Vihane lennureisija Situatsioonülesanne 1. Probleem Probleem on lennujaama öise vahetuse juhil Margie Jamesil. Ta peab tegelema ühe rahulolematu reisiaga. Tunnus: Väga vihane reisija. Põhjus: Lennu käigus kaduma läinud kott. Tagajärg: Reisija rahulolematus. Rahulolematu reisija võib kaevata lennufirma kohtusse. Firma võib hea kliendi kaotada. Firma maine läheb alla, kui kaevatakse kohtusse. Teooria valdkond: 8.5 Isikutevaheliste suhete alused Probleemi sõnastus: Kuidas maandada konflikti ja kuidas toime tulla reisijaga? 2. Olukorra analüüs Algpõhjuseks kadnud kott, mis omakorda tõi tagajärjeks ärritunud reisija. Kuna ärritunud
according to- vastavalt accuse of- süüdistama adapt to- kohanduma adjust to- kohanema angry about- vihane olema (asjad) angry at- wihane olema (sõnad) angry with- vihane olema (inimesed) arrive inat- saabuma at the end of (week)- (nädala) lõppus be ashamed of- häbi olema be bored with- igav olema be different from- kellestkist erinema be fond of- armastama, armunud olema be good at- hea milleskis olema be in a harry- kiirustama be satisfied with- rahul olema be similar to- olema sarnane kellegagi be under arrest- olema aresti all belong to- kuuluma blame on- süüdistama by air- lennates (reisimine) carry on- jätkama charge with- süüdiatama
HELISTAMINE Triin Samra JA12 Lääne-Viru rakenduskõrgkool Click icon to add picture Click icon to add Kuidas valmistuda picture helistama? · Veenduge, et olete valinud õige numbri. · Enne helistamist, mõelge mida soovite küsida, varuge käeulatusse paber ja pastakas ning vajalikud dokumendid. Millal on sobiv helistada? Kodusele telefonile või mobiilile on väga ebaaviisakas helistada kas vara hommikul või hilja õhtul. Eestis pole kombeks helistada enne kella 8.00 ja pärast kella 21.00 . Viisakas pole helistada ka lõuna või õhtusöögi ajal. Kui olete lubanud kellele...
Miks ma ikka ja jälle räägin feminismist Jah, ma teen seda endiselt, sest ma olen vihane. Ma olen vihane, sest naistega tehakse kohutvaid asju lihtsalt sellepärast, et nad on naised. Ma olen vihane, sest naisi koheldakse kui objekte. Ma olen vihane, et mehed vaatavad keha, mitte naist. Ma olen vihane, et mehed võtavad endale õiguse näidata näpuga ja naerda naisele, kes kandis seelikut ja avarat T-särki, kuid ütles siiski “Ei”. Mehed võtavad endale õiguse, sest nemad otsustavad et “Ei” ütlemise tähtsus on tunduvalt väiksem sellest, mis naisel seljas oli ja palju ta jõi. Ma olen vihane, et mehed peavad end otsustajateks naise väärikuse ja väärituse üle. Ma olen vihane, sest ma tean, kui palju on naisi, kes on hirmul mitte ainult omapäi kõndimise ees mööda
I 2.isik You are kind. Te olete lahked. T 3.isik They are rich. Nad on rikkad. M U S Kõnekeeles eelistatakse BE lühivorme: I am = I'm he is = he's she is = she's it is = it's we are = we're You are = you're they are = they're KÜSIV VORM moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Ta on laisk. Is he lazy? Kas ta on laisk? EITUS moodustatakse sõna NOT abil, mis asub tegusõna järel: I am angry. Ma olen vihane. I am not angry. Ma ei ole vihane. LIHTMINEVIKUS kasutatakse ainsuses vormi WAS, mitmuses aga vormi WERE.
Kuna nad olid kaksikud ja vanuse põhjal vahet teha ei saanud, nad ootasid ennustusi - kes annab uuele linnale nime ja kes rajatud linna võimuga valitseb. Romulus Palatium, Remus Aventium võtavad ennustamise kohaks. Esimesena Remulusele endeks 6 pistrikku juba teatati ennustusest kui topelt arv Romulusele ennast näitas, tema ka kuningaks oma hulgaga kuulutas. Ühed juhindusid ajast, teised lindude arvust võimu järeldasid. Siis tuldi vaidlusega kokku ja vihane võitlus pööras verevalamisse. Seal rahvahulgas tabatud Remus hukkus. Populaarne lugu on, et venna pilkamiseks Remus hüppas üle müüride. Vihane Romulus lõi venna maha ning sõnadega kurjustades lisas: "Kes tuleb üle minu müürida, hukkub!" Nõnda sai üksi võimule Romulus, rajastud linn rajaja nimega nimetati.
Ilias Achilleus oli välejalgne ning vihane. Ta oli kreeklaste vägevaim kangelane, suur ja tugev ja peaaegu surematu. Achilleus on vihane, sest ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes ole kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile, Agamemnonile. Agamemnon ei tahtnud teda ära anda ja see vihastas Apollonit, kes saatis kreeklaste leeri katku. Agamemnon loovutas
trügida. Ta jõudis vaid lugeda, et välja on kuulutatud mobilisatsioon ning kõik kes 1. jaanuariks 1918 sai 21-35 aastaseks peavad välja astuma. Rohkem Ahas lugeda ei jõudnud, sest teade kisuti seinalt ära. Rahvas oli marus, et mehed sõtta peavad minema. Edasi liikus Ahas Käämeri juurde. Kui Käämer mobilisatsioonist kuulis ärritus ta väga. Kui poisid edasi liikusid oli näha mitmel pool ärritunud inimesi, teadet aga ei olnud enam kusagil. Käämer oli silmmärgatavalt vihane ja kirus punaväelisi. Kui nad kesklinna lähedusse jõudsid nägid nad, et seal teated väljas. Käämer ütles selle kohta, et buržuide linnajagu ju. Ta trügis tahvli juurde teadet lugema. See lugemine ärritas teda veelgi. Mõne saja inimesega ei tehta sõjas ju midagi. Peagi liitus nendega kolmaski klassikaalane Käsper. Poisid teatasid ka talle, et mobilisatsioon on kuulutatud. Käsper aga teadis seda, sest ta oli ise öösel neid teateid kleepinud
Siis toob Jago välja oma rätiku trumbi ja kysib kas ta ei tea kellel kuulub maasikamustriga rätik. Othello tunneb selle loomulikult kohe ära ja kuulutab et see kuulub Desdemonale mille pelae Jago ütleb et ta olevat näinud kuidas Cassio sellega hommikul habet pühkis. Othello on segaduses, ta ei tea mida uskuda. Desdemona kurdab Emiliale et on oma räti kaotanud. Saabub Othello ja Desdemona asub koheselt teda veenma et ta Cassio tagasi tööle võtaks. Othello on vihane sest ta teab juba nende niiöelda suhtest ja ta arvab et Desdemona tahab teda tagasi just selle pärast. Othello ütleb et tal onnohu ja kas Desdemona saaks talle oma rätikud laenata. Desdemona vastab et tal pole seda kaasas. Othello käseb tal selle ära tuua. Desdemona palub tal Cassio ametisse tagasi nimetada. Othello on väga vihane ja räägib loo rätiku ajaloost. Taolevat saanud selle oma emalt kes oli selle saanud mustlaselt ja too olevat
loomadega ellu. Paabeli torn: Kõik maailma inimesed ehitasid suurt torni, aga Jumal tegi nii, et nad seda teha ei saaks. Nimelt ta vahetas ära keeled, mida inimesed rääkisid, et nad üksteisest aru ei saaks. Soodoma: Kuna maailmas oli liiga palju pattu, hävitas Jumal kõige patuseliseima linna. Seal aga lasi ta pääseda kahel heal inimesel. Nad ei tohtinud hävinevat linna vaadata, sest muidu nad surevad. Mehe naine seda aga tegi ja ta muutus soolasambaks. Jaakob: Jaakob oli vihane ,et tema suurem vend sai kogu aeg kõik mida tema tahtis ning pettis temalt vanima poja õiguse. Ta sai enda isalt õnnistuse, kuid siis põgenes, kuna ta suurem vend sai sellest teada. Nad siiski leppisid ära. Joosep: Joosep oli Jaakobi lemmik poeg ja tema vennad müüsid ta Egiptlastele maha. Ta oli tükk aega Egiptuses ori ,aga siis pandi ta vangi, kus avastati tema unenägude seletamise oskus. Tänu sellele sai ta Egiptuse kuningaks. Mooses:
tema tütrega, aga Sander ei olnud nõus sellega. 2. Autor on väga täpselt iseloomustanud tegelasi,nende harjumisi, mida nad teevad ja kuidas on nad riietatud. Nt:(Ludvig Sander- sigar suus, istub sohval, proua Matilde tema põlvedel), Piibeleht(Istub sohvale ja pistab taskust jutlemise jooksul taoti päevalilleseemneid suhu), Sander(Kargab püsti, küüned juustes). 3. Vestmann- Oli ärimees. Minu arvates oli ta hea tegelane, kellelegile ei soovinud midagi halba. Mõnikord oli ainult vihane ja võis isegi karjuda. Ainult oma tütredega ja Tiit Piibulehesse suhtus hästi. Tahtis, et kõik tegeleksid ainult äriga ja ehitustöödega, talle ei meeldinud, et Sander luuletusi kirjutab. Välimus oli tal soliidne: suvepalitu, kübar ja hõbenupuga kepp. Sander- oli väga kaval, tahtis saada väga kergesti kõik kätte. Tema naine Matilde tahab, et Sander kirjutaks raamatu, ja väikse kavalusega saabki Sanderil raamatu kirjutatud. Püüab meeldida Vana Vestmanile, sest tal on palju raha
veini päevast-päeva. Autori arvates pole see üldse tähtis, mitmendal kohal Eesti riik selles edetabelis seisab - tähtis on see, et inimesed ei jooks ennast alkoholist lolliks. Minu arvates võib lõpulauset lahti seletada nii, et alkoholi tarbimist ümbritseb mingi humoorikuse ja muheduse vatt, mis omakorda tähendab seda, et pigem juua mõõdukalt kui olla kaine, lugeda piiblit, elada elu mingite kindlate reeglite järgi ja siis kuskil ,,nurgas" tujutseda ja terve maailma peale vihane olla. Nii nagu ka autor tõi välja punktid, kus ta arutles Tõde ja Õiguse tegelaste vahel, kuidas peategelase naaber Onu Pearu oli vägivaldne ja vihane kuid kohati humoorikas, viskas nalja ja ei võtnud oma elu nii tõsiselt nagu peategelane Andres, nii arvan minagi, et kõik mis on naljakas, eks seda enam nii tõsiselt võetagi sest reaalselt tõsiseid jutte ei saa ikka naljaga öelda sest keegi lihtsalt ei usuks neid.
Nagu mingit kuradi Peterburi wannabe- uulitsamafioosnikud. Vanamuttidelt käekottide varastamise ja koolitüdrukute grupiviisilise vägistamise vahepeal käite veidi teistsugustel meestel mustade klaasidega Range Roverites suhu võtmas. Tegelikult tuleks teid kõiki grupiviisilise vägistamise eest maha lasta. Ma võin kiirmenetluse korras kohut mõista. Ma valisin selle lõigu sellepärast, et siin on hästi aru saada, millele Rass pokris mõtleb. Ta on kõikide politseinikute peale vihane ja räägib nüüd kõik oma südamelt, mida ta nende kohta arvab. Kõige rohkem on ta vangivalvurite peale vihane ja räägib neist. Ta on nii vihane, et tahaks kõigile peksa anda. Muude asjade peale ta seal ei mõtlegi, ainult sõimab vangivalvureid ja räägib niisama vahepeal tühja juttu, mis kellelegi korda ei lähe. Keivin Arvamus
tema armusõnu su tarkus uskuda võib sedavõrd, kuivõrd ta eriseisund ja ta koht teoks teha lubab sõnu: mitte rohkem, kui taani ühistahtel kiidab heaks. Seepärast vae, mis kahju saaks sua au, kui kergeusklik kõrv sul võtaks kuulda ta laulu ning sa kaotaks südame või oma neitsiaarde avaksid ta läbimatu tükkimise eest!...... "(LK 20-21) Pärast Laertese isa surma suhted halvenesid. Laertes tahtis Hamleti tappa oma isa surma eest. LK 93 - Laertes vihane kuninga peale, kuna arvab algul, et tema tappis ta isa. LK 94- algus Laertes ütleb: ..mis tuleb, tulgu, kui vaid kuhjaga ma tasun isa surma! LK 98 -Kokkuvõtvalt, mille pärast Hamleti peale vihane. Pärast Laertese isa ja õe surma suhted halvenesid veelgi. Laertes läheb Ophelia matustel Hamletile kallale. Laertes: "Võtku saatan siis su hing!" Laertes ronib hauast välja ja hakkab hamletiga kähmlema." Hamlet: " Su palve pole hea. Sind palun, mu kõri külge sõrmi ära pane
Põrgujutt Täna on reede, kolmeteistkümnes kuupäev. Nagu tavaliselt, läheb mul ikka kõik just siis vett vedama. Ma olen vihane, tunnen, kuidas veri mu peas pulbitseb. Vihane enda, jumala ja kogu selle mõttetuse peale, mis mu saatust ettemäärab. Suurest vihahoost haaran klaasi ning kallan sinna konjakit. Kuid kuskil poole peal taipan, et see ei lahenda midagi. Otsustan minna jalutama. Ma vaatan ringi. Olen jõudnud märkamatult surnuaeda. Alati olen seal tundnud midagi hirmutavat, kuid täna on teisiti. Mu peas ringleb hetkel vaid mõte, et ilmselt oleks mulgi parem lamada siin mulla all, hauakivi pea kohal. Eemal
lontkõrvad ja pöetud pea mul on. Siis Ziinake ehmus ja ajas selle tagasi öeldes et see tekst oli osa jutust raamatust. Siis mingi aeg Petja jalutas väljas ringi ja mõtles kirsimoosist .Tema juurde tuli Ziinake haaras tema käest ja kordas uuesti neid samu sõnu et ta ei ole kunagi kedagi niimoodi vihanud nagu ta Petjat vihkab ja ei ole kellelegi teisele nii palju kurja soovinud ( samal ajal seletab jälle loodusest )Jahimees oli ni vihane et mõtles emale kõik ära kaevata kuidas Ziina ähvardas ja et nad Sasaga suudlesid, seda ta ka tegi , ema oli vihane nii Petja kui ka suudlejate peale, saadeti Ziinake nende juurest minema ja kui ta lahkus vaatas ta Petja toa akna poole vihase pilguga mis on Jahimehel siiamaani meeles. Siis rääkis et teised jahimehed tunnevad Ziinakest kelle tegelik nimi on Nikolajeva Zinaida ja kes on nüüd tema venna naine ja kes siiamaani teda ei
Ta otsustas, et ei saa enam nii elada, et iga nädalavahetus joob end täis. Ta lubas suitsetamise maha jätta ja sama teha ka Meelisega. Ta lihtsalt ei suutnud enam valedes elada. Kui ühel päeval jälle kampa kokku kutsuti, läks Maribel kindlamalt kui kunagi varem Meelise juurde. Tal oli plaan Meelis maha jätta. Alguses oli raske, sest Meelis ei saanud aru mida Maribel mõtles, aga kui ta lõpuks aru sai, oli ta Maribeli peale vihane ja nõudis selgitusi, isegi nuttis natuke. Nad tülitsesid ja siis jooksis Maribel ta juurest lihtsalt minema. Järgmisel päeval oli Kati Maribeli peale vihane ja ei saanud temast aru, nii et pärast seda läksid Maribel ja Kati tülli, nende sõprus oli läbi. Samal ajal pakkisid Kriss ja robert asju, et Hispaaniasse sõita. Nad tahtsid oma foobiatest lahti saada ja alustada uue algusega. Kui Maribel seda kuulis oli ta kurb,
armastataks." (Isabella) Catherine sai venna Hindley`ga normaalselt läbi. Aga kuna Hindley vihkas Heathcliffi, ei saanud nendevahelised suhted alati päris korras olla. Suhted Catherine`il abikaasa Edgariga polnud head. Edgar oli pühendunud täielikult Catherine`ile ning armastas teda väga, kui Catherine vastupidiselt teda tegelikult ei armastanud. Catherine pidevalt tujutses ning oli pahas tujus. Selle võis põhjustada see, et Cathy oli vihane Heathcliffi peale, kes ilma midagi ütlemata kauaks ajaks lahkus. ,,Catherine, mis sa oled teinud!" alustas härra. ,,Kas ma ei tähenda sulle enam midagi? Kas sa armastad seda närust Heath... "(Edgar) Kuidas kohtusin mina Catherine`iga esimest korda? Catherine`ist saab teada juba kohe teose alguses, kuna ta on siiski üks peategelastest. Minu suhtumine tegelasse Arvan, et Catherine oli väga heasüdamlik ja hooliv inimene. Aga samas ka isekas. Catherine oli
SÕNAD E.K. TÕLGE VÄLJENDID 1 aggressive agressiivne + 1 afraid of sth. 2 alive elav + 2 amused at/by sth. 3 angry vihane + 3 angry with sb. 4 appalling väga kohutav - 4 annoyed with sb. about sth. 5 astonished rabatud - 5 anxious about sth. 6 authentic audentne/ehtne - 6 ashamed of sb. 7 bad halb + 7 bored with sth/sb. 8 better parem + 8 brilliant at sth. 9 brave julge/vapper + 9 calm down 10 calm rahulik + 10 cheer sb. up
Tänapäeva tuhkatriinu Elas kord üks tüdruk kelle nimi oli Anett. Aga kõik kutsusid teda tuhkatriinuks, kuna ta oli vaeslaps ja pidi tegema kodus kõik tööd üksi ära. Ta elas kasuema Mariga ja kahe kasuõe Stellaga ja Liisiga. Stella ja Liis olid ta vastu õelad, kogu aeg käsutasid ja norisid teda. Tuhkatriinu ise oli heasüdamlik ja ilus. Ta ei olnud õdede ega kasuema peale vihane ,et nad teda käsutasid ja norisid. Ta õppis 9 klassis koos oma õdedega. 10 klassis käis üks poiss nimega Martin , ta oli kooli kõige popim poiss, kuna ta vanemad olid rikkad ja poiss kandis kogu aeg kõige uuemaid ja stiilsemaid riideid. Kõik kooli tüdrukud tahtsid teda endale poisiks. Kõik koolis ootasid iga aastast balli kus võisid osaleda 9 -12 kl õpilased kaaslasega ja muidugi kõik tüdrukud tahtsid Martinit endale kaaslaseks. Alati enne balli toimus paarpäeva
traumen von + Dat unistama millestki lachen über + Akk kellegi üle naerma sich verabreden mit + Dat | zu + Dat kohtumist kokku leppima streiten sich über + Akk |zu + Dat tülitsema sich freuen über + Akk rõõmustama sprechen über + Akk rääkima sich erkundigen nach + Dat infot küsima sich ärgern über + Akk ärrituma angst haben vor + Dat vihane olema sich beschäftigen mit + Dat tegelema warnen vor + Dat hoiatama versten mit + Dat aru saama geholfen bei + Dat aitama berichten über + Akk teatama
11. üles kasvatama raise 12. kohalik local 13. omama own 14. ülbitsema, laiama, uhkustama boast 15. kaunistama midagi adorn sth 16. õitseng, buum boom 17. endale/enda teada midagi hoidma keep to oneself 18. oma kohustusi tõsiselt võtma take one´s duties seriously 19. vihane, vihakandev resentful 20. midagi huvitavaks pidama find something interesting 21. edu saavutama achieve success 22. kahtlustama suspect 23. loodusvara natural resource
juurde mistahes, kasvõi laulatamata. Peremees tahab ta raudkammitsasse lukku panna. Pärn soovib ikka kaasavara. Peremees ähvardab testamendi tegemisega. Pärn lausub, et ta vihastab end hulluks mitte surnuks. Ta tahab peremehe kuraatorite alla panna. Peremees haarab püssi, Pärn tahab, et ta tõestaks, et ta hull. Püss kukub käest. Pärn proovib ikka kaubelda. Pärn soovitab tal paar päeva üle mõelda ning annab Miilile musi ja lahkub. Perenaine on ehmunud ja Vana-Märt vihane. Pilt 2. Näitelava muudatus Alevi turuplatsil käsutab Vana-Märt Urjadniku-härrat hobuse tõttu. Peremees lõhub ust ja karjub varast. Küla ärkab ja kõik kuulavad himuga. Joodikud tulid kõrtsist välja, härra saab teada, et tüdruk on plehku pannud. Minnakse hiljem kõrtsi. Nad tahavad maja ukse poisiga maha lüüa. Käib sehkeldamine ukse ees, et peremeest maha rahustada. Pärn küsib, mis lahti,
Eesperre minnakse kohtusse kõrts (Pearu maksab sulasele purjus peaga palga ja võtab ta tagasi, pärast kahetseb) uus kiuslemine Pearu kaebab Jaagupi kohtusse sulane saab karistada ja lahkub Vargamäelt Pearu saab kõrtsist tulles peksa Andres satub peale, viib naabri koju ; Pearu vihahoos pageb tema eit Eespere juurde varju kähmlus Andrese ja Pearu vahel Pearu tuleb seatapu pussiga ja on väga vihane XVII lk.190 Krõõt ootab neljandat last, Mari teist ; Mari saab tütre (Kata) ja Krõõt poja (Andres) ; Krõõt sureb matused ; kõige eest hakkab hoolitsema Mari ; Pearu teesillutamine ja emotsionaalne hetk XVIII lk.206 Mari veedab rohkem aega peres kui Jussiga saunas ; jõulupühade ajal läheb Mari Andresega kirikusse, mitte Jussiga Juss kurb ; Andres ütleb, et võtaks Mari Eespere perenaiseks ; Andres lööb Pearut kohus Andrese
koguse seebi juures igati normaalne. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt ühe mõisaproua matusekleidi, arvates, et see on uhke sakside kleit. Kleidi vahetab ta oma isa hõbeprossi vastu. Tema isa aga, kes prosse kiivalt hoiab ja armastab, hakkab prosse otsima. Valestimõistmisest tekib tüli, ning ekslikult arvab Räägu Rein, et kilter on see, kes tema prossi varastas. Koheselt suhiseb Rein kiltri maja läbi otsima, kuid edutult. Kilter, kes on vihane, et tema maja pea peale keerati, läheb Reinule kätte maksma, kuid õnnetuseks sureb ise. Koera Kaarel on hädas halltõvega, mis teda metsas hüüdis, häälele vastates sai Kaarlist halltõve ohver. Rehepapp püüab teda aidata, ning soovitab Kaarlil end tõve eest ära peita, kuid vaene mees sellega hakkama ei saa. Seepeale käsib rehepapp puhtal karsklasel, Kaarlil ära juua hea samakas viina, sest ega halltõbi viinahaisu salli. Seepeale saab aga Kaarlist joodik,
Edgar läks näost punaseks ja oli väga närviline. Tegi ühe hingetõmbe ja puhus suure hooga onni minema. Nüüd oli Nif-Nifil ja Nuf-Nufil häda kaelas. Nad jooksid Prisma toidukottidega rulatajaid täis Vabaduse Väljakust mööda ja jõudsid Solarise kõrval asuva Naf-Nafi hoolikalt ehitatud maja juurde. Nif-Nif ja Nuf-Nuf palusid, et Naf-Naf nad sisse laseks. Naf-Naf oli lahke ja kutsus nad sisse. Nüüd ootasid kolm seapoissi kurja võsavillem Edgarit. Lõpuks ta saabus. Ta oli väga vihane ja kuri. Seegi kord käskis ta põrsastel majast väljuda ja ähvardas vastasel juhul maja ära puhuda. Poisid jäid majja ja hunt üritas mitu korda maja minema puhuda kuid see ei õnnestunud. Nüüd ronis suur ja vihane hunt katusele, kus ta märkas korstent. Ta otsustas sellest sisse ronida. Kuidas küll rumal Edgar ei teadnud, et iga korsten on ühendatud mõne tulekoldega? Nüüd kui ta oli juba poolel teel tegid põrsad koldesse tule ja hunt kukkus leegitsevasse kaminasse, kus ta
Porgandihullus Oli ilus päev. Georg tuli jäneseid püüdma, ta pani lõksu üles ja siis kostis tuul. Tuli välja et Toomas tuli ka jänest püüdma. Toomas pani jänesele suurema lõksu üles ja suurema porgandi. Siis Toomas kallas kotist suure hunniku porgandeid välja. Jänes tuli kohe tema juurde lähemale ja hakkas minema, kui ta kuulis häält. Ta vaatas mis see on ja tuli välja, et suur veok, mille sees istus Toomas. Sealt tuli kohe hunnikute viisi porgandeid välja ja jänes läks kohe tema juurde. Aga Georg tegi porgandikoogi mis oli kolmekihiline ja jänes läks jälle tema juurde. Siis Toomas mõtles ja mõtles, tal tuli idee ja ta kutsus telefoniga helikopteri kohale. Porgand, mille helikopter tõi, oli kuusepuu pikkune ja jänes oli nii õnnelik. Georg oli väga pahane ja viskas porgandi temale, aga Toomas püüdis porgandi kinni ja viskas selle talle suhu. Georg oli väga vihane ja hakkas sõda. Nad kaklesid ja tu...
Jessie jäi oma isaga kahekesi. Isa üritas tööga lämmatada leina, mis temas pulbitses ning tihti pidi Jessie veetma õhtud üksinda, seltsiliseks vaid tema nukrad mõtted. Ühel päeval teatas isa Jessile, et too on leidnud endale uue elukaaslase ning järgmisel hetkel müüs isa maha maja, mida Jessie kutsus koduks. Uues linnas ei suutnud Jessie kuidagi aksepteerida oma kasuema ning kasuvenda, kellega tal nüüd äkitselt katust tuli jagama hakata. Ta oli vihane oma isa peale, kes sundis tada seda kõike läbi elama. Lisaks uuele elukohale, tuli Jessiel harjuda ka uue kooliga, mis tõi kaasa nii naeru, seiklusied, pahandusi, pettumisi ning ka kurbust. See raamat oli kaasahaarav ning andis mulle võimaluse näha ühe inimese mõtteid ja tundeid väga põhjalikult. See mis Jessie läbi elas jõudis ka minuni. Soovitan seda lugeda kõigil, kes otsivad raamatut, mis südamesse jõuab.
Kameeleon Kameeleonlased (Chamaeleontidae) on lähedases suguluses agaamlastega. Kameeleone on üldse kokku umbes 90 liiki, enamik neist Madagaskaril ja Aafrikas. Kameeleonide kere on külgmiselt lapik. Tangitaolised haardjalad (varbad on rühmiti kokku kasvanud) ning haardsaba soodustavad liikumist puudel ja põõsastel; saba keerdub ümber oksade spiraalselt. Silmad liiguvad teineteisest sõltumatult, see võimaldab jälgida kogu ümbrust; silmi katavad poolkerajad laud, milles on ainult väike ava. Kameeleonidel ei ole trummikilet, seepärast ei suuda nad vastu võtta helisid. Neil on võime valguse, niiskuse, hirmu, nälja, ärrituse, janu ja muu sellise puhul muuta oma värvust ja mustrit. Kui kameeleon liigub lehtedeta oksale, muudab ta oma värvi kiiresti pruuniks, lehtedes jällegi roheliseks. Vastasega silmitsi seistes võib kameeleon muutuda isegi mustaks (kui ta on vihane). Värvus muutub sel moel, et nah...
kaasatundtakse ja teda haletsetakse. Kolmandas klassis käis Simon koolis veel karkudega ,aga neljanda klassi alguses olid tema lihased liiga nõrgad. Klassikaaslased on samuti väga seltsivad. Nad teevad filmi ja orienteeruvad. Kui klassis küsiti kes ei karda vanaks saada, oli Simon ainuke kes käe tõstis ja ta põhjendas seda sellega, et ta ei jõuagi kunagi vanaks saada, sest ta sureb ennem ära. Klassis tekkis vaikus, sest keegi ei teadnud mida öelda. Nathan oli isegi natuke vihane Simoni peale, et ta selle välja pidi ütlema. Vahepeal läks Simoni seisund halvemaks ja ta pidi haiglas olema , hiljem pidid hakkama tema ema, isa ja õde teda öösel iga kahe tunni tagant teisele küljele keerama. Raamatu lõpus suri Simon ära. Kõik klassikaaslased tundsid Nathanile kaasa kuna ta oli tema parim sõber. Nathan väga ei nukrutsenud , ta oli ju koguaeg teadnud, et millalgi sureb Simon ära. Ta teadis et tema elu läheb edasi , aga kahjuks ilma Simonita.
Mitte kunagi ei tohi alla anda, tuleb järele mõelda, mida tegid valesti, õppida sellest ning teha seda sama asja uuesti, kuid seekord targemalt. Eksides saadaksegi kõige paremad kogemused. Eelmisel nädalal tegin igapäev kodutöö ära, kahjuks õpetaja mind ei küsinud. Järgmisel päeval jätsin tegemata, arvates, et õpetaja nagu nii mind ei küsi, kuid ta siiski küsis. Sain kätte oma esimese mitte rahuldava hinde. Olin väga mures, kurb ning samal ajal vihane ise enda ja õpetaja peale. Ma olin ise selles süüdi, asjad juhtuvadki ootamatult. Loo moraal seisneb selles, et edaspidiselt teen alati kõik oma kodutööd korralikult ära.
Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Selje, Sigrid, Helin, Enely, Riina ja Andra Kuidas areneb emotsioonide reguleerimine? Emotsioonide reguleerimine hõlmab endas tundereageeringu ohjamise protsesse, mis tagavad turvalise sotsiaalse funktsioneerimise (Rydell et al, 2003 kokkuvõtte põhjal). Näiteks, kui hästi tuleb laps toime oma vihatunde ohjamisega- kas ta purskab selle raevukalt ja agresiivselt välja, surub selle endasse ja ``keeb`` omaette või annab teada, et nüüd on ta vihane. Need kaks komponenti- emotsionaalsus ja emotsioonide reguleerimine- on Rothbarti (1989) lapse temperamendi kaks dimensiooni, mis võivad olla teineteisest sõltumatud. Emotsioonide reguleerimine hõlmab endas nii füsioloogilisi, kognitiivseid kui ka käitumuslikke tasemeid. Tunnete ohjamise tõhusust saab mõjutada laps ise, aga ka teised inimesed ning seda läbi erinevate strateegiate põhjal. Sageli peetakse iseenesest mõistetavaks, et mõistus kontrollib inimese tundeid, kuid tegelikult
mind mingis mõttes erutanud oleks, aga see pole minu jaoks midagi erilist, sest see pole kuigi harv asi."- Marilyni vastu Janile kui too ütles, et lähen Tartu. Marilynile oli see juba nii tavaliseks muutunud...Ta ei oskanud sellele enam reagreerida. * Naljakas, mõtles Marilyn," meestel on palju tööd". Janil oli kahpalju tööd, aga Marilyni mõistus tõrkus panema ühise nimetaja ,,mehed" alla oma Jani selle absurdse olendi kepivanda Martinit.- Sel hetkel oli Marilyn vihane, et Jani nii palju oli Tartus olnud. * ,,Vaata," alustas Jan." Ma olen eluaeg mõelnud, et naine peab olema ennekõige ilus. Sina olid eismene naine kes nägi minu meelest ilus välja ja kes mulle kohe närvidele ei hakanud käima. Sellepärast ma tahtsingi, et sa minu juurde koliksid. Ja kui nüüd aus olla ma armastan asin tõesti.- Peale seda kui Jan oli olnud armukesega avastas ta lõpuks, kui hea ikka Marilyn on.
armastama, kui ta tekitaks eelseisvaks jaanuarikuuks linna lähedale aia täis rohtu ja lilli nagu maikuul. Naine uskus, et mees ei saa hakkama ja jätab ta rahule. Ansaldo aga otsis inimesi, kes sellega hakkama saak. Ta leidis ühe nõiakuntsniku, kes selle suure rahasumma eest teha lubas. Kui Dianora kuulis, et mees oli palve täitnud, tundis ta antud lubaduse pärast kahetsust ning rääkis oma abikaasale kõik ära. Algul oli mees vihane, kuid andis naisele loa oma lubadus täita. Ta tahtis, et Dianora läheks Ansaldo juurde ja katsuks oma au säilitades lubadusest vabaneda. Nii naine tegigi. Ansaldo küsis, miks naine tema juurde tuli. Dianora rääkis talle mehe käsust. Kuuldud jutt hämmastas meest ja tema kirg muutus kaastundmuseks. Ta ütles naisele, et peab teda edaspidi õeks, ning lubas tal lahkuda. Koju jõudes rääkis Dianora juhtunust ka oma mehele. Nende vahel tekkis tihe sõprus.
Krõõt oli esimene Vargamäe perenaine. Kui ta Vargamäele tuli, vajas see väga palju tööd. Krõõdal oli väga raske elu.Ta jooksis päevad läbi toa ja aida vahet, tegi väga palju tööd, aga Andres pidas seda normaalseks. Andres ei öelnud Krõõdale ühtegi kiidusõna, mida Krõõt vajas. Enne kolmekümnendat eluaastat oli Krõõdal juba neli last. Selle asemel, et olla õnnelik, et tal nii varakult nii palju lapsi on, oli Andres Krõõda peale vihane, sest et too ei "suutnud" talle poega sünnitada. Kui lõpuks tuli poeg ja kohapärija, suri Krõõt. Mari oli samasugune nagu Krõõtki. Ta tegi ka väga palju tööd . Mari päästis Krõõda ja Andrese poja, toites teda oma rinnaga. Alguses olid Andrese ja Mari-vahelised suhted väga head, kuid hiljem kõik muutus. Andres peaaegu ei suhelnud Mariga. Mari varjas laste väikesi saladusi ja kui Andres vahetevahel sellest teada sai, halvenesid Mari ja Andrese suhted veelgi
korralikult, pesti 3 korda päevas ja harjati 5 korda päevas. Nad elasid 7 aastat niimoodi ning taluperenaine ja kitseke armastasid teineteist väga ning nad olid, kui ema ja laps. Ühel päeval kuulis suur ja võimas kuri võlur taluperenaise ja kitsekese vahelisest suurest sõprusest ning muutus väga kadedaks.Otsekohe võttis võlur suuna taluperenaise talu poole. Võlur võttis kitsekese endale luba küsimata taluperenaiselt ära, koera asemele. Taluperenaine oli nii vihane, kui olla oskas. Kitseke pidi 3 aastat linnas võlurile koera mängima ja kogu linna naerualune olema. Kui taluperenaine sellest kuulis, tahtis ta kohe linna sõita, aga sai siis aru, et kitsekese tagasi saamiseks peab tegema midagi võimsamat. Taluperenaisel ei olnud kuigi palju raha ja oma viimaste sentide eest ostis ta võlukunstide raamatu ja hakkas võlumist õppima.Naine oli nädal aega proovinud üht trikki teha, kuid ikkagi läks midagi valesti. Naine proovis veel viimast korda.
Niklas oli endassetõmbunud eraklik poiss, kes rääkis oma probleemidest ning päevasundmustest avameelselt ainult oma küülikule. Tal ei olnud eriti sõpru, kellega oleks võinud kõigest rääkida. Kooliski ei kuulunud ta kõige parimate ja tublimate hulka. Vahel ei leidnud ta mõistmist kodustegi poolt. Nüüd vaatleksin elulist konflikt raamatust, kus põrkusid erinevad suhtumised ja arusaamad isa Thomase, ema Karini ja poeg Nikklase vahel. Nikklas oli vihane, sest ta oli põhjuseta ning ülekohtuselt klassivenna Karli käest peksa saanud. Lisaks oli Karl Nikklase piipari puruks tallanud. Nüüd nõudis Nikklas oma vanematelt viivitamatut politseisse pöördumist. Vanemad reageerisid Nikklase nõudmise peale üllatavalt ükskõikselt, mainides pidevalt, et Nikklas mõtlevat juhtunu ise välja ning olukord polevat ültsegi nii tõsine. Nikklas loomulikult sellega rahule ei jäänud ja läks veel rohkem endast välja ning hakkas
vennalt veel enne et nad läheksid ujuma nagu nad seda vanastigi tegid. Ta tahtis niimoodi kaduda. Ta ujus paadist eemale ja mängis nagu upuks, kuid kui ta vend seda nägi hüppas ta talle järgi ja proovis teda päästa, seepeale aga hakkas ta veel kiiremini ja kaugemale ujuma ja ei tulnud tagasi kui ta vend teda appi hõikas. Ta oli veendunud et ta kustub teda tagasi..ega aimanudki, et tema vend, ujumistsempion võib uppuda. Hiljem aga sai ta teada et ta vend uppus ja oli enda peale väga vihane. Ta otsustas jääda sinna häärberisse üksi elama ja neid koomikseid kirjutada, mida Boyd siis nii tõsiselt võtma hakkas. Seda lugu rääkides jõudsid aga kohale Boyd ja Margaret, kes arvasid, et ta Sophiet hoopis ära uputada tahab ja käskisid Sophie kohe vabaks lasta. Rott ei saanud aru mida nad tahavad ja tahtis põgeneda. Seepeale aga läks kanuu ümber. Rott hakkkas teda otsima ja see järel hüppas ka Margaret vette. Vesi oli jää külm. Margaret hakkas põhja vajuma, Rott
Ta on nõus, sest ta loodab, et see liidab vihavaenus olevad pered omavahel. Julia hoidja tuleb randa, kus Romeo enda sõpradega aega veedab. Hoiatab teda, et tüdruk alles nii noor on ning Romeo palub tal Julia kirikusse saata, kus nad paari pannakse. Hoidja rõõmustab seda kuuldes kohe. Julia ilmub kirikusse ning toimub laulatus. Romeo sõbrad on rannas, kui sinna ilmuvad Capulettid. Nad soovivad ühega neist rääkida. Mercutio hakkab nalja tegema ning ajab nad närvi. Tybalt on tema peale vihane, kuna Mercutio oli enne üks Capulettidest, aga nüüd on Monteccidega koos. Romeo tuleb ning soovib rahu sõlmida Tybaltiga. Ta lükkab pakkumise tagasi ning uus sõda läheb lahti. Tybalt peksab Romeot ja Mercutio läheb vahele ning saab ise palju vigastada. Mercutio sureb Romeo kätevahel. Tybalt põgeneb ning Romeo sõidab talle järgi. Romeo on nii vihane, et sõidab otse põgenevale autole otsa. Tybalt põgeneb autost ning Romeo laseb ta maha. Romeo taipab mida ta tegi ning on shokis
KELA Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng koolieelses eas Blades et al. (2008a) kirjeldasid uurimusi, mis näitasid, et juba päris pisikesed lapsed suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (n kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Samas ei saa siiski väita, et imik mõistab ema emotsiooni. Ta pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Lapse emotsionaalne käitumine peegeldab esimesel 8.-9. elukuul kuue põhiemotsiooni ilmnemist (Izard, 1978; Tomkins, 1962). Umbes 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid (Lewis, 1992) nagu uhkus, häbi, süütunne jt. Seda kirjeldatakse kui
vastikust tekitas, et ta oma lapse merre heitis, kus too oleks uppunud, kui nümf Thetis teda päästnud ei oleks. Üheksa aastat kasvatasid nümfid Hephaistost salaja koopas ja õpetasid talle metalli sepistamise kunsti. Hüljatud laps maksis siis emale kätte, valmistades talle neetud võlutrooni. Hiljem nad leppisid ära ja Hephaistos vabastas Hera lõksust. Teine kord heideti ta Olümposelt alla, kui Zeus karistas Herat ning Hephaistos ema kaitseks ülbelt välja astus. Väidetavalt tõukas vihane Zeus sepa seejärel Olümposelt alla ning ta maandus Lemnose saarel, murdes seejuures mõlemad jalad. Saarel oli aga vulkaan ning hoolimata sellest, et ta oli sant, seadis ta saarel sisse sepikoja ja õpetas elanikele metallitööd. Ajapikku anti talle armu ja ta lubati taas jumalate elupaika, ehkki nüüd suutis ta kõndida vaid kuldsete karkude abil. Edaspidi ta rohkem Olümposele minemist kartma ei pidanud. Ta oli
Gaius Valerius Catullus´e luule analüüs (u 84-54 e.m.a.) Catulluse luule räägib peamiselt armastusest, sõprusest, kaastundest. Sageli kirjeldab ta isiklikke motiive, läbielamisi ja pettumusi. Keskset tegelast oma armulauludes nimetab ta Lesbiaks, kirjeldades tihti nii oma erootilisi kogemusi kui ka kibestust armastatu vastu. Teise suure alateema moodustavad pilkava alatooniga värsid, kus poeet alavääristab pahameelt varjamata poliitikuid, petistest kaubitsejaid ja sageli ka Caesarit ennast. Catulluse luule eeskujuks oli hellenismiajastu luule. Erinevalt varasematest suurtest luuletajatest ei keskendunud ta enam iidsetele jumalatele ja kangelastele, vaid rõhutas igapäevasemaid sündmusi. Tema luuletused olid innovatiivsed, paljude arvates isegi pinnapealsed ja naiivsed, kuid panid suuremat rõhku sõnakunstile ja ülesehitusele. Paljudes palades ka humoorikat alatooni. Ke...
Kusti pigistas Maalit, sest midagi muud ta ei osanud teha. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ning siis ta jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid pärast tundus see talle naljakana, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Siis läks Kusti teisest kohast sisse. Ta tahtis lakka pääseda, kuid midagi rasket oli seal peal. Lõpuks tuli Maali välja. Kusta oli vihane ning küsis, et kas ta on mingi poisike, kellega mängida. Nad jalutasid kodu poole. Maali rääkis, et ta armastab teda, kuid mehed ei pidavat oskama armastada. Kusta saatis Maali koju. Mõlemad jäid magama. LÕPP.
Seedimise keskpunktiks ja kõige tähtsamaks organiks on maks, kuna maksast lähevad need kõik ained jaotamisele ja töötlemisele. Seedimisel toimub ka nö kuumutamine ja happe sees söövitamine, mis toimub meie maos ja on vägagi sarnane laboris ainetega katsetamisele. Inimene saab ka vaimselt olla keemialabor. Kuna aju on meie organite pealik, siis ta tegeleb ka emotsionaalsete ja psüühiliste asjadega. Näiteks kui inimene armub või on vihane, tekivad samuti erinevad reaktsioonid kehas. Kuid siiski ei piirdu keemialabori võrdlus ainult organites. Inimese närvisüsteem on meie kehas kõige pikem juhe, mille abil meie keha saab vajalikku informatsiooni väliskeskkonnast. Kui inimene põletab näiteks käe ära, siis koheselt läheb see informatsioon ajju ja siis tagasi tervele kehale, mis tõttu tuleneb siis sellele õige reaktsioon (näiteks koheselt käe ära võtmine kuumaallikalt).
hea. Kehtib ka tänapäeval, oleneb inimestest. Armastuse tsitaate: 1. Meie ikka tapame neid, keda armastame, sest armastus toob viha ja suur armastus toob tulise viha. (näidend "Juudit", 1921) 2. Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. ("Parerga und Paralipomena", 1851) Object1 Object2 3. Mõtled ise, et su süda on täis viha, aga hoopis on armastus. See vihane armastus on kõige hullem. ("Elu ja armastus", 1934)
Kehakeel Kehakeelega seoses võib nii mõnelgi inimesel tekkida küsimus: mis kasu on kehakeele tundmisest? Vastus on ilmselge – kui on saanud selgeks, mida teatavad žestid märgivad, võib hakata “lugema”, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnades on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem, isegi võimatu on seda teha kehakeelega. Žestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida. Mina kasutan praktiliselt iga päev kehakeelt. Kuna töötan klienditeenindajana, siis kasutan kehakeelt tööl olles kogu aeg. Mitteverbaalse suhtlemise all võiksin ära mainida pilke, näogrimasse, keha üldist hoiakut, kulmukergitust, silmapilgutust, naeratust,õlgu, käte ja jalgade asendit ja liigutusi. Kassas töötades on just kõik ne...
tagasi onu koju jõuab, ilmub välja Fred -- noormees eelmisest elust, kes väidab, et nad olid Samantaga kunagi paar. Samanta ja Fred veedavad kõik päevad koos, meenutades aegu mil nad koos olid, kuni lõpuks Samanta avastab, et Jal, mees kellega ta saarel kohtus, on laulja ühes rokkbändis. Fred otsustab Samanta viia Jali kontserdile, Inglismaale. Enne minekut kuuleb aga Samanta pealt onu kõne, kus ta räägib kellegagi mingist Samanta isa rahast. Samanta on onu peale väga vihane ja lahkub kiiresti sõnagi ütlemata. Kontserdil olles, meenuvad Samantale kõik mälestused Jaliga ning peale kontserti saadetakse ta lava taha kus ta kohtub uuesti Jali ja ta sõpradega. Samal ajal saabub Samanta onu Karl ka Inglismaale ning selgitab kõik Samantale ära ja nad lepivad ära. Peale seda laabub kõik ning Samanta proovib uuesti onuga suhteid parandada. ,,Täht teises taevas''
2.) Põhiteemad: · Armastus Tatjana ja Jevgeni, Lenski ja Olga · Sõprus Jevgeni ja Lenski · Suhted erineva ühiskonnataustaga inimeste vahel Jevgeni ja kõik teised 3.) Konflikt: · Tatjanale meeldis Onegin, aga Onegin tahtis olla vaba. Hiljem kui Onegin kahetses, et ta Tatjana tunnetele ei vastanud oli juba hilja, sest Tatjana oli mehele läinud. · Duell Lenski oli Onegini peale vihane, sest ta tantsis Olgaga ning ta kutsus Onegini duellile, mille käigus Onegin tappis Lenski. Peale seda Onegin oli masenduses, läks reisima. 4.) Oluline stseen: · Tatjana nägi Oneginit. Ta sai aru, et tema jaoks on keegi olemas, avas talle oma hinge. · Duell Onegini jaoks karm kuna ta tappis sõbra. Peale seda läks rändama. Kui seda poleks olnud oleks ta vbl Tatjana ära kosinud ja elu oleks teistmoodi
Absent from-puuduma Abstain from-halvast harj hoiduma According to-vastavalt Account for-põhjendama Accuse sb of-süüdistama Accustomed to-harjunud Acquainted with-tuttav millegi/kellegagi Advantage of-eelis Advice on-nõu andma Afraid of-kedagi kartma Afraid for-kellegi pärast kartma Agree with sb on sth-nõustuma Aim at-sihtima Allergic to-allergiline Amazed at/by-imestunud Amount to-ulatuma sinnani Amused at/with/by-lõbustatud Angry at what sb does-vihane Angry with sb about sth-vihane Angry with sb for doing sth-vihane Annoyed with sb about sth-häiritud (in)answer to-vastus Anxious about sth-murelik Apologise to sb for sth-vabandama Appeal to/against-meeldima Apply(to sb)for sth-kandideerima Approve of-heaks kiitma Argue with sb about sth-vaidlema Arrest sb for sth-arreteerima Arrive at(a small place)-saabuma Arrive in(a town)-saabuma Ashamed of-häbenema Ask for-küsima midagi Ask sb a question-küsimust kelleltki küsima Astonished at/by...
Bob: Emme, palun, kas ma saaksin jäätist? Ema : Ei varsti on aeg teed juua ja sa rikud oma isu ära. Bob: Aga emme, ma ütlesin palun. Ema: Ma tean ja see oli armas, kuid vastus on ikka ei. (Poiss hakkab jonnima, öeldes, et emme on päh ja ei armasta teda enam. Ema jääb täiesti rahulikuks: ta teab, et lapse asi on jäätist tahta, aga tema on tema ülesanne lapse söömisharjumusi kujundada.) Ema: Sa näed nüüd tõeliselt vihane välja. Bob: (Karjub täiest jõust) Ma olengi tõeliselt vihane! Ema: Mul on kahju. Vihane olla on hirmus, kas pole ? (Ema annab pojale loa oma viha tunneteda, , andes teada, et see on normaalne ja aktsepteeritav.) Bob: (Hakkab nutma, ent endiselt ikka veel karjudes.) JAH ON KÜLL. Ema: Hakkab nüüd kinni pisaratest ja keskendub uuele esilekerkivale tundele.) Ja nüüd näed sa tõeliselt kurb välja. Bob: (Reageerib ema pehmele häälekõlale.) Olen tõesti kurb, sest ei saa jäätist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
