Kreeka lüürika ja teater Kreeka lüürika Lüürika eelkäijaks rahvalaul. Nimetus lüürika tuli keelpillist lüüra. Sisu on ülistus elule, elutervele jõule ja armastusele. Zanriliselt jaguneb eleegiaks, jambograafiaks ja meelikaks. Eleegia Eleegia kaebelaul, hiljem mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest. Eleegia viljelejad spartalane Tyrtaios, riigimees Solon, palgasõdur Archilochos. Jambograafia Jambograafia hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi. Esimene silp lühike, teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. MEELIKA Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja,armastus ja veinilaulud. Esindajaks Alkaios. Koorimeelika arenes SpartasHümnid, epiniikion, ood. Nimekaim esindaja Pindaros. SOLon
Zanrianalüüs Analüüsin seda luuletust, kuna pidin ühte luuletust analüüsima ja ma võtsin juhuslikult just selle luuletuse. Luuletus räägib inimesest, kes tahab enda ellu inimesi, kes teda väärtustataks, kuid siiani pole ta veel ühtegi kaaslast, keda saaks oma hingesugulaseks nimetada, veel leidnud. Tegu on eleegia zanrisse kuuluva teosega. „Väike-Aasias nimetati eleegiaks nutulaulu, mida kanti ette früügia flöödi saatel, kuid vana-joonia eleegial pole kohustuslikku nukrat iseloomu. See on õpetliku sisuga lüüriline luuletus, mis sisaldab ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahva kokkutulekutel. Tema väliseks tunnuseks on eriline värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine
Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegia eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. Eesti kirjanduses on parimad eleegiad Anna Haava "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi "Metsateel" ja Gustav Suitsu "Ühele lapsele". Maailmakirjandusest üks kuulsamaid Rainer Maria Rilke "Duino eleegia". Eleegia sõna laiemas tähenduses on kasutusel ka muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin "Eleegia", Vennaskond "Eleegia") ja kujutava kunsti teoste (Oskar Kallis "Eleegia" (1915, pastell, Tartu
Kirjanduse põhiliigid ja zanrid. Zanriteooria Kirjandus ja müüt Mütoloogilised VS. olmelis- ajaloolised (kirjanduslikud) tekstid Muinasjutt kui müüdi "satelliit" (Claude Lévi-Strauss) või vahelüli müüdi ja kirjanduse vahel Kirjanduse põhiliigid Eepika (eepos; romaan, jutustus, novell, lühijutt) Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Ood Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') Rooma armastuseleegia 16
Kreeka mandri vanim meile tuntud luuletaja. Tema olulisim ülesanne kõneleda tõtt! Homerost ja Hesiodost võrreldi juba antiikajal. Üldiselt jäi tuntuse osas Homerosele alla. Tervikuna on meieni jõudnud 2 Hesiodose eepost: ,,Teogoonia" (jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog, mis on oluline allikas varastest kreeka müütidest) ja ,,Tööd ja päevad" (õpetab põllumehi ehk siis eluolu, tuleb loobuda ahnitsemisest ja elada ausalt-töökalt). Eleegia Eleegiaks nim Väike-Aasias itku, nutulaulu. Esitati flöödi saatel. Vana-joonia kirjanduslik eleegia on õpetliku sisuga lüüriline luuletus. Neid lauldi pidudel. Eriline on tema värsiehitus heksameeter vaheldub pentameetriga. Eleegiline distihhon e salm e eleegiline kaksikvärss. Eleegiline värsivorm (heksameeter ja sellega sarnanev pentameeter) lähendas eleegiat eeposele.
HESIODOS Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Elas 7. sajandil eKr. Teine tase Euroopa luuletaja Kolmas tase Boiootiast pärit Neljas tase Kasutab müüte Viies tase Hesiodos ja Homeros TEOSED Eleegia Jamb Meelika Isiklikud elamused Kreeklaste müüdid Homerose värsimõõt ja keel ``TÖÖD JA PÄEVAD`` Poeem Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Isiklikud elamused, kogemused Teine tase I osa kaeblik Kolmas tase II osa eri aastaaegade tööd
Nimeta Homerose kaks silmapaistvamat teost. `Ilias' ja `Odüsseia'. Vanarooma ajajärgud. MÕISTED. Eleegia Vanakreeka luulevorm, tänapäeval mis tahes värsimõõduga kurvatooniline luuletus. Monoodiline luule Temaatikalt mitmekesine sõja-, armastus-, veini-, ja poliitiline luule. Ood Pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. Epiniikion Vanakreeka tellimuslik ülistuslaul teatud isiku ja tema suguvõsa auks. Dionüüsia Leidsid asset märtsis-aprillis. Olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale.
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA Romaan ballaad draama Novell sonett tragöödia Marginaal haiku komöödia Novellett eleegia tragi komöödia Jutustus valm jant Eepos hümn farss Miniatuur ood miraakel Essee serenaad müsteerium Värss romaan epigramm e raidkiri vodevill lisaks on veel eepika ja lüürika vahepealne zanr LÜROEEPIKA
Tema filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta aga ühtegi. Peale eri stiilide rakendas Cicero oma kõnedes toonimuutusi, kasutas vaheldumisi paatost ja nalja, kirglikku ja eraooletut väljendusviisi. Võib öelda, et Cicero on saanud kõnekunsti sümbloiks. Kuldse ajajärg lüürika Kuldsel ajajärgul lõi Roomas õitsele omapärane armastusluule liik - eleegia ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt. Just armastuses näeb eleegia elu peamist sisu. Tavaliselt kirjeldatakse eleegiates isiklikke kogemusi ning elusündmuseid, armunu kannatusi, südamevalu rmastatu truudusetuse pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi. Horatius (65 eKr 8 eKr) Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete
Mõiste tekkis keelpilli lüüra järgi, mille saatel laule esitati (hiljem lisandus ka flööt), ja mis võeti kasutusele hellenismiajastul. (Lüüra oli Apolloni pill, flööt Dionysose). Nii eepos, lüürika kui ka draama kasvasid välja müüdist ja riitustest, mis liitsid polise liikmed kogukonnaks. Vanakreeka lüürika õitseaeg saabus pärast kangelaseepika aega, VII ja VI sajandil eKr. Lüürika žanrid on eleegia, jamb, monoodiline meelika, koorimeelika, (epigramm). 3. Eleegia. Mis seda iseloomustab? Kuidas mõiste aja jooksul on muutunud? Mis on selle sisu, eesmärk? Mis on kodanikueleegia? Kes on seda žanri viljelenud? Mis ameteid viljelejad pidasid? Eleegiat kasvas välja nutulaulust ehk itkust ja tähendab tõlkes „kurb laul“, hiljem sai sellest tõsieluline mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest.
Homeros tähendab kreeka keeles pimedust. Homeros oli pime laulik ja elas 12-7 saj eKr. Tema kaks kuulust ja tänini säilinud teosed on kaks eepost: ,, Ilias" ja ,,Odüsseia" . Mõlema eepose süzeed on Trooja sõda käsitlevad. Mõlemas eeposes on 24 laulu ja tuhandeid värsse. 6. Luule( luuletajad ja teemad) Lüürika puhkes õitsele 7-6 saj eKr, Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') mille eelkäijaks olid rahvalaulud. Zanrid olid eleegia, jamb, meelika ( modooniline ja koorimeelika ) . Eleegia- kurvatooniline luuleus, tuntuim oli Tyrtaios Jamb-kasvas välja pilkelaulust.Selle rajaja oli Archilochos Meelika-jaguneb modooniline ja koorimeelikaks Modooniline meelika-vastab nüüdisaja lüürikale.Teemad:sõjad, armastus jm. Esitaja oli Alkaios. Koorimeelika- ehk koorilüürika. Alaliigid on hümn, ülistuslaulud, ood, epiniikion. Esitajad olid Pindaros, Theokritos, Simonides.
Tragöödia- kurbmäng Psühholoogiline romaan- romaan, mis keskendub tegelase hingeelu kujutamisele Psühholoogiline draama- keskmes tegelaste hingeelu kujutamine Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos Karakterdraama- keskmes tegelaste kujutamine Ood- on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul Hümn- väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust Eleegia- nutulaul|Sonett- luule kinnisvorm. Sonetil on 14 värsirida Ballaad- mitmestroofiline luuleteos Poeem- pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus Juhuluule-mingiks juhuks kirjutatud luule Epigramm-pealkiri hauakivil Haiku-luulevorm, 5+7+5 Värssnovell- värsis kirjutatud novell
Kunstiajalugu. Slaiditöö Abstraktne ekspressionism: Arshile Gorky „Kunstnik ja tema ema“ 1926-36 Jackson Pollock „Kuunaine“ 1942 Jackson Pollock „Emahunt“ 1943 Jackson Pollock „Nr. 8“ 1949 Jackson Pollock „Nr. 5“ 1948 Jackson Pollock „Nr. 31“ 1950 Robert Motherwell „Eleegia Hispaania vabariigile Nr. 57“ 1957-1960 Willem de Kooning „Naine“ 20.saj. Willem de Kooning „Kompositsioon“ 20.saj. Franz Kline „Kardinal“ 1951 Mark Rothko „Nr. 14“ 1951 Ad Reinhardt „Punane ja sinine kompositsioon“ 1941 Ad Reinhardt „Must mustal“ 20.saj. Neodada: Robert Rauschenberg „Voodi“ 1955 Robert Rauschenberg „Monogramm“ 1955-59 Robert Rauschenberg „Kennedy“ 1964
all J.Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni pealkirjastata Julia" Onegin" A. Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ,,Poiss ja liblik" ,,Suvel" ,,Tabamata ime" ,,Pooem Stalinile Novell A.Tsehhov ,,Palat Eleegia J.liiv Jant O. Luts Ballaad M. Under nr.6" ,,Helin" ,,Kapsapea" ,,Merilehmad" Jutustus S. Rannamaa Pastoraal A.Alle Stsenaarium E. ,,Kadri" ,,Eesti pastoraal" Nüganen ,,Nimed marmortahvlil" Muinasjutud ja muistendid F. Ood K.J. Kuuldemäng R
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt
Saatis lüüral. Laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsoodid- rändlaulikud, esitasid enamv. Fikseeritud tekste. Ettekanne loomingust eraldatud. Deklameerisid luuleteoseid. Hesiodos (7 saj ekr) Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja Poeem ,,Tööd ja päevad" Arhailine luule (7-6 saj ekr) Puhkes õitsele lüürika, eelkõige rahvalaul. Ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistmist. Eleegia- tänapäeval kurvatooniline luuletus mis tahes värsmõõdus- antiigis, ükskõik mis sisuga luuletus, mis on kirj. Kaksik värssides Jamb- kasvas üles pilkelaulust Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale. Sõja-, armastuse-, veini- ja poliitiline luule. Archilochos (7 saj), Tyrtaios (7 saj), Solon (7-6 saj), Alkaios (7-6 saj), Sappho (6 saj)- lesbisism Anakreon (6 saj)- Anakreontiline luule- 18-19 saj levinud mänglevat, veini ja armastust ühendav luule.
muutus väga tähtsaks zanriks Valgustuskirjandus on filosoofilise kallakuga. Olulisel kohal oli teater ja arvati et selle kaudu võib ühiskonda mõjutada rohkem kui kirjanduse kaudu. Valgustuskirjanduse miinuseks peeti seda, et kirjanikud kaldusid mõistust ülistama ja tundeid alahindama. Sentimentalism. Valgustuskirjanduse üks alaliikidest. Ülistab inimeste tundeelu. Thomas gray ,,külakalmistul kirjutatud eleegia". Alguse saab kalmistuluule. Hakatakse kirjutama Diderot ja d'amberti Johann Wolfgang Goethe(1749-1832) Universaalgeenius Luulevürst Valgustusaja suurvaim Filosoof, kirjanik, loodusteadlane Vägevaim saksamaa poeglaps Sündis 28.09.1749, Frankfurdid, Maini ääres Isa oli varakas jurist ja lasi poega kodus õpetada. Õppis isa eeskujul juurat 1768 haigestus, takistas õpinguid 12 köidet proosateosed 12 köidet näidendeid 1600 luuletust 15000 kirja
R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J. Peterson ,,Laulja" - haiku - pastoraal K. J. Peterson ,,Karjapoisid" - eleegia Juhan Liiv ,,Helin" Näitekirjandus ehk dramaatika - tragöödia Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Eduard Wilde ,,Pisuhänd" - draama August Kitzberg ,,Tuulte pöörises" - jant lihtsakoeline komöödia - libretto Mati Unt ,,Poiss ja liblik" - stsenaarium Nimed marmortahvlil - kuuldemäng Vedurijuht kes ajas tüdruku alla
aastal. Tema viimased eluaastad möödusid haigustega võideldes; terviseprobleemid olid suuresti seotud rasvumisega. Ta suri Cerdaldos 21. detsembril 1375. Looming Boccaccio loominguline tegevus algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" ('kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Eesti keeles on ilmunud ka Boccaccio romaan "Madonna Fiammetta eleegia" (tõlkinud Lauri Pilter, 2014). Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Boccaccio (film 1920)
11B. Tallinn 2010 Retsensioon Kontsert, mida külastasin toimus 14. märtsil 2010 kell 18.00 Tallinna Kadroru lossisaalis. Algselt pidi kavas olema trio esitus A.Lauhhina, S. Kovarski ja A. Ivanovit , kuid kohale jõudis vaid pianist Andrei Ivanovit. Esitatud teosteks olid: 1. S. Rahmaninov (1873- 1943) · Variatsioonid Corelli teemale op. 42 · prelüüd g-moll, G-duurop. 32, gis-moll op.32 · Eleegia op.3 nr.1 2.F. Chopin (1810-1849) · Etüüd As-duur op.2 nr. 1 · valss op.64 cis-moll, des- duur · Ballaad nr. 4 op. 52 · Etüüd op. 25 nr. 11 · Etüüd op. 25. nr. 12 Alguses valitses saalis segadus , kuna kohali jõudis kolmest esinejast üks , kuid pianist täitis saali suure rahuga. Üleüldiselt oli kontsert nauditav ja meeldib. Nagu öeldakse siis ei saa olla head ilma halvata
Luuletusi hakkaski ta kirjutama 1909. aastal üksikvangistuses viibides. Vabaks saades astus ta Moskva Kunstikooli, kus ühines Vene futuristliku liikumisega ning sai peatselt selle põhiliseks eestvedajaks. Oktoobrirevolutsiooni ajal oli Majakovski kogu südamega bolsevike poolt. Aastatel 191921 töötas ta Vene Riiklikus Telegraafiagentuuris (ROSTA) propagandaplakatite ja -karikatuuride joonistajana. Lenini surma puhul 1924. aastal kirjutas ta 3000 värsirea pikkuse eleegia. Ühe vähese Nõukogude kirjanikuna, kellel oli lubatud vabalt reisida, käis ta alates 1925. aastast Euroopas, USAs, Mehhikos ja Kuubal ning jäädvustas oma reisimuljeid hulgas luuletustes ning satiirilistes sketsides. Lisaks kirjutas Majakovski armastusluuletusi oma kirjastaja Osip Briki naisele Lilja Brikile. Kui Majakovski õnnetu suhe Lilja Brikiga oli lõppenud, armus ta 1928. aastal Pariisis olles emigranti Tatjana Jakovlevasse, kellega tahtis abielluda kuid sai korvi
1-4 sj.p.kr.Kõned,Cicero. müüt-uskumustega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest.Müüt väljendas rahva ajalugu,kultuuri. müüdid-"heraklese 12 vägitegu";"Olümpos ja allism";"maailma loomine" eepos-lugulaul,eposed on kirj.värsivormis. Vana-Kreeka eeposed räägivad maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Homerose küs-nim.erinevaid arvamusi selle kohta,kas H. kirj. mõlemad eeposed. arhailised luulezanrid- Eleegia-kaksikvärss,tänapäeval kurvatooniline jamb-pilkelaul , hümn , ood-ülistuslaul,epi- gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus,Alkaios-vein,lõbustused .dionüüsiad-pidustused.Iga aasta korraldati neid ja see toimus võistlusena.Parim võitis,võistluse käigus õpiti palju juurde ja see arendas palju.korraldati etenduste
ühtlustatud silbiarv. Rütmi kõrval on luule olulisuselt teine silmapaistev tunnus riim, J. Sütiste luuletuses Arm on kasutatud lõppriimi. Lisaks lõppriimile on autor kasutanud heakõla saavutamiseks muid hääliku- või sõnakordusi nagu näiteks ,,hää'', ,,pääle''. Värsiskeem on vastavalt: abab, cdcd, efef, gg. Pean antud luuletust sisult kurvaks, ehk isegi appihüüdeks. Luuletuses ,,Arm'' esineb eleegia ehk kaebelaulu osi, kuid kindlat zanrit pole võimalik määrata.
Armastus on petepilt. Sügise motiive palju. 1928 "Pohmeluslikke mõlgutusi", Mu mõtted, Paaria- väljatõugatud inimesed, üle haudade- mõtleb neile, kes on maetud, oli sügis- kõrtsist tulek , laip rannal-raibe, vabanemine- surm Kohtupäev- minakesksus ja grotesksus väheneb, usub uuestisündi, ajakriitiline luule, iroonia. Luuletsüklid ,,Dies irae" (34)- vihapäev, pikim luuletus, fasismi vastane. ,,Jumalate hämaras"; ,,poeet" - lõpp optimistlik; ,,jõuluöö"; ,,eleegia"-kurblaul; ,,sügise laul"- lihtne olupilt; ,,fööniks"- vaim on see mis jääb (1945) ,,Milleks mulle tiivad..." 1926 Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, Kui mu tähe matnud pilve pime kiht? Milleks mulle kuub, mis lausa kullast näib, Kui ju katkulehk mu kurgukoopast käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, Kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meelt? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt.
Antiikaeg on Euroopa kultuuri algus,antiikkirjandus on loodus 8.saj eKr-5saj pKr.Oraakel on koht,kus jumalad kuulutavad tulevikku. Surnute matmisega oli kiire kuna kreeklaste jaoks oli tähtis usuline kohustus,kuna kjui surnu veel matmatta oli,eksis hing rahutult mere kaldal.Antiikkirjandus-Vana-Kreeka ja-Rooma kirjandus,mis kujunes välja rahvaluule muistenditest,pärimustest ja lauludest. Varasem on V-Kreeka kirj. 3saj eKr kujunes Kreeka eeskujul Rooma kirjandus.Antiikaja 2 liiki 1)eleegia(igatsev,nukker,armastusest,sõjast,poliitikast) 2)jamb(pilkelaul,võis olla ka õpetliku sisuga) 3)meelika(monoodiline-Sappho on pärit Lesbose saarelt,pidas seal tütarlaste kooli,.see räägib sõjast,armastusest, veinist,naudingutest ja vahel poliitikast,Koorimeelika-hümn-jumalate ülistus,ood-pidulik ülists)Tragöödia-põhineb lahendamatul konfliktil.Sophokles(496-406eKr),,Kuningas Oidipus'' olid akati värsivormis,vana legend,saatus mis on ette määratud.Euripides(480-
2. Ilias ja Odüsseia: Autor Homeros Aeg 650 eKr. (Odüsseia) ja 762 eKr. (Ilias) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest
Oli agoon (peategelaste sõnasõda) ja parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest) · Tragöödia nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt Atika tragöödiaks, varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles tõi tragöödiasse juurde kolmanda näitleja. Koor oli mõtliku ja moraliseeriva kommentaatori rollis. · Millised luulezanrid tekkisid? 1. eleegia (ükskõik mis teemal loodud luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon e. kaksikvärss) 2. epiniikion (ülistuslaul olümpia-, püütia-, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks) · Heksameeter Kreeka värss, mis oli üles ehitatud pikkade ja lühikeste silpide kombinatsioonide korrapärasele vaheldumisele. UU / UU / // · Teater draama esituspaik. Ruum, mis koosnes 3-st põhiosast: 1
SAJANDIVAHETUSE LUULE Lydia Koidula mõju oli eesti luules tunda 19.sajandi lõpuni. Isamaakiitus ning isamaa armastus sobisid luuleaineks hästi ja nii sünnitasid Koidula suure tundejõuga tekstid hulga jäljendusi. Lisaks püsis veel 1880.aastatelgi ärkamisaja algusest pärit tava, et iga rahvuslane on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse. Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis teistsugune kui Koidula, kes luuletas hulka...
Ebatavalised poosid Madonna koos püha Luukaga (Annibale Carracci) Lautomängija ( Caravaggio) Teater Suursugused kostüümid ja dekoratsioonid Vaatemängulisus Esimene ooper-,,Orpheus“ (Monteverdi) Kirjandus Vastandatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud Kujundirohkus, allegoorilisus Mängulisus, mitmetähenduslikkus Žanrid Ilukõne, eleegia, kirjavahetus(2 helget pead tegid kirjavahetust eesmärgiga see publitseerida, et teistele õpetust jagada), hümn, ood, eepos,sonett (renessansi žanr), epigramm (pilkeline lühiluule, tihti lõppeb puändiga), madrigal(galantne daamile adresseeritud, ilma kindla rütmita laul või luuletus) Pedro Calderon Pedro Calderón de la Barca y Barreda González de Henao Ruiz de Blasco y Riaño ,,La vida es sueño“
must huumor ja vollanali.) „Üle haudade“, „Sügis“, „Laip rannal“, „Pohmeluslikke mõlgutusi“, „Kohtupäev“ 1937 (maailma probleemid üldisemalt, taunib fasismi, kultuuriväärtuste hoidmine, Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki ) „Poeet“, „Jõuluöös“,Pihtimus kilde“, „Lauliku hommis“, „Surma tants“, „Eleegia“ (kurblaul), „Sügise laul“, „Dies irae“ (vihapäev), „Jumalate hämaras“ 9. Luule väljendub: suuri filosoofilisi üldistusi, ajakriitikad (inimese hingeelu) väljanduselt: kindla vormiline, lakooniline, tabav, Magaja Võib-olla peitub mus päike. Võib-olla kaks või kolm. Kuid suhu mul kasvab sammal ja juukseisse kuhjub tolm. Mu liha kuivand on kiviks, mu veri kui roosteraud. Kui kellelgi tüliks olen, siis kaevake mulle haud.
komöödia Tragöödia tähtsamad esindajad: Sophokles, Euripides, Aischylas Komöödia tähtsamad esindajad: Aristophanes Filosoofiline proosa saavutas kõrgpunkti Platoni ja Aristotelese teostes. 5. Hellenismi ajajärgu kirjeldus, peateosed, tunnused, jooned Eriline õitseng luulel Rohkem hakati tundma huvi üksikisiku vastu ning eelistatuks said lühivormid, nagu eleegia, epüllion ja epigramm. 6. Rooma ajajärk 7. Rooma kirjanduse tunnused ja jooned On Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus. Rajaja oli endine Kreeka ori Livius Andronicus. Rooma kirjandus võttis palju eeskuju Kreeka kirjandusest. 8. Ladina keele perioodid : Rooma kirjanduse perioodid : 9. Arhailine ajajärk (VI-IV eKr); 1) Kirjanduse alged (? – 241 eKr), iseloomustus, autorid, peamised jooned Kirjanduse alged Rahvaloominguline ajajärk 10
üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", * Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 "Öö hüüded"). teost), kaalukaima aga orkestrilooming (ligi 40 teost). * TEOSED: Elleri stiil on omapärane sulam klassikalistest vormiprintsiipidest, 20. sajandi muusika väljendusvahenditest (impressionism ja ekspressionism) - koorimuusika: Jõel (Jõekaldal) (tekst Otto Roots, 1951) ; Laul sepast
Tema filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta aga ühtegi. Peale eri stiilide rakendas Cicero oma kõnedes toonimuutusi, kasutas vaheldumisi paatost ja nalja, kirglikku ja eraooletut väljendusviisi. Võib öelda, et Cicero on saanud kõnekunsti sümbloiks. Kuldse ajajärgu lüürika Kuldsel ajajärgul lõi Roomas õitsele omapärane armastusluule liik - eleegia ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt. Just armastuses näeb eleegia elu peamist sisu. Tavaliselt kirjeldatakse eleegiates isiklikke kogemusi ning elusündmuseid, armunu kannatusi, südamevalu rmastatu truudusetuse pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi. Horatius (65 eKr 8 eKr) Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist
Kaotati sugukondlkud eesõigused. Kasvas inimeste enseteadvus. Kreeka kultuuri tase tõusis märkimisväärselt, Joonias tekkis kreeka teadus ja filosoofia, toimusid muutused kunstis ja kirjanduses. Juhtivaks zanriks kujunes lüürika, sest see väljendas inimese kui omaette isiksuse mõtteid ja tundeid (Kleis 1980: 45-46). 1.4.1 Lüürika Hellenismiajastul kutsuti lüürikaks laule, mida kanti ette lüüra saatel. Aja jooksul hakati eristama kolme lüürika liiki: eleegia, jamb, meelika. Eleegia ja jamb ei vajanud muusikalist saadet. Meelika jagunes omakorda veel monoodiliseks lüürikaks (solist väljendas üksikisiku tundeid) ja koorilüürikaks. Eleegia oli eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter) kirjutatud luuletuste üldnimetus. Sisult olid eleegiad õpetlikud, vahest poliitilised mõjutusvahendid (nt. Solonil) või filosoofilised arutlused, ülistati armastust. Tuntuimad eleegikud olid Tyrtaios Spartast, Solon Atikast ja
käsitleb terase kaasaelamisega kõiki ühiskonnakihte. Samas on tema stiil erakordselt särtsakas «Ego» intensiivsus tuleneb rohkeist vaimukaist kujundeist ja mõistujuttudest. Nõnda pakub teos huvi nii ideegurmaanile kui lihtlugejale. «Ego» on lugu dramaatilistest suhetest ja eksootilistest paikadest. Kuid see on ka romaan ühe romaani sünnist; see sünd lükkub aina edasi ent kui raamat lõpeb, avastab lugeja, et on just sedasama romaani lugenud. «Ego» on liikumise eleegia -- püsiv iha tabada midagi teispool silmapiiri, ühtviisi kauget ja hingelähedast nii tuhatnelja ratsutajale kui ratastooli aheldatule. Seda püüdlust ümbritsev maskeraad on kohati groteskne, kuid maskide alt kumavad põnevalt inimlikud pärisnäod. «Ego» särtsuva, sädeleva ja paiguti okkalise päälispinna all on soe süda. Romaan "Vaba tõus" Click to edit Master text styles Second level Third level
saj eKr, lüürika ise oli olemas enne seda. L algus on aaaa); rahvaluules. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,lyra" keelpill, mille saatel laule e) segariim (aaca abbabcc jm esitati. Pikka aega olidki lüürika ja muusika lahutamatult seotud. Antiikajal 1) meesriim (riimuvad 1silbilised sõnad: mees-vees); kujunesid järgmised L zanrid: 2) naisriim (2silbilised sõnad: naine-laine); a) eleegia (kaebelaul, nukrameelne luuletus); 3) libisev riim (3silbilised sõnad: helendab-terendab) b) pastoraal (karjaselaul); Täisriim kooskõla on pearõhulisest silbi täishäälikust alates (käes-väes). c) ood (ülistuslaul); Samariim täpselt sama sõna (tuli-tuli).
I Lüürika: - luuletus Juhan Liiv ,,Muusika - haiku Ellen Niit ,,Tihane" - sonett Betti Alver ,,Sügis" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" - ood Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" - pastoraal August Alle ,,Eestimaa pastoraal" - epitaaf (hauakiri) ,,Puhka rahus" - eleegia (kurb luuletus) Juhan Liiv ,,Helin" - eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Porkuni preili" II Eepika: - muinasjutud Hans Christian Andersen ,,Hans ja Grete" - vanasõnad ,,Kes teisele auku kaevab see ise sisse kukub" - mõistatus ,,Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline" - anekdoot
Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on ühendatud kaasaegne tõsine muusika,rock, eesti rahvamuusika,new age muusika ja jazz. Orkestriteostest võiks nimetada: Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001)
dekoratsioone Euripides kasutas proloogi tänapäevases mõistes olukorra seletusena näideni alguses, näidendite keel on lihtne, koori rakendas ta traditsiooni pärast. Looming viis atika tragöödia arengu lõpuni. Aristhophanes andis oma satiirilist suhtumist edasi koori kaudu, näidendite koomilisele põhiideele lisas humoorikaid juhusündmusi, mis jätsid suure vabaduse näitlejate fantaasiale *Retooriline ja filosoofiline proosa *Mõisted eleegia - kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus v muusikapala jamb kahe silbiline värsijalg, vanakreeka pilkeluuletus meelika -antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme monoodiline meelika - soolohäälne laul või luuletus, mille temaatika on väga mitmekesine. Koorimeelika - Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Demosthenes - säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Tema kõned paistavad silma
kirjanduse kt küsimused: 1.ANTIIKKIRJANDUSE EKSISTEERIMISAEG? 2.ANTIIKKIRJANDUSE TÄHTSUS 3.KREEKLASTE MÜTOLOOGIA(jumalad, mõni müüt jne) 4.HOMEROSE ISIK 5.HOMEROSE EEPOSED, EEPOSE TÄHTSUS JA MIS SEAL TOIMUB NING KUI KAUA? 6.ANTIIKLÜÜRIKA(ma ei saa aru mis mul vihikus kirjas on aga vist mingi Sappho ja Akaios)LÜÜRIKA JAGUNEMINE, SÜMPOSIONI MÕISTE, ELEEGIA, EPITALAANION(vist), EPINIIKION(vist) 7.DRAAMA ARENG(ATIKA AJAJÄRK, MIS TÄHENDAB DIONYSOSE KULTUS, MIS ON DIONÜÜSIA, MIS ON DITÜRAMB, TRAGÖÖDIA JA KOMÖÖDIA, SAATÜRDRAAMA) TRAGÖÖDIA ÜLESSEEHITUS JA KIRJANIKUD(SOPHOKLES, EURIPIDES, AISCHYLOS) KOMÖÖDIA AUTOR ARISTOPHARES. NÄITLEJAD, NENDE RIIETUS, TEATER. TEATRI ÜLESSEEHITUS. MIS ON ORKESTRA? 8.mõisted: ACHILLUSE KAND TÜLIÕUN TROOJA HOBUNE DEUS EX MACHINA SKYLLA JA CHARYBD...ei saa aru mis tähed seal lõpus on 9
1912. Futurism tähendas Majakovski jaoks protesti vana ühiskonna vastu ja uue vormi otsinguid. Loomingu põhiteemaks uue maailma ehitamine, uue inimese kujundamine. Luuletused enesekindlad ja väljakutsuvad, väljendavad rahulolematust ümbritseva maailmaga. Püüdis luulesse tuua tänavakeelt ja futuristlikke vormiuuendusi. 1919.a avaldas esimese luulekogu ,,Vladimir Majakovski kogutud teosed". Lenini surma puhul kirjutas 3000 värsirea pikkuse eleegia. Armastusluuletused Lilja Brikile. Ebaõnnestus tema näidendi ,,Saun" lavaletoomine. Stalin nimetas teda ,,Nõukogude epohhi kõige paremaks ja andekamaks poeediks". Teostest Esikkogu ,,Mina" (1913) Poeem ,,Pilv pükstes" (1915) Poeem ,,Selgrooflööt" (1915) Poeem ,,Armastan" (1922) Luuletus ,,Seltsimees Nettele aurikule ja inimesele" Poeem ,,Vasak marss" Poeem ,,Hästi" Poeem ,, 150 000 000" ,,Järeldus" Ei,
maailmavaateline algus. Tuli esile kirjalik poeetiline vorm, mis eksisteeris ilma taustamuusikata. Dialoog oli humanistide armastatuim kõnepidamise ja suhtlemise viis. Novell ja sonett olid zanrite uue süsteemi esimesed lülid. Dante Aligheri(1265-1321) - "Jum9alik komöödia", "Uus elu", "Pidusöök" Francesco Petrarca (1304-1374) - "Aadressita kirjad", "Laulude raamat", "Africa" Giovanni Boccacio (1313-1375) - "Dekameron", "Fimmetta ehk Eleegia madonna Fimmettale" Marthin Luther (1469-1536) Saksa keelne Piibel Rotterdami Erasmus (1469-1536) "Narruse Kiitus" Niccolo Machiavelli (1469-1527) "Valitseja" Thomas More (1478-1535) "Utoopia" François Rabeliais (1494-1553) "Gargantuna ja Pantagruel" Miguel de Cervanties (1547-1616) "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" William Shaksepeare (1564-1616) "Romeo ja Julia", "Hamlet", "Kuningas Lear" ja "Othello"
enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980- 82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm (Darkness, 2001). Rein Rannap on kutsunud kokku, ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock- ansamblit: Ruja (1971-1975 ja 1980 - 1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980)
kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed ''Illias'' ja ''Odüsseia'' 8.-7. sajand eKr ning, mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.-7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanakreeka kirjanduse tähtsaimad autorid on Homeros, eleegia viljelejad,Tyrtaios, Solon, meelika zanri esindajad Alkaios ja Sappho ning antiiktragöödia meistrid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtlt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Tereintus, Seneca, Marcus Porcius Cato
- uuris antiikkrijandust - mahukaim värsstoos: ''Africa'' (Romma ja Kartaago võitlus, kus Rooma tuleb võitjaks) - hinnatumad loomingud on koondatud ''Laulude raamatusse'' Giovanni Boccaccio (1313-1375) - kirjutas novelle - huivtus antiigist - kohtus suursuguse daami Maria d'Aguinoga, kellest sai inspiratsiooniallikas (loomingus kutsus ta teda Fiametta nime all) - arendas erilist jutlustajasoont - ''Fiommetta ehk Eleegia madonna Fiammettale'' õnnetu armastuse lugu; esimene psühholoogiline romaan Lääne-Euroopas - ''Dekameron'' tõi kuulsuse ning pani aluse Itaalia ilukirjandusliku proosa arengule Niccolo Machiavelli (1469-1527) - ajaloolane, poliitik - ''Valitseja'' räägib inimeste kirgedest ja puudustest - analüüsis riigikordade olemust ning jagas valitsejatele õpetussõnu - ''Eesmärk pühitseb abinõu'' kõige alatumadki võtted on lubatud, kui need riigile kasuks tulevad
sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänapäevani esteetiline väärtust. Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Neli põhilist ajajärgukku: 1. Arhailine ajajärk (kuni 5. sajandi alguseni eKr) 2
Riimi ei kasutatud, lesehitatud pikkade ja lhikeste silpide kombinatsioonide korraprasel vahetumisel 17. Mis on lrika? Kust on tulnud sna "lrika" ? Lrika (kreeka snast lyrikos 'lra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lrilise enesevljenduse, prdumise vi kirjelduse vormis, enamasti seotud knes. Lrika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mtted. 18. Millal oli vanakreeka lrika itseaeg? V sajand 19. Mis oli eleegia Vana-Kreekas ja mida meldakse selle all tnapeval? Vanasti kskik mis teemal loodud luule. Eleegia on tnapeval lrikaanr, mis thendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 20. Millistel teemadel Vana-Kreekas luulet kirjutati ? Vistlused, saatuse keerdkigud, vaprus. 21. Mille poolest on tuntud Solon? Ateena poeet, tema luuletused kajastasid riigimehe ja reformatsiooni eleegiaid. 22. Mis on jambograafia? Pahesid pilkav luuletus. 23. Kuidas jaguneb vanakreeka lrika
ladinakeelne poeem, ,,Laulude raamatusse"- sisaldas rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti, lisaks kantsoone, ballaade, madrigale jm. Ning koosnes kahest osast: 1. ,,Madonna Laura eluajal" 2. ,,Pärast madonna Laura surma" · Giovanni Boccaccio(1313-1375)- Ta polnud väga kuulus aga aitas siiski kaasa ajaloo arengule. Tema teosed on järgmised: ,,Fimmetta ehk Eleegia madonna Fiammettale"- õnnetu armastuslugu, ,,Dekameron"- novelle täis raamjutustus. · Martin Luther(1469-1536)-usuteadlane ja kirikuõpetaja. Tõlkis ,,Piibli" Saksa keelde aastal 1534, millega soodustas oma rahvataseme kiiret tõusu. · Rotterdami Erasmus(1469-1536)- üks Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi sel ajal. Ta kirjutas ladinakeelse filosoofilise satiiri ,,Narruse kiitus" mis tõi talle kirjamehe kuulsuse.
Suur trumm,millega teatati jumalate tulekust Komöödia-ehk pilke-või naljamäng on lõbusa lõpplahendusega näidend,üks dramaatika zanre Oidipuse kompleks-Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus,mille kohaselt võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga Koinee-antiik Kreeka ühtne kõnekeel 4saj e.K.r Heeros-jumala sarnane kangelane,pooljumal kreeka mütoloogias Müüt-jutustav pärimus mis räägib maailma loomisest Ood-pidulik ülistus Eleegia-kurvatooniline luuletus kindla süsteemi järgi Jamb-kahesilbiline värsijalg;statiiriline luuletus Meelika-antiikkirjanduse üks tähtsamaid vorme Epitaaf-epigrammi alaliik Epigramm-pealiik,mälestuskiri hauakivile,lühiluuletus Sofistid-vana kreeka mõtlejad,palgalised filosoofi ja kõnekunsti mõtlejad Retoorika-kõnekunst,suulise ja kirjaliku kõne loomise ja edastamise teooria Moirad-vana kreeka mütoloogia 3 saatuse jumalannat(1.ketras elulõnga
Antiik 1. Mis on antiikkirjandus? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. 2. Missugusest kirjandusest arenes rooma kirjandus? Rooma kirjandus arenes kreeka kirjandusest. 3. Meie ajani säilinud antiikeeposte pealkirjad, arvatav autor. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" - Homeros 4. Millel need eeposed põhinevad? Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit.
annaabi.ee 
