HAPPED RAUDVARA 1. MÕISTE Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Nende molekulid koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja ühest happe anioonist. Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused: Happe nimetus Happe valem Aniooni nimetus Aniooni valem vesinikfluoriidhape HF fluoriid F vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid Cl vesinikbromiidhape HBr bromiid Br vesinikjodiidhape HI jodiid I divesiniksulfiidhape H2S sulfiid S2 väävelhape H2SO4 sulfaat SO42 väävlishape H2SO3 sulfit SO32 süsihape H2CO3 ...
Füüsika kordamine Karmen Kingo 11.c 1.Mis on Lorentzi jõud ? Loretzi jõud on jõud, mis mõjutab magnetväljas liikuvaid laetud osakesi. 2.Maa magnetpoolused ja jõujooned ? 3.Millega tegeleb elektromagnetism ? Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi . (elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi) 4.Mida tähendab elektromagnetiline induktsiooni ? Elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumise tagajärjel. 5.Kirjelda dünamo ehitust ja tööpõhimõtet ? Dünamo on vooluallikas , mis koosneb pöörlevast osast ehk rootorist, milleks on kindlal viisil asetsevad püsimagnetid ja paigal seisvast osast ehk staatorist, milleks on vaskjuhe, mis on ühendatud tarbijaga. Kui magnetid hakkavad liikuma, muutub magnetväli erinevate juhtmelõikude suhtes ja tekib elektrivool . 6.Mis on induktsioonivool ? Magnetvä...
ALKOHOLID (R-OH): karb.hape R-OH O Saamisviisid ester R-COOR, R-C-OR 1) alkaan + O2 = alkohol eeter R-O-R 2) alkeen + HOH = OH kaksiksideme asemel 3) aldehüüd + H2 = alkohol 4) ketoon + H2 = OH kaksiksideme asemel 5) tsükloalkaan + H2O = alkaanOH 6) halogeenühend + leeline = OH halogeeni asemel 7) ester + HOH = karb.hape + alkohol 8) ester + leeline = karb.hape + alkaanOK = alkohol + HCOOK Keemilised om 1) alkohol + O2 = CO2 + H2O 2) alkohol + O2 = aldehüüd + H2O 3) sek. alkohol + O2 = OH asemel kaksiksidemega O + H2O 4) sek. alkohol = HOH + OH asemel kaksikside 5) 2 alkohol = eeter + H2O 6) alkohol + alkaanOH = R-C-OR + H2O O ALDEHÜÜDID (R1-C-H): Saamisviisid 1) alkohol + 02 = aldehüüd + H2O 2) karb.hape + H2 = aldehüüd + H2O 3) alkaan + O2 = aldehüüd + H2O Keemilised om 1) aldehüüd + 02 = CO2 + H2O 2) 2 aldehüüd + O2 = 2 karb.hape 3) aldehüüd...
1. kontrolltöö 5. variant I osa- valikvastused 1. Nõudluse kasv toob kaasa a) pakkumise kasvu b) pakkumise vähenemise c) pakutava koguse kasvu d) pakutava koguse vähenemise 2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4. Tarbija kogutulu väheneb siis, kui a) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 2,4 ja hind tõuseb b) nõudl...
JA KRISTINA MARFELDT 8 b klass Juhendaja: Merike Kütt Tartu 2006 2 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. IVAN KRÕLOVI SAAVUTUSED 4 1.1 Valmizanri leidmine 1.2 Krõlovi loomingu tulemus 1.3 Valmide peategelased 2. KRÕLOVI TUNTUIMAD VALMID 5 2.1 Luik, haug ja vähk 2.2 Vares ja rebane 2.3 Hunt ja kurg KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 3 SISSEJUHATUS Ivan Andrejevits Krõlov (vt. joon 1) oli tuntud vene kirjanik. Ta sündis Moskvas, ühes vaeses peres 2. veebruaril 1769 aastal. Tema isa suri, kui ta oli vaid 11-aastane. Tema perekond jäi ilma sissetulekuta ning ta kolis koos ema ja vennaga St. Peterburi
tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (valmid, loomamuinasjutud) Sümbol- võrdkuju, milega tähistatakse abstraktset ideed või mõtet Personifikatsioon- isikustamine. Elutule esemele elusolendi omaduste andmine Hüperbool- Liialdav suurendamine suurema mõju saavutamiseks
17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti karakter)
matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab) · Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida jutustatakse ja see mida selle all mõeldakse. (rebane-kavalus, vikatiga luukere-surm). Allegoorilised on valmid, piibli tähendamissõnad, loomamuinasjutud jne.
kangelasteod, ja Jean Racine (1639- 1699), kes enamasti kasutas oma teostes kreeka kirjandusest ja mütoloogiast võetud sündmusi, aga ka Rooma ajalugu, idamaade ja isegi piibli ainestikku. Klassitsistlik teater taandus lõplikult alles 19. sajandil (1830 esietendus Victor Hugo romantiline draama ,,Hernani"). KLASSITSISM 2 Jean de La Fontaine´i (1621-16959) looming oli mitmekülgne, kuid maailmakirjandusse kuuluvad eeskätt tema valmid (,,Valmid", 3 osa, 1668-1694). Järgned iidset valmitraditsioon (nt kreeklane Aisopos 6. saj eKr, roomlane Pheadrus 1 saj),esitleb La Fontaine enamasti loomalugusid, milles koomiliselt kujutab kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õukonnaelu, inimtüüpe, maiseid nõrkusi ja liialdusi. Terav iroonia ja satiir võimumeeste ja silmakirjatsejate üle vaheldub leebe huumoriga, millega ta jälgib inimeste nõrkusi ja hädasid. Tema tuntud valmid on nt
Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest Eepos suur eepiline jutustav värssteos Tragöödia - ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 5. Kreeka teater: 1. Näidelda võisid vaid mehed 2
,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus" ei kujuta ainult Nikolenka Irtenjevi teatud kindlaid vanuseastmeid, vaid on pigem üldistatud arengulugu, inimisiksuse kujunemise lugu. Tolstoi käsitluses on lapsepõlv ,,kordumatu õnneaeg" . Lapsele on sünnipäraselt antud parimad inimlikud omadused. Lapse hing ei tunnista sotsiaalseid vahesid rikaste ja vaeste vahel; kõik inimesed ümberringi on talle lähedased ja mõistetavad. Tolstoi valmid 11 ,,Hiir aida all" 11 ,,Võrdne pärand" 11 ,,Isa ja pojad" 11 ,,Saakal ja elevant" 11 ,,Jahipistrik ja kukk" 11 ,,Siil ja jänes" ,,Anna Karenina" Romaan kujutab klassiühiskonda, mille ladvik on egoistlik nii suhtumises rahvasse, kui ka oma sisemises ,,kõikide
John Milton-proosatraktaadid, milles ta näitas end konseratiivse kiriku ning kuningavõimu vastasena ning liberaalse ühiskonnakorra eest võitlejana. Ta ründas ühes oma teoses trüki-ja sõnavabaduse puudumist ja selle mõju ühiskonnale. Tema suurteos-,,Kaotatud paradiis" 5.La Fontaine kui suur valmimeister Sädelev iroonia ja vaimukus. Pooldas kooskõla loodusega, leplikku ja arukat meelt, hindab sõprust, tagasihoidlikkust, küpset elukogemust. Valmid: · ,,Rebane ja viinamarjad" · ,,Rohutirts ja sipelgas" · ,,Hunt ja lambatall"
kangelaseepos; näitekirjanduses tragöödiat, komöödiat. Žanrid jagunevad kõrgeteks ja madalateks, kõrged nõudmised kõrgetele žanritele: tragöödia - paarisriimidega aleksandriinis, viievaatuseline, antiiksüžeed, kolme ühtsuse reeglid. Jean de La Fonataine (1621-1695) kirjutas erinevates žanrites: tragöödiad, komöödiad, oodid, läkitused, romaanid, valmid epigrammid, luuletused. Valm-paljude algupära kreeka kirjaniku Aisopose proosavalmidest, kirjutatud klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna ja riimikasutus, enamasti loomalood, milles peegelduvad inimühiskonnale omased nõrkused ja liialdused, tabav kõnepruuk. “Valmid”(1668) Pierre Corneille (1606-1684) kirjutas tragöödiad: “Cid”(1637), “Horace”(1640), “Cinna”(1641), Polyeucte”(1642-43). C kangelased on
Belgia kirjanik Charles de Coster kirjutas teose (1867) , milles vembumehest on saanud rahvakangelane, Madalmaade vabadusvôitleja Hispaania ülemvôimu vastu. ∙ ROBIN HOOD lôbus rahvakangelane Inglismaal 2. Allegoorilised jutud ALLEGOORIA on mône abstraktse môiste vôi tegelikkuses esineva nähtuse môistukôneline kujutamine konkreetse elusolendi abil.Sellel pinnal on tekkinud vanasônad, valmid. Tuttavate nähtuste, asjade ja piltide kaudu tehakse nähtavaks ja môistetavaks abstraktseid nähtusi. ∙ ”Rebaseromaan” 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart’i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest.
· Esimene kalender ilmus 1731. aastal nimega ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender". · Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupeli ,,Lühhike öppetus" 1766 1767 aastal; 41 numbrit · 1806. aastal ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht" · Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht"; 1821-1823, 1825 · Friedrich Wilhelm Willmann jutu- ja valmideraamat ,,Juttud ja Teggud" (1782), palad ammutatud läti autori G. Fr. Stenderi teosest ,,Kenad valmid ja jutud" · 1830. - 1840. aastail ilmunud Peter Mannteuffeli ja Suve Jaani teosed · Eesti keele uurimisele ja arendamiseks tegid suuri teeneid 19. sajandi algupoolel Johann Heinrich Rosenplänteril ja Otto Wilhelm Masing · Otto Wilhelm Masing võttis kasutusele õ-tähe · Uue ortograafia alused esitas Eduard Ahrens oma grammatkas 1843. aastal. · Friedrich Robert Fahelmann oli üks esimesi kes kasutas uut kirjaviisi oma luuletuses 1845. aastal
eksistentsiaalsed küsimused sealhulgas ka surelikkus ning usk. Rezissööri arengu ja ideede kujunemise juures mängis tugevat rolli tema religioosne taust. Vanameistri filmides võib märgata mitmeid usuga seotud motiive ning tihti ka moraalsete ning eetiliste väärtuste üle arutlemist. Veel üks Bergmani loomingut mõjutanud tegureid olid lapsepõlves nähtud graafilises stiilis produtseeritud Piibli lood ning valmid, mis pärinesid Rootsi asuvatest rustikaalsetest kirikutest. 60-ndatel ostis Bergman endale suvila Fårö saarele Paiga lummav maastik oli taust ka mitmele filmidele: ,,Persona" (1966), ,,Hunditund" (1968), ,,Häbi" (1968), ,,Kirg" (1969) · 1971.aastal esilinastunud film ,,Puudutus" oli Bergmani esimene ingliskeelne linateos. Kuulsaimad teosed: "Suveöö naeratused" (1955) "Seitsmes pitser" (1957) "Maasikavälu" (1957) `' Nagu peeglis '' (1961)
Turustusnormid Paprika Antud toode on määratluselt kandilised teravatipulised. Miinimumnõuetest on nõutud,et paprika oleks terve, mida antud paprikad ka on. On puhtad, kuid ei ole kõige värskema välimusega (on kortsulised, mida põhjustab madala õhusniiskuse käes olemine), ilma viljavarreta. Küll aga olid paprikad :taimekahjuriteta, taimekahjurite tekitatut kahjustusteta, valmid, külmakahjustusteta, armistumata vigastusteta, värvusvigadeta, ebatavalise pinnaniiskuseta. Valitud paprika oli märgisega Hispaania I klass. Viljad olid kõvad , ilma plekkideta. Viljavars oli vigastatud, kuid tupplehed näisid terved. Antud paprikate laius oli vahemikus 41-44 mm. Paprikate valimisel poes olid kõik silmaga nähtavad paprikad kergelt kortsulised (oletatav protsent ühe vilja pinnast 5-10). Arvatavasti
Antiikkirjandus, keskaja kirjandus 1. Mis ajast mis ajani kestis antiikaeg? 800 eKr kuni 500 pKr 2. Mis on antiikkirjandus? nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Millest sai teatrikunst alguse? Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris 4. Iseloomusta antiikteatrit.Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat . Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. 5. Mis on saatusetragöödia? Too näide. 6. Nime...
loetakse Otto Hahni ja Frizz Strassmanni avastust aastal 1939, mis näitas, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimelised veel teisi uraanituumi lõhustama, tekitades ahelreaktsiooni. Esimene riik, mis uuris tuumaenergia kasutamist tuumapommi näol, oli Ameerika. Töötati välja Manhattani projekt. Selle juhid olid J. Robert Oppenheimer ja Leslie Groves. Esimesed tuumapomid said valmid 1945. aastal ning tuumakatsetus toimus New Mexico osariigis Almogordo polügoonil 16. juuil. Projekti lõpus otsustati lõhata kaks pommi Jaapani linnade, Hirošima ja Nagasaki, kohal. Nõukogude Liidu spioonid said USAlt tuumapommi kohta infot ja tänu sellele nende tuumaprogramm arenes kiiresti ning 1949. aastal jõuti esimese tuumakatsetuseni Semipalatinski polügoonil Kasahstanis. 1950. aastate jooksul arendati välja elektrienergia tootmiseks sobivad seadmed.
Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Perraulti muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu, seega on lõpp tihti halb, mitte õnnelik. Muinasjutud on räägitud õukonna jaoks. Värssmuinasjutud: Griselidis, Eeslinahk, Naeruväärsed soovid. Proosamuinasjutud: Uinuv kaunitar, Punamütsike, Sinihabe, Kassi-isand ehk saabastega kass, Haldjad, Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Tuttpea-Riquet, Pöialpoiss. Teised muinasjutud ja valmid: Kakk ja linnud, Kukk ja rebane, Poodud kass ja rotid, Lohe ja alasi, Ahv ja tema pojad, Rebane ja kurg, Ahv ja kass, Madu ja siil, Karjane, kes muutus lambaks, Uue maailma suhkruroog ehk Suhkrutoos. Vennad Grimmid: Jakob Grimm(1785-1863), Wilhelm Grimm(1786-1859) Germaani filoloogia rajajad; saksa keele, luule, ajaloo ja rahvajuttude uurijad. Göttingeni ja Berliini ülikooli professorid, Preisi Teaduste akadeemia liikmed. 1838.a. alustasid saksa
Allikas ja Dante ,,Jumalik komöödia"; itaaliakeelne Rüütlikirjanduse süzeed Eeskuju: ,,Decameron". Novellid eeskuju anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" e (parodeeris); prantsuse põhinevad tõenäoliselt Francois I ,,Sada vana novelli"; keskaja ladinakeelsed ,,Rebaseromaan"; Dante ,,Põrgu"; ja Navarra õukonna juhtumistel. jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid; ,,Decameron"; fabliood, leed, Kasutab lugusid, millele on ise prantsuse hiliskeskaja jutukesed; kohalikud loomavalmid, pila, miraaklid, tunnistajaks olnud või on neid anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised moraaliallegooria kuulnud. Kompositsioo Idamaise kirjanduse eeskujul raamjutustusega Teos koosneb 24 jutustusest, Raamjutustusega ümbritsetud 72
Tema üks luuletus oli ntks. ,,Vastuoli iseendas" LA FONTAINE- (1621-1695)prantsusmaal klassitsismi suurkuju. Descartes'ilik ratsionalism ei köitnud teda. Seevastu hindas ta kõrgelt loodust ülistavaid kirjanikke nagu Boccaccio ja Rabelais, kellelt laenaski materjali oma esimeseks menurikkaks teoseks ,,Värssjutud ja novellid". Sai mõjutusi kaasaegsest vabameelsest epikuurilik-materialistlikust filosoofiast. La F sädelev iroonia ja vaimukus jätkusid ,,Valmides". Valmid olid kirjutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, kus tähtis oli ilmtingimata leidlik sõna-ja riimikasutus. Esitab enamasti loomalugusid, milles koomilises rüüs peegelduvad kõikvõimalikud inimolukorrad, seltskonna ja õukonnaelu, iseloomulikud karakterid, maised nõrkused ja liialdused. Tegelaste tabavad kõned, mis on antud eri stiilides ja toovad esile midagi iseloomulikku tegelase olemusest. Tuntud valmid on ,,Rohutirts ja sipelgas",
nad tänavatel ongi, et neile see meeldib. Selline suhtumine osade inimeste poolt ajab lihtsalt toesti nutma. Olen ise samuti tänavalaps olnud. Kuigi ega mul praegugi ei ole ühtegi kohta kuhu minna, ainult meie seltskonnast ühe kuti juurde, aga see ei ole mingi elu. Tänavalaste elu on kohutavalt karm,julm ja ebaoiglane. Paljud nutavad öösiti siis kui keegi ei näe, sest nad tahavad saada koju, päeval on nad koik aga jälle täiesti tegutsemis valmid. Ja miks tänavalapsed varastavad? Sellepärast et ka neil on vaja ju millestki elada, see on toesti tosi et vaga paljud tanavalapsed nuusutavad liimi, ja sellest liimi nuusutamisest algabki meie narkomanide tee... Küsitlus: Kaua sa ise oled või olnud tänavalapseks? Kui vana sa oled? Millest hakkas su tänava elu? MIks? Millest see hakkab teistel (su teadmiste alusel)? Kas/kus sa otsisid abi? Mis tulemused? Miks? Missugune on tüüpiline tänavalapse päev? Missugusena maailm sulle paistab
Tegelsi kujutatakse arengus. Miljöö hõlmab pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Ivan Turgenev, Anton Tsehhov, Mark Twain Novell Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikut ühe keskse teemaga. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ja lõpeb puändiga. Friedebrt Tuglas, August Gailit Lühikest novelli nimetatakse novelletiks. Valm Õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt. Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid. Kahes osas on tavaliselt valm: Esimeses osas esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus ehk moraal. Ivan Krõlov Anekdoot Lühike, vaimuka, üllatav lõpuga naljalugu. LÜÜRIKA LIIGID JA ZANRID Tänapäeval on lüürika üks kirj anduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus. Lüürika zanrid on ballaad, ood, sonett, hümn. Riim- sarnase kõlaga sõnade kuntstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus.
matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab) · Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida jutustatakse ja see mida selle all mõeldakse. (rebane-kavalus, vikatiga luukere-surm). Allegoorilised on valmid, piibli tähendamissõnad, loomamuinasjutud jne. Keskaja olulisus: *uued keeled *kaubanduslikud linnad *kapitalistlik majandus *tuuleveskid, kompass. Kirjanduszanrid: *proosas: romaan, novell. *lüürikas: sonett, ballaad, romanss *draamas: müsteerium, miraakel, farss. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid, hugläärid, spiilmannid-elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad.
sajandi algul välja kujunenud raamatukeele kasutamist, o sai alguse ilukirjanduse keel. o Õpetliku sisuga tõlkemuganduslikud teosed said kalendri kõrval eestlasele oluliseks lugemisvaraks, o poolilmalik jutukirjandus tekkis 1730-1740 meeleparanduslik vaim, vagatsev ja noomiv hoiak (Vierorth ,,Wiis head jotto..." 1740) o 18. saj lõpus aga juba mahukad õpetliku sisuga teosed, o Willmanni tõlkemugandus ,,Juttud ja treggud" (sh rahvusvaheliselt tuntud valmid ja õpetlikud mõistujutud, mis osaliselt rahva suulisse jutuvarasse läksid). o Keelekasutus võõrapärane ja varieeruv (mugandus lätikeelse eeskujul, kodune Saaremaa Karja murrak) o Arvelius ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse- ramat", mõni algupärane lugu ka sees, o õpetav-manitsev (maaharimine, karjakasvatus, õppimise kasulikkus). o Vo Luce ,,Juhhataja Piibli ramato sisse" (1788), ,,Sarema Jutto ramat" (1807) 43
Opitz on mõjutatud prantsuse renessansi ,,Plejaadi" rühmitusest ja klassitsismist (kirjutas ette õigesd zanrid, värsid). Ta nõuab luulelt selgust ja loogikat, kuid ta ei välista tundeerutust. Peab saksa keelele sobivaimaks silbilist-rõhulist värsisüsteemi ning kindlaks määratud silb- ja rõhuarvuga värssi. Opitzi eeskujul luuletasid ka esimesed sakslastest estofiilid. Jean de la Fontaine (1621-1695) ,,Värssjutud ja novellid" kergemeelne, laenatud süzee, fevoolne. ,,Valmid" laenatud motiivid muistsetelt valmimeistritelt, lool on moraal, tegelasteks loomad. Valmid olid kujutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna-ja riimikasutus. Mõjutas tugevalt hilisemalt Euroopa satiirilist kirjandust. Gongora (1561-1627) Tema luule sai kuulsaks oma iseäranis kujundirikka ja keerulise, nö hämara väljenduse poolest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilisest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks (gongorismiks)
Paralleelsed elulood on andnud ainestikku mitmele draamakirjanikule, näiteks Corneille, Racine, Shakespeare ( tragöödia ,,Antonius ja Kleopatra", Theseuse tegelane komöödias ,,Suveöö unenägu" ). Aisopos Aisopost peetakse tõeliseks valmi loojaks. Kreeka valm ei ole väga kindlate piiridega zanr, sellele on lähedased ka teised vormid nagu pärimus ja jutt. Valmi eristab enamasti selles esinev moraal, mis annab edasi mingi sõnumi või õppetunni, kuid kreeka valmid võib õpetlik sõnum ka puududa. Aisopose tegelasteks on tavaliselt loomad, aga ka inimesed ja taimed. Kreeklastelt jõudis valm paljude teiste rahvaste kirjandusse: J. de La Fontaine, G.E. Lessing, I.Krõlov. Aisopose enda elust jutustab valmidega läbipõimitud ,,Aisopose elu", mis oli kreeklaste seas väga armastatud juturaamat. Lukianos Lukianose loomingusse kuulub palju sofistlikke lühipalu ja retoorikaharjutusi. Vanemas eas hakkas ta kirjutama sokraatilises zanris satiirilisi dialooge
1 : Sõlmitus algsündmus, mis vallandab järgmised .2 Arendus sündmustiku areng, aste-astmelt pingestuv .3 Kulminatsioon teema haripunkt pingelisem hetk, järgneb pööre lahendusele .4 Pööre otsustav muutus, mis juhib lõpplahenduseni .5 Lõpplahendus õnnelik või õnnetu lõpp .6 Valm õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, pärineb Idamaadest, muutus iseseisvaks zanriks 1.sajandil. Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid. Tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi. ä osa : sündmus ja moraal (Jean de la Fontaine "Lõvi ("ja hiir Anekdoot lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, milles on kolm proosa põhielementi : karakterid, süzee ja tegevusaeg ning koht. Need levivad enamjaolt suuliselt, ([kuid ka ajalehtede kaudu. (L.Tungla "Oi-oi, Juku" [kogumik : Liigid Seikluskirjandus üks vanimaid proosaliike, mis pärineb juba antiikajast
Mille poolest 5 erineb see traditsioonilisest antiigiuurimisest? Vastus: Lugejaarvamuslik? Retseptsioon < lad receptio `(uuesti)saamine, vastuvõtmine'. 26. Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? Vastus: USAs : a) moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustustest jt.) b) ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus, Sallustius jt). Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaalfiguurid Cicero ja Cato. Rooma konstitutsioon 3. sajandist eKr (Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel) Venemaal : Aisopose valmid, Homerose-paroodia "Konnade ja hiirte sõda". 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid). Vürst Kurbski
13.veebruaril Moskvas ja suri 21. novembril 1844 Peterburis) · Mälestussammas(Talle on püstitatud mälestussammas Peterburi Suveaias) 9.Krõlovi looming · Draamad ja satiirilised komöödiad (Ivan Krõlov alustas kirjutamist draamade ja satiiriliste komöödiatega. Ta andis välja satiiriajakirja Potsta duhov aastal 1789, koos radikaalsete literaatidega satiiriajakirju Eritel, aastal1792 ja Sankt- Peterburskii Merkurii, aastal 1793. · Valmid(19. saj alguses sai I. Krõlov tuntuks valmikirjanikuna. Esimene kogu oli aastal 1809 23 valmiga, mis pälvis kiirelt tunnustuse. Väga menukad olid ka järgmised valmikogud. I. Krõlovi valme on rohkesti tõlgitud. Eesti keeles on ilmunud "Wanaisa Krõilow ja mõistulaulud" (1897), I. Krõlovi valmivalimikke (1944, 1945, 1952, 1955, 1960, 1969 ja 1975) ning komöödiad "Õppetund tütardele" (1953, kogumikus "Valimik
üksikisikule, ettevõttele kui ka ühiskonnale. Pensionile siirdumise mõne aasta võrra edasilükkamisega, eelduseks töövõime edendamine ning piisav töövõime, võidavad kokkuvõttes kõik pooled ühiskond säästab kulutusi pensionisüsteemi ülalpidamisele, töövõimelisel eakal inimesel tekib võimalus paindlikult valida pensionile siirdumise hetke, tõsta või vähemalt säilitada elukvaliteeti. Sagedased on etteheited eakatele töötajatele, et nad pole küllalt valmid ümberõppeks, ei kohane kiiresti tehnoloogiliste muudatustega, ei vääri tõusu ametiredelil, et nende töömotivatsioon on madal. Loomulikult kipuvad ealised muutused eeskätt tervise halvenemise ja füüsilise võimekuse vähenemise näol põhjustama töövõime langust. Samas tuleb märgata ka plusse eakate usaldusväärsus, koostöövalmidus, kohusetundlikkus, informeeritus. Eaka tööjõu teema Eestis ei ole iseenesest uus. Selle tähtsusest annab märku 1999. aasta
Monarhia tugevdamine. Ranged reeglid. Toetumine antiigile. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Au sees tragöödia ja komöödia. aja ühtsus, tegelane ei muutu ega arene. Eesti kirjanduses on klassitsismi Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Robert Faehlmanni ning Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingus. La Fontaine. 17. saj. keskpaik. Sai Pariisis innustust ja eeskuju epikuurlikust-materialistlikust filosoofiast. ,,Värssjutud ja novellid". ,,Valmid". Ta on teisi hilisemaid satiirilisi kirjanikke mõjutanud. Klassitsistlik tragöödia: Väga karmid reeglid. Tegelased pidid olema kõrget päritolu, ei tohtnud olla madalaid seiku, labaseid väljendeid. Taunis eba- ja üleloomulikkust. Tegevus tohtis üks olla. Realism. Muinasajast. Klassikalise teatrireeglid 1. Kolme ühtsuse reegel a) tegevus, ruum ja aeg-kõik samal ajal samas kohas! 2. Zanrite selge erinevus
etableerituse ja konventsioonide vastu (n-ö revolutsiooniline eesmärk) 2)vahend traditsioonide toetamiseks (konservatiivne eesmärk) Retseptsiooni järgi tuleb ka mõista osalejate tundeid antiigi vastu. 29.Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased, autorid, teosed olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? USAs: a)moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustusest jne) b)ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus,Sallustius jt) Luuletajaid (Homeros,Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaafiguurd Cicero ja Cato. Rooma konstutsioon 3.saj eKr (Polybiose ajalooteose 6.raamatu alusel) Venemaal: Aisopose valmid, Homerose-paroodia „Konnade ja hiirte sõda“ 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro
pool) ja Jean de Meung (XIII saj 2. pool) . esimene autor, päritolult aadlik, kavatses mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Tegelased on allegoorilised. "Rebaseromaan" - võib õigusega nim loomaeeposeks: see on XIII saj keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'I keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistseimaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti Ida ülirikka loomajuttude varamuga. KESKAEGNE DRAAMA (lk. 66) liturgiline draama - teater ja draama olid keskajal märksa algelisemad kui antiikajal. Väiksemad näitemängud said alguse osana jumalateenistusest ehk liturgiast kirikus (vastulaulud: koor - vaimulik; Piibli teksti esitati pantomiimina, et kõik aru saaksid, mis toimub). Lavakujundus oli väga tinglik (nt. posti otsas silt "Pariis") ja pilte vahetati nii, et üksteise järel sõitsid ette hobuvankrid.
Tänapäeval umbes 51% latinisme. 25. Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik (reception studies) lähenemine antiigile? Mille poolest erineb see traditsioonilisest antiigiuurimisest? Retseptsioon < lad receptio `(uuesti)saamine, vastuvõtmine'. 26. Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? USAs : a) moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustustest jt.) b) ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus, Sallustius jt). Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaalfiguurid Cicero ja Cato. Rooma konstitutsioon 3. sajandist eKr (Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel) 10 Venemaal : Aisopose valmid, Homeroseparoodia "Konnade ja hiirte sõda". 1668 Kolomenskoje
Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik. Elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42). 5. Anorgaaniliste põhiaineklasside mõiste, valmid ja nimetamine, erinevad liigitamisvõimalused, füüsikalised ja keemilised omadused, kasutamine ning konkreetsed näited tuntumatest/igapäevaelus kasutatavatest ainetest Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest ja happeanioonidest ehk happejäägist. NaCl naatriumkloriid Na2SO4 naatriumsulfaat Soolade liigitamine Lihtsoolad KCl NaCl keedusool
Pärast koolmeistri kohast loobumist kirjutas Harri Jõgisalu raamatu ,,Kärp''. 2.2 Loomingu lühitutvustus 2.2.1 Lasteraamatud loodusest. *,,Käopoja tänu'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1967, toimetaja Helle Michelson. Raamat on mõeldud nooremale koolieale. Ühtekokku on "Käopoja tänus" kolmkümmend kolm lugu. Viit-kuut neist söandaks muinasjutuks lugeda, ülejäänuid - proosavalmideks; viimast siiski mõningati kõhklemisi - on nende hulgas ka palasid, mis vormipuhtad valmid nagu ei oleks. Jõgisalu on loodusest nähtu lihtsalt valmivallatult ja mõtte jaoks laia tagamaad jättes kirja pannud. Autor ei tõtta naeru ise ära naerma ja hoidub lohisevast moraalist, millest klassikalinegi valm alati vaba ei ole. Jõgisalu suhtleb oma "Käopoja tänus" loodusega pisut riukalikult ja muigelsui. Tabavalt nähtud vahekordadele looduses oskab ta enamasti lisada nükke, mis ei patusta loodusloolise tõe vastu aga annab sellele värvingu, mida lugejal maksab
Opitz ,,Raamat saksa poeetikast" *P.Fleming *Tirso de Molina draama- ,,Kahtluse pärast hukka mõistetud" komöödia-,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" ,,Vaga Marta" *P.Calderon de La Barca ,,Armastus,au ja võim" ,,Kindlameelne prints" ,,Zalamea kohtunik" ,,Õhu tütar" ,,Imevõlur" ,,Elu on unenägu" ,,Suur maailmateater" KLASSITSISM Prants: *Rene Descartes ,,Arutlus meetodist" *Nicolas Boileau ,,Luulekunst" *Jean de La Fontaine ,,Värssjutud ja novellid" ,,Valmid" *Pierre Corneille ,,Cid" ,,Horatius" ,,Cinna" ,,Polyeuctus" *Jean Racine ,,Aleksander Suur" ,,Andromache" ,,Britannicus" ,,Iphigeneia Aulises" ,,Phaidra" *Jean de La Bruyere ,,Karakterid e Selle sajandi kombed" *Moliere ,,Naeruväärsed eputised" ,,Tartuffe" ,,Don Juan" ,,Misantroop" 4.UUED ZANRID JA ZANRINÕUDED BAROKK *rahvuslik draama-palju tantse, põnev, narrid *mõõga ja mantlikomöödia-
korda päevas koagulandiga, mis radioaktiivsed ained maapinnale kinnitavad. Seejärel rullisid likvideeriate meeskonnad tekkinud kooriku kokku ja matsid maha. Moskva tuumafüüsika instituudis väljatöötatud desinfitseerivat koagulanti nimetatakse burdaks.Likvideeriad, seljas keemiarünnaku puhul kasutatavad kaitseülikonnad, mis pole kohandatud raiatsiooni eest,paigutasid tahvleid külateedele, mis asusid edaspidi keelutsooniks olevas piirkonnas. NSV liit ei olnud valmid niisuguste tagajärgedega tööstuslikuks katastroofiks, varuks ei olnud hoiatustahvleid. Viie päevaga valmistati sadu tahvleid, mis keelasid ligipääsu kuni kolmekümne kilomeetri kauguseni tuumajaamast NSV liit keeldus rahvusvahelisest abist ning pidi toime tulema vahenditega mis tal kasutada oli - inimestega. Nende osaks jääb likvideerida õnnetus Tsernobõli tuumaelektrijaamas. Seni ei olnud nei muud nime peale väga ametliku ja samas õõvastavaltkõlava nimetusega
"Filostrato" (1338-1340), heroiline poeem "Theseis" (1339-1341), poeem "Armunägemus"(1342-1343), proosarom "Fiammetta" (1343-44) itaalia ja uusaegse Euroopa esimene psühholoogiline romaan, ülevaade kaasaegsest Napolist, seltskonnaelust, kommetest, vaatepunkti kandja naine. "Dekameron" (1349-1353) aluseks: 1) kohalikud anekdoodid, 2)suulised pärimused ja elujuhtumused (Firenze), 3)keskaja ladinakeelsed jutukogud, 4)idamaised allegooriad ja valmid, 5) fabliood; 87 novelli tegevus Itaalia pinnal. 1348.a. nn musta katku aasta: 7 neidu: Pampinea, Fiammetta, Filomena, Emilia, Lauretta, neifile, Elisa ja 3 noormeest: Filostrato, Pamfilo, Dioneo lähevad linnalähedasse villasse, kus veedavad 15 päeva jutustamise ja ajaviitemängudega (raamjutustus). Novellid sisaldavad erinevaid motiive: traagilisi, koomilisi, ajaloolisi, muinasjutulisi. Temaatiliselt 4 osa: I osa 1 päev, esitatakse juhtmotiivid, mis hiljem korduvad; II osa 2.-5.päev
surmaga seotud nähtused (vikatimees) · Sümbol millegi märk, võrdkuju, mingit mõistet esindav abstraktne osutus, nt päike, veri, taevas sümboliseerivad väga eri asju, sümboli mõiste tekkis 19. Saj sümbolismi vooluga · Allegooria e mõistukõne esitatakse lugu, kuid sellega viidatakse mingitele muudele ideedele ja nähtustele, nt loomaallegooria valmid, allegooria kasutamine intensiivistub totalitaarses ühiskonnas · Liialdus e hüperbool nähtust vms kirjeldatakse liialdatult (väga suurena, liiga palju), nt on rahvast mitmeid miljoneid (Mulgimaa kohta), kuningas Elvis, Edgar Suur · Vähendus e litotees · Oksüümoron e vastandväljendus nt helisev vaikus, tuline jäätis · Iroonia eituse jaatus (viidatakse vastupidisele asjale, nt kiidetakse nähtust,
oli ka oraatoritel oma jumalad, kelle poole pöörduti. Veenmisjõu, aga ka võrgutamiskunsti jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka Hermes - jumal, kes oskas igast olukorrast välja tulla ja seetõttu kõnekunsti ja mõtlemisjumal ning koolide kaitsja. (Aava 2003: 9) Retoorika tekkis Antiik-Kreeka V saj. eKr. Ateenas, mis sai suureks kultuurikeskuseks. Kõnekunst Ateenas arenes Vana-Kreeka kirjanduse VI-III sajandil. eKr. põhjal: Aesop valmid, lüüriline luule, tragöödia, Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, ajaloolased Herodotos, Thukydides, Xenophon. (Udalõh 2010: 7) Alates 5. saj. teisest poolest hakkasid Kreeka linnriikides, eelkõige Sürakuusas ja Ateenas kujunema avaliku kõne kindlad põhimõtted. Üldtunnustatuks sai seisukoht, mille kohaselt avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist naudingut. (Aava 2003: 9-10)
metsa marjule, nägema mesilasi, nt „Lõikuse laulus“ (me lähme rukkist lõikamaa!!) Ülistab kodumaad, loob poeetilisi, optimistlik-ilutsevaid pilte isamaast Poiste patriootlik kasvatamine, nt „Elagu Eestimaa“ („Elagu kõik me armsamad aasad“) Luuletused olid valdavalt kirjutatud maalastele Avar ilmalik ainevaldkond, optimism, lüürilisus ja musikaalsus. Luuletus ilmus koos nootidega Jakob Tamm Luuletaja(valmid, ballaadid, rahvaluulelaadsed luuletused), tõlkija (Ivan Krõlov) Omapärane, romantima-ja realismielemente põimib laad Paarkümmend luuletust kuuluvad laste lektüüri Väldib moraliseerimist, annab edasi mõttekaid elupilte Meistritööks on „Ketramas“ Jaan Bergmann (1856 – 1916) Sajandilõpu haritlane, luuletaja ja tõlkija Toimetas ajakirja meelejahutaja, hiljem esimest lasteajakirja Lasteleht (1900 – 1905)
„Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid“ - teos, kus võtab kokku oma eluvaatlused, moraalsed sententsid ehk maksiimid. Tähtis on moraalne tõdemus/ järeldus võimalikult lühidalt ja väljendusrikkalt kokku võtta ainsasse-paari-kolme lausesse. Vaatluste psühholoogiline varjundatus. Peateema näivuse ja tegelikkuse vastuolu. 16.XVII sajandi luule: John Donne (MKL), Francisco de Quevedo (Valik luulet, MKL), Luis de Góngora (MKL), Paul Fleming (MKL), La Fontaine (Valmid, MKL) Donne: Shakespeare’i kaasaegne. On peetud andekaimaks tolle aja nn metafüüsiliste luuletajate seas. Rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Paratamatult irooniline varjund, eriline mõttetihe keskkond. Armastajad – sirkli kaks haru. Suur osa varajast luulet varjamatult satiiriline. Gongora: Eelistas maisest kärast eemale tõmbunud elu
esindusteos. Eeskujuks kelmiromaanid, kirev olustikuline seiklus La Fayette · ,,Cleves'i printsess" armastusromaan, ent uudne selle poolest, et pastoraalse idülli asemel on realistlik pilt sajand varasemast Prantsusmaast. · Teatud määral ajaloolise ja psühholoogilise romaani eelkäija. · Selge täpne keel (vastandub baroklile); ajalooline taust; traagiline kirg ja moraalne puhtus. 15. XVII sajandi luule (MKL, Quevedo Valik luulet, La Fontaine'i Valmid) John Donne lähedus barokile. · Metafüüsiline luuletaja nö: rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Paradoksid, kontseptid. Usulis-filosoofilise kallakuga luule; ,,Jumalikud luuletused" nt; peaaegu kõik ilmus postuumselt. · Ütles lahti renessansilikus ülespuhutud retoorikast; kasutab kõnekeelt ja olemlist kujundlikkust kuigi üleval eesmärgil. · ,,Ekstaas" vastuseis petrarkistlik-platoonilisele armastusele.
pole tõelisi mõisteid, pole neil ka tõelist mälu, sest selle sõnaga ei sa ometi nimetada muljete alalhoiu võimet. Iga õppimise juures on kujutavad märgid mõttetud ilma kujutatavate asjade mõisteteta. Siiski piiratakse lapse õppimine alati nende märkidega ilma temale kujutatavat asja selgitamata. Pole vaja laste päid kataloogitäie märkidega täis tuupida, kui nad ei ühenda nendega kujutlusi. Émile ei õpi kunagi midagi pähe isegi mitte valme, sest valmi sõnad pole veel valmid, nagu ajaloo sõnad pole veel ajalugu. Valmid võivad olla õpetuseks täiskasvanule, lastele peab aga ütlema alasti tõtt. Niipea, kui see kaetakse linikuga, ei vaevu nad seda kergitada. Ma vabastan lapsed ka raamatutest. Lugemine on lapseea piits ja peaaegu ainuke tegevus, mis neile anda osatakse. Émile teab kaheteistkümne aastaselt vaevalt, mis on raamat. Laps peab õppima lugema alles siis, kui see toob talle kasu; seni võib see talle ainult igavust valmistada
2 Kirjandus. Tunti kõiki praeguseid kirjanduszanre. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" koostaja ja ettekandja oli Homeros. Dionysose auks korraldatud pidustustest on välja kujunenud teatrietendused: · Tragöödia Sophokles (,,Oidipus", ,,Antigone") · Komöödia Aristophanes (üle 20. kuulsa teose) · Draama. Aisyholos uus zanr, õpetliku sisuga lood, valmid. Kreeklased lõid ka luulezanri. Sappho erootilised armastuslood. Naine pühendas luuletusi neidudele. Lesbose saare järgi sai nime omasoo ihaldus. Kunst. 4 maailmaimet: · Zeusi kuju Olümpias · Rhodose koloss, Heliose kuju tõrvikuga · Halikarnassos · Artemise tempel Ephesose linnas. Enamus nendest on hävinud, järel on ainult varemed. Leukippos tegi Odakandja ja haavatud sõdalase Apolloni kuju. Teadus
Antiikaja romaanide autoriks võis olla ka mõni naine pseudonüümi all. 52. Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius? Kirjutas aastal 167 stoitsismil põhineva filosoofilise raamatu "Iseendale". 53. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Kes olid enamasti valmide tegelasteks? * Aisophos (Kreeka) tema valmide tegelasteks on enamasti loomad. Olid proosavalmid, hiljem valati luule vormi. Kreeka mütoloogias puuduvad müüdid loomade tekke kohta. 5.-4. saj eKr muutusid valmid koolikirjanduseks, ei olnud enam ühiskonnakriitilised. * Phaedrus (Rooma) tõi valmi Rooma kirjandusse. Valas valmid värssi (jambilises värsimõõdus, esines ka omaloomingulisi valme, ainestik rändas autorilt autorile). 54. Millal tekkis rooma kirjandus ja mis oli sellele tekkeajal iseloomulik? Rooma kirjandus on Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus. Rooma kirjandus oli suures osas laenuline, selle põhiline siht oli algusest peale Roomale kuulsusrikka ajaloo loomine.
Filosoofia: Thales, Pythagoras, Sokrates, Platon, Aristoteles; poliitika, luulekunst, matemaatika, aatomi teooria. 9. Tragöödida ja komöödiad (draama). · Ayschylos "Pärslased," "Aheldatud Prometheus," "Agamemnon." · Sophokles "Antigone," "Kuningas Oidipis." · Euripides "Troojalased," "Elektra," "Medeia." · Aristophanes "Ratsanikud," "Pilved," "Konnad," "Linnud." 10. Muud kirjanduslikud teosed. · Homeros "Ilias" ja "Odüsseia." · Aisopos valmid, näiteks "Rebane ja viinamarjad." · Sappho, naisluuletaja Lesbose saarelt. · Vergilius "Aensis" (Rooma eepos), "Bucolia" (karjase laulud). · Hesiodas poeem "Ööd ja päevad," "Jumalate pärinemine." · Ovidius "Amores" (lembelaulud), "Metamorfoosid." · Petronius. · Apuleius "Metamorfoosid." · Caesar "Märkmed Gallia sõjast," "Märkmed kodusõjast." 17 · Horatius oodid.
annaabi.ee 
