,,Ekke Moor" August Gailit Eesti autori August Gailiti kujunemisromaan ,,Ekke Moor" ilmus aastal 1941. See eestimaine romaan räägib Neenu noorimast pojast Ekke Moorist, kes on raamatu alguses alles poisike. Külavahel tuntakse teda kui päevavargana ning pätina. Räägitakse, et ta käib naabritüdrukute juures õhtuti ning teeb igasuguseid meelehärmi tekitavaid tempe. Ekkele meeldib naaberkrundist üks tüdruk Eneken Üüve, kuid poiss siiski leiab kodusolemist igavana ning otsustab minna rändama, jättes ema ning tema armastatu
kirjanduszanrid Memuaar-autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi Eepos- mütoloogial või pärimustel põhinev teos Romaan- jutustava proosa suurvorm Jutustus-novelli ja romaani vahepealne eepika zanr Komöödia-pilke- või naljamäng Draama-ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus Tragikomöödia-draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni Kujunemisromaan- kirjaniku isiku arenemist kujutav romaan Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus Tragöödia- kurbmäng Psühholoogiline romaan- romaan, mis keskendub tegelase hingeelu kujutamisele Psühholoogiline draama- keskmes tegelaste hingeelu kujutamine Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos Karakterdraama- keskmes tegelaste kujutamine
ning omalaadset peataolekut ühiskonnas, mis kõhkleb monarhia, vabariikluse ja impearalismi vahel.noormehe teele satub mitu naist, kellest ühte ta lootusetult armub. Nõnda, selle kasutu kire paistel toimubki tema ,,tundekasvatus", mis päädib noorusea illusioonide läbipõlemisega.Ühes kirjas on Flaubert tunnistanud et ,,Tundekasvatuses" tahtis ta kujutada noorte meeste moraalilugu. Olemuselt ongi ,,Tundekasvatus"autobiograafiliste sugemetega kujunemisromaan, mis ei kõnele niivõrd emotsionaalsest arengust, kuivõrd näitab, kuidas kujunes Flauberti põlvkonna elutunnetus, suhtumised ja arvamused. Romaani kirjutamiseks kulus viis aastat. Ajaloolise tausta dokumenteeriminel oli Flaubert täpne ja jäi siingi truuks oma loomemeetodile: olla erapooletu ja kujutada tegelikkust tõeselt. Seetõttu on kirjanik loobunud ,,kõikvõimsa", oma tegelase mõtteis ja tulevikku teadva autori positsioonist
Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu, Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa. Ajalooline romaan- romaani liik, kus sündmused toimuvad ajaloos ja on seotud ajalooliste isikute, sündmuste ja paikadega. Vihjeid kirjutamise kaasajale. Nt J.Kross “Kolme katku vahel” “Keisri hull”, A.Dumas “Kolm musketäri”, M.Waltari “Sinuhe”. Kujunemisromaan- arengu- või isikuromaan; kestseks teemaks peategelase muutumine/kujunemine; algul raskustes ja probleemne tegelane jõuab pärast paljusid keerulisi olukordi oma olemuses selgusele ja saab paremaks inimeseks. Maagilis-realistlik romaan- 20.sajandi teisel poolel pm Ladina-Ameerikast alanud romaaniliik; tavalised, argised sündmused nihkes, seletamatud, maagilised ja unenäolised. Nt. G.G.Marquezi “Sada aastat üksildust”
ema. Käitus ebaviisakalt ühiskonna suhtes, kuna tegu oli vaest päritolu tütrega, kuid Goethe ei häbenenud seda. Neil oli mitu last, kuid abiellusid 20 aastat hiljem. Õukonna jaoks oli probleem tüdruku päritolus. Christiane inspireeris teda ning ''Rooma eleegiad'' räägivad armastusest naise vastu. Maise armastuse kiidulaul. ''Reinuvader rebane'' (rebaseromaani mugandus), 90ndate lõpus valmis I osa romaanist ''Wilhelm Meisteri õpiaastad''. · Kujunemisromaan/arenguromaan. Kelmiromaanist väljakasvanud. Kultuuriliste huvidega noormees leiab end ning avastab maailma. Pole nii negatiivne ühiskonna suhtes kui kelmiromaan. Mõtisklused, arutlused, filodoofia. 20 aastat hiljem kirjutab teise osa ''Wilhelm Meisteri rännuaastad'' · Küpsem, rändab koos oma pojaga ringi. Hiline luulelooming on mõjutatud Idamaadest, eeskujuks Byron. Suhtumine Idamaadesse ei ole
kuldset aega. Mari on alistuv ja kohusetruu naine, kes oma kunagist eksimust tahab heaks teha kannatuste vaikiva talumisega. Romaanis jälgitakse Mari elukäiku teenijapõlvest, millal ta oli elurõõmus noor neiu, läbi sauna- ja perenaiseseisuse valurikka surmani. Iga uus etapp Mari elus on eelmisest süngem ja kannatusrikkam, kuigi Mari tõuseb Vargamäe perenaiseks. II köide, mille ainestik pärineb H. Treffneri gümnaasiumist, on nooruki kujunemisromaan sajandivahetuse Eesti olustikus, mille tagurliku hariduspoliitika kiuste tungisid noorte teadvusse uued ideed. Peategelaseks on ateismi poole suunduv noormees ja oludele kohanenud vastuoluline koolidirektor. III köide käsitleb 1905. 07. aasta revolutsiooni sündmusi, selles on edasi antud masside meeleolu ja võitlusepisoode; peategelane jääb aga revolutsiooni otsustaval etapil kõrvalvaatajaks.
Itaalias viibimine on mõjutanud tema loomingut nt draama 'Iphigeneia Taurises'. Itaaliast naasmise järel tutvus ühe noore neiuga Christiane Vulpiusega, kellest sai Goethe laste ema. Goethe ei häbenenud, et naine oli lihtsa ametniku tütar. Õukonna jaoks oli probleemiks naise päritolu. Aga Christiane ikkagi inspireeris teda ja luulekogu 'Rooma eleegiad' räägivadki sellest armastusest. 'Wilhelm Meisteri õpiaastad' kujunemisromaan. Eeskujuks oli kelmiromaan. Raamat räägib tema eneseleidmisest. 20 aasta pärast kirjutab teise osa 'Wilhelm Meisteri rännuaastad', rändab koos oma pojaga. Tema hilsluulelooming on mõjutatud idamaadest. Elu üle mõtisklemine jätab jälje ka luules. Itaalias käies arendas ta Fausti edasi ja lõplikult sai valmis esimene osa 1801 ja trükki jõudis alles 1808. Romantism Kujunes 18 saj lõpp, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt. Tekkis kuna Prantsuse revolutsioon
,,Kuival", satiir ,,Dunkelmannid suguvõsa". Lahkus Viinist 1911, et abikaasale USAsse järgi sõita. Sinna saabuds tuli tal 3 nädalat viibida Ellis Islandil sisserändajate kontrollpunktis. 4 Töölisliikumisega seotud probleemid. Taaniaineline. Ainese sai Taanist Kopenhaagenist Nörrebro tööliskvartalist. Proletariaadimiljööd kujutav kujunemisromaan. Peategelasteks Jens Nielsen ning tolle ema Jensine. Ebakunst, küündimatus, oletatav geenius paljastatakse konfliktis, mis tekib armastuse tõttu. USAs tegi ta veidike kaastööd ,,Uuele ilmale", nt satiir ,,Ülinupik", pilkejutud ,,Minu esimene business" ja ,,Jack Brown". Suvel sõitis koos abikaasaga tagasi Kopenhaagenisse. Kirjanikuna hakkas teostama ammuaeget unistust kirjutada midagi draamazanris
järgnes puänt, mis seisnes selles, et maret sai ühelt soldatilt teada, et ta ei matnud oma poega maha vaid mingisuguse suvalise mehe. Sõnum, mida Tuglas novelliga edasi püüdis anda on ilmselgelt häälestatud sõja vastu, sest teoses on sõda kujutatud väga võika ja mõttetult piinavana. Samuti annab kinnitust sõja vastasusele aasta, millal see teos kirjutati. Äsja oli lõppenud I Maailmasõda ning Vabadussõda. Tuglas rõhutab ka emaarmastuse pimedusele ja piiritusele. X PILET 1. Kujunemisromaan, õudusromaan/-novell ja realistlik romaan selgitada zanri olemust, tuua näide 2. Valida käsitlemiseks 2 autorit või 1 autor ja 1 luulerühmitus: (nt ,,Noor- Eesti - euroopalik kultuur; Siuru meelelisus; Tarapita ekspressionistlikkus, arbujate põhihoiakud). Luuletajad: G. Suitsu sotsiaalne kujundlikkus, E. Enno sümbolism, M. Underi luuletemaatika, H. Visnapuu armu- ja isamaalüürika, B. Alveri mõtte- ja väljendusselgus, H. Talviku nägemuslikkus
Kuigi eelnevalt mainisin, et oma arust kuulun ma ainult ühte gruppi, siis kindlasti on mul lugedes ette tulnud ka olukordi kui loen kui mõne teise grupi lugeja. Neid olukordi pole palju olnud, kuid mõned korrad kindlasti. Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti rahvakirjanik, esseist, tõlkija, filosoof Looming: „Tõde ja õigus“ I-IV (I ja Vosa: võitlus inimese ja maa vahel, II-IV osa: võitlus jumalaga, ühiskonnaga ja eluõnnega). „Tõde ja õigus“ on kujunemisromaan „Tõde ja õigus“ käsitleb Eesti ühiskonnaarengut 19.saj lõpul ja 20.saj alguses. „Tõde ja õigus“ I osa 1926, kirjutatud 6 kuuga Tegevus 19. Sajandi lõpul Vargamäel Andres, Krõõt ja naabrid Võitlus maaga ja Oru Pearuga Andresel ja Krõõdal on poeg Indrek (Indreku kooliaastad teose II osas) Oluline sulase Jussi ja tüdruku Mari suhe II osa- Indreku õpingud Mauruse koolis, revolutsioonieelne aeg
Tõlked võivad nime muuta, moonutada kas paremuse v halvemuse poole Asjad ehk reaaliad- realism pöörab asjadele rohkem tähelepanu, romantisimis on asjad sümboolsed Aeg ja ruum aeg moodustab ruumi neljanda mõõtme, Tegevus Mihhail Bahtin Kronotoop aja ja ruumi olemuslik seos kirjandusteoses. Romaanitüübid ja kronotoobid Seikluslik proovilepanekuromaan (ehk rännakuromaan) Katsumusromaan Biograafiline romaan- tavaolukorrad Kujunemisromaan (Bildungsroman) tegelane muutlik, psühholoogiliste joontega Jutustuse aeg ja jutustamise aeg: Vene vormikoolkond, G. Genette Faabula ja süzee (story/ plot) Kord (kõrvalekaldumised faabulast, süzee moodustavad:anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Vaatepunkt
Mari on alistuv ja kohusetruu naine, kes oma kunagist eksimust tahab heaks teha kannatuste vaikiva talumisega. Romaanis jälgitakse Mari elukäiku teenijapõlvest, millal ta oli elurõõmus noor neiu, läbi sauna- ja perenaiseseisuse valurikka surmani. Iga uus etapp Mari elus on eelmisest süngem ja kannatusrikkam, kuigi Mari tõuseb Vargamäe perenaiseks. II köide, mille ainestik pärineb H. Treffneri gümnaasiumist, on nooruki kujunemisromaan sajandivahetuse Eesti olustikus, mille tagurliku hariduspoliitika kiuste tungisid noorte teadvusse uued ideed. Peategelaseks on ateismi poole suunduv noormees ja oludele kohanenud vastuoluline koolidirektor. III köide käsitleb 1905.1907. aasta revolutsiooni sündmusi, selles on edasi antud masside meeleolu ja võitlusepisoode; peategelane jääb aga revolutsiooni otsustaval etapil kõrvalvaatajaks. 6
Moraalne vaatepunkt (aeg on baroki piiril), tema (autori) enda elukäik näitab moraalitut elukäiku. Jutustajal on moraalne vaatepunkt. 2 tasandit seiklus (mis Quzmaniga juhtub); seikluste vahele on põimitud moraalne kommentaar (palju näiteid, kommentaare). Seiklus on katkestatud moraalsete kommentaaridega. Hispaanias on kelmiromaane kirjutatud umbes 15. On olnud ka naistegelasi Picara Justina; Justa Kurfeldt. Vicente Espinel kelmiromaanilaadne teos ".. de Origen". Kujunemisromaan räägin noore inimese kujunemisest ühiskonnast, kuidas ühiskond teda mõjutab, kuid ta ei lase väga ennast sellest mõjutada ja püüab säilitada oma loomuslikku kutsumust. Franciso de Quevedo(1580-1645), kirjutas mitmeid proosateoseid kelmiromaan "Kelm don Pablose elukäik" (buscon kelm; "don" on kirjutatud irooniaga)(kirjutas tunduvalt varem(noorpõlveteos), ilmus 1626) ei ole ennast sidunud oma tegelastega, tugev grotesk. Liialdused, vastandamised, raske tõlkida
peategelase autobiograafiat. Olles harilikult jõudnud murranguni, jutustab peategelane ise tagasivaatavalt oma eluteest. Mina-jutustus jätab tõepärase ja usutava mulje, samas on raskem kindlaks teha, kus tegelane kõneleb ja kus kõneleb hoopis autor, mis tema-jutustuses oleks arusaadav. Kelmiromaan jutustab enamasti poisi- või noorukiea seiklustest elujärgust, kus tegelane pole veel lõplikult välja arenenud ja ühiskond mõjutab teda. Kelmiromaanidest areneb 19.saj moodi läinud kujunemisromaan. Kelmiromaan ei keskendu nooruki vaimsele arengule, vaid näitab, kuidas paheline ühiskond algselt puhast inimvaimu rikub ja teda alla käima sunnib. Esimesed kelmiromaanid kõnelesid peategelase teenistusest mitme peremehe juures, viies ta läbi paljude paikade, kirjeldades ühiskonna kihte ja keskkondi. Autori eesmärk oli satiir: ta vastandas ühiskonna ja inimese välist palet nende tegelikule olemusele. Satiir võib sisaldada kelmiromaanis ühiskonna
oskajaid enam pole. Kõige selle keskel on viimane metsapoiss Leemet, kes korraga märkab, et on igas asjas viimane, viimane, viimane. Tal on kõik ja ta jääb kõigest ilma. Poisikesest, kes esialgu maailmas ja maailmaga väga hästi hakkama saab, saab mees, kes on pahuksis kõige ja kõigiga, välja arvatud ta enda kaduv maailm. Metsarahva viimsed esindajad kuulutavad sõja külarahvale ja raudrahvale. Ei saa öelda, et ebaõnnestunult. 26) Mees, kes teadis ussisõnu" kui Leemeti kujunemisromaan. Lugu räägib mehest nimega Leemet. Mehest, kes on kõiges viimane. Viimane õige eestlane, viimane metsas sündinu, viimane mees, kes teab ussisõnu, viimane, kes nägi Põhja Konna... Leemet on mees, kes muutuvas ajas suudab jääda kuni lõpuni iseendaks. Ta näeb, kuidas seni metsas elanud inimesed kolivad ära külla, lageda taeva alla elama. Kuidas rahvas ahnelt neelab uusi kombeid ja uskumusi. Leemet on pettunud inimestes, kes unustavad kõik vana ja omase: seni
pole. Kõige selle keskel on viimane metsapoiss Leemet, kes korraga märkab, et on igas asjas viimane, viimane, viimane. Tal on kõik ja ta jääb kõigest ilma. Poisikesest, kes esialgu maailmas ja maailmaga väga hästi hakkama saab, saab mees, kes on pahuksis kõige ja kõigiga, välja arvatud ta enda kaduv maailm. Metsarahva viimsed esindajad kuulutavad sõja külarahvale ja raudrahvale. Ei saa öelda, et ebaõnnestunult. 28. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kui Leemeti kujunemisromaan. LOED PIKA KOKKUVÕTTE LÄBI JA JUTUSTAD ISE KUIDAS LEEMET KUJUNES !!! Lugu räägib mehest nimega Leemet. Mehest, kes on kõiges viimane. Viimane õige eestlane, viimane metsas sündinu, viimane mees, kes teab ussisõnu, viimane, kes nägi Põhja Konna... Leemet on mees, kes muutuvas ajas suudab jääda kuni lõpuni iseendaks. Ta näeb, kuidas seni metsas elanud inimesed kolivad ära külla, lageda taeva alla elama
Lisaks kirjutas rohkesti arvustusi, esseistikat, luulet, jutustusi, muinasjutte. Iseloomulik: Saksa romantism India ja Hiina filosoofia Nietzshe Jungi psühhoanalüüs Isiklikud läbielamised. Teemakäsitlus: Kõrgema, parema, puhtama maailma poole pürgimine Terviklikkus, harmoonia, tasakaalu leidmine Vabaduseiha, iseseisvumine Enese arendamine, et leida oma tee, valdav kujunemisromaan Takistuseks väärarusaamad, millest tuleb vabaneda, et edasi liikuda Tugev autobiograafiline joon Sotsiaalne kriitika Hesse kangelased soovivad areneda, end leida, harmooniat saavutada. Teose alguses on ummikus. Et pääseda, tuleb ette võtta suurem muutus, pööre. Sageli kangelastel abiline, teenäitaja. Oluline, et igaüks leiaks lõpuks oma tee. Pole ees teiste tallatud radu. Sageli takistab kinnisidee, raamides olemine. Aitab avaram maailma tunnetamine, nägemine
Draama ,,Iphigenia Taurises" arendab seda teemat, kuidas Iphigenia pääseb ja läheb Taurisesse. Tutvus noore neiuga, said lapse. Abiellusid aga u 20 aastat hiljem. Probleem: neiu oli vaest, lihtsat päritolu, harimatu. Luuletsükkel ,,Rooma eleegia" oli inspireeritud tema armastusest oma naise vastu."Reinuvader rebane" poeem, töötlus ,,Rebaseromaanist". Proosad: 1790.a-l ,,Wilhelm Meistri õpiaastad" kujunemisromaan., I osa. Räägib noore mehe avastustest elus. 20 aastat hiljem kirjutas ka II osa: ,,Wilhelm Meistri rännuaastad". Luulelooming mõjutatud idamaadest. Leidis sarnasusi ida ja lääne vahel, toob välja universaalsust. Mõtiskles elu mõtte üle oma luules. ,,Fausti" sai lõplikult valmis 1801.a-l, trükitult aga 1808.a-l. II osa on müstilisem ehk mitte reaalne. 2. ,,Faust" I osa 3. Kirjanduselu Eestis 1922-1940 Kunstide areng 20ndad 30ndad o 19
annaabi.ee 
