Näiteks kohates alati hoolitsetud välimusega ja stiilselt riietatud tuntud inimest meikimata, kortsus kitli ja lagunenud toakingadega prügikotti välja viimas, ei pruugi me teda kohe äragi tunda. Lahkumismulje efekt. On seotud suhtlemise lõpuosaga. Hea kontakti lõpetamisega on seotud mitmed rituaalid viisakusväljendid, kätlemine, lahkumissuudlus, optimismi sisendamine. Meeldiv lahkumismulje loob eeldused meeldivaks edaspidiseks suhtlemiseks. 1.2 Eneseavamine Suhtlemist mõjutab see, millisena partnerid teineteist tajuvad. Eneseavamine on teistele vabatahtlikult enesekohase info andmine. Kui me ennast avamata ainult jälgime seda, mida teine räägib, jätame mulje, nagu mängiksime ülekuulajat või kohtunikku või topiksime lihtsalt oma nina teise inimese ellu, andmata omalt poolt midagi vastu (Smith 2004:116). Tahtlikult jagatakse enesekohast infot väga kitsale inimeste ringile. Oma tõelise olemuse
Mari-Liis Luukas, FT 1 26.september 2010 Eneseanalüüs Eneseavamine Pean end üsna avatud inimeseks, sest leian, et jagades enda mõtteid ja tundeid, on teistel inimestel kergem minust aru saada ning minuga suhelda. Uute tutvuste puhul jagan informatsiooni enda kohta väga erinevatest valdkondadest, mis aitab mul kujundada turvalist suhtlemistsooni edaspidiseks. Vanemate tutvustega olen eelnevalt teadlik teemadest, mis põhjustavad konflikte ning oskan neist hoiduda. Tõsisemate murede küüsis olles otsin siiski tuge pikaajalisematelt tuttavatelt, sest nendega tunnen end turvalisemalt. Suhtlemistõkked Avastasin, et olen kasutanud üsna tihti nii analüüsimist kui ka nõu andmist kui keegi pöördub murega minu poole. Kuna ma pole märganud, et 2 ee...
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsio...
................................................................................ 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9 4 ENESEAVAMINE KUI EDUKA SUHTLEMISE ALGUS....................................................... 10 5 KUULAMINE KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS................................................................. 12 5.1 KUULAMINE TÖÖL.......................................................................................................................12 5.2 KUULAMINE KODUS.....................................................................................................................13
Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kriitika, süüdistamine, mittemõistmine - kiitus ja nõustumine - iroonia, põhjendamatu üldistus, siltide kleepimine - rahustamine, kaastunne, lohutamine - selgitamine, ülekuulamine, sõelumine - kõrvalejuhtimine, teema vahetamine, unelemine 2) Eneseavamine kui lihtsalt enesekohase informatsiooni edastamine. Johari aken annab hea vaate avatuse ja suletuse regulatsiooni kohta. - Avatud ala. Kõik see mis te aktsepteerite endas ja jagate teistele. - Pime ala. Endale tundmatu, teistele teada olev info teie kohta. See on alateadvustasemele väljatõrjutud info. Näiteks ebameeldivad kogemused, tunded. - Tundmatu ala. Tundmatu nii endale kui ka teistele. Avaldub ekstrimaalsetes olukordades. - Varjatud ala
paranoia skisofreenia päritolu/põhjus erinevus/jälg determineeritus indetermineeritus (määramatus) optimism skeptitsims tõsidus iroonia Harvey L. Hixi filosoofilised miniatuurid · Kirjutamine ei ole eneseavamine, vaid enesesulgumine enesevarjamine kaunil ehk eeskujuandval viisil. Postmodernistliku kirjandus võtab (kas varjatult või avalikult) sihiks lugeja petmise, segadusseajamise. Paljude postmodernistlike teoste puhul on raske nende fiktiivset laadi läb näha. Ei saa kindel olla, et mingeid asiseid funktsioone täitev tekst pole tegelikult varjatult ilukirjanduslik (nt ajalehesabades ilmunud kuulutuste varjatud eesmärk
- Moraali lugemine · Esmamulje efekt - Üälekuulamine · Oreooli ehk haloefekt - Nõu andmine · Kordustaju efekt · Võõristus efekt · Teiste murede vältimine: · Lahkumismulje efekt - Kõrvalepõiklemine 1.2 Eneseavamine - Loogiline argumenteerimine - Rahustamine · Avatud ala - Kolmeteistkümnes teesulg · Pime ala · Varjatud ala · Tundmatu ala 1.3 Suhtlemistasandid: · Vanema · Täiskasvanu · Lapse SUHTLEMISVAHENDID. Verbaalsed väljendusvahendid:
5. füsioloogilised vajadused - janu, nälg, hapnikuvajadus, uni ja kõik muud organismi vajadused. Suhtlemise olulisus: * suhtlemine on oluline kõigi vajaduste rahuldamiseks. * Ebaefektiivne suhtlemine annab tunda kõigis eluvaldkondades : - üksildus - pereprobleemid - tööalane ebakompetentsus - rahulolematus ja psühholoogiline stress - füüsiline haigus * suhtlemine on arendatav * vastasikuste suhete alustuseks on eneseavamine * eneseavamine saab võimalikuks enesetunnetuse abil. Johari aken - et saada tagasisidet teistelt enda kohta, et ise teada milline suhtleja ma olen. Avatud ala - info, mis on teada nii endale kui teistele. Nt. nimi, vanus, välimus, positiivsed omadused. Pime ala - info, mida teised meie kohta teavad, kuid me ise ei tea. Nt halvad omadused, hööletoon, tugevused jne. Varjatud ala - info, mida me ise teame, kuid ei taha et teised teaksid. Nt. salasoovid, hirmud,
pikaajaline on ebameeldiv (selle pärast ka rebase nädal)) Faktorid, mis on seotud interpersonaalse võõrandumise ja vaenulikkusega Kui inimesele ei ole kaasarääkimise õigust, nt pole kompetentne - tekib võõrandumine. Võistluslikkusega seotud, kui on suurem võistluslikkus, siis vaenulikkus suureneb. Võistluslik situatsioon vähendab meeldimise tekkimist. Eeltingimused: Suhe Atraktiivsus; Lähedus; Vastastikune meeldivus -> Lühiajaline suhe > eneseavamine -> Pikaajaline suhe Sarnasus-> Pikaajaline suhe Eneseavamine on enesekohane informatsiooni andmine. Endale tundmatu, teistele teada pime ala Endale teada, Teistele teada avatud ala 18 Teistele tundmatu, enesele teada Teistele teada, endale tundmatu - Suhete alguses liialt suur eneseavamine ei ole kohane. Sarnasus on pikaajalise suhte alus! See on müüt, et vastandid tõmbuvad.
tundmine, inimeste aktsepeerimine, nii nagu nad on). · Toimetulek iseendaga (enesetundmine ja meelekindlus). Inimene on sotsiaalselt kompetentne siis, kui ta suudab teistega suheldes säilitada eneseväärikuse, riivamata teiste inimeste õigusi. Koosneb personaalsest loomusest ja sotsiaalsetest oskustest. 31. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) · Kuulamisoskus baasoskus, millele üles ehitada kompleksoskused. · Verbaalne väljendusoskus rääkimisoskus ehk oskus kasutada sõna jõudu. · Isikutaju teise inimese äratundmine, inimtüübi määratlemine, emotsionaalse seisundi tajumine, suhtumise tajumine, esteetiline ja moraalne hinnang, ootuste hinnang. · Eneseavamine eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas
Suhted: areng:püsisuhe 1. Astme teooriad(romantilised suhted ja sõprussuhted) a. Filtri teooria i. Demograafiline sarnasus ii. Väärtussüsteemi srnasus iii. Interpersonaalne stiili sarnasus ja täiendamine (isiksuse jooned, käitumiskarakteristikus) b. Armastuse tsükli /ratta teooria (reiss 1980)-ühepoolne i. Tihe vaimne side(sarnased sots. Ja kult. Muutujad) ii. Eneseavamine iii. Vastastikune sõltuvus (partneri vajaduste ja eesmärkkide täitmine) iv. Intiimsus (armastus, sümpaatia, toetus) c. Stiimul-väärtus-rolli teooria (murstein, 1970, 1976)- vastastikune i. Stiimul (välised tunnused, füüsilisne atraktiivsus ja käitumine) ii. Väärtus (väärtused, hoiakud, suhtumised) iii. Roll (sobivus erinevatesse rollidesse: abikaasa, lapsevanem..)
kõrvaltegelase silmade läbi.Absurdiilmeline draama näitab neid osalistena sündmustes,mille tähendust nad ei mõista ja mille üle neil pole vähimatki võimu. Jerzy Grotowski-poola lavastaja,tegeleb teatri olemuse sõnastamisega."Vaese teatri poole".Teater võib loobuda kõigest peale näitleja.Näitlejakeskne.Teater on tõelus. Ta püha näitleja ül on oma tõelise ja tervikliku mina tunnetamine ning absoluutselt siiras avamine.Näitleja jäägitu eneseavamine publiku ees on ohver,mis peab vaatajas esile kutsuma tungi siiruse ja hingelise puhastuse poole. Eksistentsialistlik draama.J.-P.Sartre-tegelane loob oma valikutega ennast ise.Vorm- klassitsistlik tradits."Kärbsed","Kinnine kohus".A.Camus essee ,,Sisyphose müüt"(absurdifilosoofia),näidendid"Arusaamatus","Piiramisseisukord","Caligula". Alateadvus,Freud,Einstein,ettearvamatu,muutlik inimene,teatri taasteatriseerimine,teater vabaneks kirjanduse köidikutest
Sotsiaalsed oskused • Sotsiaalsed oskused on igasugused võtted, mida me kasutame suhtlemiseks või interaktsiooniks teiste inimestega – nii verbaalsed, mitteverbaalsed, žestid, kehakeel ning meie individuaalne välimus. • On leitud, et sotsiaalsete oskuste piiratus on seotud teatud probleemidega: sõltuvushäired (sh. arvutisõltuvus), ADHD, autismi spektri häired, depressioon. Sotsiaalsed oskused • Kontakti loomine • Eneseavamine • Kuulamine • Delegeerimine • Tagasiside andmine Psühholoogiline kontakt - on inimeste positiivne suhtumine üksteisesse suhtlemisprotsessis. Suhtlemine on osapoolte jaoks pingevaba. - sobiv pilkkontakti määr, heatahtlik hoiak ja partnerist huvitatus. - Psühholoogilise kontakti saamiseks on kõige olulisem püüda näha suhtlemispartneri emotsioone ja nendega arvestada. - Hea psühholoogiline kontakt tähendab pigem vähe kui palju rääkimist. Eneseavamine enese
selle pärast, kui sinu teod ja vaated kokku ei lähe. ,,Ahvid ja solidaarsus" Kümme novelli, mis räägivad solidaarsusest ja selle piiridest, õigluse ja maitse-eelistuste, eetilise ja esteetilise suhetest konkreetsete elusündmuste kaudu, mis vahel on üsna grotesksed. Raamatus on maailmavaatelisi väitlusi, intensiivset tegevust ja ka üks horrori-sugemetega lugu. Kümnest novellist koosnev ,,Ahvid ja solidaarsus" on varem vaid luuleraamatuid välja andnud Maarja Kangro julge eneseavamine (tõsi küll, mõnigi novell on varem perioodikas ilmunud). Sarkastilised lood elust tuttavate tegelastega põhinevad suures osas vist tema enda läbi-elatul ja põnevamatel mõttekäikudel, näiteks kultuurilisest diskrimineerimisest või sellest, kellele on kunst ja kuidas see tema jaoks on. Nii ongi lugudel ühelt poolt elus sündmustik, tuttavlikud tegelased ja kaval iroonia, teisalt on need aga täis huvitavaid ideoloogilisi küsimusi kunsti, eksistentsi ja muudel teemadel
See on enesele võetud kohustus mõsta teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 13-14) Eneseavamine Eneseavamine on tahtmatu, see toimub alati, kui olete inimeste seas. Isegi kui te neist välja ei tee, annavad teie vaikimine ja kehahoiak midagi mõista. Küsimus pole mitte selles, kas ennast paljastada, vaid selles, kuidas teha seda sobivalt ja mõjusalt. Informatsiooni edastamine tähendab, et teie eneseavamine on suunatud mõnele teisele inimesele. Sisevaatlus ja selle kirjapanek päevikusse ei tähenda eneseavamist. Enesekohase informatsiooni edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt nagu näiteks zestid, kehahoiak ja hääletoon. Mitteverbaalsesse keelde kipub sattuma reetlikke väärtusi. Eneseavamise definitsioonis sisalduv sõna informatsioon viitab sellele, et paljastatu on partnerile uudis, mitte vanade vestlusteemade ja lugude ülessoojendus. Informatsioon võib
Tutvustad teisi inimesi huvitunud, seltskondlik, muretu Kutsud aktiivselt teisi enda juurde ohutu, sõbralik, armastusväärne Esitled end ise teistele huvitunud, sõbralik, seltskondlik Lood positiivse meeleolu ja torkad teiste seast silma elujaatav, rõõmsameelne, mõnus kaaslane Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - s.t. räägid käesolevast olukorrast (nt. kuidas sa said aru õppejõu poolt seletatud kodutööst ja tähtaegadest) ohutu, seltskondlikult ärgas, suhtlemisaldis 1.2. Eneseavamine ja -väljendamine Eneseavamine teeb inimsuhted põnevaks ning loob läheduse Ennast avamata ollakse suletud omaenda isiklikesse kogemustesse Eneseavamine on tahtmatu, see toimub alati, kui ollakse inimeste seas Eneseavamine on enesekohase informatsiooni edastamine LEVINUD VÄÄRMULJED Kui teed järgmist: siis võid arvata, et paistad kuid võid hoopis paista Ei naerata Neutraalne, mõtlik, rahulik Partnerist mitte hüvitunud või võlututud, külm Keskendud enda eripärale,
Läbirääkimiste pidamisel on oluline eristada inimest ja probleemi, püüda leid mõista inimest, sõnastada selgelt konflikti osaliste huvid, mõelda valikuvõimalustele. Oluline on veel strateegia ja taktika. 48. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid? Rollid ühiskonna grupi kohta käiv normide kogu 49. Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. 50. Mis on eneseavamine? Enda arvamuse, tunnete, mõtete avaldamine teistele *avatud mina teada endale ja teistele *pime mina endale tundmatu, kuid teistele teada *varjatud mina endale teada, kuid teistele tundmatu *tundmatu mina tundmatu endale ja teistele 51. Mis on Johari aken? Avatud ruut (sina tead ja ka teised teavad) *pime ruut (sina ei tea, kuid teised teavad) *varjatud ruut (sina tead, kuid teised ei tea)
Binaarne opositsioon – igas teoses jagunevad tegelased mingil määral kahte leeri. Analüüsimisel tasuks küsida: mille alusel vastandumine toimub? Mille poolest tegelased erinevad? (ja sarnanevad) Näitejuht – töötab näitlejatega, näitlejate juhendaja Rollikontseptsioonid *Konstantin Stanislavski – ümberkehastumine, läbielamine, emotsionaalne mälu, maagiline kui *Bertolt Brecht – näitamine, näitamise näitamine *Jerzy Grotowski – eneseavamine Lavastaja konkretisatsioon tegelasest on osa lavastaja kogu näidendi konkretisatsioonist Lavastustervik – rolli ümber tekkiv maailm • Näidendi kaks tekstikihti: põhitekst (dialoog/monoloog ja sekundaartekst (remargid) Dialoog draamas: Seotud situatsiooni ja kõnelejate omavaheliste suhetega, tähtsaim karakteriseerimisvahend, Repliik – ühe kõneleja kompaktne lausung Soliloog – tegelane on laval üksi
2. Kergelt toitvad suhted neil on teatav panus minu arengusse ja/või elu nautimisse 3. Mittemidagiütlevad suhted need suhted ei tee mulle midagi 4. Kergelt mürgised suhted need vähendvad kergelt mu iseolemist ja/või elust rõõmu tundmist 5. Väga mürgised suhted need eriliselt nõudlikud, vaenulikud või närvesöövad suhted on minu jaoks äärmiselt kurnavad Kehtestavuse suurendamise meetoded: Loomilikud kehtestused Eneseavamine Kirjeldavad tunnustamised Kehtestused suhetes (suhtekehtestused) Valikuline tähelepanematus Eemaletõmbumine Spektervastus Valikuvõimalused Loomulikud ja loogilised tagajärjed Peatage tegevus, aktsepteerige tundeid Ütelge ei Muutke keskkonda On olemas kaks erinevat konfliktide liiki: realistliku konflikti puhul on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid või väärtusedmitterealistlik konflikt aga
ägevusega ega pea end pidevalt kaitsma või kontrollima , seepärast võib ta teisi kergemini näha, kuulda ja armastada. Kehtestamine paneb meid endeid paremini tundma ja seeläbi leiavasd ka teised, et neil on teiega mugav. Kõige rikastavamad ja tervislikumad inimsuhted leiavad aset just kahe kehtestava inimese vahel. Intiimsust on defineeritud kui ,,võime korduvalt teisele inimesele väljendada oma sügavamaid soove, lootusi, hirme, ärevusi ja süütundeid." Selline eneseavamine on kehtetav käitumine. Kaunimad abielud, sõprussidemed ja vanema ning lapse suhted on kehtestava elu vili. Kasutatud kirjandus 1. Heiki Krips. 2003. Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel 2. http://www.facebook.com/note.php?note_id=184079268303221 3. Talis Bachmann, Rait Maruste. 2003. Psühholoogia alused
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
· Kui teisel on tugevad tunded või ta tahab rääkida mingist probleemist. · Kui kahtlustate, et teine kodeerib oma sõnumit st. mängus on mõtted või tunded mida on raske verbaliseerida. Millal mitte kasutada peegeldamist! · Peegeldamine on raske töö ja ei sobi pidevaks tarvitamiseks. · Kui te ei suuda partnerit aktsepteerida. · Kui olete ise stressis, väsinud. · Kui te arvate, et partner ei suuda ise lahendusi leida. Eneseavamine kuulamisel · Hea kuulaja räägib kõnelejale aegajalt asju ka iseendast. · Tema eneseavamine ei ole eesmärk omaette, kui teisel inimesel on suurem vajadus seda teha. · Kuulaja efektiivne eneseavamine peaks aitama rääkijat edasi. Konfrontatsioon · Võib kasutada vormi: · " Ühest küljest sa ütled/ tunned/ teed ja teisest küljest, ütled/ tunned/ teed sa. Vastuolude puhul: · Mõeldava ja öeldava vahel · Tuntava ja öeldava vahel
Läbirääkimiste pidamisel on oluline eristada inimest ja probleemi, püüda leida, mõista inimest, sõnastada selgelt konflikti osaliste huvid, mõelda valikuvõimalustele. Oluline on veel strateegia ja taktika. 40. Mis on sotsiaalsed rollid? Rollid ühiskonna grupi kohta käiv normide kogu 41. Milline on sotsiaalsete rollidevaheline konflikt? Selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. 42. Mis on eneseavamine? enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 43. Millised on eneseavamise plussid ja miinused? *Eneseavamise plussid: õpid end paremini tundma, inimsuhted muutuvad lähedasemateks, suhtlusringkond laieneb, süütunne leevendub, ammutad energiat. *Eneseavamise miinused: liigne eneseavamine ei ole hea (ei peeta viisakaks endast liiga palju rääkida, samuti tekib oht, et sinu eneseavamist kasutatakse kurjasti ära). 44. Millised on eneseväljenduse neli kategooriat
22. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Iga otsuse suhtes eksisteerib eelnev nõustumispiirkond, nõustumispunkt ja vastuvõetamatu piirkond Juhul kui teade on liiga kaugel nõustumispunktist (ankrust), siis tajutakse seda veelgi kaugemana Juhul kui teade on üsna ligidal ankrule, siis tajutakse seda lähemal kui ta tegelikult on 23. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval
ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 24. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja
Kui seal on aga midagi positiivset, siis see innustab inimest. Inimesed, kes on avatud ja kergesti valmis end teistele avama, neil on suur avatud ja väike pime, varjatud ja tundmatu ala. Need inimesed, kes suhtlemisel on kartlikud, on ka avatud ala väike, samas varjatud ja tundmatu ala on suured. Nende alade väljatoomine aitab ka paremini iseennast mõista. Johari akna alade proportsioone mõjutavad 2 protsessi: tagasiside ja eneseavamine. Tagasiside suurendab endale teadaolevat ala. See on vajalik nii juhtidele kui alluvatele. Juhi jaoks on oluline suhelda inimestega nii, et nad julgeksid temaga jagada oma tööga seotud mõtteid ja tundeid. Kui me oleme teisega loonud teatavad pinnapealsed suhted, siis edasi mängib olulist rolli eneseavamine. Eneseavamine teeb meid teiste silmis meeldivamaks ning aitab kaasa suhte püsimisele. Tavaliselt avatakse end enam nendele inimestele, kes meile meeldivad ja keda me usaldame.
on seotud nõustamisprotsessiga. Täiskasvanute nõustamise eelduseks on nende isiku autonoomsus ja iseseisvate otsuste tegemise õigus, noorukid ei ole oma otsustes nii vabad, sõltuvad ikkagi täiskasvanutest, noorukite ja täiskasvanute peamine erinevus seisneb nende erinevas arengufaasis. Noorukid on otsingute ja kahtluste teel, täiskasvanud vajavad elus stabiilsust Paljudel noortel nõustamine seotud stigmaga, kardetakse seotust vaimuhaigusega jms. Eneseavamine võib samuti tekitada hirmu, nõustajad peavad olema teadlikud teemadest, (näit.seksuaalne orientatsiooni probleem),mis võivad tekitada noortel kahtluse konfidentsiaalsusest (kas usaldatud saladust hoitakse). Nooruki motivatsioon võib kergesti kaduda. Nõustaja peab olema aktiivsem, motiveerivam. Sageli räägitakse, et kool ongi koht, kus ei pea mugav olema. Et kool on paik, kus ühiskonna probleemid võimenduvad ja kus inimestest kujunevad isiksused"See kõik on õige, aga meil on 21
vaikus 4. kaitsereaktsioonid peegeldav kuulamine 5. protsessi kordamine 6. lahendusele keskendumine. KEHTESTAMISVÕIMALUSTE LAIENDAMINE Kehtestavuse suurendamiseks on palju võimalusi: loomulikud kehtestused – mitteagressiivsed viisid oma vajaduste rahuldamiseks, kasutamata mingit kindlat meetodi. Need on kõige sobivamad siis, kui ei teie ega teine inimene ei ole eriti stressis ning kui kehtestus ei kutsu tõenäoliselt teises eile erilist pinget. Eneseavamine – toimub siis, kui olete teiste juuresolekul teie ise. See on intellektuaalne ja emotsionaalne ausus – keeldumine oma sisemise mina teiste inimeste eest varjamisest. Eneseavamine tähendab oma tõeliste arvamuste ja väärtushinnangute väljendamist. Tunnetest rääkimine või tunnete otsene väljendamine sõnade ja kehakeele kaudu. kirjeldavad tunnustamised – kui inimesed tahavad verbaalset toetust pakkuda, kasutavad nad selleks sageli
- Afekt - hääletooni ja kehakeele poolt edasiandav emotsiooni tugevus. - «Suudlusega väljaviskamine» - situatsioon, milles väljapakutud lahendus on lihtsalt kaval kaitsereaktsioon, et inimesest lahti saada. 15 Kehtestamisvõimaluste laiendamine Kehtestuste tüüpid: 1) Loomulikud kehtestused - mitteagressiivsed viisid oma vajaduste rahuldamiseks, kasutamata mingit kindlat meetodit. 2) Eneseavamine - intellektuaalne ja emotsionaalne ausus - keeldumine oma sisemise mina teiste inimeste eest varjamisest. 3) Kirjeldav tunnustamine - võimalus anda teisele inimesele teada, et hindate tema spetsiifilist käitumist. 4) Kehtestused suhetes - erinevus kolmeosalise kehtestamissõnumist on see, et siin ei ole mainitud konkreetset või otsest mõju. 5) Valikuline tähelepanematus. 6) Eemaletõmbumine (ajutine / püsiv). 7) Spektervastus. 8) Valikuvõimalused.
mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 31. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval
küsimuste küsimist ja neile vastamist ehk dialoogi, kus üks inimene suunab vestlust esitades rea küsimusi. Spetsiifiline suhtlusvorm, mida kasutavad sotsiaalpedagoogid. Intervjuu kaudu saab infot, saab ka infot anda, veenmine, probleemi lahendamine, nõustamine... Kriitikat esitatakse alternatiivina paljud konfliktid jäävad tulemata. Otsest kriitikat ei tehta. TEATE NELI TÄHENDUST. 1. Eneseavamine 2. Suhetega seotud 3. Palve 4. Fakt SP on dialoogi praksis: demokraatlik dialoog. Ka mitteverbaalne suhtlemine on tähtis. Eelverbaalne suhtlemine, sellega, kes veel ei kõnele. Oluline on tagasiside andmine!! 15.12.14 Sotsiaalpedagoogikas ei ole probleemil üht loogilist lahendust, mis oleks lõplik. On võrdsed erinevad lahendused. Loogika ei ole lahendamiseks piisav, kuid ka seda kasutatakse. Lahendused toetuvad sotsiaalsele kontekstile, on väärtustele, eetikale toetuv.
Siis kui väärtushinnangud on sarnased. Siis kui interpersonaalne stiil on sarnased- üksteist mõjutavad stiilid sarnased. K & P esimene teoreetiline lähenemine tõstis kõne alla selle, et suhte tekkimisel on osad aspektid olulisemad. Empiirilised uurimused ei näita, et suhted tekkivad nii, nagu K & P selle välja tõid. 1.2. Armastuse tsükli/ratta teooria (Reiss, 1980) 1. Esimesel astmel tekib partneritel tihe vaimne suhe (meeldib koos olla, vaimselt seotud olla). 2. Eneseavamine. 3. Vastastikune sõltuvus (ühe mõtted/tunded mõjutavad teise käitumist/mõtteid/tundeid). 4. Intiimsus. Ja siis suhe areneb jälle 1- 4 astmeni ja see on lõputu tsükkel. Ei saa öelda, et empiirilised uurimused seda kinnitaksid. 1.3. Stiimul- väärtus- rolli teooria (Murstein, 1970, 1976). Tõi välja 3 erinevat filtrit, millest partner läbi lastakse. 1. Stiimul- atraktsiooni hinnang. 2. Hoiakute sarnasus. 3
Meile meeldivad need, kellele meie arvates meeldime meie ja arvame, et need, kes meile meeldivad, armastavad ka meid. Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Sotsiaalseid oskusi vaadeldi kui suhtlemise käitumuslikke komponente. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) · Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused · Verbaalne väljendusoskus rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) · Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks
Kehtestava inimene on enesekindel ja empaatiline. Tema hääletoon on rahulik ja kindel. Silmkontakt on teise inimesega mugav. Pilk väljendab avalust ja ausust. Kehahoiak on tasakaalustatud ja sirge. Kehtestamise eelised: · Ei mängi kedagi teist, on sellised nagu nad on. · Positiivne energia. · Rõõm · Võib kergemini teisi näha, kuulda ja armastada. · Tekitab teises inimeses mugavustunde · Kahe kehtestava isiku vahel tekivad rikastav ja tervislik suhe. · Eneseavamine väljendab oma sügavamaid soove, lootusi, hirme, ärevusi ja süütundeid. · Kehtestav käitumine vähendab inimese ärevust ja hirmu. · Üks kehtestava käitumise suuremaid plusse on iseenda elu elamine. Kui kehtestav inimene teatab, mida ta vajab ja asub oma õiguste ja vajaduste kaitseks välja, paranevad märgatavalt võimalused saada elult, mida tahab. Kui klient käitub kehtestavalt, on müüjal parem soovitada erinevaid kaupu, kuna ostjal on kindel soov
on o Konkreetsus- kliendi probleemi kontseptualiseerimine lühidalt ja konkreetselt; see õpetab inimest ennast väljendama; on hea tehnika õpimotivatsioonis; pead arvestama, et mõni võtab seda konfrontatsioonina; ütle ,,jaa, see on väga huvitav, aga miks see sinuga probleemi osas oluline on?" vanurite puhul leia talle esmalt kontakt (mõni sõbranna, klubi), kes temaga räägib o Eneseavamine kui kõik on avalik, kaob huvi teise inimese vastu ära. Salapära elegants. Meie keskkond rõhutab, et pead ennast avama. Teatud määral tuleb ennast avada, eriti tundlikumatele natuuridele. Eneseavamine on faktide ja emotsioonide tasandil. Faktide tasandil tuleb eriala kohta kõike jagada. Eetikakoodeksid lubavad ise otsustada, kui palju eraelust räägid. Siin on hästi oluline vanuseline aspekt! Lastele tuleb rohkem rääkida ja isikliku materjaliga
kontrolli, suhteliselt vähe isiklikku riski. Esimeses kolmes tagasisidestatud, avalikus tsoonis tagasisidestamatu. Kehaasendid asend kui esitlus, asend kui tegu. Tunnused avatus, suletus, pinge ja kalded. Suhtlusnurk. Enesekehtestamise erivõtted 1. Loomulik väide spontaanselt, ilma formaalse skeemita antakse teada oma vajadustest. On nagu on, aga seistakse enda eest. 2. Eneseavamine, tunnete väljendamine tunnetest rääkimine on esikohal. Mitte ükskõik kellele ja ükskõik kus! Oluline osa lähisuhetes 3. Tunnustus kirjeldamine kaudu kolmeosalise minateate esimesel osal rõhk, kirjeldamine. Kiitmise juures räägitakse, milles seisneb tegevuse headus, aga ka see, mis oli kehvasti, annab partnerile parema tagasiside analüütiliselt mitte hinnanguliselt. 4. Suhete kehtestamine kõige võimsam kehtestamiseliik (see on see, millega näha
2) Jälgite, kas partneri hääletoon ja lauserõhud, näoilme ning kehahoiak ühilduvad tema jutu sisuga. Totaalne kuulaja: 1) Hoidke pilkkontakti. 2) Nõjutage veidi ettepoole. 3) Looge kuulajas kindlustunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber. 4) Esitage selgitavaid küsimusi. 5) Astuge segajatest eemale. 6) Keskenduge kuuldu nõustmisele ka siis, kui olete vihane või ärritunud. 2 Eneseavamine Mitteverbaalne keel: 1) Žestid. 2) Kehahoiak. 3) Hääletoon. Eneseavastamise definitsioonis sisalduv sõna info viitab sellele, et paljastatu on partnerile uudis, mitte vanade vestlusteemade ja lugude ülessoojendus. Avatud mina Pime mina Endale teada, teistele teada. Endale tundmatu, teistele teada. Varjatud mina Tundmatu mina
Positiivne nägemus enesest ning üleüldine hea suhtumine teistesse. Murelik – madal enesehinnang, samas aga positiivne ja idealiseeriv suhtumine teistesse. Suhetes on selline inimene omandihimuline ja armukade. Tõrjuv-kartlik – eemalehoidev stiil, tõrjumise kartus. „ma ei taha teistega lähedaseks saada“. Tõrjuv-eitav – kõrge enesehinnang, kuid teistesse negatiivne ja küüniline suhtumine. „ma tahan veel ringi vaadata“. Võrdsus ja eneseavamine. Võrdsus – mõlemad osapooled peavad saama võrdseid tulusid suhtest. ● Ebavõrdsuse tunnetamine tekitab rohkem stressi ja depressiooni ● Tajutav ebavõrdsus tekitab abielus stressi, mis omakorda soodustab ebavõrdsuse tajumist (Grote ja Clark, 2001). Eneseavamine – enesekohase info edastamine ● Suhtes räägitakse üksteisele intiimsetest asjadest; avalikustatakse enda mõtteid ja tundeid.
62. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid? Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 63. Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Selged rollid kujunevad peale tööalaste rollide ka perekonnas ja sõpruskonnas. Kui need rollid esitavad inimesele vastuolulisi nõudmisi, tekib rollikonflikt. 64. Mis on eneseavamine? enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 65. Mis on Johari aken? *Avatud ruut... sina tead ja ka teised teavad*Pime ruut... sina ei tea, kuid teised teavad*Varjatud ruut... sina tead, kuid teised ei tea*Tundmatu ruut... ei tea sina ega ka teised 66. Millised on eneseavamise plussid ja miinused? Eneseavamise plussid (Õpid end paremini tundma, Inimsuhted muutuvad lähedasemateks, Suhtlusringkond laieneb, Süütunne leevendub, Ammutad energiat) Eneseavamistõkked (Ei peeta
vajadustega ja meeles pidama et interpretatsioonid ei ole alati ühesugused. Kasuta objektiivseid kriteeriume, lahuta inimesed probleemist, keskendu huvidele, mitte positsioonidele, kaalu erinevaid variante vastastikuse kasu nimel. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid? Sots. rollid on ühiskonna grupi kohta käiv normide kogu Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Konflikt erinevate rollide vahel, näiteks inimene kui sugulane ja inimene kui õpilane. Mis on eneseavamine? Enesekohase info tahtlik avalikkustamine Mis on Johari aken? Avatud ruut (sina tead ja teised ka teavad), Pime ruut (Sina ei tead, kuid teised tevad), varjatud ruut (sina tead, kuid teised ei tea), tundmatu ruut (ei tea sina ega ka teised) Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? Kirjelda olukorda, väljenda oma tundeid ja soove, kirjelda tagajärgi. Mida tähendavad domineerimine, staatus ja võim inimkommunikatsioonis? Dom teineteisst täiendavad, sümmeetrilised ja
tuleb arvestada teise poole vajadustega ja meeles pidama et interpretatsioonid ei ole alati ühesugused. Kasuta objektiivseid kriteeriume, lahuta inimesed probleemist, keskendu huvidele, mitte positsioonidele, kaalu erinevaid variante vastastikuse kasu nimel. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid? Sots. rollid on ühiskonna grupi kohta käiv normide kogu Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Konflikt erinevate rollide vahel, näiteks inimene kui sugulane ja inimene kui õpilane. Mis on eneseavamine? Enesekohase info tahtlik avalikkustamine Mis on Johari aken? Avatud ruut (sina tead ja teised ka teavad), Pime ruut (Sina ei tead, kuid teised tevad), varjatud ruut (sina tead, kuid teised ei tea), tundmatu ruut (ei tea sina ega ka teised) Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? Kirjelda olukorda, väljenda oma tundeid ja soove, kirjelda tagajärgi. Mida tähendavad domineerimine, staatus ja võim inimkommunikatsioonis? Dom teineteisst täiendavad, sümmeetrilised ja paralleelsed
määramisega 39. Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel? Analüüsi olukorda, Valmistu läbirääkimisteks, Planeeri ja organiseeri, Säilita kontroll läbirääkimiste üle, Läbirääkimiste lõpetamine, Alati saab paremini 40. Mis on sotsiaalsed rollid? ühiskonna grupi kohta käiv normide kogu. 41. Milline on sotsiaalsete rollide vaheline konflikt? Rollidevaheline konflikt on selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. 42. Mis on eneseavamine? enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine. 43. Millised on eneseavamise plussid ja miinused? Õpid end paremini tundma, Inimsuhted muutuvad lähedasemateks, Suhtlusringkond laieneb, Süütunne leevendub, Ammutad energiat. 44. Millised on eneseväljenduse neli kategooriat? Johari aken?? 45. Millised sõnumid on täissõnumid? 46. Millised sõnumid on risustatud sõnumid? 47. Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? Sõnum peab olema otsekohene ja aus, Sõnumi
o Ballett varvastants, loo jutustamine on seotud tantsu, muusika ja kostüümidega. Sai alguse 16.saj Itaalias. (N: Tsaikovski, Tubin) o Moderntants 20. saj, balletile vastu, Isadora Duncan ja Martha Graham o Kaasaegne- e nüüdis- e postmodernetants liigub tantsu ja argikäitumise piiril. Mart Kangro, Teet Kask, Katrin Essenson Teatraalset käitumist analüüsinud V. Halizev eristab kaht käitumistüüpi · Teatraalne eneseavamine seisneb kõne, miimika, zestide paisutamises, millega püütakse juuresolijaid mõjutada · Teatraalne enesemuutmine - inimene mängib justnagu mingit rolli, näidates end sellisena, nagu ta tegelikult ei ole. Teatraalsus argielus on seotud · isiku tasandil inimesele omase mängutarbega · sotsiaalsel tasandil rituaalse käitumisega Teatri vastuvõtt on: · kollektiivne o Vastuvõtja ei saa vabalt reguleerida vastuvõtu käiku
Tihti saavad sõbrad ka nendest lastest, kellel on ühine emakeel ja kultuuriline taust. Ka leiavad kiiresti ühise keele tegusad ja aktiivsed lapsed. Tüdrukute sõprusringkond on tavaliselt väiksem kui poistel. Selleks, et kaks last saaksid omavahel sõbraks on vaja kontakti ja teineteisest arusaamist, seejärel on vajalik edukas infovahetus ( enese ja mängu kohta), leida ühiseid tegevusi ning tulla toime konfliktidega. Omavaheliste erinevuste ja sarnasuste uurimine ning eneseavamine mängivad olulist rolli alles siis, kui lapsed on omavahel juba tuttavaks saanud ( Ladd, 2005). Sõprussuhete tekkimisel on oluline eneseväljendusoskus. Need lapsed, kelle emotsionaalne areng on eakohane ja terve minapilt peegeldab tagasi positiivset tagasisidet, on kaaslaste poolt aktsepteeritud ja valitakse meelsasti oma mängukaaslaste hulka. Sotsiaalsete oskuste eakohane tase, muudab lapse huvitavaks mängukaaslaseks ja suhtlemine temaga on aktiivne ja emotsionaalselt meeldiv
49. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid?Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 50. Mida tähendab rollidevaheline konflikt?Selged rollid kujunevad peale tööalaste rollide ka perekonnas ja sõpruskonnas. Kui need rollid esitavad inimesele vastuolulisi nõudmisi, tekib rollikonflikt. 51. Mis on eneseavamine?enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 52. Mis on Johari aken?*Avatud ruut - sina tead ja ka teised teavad*Pime ruut - sina ei tea, kuid teised teavad*Varjatud ruut - sina tead, kuid teised ei tea* Tundmatu ruut - ei tea sina ega ka teised 53. Millised on eneseavamise plussid ja miinused?Eneseavamise plussid:*Õpid end paremini tundma*Inimsuhted muutuvad lähedasemateks*Suhtlusringkond laieneb*Süütunne leevendub*Ammutad energiat Eneseavamise miinused* kasutatakse kurjasti ära 54
ainukordne. See, mis moodustab uue rolli, on alati erinev. On suur valik, kes hakkab rolli täitma. Lavastajaraamatus on ka küsimus, kuidas lavastajad rollivalikuga tegelevad. Rolli loomise ahel: autor > tegelane (elab tekstis oma elu) > lavastaja (tõlgendab tegelast) > näitleja (kehastab teda) Rollikontseptsioonid: · Stanislavski idee: näitleja peab rolli välja töötama oma kogemustest, peab läbi elama. (Eestis levinud.) · Brechti idee: võõritus, näitamine · Grotowski idee: eneseavamine. Blokke eemaldatakse, et tuua esile tõeline mina. Näitleja peab rolli kaudu avama ennast, treeningu kaudu peaks vabastama end niivõrd, et kerkiks esile kõik sisemised tungid. - Arhetüüpsus, universaalsus nendeni jõutakse füüsilise ja eneseavamise kaudu. Müüdid ei mõju enam tugevalt, kuid müütideni saab jõuda tundmaõppimise, peene tehnika, impulsside ja rütmi abil viivad arhetüüpsuse ja universaalsuseni. - Totaalne akt näitleja täielik eneseavamine
d)süsteemid (pered) püüdlevad funktsioneerimise konstantsuse poole (homoöstaasi), samal ajal tulles toime vältimatute muutustega elu-tsüklis (morfogeneesiga). Psühholoogilisi probleeme tuleb mõista sotsiaalses ja poliitilises kontekstis (kontekstuaalsus) (Bor et al, 1998). Terapeut kui juhendaja, aktiivne kaasatöötaja, vaidlustaja, objektiivne õpetaja. Tehnikad: genogrammid, empaatia, skulptuurid, rollimängud, pereelu kronoloogia, eneseavamine, vastandumine, piiride seadmine, paradoks, "mitteteadev" positsioon. 11. Nõustamise mudelid. ÕPETAMISE MUDEL (The Teaching Model): eesmärgiks on haritud, hästi informeeritud klient eeldab, et klient soovib informatsiooni eeldab, et kui klient on hästi informeeritud, siis on ta võimeline ise vastu võtma tähtsaid otsuseid psühholoogia: kognitsioonid ja ratsionaalsus on võtme-protsessid
49. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid? Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 50. Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Rollidevaheline konflikt on selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. 51. Mis on eneseavamine? Enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 52. Mis on Johari aken? Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mis näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Avatud ruut sina tead ja ka teised teavad. Pime ruut sina ei tea, kuid teised teavad. Varjatud ruut, sina tead, kuid teised ei tea. Tundmatu ruut ei tea sina ega teised. 53. Millised on eneseavamise plussid ja miinused?
kirjutas V. Panso (Panso 1980:261). Bertolt Brecht näitamine. Tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. Jerzy Grotowski eneseavamine 60. Kuidas eristada mõisteid näitleja ja etendaja (performer)? 61. Mis on näitleja ülesanded laval? Näitleja ülesanded laval: 1) Kehastada tegelast 2) Viia läbi lavastaja antud lavalised tegevused. 3) Esitada tegelase teksti. 62. Millised on näitleja väljendusvahendid? Mis on nende funktsioonid? Näitleja väljendusvahendid: · Paralingvistilised vahendid: hääle tämber, valjus, intonatsioon, rõhk, rütm, kiirus, paus, köhatus, naer, nutt jne.
· hirmutamine · enese kiitmine · anumine · näitlikustamine · enese takistamine · enese võrdlemine standarditega Meeldivust mõjutavad tegurid · füüsiline köitvus > Halo-efekt · sarnasus (hoiakud, elustiil, isiksus, sotsiaalne taust, riietus jne) · komplimendid, vajadus samaga vastata · korduv kontakt ja koostegutsemine · seostamine · toit Suhete tekkimine Sõpradeks saamine · inimeste kohtamine (koosveedetud aeg ja vastastikusus) · eneseavamine (vastastikusus) Altruistlik käitumine abistamine vastutasu ootamata. Abi andmine (pole alati altruistlik, kuna võidakse ka vastuteenet oodata). Kaldutakse abistama lähedasi (pereliikmed, sõbrad), neid, kes meeldivad, sarnasteid, süütuid ohvreid, kes on abi ära "teeninud". Normatiivsed ja kultuurilised faktorid abi andmisel ja sekkumisel. Empaatia- altruismi mudel, võrdsuse mudel (vastastikune abistamine), positiivse mulje mudel (mulje
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
