimesed Saaremaalt pärit kirjanikud olid balti-saksa päritolu kirikuõpetajad.
    • Karja pastor Willmann “ Juttud ja teggud” 1782 didaktiline, moraalitsevad lood
    • Lutze- Pilguse mõisa omanik, Kuressaares koolisüsteemis. “Saaremaa juturaamat ” 1802- 1812
      Rahvuslik liikumine läks saarlastest mööda. Mandri-Eestis paremad põllud e rohkem aega.
    • Peeter Südda “Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll” 1883
      Esimene kriitiline realist: Eduard Vilde “Külmale maale” 1895 -96
    • Jakob Mändmets “Koduküla vainult” 1910, “Isa talus ” 1913 ← kogumikud
    • Johannes Aavik (Noor-Eesti)
    • Villem Grünthal Ridala (Noor-Eesti) Muhust pärit luuletaja, impressionist (isal Kuivastu kõrts)
    • August Mälk [eraldi vaatlus ]
      Sõjajärgne periood:
    • Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 “Ma ei anna relva käest”. Ka proosa “Kodunurga laastud ” 3 osa
    • Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel “Pidalitõbi” ja “Vatku tõbilas”, tetraloogia “ Tuuline rand ” 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu . Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid
    • Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu “Karm noorus”, poeem “Stalinile ja “Järvesuu poiste brigaad ”. Olukirjelduste kogumik “Kirjad sõgedate külast”, “ Muhu monoloogid”, reisikiri “Jäine raamat” (sai Lenini preemia), luuletus “Mälestus isast”, näidend “ Metskapten e Kihnu Jõnn”
    • Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. “Eesti mullad” 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid “ Talgud Lööne soos”, “Alla Mari”, luuletus “Saaremaa valss ”
    • Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan “Sõja jalus” sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused “Meretagune asi”, Abruka lood, “Räim pisike kena kala”
    • Albert Uustulnd “Tuulte tallermaa”, “Acheroni jõgi” hea pillimees, nooti ei osanud
    • Endla Tegova oli õpetaja, romaan “ Humala aias”
    • Enno Käo illustraator, lasteraamatud
    • Jaanus Tamm luulekogu “Öö”
    • Tarmo Teder novellist
    • Kadri Tüür
    • Jaan Oks Ratlast 1884-1918 novellid , varase Gailiti moodi, reaalsus. Peateemaks küla oma elu ja inimestega. Ilmekamaid proosateoseid on “Tume inimeselaps ” (1912), mis ilmus ka Noor-Eesti IV albumis, koosneb 10 üsna lühikesest fragmendist, milles võtab kuju traagiline lugu erksa vaimuga 10aastasest poisist, kes vabadust ihates põgeneb korduvalt metsa, kus sureb lõpuks nälga. Teose sümbolistlik maailmapilt koos teema ja tegelastega uusromantismile iseloomulik teos, sarnane Tuglase novellidele. Küla on vaevalist inimelu üldistav sümbol. Eriline kirjutuslaad- palju mõttelünki ja stiilivaheldust, palju lüürilist ja arutlevat esitluslaadi. Vaino Vahing kirjutas näidendi “Mees, kes läks...”
      August Mälk (1900- 1987) sündis Lümanda vallas Koovi külas taluperemehe pojana . Õppis Koovi külakoolis, Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis. 16-aastaselt algkooliõpetaja. 1925-35 Lümanda algkooli juhataja. Osales aktiivselt kohalikus seltsi- ja kultuurielus . 1935 läks Tallinna, hakkas osalema poliitikas. 1944 põgeneb naise ja tütrega Rootsi, kus jätkas kirjutamist. Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Riigilt sai omale 1939(7) Lagle talu (teine kandidaat Tammsaare ).
      Looming prosaist ja näitekirjanik. Seotus merega, põhiline on saavutada elamise rahu
      1936 “Rannajutud” kogumik: meeste vahel meri aitab kriitilisel hetkel lahendada elu keerdküsimusi, Kustas ja Oskar kaklesid sama tüdruku pärast, kuid lõpuks otsustavad mõlemad loobuda , Aegunud õnn, Elamise rahu Tiidu Peeter leiab rahu liikuval jäätükil elu eest võideldes, mitte kodus egoistliku naise juures, Randlase surm Andres ei suuda hoolimata haigusest voodis olla ning läheb salaja kalale, kus sureb, Mere annid psühholoogilise rõhuasetusega, Pikasääre peremeest süüdistatakse rannale joksnud laevast omavoliliselt tükkide võtmises, kuid pääseb siiski kergelt. Ta ei pea end kurjategijaks, kuid et kohus on seda mõista andnud, tagastab viimsegi kui jupi. Otsustab, et kui need on juba meres, siis võib uuesti otsima tulla. Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Põhiline on saavutada elamise rahu.
      Rannatriloogia: ülesehituselt lihtsad, sündmustik suures osas etteaimatav, keel rahvapärane, sageli kasutatud murret, positiivne, igal inimesel on koht päikese all, oma hea sadam.
      1935 “Õitsev meri” rannaküla traditsiooniline maailm ja põhilised tegelastüübid kõige ilmekamad
      1937 “Taeva palge all” Tuisu kustas ei tea, mida elus teha, kuid kui vend Tui sureb, abiellub ta venna naise Tooniga
      1842 “ Hea sadam” mina-vormis, Juuljus ja koht elus, saab alevale, kuid viimasel hetkel jääb kodukülla. Kipri Taavi

  • August Kitzberg (1855-1927) Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kellelt sai haridust, hiljem iseõppija. Alates 1871töötas mitmel pool vallakirjutajana, kuid 1894 pidi venestusreformide tõttu loobuma . 1898 -1901 elas Riias, mitmes vabrikus kontorist. 1901-1904 “Postimehe” ärijuht. Vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas Noor-Eestit. 1920 hakkas saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Elu jooksul elas peamiselt kahes linnas: Tartu ja Riia- võimaldasid viibida kultuurikeskkonnas ja tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga.
    Looming Varasemal perioodil ajalooaineline proosa ja külajutud, hiljem draamalooming . Alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes.
      1892 “Maimu” romantiline ajalooline jutustus
      1901, 1904 “ Veli Henn ” ja “Hennu Veli”
      1915-1921 “Külajutud I-V” kogutud jutustused. Idealiseerib maaelu (siiski tõepäraselt) ja rahvuslikku mellt, naeruvääristab kadaklust- kohati idüllilis-humoristlik.
      Vähenõudlikest jantidest kunstiküpsete draamadeni. Kirjutas 19.saj lõpp näidendeid kohalike seltside tarbeks, mida stimuleeris ka tihe koostöö teatri direktori ja näitejuhi K.Menninguga.
      1903 “Rätsep Õhk”
      1915 “Kosjasõit”
      1923 “ Neetud talu”
      1918 “Enne kukke ja koitu” tragikomöödia. Lavastus Vanemuises. (“ Laseb käele suud anda” Jaan Tooming)sai 1960ndate teatriuuenduse alguseks.
      1906 “Tuulte pöörises” armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid . Vanemuise kui kutselise teatri avaetendus.
      1912 “ Libahunt ” 5-vaatuseline tragöödia. Esietendusega 1911 avati kutselise teatrina Endla. Film rež. Leida Laius. Kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrge pärisorjuseaja (19.saj) olustikus. Tiina- kirglik, vabadust armastav, ta on erand. Mari- traditsioone hindav, püsimist väärtustav hoiak. Vanaema- eestlaslik, alalhoidlik. Lavastatud 12 korda. Eri tahud: Mikk mikiver 1960ndad Tiina-Mari vastuolulisus, 1970ndad saatuse poolt määratus.
      1915 “ Kauka jumal” karakterdraama. Esietendus 1912. Peamine teema raha võim. Mogri Märt- kangekaelne, ahne , uhke, kade , hull, monumentaalne.
      Kitzbergi näidendite tähtsus:
    • külaelu tõetruu kujutamine
    • ilmekad karakterid
    • ilmekas keel
    • suur lavapotentsiaal

  • Betti Alver (23.nov 1906-1989) Kodanikunimi Elisabet Lepik. Sündinud Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapsena tahtis saada näitlejaks. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), " Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning " Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Oli abielus Heiti Talvikuga. Oli liige Arbujates
    Tänulikkus:
    Miks, algav päev, on argipäev su nimeks?
    Ma kuulutan su sekundid kõik imeks
    täis iluehmatust ka täna hommikul .
    Looming Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Tõlkis ka Kristjan Jaak Petersoni luulet.
    I “Tule ja tolmu” periood: Väärtustab hetke, aega, oskus märgata argiseid hetki. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuule armuke ", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Mõni aasta hiljem naturalismi kalduv “Tuuleiil”.
    1930ndad pikem jutustus “Kõmpa”.
    1936 "Tolm ja tuli" luule esikkogu. Paistis silma kunstilise küpsusega. Selge ja loomulik keel. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Võeti kohe hästi vastu. Romantism , inimese ja kunsti suhe, raskepärane, intelligentsus , iroonia vaimu vastandi suhtes. Mõjutused Puškinilt ja Baudelaire'lt. Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust- Kunsti sünd. Kunst on puhas kui laps, “kellele veel miski pole püha”- Ilus õde. Looja nig kunsti suhe- Maalija lõvipuuris: looja täielik pühendumus, milleta ei sünni tõelist kunsti ja selles mõttes ongi kunst looja vastu halastamatult nõudlik. Kunst ületab argipäevasuse- Peegel . Teine teema hümn tunnetusele. Olemise suurte mõistatuste üle ei saa juurelda ennast ületamata, vanast loobumata, julge riskita- Ekstaas. Ometi ei loo ta pinnatuid illusioone, sest taotletust võib saavutada vaid osakese- Tige valgus. Samas suhtub irooniaga kesise kunstiga rahuldujaid- Pahed. Räägib ka armastusest, aga seoses kunstiga- Raugad.
    II 1940ndad nn. Vaikiv periood: Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puškini poeemide tõlked ja " Jevgeni Onegini " eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.
    III periood: Tuleb kahe jalaga maa peale, kujutab meeltega tajutavat maailma, tänulikkus, tundlikult argistest asjadest, väga vähe kuid mõjusalt lastest, elujaatus. Kinnismotiivid nt must vari.
    1966 kogumik “Tähetund”,
    1971 kogumik “Eluhelbed” Kaks saarlast, Tulipunane vihmavari, Lähen müüjaks, Kooliminek, Kodune kirjandustund, Helde andja (gradatsioon e tõusev pinge, kordus- teistele), Hirmsa kisaga, Tuju (vastutus loomingu eest), Kuradile, Looming, Räägi tasa minuga, Võrdlus.
    1986 “Korallid Emajões” . Ettevaatust, klaas, Sa hapramast hapram, Kodused arved , Kaduv käsi, Ei vaibu, Eluhelbed:
    Küll ma otsisin eluarvu,
    küll ma jagasin jagamatut -
    kuni taipasin tasahilju,
    et sa leiad saatuse summa,
    kui korrutad välgujoaga
    oma elu surmkümmend suudlust ,
    hullsada ilusat hetke
    ja tummtuhat valutuiget.
  • Eduard Vilde (1865-1933) Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas . Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga . Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna.
    Isa Jüri oli tagasihoidlik , suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga . Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv . Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud.
    Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes “Iseenesest” ja “Katked minu elust”. Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt.
    Vilde õppis lugema 6aastaselt. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool, edasi pääses Tallinna kreiskooli. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. Sajandivahetuseni töötas mitme ajalehe toimetuses mitmes linnas (Virulane, Tartu Postimees , Revalsche Zeitung , Zeitung für Stadt und Land [Riias], Virmaline , Eesti Postimees, Teataja [tema poolt loodud uus sotsiaalselt radikaalne ajaleht], Uudised, Reinuvader , Kaak [ Helsingis ] ), kuid igal pool mitte kaua.Tema kirjanduslikuks kooliks said Lääne-Euroopas elatud aastad. 1905. aasta revolutsiooni sündmustest aktiivse osavõtu pärast oli sunnitud viibima pikemat aega paguluses , peamiselt Saksamaal, Austrias ja Taanis . Vilde naases kodumaale pärast 1917. aasta revulutsiooni.Elu lõpul tegeles Vilde poliitikuna (oli suursaadik Berliinis), kuid siis tõmbus tagasi ja pühendas oma elu kirjandusele.proosa-, näite- ja ajakirjanik. Peale 1927. aastat töötas riigi pressiesindajana Kopenhaagenis (1919) ja saadikuna Saksamaal (1919-1920). 1920. aastatel elas kutselise kirjanikuna Berliinis ja Tallinnas. Oli kaks korda abielus (Antonie Gronau ja Linda Jürmann). Peale esimest purunenud abielu oli armunud noorde Marie Underisse, kuid vastuarmastuseta (Umder hindas teda kui vaid suurepärast kirjanikku). Tema silmahaigusele lisandus veel haige süda. 26. detsembril, 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril.
    Looming Eduard Vilde pani eesti rahva lugema. Ta alustas põnevusjuttudega, mida avaldas ajalehtedes järjejuttudena- põnevus, nali, kergus. Ed. Vilde ühiskonnakriitiline suunitlus kujunes välja 1890. aastate algupoolel ja keskseks problemaatikaks oli sotsiaalne ebavõrdsus ja ülekohus, mõisnike ja maarahva suhted.
    1986 “Külmale maale” TÄHISTAB KRIITILISE REALISMI JÕUDMIST EESTI KIRJANDUSSE. Väljaotsa Jaani ühiskondlikust ebaõiglusest tingitud allakäiku kujutav romaan. Eesti külaolustik ja analüüsib kuritegevuse põhjusi.
    1898 “Raudsed käed” Narva tektiilivabriku tööliste elu
    Ajatemaatika. Vilde loomingu keskseks saavutuseks on romaanitriloogia Põhja-Eesti talurahva ja linnakäsitööliste elust XIX sajandi keskel. Tsüklit ühendab põhiteemana feodalismivastane võitlus:
    1902 “ Mahtra sõda” käsitleb 1858.aasta talurahvarahutuste dramaatilisi sündmusi Juuru vallas.
    1903 “Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid”
    1905 “ Prohvet Maltsvet”
    Silmapaistev on Vilde roll eesti draama arengus. Teatrihuvi oli tal pidevalt.
    1912 “ Tabamata ime” olustikuline draama linnakeskkonnas
    1913 “Pisuhänd” teemaks kultuuriäri. Peategelane Piibeleht (karakterkoomika). Teine tegelane Sander tahtis Matildat ja kasutas selleks luuletust. Vana Vestman oli äriajaja ja põlgas oma väimeest. Laura oli Vilde päikesenaine.
    1917 “Side” draama
    1916 “Mäeküla piimamees ” teos valmis paguluses. See on kõige viimistletum romaan, mida peetakse Vilde parimaks. Väga lihvitud sõnavara. Romaani tegevuse algus on u 1890 algus. Selleks ajaks olid mõisnikud minetanud oma tähtsuse. Mõisnikkonna esindaja on von Kremer - vana, laisk , lohakas, üksik. Mari- isepäine, noor, lapselik, Prilupi endise naise õde, seob kohusetunne . Prillup - mõtlematu, ahne, kahetsus . Peamine teema on naise roll ühiskonnas (prostitutsioon). Tegevuse käivitab tehing- Prillup saab Mäeküla piimad endale, Mari hakkab mõisas käima, kuigi alguses oli täiesti vastu. Lõpuks on Mari nõus, sest ta saab vihaseks, kui Prillup kogu aeg sellest räägib. Külas Mari maine langeb, kuid see suhtumine on variserlik- pärast Prillupi surma tahavad paljud kosja tulla. Kuid Mari näeb neid läbi ja läheb linna elama. Mari on Kitzbergi Tiina hingesugulane, ka Eeva Marland- nad jäävad iseendaks.
    Vilde on üks viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed koosnevad 33 köitest. Eduard Vilde on esimene Euroopa tasemele küündinud eesti kirjanik.
  • Fjodor Dostojevski ( 1821 -1881) Sündis Moskvas vaestehaigla arsti perekonnas, kus oli 9 last, isa pärines põlisaadlist, kuid oli vaesunud . Ta kasvas üles rangelt patriarhaalses ja religioosses atmosfääris. Isa oli karm, ihne ja kohusetundlik , ema hell , suure lugemusega ja rõõmsameelne. Väiksena puutus palju kokku kirjandusega. Lapsepõlve kultuurimuljed vastandlikud: helged vene muinasjutud salapärased, sünged lood suguvõsastpõhjalik piibli tundmine . Üsna noorelt suri ema tiisikusse, varsti ka isa (talupojad tapsid ), mis muutsid Dostojevski rohkem endassesulgunuks. Šokk, kuna isa surm saladuslik Saab närvišoki, mis jääb elu mõjutama: sellest kujuneb langetõbi. Pärast sunnitööd Dostojevski maailmavaates suur pööre – kaob usk revolutsiooni, hakkab enam uskuma, et inimkonda saab päästa andeksand, headus , valmisolek ohverdada. Jäi kogu eluks üksildaseks, eraklikuks ja endassetômbunuks. Hariduselt insener. Abiellus 2 korda, esimene naine suri tuberkuloosi, teisega 2 last (Anna, stenografist), poeg ja tütar. Elu hilisem periood oli rahulikum. Fjodor Dostojevski suri 9. veebruaril 1881. aastal Peterburis.
    “Inimene on saladus.” Teostes on sekundi murdosa hetki: oli salaühingus (Petraševski ring)- surmaotsus, kuid viimasel hetkel anti armu ; mängusõltlane; epilepsia . Seisukoht, et inimene on loomult hea.
    Looming Ta kirjutas juba kooliõpilasena näidendeid, mis jäid aga enamikus lõpetamata. Asutas ta koos venna Mihhailiga ajakirja "Vremja", hiljem "Epohha". Oli oma kirjutamisviis- kirjutas kiiresti, mõtles enne kaua ja täpselt ning kirjutama hakkas siis kui keskne tegelane oli välja kujunenud. Dostojevskit peetakse kõigi aegade olulisimaks romaanikirjanikuks, kes vapustavalt kujutas inimhinge varjukülgi. Tema teoseid läbivateks motiivideks on ennastohverdav armastus, inimese jumalaotsingud ja vastuhakk oma Loojale.
    1844 esimene töö- Blzaci “Eugenie Grandel” tõlge
    1846 “Vaesed inimesed” jutustus, romaan kirjades; annab pildi Peterburi väikeametniku masendavast elust. Võeti kohe kiitvalt vastu. Siiski D ei meeldi, et surutakse justkui vormi. Nimesümboolika- Makar (vene vanasônades hädavares) Devuškin (näitab naiselikkust) - 40-aastane ametnik ; Varenka Dobrosjolova (head sisendama). D ei huvita materjaalne viletsus vaid vaimuvaesus.
    1846 ” Teisik ” jutustus; peategelane on ametnik, kes on kaotamas oma kohta tabelimaailmas; hingeline vastuolu tekitab inimeses sisemist mässu. kohutav soov end alal hoida viib hullumiseni.
    1848 ”Valged ööd” romaan; vastandab rumala môistuse ja targa südame. Elada tuleb südame järgi, sest môistus on ainult väike osa inimesest. Tütarlaps Nastenka: ”Ärge ôpetage mind, tundke mulle kaasa, ärge rääkige targalt, vaid rääkige südamega.”
    1866 ”Kuritöö ja karistus” tõlkis Tammsaare. Vaene üliõpilane Roskolnikov hakkab plaanima , et maailmas midagi muuta, süüdistab pandimaja omanikku ning plaanib tema tapmist. Detailid. Tapab naise ja ta õe. Hirm, et temani jõutakse. Kohtub naisega, kellele kõik ära räägib, tunnistab üles ja saadetakse Siberisse. Kirjutatud ajal, mil Vm keeruline sotsiaal-poliitiline olukord: 1)üldine vaesumise probleem; 2)kuritegude kasv; 3)lokkas prostitutsioon; 4)üldrahvalik joomine, alkoholismi probleem. Kirjutades oli Dostojevski kreedoks: „Olla ja jääda inimeseks, igavesti otsida.“ Esialgne kriminaalromaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks . Stiil on väga hea – eesmärgiks šokeerida =>kõrts, tänav, odavad motellid, kõik väga reaalne, räiged, räpased, masendavad. Inimesed ükskõiksed, toored, julmad, ei pürginud millegi poole. Tegevus on tegelikult lühike, kuigi tundub pikana. Tegelasi on ~90. Dostojevski tahab näidata, miks kuriteod sünnivad. Ta jagab inimesed kahte liiki: harilikud ja erilised. Lõi teooria, et selgusele jõuda maailmakorralduses , miks osad saavad kõrgemale, muutuvad tapmise tõttu iidoliks.
    Kas osadel inimestel on rohkem lubatud, kui teistel? Kas inimesed saab kahte tüüpi jagada? Raskolnikov arvas , et on olemas kahte tüüpi inimesi: ühed tavalised ja teised haruldased Napoleoni tüüpi, kes võivad tappa. Tegelikult sai ta aru, et see pole võimalik, kui ta kohtas Sonjat, sest Sonja oli tema jaoks haruldane ning ta ei kuulunud kumbagi gruppi. Pidi oma väites pettuma, kõik inimesed on võrdsed. Raskolnikov pettus iseendas ning lõpuka ka oma teoorias – nõrk, polnud teooria vääriline. Ei saavutanud mida soovis. Uskus algul oma elu ühte põhimõtet, kuid sunnitööl hindab ümber.
    Miks läheb tapma ? 1)tahtis julgeda – tõestus teooriale ; proovile panek , kas ta on eriline; 2)tahtis head teha vaestele ja perele – kuid tapab Lizaveta , trambib üle II inimgrupist, keda aidata tahtis. Headusega jõuab kuritööni; 3) Dunja abielu Lužiniga – tüdruku müümine, L tundus juba kirja lugemisel vastumeelsena; 4)liigkasuvõtja ei olnud nõus tema asju panti võtma; 5)tahtis rikkaks saada – tahtis korraga kogu kapitali, mitte kopikaid korjata.
    Kas tapmine võib olla õigustatud? R. arvas, et teeb vaestele inimestele heateo, kui tapab liigkasuvõtja, kuid sellega koos pidi tapma ka tema õe ja tänu sellele saab aru, kuidas ta tegelikult trambib üle sama klassi inimestest, keda ta aidata tahab. Tapmine võib olla õigustatud ainult enesekaitsena, kui muud ei jää üle. Kui Raskolnikovi tapmine oleks olnud õigustatud, poleks tal olnud selliseid süümepiinu. Polnud õige tegu, kuna kaotas oma endise elu, tema elu muutus veelgi hullemaks.
    Kas hingerahu saab tuua kandikul ette? Raskolnikovi ema ja õde olid peaaegu kõigeks valmis, et Rodjat aidata, kuid ta ise ei lasknud seda teha. Kui Rodja ise hakkas rääkima ja ei hoidnud oma tegu enam endale, sai ta alles enamvähem rahulikuks jääda. Heaolu nimel tuleb palju pingutada. Teise inimese tapmine ei saa tuua rahulolu. Võib tunduda, et sai vaenlase eest ära, aga sellega koos tuleb kohe surmapatt, mis on veelgi raskem. Eriti kui sa oled laskunud tapmisega madalamale, kui see vihatud inimene.
    Kas peab oma unistustest loobuma, et kellegi teise elu oleks parem? Dunja on nõus loobuma ema ja venna pärast oma unistustest. Kuid tegelikult pole abielu Lužiniga muud kui tütarlapse müümine ja erineb vähe Sonja saatusest. Lužin tahtis lihtsalt kasulikult osta ilusa, puhta, aga vaese neiu , et too oleks kogu elu temale tänulik. Pere abistamiseks sai Sonjast langenud naine, kuid ta jäi kindlaks inimeses peituva headuse alge võidusse ja ning fantaasiate täitumise võimalikkusse. Tema sisemus jäi igas olukorras endiseks.
    Põhiidee: olud võivad ka kõige ausama, endale õiget teed otsiva inimese panna väljapääsmatusse olukorda – ja ta vajub aeglaselt räpasesse mülkasse, millest ainult lähedaste usu ja suure armastuse abiga on võimalik kuidagi välja ronida.
    1868 ” Idioot ” kriitiline realsim. Kritiseerib Vene ühiskonda. Võib nimetada polüfooniliseks ehk mitmehäälseks- igal tegelasel on oma iseloom ja karakter teose lõpuni. Peategelast vürst Mõškinit võib võrrelda Jeesus Kristusega.
    Kas headus on alati hea? Vürst tegi teistele head, aga teised said kõik vihaseks, kuna ei suutnud seda mõista. Mõškin süüdistas ennast selles, et ajas teised vihale.
    Kuidas suhtub ühiskond erinevatesse inimestesse? Neisse , kes ei allu raamidele? 1)kõrgseltskond oli omakasupüüdlik, aga Mõškin mitte – ta ohverdas ennast Nastasja eest. Ühiskond vaatas ainult kuidas ise hakkama saada, ellu jääda N: Totski tahtis Nastasjat mehele panna, et ise saaks abielluda. Ippolit elas vürsti kulul. Nastasja pani vürsti valima enda ja Aglaja vahel; 2)ei mahtunud raamidesse – abistada endast madalamal positsioonil olevat inimest polnud kombeks N: Šveitsis olles aitas vürst vaest tüdrukut, kuid leiti, et ta on imelik ja sõimasid teda, kuna see polnud ju nende mure, kuidas teistel läheb; 3) tollane seltskond tõmbas selge piiri kihtide vahele – Mõškin ületas need, tema jaoks oli oluline inimene mitte positsioon; 4)kõrgklass hindas raha, Mõškin ei pidanud seda tähtsaks – andis raha teistele, kui sai päranduse: teistel oli raha rohkem vaja kui temal ; 5)ühiskonnas valis mees naise, kellel oli kõige suurem pärandus, M arvates pidi kooselu aluseks olema armastus, mitte mõistuse abielu.
    Põhiidee: “Ära lase endast üle trampida – inimene saab teisi austada, kui ta austab iseennast ”
    Pealkirja tõlgendus: 1) vürst oli täiuslik inimene, kes üritas alati head. Teised pidasid seda idiootsuseks, kuna ta ei mõelnud endale. 2) haigus muutis vürsti idioodiks. 3) Käitumine ja kuuldused varasemast elust (haigus, põlu alla sattunud tüdruku aitamine Śveitsis) 4) lihtsameelsus .
    Mõškin – käitus sageli lapsikult, kuid teised olid oma käitumiselt idiootlikud (kõrgseltskond sildistas inimesi). Elus ei anda võimalust endast teist esmamuljet jätta. Vürst hakkas Nastasjat nõdrameelseks pidama ja tahtis teda hoida. Haletsusest tegigi seda. Mõškini dilemma : 1)armastus 2) kohusetunne
    1873 ”Sortsid” üks tema keerukamaid teoseid. Suunatud revolutsioonilise liikumise vastu.
    ”Nooruk” lahkab probleemi: mis saab Venemaast edasi, mida toob tulevik. Teoses peab mõisniku sohipoeg selgusele jõudma, kas 1)kõrgklassi silmakirjalikkus = jõukus; või 2)talupoja elu, ausus = vaesus .
    1879 ”Vennad Karamazovid ” Dostojevski viimane romaan, mis jääb lõpetamata. Vaatluse all Karamazovite perekonna isa ja poegade vahelised suhted ning ka vendade vahelised, kes väga erinevate karakteritega. Palju sees religioosseid probleeme. Jätkab „Idioodi“ problemaatikaga: inimlik headus põrkub sots probleemide, -piiride ja -reeglitega.
  • Juhan Liiv (1864- 1913) Sünids Peipsi ääres, Riidna külas. Alatskivil on Juhan Liivi nimeline kool ja sinna on ta maetud . Pere majanduslik seis on halb. Vanemad on sügavalt usklikud, kultuurilembesed, avarapilgulised. Perre sündinud 8 lapsest jäi ellu 5, Juhan oli noorim. Ta oli nõrga tervisega , närviline, mitteseltsiv. Oli vaja teha palju tööd. Ta vend Jakob Liiv on ka kirjanik. Käis Naelavere külakoolis, Kodavere Kihelkonnakoolis, Väikemaarja koolis. Õppis viiulit . Esimene ja viimane armumine ( Liisa Golding), kellega oli tihe kirjavahetus (“Kirjad Liisale”). Töötas ajalehtede toimetustes. Liivi ja Vilde vahel tekkis konflikt. Tal diagnoositi skisofreenia. 1894 kasvas üle märatsevaks hullumeelsuseks. Sel ajal tekib tema luule paremik . 1913 sureb tahted akna juurde minna.
    Juhan Liivi luulepreemia sai esimesena 1965 saare naine Debora Vaarandi (“Eesti mullad”). Paul-Erik Rummo sai luulepreemia luuletuse “Ikka Liivist mõeldes” eest. Veel on preemiat saanud P-E. Rummo, J. Kaplinski , B. Alver kahel korral, D. Kareva , E. Mihkelson kahel korral, K. Lepik – ainus Välis-Eesti autor, A. Ehin . Nikolai Triik tegi temast parima pildi. Friedebert Tuglas päästis Liivi luuletused, korjas kokku ja avaldas. 1927 kirjutab ta Liivist monograafia. Luulet on viisistatud.
    Looming 1905 jõuab Liivi looming rahvani tänu rühmituse Noor-Eesti tööle. Põhjalikumalt 1915 aastal ilmunud V albumis. Noor-Eesti eesmärk oli rahvani tuua mitte ainult Liivi luuletusi, vaid ka tema lugu.
    Loodusluule: pisidetailid, isikustamine, sõnakordused, tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Luuletused ei ole puhtalt vaid loodusest, vaid väga tugevalt seotud tunnetega. On kirjutanud kõigist aastaaegadest, eriti sügisest ja hilissügisest. Venestus oli rusuv ja see oli temale meelisaeg. Kirjutamisstiil oli napisõnaline. „Metsa hääled“ – tunnete kirjeldamisel kasutab elemente loodusest. „Lumehelbeke“ – lihtne, kuid ilus ütlemisviis. Kordusmotiiv: tasa, tasa. Filosoofiline taust: rahu otsimine “Oh kanarbik , oh lilleke ”, “Sügise”(Nõmm), “Tühja pesa ees”, “Lehed lang'sid”, Sügis”:
    Sügise tuul
    raputab puul,
    kiirustab kõveral kõrrel
    kui sandike!
    Isamaalüürika: luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda isikutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimusluule, kus põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eestimaa ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast. Isamaaluules on valitsevaks ühiskonnas valitsev tühjus, mahajäetus, hoolimatus, muutumatus. Teda muserdab, et kultuurile ei pöörata tähelepanu ning valitseb mõttetu kriitika, objektiivset hinnangut pole. Teisalt säilib lootus helgemale tulevikule. Kõigest hoolimata on Eesti siiski Liivi oma kallis isamaa.
    Kõige väärtuslikum osa isamaa luulest sündis Liiv haigusaastatel, millest suure hulga ise ka haigushoogude ajal põletas.“Mitte igaühele”, “Mina ei tea”, “Must lagi”: Must lagi on meie toal ja meie ajal ka. tuleb välja ühiskonna kriitika, “Ma lillesideme võtaks” 1895 Eestimaa on lagunenud. Tahab Eestimaa ühtseks siduda, “Eile ma nägin Eestimaad ” Eesti oli tema silmis hale ja nägi näotu välja. Ka tolleaegne vaimuelu hääbuv. Kordusmotiiv. „Ruja” repertuaaris olnud.
    Armastusluule : lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja musikaalne rütm. kurva alatooniga, ilus, siiras. Selles kajastuvad kibestumus, lootuse kadumine, armastuse võimatus tema jaoks, kahetsus ja paratamatus . Sisse on põimitud ka lahkumised. Palju on võrdlusi loodusega. Inspiratsiooniallikaks Liisa Golding. “Üks suu” emast. Lihtsast sõnastusest tuleb selgelt välja Liivi ja tema ema suhe. Juhan Liiv kordab palju: “Sa tulid” (1896 1.ja 2. salm, 1904 3.ja 4. salm), “Mu viimne laul” pühendatud Liisa Goldingule. Lihtsus, mis mõjub. Kordusmotiivid. „Ta kustub sinuga, kustub kõik elu ja sureb lauluga.”, “Sina ja mina”
    Autobiograafilised eleegiad: süngetooniline, enesekriitiline, aus, ilustamata, realistlik , tunneb muret selle pärast, mis teda ootamas on. Ta ei näe tulevikus midagi helget, vaid ainult surma. Palju kasutab Liiv sümboolikat.“ Helin ” 1810 surma eelaimus selgelt sees: „Helin pea matnud on mind. Kitsaks on jäänud maapealne rind”, “Jätke mind!”, “ Oh sõbrad ei lase ma öelda”, “Siis kui ma laulud olin ära põletanud”1900, “Tähed”, “Lauliku talveüksindus”, “Minu luule 1896: kui haige tiivaga lind, kui haige kotkas, “Rändaja” 1905, “Hällilaul”,”Ärge küsige mult luuletusi“ luuleloomingu kreedo , Liivi hinnang endale, võtab kokku oma loomingu. Ütleb välja, et on oma vaimuhaigusest teadlik, tunnistab otsesõnu haigust. „Andke andeks nõdrameelsele, kellel paremat ei olnud teha: vaeva teistele, häbi endale.” “Vask oli taevas mu üle”:
    Vask oli taevas mu üle,
    maa põudne kumisev raud,
    ma ise kõndisin ümber kui vankus,
    elav haud.
    On kirjutanud ka proosat . “Vari”, mille kirjutas paari päevaga. “Peipsi peal”
  • Lev Tolstoi (1828- 1910) Sünnib mõisaomaniku perre- Jasnaja Poljana. Peres oli väga range kasvatus. Ema suri, kui oli 2-aastane, isa, kui oli 9-aastane. Jälgija- lapsepõlves huvitasid erinevad inimtüübid. Lõpetas Kaasani ülikooli, juura eriala. Ülikoolis ei meeldinud see, et palju pidutseti ja korralikus oli vaid väline kest. Luges palju, ka prantsuse valgustajaid. Võttis osa sõjategevusest (Vene-Jaapan), kuid pettus vene idealismis- suhtus sõjasse vastuoluliselt, ei meeldinud, et sõdur on vaid kahuriliha. Teda vaevas õige maailmavaateline hoiak. 1857 käis Lääne-Euroopas, kuid pettus kodanluses. Nii valitsuse kui kiriki poolt oma vaadete pärast põlu all. 1862 abiellub Sofia Bersiga, Moskva arsti tütar. Abielu kujuneb vastuoluliseks: armastab naist sügavalt, kuid vaimsel tasandil ei suuda naine teda mõista. 1881 kolib perega Moskva , pettub, tahab talupoeglikku eluviisi- kõlbeline enesetäiustamine. Häiris materjalistlik ebavõrdsus, püüdis kergendada talupoegade elu, kirjutas aabitsa, avas kooli (pidi sulgema). 1910 otsustab põgeneda kodust. Sureb kopsupõletikku.
    Looming lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. Varakult hakkas kirjutama päevikut, millest hiljem vormub romaanitriloogia:
    1852 “Lapsepõlv”, “Poisiiga”, “Noorus”
    “Sevastopori jutustused” Vene sõjad
    1869 “Sõda ja rahu” tetraloogia. kirjutas 1863. a sügisest. Tõeline mammut-romaan – mahukas, erinevaid tegevusliine palju, tegelasi ~300. Romaan käsitleb Pr-Vene sõda ning konkreetseid ajaloolisi sündmusi, lahinguid (Austerlitzi, Borodino , Moskva vallutamine ). Tolstoi kujutab sõda üksikasjaliselt, täpselt, värvikalt. Läbi tegelaste tuleb välja ka Tolstoi suhtumine sõja mõttetusse. Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa. Samas kujutab ta mõlema poole juhte ja sõdureid inimlikena. (Alguses plaanis kirjutada 1805. a sõjast, mis kasvas edasi 1812 Borodino lahinguks. Uuris põhjalikult. Lahingu juht Kutusov, Moskva hülgamine.) Oluline teema on elumõtte otsingud. Kaks peategelast teevad seda eriti. Andrei Bolkopski- aristokraat , kõrge eetika , kõrgelt haritud, kuidas ennast teostada e kuidas olla kasulik ühiskonnas. Armastus võib aidata. Tema naine suri, kihlus Nataša Rostovaga (16, emotsionaalne, edev, energiline , meeldib olla tähelepanu keskpunktis , impulsiivne , armus kiiresti, armastas ligimesi, avameelne, aus, siiras), kuid lõpetas selle. Enne oma surma armuvad uuesti. Armastus peab olema altruistlik , mitte egoistlik . Pierre Bezzuhhov- kohmakas, lühinägelik, väga rikas (pärandus), ei osanud rahaga midagi peale hakata. Tema võrgutab ära ilus, kuid tühine naine. Otsib elu mõtet seigeldes, satub Borodino lahingusse. Läheb Moskvasse, kus satub vangi, kus kohtub talupoeg Platon Karatajeviga, kes ütleb elumõtte: “Elu ise.” Bezzuhhov abiellus Natašaga, keda oli kogu aeg armastanud. Õige elamise mõte on perekond, lapsed ja armastus. Kes teeb ajalugu, üksikisik või rahvas? Pigem rahvas.
    Mis on elus kõige tähtsam? A-N =>armastus, P-N =>rahulolu, sisemine tasakaal. Milline on parim sõja metoodika? Üksiksõdur teab, mille eest võitleb. Kuidas sõda mõjutab inimesi? Ei mõjutanud/ rängalt, sisemaailm muutub totaalselt. Milliseks on inimesed loodud – õnnetuteks või õnnelikeks? Mõlemat pidi , täiesti kumbagi ei saa. Kas sõda on vajalik? Mõlema seisukoha pooldajad. Vaja abielus armastust või peavad ühiskondlikult sobima? Mõlemad variandid.
    Põhiidee: maailmas on kõige tähtsam armastus ja selle eest tuleb võidelda. Ka sõdurid on inimesed mitte ainult kahuri liha.
    1877 “Anna Karenina ” elu olemuslikkus, lahkab perekonda ja armastust. Paralleelselt kaks liini. Ilusa naisega kaasneb alati traagika . Anna oli ilus, kirglik, emotsionaalne ja sundabielus- tema probleemid. Elus on tal olnud vaid üks roll – armastav ema, leides armastava naise rolli, jääb esimesest rollist puudu. Enesetapu muudab eriti traagiliseks see, et viimasel hetkel mõtleb Anna ringi. Jõuab mõistmiseni liiga hilja , kahetseb rongi all. Tegevus toimub 19. sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke reegleid ja joonduda juba iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks .
    Kas jääda ühiskonna poolt kujunenud kitsastesse raamidesse või talitada nii nagu hing tahab? Kas meestele on rohkem lubatud kui naistele? Kas mees võib petta , aga naine mitte? „ Vronski ema oli poja armuvahekorrast kuulda saades väga rahul – tema vaadete järgi ei andnud peenel noormehel miski muu seda viimast lihvi kui just armuvahekord kõrgemas seltskonnas.“ Kas sisemise mina usaldamine teeb õnnelikuks? Kas tegelikult on ühiskonnal õigus teisi hukka mõista? Kas abielu sünnib iseenesest või tuleb vaeva näha? Kas materiaalne heaolu või hingerahu?
    1899 “Ülestõusmine” Piibli ja Jumala Sõna najal ärkamine. Peategelane Nehljudov ( vandekohtunik ) ja Maslova (mõrvas süüdistatu). Teoses kuulub Tolstoi poolehoid lihtrahvale. Ta jõuab järeldusteni, et 1)kõlbelise allakäigu tingib ühiskond; 2)ausale in. on tolle aja Vm. ainuõige koht vangla. Tolstoi leiab, et Vene ühiskonda tuleb tõsiselt muuta.
  • Henrik Visnapuu (1890-1951) Sünnib Helme kihelkonnas. Isa juhu -ehitustööline. Elukohad vahetusid kiiresti. Perekonnas põhimõte- haridus on investeering . Ta õppis Tartu linnakoolis ja sooritas Narva gümnaasiumi juures eksami, et saada algkooli õpetaja pabereid . Töötas õpetajana külakoolis ja siis Tartu tütarlaste pro-gümnaasiumis. Läks 1916 Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia erialale , kuid huvitus juba rohkem kirjanduslikust tegevusest. Lugemus suur, uudishimulik, boheemlaslik, sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. 1917 liitub Siuruga, kus pani kõikidele hüüdnimed. Võtab parima sõbra Gailitiga Vabadussõjast osa ( Kuperjanovi polgus). 1944 pagulane Saksamaal, 1951 jõudis Ameerikasse, kus sureb. Visnapuu ei suuda kohaneda ning on väga üksildane. Kremeeriti, maetud New Yorki müüri sisse. Kandis rinnataskus krüsanteemi.
    Looming alguses mõjutas teda futurism (häälikud, palju onomatopoeetilisi sõnu, kordus). Noorena kasutab uuenduslikke elemente- nen- ja tet-lõpulised sõnasd, y-täht. Tema teosed illustreeris Ado Vabbe . Sümbolistlikke ja futuristlikke katseid avaldas oma toimetatud albumites “Moment” 1913 ja “Roheline moment” 1914. Visnapuul oli 3 armastust: naine(armastus), kannatav inimene (kaasin.), Jumalkõiksus (jumal). Keel ja stiil väga isikupärane, lõunaeestilised murdekujud kõrvuti keeleuuenduslike vormidega, kummalised ühendused. Kevade külan on esimesi nullinterpunktsiooni näiteid.
    1917 “Amores” esikluulekogu. Peamine teema armastus ja tunded, kusjuures küllasemalt ja jõulisemalt kui keegi enne teda: nooruslikud tundeaimlemised- Maria, ärkavad mehelikud vaistud- Neitsi saunas , räma meelelisus- Carpe diem, pohmeluslik kiretüdimus- Mõnitus, Laul sest jäledast, nukrameelne loobumus- Jumalaga , Ene, Loobumus; nukrus. Kõlaline varjundirikkus, püüd absoluutse täiuse poole
    Igavesti mulle antud olla kurb,
    olla rõõmust hull,
    olla hell, olla karm.
    Minu tee-
    see on lauluks ülendada valu. (Loobumus)
    Kaks algust minus : süda ja mu liha.
    Neid ühendand on armastus ja viha.
    Käib ingel ühes majas saatanaga. (← loomingu vastuolulisus)
    1918 “Jumalaga, Ene” vormiotsingud, sümboolika, eelistab ideaalset reaalsele, jätkub absoluudi ihalus, erinevad naisenimed (Ene, Maarja, Eokene, Malleke, Põhjavalge naine jne), jätkub nukrus ja romantika, kõlamängud (Eokene-eo-eo)
    Järgmistes kogudes tulevad sisse ka ühiskondlikud probleemid. Edaspidi keskendub rohkem ühiskonna nähtustele. Kuni nende kogudeni nimetas Visnapuu oma luuletusi poeesideks. Ta väitis, et poeesi esitades tuleb kasutada rahvalaulule omast poollaulvat esitust .
    1920 “ Talihari ” ühiskonnakriitiline, isamaaline- Kodumaa laul: tähtsaim väärtus vabadus, (kordab kõigis salmides ), äratuntavad sündmused- Jääb inimene ikka, ikka meil veel selleks (Kuperjanovi mälestus), Ärge tapke inimest 1919, retooriline, jõuline pöördumine, ekspressionism (ajaleheartikkel), ajalaulud, maailmas valitseva kurjuse jälestamine- Manitsus pühitsusele, Meie aeg,. Siiski poeetiline- Sireli . Patsifismi ja patriotismi vastasseis- Meie aeg.
    1920 “Hõbedased kuljused” 1920. põhiliselt armastusluule. Jõuline ja traagiline, kohati ka robustne . Jääb mulje, et Visnapuu naudib valu. Palju küünilisi kirjeldusi ja irooniat.
    1920 “Käoorvik” Vastukaaluks „Hõbedastele kuljustele“. Eelkõige sisaldab armastus- ja loodusluulet. Luuletuste tsükkel 10 kirja Ingile Eesti ilusaim armastusromaan värssides, 4 aastaaega.
    Luulesse lisandub kaalutlevat mõtet ja eepilisust, taandub muusikalisus, varasem hoog on veidi taandunud.
    1925 “Ränikivi” ekspressionism, skeptiline , üksikisik õnnetu, elu vastandlikkus (elu-surm, igavene -üürike, jumal-saatan, süda-liha, voorus-patt, joobumus-kannatus, tuli-lumi)
    1927 “ Maarjamaa laulud” rahunenud, jätkab mõtisklemist Eesti üle- kritiseeriv, isiklik suhe isamaaga, lüüriline, rahulik. Üle kodumäe (õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle) tsükkel, Maarjamaa laulud 5 tk mure kodumaa pärast (Mu sisikond must vaikimisest, nüüd pean laulma, ei taha näha hukkumas sind.), Tõmbtuul (Eesti geograafilises mõistes- Suitsu Tuulemaa edasiarendus), Talvine teekond
    1929 “Puuslikud” tõsisem, filosoofilised mõtisklused olemise põhiküsimuse üle, Piibliainelised teemad, ema surm. Autor ütleb otsesõnu, et oma südames on ta loonud puuslikke, võltsiidoleid, jumalaid. Moodsad ebajumalade ideed- Ideed.
    1932 “Päike ja jõgi” loodus, kalad . Looduse ülistamisel on päikese motiiv oluline, kuna Visnapuu vaatleb päikest kui eluandjat. Leiab tuge elavast suhtest maa ja loodusega. Linna võõristas- Üks ränikivi. Visnapuule eriomane pidulikkus, kergus- Nii pidulik valgus. Armastuslüürika rohkem igatsuslaulud- Talvine teekond.
    1938 “Põhjavalgus” öö, nostalgia , leinaline, vari, pärimuslikkus, etteaimdus. Püüdis esile manada muistse inimese maailmapilti- Vilbus, Võõras hingus , Vari
    Paguluses:
    1946 “Esivanemate hauad” pagulus , igatsus . Nii kinni (Mõte kinni kodumaas, ka surma eel mõte kodumaal.), Me kestame üle aja
    1947 “Periheel. Ingi raamat” (Maa kaugus päikesest- tema kaugus naisest, kes suri 1941) armastus on inimese elus suurima soojuse ja valguse läte, mälestus- ja leinaluule, üksindus. Astuge tasa
    1948 “Mare Balticum” melanhoolne , nostalgia, leinamotiiv. Vahimees, ons ikka veel öö, Kõik muutub lauluks. Kutsub üles säilitama usku ja eneseusaldust et kunagi pöördub tagasi isamaale- Ja siiski.
    Lisaks loomingule luules on ta kirjutanud ka näidendeid, kuid nende tase ei küündi luulekvaliteedini. Põhiliselt Kirjutas rahvalikke komöödiaid, tuntuim „Meie küla poisid“. ka on ta kirjutanud mõningaid lastenäidendeid. Lisaks on temalt ilmunud ka rida poeeme, mille kvaliteet samuti ei küündi luuleni. Neisse on tihti sisse kirjutatud Piibli teemad.
    Visnapuu luule on kaheti mõistetav. Mõned luuletused on väga sünged, teised jälle väga helged ja leebed. Isamaaluule on kas vihane või sünge. Teemad seinast seina. väga südamlik armastusluule Ingile.
    1930 ilmus memuaarteos “Päike ja jõgi”
  • Heiti Talvik (1904-1947) Sünnib Tartus. Isa meditsiini haritlane, töötas surnukuuris, ema mängis klaverit . Õde ja vend. Peres soositi kultuuri. Üpris varakult kirjutas luuletusi, aga vaid endale. Tundlik, kriitiline- ei plaaninud oma luulet avaldada. Jättis Trefferi Gümnaasiumi pooleli ja läks 1 aastaks tööle kaevandusse. Pärnus lõpetab gümnaasiumi. Läks TÜ filosoofiateaduskonda, mida ei lõpetanud. 1924 teadustab Tuglasele, et hakkab luuletajaks.
    Looming: maht väike, aga kvaliteetne. Sarnaneb ühe osaga Visnapuu loomingust: jõuline, robustne. Esimesed värsid juba 1924. 1929. a ilmub „Loomingus“ hulk tema luulet. See andis jõudu edasiseks tegevuseks, aitasid ennast leida. Enda meelest on preester - lepitaja või sõdur- inimese vaimsuse eest võitleja-> kes oleme? Miks oleme? Sarnasus Baudelaire ja Dostojevskiga. Inimene peab kogema kõiki pahesid, et jõuda lunastuseni. Eksistentsialism - ainus lahendus vaimne uuestisünd (“ Vabanemine ”). Luule- hinge ja vaimu tõdemuse süntees, mis hoiab ära inimese vaimu alistumise reaalsusele (“ Eleegia ”). Ärkamine (mitte Talviklik).ta on pihtimuslik. Surm vs sakraalne iroonia.
    1934 “ Palavik ” trotslik väikekodanluse vastu. Sünge ja painajalik, on tunda, et autor igatseb vaimset vabanemist. Tõdeb kurvastusega, et maailm on muutunud kaootiliseks, kultuuriväärtusi ei hinnata, tunded laostuvad. Leiab, et inimene on sulgunud endasse, ei leia kontakti üks ühega. Näitab selgelt inimese sisemisi vastuolusid ja nõrkusi. Toob välja looja siseheitlused, -vastuolud. Siiski ei võta endale ajalaulikutele omast tõeteadja ning -kuulutaja rolli ega salli ülekobrutavat kujunditulva ja vormilõtvust. Kogu sisaldab palju irooniat ja sümbolistlike sugemetega ekspressionistlikku luulet. Mina-vorm – läbi enese rääkimine. Eeskujudeks on Baudelaire, Puškin, Liiv, Suits. Proosast Dostojevski, filosoofidest Nietzsche, Schopenhauer . Esikkogu mõjutasid 1920.a tegelikkus, intensiivne lugemus (Dostojevski, Baudelaire), enese otsingud ja sisemine psüühika. Koolukellad, Raipekotkad, Laip rannal (Baudelaire), Pohmelus - kaos objektiveeritult, sagedasem siiski subjektiveeriv kõne lüürilise mina nimel- Eleegia, Külm skelett , Elav laip, Kooljaist nagisev trepp , Paaria (alamas ühikonnaklassis isik)
    Mind kurnavad pahed, laostand ajad karmid ,
    bordelle põrgu jäänd mu viimne veering.
    Mu palet moonutavad ...
    ja kaela kuritõve tätoveering
    Üle haudade, Oli sügis, Pohmeluslikke mõlgutusi, Vabanemine
    1937 “Kohtupäev” luule suunatud väljapoole. Põhitähelepanu on inimese ja ühiskonna vahelisel vastuolul . Püüab näidata, kui raske on isiksusel süsteemiraamides olla. Irooniat ja huumorit on vähem. Toonitab korduvalt, et inimesed peavad rohkem mõtlema humanistlikele väärtustele. On näha, et ligimesearmastus on suuresti kasvanud – tunneb kaasa elule jalgu jäänud inimestele. Selgelt tajutav, et autor igatseb absoluutse täiuse poole; püüab väita, et sotsiaalsetest hädadest saab pääseda vaid läbi enesemuutmise, mitte läbi revolutsiooni ja ühiskondliku võitluse. 12 luuletusest koosnev sari Dies irae on Talviku kõige vahetumalt ajakriitiline teos, kus analüüsib hiljutisi sündmusi Euroopas ja Eestis, fašismile annab järsult eitava hinnangu: “ Keiser ja kristlane /uut Euroopat kord asusid looma./Kuid preisluse pühkmeist haakristlane/iial vastset ei raja Rooma .” Eetiline maksimalism- karm nõudlikkus iseenese vastu ja kohustus võita eneses madalale kiskuvad ja kurjale mööndusi tegevad nähtused- Öö, Hommik, Eleegia, Poeet - negatiivne vaade endale. „Ma iial polnud eht, ei elus ega luules.“, Jõuluööl, Pihtimuskilde- poeediteema, negatiivne enda suhtes. Ütleb, et polnud piisavalt tugev, et taluda õnne, Lauliku hommik
  • Anton Tšehhov (1860-1904) sünnib Taganrogis kaupmehe perekonnas. „See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks.“ Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Mõisnik kinkis ka tütre: teda ei suutnud vabaks osta. Isa ei olnud ärivaistuga ja väikelinnas. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ta ise ütles, et tal ei olnud lapsepõlve. Ta mängis ka viiulit ja laulis kirikukooris. Ema oli leebe , tagasihoidlik, kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Talle oli vastuvõetamatu sealne vangladistsipliin. Selle vastandiks süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi. Isa põgenes perega eluraskuste eest Moskvasse, Tšehhov jäi maha. Hakkas raha teenima , kirjutades ajalehtedele novelle varjunime all Tšehonte. Samal ajal töötab koduõpetajana, et peret abistada. Lõpetas ülikooli (investeering tulevikku on haridus). Altruism e inimese teenimine . Õppis arstiks. Käis Sahhaliini saarel, et tutvuda vangilaagrite eluga. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikelinna ja ostab Melihhovosse mõisa. Sukeldub ka ühiskonna ellu, aitab näljahädalisi, võitleb koolera levikuga . ~10 aastat Melihhovos, see periood kirjanduslikus mõttes väga viljakas. Arstid leiavad, et peaks minema Euroopasse ravile Pr. sanatooriumisse. Müüb mõisa ja suundub Krimmi Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse, seal kultuur. Abiellus väga hilja (1901) Moskva juhtiva teatri esinäitlejanna Olga Knipperiga. Lapsi polnud. Suri tuberkuloosi. Maetud Moskvasse Novo–Devitši kalmistule.
    Looming novellid, jutustused, näidendid. Novellides kujutab taunivalt “väikest inimest”: pugejalikkus Naela otsas, Paks ja peenike- inimene laseb end ise alandada, Ametniku surm. “Inimeses peab olema kõik kaunis,” ka kasvatus. Lastest kirjutab vähe, aga mõjusalt Magada tahaks, Vanka
    Algusest peale väga viljakas autor. Alustab lühijutustustega, mis ilmuvad varjunimede all Antoša Dšehhonte, Inimene Ilma Põrnata, Minu Venna Vend. Küpses perioodis kritiseerib varasemat loomingut. Esialgsete lühikeste humoorikate palade keskmes kultuuritud labased väikeametnikud, 80-ndate keskpaigas muutub looming tõsisemaks: näitab kuidas põrkuvad erinevad maailmavaated, püüab elu sügavamalt lahti mõtestada ning sisse tuleb üksinduse teema. Kirjanikuna jääb vaatlejaks, ei jaga hinnanguid. Seadis endale ülesandeks näidata inimpahesid eri nurga alt. On seisukohal, et tema ajastu probleem: inimene lepib oma näruse eluga, ega püüa lahendust leida, seda kuidagi muuta. Tšehhovit häirivad in., kellel puuduvad ideaalid: nad ei ela, vaid olesklevad. Tema arvates on kirjaniku esmane ülesanne tingimusteta, aus tõde.
    Tšehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(„Rõõm“); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline : tuleb sisse naer läbi pisarate ; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tšehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat.
    “Rõõm” puänt, näitab peategelase haledust
    “Palat nr.6” kujutab mudelsituatsiooni e näitab kogu ühiskonda. Tüüpilisus. Peategelane on Andrei Jefimõts Raagin, eliit . Tema vastand Nikita. Patsient Ivan Gromov . Pahedele mitte vastu hakkamine on taunimisväärne. Raagin leiab, et kui probleemi ei tunnista, pole seda ka olemas – üritab sellest kõigest kõrvale vaadata. Ta hakkab oma tegevusetusele õigustust otsima ja jõuab seisukohtadeni, et kannatusi polegi vaja leevendada, kannatused on üllad ja annavad elule sisu; in vabadus on sisemine küsimus, vaba saab olla igal pool – kuid ta ei jää lõpuni endale kindlaks.
    “ Kameeleon ” vastavalt võimule muudab inimene suhtumist
    “ Daam koerakesega” jutustus
    “Tossike” inimene laseb endale pähe istuda
    Näidendeid mängitakse üle maailma. Avanevad alles laval.
    „Kolm õde“ – tegevus toimub väikeses provintsilinnas, mille prototüübiks Taganrog – hall, üksluine. Seal elavad 3 õde: Irina, Olga, Maša, kelle suurimaks unistuseks kolida Moskvasse, sest seal on teistsugune, täisvereline elu. Kuid see unistus ei täitu, nad ei tee midagi selle täitumiseks ning kui võimalus antakse, siis nad ei julge seda realiseerida. Muutust ei too ka Maša armumine ohvitseri, kes oma sõjaväeosaga seal peatus . Mees kutsub teda küll kaasa, aga Maša ei julge minna.
    Tšehhov ütles selle loo kohta: „Asjatult närbuva inimliku ilu nukker lugu”. Ta tõdeb kurbusega, et isegi kui õed oleks Moskvasse saanud, siis ei oleks nende elus midagi muutunud. Tšehhov on veendunud, et seda tüüpi inimesed ei julge võimalusi realiseerida. Kriitika inimeste suhtes, kes ei tee oma unistuste realiseerimiseks midagi.
    Kirsiaed – mõisaproua Ranevskaja pöördub koos tütre Anjaga Pariisist tagasi oma mõisa Venemaal. Mõis on aga suurtes majanduslikes raskustes ning see pandi koos ümbritseva hiiglasliku kirsiaiaga oksjonile. Võlgadest, oksjonist pääsemiseks teeb kaupmees Lopahhin ettepaneku hooned lammutada, aed maha raiuda ning krunt tükk haaval suvitajatele müüa. Nii oleks Ranevkaja päästetud. Kuid tema ja ta vend Gajev ei taha sellest lollusest midagi kuulda. Lõppkokkuvõttes ostab Lopahhin mõisa ära ja muudab selle suvitusrajooniks. Ranevskja, kellele see hinge ei mahu, kuna L oli pärisorja järeltulija, on sunnitud linna kolima . Ranevskaja ja Gajev on kirsiaia kaotus katastroof, Anjale ja Trofimovile on kogu Vm „meie aed“ – nad lahkuvad „väikesest kirsiaiast“, et minna rõõmsal meelel ja õnne elevil sellesse suurde aeda. Kirsiaed sümboliseeris Vm ilu, maailma minekut, unistuste kogu.
    Kõiki tegelasi iseloomustas: nad näevad, mida tahavad; ei võitle unistuste täitumise eest; põlvkondadel elus erinevad väärtushinnangud ja nendest arusaamad; lepitakse oma oluga; pärast esimest läbikukkumist antakse alla.
    Kas elada minevikus või minna elus edasi? Suhtumine suurtesse muudatustesse – positiivne või negatiivne? Edasi liikumine tulevikku ei hävita minevikku . Et võita, tuleb loobuda! Nad elasid mälestustes, hoidsid kramplikult kinni, ei läinud eluga edasi. „Enne kirsiaia müümist olime kõik närvilised ja murelikud, pärast, aga kui asi oli lõplikult, tagasipöördumatult lahenenud, muutusid kõik rahulikumaks, isegi rõõmsamaks…“
  • Marie Under (1883-1980) sündis Tallinna äärelinnas, vanemad pärit Hiiumaalt. Isa oli kooliõpetaja. Lõpetas tütarlaste saksakeelse eraalgkooli, õppis ka vene ja prantsuse keelt. Koolis tutvus Goethe mõttemaailmaga. Kooliajal tundus uhke ja teistega väheseltsiv. Sündis laulud süles, lugema õppis 4-aastaselt. Hakkas kirjutama saksa keeles. Tegi läbi lasteaedniku kursused. Töötas vähe kuid õppis pidevalt ise. 16-aastaselt oli täis juba mitmeid kaustikutäisi luuletusi. 1899 tuli tema ellu Eduard Vilde(kes õhutas teda eesti keeles kirjutama). 1901-02 vahetusel puutus “Teataja” toimetuses kokku mitmete kultuuriisiksustega. 1902 abiellus Hackega, kelle elukutse oli raamatupidaja . Saadeti Moskva lähedale (1902-06), kus sündis kaks tütart. Abielu oli algusest peale karidele määratud. 1904 käis Eestis, kus tutvus Ants Laikmaaga (kes soovitas ka kirjutada eesti keeles), kelle vahel arenes tormiline armastus ning lahutas oma mehest. Kooselu Laikmaaga ei tulnud välja. Kuulus Siuru rühmitusse. 1920-ndatel reisib palju Lääne-Euroopas, tema kirjanduslik tegevus saavutab palju tunnustust ja autasusid ka välismaal. Nopib mitmeid auhindu, valitakse Londoni PEN klubi auliikmeks. On öeldud, et kvaliteedilt oleks Under võinud oma luuletuste eest pälvida Nobeli preemia, ent see jäi tõlke taha. 1924 abiellus Artur Adsoniga, kellega oli tutvunud 1913 “Estonia” uue teatrimaja avamisel. 1930Ndail ehitasid Nõmmele maja. 1944 emigreeruvad Rootsi. Side kodumaaga minimaalne. Kirjutab end suureks kodumaal.
    Looming “Eelmise sajandi I poole silmapaistvaim luuletaja.” Mõju avaldasid gooti stiil ja Beethoveni 9. sümfoonia. Eestisse naastes tõlkis Baudelaire'i, Ibseni “ Peer Gynt ”, Lermontovi “Valik luuletusi” jt.
    Varasem stiil impressionistlik, erksad värvid, dekoratiivne , võrdlused ja metafoorid . Debüütkogus pole alati täpsed riimid : valevus-hardumus, naeratus-armastus, mättad-võtad, kiha -üha, põllu-ellu.
    1917 “Sonetid” debüteerib, šokeerib vanameelseid vabameelsusega, toob sensuaalse armastuse kujutamise uuele tasandile. Elurõõm ja armuküllus. Tehti palju maha. Sõnakasutus ja keel on kujundirikkad. Palju võib leida metafoor, võrdlusi. Näha, et keeleuuendus on loomingut mõjutanud. Tujud - teadlikkus oma naiselikust veetlusest ja igatsus võita vastssugupoole tähelepanu, ka Päikesevann, Sina ütled, Ehtides. Looduses eelkõige kevad ja suvi, täis elu, liikumist ja kirkaid värve- Sinine terrass.
    1918 “Eelõitseng” sisaldab varasemaid katsetusi aastaist 1904-13. peale armastuse muid teemasid ei mahu, kuid seda korvab tundesiirus ning harva vaid nukrad toonid. Õnne ootel - “Õnn ei tule, nagu oodand ma ja lootnud, üle öö:/ta on aastate hool ja valude töö”
    “Sinine puri” armu- ja looduselamuste väga siiras kirjeldus, ülemlaul armastusele, enesega rahulolu, rõõm, õnn, palju hümnilisust, paotuslikust, luuleread on jõulised ja tugevad. Armastusluule märksõnadeks: meeletus, joobumuse tunne, nauding . Armastusluule tekitab šoki, sest Under on esimene, kes julgeb rääkida ka selle füüsilisest poolest. Mu kevad- ootus, huvitavad kirjeldused. „Mu kevad algab pääle jõulu juba.“, Sirelite aegu- värvikas, igatsus. Samas räägib igatsusest positiivselt, Sinine taevas- impressionism, Helged sonetid, Ekstaas- kriitikute vastumeel, sest seda peeti pornograafiaks- “Sest riidetult on siiski kaunim naine.” Lahkumine, Ehtides
    20-ndatel tuleb luulesse muudatus . Domineerib ajaluule, esile kerkivad sotsiaalsed teemad, ühiskondlikud probleemid. Luule muutub filosoofilisemaks. Under püüab lahata inimese vastuolulisust. Tugev ekspressionistide mõju. Vahelduv vorm.
    1920 “Verivalla” rahutus , kriitiline meel, sünged toonid, ekspressionism, Tarapita
    1923 “Pärisosa” Ma elan - tunneb end osasüüdlasena inimsoo varingus, et oma poeediülesannet täita, peab juurdlema olemasolu suurte, igaveste küsimuste üle. Ma armastan su armastust. Mis on pärisosa: inimene jääb igaveseks küsijaks ja uurijaks, kes midagi saavutanult seisab rahuldumatult uute otsingute lävel- Surelik, Kahetsus, Elu.
    1927 “Hääl varjust” elutumedus, inimhinge vaevav ööpoolsus, mis ilmeb nt sünges maastikupildis- Tuisk , objektiveeritud esitlustes- Agulis, Seek, Pariisi pilte, painajalikud sisevaevad ja inmlik hingeäng (sel ajal unetus )- Kooljakuu, Kontvõõras, Ahastaja, Varjumees, Unetuma laul. Viimane Aimus, mis sillaks järgmisele kogule
    1928 “Rõõm ühest ilusast päevast” vastupidine eelmisele kogule, inimese kõikehõlmav suhe loodusega, kõik on hoogsas liikumises. Hommikupalve, Esimesed päevad, Täna- vaheldusrikkad tänavamuljed, Vaguni aknal, Maantee - maastiku hetkevaated, Raismik.Mets- looduse ammendamatu elujõud, olemise kahepoolsus: kadumine ja kasvamine; kõik muutub lakkamatult, sünd ja surm on looduses ja inimolus loomulikus vaheldumises
    1929 “Õnnevarjutus” eesti ballaadiloomingu kõrgsaavutusi, piibliteemalised, mütoloogia. Teemaks inimlik õnneigatsus ja selle saavutamist takistav jõud. Merilehmad , Rändav järv, Porkuni preili - ballaad . Lugu sellest, miks Porkuni järve kohal suviti helki näha. Porkuni preili armub ja kannab südame all armastatu last. Vend oma õnnistust ei anna, vaid tirib Porkuni preili tiiki., Nahakaupleja Pontus - ballaad . Tumedates toonides. Lugu nahakauplejast, kes enne teise ilma pääsemist peab maha müüma kõik inimnahad, mis ta nülginud on. Lõpus Pontuse poolt nülitud läksid talle kallale, nii kaua kuni neil kõigil katet jätkus. Moraal – ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks . Kontrastne ülejäänud luulega .
    1930ndad “ Lageda taeva all” leiab elurõõmu, lihtsus, linnud ja loodus, mitmekesine vormistik . Inimene kui väsimatu otsija. Päevalaule, Sõit hommikusse, Puhastus- lõplikku puhastust ei saa kunagi. Pihlad, Rukkirääk, Varss.
    1935 “Kivi südamelt” vabanemine, tagasivaated inimsuhetele, keskealise inimese armastuse kujutis. Piibliainelised sonetid Deliila, Taaveti kannel , Maria- Magdaleena . Arutleb kunsti üle- Shakespeare 'i lugedes , Üksteisest pimesi me mööda käime- kunst vabastab
    1942 “ Mureliku suuga ” nukker (ema surm), 8 luuletusest koosnev tsükkel ühendatud emale Pärast ema surma . Elu ja hävingu kontrast ning vägivallast tingitud hingeline ahistus- Vihane kevad, Valus vaikimine , Kojuminek
    1954 “Sädemed tuhas ” nostalgia, eelistatud lühivorm. Kojuigatsus- Põgenik, Kusagil
    1963 “Ääremail” Seisatan, Viimne valgus, Ühekoos, Rõõm- rahulolu ja häirimatu õnne hetked on harvad ning rõõm tundub “ varastatud vaeva vahelt.” Uneretk, Ja langes üks täht- oma elu ja loomingu kokkuvõte
    Underi luulet on palju tõlgitud, tema keelekasutus on tippkvaliteetne. Lisaks paljudele muudele keeltele, on teda tõlgitud ka esperanto ja jaapani keelde. Teemad mitmekesised. Ka Under ise tõlkis palju saksa ja prantsuse luuletajate töid. Underi looming on tugevasti mõjutanud hilisemaid eesti naisluuletajaid: Kersti Merilaas, Debora Vaarandi.
    Domineerivad teemad ja märksõnad Underi luules:
    Ootus ja igatsus isamaa vastu; pagulus; sõjavastasus; koduigatsus; värvikad kirjeldused; väga elurõõmus, aga ka väga masendav ja negatiivne; huvitavad väljendid.
  • Eepika olemus. Romaan ja selle liigid. Kõige populaarsem . Oluline on trio- autor, teos, lugeja. Kirjandusteoseid võib analüüsida kolmest aspektist :
    • autorikeskne (Shakespeare)
    • teosekeskne (Tammsaare teosed)
    • lugejakeskne- tõlgendamine

    Sageli on kõik koos. Romaani puhul väga oluline autor e looja (lad.k). Eri aegadel on looja roll olnud erinev: keskajal ei väärtustatud autorit , sest kõige looja on Jumal ning inimene on vaid vahendaja või tööriist; renessansiajal hakati teose autorit väärtustama [trükikunsti leiutamine 15.saj Gutenberg ], kirjandus läheb massidesse; romantismi ajal peeti autorit geeniuseks, otsiti teosest sõnumit; 20.saj hakatakse tähelepanu pöörama ka muudele asjadele nt keel, stiil, vorm, lugeja vastuvõtt, mis ajastus kirjutatud jne. Eluloo kirjeldused, eurokirjandus (teistesse riikidess laienenud), reisikirjad. Väga tugevaks mõjutajaks on aeg, mida võib võtta mitmel tasandil:
    • teos valmib (autor)
    • teost käsitletakse (lugeja)
    • ajastu, mida teoses kirjeldatakse (teos)
      Tähtis on autobiograafilisus, et teost mõista- prototüübid (Andrus-Tammsaare isa, Pearu-naaber jne). Tänuavaldused (välismaal populaarne , tuleb ka Eestisse). Romaanide jagunemine “ismideks”: vt pilet nr 20. Miks on eepika tähtis? Meelelahutus , eneseväljendus, elu ja inimese mõistmine, sõnavara, rääkimisoskus, aine teistele kunstiliikidele
      Proosateoste tegelased jagunevad pea-, kõrval- ja episoodilisteks tegelasteks. Tüüpilised tegelased omavad teatud sarnaseid jooni, eriti realismis .
      Romaan võib olla polüfooniline (“Idioot”) e põrkuvad kokku mitmed ideed, tegelased jne. Romaani tekkeks peetakse aastat 1605 (Cervantes “Don Quijote ”). Elujõuliseks muutus romaan 18.saj (“ Robinson Crusoe”)- ta on noor kirjandusliik. Pidevas arengus. Eesti suurim romaanimeister Tammsaare. Jagatakse struktuuri järgi e ülesehituslikult:
    • romaan novellides (“Dekameron”, “Toomas Nipernaadi ”)
    • kiriromaan - kirjade põhjal e epistolaarne(“Peegli ees” Venjamin Gaverin, 1782 “Ohtlikud suhted” Pierre Choderlos de Laclos- Pariisi kõrgseltskonna elu, kirjad eri inimeste poolt)
    • värssromaan (“Jevgeni Onegin ”)
      Jagatakse ajastute järgi, adressaadi järgi:
    • meestele (“Hašeki šveik”)
    • naistele
    • noorsooromaanid (“Mängult on päriselt”)
      Teema järgi:
    • seiklusromaan (“Seiklusjutte maalt ja merelt”, “Tom Sawyer ”, “Kolm musketäri”)
    • rüütliromaan
    • pikareskne e seiklusromaan- lühem areng, peategelane lihtrahva hulgast kelm , kes veab rikkamaid ninapidi (“Tormese Lazarillo elukäik” autor teadmata)
    • pastoraal - e karjusromaan (“Dphnis ja Chloe” Longos )
    • kriminaalromaan ( Agatha Chritie)
    • ulmeromaan - vaatega tulevikku (“Naistemaailm” Henn-Kaarel Hellat , “Ajamasin” Wells )
    • fantaasiaromaan (“Sõrmuste isand”, “ Harry Potter”)
    • psühholoogiline romaan (“Kõrboja peremees ”)
    • sotsiaalolustikuline romaan- ühiskondlikud suhted (“Külmale maale”, “Isa Goriot ”)
    • perekonnaromaan
      Kompositsioon e ülesehitus: proloog e sissejuhatus, epiloog e väljajuhatus. Süžee- loogiline ülesehitus. Faabula - segipaisatud (“Meie aja kangelane”). Teoses on oluline ideestik. Põhiidee on autori vastus romaani käigus esitatud probleemile (“Kõrboja peremees”- õiget peremeest Eestil veel ei ole, tuleb ta kasvatada)

  • Ernest Heminway (1899-1961) sünnib Chicago äärelinnas. Väikekodanlikust perekonnast. Sai isaga hästi läbi. Isa arst. Lapsepõlv möödus Põhja–Carolinas vanavanemate juures. Tihedad sidemed loodusega, hilisemas elus avaldus selles, et temast sai kirglik jahi- ja kalamees . Kolmanda hobina lisandub sõja-aastatel härjavõitlus. Tutvus põhjalikult ka indiaanlaste elu ja kommetega. Teoste mõttemaailma mõjutas nende filosoofia. Kooli ajal huvitus tugevalt poksist. Ühel matšil vigastab silma. Pärast keskkooli lõpetamist töötab ajalehe juures. Lemmikmaa oli Hispaania ning käis seal härjavõitlust vaatamas. Ääretult mehelik. Poksimise käigus sai silm vigastada ja teda ei lubatud I maailmasõjas rindele. See talle ei meeldinud ning tutvuste kaudu smuugeldab end sanitaarosakonda. Sattus Itaaliasse, sai peatselt vigastada. On pikka aega Milanos hospidalis. Seal olles hakkab sõda nägema teise pilguga. Maailmavaade muutub: saab aru, et sõda on mõttetu tegevus. Samas ei suuda Hemingway mõista miks noori am. sõtta saadetakse, kuna see ei puuduta üldse Am. Pärast I ms tajub selgelt kuidas maailm muutunud on. Sõjas sai 227 haava. 30–ndal tuleb võimule fašism, algab Hispaania vabadusvõitlus. Hemingway annetab vabadusvõitlejatele suuri summasid ja läheb ka ise vabatahtlikult rindele korrespondendiks. Tarbis palju alkoholi ning hävitas sellega oma elu. Oli abielus 4 korda. Miss Mary , viimane naine, oli tema arust oivaline naine. Lasi end valude pärast maha.
    Looming kadunud põlvkonna autor, humanist, iroonia, autobiograafilisus. Inimlikkust tuleb kaitsta, ka relvaga. Inimese käitumine piirsituatsioonis. Novellistikas eksistentsialism- allegooria . Sümbolism (“Puhas valgusrikas lokaal”) Hemingwayl kujuneb aastatega välja talle omane stiil, mida iseloomustavad: 1)lühikesed kompaktsed laused, ökonoomne keel; 2)korduvad motiivid; 3)sentimentaalsuse vastu, väljenduses konkreetne ja asjalik ; 4)tegelaste tekst sarnane kõnekeelele; 5)kujuneb välja alltekst , peidetud ridade vahele; 6)pöörab tähelepanu väikestele detailidele, mis hiljem omandavad suure üldistusjõu. Teoste tegelased sarnased: nad ei saavuta otseselt midagi, aga samas nad ka ei alistu. Hemingwayd iseloomustab see, et ta otsib tegelaste käitumisele sotsiaalseid põhjendusi.
    Tema arvates on hea selline raamat, mis tundub tõesem kui elu ise.
    1926 “Ja päike tõuseb” esikromaan, sõjavastane. Peategelaseks on rindelt naasnud noormees , kes on füüsiliselt ja hingeliselt kannatada saanud, tema iseloomus palju ka Hemingwayle sarnaseid jooni. Vaadeldakse kuidas üks ühesõpruskond elu lihtsalt raiskab, oleskleb, püüdes leida elu mõtet. Kui mõtet ei leita, pakub vaid loodus kibestunud ja pessimistlikult meelestatud seltskonnale mingisugust positiivset lohutust.
    “Hüvasti, relvad” peategelane deserteerub. autobiograafiline teos, seda on peetud oma aja olulisimaks sõjavastaseks romaaniks. Tegu on teosega , kus põimuvad lüürika ja tõsine kibestumine elus. Sõja ja armastuse vastandamine . Peategelane Henry ei tahtnud armuda, kuna nägi sõjas kogu aeg seda, kuidas inimesed oma lähedased kaotavad ja kannatavad.Henry läks sõtta „rumalusest“. Kogu sõda ongi tema meelest üks suur rumalus ja mõttetus, millel polnud motiivi. Mehed ise ei teadnud , mille nimel nad võitlevad ja surevad. Catherine võidab, et kogu maailm on nende vastu, et nad on vaid kahekesi. Kõik võitlevad sõjas iseenda eest. Nad olid Itaalias üksinda ning ei tundnud seal kedagi. Sõjaseisukorras olid kõik Itaalias väga pessimistlikud, kuid nemad suutsid tunda rõõmu ja armastada . Teised olid sellele lihtsalt kadedad.Mida tugevamaks armastus muutub, seda selgemaks saab, kui habras see tunne tegelikult on. Üksteist ei hakata enam tähele panema , kõike võetakse iseenesest mõistetavalt. Mida rohkem armastad , seda suurem on hirm teist kaotada. #Sõjas võitleb igaüks iseenda eest. #Sõda hävitab inimese. #Sõda paneb iseenda eest seisma. #Armastus aitab sõjas ellu jääda. #Kuidas muuda sõna inimtundeid? #Sõda armastuse intensiivistaja. #Sõda ja armastus käivad alati käsikäes. #Armastuses ja sõjas on kõik lubatud.
    „Surm pärastlõunal“ – põhjalik ülevaade härjavõitlusest.
    „Aafrika haljad künkad“ – kõneleb erinevatest jahtidest.
    „Kilimandžaaro lumi“ – näitab rikkuse ja raha hukutavat mõju inimesele.
    „Viies kolonn “ – näidend
    „Hispaaniamaa“ – filmistsenaarium
    1940 “Kellele lüüakse hingekella?” kokkusurutus- tegevus toimub 3 päeva jooksul. Konkreetne vestlus - napp ja lühike. Teose pealkiri on valitud luuletaja John Donne 'i luulereast: “...iga inimese surm kahandab mind, sest mina / kuulund inimkonda; ja seepärast ära iialgi / päri, kellele lüüakse hingekella: seda / lüüakse sinule.” ühegi inimese tapmine pole õigustatud, peaks olema patsifist . Peategelane Jordan vihkab fašismi, kahtlemine muudab ta isiklikuks, inimlikuks . Sisemine võitlus, kuid käsk on tähtis. Ta on moraalselt üksi.
    Tapmine – õigustatud või mitte? Sõda ei pea kinni mingisugustest reeglitest. Nii langevadki inimesed, kelle surm ei loe midagi. Tegelikult ei ole ükski inimene taoliseks hävitavaks mõttetuseks loodud, humanism on ülioluline. Ent seda tuleb tihti kehtestada relvaga, mis tähendab mõrvariist käes sõja ja tapmise vastu võitlemist. Ometi ei näe paljud oma tegudes pattu ega miskit ebakohast või valet.
    Täpselt nii oli see Pabloga. Tema jaoks oli loomulik hävitada neid, kes püüavad vabariiklaste võitu takistada. Temale vastukaaluks oli Anselmo, kes oli ka tulihingeline vabariigi pooldaja , kuid tema jaoks oli tapmine raske ja ta arvas, et tapmine muudab igaühe lõpuks loomaks.
    Ühiskonna kehtestatud normid ei pruugi kokku langeda inimese sisetundega. Nii võibki inimolend lubada endale äärmusesse laskumist. Kõik oleneb sellest, kui palju südametunnistus kanda jõuab.
    Kas täita käsku kuigi tagajärjed hukatuslikud – võitlus lõppeb kaotusega? Meeletus sõjamöllus pole tihtipeale loota millelegi muule kui ainult käsule. Piinavatel hetkedel võivad kellegi teise esitatud nõudmised mingil määral aidata leida õigustust kordasaadetud kuritegudele ning tekkinud süümepiinad hetkekski vaikima sundida .
    Robert Jordan oli selles sõjas moraalselt üksi ning tal polnud millelegi toetuda peale käsu. Sama põhimõtet järgides tegutsesid ka partisanid: nad aimasid silla õhkamise hukatuslikke tagajärgi, aga võitlusest ei või kõrvale hiilida.
    Käsk tuleb täita isegi isiklikke põhimõtteid alla surudes . Süümepiinadest hoolimata jääb säilib kuskil sügaval sisimas ometi mingisugune õhkõrn lootus, et käsu täitmine, hoolimata kaotustest, hoiab ära süütute surma ja samas võib otsustada kõik.
    Tõeline armastus sõja ajal – illusioon või tegelikkus? Sõda, ebastabiilsus, teadmatus tuleviku suhtes panevad inimese otsima midagi turvalist, püsivat, kindlat – armastust. Maria ja Robert Jordani vahel oli tõeline armastus, mis on elult saadud ja tõstab nad pilvedesse. Täisverelist elu sõja ajal, millest unistab iga sõdur, suutis Maria Robertile pakkuda. Ma olen veendunud, et kahe inimese vahel peab olema midagi uskumatult erilist, et öelda ja mõista „ Niikaua kui meist üks on elus, oleme mõlemad elus. … sinus läheme meie mõlemad…Ainult sinus saan mina edasi elada.“
    Põhiidee: Armastada elu ja surra auga! Elu on heitlus, mis lõppeb varem või hiljem surmaga. Tähtis on, kui hästi suudetakse lõpuni võidelda. Ennekõike on eetiline julge käitumine – elu lõpule tuleb mehiselt silma vaadata.
    “Vanamees ja meri” jutustus, sai Nobeli preemia. Inimene pole loodud alistumiseks. Inimene võib hävitada. Jäämäemudel- ridade vahele kirjutamine, käsnaefekt. Napp dialoog . Hinnati, kuna see teos näitas, et H. usub inimesse ja tema jõusse ning füüsiline murdumine ei tähenda moraalset murdumist: „Inimest võib hävitada, aga teda ei saa võita.“
  • Erich Maria Remarque (1898-1970) sünnib Lääne-Saksamaal. Isa töötas raamatukõitjana. Ema suri varakult. Armastas väga loodust. Õpib noorena mängima klaverit, andis ka tunde. I maailmasõjas sai käest haavata ja ei saanud enam edasi mängida. Maalis. Igatsus luksuse ja ilu järele. Jutta ( Jeanne ) Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua, ainult 1932 aastani. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Peale sõda hülgab Sks ja 1931 läheb šveitsi. Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Šveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse.Sai kooliõpetaja hariduse, aga töö õpetajana ei meeldinud. Spordiajakirjanik. Palju naisi ja armukesi. Afäär Marlene Dietrich'iga. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Šveitsi, Porto Ronco villasse Ascona lähedusse . Kuid aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Šveitsis
    Looming Kirjutab kui ühte romaani- pidevalt üks teema. Remarque’i teoste põhiteemadeks on pagulus ning sõja ajal kulgevad surematuna tunduvad armastuslood . R räägib, et inimene on sõja tõttu vaimselt läbi põlenud.
    1929 “Läänerindel muutuseta” Euroopa kõige sõjavastasem romaan. Sealt tuleb mõiste kadunud põlvkond. Kirjutatud neutraalselt. „See raamat pole mõeldud süüdistusena ega pihtimusena. See on vaid katse jutustada põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud.“ Põhineb Remarque’i isiklikel I ms muljetel. üksik inimese elu pole midagi, see ei lähe kellelegi korda. Ühiskonna probleem. Poistele, kes rindel olid, kujunes raskeimaks probleemiks see, et nad ei teadnud, miks nad seal on ja mille nimel üldse sõdivad. Paul väitis, et sõda tegi neist kõlbmatud inimesed, sest nad ei usu enam tulevikku. Tal oli ka õigus, noorte poiste endised ideaalid muutusid mõttetuks, purunesid. Kuigi teoses kasutatakse mina-vormi, räägib peategelane kogu aeg meie, sest valitses ühtsustunne: temasuguseid on palju.
    1931 “Tagasitee” kuidas peale sõda hakkama saab. Hingeliselt, vaimselt ei suudetud enam endisesse ellu sisse elada. Nad ei suuda mõista miks nad sõdima pidid, nii jõuavad nad järelduseni, et olid vaid kahuri liha. „Nüüd ei ole vapraid ega argu , vaid rikkad ja vaesed.“
    “Kolm sõpra” sõpruse tähtsus. Tegelased sarnanevad sügislehtedega: neid kannab tuul, teadmata kuhu. Vaid armastus annab hingejõudu. Üks kõigi ja kõik ühe eest saab panna probleemiks vist .
    “Must obelisk ” teos kajastab sõjajärgseid teemasid. Peategelased valmistavad hauakive. Teos näitab, milline korruptsioon ja sahkerdamine valitsevad Saksa ühiskonnas ning kuidas ka surm võib lihtsalt muutuda äriks, kus kasutatakse ära inimeste füüsilist ja hingelist seisundit , inimlikkus võib kaduda
    1946 “ Triumfikaar ” II maailmasõjaeelne aeg Euroopas. Inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole mitte teine inimene vaid surm. Selleni jõutakse lähedase inimese surma tõttu. Remarque peab end sõjas patsifistiks, aga teised abstraktseks humanistiks. Muudab inimesi paremaks. Inimene peab ise oma otsuseid langetama. Surm on eksistentsialistlik.
    Pagulus – väljapääs või ummik ? Koletu sõjamasina tule ette jäänud vabadust armastavatele inimestele tundub ainsa võimalusena kodumaalt emigreeruda. Ükski maapagulane ei julge kodumaale pöörduda, sest seal ootab neid koonduslaager. Seetõttu paistabki armastatustest loobumine ja sünnimaa hülgamine ainuõige otsusena. Vähemalt on see võimalus ellu jääda. Marozovi jaoks oli pagulus väljapääs, sest ta teadis, et võõrsil ootab teda parem elu kui sotsialistlikul Venemaal. Erinevalt paljudest teistest põgenikest oli tal kõvasti vedanud – ta omas elamisluba ja pabereid. Tollel ajal aga tähendasid need kõike.
    Kui gestaapo kannul, siis ei tundugi pagulus kuigi suure ohverdusena. Mõju ilmneb alles hiljem. Ravic oli realist ja ta ei püüdnud olukorda ilustada. Ta teadis täpselt, mis kaalul . Eluga peab edasi minema, sest pidev paaniline hirm ja kartus minevikuga uuesti kohtuda võivad sillalt alla kukutada .
    Elu Pariisis – elult võetakse viimast – tõeline pidu katku ajal! Inimesed ekslesid teadmatuses , aga samas sügaval sisimas nad tundsid, et sõda on iga hetk vallandumas ning mitte keegi ei saa selle suhtes midagi parata. Loodeti, et äkki juhtub ime, mis olukorra päästaks. Üritati võtta veel seda viimast, mida vähegi andis.
    Jääb tõeline armastus sõjas ellu? Tihtipeale kujunes armastus lihtsalt enesepettuseks – puudusid siirus, puhtus, ehtsus. Loodi meeliköitev illusioon, mis rasketel hetkedel ääretult lohutav oli. Tööst kurnatud Lucienne pigistas silmad kinni, sest laugude tagant tundus suhe Boboga „ideaalilähedane“ olevat.
    Joani ja Ravici suhe oli teisest klassist – puhas ja tõeline. Ma olen veendunud, et kahe inimese vahel peab olema midagi uskumatult erilist, kui nad suudavad üksteist mõista, oskamata keelt, mida kõneletakse – sõnade barjäärid langesid ja nad mõistsid üksteist paremini kui iial enne. Inimene pean ikka väga kallis olema, kui ollakse valmis täitma isegi soovi, mis teeb meeletult haiget „Imelik…et saab surra…kui armastad.“
    Tapmine – patt või kergendus? Sõda võib inimese viia haigutava meeleheiteni, et mõtteis taob vaid üks ilmavalgust kartev sähvatus: teha tagasi kõik, iga hinnaga. Ka Ravic soovis kättemaksu. Ravic oma teos pattu ei näinud, tema jaoks oli see kergendus, vaimne vabanemine, pääsemine meeletut valu tekitavast mädapaisest. Kuigi tapmine polnud lahendus, oleks see ainu õige sammuna tundunud igaühele, kes taolises olukorras viibinud.
    Surm võis ka Haakele isemoodi vabanemise tuua, taoliste tegude korda saatmisel võib vaimne kannatus olla meeletu. Mingisugune headuse alge pidi Haakes ikka leiduma.
    Armastusega või armastuseta – kummaga on lihtsam? Ravici jaoks oli sidumine ohtlik ja ta püüdis armastust vältida. Kellestki ei tohtinud sõltuda, sest elu oli ebastabiilne, üksi oli parem. Ravic ei tahtnud püsivat suhet, sest see võis ohtlik olla. Ta oli juba Sybili kaotanud ja ei tahtnud seda uuesti kogeda. Kuid tegelikult Joani armastus andis talle palju juurde, kuigi ta seda kõva häälega välja ei öelnud.
    Ilma armastuseta oled nagu laip puhkusel. Ravic elas igat päeva täpselt ühte moodi. Pidevalt varjas ennast, tegi operatsioone teiste arstide eest, kui vaja, oli kellelegi lohutuseks. Ta ei sidunud eriti pikaaja suhteid. Kartis neid. Ta elul üldiselt puudus mõte, sest kõik tema päevad olid hallid. Ta ei ehitanud tulevikku, kuna arvas, et kõik on kadunud ja ei teadnud mis tuleb. Tema armastatu oli tapetud . Ka Joani kohates tahtis esialgu temast lahti saada, kuid lõpuks hakkas ka mõtlema sellele, kuidas Joanil parem oleks. Tahtis Joani kaitsta. Joan elustas Ravici. Armastus on siin elus üks tugevaimaid jõude. Kui armastati tõeliselt, siis oleme igavesed ning surematud.
    Üksindus on alati olnud elule refrääniks. Ravicu jaoks oli see kui korduv osa elus. Oli näinud palju õudust ja koledust. Ta teadis, et teda võidakse iga aeg Prantsusmaalt välja saata, ta võis kaotada kõik tuttavad ja olla jälle üksi. Sellepärast ei tahtnud luua sidemeid . Ka seesmiselt oli koguaeg üksinda, sest Joan ei mõistnud teda sellel tasandil. Arvas, et elu lõpuni ei saa koos olla, elas momendis, vältis armastust.
    #Aeg on õnne asutaja . #Milleni viivad armastus, sõda ja kättemaks ühes hinges ?
    Põhiideed:
    Keset pilkast valgust hele valguskiir . Ravic oli täiesti leppinud, et ta ei hakka enam kedagi armastama , et ta elab oma elu sellise hallina lõpuni, kui teda just enne aegselt ei tapeta. Tema jaoks oli ainus ülesanne aidata operatsioonidega teisi arste. Kui t kohtas Joani, oli tal jälle midagi, mille üle mõelda.
    Pagulane nii sõjas kui armastuses. Ravic pidi pidevalt pagema ja ennast varjama. Ta oli põgenik ja iga hetk võis keegi teda kinni võtta. Ta töötas ebaseaduslikult ja oli pidevalt valmis põgenema. Ka armastuse eest pidi ta põgenema, sest see nõuab suurt vastutust (see kelle sa oled taltsutanud , selle eest sa ka vastutad)
    Armastuses ja sõjas on kõik lubatud – ka kättemaks.
    Pagulase rahulolu armastades ja kätte makstes.
    Sõda röövib inimeselt iseenda.
    Sõda – identiteedi surm.
    „Triumfikaare“ tegevus toimub Triumfikaare läheduses. See on võidu, tähtsate otsuste tegemise, täitmatute unistuste purunemise sümbol. Samas võis Triumfikaar anda tegelastele mulje, et kogu sellel sõjatallermaal on siiski midagi jäävat, midagi püsivat. Antitees , kuna ei saanud vabadust, puudus täisväärtuslik elu.
    “Elusäde” pühendatud õele, kes piinati natside poolt surnuks . Elu koonduslaagrites. Teose lõpus vangid vabastatakse, mees ja naine lähevad üle lageda välja, mille teises servas paistab maja. Ust avades selgub , et see on kõigest fassaad, mille taga pommilehter. Naine küsib: „Kas me oleme viimased inimesed?“ Mees vastab: „Ei, me oleme esimesed.“ See sümboliseerib lootust.
    1954 “Aega antud elada, aeg antud surra” paralleelne “Läänerindel muutuseta”. teos näitab, kuidas heategu võib enda vastu pöörduda. Nimelt peategelane, kes on sundkorras Saksa armee sõdur, on pandud valvama Vene partisane, keda ootab surmanuhtlus. Ta otsustab nad vabaks lasta. Selleks peab peategelane tapma teise gestaapo ohvitseri. Pärast vabastamist laseb, aga üks partisanidest peategelase tema oma relvaga maha. Probleemid: #Tegelik tõde saabub liiga hilja! – peategelase maha laskmine. #Kas ja kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida? – peategelase elus on armastust, aga Remarque väidab: „Väike isiklik õnn uppus üldise häda ja ahastuse põhjatus mädasoos.“
    1961 “ Taeval ei ole soosikuid ” mite ainult sõjas ei valitse surm. Miks selline pealkiri? Keegi ei tea, millal sureme – terve võib surra enne haiget. Lillian arvas, et sureb ennem kui Clerfayt aga tegelikult vastupidi. Taeval ei ole soosikuid. Raamatu puhul olulisem lõpptulemus. Igaüks peaks elama kogu hingest, võtta viimast.
    1962 “Lissaboni öö” raamromaan e romaan romaanis . Noorpaar , kes tahab Hispaanias laeva peale saada et Ameerikasse minna. Saavad pileti, kui kuulavad ära vanamehe loo. Põhiprobleemid: #Kuidas elavad ühes inimeses edasi teise mälestused? #Miks on armastus vahel petlik? #Armastus ja pagulus käsikäes. #Miks tasub raskustega võidelda ja mitte alla anda?
  • Tammsaare varasem looming (30.jaanuar 1878 -1.märts 1940) sündis 12-lapselises peres, kellest ellu jäi 10. Tammsaare talu on Järvamaal, tema isa oma. Isa oli tõsine töötegija, ema heledam ja helgem. Isa oli siiski hariduse toetaja. Lapsena oli Tammsaare terve poiss. 8-aastaselt läheb Sääsküla vallakooli, 1888 Prümli vallakool, kus proovis kirjutada luuletusi- tahtis sõnastada enda ümber toimuvat, 1892 Väike-Maarja kihelkonnakool (juhataja Jakob Tamm; venestusaeg), 1898 Hugo Treffneri gümnaasium, kus tutvus Darwini õpetusega, omandas palju Dostojevskit, hiljem tõlkis “Kuritöö ja karistuse” eesti keelde. On öeldud, et Tammsaare on eesti Dostojevski. “Inimene on saladus.” 1903-07 ( revolutsioon ) töötab ajakirjanikuna, reporter. Ta astub 1907 TÜ, alguses vabakutselisena, järgmine aasta täieõiguslikuna, õigusteaduskonda, kuid 1911 katkestab. Ülikooli viimastel aastatel haigestub tuberkuloosi. “Parem diplomita elada kui diplomiga surra.” Läheb Lõuna-Venemaale tervist parandama, pärast venna juurde Koitjärvele (kõrgem maastik, männimetsad, puhtam õhk). “Tõe ja õiguse” filmivõtted toimusid ka samas kohas. 1918 kolis Tallinna Kadriorgu. 1920 abiellus, 2 last.
    Looming ta on kirjutanud jutustusi, novelle, miniatuure, romaane, näidendeid, artikleid ja tõlkinud (Dostojevski, Wilde ).
    I periood: 1900 “Kilgivere Kustas” ja “Ärakadunud poeg” jutustused
    1901 “Mäetaguse vanad” jutustus, mille põhiideeks sügavama inimlikkuse avamine . Toob sisse koomika , lüürika, traagika. Peategelasteks kaks vana inimest- paljurääkiv eit ja vaikne vanamees (kordusmotiiv). Realistlik lugu.
    1901-02 “Kes oli koolmeister”, “Kooli Alma ” ja “Käbe-Kaarli noor naine” jutustused. Ona lahatud mehe ja naise vahelist armastust, kus on suur vanusevahe, mida Tammsaare taunib.
    1903 “Tähtis päev”
    1903 “Vanad ja noored” kahe põlvkonna vaheline konflikt. Loo lõpus surm ja sünd paralleelselt.
    1904 “Ajalehekandja nr.17” novell . Inimlikkuse puudumine. Sa oled number.
    1908-10 “Noored hinged ”, “Pikad sammud” ja “Üle vee” üliõpilasnovellid, oma elust aine. Tegelased võitlevad ühiskonna seatud moraalinormidega, nad tunnetavad teravalt lõhet armastuse kehalise ja hingelise poole vahel.
    1915 “Poiss ja liblik” miniatuuride kogumik. Kaaren ja pojad, Lilled ja ööbik, Armastus
    1917 “Varjundid” impressionistlik(tundlik).Päevikuvormis, peategelased tuberkuloosihaiged armunud. Haiged on hingelt tihti tervemad kui terved ise. Traagiline lõpp
    1921 “ Juudit ” näidend. Pingeline isikudraama, mis on keskendunud Juuditi sisemaailma avamisele. Piibli müüdi tõlgendus. Juudit pole sirgjooneline üldrahvaliku õnne eest võitleja, soov päästa oma rahvast seguneb temas isekate motiividega, võimujanuga ja ihaga kuulsa väepealiku Olovernese järele, ihkab armastust, sünnitada lapsi aga ka võimu. Tammsaare oli lugenud Hebbeli näidendit “Judith” (1840) aga on vastupidises suunas
  • Tammsaare II periood
    1922 “Kõrboja peremees” teemaks armastus, millest otse ei räägitud, kuid siiski peateema (alltekst e ridade vahele peidetud mõte). Talupojaromaan, peremeheküsimus. Tammsaarel on juba välja kujunenud oma stiil. Olulisele kohale tõuseb loodus, mis aitab kaasa tunnete peegeldamisele. Tammsaare laused kas väga napid või väga pikad. Villu allakäigu/enesetapu tagapõhjad: vigasus, teiste silmis plekk küljes, Eevi laps, Villu vanemad, armastus. Leida Laius on teinud filmi. Tammsaare on öelnud:” Meil Eestis ei ole praegu peremeest, me peame selle ise kasvatama ja laps istub juba rõõmu ja lootusrohkete punamarjade keskel.”
    “Tõde ja õigus” epopöaromaan, pentaloogia . On väidetud et on biograafilisele materjalile tuginev, filosoofiline romaan, prototüüpidega teos, subjektiivseid tõekriteeriume andev , moraalsele aspektile tähelepanu koondav teos. Hoolikalt kavandatud struktuur- algab Andrese ja Krõõda minekuga Vargamäele, lõpeb minekuga Vargamäelt. Tammsaare tahtis avada talupojaelu kaudu üldinimlikke teemasid, sest maaelus tajus intensiivsust ja tõsidust. Inimene.
    I osa 1926 ja kujutab Eesti elu aastatel 1870-1900. Peategelased Oru Pearu ja Vargamäe Andres. Võitlus maaga.
    II osa 1929 tegevus 20.saj algul. Indrek, Ramilda , Maurus . Võitlus Jumalaga
    III osa 1931 tegevus 1905-07. indrek ja Kristi. Revolutsioon. Võitlus ühiskonnaga
    IV osa 1932 tegevus 20ndad aastad Tallinnas. Indrek, Karin, Tiina. Võitlus iseendaga
    V osa 1933 tegevus 30ndad aastad. Indrek, Tiina, Andres, Pearu. Alistumine e resignatsioon
    Andrese suhe maaga kui (looja) armastus ja võitlus (kuna tahab vormida maad oma tahte järgi). Töö. Enne Indreku tagasitulemist peab Andres enda võitlust kaotatuks.
    Pearu ja Andrese tülide kaudu tõe ja õiguse teema- kes jääb peale, kas Andres tõtt rääkides või Pearu krutskitega. Andres räägib tõtt, Pearule jääb õigus. Tõde ja õigus vaid mõisted mida väänatakse oma kasu nimel.
    Kas Andrese elu oli õigesti elatud? Armastus maa vastu tõrjub kõrvale suhted perega ja armastuse inimeste vastu. See sunnib lõppematult tööle nii et kõik muu kaob silmist ning jätab Andrese lõpuks üksinda, ta nutab öösiti ja otsib lohutust Piiblist.
    Andrese (pühendumine) vastandiks Indrek ( halastus ). Indrek on kaasinimese õnne nimel valmis kõike tegema, isegi hülgama oma põhimõtted, hiljem kulutab energia tööle, et isa õnnelikuks teha.
    Võitlus ja allistumine. Iga osa algab positiivselt, lõpeb aga suurte plaanide kokkuvarisemisega. Inimese elu on nagu igavene ringkäik, mis kunagi päriselt sihile ei jõua. Sihtpunkti saavutamisest on olulisem just selle poole püüdlemine, võitlus, ja mitte loobumine. Kas ei ole võimalik võitjaks tulla? Kas oleks pidanud alla andma? Kas on olulisem, et tegelased said alati uut jõudu uuesti alustada?
    Naised on vastandiks meestele- headus ja armastus.
    V osas on Vargamäe muutunud palju võrreldes I osaga. Indreku sinna naastes puruneb tema ettekujutus Vargamäest ning lööb kõikuma senine maailmavaade. Mälestustel on oma väärtus, muutumine pole üksnes valus, see on erakordne eeltingimus. Lapsepõlvemaa teeb eriliseks see, et sisaldab midagi, mida enam pole.
    Teoses on 170 tegelast, ta annab ülevaate eesti ühiskonna arenguloost ligi 50 aasta jooksul. Sügav elukujutus, esitatud probleemide filosoofiline ajatus.
    1934 “Elu ja armastus” romaan. Palju dialoogi. Peategelased Rudolf ja Irma . Noored otsivad õnne linnast. Mehe ja naise suhted. Tugev kriitika eesti võrsuva väikekodanluse aadressil.
    1935 “Ma armastasin sakslast ” Peategelased Oskar (mõistuslik) ja Erika (armastuse nimel elav). Mina-vormis. Oskar kujutatud eestlasliku saamatusega, mille tõttu mõlemad õnnetud. Rahvusliku mineviku probleem- mil määral kannab eestlane kaasas oma rahvuslikku minevikku? Kuidas mõjutabajalugu meie kaasaega? Pigem raske minevikupärand, mis avaldab mõju ka omariikluse arengule.
    1936 “ Kuningal on külm” näidend. Ilmneb Tammsaare pessimism
    1939 “Põrgupõhja uus Vanapagan ” peetakse kogu Tammsaare senise töö kokkuvõtteks. Pettumus ja pessimism. Maa peal valitsev ebaõiglus, lihtsate hingede allajäämine kasuahnetele kaalutlejatele. Esmakordselt segab Tammsaare müüti ja argireaalsust. Tavaliselt tegelased pooltoonides, aga Kaval-Ants on läbinisti negatiivne. Jürka- vastuolud inimeste soovide-plaanide ja tegeliku käitumise vahel. Jürka vajadus saada õndsaks, aga tapab sulase, rikub abielu ja põletab nii enda kui ka Antsu eluhooned.
  • Kirjanduslikud voolud ja suunad kirjandus on elu peegel. Teatud ajastul tekivad temas ühisjooned, mis peegeldavad seda ajastut .
    Keskaeg suur areng. Tekkisid rahvused, keeled. Kirjutati vaimulikke laule ja luuletusi, pühakute elulugusid, jutustati ümber piiblit, tõlgiti antiikkirjandust ja arendati raamatukujundust. Kultuuri keskusteks kloostrid . Raamatuid hakati trükkima 1450 . a paiku.
    Renessanss muutus suhtumine teadusesse. Rõhutati empiirilist teadust- tähtsad on oma kogemused, katsed. Sel ajal sündis uus inimesekäsitlus. Humanism. Kirjandusse ilmub kangelane, kes tunneb rõõmu maisest elust. Soodustas trükikunsti areng. Reformatsiooni käigus Piibli tõlkimine pani aluse paljude kirjakeelte tekkele. Kättesaadavus-> tõlgendamine
    Klassitsism tekib 17.saj Prantsusmaal. Samal ajal barokk katoliiklikes maades. On Loius XIV aeg. Prantsusmaast kujuneb Euroopa kultuuri keskus. Õukonnas allutati kõik reeglitele. Rõhutati mõistuslikkust ja elutõde. Teoste stiililt nõuti puhtust ja selget ülesehitust. Tegelased jaotati positiivseteks ja negatiivseteks. Vastuolulisus- renessansliku lihtsuse ja harmoonia kõrval kontrastsed vormid, tundepaistus ja teatraalsed efektid . Elujaatavale hoiakule vastanduvad maailmaeitus ja religioosne eraldatus. Carpe diem vs Memento mori (mäleta surma). Žanriliselt jaotati teosed kõrgeteks (tragöödia, ood) ja madalateks (komöödia). Eeskujuks peeti antiiki oma lihtsuse, selguse ja reeglipärase vormitäitmisega. Kehtis nn kolme ühtsuse nõue: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Suurimaks esindajaks sai Prantsuse kirjanik Moliere . Eesti kirjanikest on klassitsismi mõjutustega K.J.Peterson, Kreutzwald . Klassitsism levis ka arhitektuuris (sambad, kuplid).
    18.saj Valgustus õitsele puhkesid nii teadus kui kultuur. Mõistuse ülistus, vastuhakk senistele autoriteetidele, usk progressi ja ilmalikku mõttejõusse. Kutsuti üles pöörduma tagasi looduse juurde, sest loodus on loomult hea. Mitte enam tekstide tõlgendus, vaid mõistmine.
    Romantism ja sentimentalism vastandas end valgustusele , ülistades mõistuse asemel vaistu, tundeid, fantaasiat, ilu ja headust, poeesiat, ajalugu. Suurte tunnete ajastu. Sentimentalism on romantismi äärmuslik vorm. Pöörduti lihtrahva poole. Rõhutamaks tundeid, oli suur tähtsus loodusel , aga ilu ja hingestatus , mitte korrapära.Võib nimetada haledusvooluks. Esindaja on vene kirjanik W.Karamzin (“Vaene Liisa”). Eesti kirjanduses on sentimentalismi vähe (“ Luige laos” Suve Jaan).
    Euroopas toimus mitme rahve vabadusvõitlus (Suur Prantsuse revolutsioon 1789). valitsejaks saab Napoleon . Keskmesse tõusis kannatava inimese sisemaailm. Otsiti ideaale. Suur osa endiselt loodusel. Peamiseks teemaks kujuneb armastus, eelistatakse luulet. Teostes seati rahvuskangelased keerulistesse olukordadesse, et nad saaksid oma kõrgeid eetilisi tõekspidamisi tõestada. Suurim esindaja Victor Hugo. Vene kirjanikest Puškin, Lermontov . Koidula, Bornhöhe
    Historism ajaloo teadvustamine - riik, ühiskond ja kultuur ei ole muutumatud. Kuna inimene osaleb nii ajaloos kui ka kultuuris, on kultuur inimese loodud, ajaloost tingitud ja seega ka ajalooliselt muudetav ← ajalooline mõtteviis, mis kandus kirjandusse
    Realism ja naturalism 18.saj lõpul algab suur tööstusrevolutsioon ja suureneb tarbimine. Urbaniseerumine. Sida looduse ja maaeluga hakkab vähenema. Inimestevahelised kontrastid suurenevad- äärmuslik vaesus ja rikkus. Suur tähtsus on Darwini evolutsiooniteoorial. Karl Marx tõi eli edasiviivaks jõuks klassivõitluse. Naturalistid hakkasidd elu kujutama tõetruult, tavaliselt halbu külgi. Kirjandus pidi olema tõetruu. Suurim esindaja Emilie Zola (“Söekaevurid”). Uue teemana räägitakse erootikast.
    Sageli kasutatakse nimetust kriitiline realism. Tekivad tüüpilised tegelased. Puškin ja Lermontov on üleminekukirjanikud. Suurim esindaja Balzac . Põhižanriks kerkib romaan. Tšehhov, Dostojevski, Tolstoi. Eesti kirjanikest Tammsaare.
    20.saj Modernism toimub teine tööstusrevolutsioon, tehnika võidukäik. Toimus palju teaduslikke avastusi. Sigmund Freud. Kirjanduses hakati väga palju eksperimenteerima. Toimub kaks maailmasõda.
    Sümbolism tekib Prantsusmaal, eriti levib luules. Otsiti kujundeid, peidetud vihjeid, metafoore. Püüti hoiduda isiklikkusest. Pettumine ühiskonnas. Proosas kalduti müstikasse. Pigem traagiline irratsionaalne. Friedebert Tuglas, Ibsen “Peer Gynt”
    Impressionism tekib 19.saj lõpus Prantsusmaal. Algatajaks on maalikunst . Põhieesmärk kujutada tundevarjundeid. Luules muutub impressionism mänglevamaks. Varses loomingus on impressionism Under, Ridala, Tammsaare, Tuglas, Baudelaire
    Futurism saab alguse Itaaliast . Tuleviku kirjandusvorm. Eitasid kõike senist . Ülistasid masinaid ja linnu. Uus kirjutamisstiil. Suhteliselt lühiajaline.
    Ekpressionism saab alguse Saksamaal. Tähendab jõulisust. Visnapuu, Under
    Sürrealism Andres Ehin, Dali
    Eksistentsialism tekib 20.saj keskpaigas. Üksikisiku toimetuleku “ism”.
  • August Gailit ( 1891 -1960) Gailit- kukk läti keeles. Sünnib Lõuna-Eestis. Isa ehitusmeister, rahvuselt lätlane, ema eestlane. Koduseks keeleks nii läti kui eesti keel. Valgas algkoolis ja linnakoolis, Tartu linnakool , mille jättis pooleli. 1911-16 töötas Riias ajakirjanikuna. Samal ajal tõlkis läti keelde Kitzbergi “Libahundi” ja “Tuulte pöörises”. Pärast läheb Tallinna. 1917 Siurus , Visnapuuga suured sõbrad, käivad koos Vabadussõjas. 1920Ndatel on palju välismaal. 1932-34 oli Vanemuise direktor ja dramaturg . 1932 abiellus ooperinäitlejannaga, üks tütar. II maailmasõja ajal Tallinnas, kõige jubedam mälestus 9. märts 1944 linna pommitamine. Peale sõda läheb Rootsi, kus ka sureb. Hauakivile lasi raiuda põleva Tallinna silueti ja “Üks leegitsev süda üle rahutu vee...”
    Looming eesti kirjanduse viimane romantik . Oluline oli inimese hinge ja vaimu vabadus. Tegelased armastavad elu, joobuvad maailma rikkusest ja rõõmustavad selle ilu üle. Gailit otsib põnevaid tüüpe ja kirevat elusaatust. Elu on elamiseks.
    I periood: alustas novellistina, ekspressionism, impressionism, väga püüdlik, kirjeldused, kohad ja tegelased poolfantastilised, toonitab inimese loomalikke instinkte (naised jõulised, mehed äbarikud)
    1910 “Kui päike läheb looja” novell, tema debüüt
    1917 “Saatana karussell” novellikogumik
    1919 “Rändavad rüütlid” romaan
    1924 “Purpurne surm” fantaasiarikas
    II periood: muutub realistiks, kõrgtase
    1924 “Idioot” novellikogu
    1926 “Vastu hommikut” novellikogu. Piirsituatsioon. “Libahunt”, “Punased hobused ” peategelaseks taluteenija, kes käib talust tallu, kuid enne lahkumist süttib mingi hoone- püromaania
    1927 “Ristisõdijad” novellikogu
    1928 “Toomas Nipernaadi” romaan novellides (7). Vagabundromaan- vaba ja muretu , võrreldud “Don Quijote'ga”. Taustaks Lõuna-Eesti loodus. Nipernaadi- mitte väga ilus, kannel alati kaasas, lõbus, kirjanik, tundlik, rändas kevadel ja esimese lumega kodus, juhuslike reisikaaslastega, tahtis inimesi valedega õnnelikuks teha, hoolis loodusest, kaldus äärmustesse- ühel hetkel õnnelik, teisel õnnetu. Ta on inimliku vabaduse elav sümbol, igatsusabsoluutse vabaduse järele. Vastand paar aastat varem ilmunud “Tõe ja õiguse” Andresele. Vastuolu tegelikkuse ja unistuste vahel- tegelikkus kaotaks kogu sära ära, seetõttu Nipernaapi põgeneb, kui suhe hakkab reaalsusele liiga lähedale jõudma. Nipernaadi on vaatleja. Kõrvaltegelased tüüpidena, igaühel teatud iseloomulik joon.
    Mis ühendab novelle? Nipernaadi, Eestimaa, lembelood
    1938 “ Karge meri” piirsituatsioon- elu väikesaarel (Ruhnu), hülgeküttide elu
    1941 “Ekke Moor ” sugulusromaan, romaan novellides. Väga tähtis on teekond. Seos “Peer Gyntiga”, kes kuulutatakse lindpriiks. Ekke on vaba hing, kes ei lase ennast siduda ning vastupidi Nipernaadile , ei ole rändurielu tema jaoks vaid hetk, vaid elu. Tema rännak palju laiaulatuslikum. Rännakusse seguneb ka kõhklust, rändurielu mõttetust- kas jääb ta rännates millestki olulisest ilma?
    Valida kas rändurielu või töömeheelu ning mõlemal juhul tuleb tuua valusaid ohvreid.
    1945 “Leegitsev süda” kirjutas eksiilis, romaan romaanis, tõsiseim ja läbimõelduim, Gailiti enda lemmik. Tantsijatar Kaie Skalle (visadus) ja helilooja Taavet Rabaranna armastus. Kunstiteos peab suutma puudutada rahva hinge, kunstnik ei tohi jääda rahvale kaugeks- siis pole tema loomingul mõtet ega eesmärki.
    1951 “Üle rahutu vee” tigedus, piirsituatsioon- paadiga põgenejad Rootsi, palju konflikte
    1951-59 “Kas mäletad, mu arm” I-III romaan novellides, metsatöölised jäävad lumevangi ja jutustavad lugusid . Helgelt nostalgiline meeleolu.
  • Dramaatika olemus näidendid moodustavad dramaatika. Dramaatiline- draamale omane, aga ka pingeline, miad oodatakse dramaatikalt (eriliste, pingeliste, mõju avaldavate sündmuste edastamist). Lühidus ka pingestab.
    1870 sünnib Eesti rahvuslik teater, Lydia Koidula kirjutas ja lavastas näidendi “Saaremaa onupoeg”.
    Draama olemuslikkuse esimesena defineeris Aristoteles (4.saj eKr) traktaadis “Luulekunstist”. Kõikidele kunstidele on omane jäljendamine. Tegevuslikkus on näitekirjanduse oluline tunnus. Teater on kasvanud välja rituaalidest- tegu. Dramaatika on:
    • dialoogiline
    • remarkid, kaasaegses draamas vähem
    • tegelased pöörduvad otse lugeja/vaataja poole
    • autor jääb varjatuks ( antiikajal edastas autori mõtteid koor) J.Smuul “ Polkovniku lesk ” jutu.
    • kõne on tegevuslik
    • orienteeritud teatrile (lavastajale/näitlejale), kuid on ka lugemisdraamasid: Goethe “ Faust ” ( remargid pikemad )
      Draamas on ajas ja ruumis liikumine keeruline. Ka inimese siseelu kujutamine on keerulisem. Dramatiseering- eepilise teose ümbertöötlus näidendiks (“Kevade” Luts )
      Tragöödia- “ soku laul” kr.k ( trago - kits , ode- laul). Klassikaline tragöödia on:
    • 3 vaatust
    • peategelaseks tavaliselt eriline inimene (kuningas Oidipus , prints Hamlet )
    • tegelastel kõrge eetika, mis viib neid sageli elus dilemma ette (Tiina valik)
    • tegelane satub SAATUSE tahtel õnnetutesse olukordadesse ( Hamlet isa roima tõttu, Tiina ema oli nõid)
    • olukorral puudub positiivne lahendus, lõpp on traagiline
      Aristoteles: tragöödia ülesanne on vaatajas tekitada katarsist (puhastumine kr.k) e tunneb ja elab kaasa, elamuslikkus. Hea kunst puhastab inimest.
      Komöödia (komos-külapidu, ode-laul kr.k) madalam žanr. Eesmärgiks panna inimest naerma. Must-valge e vastandlikkus.
    • situatsioonikoomika (“Pisuhänd”)
    • karakterkoomika (Piibeleht)
    • sõnakoomika (“ Kapsapea ”)
      Draama- naer läbi pisarate. Tõsise konfliktiga näidend. Arenes 18.saj keskel. Reaalne elu, rohkem tihendatud(Tšehhov, Ibsen, Vilde, Kitzberg)
    • karakterdraama- tegelane, kes on arengus (“Kihnu Jõnn” Smuul)
    • psühholoogiline draama (“Kolm õde” Tšehhov)
    • ideedraama (“ Tuhkatriinu lugu”)
    • ajalooline draama (“Viru laulik jaKoidula” Aino Põldmäe, “ Vaimude tund Jannseni tänaval” Mati Unt)
      23. Lüürika olemus “Luuletus- see on sõnadega valsi tansimine.” J.Aavik. “Luule on viisita jäänud laul.” H. Runnel . “Luule on elamine keeles.” Lüürika põhitunnus on rütm. Ta on kirjanduse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne e “valitud inimestele”. Luule on individuaalne e annab edasi individuaalseid elamusi. Kuna luuletus on mahult kokkusurutud, mängivad seal tähtsat rolli kõik komponendid: sõna, kujundus, esitus, aeg jne.

    Stiilikujundid :
    • Kõlakujundid:
      - alliteratsioon - sama hääliku kordus sõna algul. Eesti rahvaluule , H.Runnel
        Vanem venda vennikene
      • assonants- sama vokaali kordus sõna algul. Enamasti kasutatakse koos, moodustavad algriimi . Tekkisid meelespidamise lihtsustamiseks.
        Karjapõli kadakane,
        orjapõli ohakane.
      • Anagramm - tähemäng, tähtede ümberpaigutus sõnas või lauses , kus saadakse uus sõna
        isa: asi, sai, ais
      • palindroob- edasi-tagasi sama mõiste
        aias sadas saia; toonela vetel olete vale noot ; madam, I'm Adam; onu thaal(Uno Laht); laman baaril(Ilmar Laaban )
      • onomatopoeetilised väljendid- loodushääli jäljendavad
        “Paar prahvangut veel rõõska äikest:
        mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh -trahh!” (Visnapuu “3. kiri Ingile”)
      • riim- sõna reeglipärane kordumine. Alguse-, sise- ja lõppriim; silpide arvu järgi meesriim (1-silbiline) ja naisriim (2-silbiline); asetuse järgi paaris-, süli- ja ristriim; häälikulise koostise järgi täis- e puhas riim: voorus-noorus, homonüümriim: jõin teed-käisin teed, ird- e ebatäpne riim: Hiina- piinad , konsonantriim: rinda-randa, liitriim: too mind-roolind, perspektiivist-nii vist, siirdriim saadakse poolitamise teel: jaana/linnu-nirvaana
    • Lausekujundid :
      - retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu suurendamiseks
        “Teid ma teretan, Eestimaa pojad!” (Lydia Koidula)
        “Miks sa nutad, lillekene,
        kupud täis sul pisaraid?”
      • kordused- rütm, mõjusus, ka refrään. Anafoor e sõnade/lausete kordus värsi algul
        “Jumalaga, kohav laas!
        Jumalaga, ilus ilm!” (A.Haava)
        Epifoor e lõpukordus
        “Sa ilus aeg,
        sa armas aeg,
        nii lilleline noorusaeg.” (J.Liiv)
      • kliimaks e gradatsioon- astmeline tõus
        J.Liiv “Ma lillesideme võtaks”
        Rääkimine hõbe, vaikimine kuld .
      • parallelism - ühe mõtte teiste sõnadega kordamine
        “Ema viis hälli heinamaale
        kandis kiige kesa peale”
        “Tuuled juhtigu sul teeda,
        õhud õrnad õpetagu” (“Kalevipoeg”)
      • antitees- vastandamine
      • inversioon- ebatavaline sõnajärjestus
        Koju ma tahaksin minna väga
      • ellips - sõnade ära jätmine, et tekiks pingestatus
        Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?
      • sidesõnatus/-kus
    • Kõnekujundid:
      - euferism- peiteline väljend
        hunt: võsavillem, susi , metsakutsu
      • perifraas- ümberütlev väljend
        loomade kuningas, ladina köök (apteek)
      • allegooria- mõistukõne
      • hüperbool- liialdatud suurendamine
        Sajab ja sajab lõpmata. Ääretu meri
      • litootes - liialdatud vähendamine
        pöialpoiss, sipelgapiht
      • metafoor- ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel, suurepärane vahend kulunud väljendi värskendamiseks
        sinise taeva silm, lõviosa
        “Pojuke viidi kabelimääle
        puhkama puust palitu .” (B.Alver)
        Ärge laske tujul langeda
      • metonüümia- metafoori ja personifikatsiooni vahe
        Terve vald aeti kokku
      • sümbol- Toonela jõgi, latern (Alver), eluõhtu
        “Täht ehk süttib su üle veel.”
        “ Liigume loogeldes loojangu poole.” (Runnel)
      • epiteet- kaunistav lisandsõna
      • sünekdohh

    24.Luule aastail 1905-40 20.saj algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. Peamised žanrid olid ühiskonnakriitiline realism (Vilde, Kitzberg, Tammsaare), luules vanaromantism ja hiljem uusromantism. Rühmitused. Noor-Eesti III album. I maailmasõja ajal tagasilöök, kuid sõja lõppedes uuenes jõudsalt, mida soodustas ajaloolised sündmused ja Eesti kultuuritraditsioonid, aga ka suurem avatus läänemaailmale (modernism). Keskne eluhoiak individualism , aga palju erinevaid ühiskondlikke teooriaid ( marksism ), mille puhul toimus pidev ümberhindamine. 1920ndatelolulised kolm ettevõtmist: 1922 asutati Eesti Kirjanikkude Liit, kus olid kirjanikutööga seotud inimesed. Sihiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri, korraldas avalikku kirjanduselu. Esimeheks Tuglas. 1923 hakkas EKS välja andma ajakirja Looming, mis on siiani kõige vanem sama nimega ilmuv ajakiri. 1925 Riiklik Kultuurikapital- kultuurialade riiklik rahastamine . 1920 taaselustati 1907.a loodud Eesti Kirjanduse Selts (teist korda 1993) ning andis välja ajakirja Eesti Kirjandus. Korraldas ettekandekoosolekuid, kus arutati eelmise aasta kirjanduse üle. Umbes sama TÜ juures tegutsev Akadeemiline Kirjanduse Ühing (Suits). Ülikool üldse tähelepanuväärne osalus. Hakati korraldama kirjandusvõistlusi. 1927 Looduse romaanivõistlus, kus I August Jakobson “Vaeste Patuste alev ” ning II Alver “Tuulearmuke”. 1938 tuli “Tuli ja rand” kirjandusse Karl Ristikivi . 1930ndate alguses rühmitus Orbiit (elulähedus). Samal ajal tõi majanduskriis uued võimud. 1934-40 nimetatakse ka vaikivaks olekuks. Kirjandus oli orienteeritud positiivsele elukujutusele ja rahvuslikkusele (Mälk “Läänemere isandad ”, Kivikas “Nimed marmortahvlil ”), samas oli tuntav selge opositsioon ametliku positiivsusega (Tammsaare “Põrgupõhja uus Vanapagan”, vastanduvad ka psühholoogilised romaanid ning selges opositsioonis on Arbujad). Sel ajal kirjandus traditsioonilisem ja rahvuslikum, sündis palju parimaid ja väärtuslikumaid teoseid.
    Algatavat ja mõjuvat rolli etendasid eelkõige Noor-Eesti aja autorid Suits, Enno, Ridala- uusromantiline, sümbolistlik, temaatiliselt mitmekülgne, oma põlvkonna maailmakäsitlus aga ka isiklikud elamused . Siuru luules armastus, impressionism, Under ja Visnapuu. Palju avameelsemalt kui kunagi varem. Armastuse helgem pool just Under (mõjutatud Suitsust) ja Adson. Vastuolulisem Visnapuu ja Semper. Otsesemalt väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidaega ajaluule (aja- ahistava aja kujund). Semper “Julmal ajal”, Barbarus “Introduktsioon” ja “Laul enesest I”, Kärner “Haigel ajal”. Globaalse katastroofi teema, inimesed jõudnud ummikusse, Barbarus, Under “Verivalla”. Sellele vastandati maailmaparandamise püüe, kurjuse vastu võitlemine, Barbarus “Epiloog”, Alle “Karistai”. Ekspressionism, hüperbool e kunstiline liialdamine, millega nägemust võimendatakse, rütmiline vaheldusrikkus, sõnastus raskepärane. Ajaluule oli siiski ühetooniline ja pigem väljendusvahendite katsetamine. Vaid Alle suutis selles isikupäraseks jääda, tema luulekogu “Carmina barbata”(1921) sai kriitikute kõrge tunnustuse .
    1920ndate algul nii traditsioonid kui modernistlikud katsetused. Loodus ja armastus aga ka linnaelu ja tehnika. Murdeluule. Adson, viljakamaid eesti murdeluuletajaid, eriti ilmekas lapsepõlvemälestuste edasiandmisel “Kui elli ma viil Sännä koolimajan”, “Poisikene”. Hendrik Adamson, Mulgimaa laulik, “Mulgimaa”. Tema omapära tuleb sageli esile rahvapärase huumori kaudu, ka ühiskondlikku satiiri “Mihe”. Teisalt on modernism- futurism, kubism ja konstruktivism. Barbarus, eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Eeskujuks Prantsuse kubistid- konstruktivistid . “Multiplitseerit inimene” (1927)“Geomeetriline inimene” (1924) võrdpildid geomeetriliste põhikujundite abil: inimene-ruut püüab mõista hinge-ellips. Tuntuim luuletus “Autoportree”. Geomeetrilised vormid annavad edasi autori hoolsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused läbimõeldud ja eriliselt üles ehitatud.
    25. Proosa aastail 1905-40 vt. eelmine pilet. Realistlike, peamiselt külaelu kujutavate juttudega astusid kirjandusse Tuglas (“Hunt”, “ Hingemaa ”), Tammsaare, Luts, Oks jt. Uusromantiline proosa kujunes välja 20.saj esimese kümnendi lõpuks. Võreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist. Oli ka naturalistlikke jooni. Näiteks Tuglase novelli “Toome helbed ” ja Tammsaare “Noored hinged” on kujundanud psühholoogiline impressionism, mis annab edasitegelaste tunde- ja meeleoluvarjundeid. 20.saj teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt küll juba sümbolistlikus laadis. I ms ajal jõudis haripunkti Tuglase novellilooming. Samal ajal ka Tammsaare oma sümbolistlike miniatuuride ja muinasjuttudega. Prosaistina Karl Rumor, novellid ja sümbolistlik jutustus “Lumiste kõrguste poole”. A.Tassa muinasjutu- ja legendilaadsed novellikogud “Nõiasõrmus” ja ”Hõbelinik”. Luts (jutustus “Soo), kes alustas ja lõpetas realistina. Asjaolu, et uusromantikast olid ajutiselt haaratud tuntud realistid nagu Luts ja Tammsaare, tõendab uusromantismi valitsevat osa selle perioodi kirjanduses. Iseloomulikud on lühižanrid- novell, laast e miniatuur (Tuglas “Liivakell”).
    1920ndate teisel poolel vooluline mitmekesisus taandus. Realismi uus tulek koos romaani osatähtsuse kasvuga. Esimesena Tammsaare “Kõrboja peremees” (1922), hiljem “Tõde ja õigus”. Ka Mait Metsanurk. Naturalismis August Jakobson “Vaeste patuste alev”- agulielu viletsus ja piiratus. Luts oma jutustustega “Andrese elukäik”, “Tagahoovis, “Vaikne nurgake”- 1930. proosa kaks tippteost. Lisaks veel mälestusraamatud ja följetonid. Mälestusliku koega teostest kerkib esile Tuglase “Väike Illimar ”. Tõusis esile psühholoogiline romaan- Reed Morn , Leo Anvelt , Aadu Hint, Johannes Semper “ Armukadedus ”- armastuse ja armukadeduse vaheline pingeline võitlus peategelase sisemaailmas. 1930ndate kirjandust mõjutas keeruline olukord poliitikas, traditsioonilisem ja rahvuskesksem, elulähedus. Ajaloolised romaanid- Mälk “Läänemere isandad”, Kivikas “Nimed marmortahvlil” (romantiline, heroiseeriv, mis eristab seda teistest). Ametlikust positiivsusest väljaspool on Tammsaare, Semper “Kivi kivi pääle”, Karl Ristikivi esimesed romaanid. Ta on II ms eelse noorema kirjanikepõlve kõige silmapaistvam esindaja eesti proosas. Alustas ajaviitejuttudega, lasteraamatud “Semud” ja “Sellid”, romaanid nt Tallinna triloogia , mis näitab eesti proosas väljakujunenud traditsioonide elujõulisust ja isikupärase edasiarendamise võimalusi. Novell jäi sel perioodil romaani varju, aga püsis siiski tähtsal kohal. Peet Vallak “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas ” (realistlik novellistika, loomingus peamine osa, igapäevaelu mida suudab siiski värvikalt avada), Gailit “Ristisõjad”, Semper “Ellinor”, Karl Rumor “Sammud kaduvikku”. Novell oli realistlik, süveneti sotsiaalsesse olustikku, kuid tegelase loomisel keskenduti jätkuvalt psühholoogiale.
    26. Euroopa kriitiline realist. Oscar Wilde (1854-1900) elu sünnist saatiskandaalne. Pärit kõrgseltskonnast. Isa oli arst, väsimatu, tõmbas ringi. Ema oli kapriisne ja ambitsioonikas ning oli oodanud tütart. Wilde oli varaküps, üksik, teistest lastest erinev, kiusati, kõrge ego, pidevalt tähelepanu keskpunktis, ei armastanud sporti, kuid andekas keeltes. Käis Ameerikas esteetikaalaseid loenguid pidamas, hiljem Londonis. Elus palju naisi. Abiellus, 2 last. Lõi välja tema omasoolisus- armuke Alfred Douglas , kes kasutas teda ära. Wilde mõisteti süüdi, 3 aastat vangis. Pärast seda tema kõrgseltskonda vastu ei võetud. Suri Pariisis ( peaajukasvaja ).
    Looming kirjutanud nii luulet kui proosat. Oxfordi õpiaastail alustas luulega, käis Kreekas, mida hakkas armastama. Londonis ilmus luulekogu, kuid karm kriitika. Kirjutas ainult häda ajal ja lõpetas ruttu, mistõttu on loonud väiksemaid asju. Rohkem on ka näidendeid, sest need olid tulusamad- nendega saavutas oma tulundusliku edu ja laiema kuulsuse. “De Profundis” 1992 eesti keelde Lauri Leesi. Sügav pihtimus suhtest Douglasega. Kirjutas vanglas .
    1890 “ Dorian Gray portree” Dorian kui Wilde ise elumaitsmises, Basil kunstimaitsmises, Henry filosofeerimises. Tähtis mõjutaja on kunst, mitte elu ega loodus- peaosa etendab portree. Teos võeti halvasti vastu, kasutati Wilde vastu kohtus.
    27. Friedebert Tuglas ( 1886 -1971) teda nimetatakse kirjanduspaavstiks. Kodanimunimi Wriedebert Mihkelson. Sündis Ahja mõisas Tartumaal. Isa oli töömees. Käis Uduvere koolis, pärast Hugo Treffneri gümnaasiumis, mille jättis pooleli. Hakkab tegelema revolutsioonilise tegevusega . Oli paar kuud Toompeal vanglas, kus kirjutas värsspoeemi “Meri”.1906-17 oli paguluses, põhiliselt Soomes, aga ka mujal. Tagasi tulles asus elama Tartusse . Abiellus Eloga (kirjutas päevikut). 1944 lähevad elama Tallinnasse Kadriorgu. Saatus kujuneb vastuoluliseks. 1946 saab Eesti Rahvakirjaniku aunimetuse, samas 1949 kuulutatakse ta keelatud kirjanikuks, võetakse ära kodanikuõigused ja kirjutamisluba., kuna tema loomingus leidus liiga palju nõukogu vastast. Majanduslik olukord on raske. Alles 1955. aastal taastatakse kirjanikuõigused.
    Looming jutustus, novell, 2 romaani, uurimus, kriitika, memuaarid, kunstiline reisikiri (Teekond Hispaania, Teekond Põhja-Aafrika, Ühe Norra reisi kroonika- kultuuri tutvustus), marginaal , artikkel. Muu tegevus: oli esimene arvestatav kirjanduskriitik (traagelniidid “Kalevipojas”); Eesti-Soome silla looja; 1922 on initsiaator Kirjanike Liidu loomisel ning mitmel korral esimees; 1923 on eestvedaja “Loomingu” väljaandmisel, ka “Ilo” ja”Tarapita”; 1927 ilmus tema kirjutatud biograafia “Juhan Liiv”, oli ka üks tem päästjatest; tõlkis nt Aleksis Kivi “ Seitse venda”. Nõukogude aja tulles visati kirjanikeliidust välja. Märtsis alates 1970 antakse Tuglase novelliauhindu: Mari Saat, Jaan Kross, Uno Laht, Ilmar Jaks . Tallinnas Nõmmel asub Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
    Kujundas isikupärase novellitüübi. Novellid moodustavad tervikuid.
    • Sarnased teemad ja ideed: inimesele mõistetamatu elusaatus, armastuse jõud ja traagika- Toome helbed armastuse aimamise lugu, väike tüdruk tajub esmakordselt täiskasvanute maailma üht kesksemat jõudu, mis tekitab vastakaid tundeid, ootamatut käitumist ning pettumust, midagi lapsepõlvest puruneb, Inimesesööjad traagilise armastuse lugu, nagu Toome helbed, tänu laste ühtekuuluvusele on võimalik rasketes küsimustes selgust otsida ja leinavat kaaslast toetada, Maailma lõpus traagiline vastastikune armastus, meremees armub hiiglaneitsisse, kuid see on tema jaoks liiga koormav ning tapab ta, kuid jääb alati leinama, Inimese vari raisatud armastuse lugu, ema armastus saab osaks oma poja mõrtsukale, impressionism; kättesaamatu vabadus- Popi ja Huhhuu oskamatult kaotatud vabadus, alistub headus ning võimukas kurjus , gradatsioon, ühiskonna mudel. Popi e orjameelsus, alistumine. Huhuu e ebainimlikkus , Taevased ratsanikud vägivallaga võidetud hetkeline vabadus, alaarenenud kodutu poiss Bova , unenäolisus ja unenäod, Vabadus ja surm tõelist vabadust on võimatu saavutada kurjuse ja vägivalla abil, inimene ei suuda vabadust õigesti kasutada, hobusevaras Rannus, Merineitsi võim ja vabadus, vägivaldne inimühiskond ja igavene loodus, Kaspar Punane, Merineitsi ja Kurdis, loodusmüütiline; paheline ja priiskav nauding, lõbujanu
    • Analoogilised sõlmsündmused: astumine tundmatusse maailma, vastuhakk isandale ( saatusele ), ajutiselt saavutatud võim, lüüasaamine, katastroofid ja õudused
    • Tüüpilised tegelased: täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed, agressiivsed valitsejad , passiivsed lihtinimesed, mitmesuguseid inimlikke omadusi kehastavad loomad
    • Iseloomulikud loodus- ja miljöökujutused: reaalsuse ja fantastika põimimine, korduvad värvid- omandavad sümboli tähenduse, Maailma lõpus on hävitavaks kireks kasvav armastus kui lopsakad , lihavad taimed oma verevärviga, lisaks teised eredad toonid; loodusdetailid ja esemed
      Armastus- elujõud, mis puutub kokku oma suure vastandi surmaga, lõpeb traagiliselt, kuid ei tähenda moraalset kaotust, koos omakasupüüdmatu hoolivusega on karmis maailmas alistamatu jõud.
      Vabadus- kordub mõte inimese piiratud vabadusest, võimatusest oma saatust valida ja muuta. Et oma tahtmist saavutada, peabtegelane vastu hakkama, headusest lahti ütlema, isegi vägivalda kasutama, kuid kurjuse ja vägivallaga saavutatud vabadus on üürike.
      Tegelased- allegoorilised tähendused: ahv-kurjus, hobune-surm, aga ka Popi-laps. Eelistab nii mõnigi kord olendeid , kes pole mõistus- ja harjumuspärasest elust rikutud ning tajuvad maailma varjatud külgi vaistlikult paremini.

    1901 “ Siil ” debüteerib, jutustus ilmub lastelehes
    1903 “Hunt” novell, grotesksem, külaeluga seotud, põhineb tugevalt rahvapärimuslikel motiividel
    1905 “Hingemaa” novell, revolutsiooni järelkaja, hauaplats. 1906. positiivne vastuvõtt. Puhta kriitilise realismi näide. 2-osaline. Kooliõpetaja 2 kohtumist vaese kandimehega, kes rentis mõisas maad. Tema suurimaks unistuseks saada oma maa – läbiv motiiv. Lõpuks saabki – haud 7 jalga pikk, 4 jalga lai.
    1908 “Meri” värsspoeem
    “Kahekesi” novellikogu, tähtsamad Toomehelbed , Süveöö armastus- esimesed meisterlikud novellid eesti kirjanduses
    Looduskirjeldused on abivahend süvendamaks meeleolu.
    1913 “Õhtutaevas” novellikogumik, impressionism, viimistletus
    1915 “Felix Ormusson” romaan, impressionism, tähtsad meeleolu ja tunded, esimene päevikuvormis, suvitusromaan
    1917 “Saatus” novellikogu, sümbolistlik, loomad: Popi ja Huhuu-
    1920 “Raskuse vaim” novellikogu, ekspressionism, inimese kannatused sõja ajal
    1925 “Hingede rändamiine” pessimism, idamaade usundi taustaga Androküüni päev
    1937 “Väike Illimar” romaan, elust Ahja mõisas
    33
    • .ODT Laadi alla originaalfail 33 lk · .odt · 405 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    11-klassi kirjanduse eksam #1 11-klassi kirjanduse eksam #2 11-klassi kirjanduse eksam #3 11-klassi kirjanduse eksam #4 11-klassi kirjanduse eksam #5 11-klassi kirjanduse eksam #6 11-klassi kirjanduse eksam #7 11-klassi kirjanduse eksam #8 11-klassi kirjanduse eksam #9 11-klassi kirjanduse eksam #10 11-klassi kirjanduse eksam #11 11-klassi kirjanduse eksam #12 11-klassi kirjanduse eksam #13 11-klassi kirjanduse eksam #14 11-klassi kirjanduse eksam #15 11-klassi kirjanduse eksam #16 11-klassi kirjanduse eksam #17 11-klassi kirjanduse eksam #18 11-klassi kirjanduse eksam #19 11-klassi kirjanduse eksam #20 11-klassi kirjanduse eksam #21 11-klassi kirjanduse eksam #22 11-klassi kirjanduse eksam #23 11-klassi kirjanduse eksam #24 11-klassi kirjanduse eksam #25 11-klassi kirjanduse eksam #26 11-klassi kirjanduse eksam #27 11-klassi kirjanduse eksam #28 11-klassi kirjanduse eksam #29 11-klassi kirjanduse eksam #30 11-klassi kirjanduse eksam #31 11-klassi kirjanduse eksam #32 11-klassi kirjanduse eksam #33
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 405 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nope Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    1. ilukirjanduse olemus
    2. vabalt valitud teose analüüs
    3. rühmitused
    4. saaremaalt pärit kirjanikud
    5. august kitzberg
    6. betti alver
    7. eduard vilde
    8. fjodor dostojevski
    9. juhan liiv
    10. lev tolstoi
    11. henrik visnapuu
    12. heiti talvik
    13. anton tšehhov
    14. marie under
    15. eepika olemus. romaan ja selle liigid
    16. ernest hemingway
    17. erich maria remarque
    18. tammsaare varasem looming
    19. tammsaare II periood
    20. kirjanduslikud voolud ja suunad
    21. august gailit
    22. dramaatika olemus
    23. lüürika olemus
    24. luule aastail 1905-1940
    25. proosa aastail 1905-1940
    26. oscar wilde
    27. friedebert tuglas
    ilukirjanduse olemus vabalt valitud teose analüüs rühmitused saaremaalt pärit kirjanikud august kitzberg betti alver eduard vilde fjodor dostojevski juhan liiv lev tolstoi henrik visnapuu heiti talvik anton t?ehhov marie under eepika olemus romaan ja selle liigid ernest hemingway erich maria remarque tammsaare varasem looming tammsaare ii periood kirjanduslikud voolud ja suunad august gailit dramaatika olemus lüürika olemus luule aastail 1905-1940 proosa aastail 1905-1940 oscar wilde friedebert tuglas

    Sarnased õppematerjalid

    Kirjanduse eksam
    55
    doc

    Kirjanduse eksam

    ka mitmete spetsiifiliste komöödiapäraste väärtuste poolest, alates intriigist ja karakteritest ning lõpetades dialoogiga. Selles komöödias käsitles Vilde taas kunsti ja kodanliku seltskonna vahekordi, mille kõrval on kõne all ka majandusliku spekulatsiooni nähtused. "Pisuhänna" peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuurse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeduva ülistamise nõude. Piibeleha ja Laura liin, mis sõlmib komöödiakeerukas konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on

    Kirjandus
    Kirjanduse eksam
    58
    doc

    Kirjanduse eksam

    ning tragöödia "Libahunt" (1912). "Libahundi" aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. "Libahunt" põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad teoses kaks neidu: Tiina ja Mari. Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Ta on naise sümbol: kirglik, tundeline, uhke. Ta põlgab orjameelsust ja tuimust. Tiina on erakordne nagu ta emagi, kelle saatuseks oli surra nõiana peksupostis. Tiinat võib võrrelda kergesti põleva tunglaga. Ta ihaldab õnne ja armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama. Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus

    Kirjandus
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    99
    doc

    11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

    1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon

    Kirjandus
    Kirjanduse eksam
    12
    doc

    Kirjanduse eksam

    EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev ­ Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni

    Kirjandus
    Kirjanduse eksamipiletid
    54
    docx

    Kirjanduse eksamipiletid

    5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara Elamused Moraalsed väärtused Aja veetmine Õpetab inimesi tundma Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,, Jumala ema kirik Pariisis" Illustreering- E. Valter ,,Sipsik" Helilooming- ,,Mu isa maa ja mu arm" Muusikalid, teater- ,,Hüljatud" ,,Carmen" Filmikunst- ,,Kevade" 2. Elulooraamat- Usain Bolt 3. Noor-Eesti ja Arbujad I RÜHMITUS NOOR-EESTI (1905-1915) Tartu Gustav Suitsu algatusel loodud kirjanduslik rühmitus

    Kirjandus
    Suuline arvestus kirjanduses
    12
    doc

    Suuline arvestus kirjanduses

    ning selle juhatuse esimeheks (1922, 1925-1927). Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908).

    Kirjandus
    Eesti kirjandus 20 sajandi alguses
    16
    rtf

    Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

    Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia)

    Kirjandus
    Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus
    16
    odt

    Prima talvearvestus - Eesti kirjandus, Vene kirjandus

    Pilet 5: Gustav Suitsu elu ja looming, kahe luuletuse lähivaatlus Gustav Suits ­ sündis 1883, Tartumaal Võnnu külas, koolmeistri peres. Oli juba väikesest peast innukas õppija. Käis venekeelses koolis, sest oli venestamisaeg. Oskas palju keeli. Esimene luuletus ilmus 1899, kui oli 16 aastane. Heideti mõneks ajaks koolist välja, sest korraldas Lydia Koidula mälestusõhtuometi lõpetas kooli kuldmedaliga. Õppis mõne aja Tartu ülikoolis, kuid läks Soome. Tegeles seal soome kirjanduse ja rahvaluulega. Soomes ilmus debüütkogu ,,Elu tuli". Esimestes luuletustes oli ta jõulise stiiliga. Teemadeks noorus, aatelisus, muutused (,,Lõpp ja algus", ,,Noored Sepad") ja ka romantika, armastus (,,Oma saar").Tegeles ka Noor-Eesti rühmitusega. Kuna ta Eestis sobiliku tööd ei leidnud, siis töötas ta mitmetel ametipostidel Soomes edasi. 1911, 28 aastasena, abiellus soomlannaga (Aino). 1913 ilmub temalt teine luulekogu ,,Tuulemaa"

    Kirjandus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (4)

    mangopuu profiilipilt
    mangopuu: vigane tekst....
    17:58 26-04-2011
    Sabbath666 profiilipilt
    Sabbath666: päris korralik
    17:31 16-05-2010
    reede25 profiilipilt
    reede25: Päris hea !
    19:45 03-04-2011



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun