Olli lugu. Kui ta noorem oli, ihkas ta saada politseinikuks. Seejärel ehitajaks. Siis näitlejaks ja lauljaks ning ka modelliks. Pärast kümnendat eluaastat selgus, et modelli ega näitlejat temast ei saa, seega jäi sõelale veel laulja-amet, sest laulda oskas ta hästi. Mõne aasta möödudes mõtles ta aga juba kunstniku elukutse peale. Ka joonistamine oli tal täitsa käpas. Siis läks veidi aega veel mööda ning juba enne oma kahekümnendat eluaastat teadis ta, et on kirjanikuks sündinud
Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Holden Gaulfieldi mäss teda ümbritseva maailma vastu Holden Gaulfield oli võrdlemisi tasakaalutu, kuid sellest hoolimata mitte halb 17aastane koolipoiss. Peamine asi, mida Holden ihkas oli olla täiskasvanu. Et seda saavutada kutsus ta endast vanemaid kaasõpilasi lapsukesteks, mis muidugi teistele ei meeldinud. ,,Ei, sa ei teeks seda, Ackleylapsuke. Kui sul oleksid tema rahad, oleksid sa üks suuremaid..." ,,Tead, aitab sellest Ackleylapsukesest. Kurat võtaks. Mina passin sulle papaks, sa tohman." (lk 28) Samuti valetas ta ennast korduvalt vanemaks, et baarides ja lokaalides alkoholi saada, sest tundus, et sigarett on lubatud juba selles eas
Juudit alguses väga sõnakas, Juudit rääkis õigusest, kuigi naised peaksid hoopis armastama, mitte õigust taga nõudma, et Olovernes saaks kuningaks. Olovernese meelest oli Juudit väga ebatavaline naine. 7.Miks ja kelle sõjalaagrisse läheb Juudit? Juudit läheb Assuri leeri, kuna ta oli saanud Jehoovalt nägemuse, et tema on ainuke, kes suudab Iiseaeli päästa näljast ja piinast. 8.Keda näeb Juudit Oloverneses ?Miks? Juudit näeb Oloverneses kõige rohkem siin maailmas, ta ihkas teda näha maailmavürstina ja kuningate kuningana. Ta näeb ka Oloverneses oma kungatepoegade ja -tütarde isa. 9.Juuditi kuriteod. Mis ajendas Juuditit nendele tegudele ? Põhjendus Juuditi kuriteoks oli see,et ta tappis omamehe Olovernesi. Ta tappis ainukese keda ta oli armastanud. Ta raius Olovernese pea maha. Ta tappis ka oma mehe Manasse, kuna Juudit ei saanud lapsi, ta ei tundnud armastust ja abieluvoodil ihakas Juudit vaid tema elu. 10
,,Ilias'' 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased
,,Ilias’’ 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased
Ta uhkeldas oma võimekusega ja nautis enda ülistamist ja kummardamist teiste juhtide poolt, kes talle selles võitluses appi tulid. Kuna aga esimene edu tuli suuresti tänu Achilleusele, siis ei jaganud Achilleus Agamemnoni arvamust, nagu oleks kuningas ise tohutu edu saavutanud, kuna võitlesid ju ikkagi sõdalased. Achilleusele ei meeldinud Agamemnoni suhtumine oma sõdalstesse ja rahvasse, sest viimane ei huvitunud rahva heaolust ega nende saavutustest, vaid ihkas ainult võimu ja vara. Achilleus julges juhtida kuninga tähelepanu sellele, et edu ja võit talle tuleb läbi sõjameeste ja ka Achilleuse. Seepeale ütleski Agamemnon Achilleusele, et :`` Ajalugu mäletab vaid kuningaid, Sinu nimi kirjutatakse liivale.`` Ilmselt oli osaliselt ka Agamemnonil õigus seda väites. Tõepoolest, tihti ongi ka elus nii, et võitlused ja raskema töö teevad tavainimesed, sõdalased, töölised jne, kuid au ja kiituse saab kuningas või juht
Kui "Faustis" oli see leping Saatanaga, siis milline rändmotiiv on "Hamletis"? Too näide mõnest teosest, kus esineb sama motiiv. 15.1 Motiiv on "kättemaks". Sama motiiv esineb "Lodjavahi surmas". 16 "Hamletis" on vähemalt kolm tegelast, kes ihkasid kättemaksu. Kirjuta, kes need olid, mille eest nad kätte maksta tahtsid, kuidas see neil õnnestus? 16.1 Laertes- tahtis Hamletile kätte maksta Ophelia surma eest. 16.2 Hamlet- ihkas kätte maksta Claudiusele kuningas Hamleti müritamise ning selle varjamise eest. 16.3 Claudius- ihkas kättemaksu Hamletile selle eest, et too tema patust teada sai. 17 Arutle, kas kättemaks on ainus tee õiglus jalule seada. Millised võimalusi pakub elu peale kättemaksu? 17.1 Kättemaks ei ole ainus tee. On veel süümepiinad, mis karistavad seda inimest ise.
sobiks. Ta ei osanud oma armastust välja näidata ja see tekitas mitmeid probleeme nii Anna kui ka Eeviga. 3. Kuidas kohtles Villu Kuusiku Eevit ja miks oli tema elu raske? (3 näidet) Kuusiku Eevit ei kohelnud Villu vääriliselt. Eevi soovis ema katusealt minema saada. Katku Jüri ehk Villu isa arvas, et Eevi pole hea minija ning ei lubanud tal nende juurde kolida. Naine lootis, et neist Villuga saab paar, kuna neil oli vallaslaps. Villu aga ihkas hoopis Kõrboja perenaist Annat. Terve elu oli ta tundnud tagakiusamist ja mitte aktsepteerimist. Villust hoolis ta väga ja oli tema vastu hell. 1. Eevi elu oli olnud raske, kuna üks mees kiusas teda. Naise kaitseks astuti välja ning tapeti kakluse teel. Tapjaks osutus Villu ja selle eest pidi ta ka 2 aastat vanglas istuma ja ta pidi last üksi kasvatama ja ootama oma elu armastust. 2. Veel pidi ta kannatama armukolmnurga tõttu. Eevi ihkas Villut, kuid Villu armastas tegelikult Annat
nad veedavad järjest enam aega koos Raamatu lõpus plaanivad nad sõita Itaaliasse ja elada seal õnnelikult Kirjaniku hoiak Anna traagika suhtes Autor ei poolda armastuseta abielu Autor ei mõista Anna suhet Vronskiga hukka Autor kirjeldab Anna hingeelu, võitlust iseendaga armastus või abielu ja sellest sündinud poeg? Levini ja Anna otsingute ühised jooned Mõlemal oli olemas oma ideaalkujutelu suhtest: Anna ihkas tõelist armastust ja kirge, hoolimata ühiskonna arvamustest Levin ihkas naist, keda armastada (mitte nö "vanemate valitud" abielu) ja kellega koos kasvata lapsi aususes ja truuduses Tänan kuulamast!
päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masen-davaid ja nukraid luuletusi eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesaju-ga, kord hukutab oma salakavalate tuultega merel laevu. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. Sellest kirjutab oma mälestustes Konstantin Lepp: "See oli alles mõni aasta tagasi, kui Juhan Liiviga tuttavaks sain. Olin nii palju tema kurvast seisukorrast kuulnud, tema töid lugenud, aukartuses kui pühadust. Oli kevade, kui temaga esimest korda kokku puutusin. Ta oli hiljuti Tallinna tulnud, oli merest ülivaimustatud ning ihkas merele minna, kuhu ta veel kunagi ei olnud saanud. Mäletan, kuidas ta ütles, kui keegi meist tema ettepanekust merele minna suuremat ei
"Kas Tiina on kaotaja või võitja" Tiina on August Kitzbergi draama "Libahunt" peategelane. Tiina oli tüdruk, kes ilmus Tammarude ukse taha samal õhtul, kui hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Tammarud võtsid tüdruku enda juurde ja aastaid hiljem, kui perepoeg Margusel oli aeg hakata naist võtma (pere soov oli, et Marguse naiseks saakas Mari, kuid Margus ihkas Tiinat naiseks), pöördus Mari Tiina vastu ning süüdistas teda libahundiks olemises. Tiina jooksis metsa. Hiljem, loo lõpus, Laseb Margus Tiina hundi pähe maha. Tiina on nii kaotaja kui ka võitja. Kaotusi oli üsna erinevaid. Minu arvates oli suurim kaotus talle tema ema surm. Ta kaotas kodu (sattus Tammarude juurse). Ta kaotas ka Marguse , kes ei soovinud/ ei julgenud Tiinaga kaasa minna. Tiina elu lõpp ehk surm oli ka üks suurimaid kaotusi ja võib-olla ka kõige suurem.
vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Hannes kolis mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale, aga ta tundis seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust.Talle ei meeldinud seal olla, ta igatses tagasi mere äärde.Samas käis Hannes palju ka merel.Ka seal ei meeldinud tal olla ja ta igatses väga kodu. Hannese vastandiks on see-eest tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga.Tema just ihkas vabadust ega viitsinud kodukohas konutada.Ta lahkus juba suhteliselt teose alguses tööle maailmamerele. Romaani lõpus taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal.Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga.Kes on kunagi olnud randlane, jääb selleks elu lõpuni, elagu ta kas või tuhandeid kilomeetreid merest eemal.Seal, kus on
Eduard Vilde "Tabamata ime" E. Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud "kuulsa" klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi
heitis, oli Hedu. Hedu vanemad ei hoolinud tütre palvetest, kes ei tahtnud Toomasele minna. Kui Hedu pärast pulmi koju sõitis, eksitasid kalmulised hobuseid ja Toomas lubas Hedu neile. Järgmine naine Mareta oli orb, kelle soovi keegi ei küsinudki. Tema elu mehekodus kujunes talumatuks. Seda saatsid mehe peks ja sõim, ämma–äia kurjustamine tema päritolu ja vaesuse pärast, raske töö ja kolme lapse eest hoolitsemine. Toomas tüdines varsti naisest ja ihkas nooremat. Mareta tapeti metsas mingite mustade meeste poolt, kes võisid olla ka Toomase saadetud. Viimaseks naiseks Toomasele sai Mai, keda oleksid oodanud ees juba vanatüdruku–aastad. Nii viiski elu kokku kaks kurja inimest: Toomase ja Mai. Laisk, riiakas Mai ainult sõi ja magas ka talu perenaisena. Peagi tüdines Mai elust koos Toomasega, kes alalõpmata küla peal prassis. Lõpplahendus oli ootuspärane: Mai tappis mehe ja põgenes metsa, kust tagaajajad ta kätte said ja hukkasid.
Taluperenaisel ei olnud kuigi palju raha ja oma viimaste sentide eest ostis ta võlukunstide raamatu ja hakkas võlumist õppima.Naine oli nädal aega proovinud üht trikki teha, kuid ikkagi läks midagi valesti. Naine proovis veel viimast korda. Käis suur pauk üle kogu kuningriigi ja hetke pärast leidis taluperenaine end kitsekest kallistamast. Nüüd, kui taluperenaine seda trikki oskas, võis ta endale lubada kõike, mida hing vaid ihkas. Kuri võlur põgenes linnast, kui kuulis, et ka tavalised inimesed võivad maagiat osata. Kitseke ja taluperenaine elasid õnnelikult elu lõpuni.
tal paremat lahendust leida. Olles tsiselt vastuolus hiskonna eelarvamusega, ei leidnud ta muud vimalust, kui endalt elu vtta. Tol ajal oli abielu palju vimsam liit, kui praegu ja petmine oli vga tsine teema, millesse suhtuti karmilt. Anna oli rikkunud reegleid selles liidus, mistttu ta seaduslik abikaasa, Aleksandrovit, tahtis lahutust ja lapse endale jtmise igust. Ta arvas, et Anna ei ole vimeline lapse eest hoolitsema, kui juba temale selja keeras. Anna oli aga noor ning ihkas armastust. Seetttu ta krahv Vronskisse armuski. Kuid Anna armastas ka oma last vga, ega tahtnud temastki loobuda. Ta ootas oma mehelt lahutust, et saaks vhemalt Vronskiga juba abielluda ning pseda ldsuse halvakspanu alt. Kuid Aleksandrovit ei suutnud Annale andestada tema kitumist ja ei tahtnud lahutust anda, kuna tol ajal ei olnud see kombeks. Anna muutus lahutuse ootamisest ha krsitumaks. Samuti viis teda meeleheitele asjaolu, et Aleksandrovit ei lubanud tal lapsega kohtuda ning oli
Arutlus 1939 1940 vapustas kogu maailma II Maailmasõda. Selle võitjateks olid suurriikidest Suurbritannia, USA, NSVL ja Prantsusmaa. Suurimateks kaotajateks Euroopa rindel olid Saksamaa ja Itaalia. Teistel rinnetel Jaapan. Kui kaotajate leeri purustasid võitjad jõuga, siis nende endi ühtsust hävitasid eelkõige poliitilised lahkarvamused. NSVL oleks heameelega näinud enamust maailmas kommunistliku ideoloogiat kummardamas, samas aga lääneriigid toetasid iga riigi iseseisvust ja demokraatiat. Peagi toimusid NSVL abiga Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias kommunistlikud riigipöörded. 1948 aastal hakkas NSVL piirama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. Seal hulgas sulges punaarmee kõik teed mis ühendasid ida ja lääne Berliini. Lääneriigid vastasid sellele õhusillaga, st toitu ja muid tarbekaupu trantsporditi lennukitega. Nähes, et Berl...
Põhja-Aafrika oma mõjupiirkondadeks-Prantsusmaa PRANTSUSMAA- sai tegevusvabaduse Marokos ja INGLISMAA Inglise-Prantsuse liit ohustas Inglismaa sai oma valdusse Saksamaa julgeolekut. Egiptuse (Suessi kanal) Prantsusmaa ihkas kätte 1911 Saksa-Prantsuse leppega PRANTSUSMAA- maksta alanndava kaotuse nõustus Saksamaa Prantsusmaa SAKSAMAA eest 1870-1871 Prantsuse- ülemvõimuga Marokos ja sai Saksa sõjas. vastutasuks osa Kongost. Prantsusmaa kardab kahe PRANTSUSMAA-AUSTRIA Prantsusmaa pole huvitatud saksakeelse riigi (Saksamaa ja
Eesti Merendus Merendus on riigi majanduskasvu üks aluseid. Läänemere maade transpordisüsteemis omab meretransport mahud on kasvanud väga kiiresti tänu transiitvedudele. Eestis on väga kõrgelt arenenud parvlaevaliiklus olulist tähtust maantee- , raudtee-, sisevee-, ja lennutranspordi kõrval. Meretranspordi. Juba praegu on Tallinnk üks Baltimaade suurim parvlaevliikluse ettevõte. Merelaevandus on laialt levinud tööharu , mis on populaarne igal pool maailmas. Laevandus on tõhus ja kiire. Aina suuremad ja suuremad laevad suudavad transportida suuri hulki kaupa. Meretransport on äärmiselt avatud ka rahvusvahelise konkurentsile. Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat , särge. Eestis püütud kala saadetakse kas teise riiki või töödeldakse fileeks. Kala on ka tähtis maanteetranspordile. On seatud ka teatud kvoodid Eesti kvoodid Läänemerel 2006: - 31 490 ...
surma. See otsus pahandab Hamletit, sest tema jaoks oli ema abiellumine oma kadunud abikaasa vennaga sobimatu ning liiga rutakas tegu. Hiljem kui Hamlet saab teada, et Claudius ka mõrvas tema isa, lisandub üheks põhjuseks ka täiesti loomulik kättemaksuiha. Claudius oli salakaval ja julm ning mürgitas Hamleti isa, kui ta oli rahulikult maganud. Hamlet oli seetõttu raevunud ning pulbitses vihast oma onu vastu. Kättemaksu ihkas ka Hamleti isa vaim ja palus seega printsil temagi eest Claudiusele tasuda. Ausa ning sõnapidaja mehena ei saanud Hamlet ometigi antud lubadust murda. Samuti austas ja armastas prints oma isa väga ning tegi kindlasti kõik, et tema viimast soovi täita. Õnnetul kombel Hamlet hukkus ning selles võib süüdistada põhiliselt Claudiust, kes kasutas ära Laertest ja tema viha Hamleti vastu. Täpsemalt pakkus Claudius välja
mõeldamatu. Lisaks sellele põgenes Tiina huntide eest. Kõige autoriteetsem vastuargument Tiina olemuse tõestamiseks on minu meelest aga see, et Marguse püssist tulistatud kuul oli tavaline tinakuul ning see tappis Tiina. Tõelise libahundi tapab vaid puhtast hõbedast kuul. Seega võib järeldada, et Tiina polnud siiski libahunt. Ta oli mustlashing, kes ihkas tohutult vabadust, tema tõekspidamised mõisteti hukka ning seetõttu langetas ta ootamatuid otsuseid. Kuid need teod temast siiski libahunti ei tee.
kuid naine rahustas teda ja kutsus lapsed sisse. Hans ja Grete ei aimanud mingit ohtu ja uinusid rahulikult. Hommikul äratas neid aga hoopis kole nõid. Magusa maja asemel leidsid nad end armetust hurtsikust. Nõiamoor otsustas Hansu patta panna ja ära süüa. Kui Moor ahjus puid kohendas, lükkas Grete ta ahju, et oma venda päästa. Lapsed otsustasid sellest süngest kohast kiiresti lahkuda. Nad võtsid kaasa nõiamoori kassi,kes ammu endale uut peremeest ihkas. Enne öö saabumist märkasid lapsed viimaks oma kodumaja. Suur oli vanemate rõõm oma lapsi nähes. Hans ja Grete lubasid edaspidi ettevaatlikumad olla. Kes on selle muinasjutu peategelased? Vali õige vastus. a) Puuraidur ja tema naine b) Nõiamoor ja kass c) Hans ja Grete d) Öökull ja kass Kes juhatas lapsed nõiamoori maja juurde? Vali õige vastus. a)Puuraidur b)Öökull c)Kass Mida tahtis nõid Hansuga teha? Vali õige vastus. a)Ära süüa
seda inimest peavad teised kuulama. Ralph eesmärgiks on saarelt pääsemine. Selleks et pääseda tuleb teha mäe otsa tuli. Suure sagina käigus süttis mets põlema ja üks väike poiss jäi kadunuks. Ralph kutsus kokku uue koosoleku ja poisid arutasid, kuidas ööd ara elada ning Ralph pakkus välja onnide ehitamise. Kõik teised olid sellega nõus. Aga siis tekkisid lahkhelid Ralphi ja Jack Merridewi vahel, sest Jack Merridew, kes juhtis ka ühte kampa seal saarel, ihkas ka saada pealikuks. Jack polnud huvitatud tule hoidmisest ega onnide ehitamisest, tema oli huvitatud vaid sigade küttimisest ja tapmisest. Lahkheli tulemusena lahkus Jack kambast ja moodustas enda suguharu, pea kõik vanemad poisid läksid temaga kaasa. Jacki suguharu tegeles peamiselt küttimisega, lauldi sõjalaule, tantsiti ning tehti rituaale. Jackile alluvad poisid tapsid mängu käigus Simoni ning ei kohutanud enam inimest tappa
05.2011 ,,Meie aja kangelane" Mihhail Lermantov Tln 2006 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mina tegelane kohtus Maksim Maksimõtsi Kaukaasias.Too jutustas huvitavaid seiklusi. Maksim kohtas Petsoriniga, nad sõbrunesid. Pulmas kohtas Maksim Kazbitsi, kellel oli parim hobune. Azama ihkas väga teda. Petsorin ja Azama tegid vahetuskaupa. Azama röövis õe ning Petsorin varastas hobuse. Kui Petsorn ja Maksim olid jahil, röövis Kazbits Bela. Petsorin tulistas, hobune langes, Kazbits sai põgenema. Bela oli haavatud ning paari päeva pärast suri. Petsorin jõudis Tamani. Ööbimismajaks oli hurtsik, kus elas pime poiss. Ta varastas kõik Petsorini asjad. Petsorin jõudis Pjatigoraskiasse. Kohtas tuttavaid Grusnitskit, Veerat ning vürstinna Ligovskajat ja tütart Maryt
Turja Laasi oli väga jutukas, elutark, paljude kogemustega. Püüdis leida kõiges midagi head. · Pereliikmed: *Isa Turja Laas. *Ema, kes oli tagasihoidlik, heasüdamlik, hoolitses alati eelkõige teiste vajaduste eest. Ta ei kurtnud kunagi ning ei tahtnud kellelegi tüliks olla. Suri vanadusse, oma haigusega kedagi teist segamata. *Tütar Marie läks mehele ja sai palju lapsi. *Vanem poeg Arno, tal ei olnud kõige parem iseloom, ta ihkas vabadust ja ei tahtnud kodukohta jääda, sellepärast ta ka teose alguses lahkus maailmamerele tööle, perele vahel kirjutades ja raha saates, kuid hiljem ei andnud ta endast märku ning keegi ei teadnud temast enam midagi. *Keskmine poeg Klaus, kes ei olnud just kõige suurem töö rügaja, kuid ta siiski oli abiks igapäevatöödel. *Noorim poeg Hannes · Omavahelised suhted erinevate pereliikmete vahel: Tervikuna oli pere üsna
kalavarude osakond ja kalamajandusega Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakond. Nii mere- kui magevee kalapüük on Eestis majanduslikult tähtsal kohal. Indikaatorliikide hulka kuuluvad räim, kilu, tursk, koha ja ahven. Majanduslikumalt kõige olulisemad liigid on räim ja kilu. Kalandus on üks mitmekülgsemaid ja samas ka probleemsemaid valdkondi merega piirnevad riigis. Veel eelmisel aastakümnel võisid kalurid püüda kala niipalju kui süda ihkas, kuid nüüd, kalavarude vähenedes, tuleb resurssi kasutamist reguleerida. Kalavarude olukord on väga halb ning sellise olukorra põhjuseks võib pidada nii klimaatilisi tegureid kui ka kalameeste intensiivsemat püüki. Olemasolevast kalaarvust ei piisa, et tagada küllaldane teenistus kõigile rannakalanduses hõivatud isikutele. Sellises seisundis on liialt suur püüdjate hulk rannakalanduse arengut piiravaks teguriks. Ülepüüdmine vähendab ka merekeskkonna
W.Scott ,,Ivanhoe" *Mille põhjal võib väita, et kuningas Richard kehtestab kuningavõimu kui jõudu, mis peab kehtestama õiglase korra riigis. Kuningas Richard Plantagent oli suuremeelne, romantiline kuid samas ka auahne riigivalitseja. Ta oli normannide soost pärit tulevane valitseja, paraku ihkas seda kohta ka tema vend John, kes kasutas oma võimu suurendamiseks asjaolu, et Richard võitles samalajal Palestiinas. Seega pidi Richard tagasi tulles tegema kõik endast oleneva, et saavutada taas enesele kuuluv võim ja hukkutada türaanist valitseja John. John oli teadlik, et tema vend ükskord tuleb tagasi, seega tegi Richard kõik vajalikud ettevaatus abinõud, et tugevdada enese võimu ja vähendada venna liitlaste arvu riigis.
Film ,,Amadeus" räägib noorest, andekast noormehest nimega Wolfgang Amadeus Mozart. Filmis räägiti Mozarti elust, tema hiilgehetkedest ja ka tema allakäiguteest. Mozart sündis muusikute perekonda. Ta alustas oma karjääri väga noorelt. Noorena harjutas ta väga palju oma isa käe all. Juba 6 aastaselt alustas Euroopa linnades esinemist. Ta tõmbas endale palju tähelepanu, nii keisrite, kui ka lihtrahva seas. Eriti jäi ta silma Salierile, kes ihkas juba noorena saada kuulsaks heliloojaks, aga pidi oma isa vastumeelsuse tõttu oma unistustest loobuma. Saatusliku pöörde tõi Salieri ellu tema isa surm. Elu hakkas minema tal just nii nagu ta seda soovis minevat. Ta asus tööle Austria keisri õukonda, kus ta oli austatud helilooja. Kuid ühel saatuslikul päeval kohtas ta Mozarti, kes oli tulnud keisri jutule. Keiser oli Mozartist sedavõrd vaimustuses, et tellis talt ühe ooperi, nii-öelda proovikiviks. Mozart
"Ole ometi tasem, mis on veelgi kenam uut aga, uut ma ei tahtnud enam. Mina sain sellest luuletusest nii aru, et Betti Alver on ise see tüdruk siin luuletuses. Ta tahtis omale tulipunast vihmavarju, ta ihkas seda kõige rohkemrohkem kui nukku ja nukutuba, see oli tema kõige suurem unistus. Lõpuks ta unistus täitus ja ta mängis sellega, kuni ema teda tuppa sööma kutsus. Peale söömist õue minnes märkas, et tulipunane vihmavari oli katki, ta ei mõistnud, kes oli tulipunase vihmavarjuga nii teinud. Ema lohutas teda, et ostab uue, kuid uus vihmavari poleks olnud see... Kristjan Erm
Lenski – rõõmsameelne, naiivne armastaja ja unistaja, temas oli vankumatut usku maailmasse ja õnne, imetles maailma ning enda kallimat Olgat Olga – rõõmsameelene veidi isegi lihtsameelne tütarlaps, samuti väga seltskondlik, tema elus polnud kunagi probleeme Kokkuvõte: Puškini romaani “Jevgeni Onegin” põhiteemaks on armastus ja ühiskond. Liiga kaua oodates võib armastus käest lipsata nagu juhtus teoses Onegini ja Tatjana suhtes. Onegin oli tegelane, kes ihkas vabadust, sest temale tähendas vabadus õnne. Ta ei tahtnud abielluda ja ennast kellegagi liiga tihedalt siduda, tal oli keeruline iseloom ning vahel tundus mulle, et Onegin ei saa ise ka aru, mida ta elult tahab. Tegevuspaikadeks oli loodus, kus Tatjana armastas viibida ja lossid/mõisad, mis viitavad sellele, et tegemist oli romantilise teosega. Tatjana oli keerulise iseloomuga vaikne tütarlaps, kelle armastus Onegini vastu jäi algselt vastuseta. Küll aga
Dekameron Kolmanda päeva neljas novell: Panfilol palutakse jututada naljalugu. Lugu oli ta naabrist: vend Puccio oli sügavalt usklik ja soovis alatiseks õndsustunnet ja kindlustada seda, et ta läheb peale surma paradiisi. Ta naine (Isabetta) oli kui ladvaõun - värske ja särav. Kui ta tahtis mehega magada, hakkas mees Kristusest rääkima. Vend Puccio kohtas munka, kes neil tihti külas käis. Munk sai kohe aru, mida naine ihkas. Kahjuks oli Puccio alati kodus, kuid kaval munk mõtles välja, kuidas Isabettaga vallatleda. Munk rääkis mehele väljamõeldud jutu, kuidas vaimulikult kiirelt koht paradiisi kindlustada. Puccio pidi terve öö kuni hommikuse jumalateenistuseni õues palveid lugema. Selle aja vältel jõudsid munk ja Isabetta terve öö koos olla. Kord mees kuulis neid, kuid jäi naise vale uskuma. Pärast neljakümnendat päeva oli Puccio pihtimine läbi, kuid armukesed said pärast seda
koju,ehmatas nii,et oli mitu päevahaige.Kättemaksuks sõi konkurendi viljaturult välja. Goriot-Väga rikas,Oskas ainult oma ala,muidu harimatu,liht-tööline.Kõrgkiht- krahvid,aadlikud(kuningas annab,pärandatav)Tõusikuid (Goriot) aadlikud põlgasid. 5)Tütarde abielud: Goriot andis mõlemale tütrele kaasavaraks poole oma varandusest 800000 franki. Anastasic abiellus krahv de Rastaud´ga.Anastasic oli nõrkus aristokraatia vastu,tahtis olla tähtsal positsioonil ja tuntud.Delphine ihkas raha,rikkust,abiellus Nucingeni,pankuriga.Mehed ei lubanud enam külla tüdardele.Goriot nägi neid ainult siis,kui mehi polnud kodus või piilus salaja kaarikuid.Tütred isa mudiu vaatamas ei käinud,ainult siis,kui raha tahtsid. Abielu:Raga pärast,armastust polnud,omavahel eriti läbi ei saanud,mõlemas armukesed(avalikult käisid koos teatrin jne)Armuke oli naisel saatjaks,mees sai oma armukesega väljas käia- omavaheline"kokkulepe"
Isa lause peale, "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus," vastab poeg, ,, Sina oled seda teinud ja minu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnud; aga armastust ei tulnud, teda pole tänapäevani Vargamäel". Pearut on alguses kujutatud Andrese vastandina. Viimane on põikpäine töörügaja, kes ei mõista oma naabri kergemat suhtumist töösse. Pearu oli aga kaval mees, kes pani teised inimesed enda heaks tööle ja võttis siis kogu kiituse tehtu eest enda peale. Pearu ihkas olla kõige parem, töökam ja tugevam. Samuti oli Pearu väga enesetähtis. See ilmneb ka romaani neljandas peatükis, kui ta kõrtsist koju tulles aiavärava maha sõidab, kuna seda talle ei avata. Ta oli harjunud, et inimesed tema ümber teda kiidaksid ja teenindaksid, kuna vastupidine olukord oleks olnud lihtsalt mõeldamatu. Andres vastupidiselt tahtis kõikide töödega ise toime tulla ja mitte kõrvalist abi paluda. Kuid samuti ei tahtnud Andres oma ülenaabrist
Kuuekümendatel eksisteeris rühm inimesi, kes ei hoolinud rahast või materialismist, vaid nende jaoks olid esikohal vaimsed väärtused - hipid. Protestiks elasid nad vaid hetkes ning väitsid, et nende eluviisid ja mõndade puhul ka narkootikumide tarbimine ei ole võrreldav ühiskonna kasumijahiga. Kuigi ühiskonnas võeti nende vastu halvustav hoiak, ei hoolinud nad sellest. Nad elasid selle nimel, mida nende süda tõeliselt ihkas, milleks oli tavaliselt vabadus, rahu ja armastus. Sellist käitumisviisi tänapäeva maailmast leida on väga keeruline ülesanne. Mõni tänapäeva inimene ei oska unistadagi sellisest elust, kus poleks piiranguid ja käitumine alluks oma tunnetele. Tänapäeva inimesed on jätnud vaimsed väärtused tahaplaanile ja tõstnud materiaalse heaolu esmaseks. See võib olla põhjustatud sellest, et tänapäeva arenenud ühiskonnas on inimestel palju suuremad võimalused kui kuuekümnendatel
VÄIKE PRINTS Ühel imetillukesel planeedil elas kord üks Väike prints, kes ei mõistnud suuri inimesi, kes veel kunagi oma elus polnud loobunud küsimustest, mille ta kord oli esitanud ning kes armastas meeletult oma koduplaneedil olevat väikest roosi. See prints polnud sugugi mitte tavaline prints, kes ihkas elas uhkes lossis, seljas kullatud rüü ning peas sädelev kroon. Ta oli tilluke prints veelgi tillukesemalt planeedilt, kus ta valitses oma kahte tulemäge ja roosi, kuid talle piisas sellest, et õnnelik olla. See prints oskas vaadata asju läbi oma südame ning ta teadis, et kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Ta oli Väike prints. ''Väike prints" on lugu printsist, kes lahkus imetillukeselt koduplaneedilt, sest läks tülli seal kasvava roosiga
eeterlike õlide aroomide taustal. Hommikul äratas neid aga hoopis kole nõid, tuli välja, et maja on hea energiaga ainult südaööl, tegemist on seebikojaga. Isuäratava maja asemel leidsid nad end armetust hurtsikust. Nõiamoor otsustas Hansu patta panna ja ära süüa. Kui vanamoor ahjus puid kohendas, lükkas Grete ta ahju, et oma venda päästa. Lapsed otsustasid sellest süngest kohast kiiresti lahkuda. Nad võtsid kaasa nõiamoori kassi,kes ammu endale uut peremeest ihkas. Enne pimeda saabumist märkasid lapsed viimaks oma kodumaja. Suur oli vanemate rõõm oma lapsi nähes. Lapsed rääkisid enda öistest seiklustest, kell oli just saamas 11. Oht oli möödas ja vanemad jooksid reipal sammul seebikoda vaatama, tekkis suurepärane äriidee, mis viis kokku nii laste vajadused, kui ka rahalise seisundi. Probleem oli justkui kadunud. Ökoseepe valmistatakse ainult keskööl, tund aega, et seebid tuleksid võimalikult kvaliteetsed
ning kasutas alatuid võtteid, et Andrese elu raskemaks teha. Pearu pahatahtlikkuse üks põhjus peitus minu meelest kadeduse taga Pearule sümpatiseeris Andrese naine Krõõt. Pearu pidas Krõõta täiuslikuks naiseks. Pearu oli väga enesekeskne. Seda tõestab romaani IV peatükk, kus Pearu kõrtsist koju tulles aiavärava maha sõidab, sellepärast et talle seda ei avatud. Ta oli kaval mees, kes pani teised enda heaks tööle ning kogu au ja kiituse tehtu eest võttis enda peale. Pearu ihkas olla kõige parem, töökam ja tugevam. Andres vastupidi oli põikpäine töörügaja, kes ei mõistnud oma naabri kergemat suhtumist töösse. Ta tahtis kõigega ise hakkama saada ning kõrvalist abi mitte paluda. Samas ei tahtnud Andres Pearust sugugi kehvem olla ning ta hakkas ihkama järjest rohkem paremaid asju. Mõlema ühiseks omaduseks võib pidada kangekaelsust ning tegelikult ka kadedust üksteise suhtes. Teose lõpu poole hakkas Andres aina enam Pearuga sarnanema
Aga kui võrrelda neid mänge tänapäevaga, siis ega sellised tegevused enam moes küll pole. Nüüd vaadatakse rohkem mänguasjade poole kui minnakse loodusesse konnadega mängima. Tänapäeval on see pereelu hoopis teistsugune , pole laste ja vanemate vahelist kartmist ja kaitsmist, kuigi seda tuleb ka harva ette. Praegu tahetakse aina uusi asju ning istutakse arvutis, vanematel pole enam lihtsalt aega jälgida, mida lapsed teevad. Vanasti tehti, mida süda ihkas, käidi kasvõi metsas. Kui nii vaadata on tänapäeva lapsed ära hellitatud hea toidu, arvutimängude ja muude mugavustega. Minu meelest oli Vargamäe laste elu vägagi hea ja ilus. Nende elu oli vaba, just see ongi see, mida lastel ja noortel rohkem vaja oleks. Samas nende elu oli ka vaene ja raske, sest igapäevane töötegemine, halvad riided ja üksluine toit muutsid elu raskeks, kuid inimene harjub kõigega ja nemad olidki sellega harjunud.
terrass, varrukas; kannatlikus ootamises - tema kannatlikkus üllatas; hospidal, kandidaat, arhitekt, atentaat; kabinet, kompvek, kotlet, pankrot, piiskop, sigaret, taburet; konstateeris konstantset suurust, potentsiaalne kontseptsioon; siinne, monotoonne, suveräänne, sünkroonne, itaallane, portugallane, grandioossed, kurioossed, religioossed; kaslased mäslevad ja taplevad, (tal)linlased, bonlased, krimlased; kausjas, tünjas, kamjas, usjas, kepjas, kotjas; karsumdi, klirdi, põmdi, vurdi; ihkas revan`si, joodipun`si, söödi bor`si, mängiti harfi; kristalsed, metalsed, pastelsed; lipkond, fänkond - õhkkond, keskkond; komplekssed; modernne; ekstrasenss purssis, balansseerima, forsseerima - kurseerima, pulseerima; teenindama, painduma, jaa = jah; martsipan - tsellofaan, terminal - magistraal, invetar - arhivaar, fenomen - mannekeen, apelsin - mandariin, tärpentin - plastiliin, brigadir - suveniir,
Batseba tõttu Saafan nägi neid armatsemas ,mis ei olnud ju tema süü 2) Süütu lapse surm vanemate tõttu Batseba ja Taaveti esmalaps hukati kui patuvili. Lemmiktegelane Saafan Väikest kasvu Laiaõlgne Pikad juuksed Mängis kannelt Hoidis oma kuningat Hukati raamatu alguses Ebasümpaatne tegelane Batseba Õhutas siseheitlusi tegelaste vahel Rääkis kaasa kuningaga otsuste langetamisel ja tema pärast surid inimesed Ihkas võimule ja oli kahepalgeline Soovis oma pojale head ja ei hoolinud teistest kasupoegadest Oli kütkestav ja tekitas iha Absalomis Sõnavara ja sõnastus Lihtne Lakooniline ( lühike, tabav, napisõnaline ) Arvustajad Põhiteemaks: Kui sa pead Ei ütlema kuningale, kuidas siis on? Vahel on Ei öelda lihtne, teinekord keeruline. See sõltub tujust, olukorrast ja sellest, kellele pead vastust andma.
Kangelased võivad olla need, kes on võimelised saama oma eluraskustest üle või kellel on tung iga hinna eest teisi teenida või hoopis see, kes näeb lootust ka kõige tumedamatel perioodidel. Minu jaoks on kangelased need, kes teevad peaaegu kõik selleks, et õiglus valitseks siin maailmas samal ajal inimestele mitte kätte makstes. Lisaksin veel fakti, et taolised, kes teavad, et isegi kui nende teguviis toob tähelepanu, siis seda tavaliselt ei otsita. Hamlet ihkas kättemaksu oma isa tapjale, kelleks osutus viimase vend ja kaasosaliseks Hamleti ema. See võis kindlasti kuningapojale ränk hoop olla, kui oma kahtlustele kinnituse sai. Sellegipoolest oli Hamlet endast üle ja teenis üht ainsat eesmärki – panna isa mõrvari või mõrvarid kannatama. Ta tappis kogemata ka kantsleri, kuid ei hakanud enda pead vaevama tema kõrvaldamisega, kuna teadis, et mees on palju õelat ja halba korda saatnud. Ta isegi pidi võitlema iseendaga,
Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. Sellest kirjutab oma mälestustes Konstantin Lepp: "See oli alles mõni aasta tagasi, kui Juhan Liiviga tuttavaks sain. Olin nii palju tema kurvast seisukorrast kuulnud, tema töid lugenud, aukartuses kui pühadust. Oli kevade, kui temaga esimest korda kokku puutusin. Ta oli hiljuti Tallinna tulnud, oli merest ülivaimustatud ning ihkas merele minna, kuhu ta veel kunagi ei olnud saanud. Mäletan, kuidas ta ütles, kui keegi meist tema ettepanekust merele minna suuremat ei hoolinud: "Võõrastele ehitate teie auväravaid, aga kui teie oma luuletaja tuleb, siis ei taha teie temaga merelegi minna!" Läksime merele. Sõudsime tükike aega ringi. Ümbruse luulelikkus ühel pool kõrged vanad gooti stiilis katuserägad, sirged tornid, kui taeva poole näitavad Jumala sõrmed, teisel pool haljen-
kus mäletati antiikaega, Hispaaniast - poeesia mõjud. Provansis valitses vabade rüütlite vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset sõltumatust. Tunnistati naiste suuri õigusi: nad võisid pärida, pärandada ja kinkida maavaldusi. Suhe maaomandisse määras inimese seisundi ühiskonnas. Puskin ütles, trubaduurid ülistasid armastust ja sõda. Sõjast laulis ka vana eepos, kuid hoopis teist moodi. Muutusid lahingus sooritatud kangelasteo iseloom ja motivatsioon selleks. Nüüd ihkas peategelane taplust, et kaitsta oma au kõrge senjööri silmis ja võita Kauni Daami armastus. Peale kangelasteo sooritamist pakkus lahing seiklust, mille lõppvaatuseks oli kohtumine armastatuga. Trubaduurid laulsid armastusest, mängides äsja avastatud riimiga. Trubaduuride luules võeti kasutusele riim, millega seni oli vahel harva ilustatud proosat. Riim muutis värsi rütmilist struktuuri ja järelikult selle väljendusvõimalusi.
isa heakskiitu.Tema asemel oleksin ma ammu oma uhkuse alla neelanud , viinast loobunud ja Eevi enda juurde toonud. Aga tema metsikus ja afektide pidurdamatus toob kaasa sündmuste ahela, mis teeb ta Kõrboja ja lõpuks üldse elu jaoks kõlbmatuks - isa heakskiitu suudab ta leida ainult surmas. Villu teadis, kui Anna peaks teda Kõrbojale kutsuma, siis vastab ta eitavalt, sest ta pidi Eeviga abielluma, kuigi Kõrbojale ihkas väga. Siiski lõi Villu kõhklema, ta ei suutnud otsustada, mida peab tegema ja ainus lahendus oli endalt elu võtta. Tema isa arvates oli se Villu üks esimesi mehetegusi. Selle arvamusega olen minagi nõus, sest oleks Villu valinud Eevi poleks keegi pettunud ja ka ta ise oma otsusega rahul olnud. Eevi oli naine, kellega on lihtne - hell, tundeline, andestav, armastav. Anna aga keeruline - ilutu, pikk, haritud, mõjub ebanaiselikuna. Eevi pakus võimalust silma paista enda mehena, Anna pakkus
kaitsta oma tundeid, milledest tal arvatavasti endalgi täit aimu polnud, kuna ta ei soostunud kunagi pikemalt endasse vaatama ja oma mõtteid analüüsima. Teistele haiget tegemise ja pideva inimloomuse piiride kompamisega püüdis ta kaitsta enda hinge, ja tundeid mida ta endale ei tunnistanud. Üldjoontes see tal õnnestuski, sest tema enamjaolt erilises armuvalus ei kannatanud. Ainuke keda Petsorin vahest tõeliselt endale ihkas oli Veera, sest peale tema lahkumist jooksis Petsorin talle järgi, hoolimata võitlusejärgsest väsimusest. Samas ei öelnud ta ka Veerale kunagi, et ta naist otseselt armastab. See omakorda tõestab veelkord, et Petsorin ei osanud väga hästi oma tunnetega tegeleda ja pigem peitis need oma mänguri imago taha. Sellest hoolimata on aru saada, et Veera tähendas Petsorinile palju rohkem kui
kohtab ta aga imeilusa ja õrna proua de Renaliga. Julienile hakkab proua de Renal meeldima. Ta on võtnud endale pähe, et peab hoidma proua de Renali kätt nii, et too seda ära ei tõmba. Lisaks proua de Renali välimusele ja isiksusele sunnib Julieni sellistele tegudele ka tema enda eneseuhkus ja pidev saavutusvajadus, soov olla teistest parem. Ühel õhtul Julien saavutabki selle, hoiab proua de Renali kätt, isegi tema mehe juures olekul (pimedas). Julien oli saavutanud selle, mida ihkas. Järgmiseks on Julien endale pähe võtnud, et peab proua de Renali kätt suudlema. Ka selle ta saavutab ning mille tagajärjel Julien prouasse ära armub, tunded on vastastikused. Julieniga juhtub veel palju erinevaid asju. Saades teada, mis Renalide majas tegelikult toimub saadetakse ta seminari. Pariisis muutub palju, Julien õpib seal palju ning saab et teiseks inimeseks. Julien saab tuttavaks Markii tütrega, nende suhe areneb väga kummaliseks. Mida vähem Julien
ostetud armastus pole õige. Raha suudab rikkuda ka tõelise armastuse, kui sellega liiga palju ümber käia. Goriot oli hea ärimees, kuid oma tütreid ta ennast armastama panna ei suutnud ja lõpuks olid tütred nii uhked, et ei tarvitsenud oma isa matuselegi minna. Isekas oli ka mees nimega Jevgeni Onegin, kes oli peategelaseks Puskini raamatus ,,Jevgeni Onegin". Ta armastas oma vabadust, kuid samas oli tal kombeks kurameerida naistega ja elada seltskonna elu. Jevgeni ihkas endale palju naisi korraga, isegi teiste meeste omasid. Kui Tatjana talle oma armastust avaldas, siis Onegin põlgas teda. Hiljem, kui Jevgeni temalt armastust palus, siis oli ta juba hiljaks jäänud kuna temast austavam mees, teda juba kosimas käinud. Lõpuks oli ta üksinda, mis ei tundunud talle enam vabadusena, vaid karmi saatusena. Sarnane mees oli ka Petsorin. Temagi kurameeris naistega ja ei tahtnud oma kunagisest naisest lahku öelda
rahaahneks meheks, kes ei löönud risti ette mitte millegi ees. Nii palubki ta oma niigi vaesel perekonnal endale raha saata, et osta omale uus ülikond, mis muudaks ta kõrgseltskonna jaoks vastavaks. Ta palub oma tädil ära kasutada tolle kunagisi sidemeid õukonnaga, et pääseda vikontess de Beauseant'i tiiva alla, kes õpetaks talle käitumist ja räägiks kõrgseltskonda pürgimise saladustest. Kuigi Eugéne de Rastignac jättis oma õpingud hooletusse, ihkas saada rahakaks ja kõrgseltskonna liikmeks, jätkus tal siiski inimlikust ja kaastunnet isa Goriot vastu. ,,Isa Goriot" on teos, mis peegeldab hästi 19. sajandi Pariisi seltskonnaelu. Tähtsateks teguriteks olid positsioon, raha ja hea nimi. Abielluti armastuseta, armukeste pidamist peeti normaalseks, välise hiilguse taga peituvaid probleeme ei peetud oluliseks, egoism ja manipuleerimine olid head isikuomadused ning teiste kannatused valmistasid inimestele rõõmu
Taanimaale, et sängitada oma isa. Tema isa oli endine kuningas, kelle elu lõppes ootamatult. Hamlet kui arukas ja juurdlev inimene taipas, et isa surm ei olnud loomulik. Mehe kinnisideeks sai tõe välja selgitamine, mis sai talle saatuslikuks. Hamlet oli üsnagi isekas mees, tema tahtmine sai alati teoks mis iganes hinna eest, kuid tema eesmärk oli ikkagi Taanimaale väärika juhi leidmine. Selleks ei olnud kindlasti tema onu Claudius, kes oli Hamleti mõtetes mõrtsukas. Claudius ihkas ainuüksi trooni ja võimu, mis noorele printsile korda ei läinud. Hamlet suhtus kriitiliselt oma perekonda, riiki ning samuti ka sõpradesse, kes ei hoolinud õiglusest ning pidasid meest hoopis hullumeelseks. Kas Hamletis oleks saanud hea valitseja või Taanimaa hukatus. Hamlet oli filosoofilise ellusuhtumisega inimene, kes oma ülbuse ja hullumeelsusega tahtis muuta inimkonna mõtteviisi. Tolle aja inimesed tähtsustasid vaid raha ja populaarsust,
Variserlikkus ja korruptsioon on eksisteerinud läbi aegade ja usun, et need ei kao, see tõttu on oluline olla tähelepanelik. Meie ühiskonnas on näha mitmeid pettusi, kasutatakse silmapetteid ja üldistamise viise, et tavainiesed panna enda juttu uskuma. Pealtnäha ohutu viis inimese petteks on reklaami kampaania. Eriti on seda näha valimistel kui lubatakse palju aga täidetakse vähe. Tartuffe oli endakasupüüdlik tegelane, kelle ahnusel puudusid piirid. Kord ihkas ta abielus naist, siis oma sõbra vara ning pidevalt tunnustust inimestelt, kuid seda mitte ausal viisil. Enda tahtmisi üritas ta saavutada inimesi pettes, mängides neile kallil teemal "usk", selle lõksu sattus nii mõnigi tegelane, kelle teadmised sel teemal olid puudulikud. Kõige kergem on petta inimest, kes teemat ei valda. Tänapäevalgi satuvad niiviisi paljud inimesed reklaami
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
