· , . · 1000.- 800.- · 3300.- . · 10000.- 0-3 16000.- . · . · . , . · . 1-2 . . · · · · !!
Sandra Retrofestil Viljandis Sandra Cretu on Saksamaa lauljanna, kes saavutas oma edu 80-ndate lõpul. Peale mõningast edu esilauljana diskotrios Arabesque, alustas Sandra 1984. aastal oma soolokarjääri. Teda võib müstilise naishäälena laulmas kuulda ka ansamblis Enigma. Aastaid ei ole Saksa laulja Sandra enam lavalaudadel laulnud, kuid käesoleval suvel 16. juulil astus naine üles Viljandi Retrofestil koos mitmete teiste kuulsate 80-90-ndate värvikate esinejatega, näiteks C.C. Catch, Thomas Anders, Tõnis Mägi ning paljude teistega. Üritus algas kell 19:00, soojendusbändidega, kelle esinemine ei kutsunud lava ette just kuigi palju inimesi. Suurem osa rahvast oli mööda ürituse ala laiali. Aja möödudes, siiski rahvas hakkas kogunema ning Sandra lavaletuleku ajaks oli juba umbes 1000 inimest lava ees. Lauljanna tuli lavale lauluga "Hi! Hi! Hi!". Mind valdas suur ootusärevus ning lootus, et see esinemine tuleb ...
Meeldejääv päev Viljandis Me alustame oma teekonda sõbraga Viljandi Tartu tänavast enne lõunat kell 11.30 paiku. Esimesena viin ta Carl Robert Jakobsoni monumendi juurde: 1.Carl Robert Jakobsoni monument Tartu ja Lossi tänava nurgal pargis asuv Carl Robert Jakobsoni kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. Sealt liigume adasi ''Poisst kalaga'' vaatamis väärsus juurde, umbes kell 12.00: 2."Poiss kalaga" Kindral Laidoneri platsil asuv Poiss kalaga oli 1933. aastani Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukoha...
Näituse retsensioon Kondase Keskus Viljandis Paul Kondase püsiekspositsioon Viljandi, Pikk tn. 8 Kunstiliik naivism Kunstnikust: Paul Kondas oli Suure-Jaanis ja Viljandis tegutsenud nn. pühapäevamaalija. Kondas töötas Viljandis õpetajana, vabal ajal aga maalis, musitseeris, kirjutas luuletusi ja tegi näitemänge. Kondase mitte eriti arvukas naivistlik looming sündis enamasti pensionieas 1950. aastatest kuni 1980. aastate alguseni. Kunstniku eluajal ei toimunud Viljandis ühtki tema isiknäitust, esmakordselt sai tema loominguga tutvuda 1983. aastal Tartu Kunstimuuseumi korraldatud näitusel "Väljaspool suurt kunsti". 1979. aastal valmis Mark Soosaare dokumentaalfilm
Viljandis sattus kalamees uppumisohtu Eile peale lõunat vajus Viljandi järvest läbi kalamees, kuid tänu kiiretele ja tublidele sõpradele sai ta külmast veest kohe päästetud. Päästeteenistuse abi jääl ei vajatud. Päästeteenistuse töötaja sõnul oli seltskond kalamehi läinud õhukesele järvejääle kalsatama, kui üks neist läbi jää vajus. Koheselt helistati paästeteenistusse ja kutsuti abiväge. Sündmuskohale sõistsid Viljandi päästjad. Päästjad ei pidand inimest külmast veest välja tooma seda tegid tema kaaslased. Kiirabi kohale jõudes anti alajahtund mees meedikute hoolde. Pele seda lubati ta kodusele ravile. Päästeteenistuse töötajad mainitsevad inimesi õhukesele järvejääle veel minemast. Sest inimene kes sinna läheb paheb ohtu nii enda kui teiste elu.
Iseseisev töö Mina külastasin Viljandis asuvat käsitööpoodi. Õde palus mul vardaid osta. Poe leidmine ei olnud üldse keeruline, kuna teadsin enne et pood asub Viljandi peatänaval Kaubamaja ja Hansapanga vehel. Aknapeal oli silt, et tegu on käsitööpoega. Sisenedes jäi mulle silma, et pood on väga väike ja asjad on üksteisekõrvale tihedalt paigutatud. Algul vaatasin ringi ja nägin palju lõngu ja muid käsitööasju. Algul ei jäänudki kohe vardad silma, aga lõpuks leidsin ilma müüja abita need ülesse
Kontsedi arvustus Veebruarikuu reedeõhtul (12.02.2010) käisin Viljandis pärimusmuusika keskuses kuulamas perega üht suurejoonelist kontserti, ,,Sõbrad sõiduvees" Marko Matvere ja Margus Põldsepa esituses. Repertuaaris olid nii tuntuid kui ka mulle tundmatuid lugusid nii Väikeste Lõõtspillide Ühingu kui Untsakate repertuaarist. Selle kontserti suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad Matvere ja Põldsepp.
Alttoa ja Udo Tiirmaa juhatusel. Väljakaevamised algasid taas 1998 (19981999 Andres Tvauri, 20002004 Arvi Haak). II ja III eeslinnust on seni uuritud vaid georadari (1996 Heiki Valk) ja prooviaukudega. 2006. aasta suvel avastas arheoloog Arvi Haak Viljandi ordulinnuses üle 500 aasta vana keldriruumi, mille otstarve on teadmata. Eeldatavalt on ruum rajatud hiliskeskajal, seda kasutati 1560.1570. aastani. · Villu kelder Jüriöö järelkajast Viljandis on kirjutatud XVI sajandi väikeses ordukroonikas ja 1551. aastal trükis ilmunud Renneri kroonikas. Bartolomeus Hoeneke riimkroonikas kirjutatakse järgmist: "... Nüüd olid ka paljud talupojad kokku liitunud, sest nad tahtsid Viljandit vallutada: et nad seda aga jõuga teha ei suutnud, siis mõtlesid nad plaani välja ja lasksid rukiste (mida nad igal aastal maksuks pidid andma) kottidesse mõned mehed pista ja neid nii lossi viia. Aga see anti ühe naise
Retsensioon Käisin 16.juulil Retro festil Viljanis.Tuli selline erakordnejuhus osa saada vanema generatsiooni,omalajal väga popolaarseks saanud hitt ansamblitest. See kõik kestis kaks päeva,esimesel päeval me ei läinud vaid läksime teisel päeval.Paljud inimesed ööbisid seal kohapeal telkides. Ostsime piletid kohapealt,kohapeal oli rahvast oli väga-väga palju.Õhtujuhid olid Peeter Oja ja Mart Juur.Sellel päeval esinesid ansamblid:Nansy,Tõnis Mägi,Sandra,Modern Talking.Põhiliselt käisime me kuulamas Sandran ja Modern Talkingut. Sandra laulis oma vanu hitte:Hiroshima,One More Night,Innocent Love, Johnny Wanna Live.Järgmisena esines Modern Talking,ta esitas järgmisi laule näiteks:Brother Louie,Sexy Sexy Lover,Cheri Cheri Lady,You're My Heart, You're My Soul jne.Kõik need esinejad tulid kohale vastavalt enne esinemist limusiinidega otse Tallinnast.Lava oli pisike,plats oli suur. Artistid suhtlesid v...
Viljandi Morten Siht 5.c Viljandis on jalgpalliväljak. Viljandis on viljandi järv. Siin on suured poed. Siin on head inimesed. Viljandis on folk. Viljandis on rahulik Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla lõbustuspark. Viljandi võiks olla suurem. Viljandis võiks olla rohkem poode. Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla suur kino Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii
TURISMI- JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Viljandi turismisihtkohana Pärnu 2015 Koostas: TÜ Pärnu kolledži 1. kursuse üliõpilane (AÜTH1) Sirle Kabanen Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida Viljandit kui turismisihtkohta. Töös on välja toodud Viljandit mõjutavad tegurid ja ressursid, turismimajanduse komponendid Viljandis, turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja
1224. aastal hakati rajama ordumeister Volquini korraldusel kivilinnust varasema muinaslinnuse asemele. 1238. aastal sai Viljandi linna õigused. Viljandi ajalugu Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. 1481. aastal põletas Moskva vürstiriigi armee Ivan III juhtimisel Viljandi linna, kuid ei suutnud linnust vallutada. 1560. aastal õnnestus Moskva vürstiriigi armeel Viljandi vallutada. Viljandi keskajal Viljandi oli Sakala maakonna keskus. Keskajal olid Viljandis peamised tegevusalad kaubandus ja käsitöö. Viljandist läks läbi oluline kaubatee, mis suundus Tartusse Suurema osa oma tulust sai Viljandi kaubandusest. Viljandi linnus oli keskajal üks võimsamaid ja suurimaid Liivimaal. Viljandi ordulinnuse varemed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Uued tuuled linnaelus hakkasid puhuma 1783. aastal, mil Viljandist sai kreisilinn samal aastal taastati ka linnaõigused. 19. sajand tõi Viljandile arengu nii linna välisilmes kui ka majanduses. Hoogustus seltskondlik tegevus, mis oli seotud eelkõige rahvusliku liikumise perioodiga Eestis. Viljandi oli Tartu ja Peterburi kõrval üks liikumise keskusi. Viljandi tegelased olid seotud palvekirjade aktsiooniga; siin pandi alus mõttele luua Eesti Kirjameeste Selts. 1869. a. loodi Viljandis laulu- ja mänguselts Koit, mis paistis silma oma rahvusliku meelsusega. 1878. aasta märtsil hakkas C. R. Jakobson Viljandis Tartu tänaval välja andma ajalehte Sakala, millest sai lühikese aja jooksul loetavaim ajakirjandus- väljaanne eestlaste seas. 1897.a. sai linn kitsarööpmelise raudtee. 1890. asutati tikuvabrik, 1912 linavabrik ja piimaühistu, hiljem on Viljandis ehitatud isegi puri- ja mootorlennukeid. Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai 1911
Friedrich Karl Johann Kuhlbars (pseudonüüm Villi Andi) (17. august 1841 28. jaanuar 1924 Viljandi) oli eesti kirjanik ja koolmeister. Ta sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas. Oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal,
Ajalehed 1865 koostöö Eesti Postimees 1872 – 1874 Vana- ja Uue-Vändra vallaleht 1878 Viljandi ajaleht Sakala Põllundus Esimene künnivõistlus Pärnu Eesti Põllumeeste Selts Viljandi Eesti Põllumeeste Selts „Teadus ja Seadus põllus“ Eesti Kirjameeste Selts Asutaja 1881 Jakob Hurda asemel 3 isamaalist kõnet Propagandakõned I kõne 1868 II kõne 1870 III kõne 1870 Mälestussambad Viljandis Tormas Tänapäev Kurgja talu – talumuuseum 500 kroonine C.R. Jakobsoni nimeline kool Viljandis ja Tormas C. R. Jakobsoni preemia
2 päevane reis Lääne-Eestisse Tartu Viljandi Pärnu Kuressaare - Tartu 1. päev 9.00 Väljasõit Tartust Viljandisse. Sõit kestab 1h 10min, oleme Viljandis kell 10.10, lühike linnaekskursioon ja vaatamisväärsustega tutvumine. 10.30 Viljanist Pärnusse. Sõit kestab 1h 30min, oleme Pärnus kell 12.00, seal on planeeritud linnaekskursioon ja vatamisväärsustega tutvumine. 13.30 Lõunasöök Pärnu Jahisadama Kõrtsis 1. päev 14.45 Alustame sõitu Pärnust Lihulasse. Sõit kestab 45min, oleme Lihulas kell umbes 15.30, tutvume seal vaatamisväärsustega. 16.00 Läheb praam Virtsu ning sealt sõidame edasi
Kirsika Jürisson 10.A Tallinna 37. Keskkool On kirjutanud raamatud: "Mina, Mortimer" (2007) "Enesetapjad" (2009) "Alexander ja Belle" (2009) "Mu sõraline sõber" (2009) Birk Rohelend on 29 aastane Sündinud Viljandis Lõpetanud Viljandis kooli On õppinud ülikoolis meediatreklaami Oli kunagi spinningu treener On autorirühmituse "Purpurmust org" liige Raha eest saab kõike. Kõige lihtsamini saab nendelt, kellel on raha vaja. Meeleheitest pääsemisel on oma kindel hind kõik see, mida lugesite endale kuuluvaks. Võibolla on tõsi, et raha eest pole võimalik midagi ,,tõelist" saada; aga ärge petke ennast, et te üldse suudaksite teha vahet näiliselt ja tegelikul. Igasugune
Viljandi Baptistikogudus Ajalugu 20. sajandi alguses oli Viljandis kaks luteri kirkut, üks katoliku kirik ja vennastekogudus. Vennastekoguduses puhkes vaimulik ärkamine, mille tulemusena tekkis vajadus oma palvela järele. Nii alustatigi 6. mail 1907. aastal ehitusega ja sama aasta 30. septembril avatigi juba uus palvela. Hiljem ehitati ka torn, mis valmis 1910. aastal. Kogudus oli väike ja loa saamine uue koguduse moodustamiseks Tsaari valitsuselt oli väga raske, siis liitis vend Peet Peterson ,kes oli koguduse esimeseks vanemaks, Viljandi koguduse
Viljandimaal on kuus statsionaarset näitusepaika: Viljandi Kunstisaal, Kondase Keskuse galerii, alternatiivne Kondase Keskuse II korruse näituseruum, Viljandi Linnagalerii, Viljandi Kultuurimaja kohvik, Ugala teatri jalutussaal. Professionaalseid kunstnikke ühendab Eesti Kunstnike Liit. Kohapealseid kunstihuvilisi ja kunstnikke ühendab Viljandi Kunstnike Ühendus Kiriküüt, tegutseb Viljandi Kunstiklubi, kunstiõpetajaid ühendab aineühendus. Mõte leida loomiseks rahu Viljandis või selle lähedal, pole ka meie ajal originaalne. Kunstnikud Anu Raud ja Kersti Rattus, lavastaja Kalju Komissarov, kirjanik Nikolai Baturin ja luuletaja Anzori Barkalaja on Viljandi ja selle lähikonna juba oma koduks teinud. Ka muu vajalik on Viljandis olemas: kaunis linn, lossimäed ja järv. Samuti on Viljandi säilitanud oma ajaloolise XIX sajandi puitarhitektuuri, võisteldes eestiliku hõngu säilitamise alal vist ainult Haapsaluga
Viljandimaal on kuus statsionaarset näitusepaika: Viljandi Kunstisaal, Kondase Keskuse galerii, alternatiivne Kondase Keskuse II korruse näituseruum, Viljandi Linnagalerii, Viljandi Kultuurimaja kohvik, Ugala teatri jalutussaal. Professionaalseid kunstnikke ühendab Eesti Kunstnike Liit. Kohapealseid kunstihuvilisi ja kunstnikke ühendab Viljandi Kunstnike Ühendus Kiriküüt, tegutseb Viljandi Kunstiklubi, kunstiõpetajaid ühendab aineühendus. Mõte leida loomiseks rahu Viljandis või selle lähedal, pole ka meie ajal originaalne. Kunstnikud Anu Raud ja Kersti Rattus, lavastaja Kalju Komissarov, kirjanik Nikolai Baturin ja luuletaja Anzori Barkalaja on Viljandi ja selle lähikonna juba oma koduks teinud. Ka muu vajalik on Viljandis olemas: kaunis linn, lossimäed ja järv. Samuti on Viljandi säilitanud oma ajaloolise XIX sajandi puitarhitektuuri, võisteldes eestiliku hõngu säilitamise alal vist ainult Haapsaluga
linna raekoja ette, et saada vaid halbu uudiseid: sakslased tulevad. Tänu Vabadussõjale eesti rahvas siiski sai oma soovi- oma riigi. Vabariigi tulekuga valiti Viljandis ka linnapea, kelleks sai August Maramaa. Linnapea sooviks oli, et tema linn oleks ilusaim ning edukaim kogu riigis. Kuigi alguses Viljandi ja linnajuht justkui üksteisega läbi ei saanud, leidsid nad lõpuks ühise keele ning Maramaa suutis Viljandis läbi viia mitmeid oma ideid ja uuendusi. Kuigi Maramaa pidi leppima sellega, et ta kunagi ei saanud Viljandi linna täieõiguslikuks ,,elanikuks", sest linn ja selle elanikud ei olnud tema jaoks valmis, ta siiski armastas Viljandit kõiges selle ilus ja inetuses. Oh, neid kangekaelseid mulke... Seos tänapäevaga Minu arvates on ka tänapäeval väga vaja igasse linna linnapead, kes ei oleks sellel kohal vaid ameti/töö pärast, vaid ta peaks oma linna ka armastama ja temast hoolima
lahkuvad suurematesse linnadesse ja ei pruugi tagasi põõrduda, sest tööd mujal leida on lihtsam. Valgas asub rakenduskõrgkool, Tartus mitmed ülikoolid ja kõrgkoolid ning Viljandis Kultuuriakadeemia. Kultuuri hoiavad elus Riidaja Kultuurimaja, Pikasilla Rahvamaja ning memmede rahvatantsurühm (Põdrala valla kodulehekülg). Põdrala valla territooriumil puuduvad ka märkimisväärsed vaatamisväärsused. Suuremad vaatamisväärsused on Viljandis ja Helme vallas. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi vald asub looduskaunis kohas, majanduslik ja kultuuriline areng tegelikult puudub. Kuna töökohti on vähe, siis on oht, et noored kolivad ära tõmbekeskustesse kus on kergem leida tööd. Kasutatud kirjanduse loetelu Põdrala vald. Wikipedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5drala_vald] (15.10.2012) Statistika Põdrala valla kohta. Eesti Statistika. [http://www.stat.ee/ppe-50946] (26.10.2012) Põdrala valla kodulehekülg
olemasolu vajadust hinnatud piisavalt kõrgelt, et võimaldada selles vallas tasuta kõrgharidust (TÜ VKA õppekava ,,huvijuht-loovtegevuse õpetaja"); negatiivsest küljest aga puudub nii formaalhariduse süsteemis sees kui ka munitsipaaltasandil suures osas jätkuvalt valmisolek ja visioon ,,kasutada" koolinoorsootöötajat nii õpetajate kui õpilaste intensiivsemaks ühiskonda integreerimiseks läbi nende osaluse suurendamise. Järgnevalt peatub artikli autor lühidalt Viljandis õpetatava eriala arengul alates selle loomisest 1995. aastal, seeläbi näidates, kuidas on muutunud suhtumine noorsootöösse ja selle sidumisse formaalharidusega. Olulisim on siinkohal pöörata tähelepanu pedagoogika ja psühholoogia osatähtsuse suurenemisele õppekavas, sest kui erialaga alustati siis oli vastavateemalise aine mahuks 24 tundi! Esmalt oli eriala nimi ,,Laste ja noorte huvijuht", aastatel 2001 ja 2002 oli lõpetajate diplomil eriala nimeks ,,Huvijuht
mõjutab ka kinnisvara hindasid ja aktiivsust turul. 1 Aastatel 2003 – 2005 on näha tugevat kasvutrendi korteromandi tehingutega sarnaselt SKP kasvule. 2006 - 2007 aastatel on märgata korteromandi tehingute langust, kuid see tõuseb uuesti aastaks 2008. Sisemajanduse koguprodukti kasv saavutas kõrgeima punkti 2007 aastal (kasvades ühtlaselt 2003. aastast alates). Korteromandi tehingud Viljandis ja SKP langesid aastaks 2009 kõige madalamasse punkti, mille põhjuseks oli majanduskriis. Korteromandite tehingud püsisid 2009 aasta tasemel perioodil 2009 – 2011 ning seejärel kasvas, saavutades 2014 aastaks 2008 aasta taseme (tehinguarvude poolest). Joonisel 1 on välja toodud korteromandi tehingute ja sisemajanduse koguprodukti vaheline seos. 500 450
Scoutspataljon Vabadussõjas saavutatud võidus oli tähtis roll nii Eesti ohvitserkonnal kui ka sõjaväel, kelle hulka kuulus ka Viljandis 1918. aastal loodud Scouts-rügement. Selle asutaja oli Henry C. Reissar ning väeosa formeerijaks ja lahingujuhiks oli staabikapten Friedrich-Karl Pinka. 1. SCOUTS-RÜGEMENT VABADUSSÕJAS Viljandis valitses masendav meeleolu, rikkamad kodanikud põgenesid linnast, kartes jääda enamlaste või Vene valgekaartlaste ohvriks. Tasapisi hakkas vaesemgi rahvamass mõjuvõimsamate ,,eeskuju" järgima. Põgeneti teadmatusest ja kindla juhi puudumise tõttu. 17. detsembril 1918 sõlmiti leping sõjaministeeriumi ja idee algatajatega. Reissar pidi tagama meeste ülalpidamise ja palga, ülejäänu eest pidi vastutama sõjaväe valitsus. Ülespandud kuulutuste peale
teha näidismajapidamise. Samal aastal valiti ta ka Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks 1882 aasta kevadtalvel haigestus Jakobson kopsupõletikku. C.R.Jakobson on maetud perekonnakalmistule Kurgjal. Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum. 1956. a. anti Viljandi 1. Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. 1995. aastast kannab kool nime C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1957. aastal püstitati Jakobsoni mälestussammas Torma kooli juurde 1993. aastal avati monument ka Viljandis Eesti Telefilm on teinud dokumentaalfilmi "Carl Robert Jakobson" Aastatel 1992 2010 kaunistas tema portree Eesti rahvusvaluuta suurimat rahatähte 500 kroonist. Suurmehe nime kannavad tänavad paljudes Eesti linnades ja väiksemateski asulates. Click to edit Master text styles Second level Third level
1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Tema lähemad abilised toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse
oktoober 1927 Tartu) oli eesti kirjanik. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). Ta pidas mitu ametit: oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit, oli ökonoom ning Lätis tegi ta vabrikutes kirjatööd. Aastal 1927 suri August Kitzberg ja ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal teatri- ja filmikunst Anna Kissametova 9B Teatrikunst Tallinnas asus 3 kutselist teatrit silmapaistvam oli Rahvusteater Estonia kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud"
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal teatri- ja filmikunst Anna Kissametova 9B Teatrikunst Tallinnas asus 3 kutselist teatrit silmapaistvam oli Rahvusteater Estonia kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud"
1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Tema lähemad abilised toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse.
Viljandi Mirjam Kundla Viljandi ajalugu Juba muistsetel aegadel kulgesid Viljandist läbi kaubateed, mis suundusid põhja ja lõunasse. Viljandi oli juba siis Sakalamaa keskne linnus. Arvatavasti mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Liivi orduriigi keskse tugipunktina sai Viljandi väärilised kaitseehitised, mis paiknesid kolmel järjestikusel künkal. Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. Faktid Viljandist Viljandi on linn vilja andvate põldude keskel. Viljandi on eesti kõige mägisem linn.
15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19.veebruar erakorraliste volitustega moodustati Eesti Päästekomitee (Konik, Päts, Vilms), koostati iseseisvusmanifest 23.veebruar Pärnus ,,Endla" rõdul loeti ette iseseisvusmanifest 24. veebruar moodustati Ajutine valitsus, peaministriks Päts, manifest kanti ette Tallinnas, Paides, Viljandis 3.märts sakslased said oma alla kogu Eesti 11.november Ajutine Valitsus taas võimul 21.november täielik võimu ülevõtmine sakslastelt
MAIT MALMSTEN MAIT MALMSTEN sündinud 6.september 1972 Viljandis 1990. aastal Tallinna 13. Keskkooli 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli 1993. aastast Eesti Draamateatri näitleja Rollid Eesti Draamateatris 1992 Eugen Morris Jerome, Sõdur N. Simon Biloxi Blues 2000 Orin H. Ashman Väike õuduste pood 2004 Romeo William Shakespeare´i sõnadele Julia 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad 2012 Leo Katz David Edgar Nelipühad 2012 Alain Reille Yasmina Reza Hävituse ingel
Viljandi lossivaremed Merili Hubel Turism · Üks populaarsemaid kohti Viljandis · Korraldatakse kontserte ja festivale · Käiakse jalutamas, pildistamas Ajalugu · Rajati viikingiajal · Vallutati ja pommitati mitmeid kordi · Peale 17. Sajandit enam ei taastatud · 19. Sajandi alguses ehitati ait, mis on säilinud Tähtsus Viljandile · Meelitab turiste · Populaarne koht pildistamiseks, piknikuteks, jalutamiseks jms · Ilus koht ürituste jaoks Läheduses asuvad ilusad kohad · Viljandi järv · Lauluväljak
UNO NAISSOO Uno Naissoo sündis 24. oktoobril aastal 1923 Viljandis. ta oli Eesti helilooja ja muusik. Ta asutas aastal 1949 ansambli Swing Club'i, kui jazz oli ametlikult keelatud. 1949. aastal oli Uno Tallinnas toimunud eesti jazzfestivali üks algatajaid. Uno Naissoo lõpetas aastal 1952 Tallinna konservatooriumi helilooja Heino Elleri käe all. Ta on mänginud ansablites Rütmikud, Stuudio8 ja Metronoom. Uno mängis laitmatult klaverit, akordionit ja kontrabassi, kuid see juures olles võimeline neil kõikil laitmatult improviseerima.
Mina käisin vaatamas Jaan Tätte kontsertit ,,Tuulevaiksel ööl", mis toimus 31.07.10 Pärnu vallikäärus. See oli mereteemaline. Seal esines veel Maaria-Liis Ilus, Liisi Koikson, Marko Matvere ja ansambel Udupasun. Tätte läks peale kontserteid ümbermaailmareisile. Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Oma muusika on ta ise kirjutanud ja viisi mõelnud. Ta elab Vilsandil. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega : Jaan Tätte Juunior ja Kunter Tätte. Tätte perekonnas on läbiaegade pandud meessoost esindajate nimeks Jaan. Tätte on välja andnud 5 plaati. ( Tulemine, Olemine, Minemine, Majakavahi Armuhüüd ja Tuulevaiksel ööl. ) Minu lemmik lauluks oli ,,Tuulevaiksel ööl." ,mida laulsid Liisi Koikson ja Jaan Tätte. Meeldivad just selle laulu sõnad. Viis ja sõnad on kirjutatud Jaan Tätte poolt. Kõige rohkem meeldis mulle kontserdi juures see, et see ol...
· 1870.a. kehtestati 3-aastane vallakoolikohustus (3 talve) · laienes õpetuse sisu (kirjutamine, arvutamine, maateadus) · uued õppevahendid: gloobus, kaardid, arvelaud, seinatahvel, eestikeelsed ja meelsed õpikud · 1897 jõudis kirjaoskuse % 77,7ni, mis oli kõrgeim Venemaal b) Soovijad võisid jätkata õpinguid kihelkonnakoolis (maal) või kreiskoolis (linnas). c) Suurenes eestlaste püüd keskhariduse järele. · Loodi uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas, Viljandis · Uueks koolitüübiks said reaalkoolid (rõhk loodusteadustel) ja tütarlastegümnaasiumid · Kõrvuti riigikoolidega tegutsesid ka eestikeelsed erakoolid (H.Treffneri gümnaasium Tartus) d) Tagasilöögi haridusele andis venestusaeg, kuid 1905.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906.a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole. e) Esimesed kutsekoolid. · Juba 1870.aastatel tegutsesid merekoolid ja raudteekool Tallinnas · 20
Johan Laidoner Lapsepõlv · Sündis 12. veebruaril 1884 · Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talust · Isa Jaak Laidoner · Ema Mari Saartsen · 3 venda Haridus · Algkool Viljandis · 1897. Viljandi linnakool · Rahapuudus · 1902 õpib Vilno jalaväe junkrukoolis · 1909 Peterburi Sõjaväeakadeemia Teenistus · Teenistus Vene tsaariarmees: 1901 110. Kaama jalaväepolk Kaunases 1903 Allohvitseriks 1904 Vanemveebel 1905 13. Jerevani Tema kõrguse ihukaitsegrenaderide polk (nooremohvitser) 1906 august-oktoober staabikomando ajutine ülem Teenistus 1907-1908 Tbilisi raudteejaam 1908 Leitnant
rahatähte, mille koguväärtus on 684 miljardit eurot ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus on üle 20 miljardi euro. Ringlusesse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni. Eesti üleminek eurole · Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata. · Eurole mindi üle 1. jaanuaril 2011. · Esimesed võltseurod pärast eurode kasutuselevõttu riigi rahana leiti 4. jaanuaril 2011. a. Pärnus, Viljandis ja Tartus. Euro rahatähed · 5 · 10 · 20 · 50 · 100 · 200 · 500 Euromünt · 1 sent · 2 sent · 5 sent · 10 sent · 20 sent · 50 sent · 1 · 2
Anti välja Eesti keelseid ajalehti(Sakala, Postimees), korraldati esimene Üldlaulupidu Tartus(1869, korraldaja Jannsen), lisaks sellele loodi erinevaid seltse ja ühinguid. Tegelased: Jannsen, Koidula, Jakobson, Kreutzwald, Hurt, Faelhman. 1. Romantismi mõiste - Romantism on 18. sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Romantismile on iseloomulik näiteks tegelaste vastandamine. Eestis on romantism ärkamisaja luule. 2. Jakobson - Asutas ajalehe Sakala Viljandis, lõi kaasa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusel ja Aleksandri Kooli asutamisel. Jakobson oli Aleksandri Kooli peakomitee liige. 3. Koidula -Jannseni tütar. Võttis osa aktiivselt ärkamisaja vaimuelust. Abistas oma isa Tartu Postimehe toimetamsega, andis väja mitmeid luulekogusid. Oli rahvusliku teatri üks asutajaid. Peale abiellumist kolis Koidula Kroonlinna. 4. Jannsen -Oli koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Asutas Pärnu Postimehe, Tartu
Viljandi Viljandi on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna keskus. Linn asub Lõuna- Eestis Sakala kõrgustikul Viljandi järve kaldal. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km ja Pärnusse 97 km. Elanikke on viljandis 19 515 (seisuga 31.01.2009). Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn. Selle pindala on 14,65 km². Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult
Läbi aegade on Eestis kokku olnud 41 kino. KINO AJALUGU: Peale esietendust 1896. aasta oktoobris saabusid igal aastal Eesti linnadesse vähemalt korra erinevad rändkinod. Enamasti oli tegemist Saksa või Austria ettevõtetega, kuid juba varakult korraldasid filmiseansse ka kohalikud eestlased. Tartus näidati esimest kinoetendust vaid mõned päevad pärast Tallinna ja Pärnusse jõudis kino esmakordselt 1898. aastal. Esimene kinoetendus Narvas toimus 1901, Rakveres 1903, Viljandis 1904, Kuressaares 1906. Aegamööda hakkavad filminäitajad sattuma ka maakohtadesse 1908. aastal näidatakse filme Kunda mõisas ja Kulbi talus Viljandimaal. Juba 19. saj. lõpust asusid ka mitmed seltsid oma ruumides korraldama filmiõhtuid. Kuni 1908. aastani toimusid kinoetendused peamiselt erinevates klubiruumides, teatrihoonetes, tsirkustes, suveaedades, näitusepaviljonides jms. spetsiaalselt kinole mitte kohandatud kohtades. Nõnda kujunesid Tallinnas sagedaimateks
silmadele piirjooned ,see ei rikkunud pilti vaid näitas kui ilusad võivad ühed või teised osad olla inimese kehas . Kõige rohkem meeldis mulle külmal ilmal tehtud rannas pilt ,kus seisis ema koos oma lapsega. Pilt oli sinakas toonis, merel oli hõbedane läige mis peegeldus arvatavasti päikesest , mis küll pildile ei jäänud . Kahtlen ,et pildil olevad inimesed teadsid või teavad ,et nad on üks väike , kuid ilus osa Dmitri Kotjuhi foto näitusest. Praegu näidetakse seda näitust Viljandis hiljem läheb see Tartusse ja lõppude lõppuks on see esindatud Pärnus .
Janne Ristimets õpetab noortele tervislikku eluviisi ja õiget toitumist. Janne on väga energiline, Janne on sündinud 17. aprillil Kunstide Maja 1974 Pärnus. Ise on ta tegelenud tantsujuht. Ta annab nii tantsimisega alates 5. eluaastast. aeroobika kui ka tantsutunde. Tantsujuhtimist on õppinud Tema õpilased on öelnud, et ValgevenesVitebskis ning ennast Janne energia ja rõõmsameelsus täiendanud Viljandis Eve Noormetsa annab neile uut jõudu trenni loov- ja vabatantsu kursustel ning teha. Treener jagab tüdrukutele Tallinnas aeroobika kursustel.Praegu ka näpunäiteid õige toitumise juhendab Janne Pärnu Kunstide kohta: Kõige tähtsam on Majas vabatantsu mitmekesine toit ja pidev ettevalmistusstuudio ja ainevahetus. Ennast näljutada aeroobikaringe. pole mõtet, sest ükskord annate te ikka oma isule järele ja
veel erilist väge või jõudu. Hing- oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 3. Milline oli muinaseestlaste suhtumine loodusesse? Muinaseestlaste elu oli väga tigedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seiokohast: „nagu mina talle, nii tema minule“. 4. Kirjelda lühidalt muinaseestlaste jumalaid ja jumalusi. Jumalaid oli palju. Setumaal oli Peko, Viljandis oli Metsik, Saaremal oli Taara, Eestis oli veel ka palju haldjaid. 5. Millised olid ja on eestlaste ohvripaigad. Ohvripaigad olid hiid või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mõned järved jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid 6. Kas ristiusk oli muinaseestlaste jaoks tundmatu või mitte? Eesti haoks pole ristiusk päris tundmatu. Eestlased on olnud psna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga, kuna siin
1. Waldorfkoolid (Steiner-koolid 2. 1989 aastal, kuna oli Perestroika aeg ja paljud õpetajad tulid välismaalt, puutus Ene esmakordselt kokku Waldorfpedagoogikaga, Tampere pedagoogid käisid külas. Ja kuna ta oli tol hetkel Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi asedirektor,siis ta sõlmis Tampere kooli esindejatega kokkuleppe, et nad teevad õpetajatele waldorfpedagoogika kursuserd. See oli hea ja põhjalik kursus, mis kestis aasta otsa, õks kord nädalas. Ene-Silvia arvab, et Waldorf kool on see kool, mida ta tahab emana oma lastele, õpetajana oma lastele. Üldse haridusjuhina. 3. Kool on õppiv organisatsioon, seal toimuvad pidevalt koolitused. 4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6. Tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist 7. Waldorfkoolis on oluline õppepr...
tööd. 5. Mida nimetatakse emigratsiooniks? Väljarännet nimetatakse emigratsiooniks. 6. Too näide selle toimumise kohta Eestis. Eestist läheb eestlane näiteks Soome elama. 7. Täida lüngad või tõmba valele variandile joon alla. Eestis elab linnades umbes 79% / 40%. Linnaline asula on näiteks Tallinn . Kui enamik rahvast töötab põllumajanduses / ehituses , on tegemist maalise asulaga. Eestis on praegu 47 / 103 linna. Viljandis elab rohkem / vähem inimesi kui Pärnus. 8. Nimeta kolm kõrge suremuse põhjust. · Eakate surm. · Liiklusõnnetused. · Kuritegevus. ( tapmised, enesetapud ) 9. Mis võiksid olla tõmbe- ja tõukepõhjused Eesti ja Soome vahelise migratsioonis? Tõukepõhjused Eestist Soome: 1) Soomes on paremad tööd ja suuremad palgad. 2) Majanduslik olukord on parem kui Eestis. Tõmbepõhjused Eestist Soome: 1) Parem majanduslik olukord. 2) Lapimaa
Sissejuhatus Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Ligi pool Eesti maismaast on mets (51 %). Eesti metsades kasvab ja elab üle 20 000 liigi elus organismi. 1.Eesti metsadest Kogu metsadest moodustuvad : männikud 32% kuusikud 16% kaasikud 32% segametsad 20% 2.Männikud Enamiku moodustavad männid. Eestis kasvab vaid harilik mänd. Harilik mänd on Eesti metsade levinuim puu. 1976. a. kaitseala Viljandis. 3. Kuusikud Mandri ida osas on kuusikuid palju. Lääne Eestis aga kõige vähem. Põlvas kasvavad ühed Eesti kõrgemaid kuuski. 4. Kasemetsad ehk kaasikud Valdavalt kased Eestis kasvavad neli kase liiki : - arukask; - sookask; - madalkask; - maarjakask; 5. Metsade tüübid Loommetsad Nõmmemetsad Palumetsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Rabastuvad metsad Rohusoometsad Kõdusoometsad Samblasoometsad Kokkuvõte
tegevliikme soovitusel ● Tegevliikmed- iga füüsiline isik alates 16-ndast eluaastast ● Toetajaliikmed- juriidilised isikud ● Auliikmed- valitakse, erilised teened looduskaitsealases töös ● Välisliikmed- seltsi tegevuste edendamine välisriikides Sihtrühm ● Inimesed, kes väärtustavad seda, mis on meie ümber- loodust ja kultuuri. Info jagamine 1. www.elks.ee Teated ja artiklid Info jagamine 2. Facebook Eesti Looduskaitse Selts Ettevõtmised “Reovesi” veepäev Viljandis ● 23. märts 2017 ● Eesti Looduskaitse Selts, TTÜ Vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühm ja vabatahtlikud ● Rahvusvahelist veepäeva tähistav konverents ● Eesmärk pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele meil ja maailmas Loodusõhtu “Igaüheõigus looduses” ● 6. aprillil 2017 Märjamaa vallas ● Looduses liikuja õigused ja tavad riigi- ning eramaal ● Kuidas saame looduses käituda nii, et säiliks väärikus ja viisakus?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
