rahvas taastunud. Teiseks teguriks, miks eestlased kaotasid võis olla Eesti sõdurite varustus, mis ei olnud kiita. Suur osa heast varustusest (näiteks mõõgad, turvised) olid külavanemate-pealike käes,mis jättis ülejäänud sõdurid üldiselt kehvemate sõjariistadega ning kehakatetega, mis tegi vaenlastele Eesti sõdurite tapmise lihtsamaks, samas kui meie poolel olnud võitlejatel oli peaaegu võimatu turvistikus vaenlast hobuse seljast maha lüüa. Kolmandaks toon veel välja teestlaste ründetaktika. Lagedal väljal oldi üsna saamatud, kuid kui metsavahelisel teel vaenlast varitseda, olid eestlased suurema osa ajast võidumehed. Rünnati kambakesi vähemuses olevat sõdalaste salka või üksikisikut ning kuna ümberringi oli paks mets siis oli kuhu vajadusel taganeda. Aga lagedal väljal olid eestlased kaotajad, sest neil polnud kogemust ning võideldi pigem üksi ise enda eest, mitte kambakesi koos ja
Euroopa ja ka Paavstivõimu vastu. Kui ühega sai lahing peetud, algas kohe teise vaenlasega uus lahing. Nii kurnas see eestlased majanduslikult välja. Vastased, aga said taastuda oma sõjakahjudest ja siis alusatada suurema hooga uut pealetungi. Ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed. Neil oli palju kogemusi ja neil oli hea väljaõppe, mida eestlastel ei olnud. Eestlased aga võitlesid enda maa eest ja sellepärast oli neil rohkem sõjavaimu. See aga ei aita vaenlast võita, sest eestlastel tuli puudust relvakäsitsusoskusest ja sõjataktikast. Kuigi eestlased õppisid sõjas palju, arvan ma et vaenlased olid neist alati sammukese ees ja sellepärast eestlased ka kaotasid. Riigi puudumisel ei teinud maakonnad omavahel koostööd. See põhjustas eestlaste vähemuse lahingutes. Nii oli vaenlastel kerge Eestimaad vallutada maakondade kaupa. Koostöö mitte tegemine tuleb välja ka sellest, et eestlastel polnud liitlasi
asusid. Film on tehtud Vabadussõja alusel. Vabadussõda oli aastatel 1918-1920. Filmi lavastajaks on Elmo Nüganen. Filmi keskmes on tavalised Tartu Kommertskooli õpilased, kellest enamus tahab oma riigi iseseisvuse eest võitlusse minna. Filmi peategelane on Henn Ahas, kes alguses kahtleb aga lõpuks otsustab ta siiski koos klassivendadega riiki aidata. Esimene lahing selles sõjas tuli nendele ootamatult, vaenlast nähes jooksid kõik metsa laiali. Esimse lahingu võitsid eestlased ja tähistasid võitu Sangla lossis. Marta onu soovitas Hennul minna Martale külla, kes ei elanud sealt kaugel. Hommikul tagasi jõudes, olid lossi vallutanud punaarmeelased. Marta onu ja osa klassikaaslased olid tapetud. Ta teeskles, et on ka punaarmeest, et pääseda eluga ja hakata teisi otsima. Henn nägi, et Marta on punaarmeelase ülema käes ja päästis Marta, tappes ülema ja nii pääsesid nad põgenema
Üks maailm meile kõigile Aktuaalseks teemaks on viimasel aastakümnel tõusnud meie inimkonna säilimine, sest meie planeedil toimuv on pannud inimesed pidevasse ohtu. Keegi on kord öelnud: ,,Inimrassi puhul on aga kummaline see, et teda ei ohusta otseselt ükski vaenlane peale tema enese. Inimesel pole vaenlast vaja, ta hävitab ennast ise." Me oleme jõudnud siin ilmas nii kaugele, et kõigil meil on oma roll mängida meie tuleviku nimel. Millisel viisil paneb ohtu inimkond oma eksistentsi? Maailma rekordtempos kasvav tööstus paneb ohtu meie liigi ühise eksistentsi. Tööstuse kasvades ei pöörata tähelepanu sellele, kuidas kannatab meie kliima ja loodus ning meie selle tagajärjel. Seda võib näha Kyoto protokolli vastu võtmises, mis kehtestab kohustuse, et riigid kes liituvad sellega peavad hakkama vähendama oma kasvuhoonegaase. 195 riigist on Kyoto protokolliga liitunud 187 ning suurimaks probleemiks loetakse seda...
Hambaid on 20 ja keha katavad kollakasvalged musta või pruuni tipuga okkad. Neid võib igal loomal olla kuni 30 tuhat. Kõhupoolel ning peas on okkaid üldiselt vähe, peamiselt kasvavad nad seljas. Urson tegutseb ringi peamiselt öösiti ning on aktiivne aasta ringi. Tema tegutsemispaiku on lihtne leida oakujuliste väljaheidete, näritud puukoore ning jälgede järgi niiskel pinnal. Karvavahetuse ajal kukuvad okkad ise kergelt välja. Turvalisuse tagab ta oma okastega, ähvardades nendega vaenlast, ise nad vaenlast ei ründa. Mõned vaenlased on tal näiteks ilves ja puuma. Suvel sööb urson rohttaimi, sügistel ja talvel aga koorib ta puid, süües koorealuseid mahlakaid ning tärkise- ja suhkrurikkaid kihte. Ta ei eelista ühtegi puud kindlalt, kõlbavad näiteks männid vahtrad ja künnapuud. Jooksuaeg saabub sügisel või sügistalvel. Isased hulguvad mööda metsa ja toovad kuuldavale kõrgeid helisid. Tiinus kestab 7 kuud ning emane toob ajavahemikus aprillist juunini ilmale
liikuvad laskirid, paindlikum suurtükituli ja ahelike asemel rünnati kolonnidega. Samuti koos taktika uuendusega, tuli ka relvastikku uuenemine : võeti kasutusele relvadele kinnitatud täägid (bajonetid). Bajonetid olid eriti armastatud sõjaväelastega, sest kasutades neid nad tundsid end patriootidena. Relvastikku uuendused lubasid armee üksustele effektiivsemalt sõdida. Kuigi prantslastel oli oma viis kuidas võita nemad arvasid, et vaenlast on vaja ,,lüüa massiga". See taktika tõi kaasa väga suuri inimeste kaotusi. 3. Sõjakas sajand 18. 19. Sajandil oli euroopas peetud väga palju sõdu, neist olulisemad on: Napoleoni sõdad (1799 -1815); sõda Türgi vastu, mis oli aktiivne Venemaal (1806-1802, 1828-1829, 1877- 1878; Krimmi sõda (1853 - 1856); 1859a Sardiinia-Prantsuse sõda vastu Austria, 1866a. Austria-Preisi sõda; 1870-1871. Aastal Prantsuse-Preisi sõda.
Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. TUNNUSTUS JA POLIITILINE TEGEVUS: Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961) ENSV rahvakirjanik (1965) ENSV Kirjanike Liidu esimees ENSV ja NSVL ülemnõukogus Sai suure tähelepanu vääriliseks, sai maksimumi oma eluajal, tema sõnumid ei läinud rahvale hinge 1.
Jüriöö ülestõus Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa väljaarvatud Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale 4 üldjuhtu kuningat. Mindi 10000 mehega Tallinna alla, mis oli võõrvõimu tähtsaim keskus. Lepiti koostöö Rootsiga, kes lubas eestlastele appi tulla, sest ta ise oli Taanlastega vaenujalal. Sellel ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla. 1343.4 mai
Kollaboratsioon Kollaboratsioon koostöö võõrvõimuga või võõrriigi peale surutud reziimi toetamine Kollaborant kodanik, kes abistab vaenlast. Kollaborante Eestis Eesti konteksis võib enamik EKP-sse kuulunud isikuid nimetada kollaborantideks. 1.Nikolai Karotamm juunikommunistide juht (juunikommunistid isikud, kes olid Eesti valitsuse vastased , korraldades aastal 1940 21.juunil demonstratsioone ja valmistasid ette Eesti okupeerimist). 2.Karl Vaino EKP Keskkommitee liige. Ei kaitsnud Eesti kultuuri ja vältis eesti keele kõnelemist. 3.Johannes Käbin EKP juht 1950-1978. Kollaborante mujal maailmas 1
See suurendab nende ellujäämisvõimalusi külmas ja niiskes keskkonnas. Emasloom ei valmista poegadele ette mingit urgu ning sünnitab nad otse paljal maapinnal. Poegadel on seljas tavapärane karvastik, nad oon võimeised kohe nägema ja mõne aja möödudes ka jooksma. Emasloom imetab poegi korra päevas, tema piim on hästi toitev. Pesakond hoiab ema lähedale ning ei jookse laiali. On teada juhtumeid, kus emajänes, nagu paljud linnud püüdis vaenlast haiget või haavatut teeseldes eemale meelitada. Aastas on vage jänesel kolm pesakonda. Toitumine Valgejänes toitub peamiselt rohust, mitmesugutest mitmeaastatest taimedest ja madalakasvulistest põõsastest. Oma pesakohast väljub ta toitu hankima alles videvikus. Valgejänese territooriumi suuruseks on ligikaudu üks kuni kolm ruutkilomeetrit. Kaugel Arktikas on tema toit 280 päeva sügava lume all peidus, mistõttu on paljud jänesed sel ajal näljas. Paljud tundrataimed on oma
membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. Ärritumisel võtavad sisse spetsiifilise (sfinks) poosi, millest on arvatavasti tulnud ka sugukonna ladinakeelne nimi. Röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega - nad on paljad, tagakeha tipul asub tugev kõver oga. Häirimise korral püüavad paljude liikide röövikud vaenlast hirmutada, jämendadaes keha eesosa ning kõigutades seda küljelt küljele, imiteerides madu. Surulaste nukud asuvad pinnases, need on ühtlasi ka talvituvaks arengujärguks. Annika Annsoo 8.c
Albert oli andekas mees , kes oskas oma eesmärkide teenistusse rakendada kõik vajalikud vahendid . Ta oli ka võimekas diplomaat ja võimekas organisaator.(toob ristiusu koos sõjaga) Kaupo? Kaupo on liivlaste vanem , laseb end ristida ja läheb sakslaste poole üle. Lembitu? Lembitu on eestlaste vanem (sakala vanem) , langes madisepäeva lahingus. Läti Henrik? Ta oli kroonikakirjutaja, sakslane! Valdemar II? Taanlaste kuningas , vallutas Tallinna, võitles sakslastega. Nimeta 3 eestlaste vaenlast muistses vabadusvõitluses. Sakslased , taanlased, rootslased. Mis juhtus: 1201 ? Riia linna asustamine. (Alberti poolt asustati) 1208 ? Muistse vabadusvõitluse algus. 1210 ?Ümera lahing (eestlased võidavad) 21.sept 1217 ? Madisepäeva lahing.(eestlased kaotavad) 1219 ? Taanlased vallutavad Tallinna ( Valdemar II tuleb) 1227 ? Muistse vabadusvõitluse lõpp. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse ?
Inimene ja Sõda SiimMarkus Post 7.B Inimene ei sünni siia ilma selleks, et sõdida. Sõjas hukkuvad paljud inimesed ja see on suur tragöödia hukkunu perele. Need, kes on sõjast eluga pääsenud, on nn. õnnesärgis sündinud. Nad võisid küll sõjast eluga välja tulla, aga psüühiliselt ei ole neil siiski kõik korras. Nad hakkavad igal pool oma vaenlast nägema, neil on hirm iga astutud sammu ees. Nad on näinud tapmisi, palju verd ning enamus sõjas ellujäänuid inimesi ei suuda sellise pinge all elada ja kahjuks teevad lõpuks enestapu. Näiteks noored poisid lähevad sõtta sellepärast, et saada palju raha, ehkki riskivad oma noore eluga. Ta ei tea, kus teda varitseb oht kas teda tulistatakse taevast, kas ta astub miini otsa, kas ta jääb kuulirahe alla?
Aga millest tuleneb roomlaste suur edu vallutustel ? Roomlaste edu teiste rahvastega võideldes on seletatav nende vapra ja hästikorraldatud sõjaväega. Rooma sõjavägi koosnes kodanikest, sest iga Rooma kodanik oli sunnitud teenima sõjaväes kuni 46. eluaastani, kuid Rooma armee peamise osa moodustasid siiski raskelt- relvastatud jalavägi . Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pikkade viskeodadega. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseabinõudeks olid kilp, kiiver ja raudrüü, mille ülesandeks oli rinna kaitsmine. Kuid piiramise korral tarvitasid roomlased mitmesuguseid sõjamasinaid. Sõjavägi jagunes leegionidesse. Igas leegionis oli 3000 jala- ja 300 ratsameest. Nii ühtedel kui teistel oli oma kindel ülesanne. Lahingu ajal rivistus leegion kolmele lahingujoonele. Esimeses seisid noored sõdurid, teises elatunumad ja kolmandas kõige
Mis siis nüüd saab, küsis viimaks proua Kesa. Loomulikult tuleb kahjud kinni maksta. Kuid härra Maasi leidis väljapääsu, proua tulgu temale võla eest aeda tööle, ta makstab viisteist senti tunnis. Nad vaidlesid ja tingisid kaua ,kuni leppisid 18 sendile tunnis. Järgmisel hommikul nagu kogu eelmise õhtupooliku olid Raudsikud toimekalt kindluse juures, kuid kindlus ise oli liputa. Ragulka ronis üsna juhuslikult kindluse lipubastionile ja märkas kohe vaenlast. Nende võit ja meie häbi ja kõik. Aga kui nad ei tea meie kindlust siis teeme vaherahu. Öösel oli jälle sadanud. Konstaabel märkas Hundikäpa tund poole pärast Rautsikute lahkumist. Veidi aja pärast marssisid kolm peakottides põõsastest välja, nende kannul aga kõmpis Mati, käsi viskevalmis ja käbikorv kaenlas. Hundikäpp koos Ülo ja Atsiga lähenes Meinhardi salga maa-alale selle välisküljest. Nad hiilisid nagu varjud põõsa tagant põõsa taha hoidudes. Hundikäpa plaan oli
Tegevus toimub aastal 1992, Abhaasias (Gruusia), mil toimub sõda. Peategelane Ivo (Lembit Ulfsak) ja ta naaber Margus (Elmo Nüganen) on eesti mehed, kes on jäänud paikseks, et korjata mandariine ja neid müüa. Ka Margus kavatseb kodumaale naasta, kuid enne veel tahab ta oma istanduse mandariinisaagi ära korjata. Ivo maja juures toimunud verine tulevahetus sunnib meest aga avama oma kodu uksed kahele vastaspoolel sõdivale mehele - grusiinile ja tsetseenile. Nagu arvata võib, kaks vaenlast omavahel koheselt ei klapi, kuid aja möödudes saab inimlikkus neist võitu ja läbisaamine paraneb. Soovitan soojalt seda linateost kõigile, kes otsivad karastavat värskendust oma maailmavaate muutmiseks. "Mandariinid" on midagi, mis toob esile inimestes peituva parima külje. Tuleks ka igapäevaelus mõista, et vaenlane pole tegelikult vaenlane, vaid hoopiski samasugune inimene nagu me kõik.
maitse asi. Sellegipoolest on ilmselt kõik lugenud neid imelisi jutte kus lõpus tulebki välja tõsiasi ,et ilu peitub sees ja kes tahab selle leida ,see ka leiab. ''Jumalaema kirik Pariisis'' näitab meile ,et see ongi nii. Esmeralda oli ilus ,saatuselt mingil määral ''peksa'' saanud tütarlaps ,kes oma lühikese elu jookul oli palju näinud ja oskas vaadata inimesi ka veidi teise pilguga kui lihtsalt ,hinnata neid välimuse järgi. Erinevalt paljudest teistest ,kes nägid Quasimodos vaenlast või kurja inimest teadis Esmeralda täpselt ,et Quasimodo ei tee talle iilagi liiga ,sest vaatmata hirmutavale välimusele oli ta ilus seest poolt. Frollo (armastas Esmiraldat) välimusel polnud midagi viga ,siiski Esmeralda ei kihutanud talle naiseks ,sest nägi kui surnud mees Frollo seest oli. Seega veel üks näide sellest ,et sisemine ilu on tähtsam inimese juures ja kui see on siis välimusele enam ei pööratagi nii suurt tähelepanu.
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Kus ja millal? -1343.a. 23.aprillil Harjus Miks tekkis? -Inimesed tahtsid pärast sajandi pikkust võimu all olemisest vabaks saada.Harju-Viru otsustati taanlaste poolt maha müüa Saksa ordule, omaniku vahetamise käigu proovis Eesti taastada oma iseseisvust. Mis toimus? -23.aprillil 1343. Aastal ründasid eestlased vaenlast öösel.Nad põletasid Harjumaal mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti, Padise klooster vallutati ja 28 munka surmati. - Appi tuli ordumeister oma väega. Ta kutsus eestlastele juhid, neli kuningat, Paidesse. Seal oli aga raske kaotus ja kuningad ja nende saatjad tapeti. Tänu sellele oli eestlaste laager kergesti vallutatav. Abivägi ( Turust ja venelaste poolt) jäi hiljaks ja Põhja-Eesti vallutati. -1343.a. 24.juulil tegid saarlased katse ennast oma maal maksma panna
kunstnikke Saksamaa • Avangardistivastane võitlus salajasem, kuid jõhkram • Ainulubatud kunstistiil sotsialistlik realism • Kunsti olemus on tegelikkuse tunnetus, eesmärgiks tõde • Avangardism ja modernism moonutavad või varjavad tõde • Kunsti kasutati kasvatusvahendina NSV Liit • Skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulaariga ja karmi silmavaatega ideaalkangelasi. • Tuntuim skulptor Saksamaal oli Arno Breker. Ja NSV Liidus Vera Muhhina. • Vaenlast kujutati poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi õilsate kaitsjatena. • Saksamaal oli alasti keha lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga • Nõukogude kunstis oli alasti keha tabu Skulptuur • Nõukogude arhitektuuri eeskujuks klassitsism ja aklektika, kuid lisati paraadlikkust ja suurust. • Saksa arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, kuid oli veel suursugusem ja süngem kui NSV liidu arhitektuur. • Eeskujuks Vana-Idamaad. • Natside üks kunsti osa oli paraad
Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe oli XIX sajandi eesti kirjanduse väljapaistvamaid esindajaid. Tema loomingu paremik ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid on säilitanud oma tähenduse ka hilisemate aastakümnete murrangulistes sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Eduard Bornhöhe sündis 17.veebruaril 1862.aastal Rakvere lähedal väikeses Kullaaru mõisas. Paari aasta pärast siirdus perekond Inju mõisa. 1870.a asusid Brunbergid elama Tallinna, kus 8aastane Eduard pandi õppima algkooli. Järgnenud õppeajal kreiskoolis osutas nooruk tähelepanuväärivalt andekust, paistes eriti silma oma kirjandite, joonistusande ning musikaalsusega. Selle kõrvalt tegeles ta ka agaralt spordiga käis matkamas, uisutamas ning harrastas jalgrattasõitu ja oli samuti innukas maletaja. Nooren...
. Lumekakud peavad jahti kõrgel postil istudes. Kui nad on saagi leidnud, lendavad nad hääletult temani ja püüavad saagi kinni kas õhust või teevad ka maapinnal enne püüdmist mõned sammud. Väiksema saagi neelab tervelt alla, suurema rebib enne söömist tükkideks. Kui kaku kõht on täis, siis jätab ta saagi istumispuule 'mustadeks päevadeks'. Lumekakk häälitseb ainult pesitushooajal, muul ajal on ta peaaegu vaikne. Pesitsuse ajal kaitsevad pesa mõlemad vanalinnud, rünnates vaenlast ja püüdes teda pesast eemale meelitada. Huvitav on see, et ohuks võivad linnud lugeda juba 1 kilomeetri kaugusel olevat ohutekitajat. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=178
Pesas töölised toidavad vastseid, tõrjuvad parasiite, õhutavad pesa ja tassivad nukke sinna, kui temperatuur on soodsam. Need töölised on kõik emasipelgad, kes on ise sigimisvõimalusest ilma jäänud ja nüüd pühendavad kogu elu sipelgakuninganna järglaste ehk oma õdede ja vendade kaitsmisele · Paljud rühmadena tegutsevad linnud ja imetajad toovad kuuldavale hoiatushüüde, kui kuulevad vaenlast lähenemas, et kõik saaksid enda vaenlaste eest kaitsta, seega aga riskib märguandja ise oma eluga, sest ta tõmbab endale kiskja tähelepanu. · Nii inimesed kui ka loomad abistavad üksteist rohkem ning on seda ohvrimeelsemad, mida lähemalt ollakse omavahel suguluses. Oma laste heaks on inimene nõus tihti loobuma peaaegu kõigest. Lastelastesse suhtuvad ka vanavanemad suure südamesoojusega ja hoiavad alati neid. Sama on ka loomariigis, et oma poegi kaitstes
Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea12271237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Ordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hooviasehalduri omakorda müüriga p...
jõudis puanarmee uuesti eesti piirini ning terve detsembri kuu tuli rahvaväel tõrjuda punaarmee üli vägevaid rünnakuid Narvale. Rinde olukord halvenes, mis tõttu tõusis sõja lõpetamis vajadus ja Jaan Tõnissoni valitsus otsutas minna läbirääkimistele. Rahulepingule kirjutati alla alles 2.Veebruar 1920 (Jaan Poska)venemaa tunnustas tingimusteta eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest eesti suhtes. Landeswehr'i sõda- Lätis kohtas rahvavägi uut vaenlast. Läti ajutine valitsus polnud suutnud luua sõjaväe jõude seetõttu pidid nad tuginema balti saksa vabatahtlikest koosneva maakaitseväele ja saksamaa sõjaväe üksusele. Skasalsed kes polnud loobunud unistusest liita baltikum saksamaaga, püüdsid seejärel haarata kontrolli alla võimalikult suurt osa lätist. Sakslased nõudsid eestlaste läti pinnalt tagasitõmbumist eesti juhtkond keeldus seda täitmast, siis tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge
millest lähtuvalt ründasid maksu" üks mark aastas harjulased teha katse Saksa väed 12. veebruari iga elaniku pealt. Kui peale taastada ennist iseseisvust 1700. aastal Riia linna. kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks Venemaa: Venemaa: Vaenlast rünnati Sõjas ootamatult ja öösel. osalenud o Saada väljapääs o saada väljapääs Lühikese ajaga oli terve riigid ja Läänemerele Läänemerele Harjumaa v.a. Tallinn nende o Saada tagasi võõrvõimust puhastatud. Venemaale Rootsi:
sugulased. 10. olid kolm tuntuimat klanni : Fujiwara, Minamoto ja Tara. 11.KÕIGE KUULSAM SAMURAI HATTORI HANZO ehk HATTORI MASANARI , kes sai kuulsaks tänu sellele, et ta oli ninja. Ta oli üliosav mõõgakäsitseja. 12. mis vahet on ninjal ja samurail? NINJA oli treenitud tapma ta ei peatunud millegi ees ja võitles elu ja surma peale. Teda ei huvitanud, kas ohvrid olid naised ja lapsed või vanurid. Ninja ründas vaenlast kõige ootamatul hetkel ning ta vältis kahevõitlusesse sattumist. Samurai oli seevastu aga haritud ning viisakas, ta oli eetiline ja oli suuteline ise ostustama, mitte ei olnud kellegi mõju all. 13. filmis "Kill Bill" ei ole Hattori Hanzol samurai mõõgameistril mingit seost tegeliku ninja Hattori Hanzoga. 14. tänapäeval on jaapanis mitmeid omaalgatuslikke samurai-rühmitusi, kuid nende tegevus ei ole sõjaline vaid eelkõige meelelahutuslik.
langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1...4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15... 20 aastat. Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada. Selliselt väheneb vaenlasel võimalus kobrast ootamatult rünnata.
Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise. Saksamaa lõhestamine: Sakslased olid Saksamaa tuleviku suhtes üldiselt pessimistlikud; Saksamaa oli väga kurnatud. Saksamaa oli jagatud okupatsioonitsoonideks võitjariikide vahel. Lääneriigid otsustasid tegutseda ühiselt, kartes Nõukogude ekspansiooni (laienemist). Ühendati Briti ja USA tsoon, hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa ( kes tegelikult tahtis oma igivana vaenlast pigem jagatuna näha). Pingelõdvendus: Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal
ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1...4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15...20 aastat. Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada. Selliselt väheneb vaenlasel võimalus kobrast ootamatult rünnata.
Teed olid väga libedad, kuna sügis oli kätte jõudnud ja vihma kallas lakkamatult. Libedad autokummid ei pidanud libedale vastu ja äkki ärkasin lõhkise peaga kraavis. Õnnetuses hukkus minu naine. õnneks ei olnud meil veel lapsi sest see teadmine oleks lastele valusalt mõjunud . olin peale õnnetust sokis, ei suutnud enam elule keskenduda. Kõige armsam oli läinud igaveseks. Ma hakkasin jooma, ei suutnud oma hingepiina ära peita ega leevendada. Nii mõnigi sõber hakkas minus vaenlast nägema. kuna muutusin oma tegude suhtes halva loomulikus. ühel ööl muutus mu elu vaatepilt. hakkasin keldri minema, et uut pudelit veini tuua. teel tagasi tulles komistasin treppidel , nii et käsi sai haavata- hakkasin otsima paberit millega saaks verd maha puhastada. samas trepi astmel vedeles see raamat. käristasin esimese lehe Piiblist välja ja nägin, kirjas oli sõna Piibel. istusin samal trepiastmel ja alustasin niisama selle lugemist.
Otsustatakse sõlmida rahu, kuid Colomba teeb midagi üllatuslikku, mis kõik pea peale pöörab. Ühel järgnevatest öödest läheb Colomba oma pere hobuste juurde (koduõele, sest talli Korsikal ei tunta) ning vigastab ühe hobuse kõrva, mida Orso soovis järgmine päev kasutada. Järgmine hommik märgatakse vigast hobust ning Orso on kindel, et hobuse kõrva vigastas tema vaenlane, Barracinide üks lastest, Orlanduccio. Kuigi Orso ei näinud iial Barracinides oma isiklikku vaenlast, otsustas ta ajutise rahulepingu katkestada ning läks üksi nende vastu võitlusse. Ta teeb fenomenaalse topeltlasu, mis tapab mõlemad Barricinide lapsed ning peidab end ühe tuttava bandiidi abiga hiljem majja, kuhu Colomba koos miss Neviliga teda vaatama tulevad, olles eelnevalt saanud juhtnööre, kus nad paiknevad. Teose lõpupeatükid kirjeldavad, kuid Orso, Colomba, miss Nevil ja tema kolonelist isa lahkuvad Korsikalt ning plaanivad minna Itaaliasse elama.
· 2 põhjataimestiku liiki · 3 zooplanktoni liiki · 3 kala Kammloomad (Ctenophora) · Sattus Läänemerre umbes aastal 2006. ballastveega · Paljuneb kiiresti · Oht räimede ja kilude arvukusele, kuna see sööb nendega sama toitu. · Võimeline ka toituma tursa- ja kilumarjast ning nende vastsetest. · Läänemeres looduslikku vaenlast ei ole. Kanada vesikatk ja väike vesika(Elodea canadensis, E. Nuttallii) · Mõlemad kuuluvad kilbukaliste sugukonna vesikatku perekonda. · On levinud Eesti veekogudes kõikjal peale rannikuveekogude ja düstroofsete järvede.
- hiigelettevõtted 5- Ameerika Ühendriigid: - peamine tööstusharu metallurgia - massiline immigratsioon - areng kõigis valdkondades - monopoli piiravad seadused 4. 1) Saksamaa: Soovis laieneda Venemaa arvelt, suurendada mõju euroopas, üritas tugevdada positsioone Aasias, edasikindlustusleping Venemaaga 2) Suurbrtnna 3) Venemaa- soovis laieneda Saksamaa arvelt ja nägid vaenlast Türgis. Soovis rünnata AustraUngarit. 4) Austria/Ungari 5) Itaalia 6) Prantsusmaa- Soovisid tagasi saada oma alasid Saksamaalt, tegid liidu Britannia ja Venemaaga, kartsid Saksamaad, võtsid Maroko koos nende valitsusega enda käpa alla. 5. Venemaa erines teistest (3) - pärisorjus kaotati alles 1861aastal. - 19 saj. rahval puudusid poliitilised õigused - valitsusvorm oli 20 saj. algul ikka monarhia 6
meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud kohta - kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni. Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Piiskoppe abistasid preestrid. Preestrite
tagakiusamist ja hävitamist aastatel 1933-45 Holokausti käigus tapeti ka mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, homoseksuaale, poolakaid, nõukogude sõjavange, poliitilisi vastaseid Juutide alavääristamine Saksamaal elas 1930- te aastate alul umbes 500 000 juuti Juute nimetati suurimateks vaenlasteks, aaria rassi hävitajateks, maailma- vallutajateks Juudid on siin soovimatud! Kõneleb gauleiter Steicher! Tunne oma vaenlast! Juudid selles koolis enam ei käi Tõelised aarialased Aaria rass versus juudid Oled aaria rassist või juut? Algus 1.aprillil 1933 algas juudi arstide, advokaatide ja kaupmeeste boikoteerimine Juutidele keelati maa omamine Juutide vallandamine, juudi teadlaste ja kirjanike teoste avalik põletamine Raamatute põletamine 1935.aasta Nürnbergi seadused Poliitilisedja kodanikuõigused ainult aarialastele Kes oli juut? Soontes oli pool juudi verd, või
php) 2. Miks antakse erinevates allikates erinevaid tõlked? Äkki antakse sellepärast erinevaid tõlkeid kuna lähtutaks enda arvamusest olgu see viha või pooldamine. Teatakse, et see on koostöö ja muu kas positiivne või negatiivne mõeldakse juurde. Viimaseid ja esimesi võrreldes selgub, et aja jooksul inimesed muudavad julmalt tähendusi, unustavad jne. Aeg teeb oma aja. 3. Kollaboratsionist- 1. Võõrreziimi kaasajooksik või kaastöötaja, kes abistab vaenlast. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kollaboratsioon) 2. kodumaa vaenlastega eriti fasistlike saksa röövvallutajatega kaastöötaja. (,,Võõrsõnade leksikon" 1983) 3. Okupantidega või vastaspoolega koostööd teinud isik. (http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollaboratsionist&F=M) 4. Rahvareetur, anastajatega koos töötaja.( Anastaja- vallutaja, okupant ) (http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=anastaja&F=N) Mariana Rõbakova 12 r klass
kombinatsiooniga ühe bioloogiliselt õige lause ja kirjuta see punktiirile (4p) A rästik I luustikus on jäsemete alged 1.kilpkonnad B niiluse krokodill II loivataolised jäsemed 2.maod C vaskuss III tugevad sarvkilbised 3.krokodillid D veekilpkonn IV 2 mürgihammast 4.sisalikud A: IV , 2 B: III , 3 C: I , 4 D: II , 1 A : Rästik on madu kellel on 2 mürgihammast millega ta salvab vaenlast. B : Niiluse krokodillil on tugevad sarvkilbised , seega on tal erakordne nahk. C : Vaskussil on luustikus jäsemete alged , ta kuulub sisalike alla . D : Veekilpkonnal on loivataolised jäsemed millega ta saab hästi vees liikuda .
Oleksid eestlased ka elukutselised sõjamehed olnud oleksid sõja tulemused arvatavasti teised. Eestlastel puudus ühtne riik ja pealik. Tänu sellele polnud loota abile, mis tuleks mõnelt teiselt sõjaväelt mis asus Eesti pinnal või naabritelt, kui selleks oleks vajadust olnud näiteks linnuse kaitsmisel. Pealiku puudumine oli suur kahju, kuna ei suudetud korraldada suuremat sorti sõja retki, millest oleks suur kasu olnud, et vaenlast nõrgestada. Koostöö puudumine on suur kahju, oleksid eestlased teinud koostööd oleks neil paremini läinud. Ühtse riigi ja pealiku puudumine oli eestlastele kahjuks. Eestlastel tuli puudu elavjõust. Eestlasi oli arvuliselt palju vähem kui ordurüütleid. Ordurüütlid said rünnata suuremate gruppidena, samas eestlased said luua ainult väikseid ründe salku, et vaenlasi nõrgestada. Oleks eestlasi rohkem olnud oleks olnud võimalus luua suuremaid ründe salku ja kaitse üksuseid.
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esind...
poolt kirjutatud, aastatel 1872-1887. See iseloomustab väga hästi võitlust ristisõdijate ja lätlaste vahel. Seal, nagu ka paljudes teistes eepostes on jumalaid ja muud mütoloogiat. Karutapja on läti kangelane, kes on jumalate poolt välja valitud Lätit hukust päästma. Ta läheb oma kodust minema, otsima tarkusi kuulsa Burtnieki käest. Ennem sinna jõudmist satub ta nõidade sabatile, saab endale kaks tülikat vaenlast: nõid Spidala ja erak Kangari, saab endale tugeva ja ustava sõbra Puukandja. Veel võitleb ta eestlaste hiiu Kalapuisiga, keda meie tunneme oma eeposekangelase Kalevipoja nime all. Karutapja võidab selle võtluse ja nad sõlmivad rahu, ning lepivad kokku, et see võitlus jääb viimaseks eestlaste ja lätlaste vahel. Karutapja leiab ka oma armastuse- Burtnieki noorima tütre Laimdota. Siis varastavad sakslased Puutapja ja Laimdota ära ning Karutapja arvab, et nad petavad teda. Samal ajal
Kas Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? Nõukogude Liit oli 1922.-1991. aastani eskisteerinud sotsialistlik riik, mida juhtisid kommunistid. See riik oli oma mõõtmetelt maailma suurim, eelkõige okupeeritud alade tõttu, ning tema mõjutused ajaloo kulgemisele on olnud märkimisväärselt suured. Nõukogude Liit muudkui laienes erinevaid vahendeid kasutades ning teda kardeti eelkõige kui vaenlast. Kas Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? Nõukogude Liit kulutas meeletuid ressursse sõjatööstusele. Relvastuse tootmist ja arendamist peeti kõigist valdkondadest kõige olulisemaks ning seetõttu said mitmed teised majandusliinid tugevalt kahjustada. Kogu tööjõud ja raha suunati relvatööstusesse. Seda tehti nimelt sellepärast, et näidata oma võimu lääneriikide ees ja neid hirmutada.
rüpes pinda, näeb imemas ta igilahket rinda." Tähendus: Muld on kõige alus, sellel kasvab kogu loodus, inimkond ja hüved, kuid samas muutuvad kõik elavad asjad kunagi mullaks tagasi. Lorenzo: ,,Väärkasutus võib hüve muuta reoks, heas käes ka halb on kõlblik õilsaks teoks." Tähendus: Kõik on suhteline ja hea sõna vales kontekstis võib mõjuda halvasti ja vastupidi. Julia: ,,Mu armastus on vastne nõiaring- et vaenlast peab siis lembima mu hing." Tähendus: Julia võrdleb armastust nõiaringiga, sest see on ring kust ära ei saa ja kus on korraga hea ja halb. ,,Ta hiilges tõrvik tuhmiks jääma kipub." Tähendus: Romeo särab nii palju, et kõik teised asjad jäevad tahaplaanile. ,,Ei see, kes löödud pimedusega, või unustada kaunist silmavalgust." Tähendus: Kui elus on halb periood, ei saa unustada seda aega, mil asjad olid paremini. ,,Kui kõrvetad, kõrbed ka ise."
Domineeriv isane säilitab oma positsiooni tänu sellele, et ajab pidevalt rivaale eemale ja näitab oma karjas kõigile, kes on võimul. Tõelisi lahinguid esineb siiski harva.Nende näriliste elus mängib suurt rolli vesi. Kapibaarad veedavad hommikupoolikud maismaal, keskpäevaste leitsakute ajaks lähevad aga vette end jahutama. Nad võivad vees viibida pikki tunde, olles veetaimestikus peaaegu märkamatud. Vee kohal on näha vaid nende silmi, kõrvu ning ninasõõrmeid. Kui mõni kapibaara vaenlast märkab, annab ta temast märku köhatust meenutava hädasignaali abil. Ülejäänud karjaliikmed tarduvad seejärel paigale ja kuulatavad, kuni vaenlane eemaldub või pagevad vee alla peitu. Kapibaara suurim vaenlane (peale inimese) on jaaguar. Kapibaara toitub eranditult taimsest toidust. Ta otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ja muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole
nendele osaks sai. Kuidas muutusid poisid sõjas teose „Nimed marmortahvli“ alusel? Kas sõda võib muuta inimeste mõtlemist ja maailma vaadet või võib see hoopis hoopis panna ennast tundma õppima? Ahase klassivend Kohlapuu oli alguses patsifist, kes ei julgenud kedagi tulistada, aga esimeses lahingus venelaste vastu sai ta haavata ja see pani ta ümber mõtlema. „Kuradile kõik see patsifism! See on võltsõpetus, argade ja jõuetute nahapäästmise vale!“ Ta julges vaenlast tulistada ja muutis ka oma usku - temast sai tulihingeline punaarmee vihkaja. Ahas selle eest ei osanud alguses arvata, kelle poolt olla - kas punaste või valgete. Lõpuks sai ta aru, et need valitsemise vormid on sarnased, mõlemad tahavad oma rahvast kaitsta ja hoida. Ta otsustas, et peab võitlema Eesti ja eestlaste nimel. Kas noorus ja elukogenematus muudab inimesed julgemaks ja entusiastlikumaks sõja suhtes? Raamatu põhjal võin ma nii öelda küll.
Põdra arvukus ja suhe inimesega Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut liigutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. Sel ajal kostub metsast põdarapulli mörisev soig. video http://www.youtube.com/watch?v=yen_EvEMQnI http://www.youtube.com/watch?v=DJakz2fbvfQ&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=VRUa9GugOmg&feature=related as t ul am an ku Tä n
2 munasarja munajuhad seemnepaun limanäärmed tupp § Töömesilased on väljaarenemata sigimiselunditega emaisendid. Väärema. 4. Käitumine Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb Nektari saavad nad õiest kätte spetsiaalse keelekesega Kimalase vaenlasteks on inimesed ja loomad, kes nende pesa lõhkuda võivad, neid endale toiduks otsivad või kemikaalidega reostavad. Pesa kaitsevad kimalased oma vaenlast nõelates. Mesilasema paarub lesega õhus lennul. Pärast paarumist lesk sureb Iga lennu ajal paarub ema 6-10 lesega Viljastatud munad muneb ema tööliskannu ja neist arenevad emasisendid. Viljastamata munad aga lesekannu ja neist arenevad isasisendid Suve lõpul hukkuvad kõik kimalased peale emakimalaste, kes jäävad kevadet ootama ning seejärel uue pesa rajavad 5. Levik ja kaitse Eestis võib kimalasi kohata igal pool, peamiselt aedades Maailmas on kimalasteliike umbes kakssada,
juhtub jälle. Arvan, et Venemaa oleks meid juba ammu okupeerinud, kui me ei oleks Euroopa Liidus ega sõlminud lepingut NATO-ga. Näiteks Ukraina, kes ei ole NATO-s, Venemaa kasutas Ukraina ja separatistide vahelist konflikti ära ja okupeeris Krimmi. Lisaks meile, kui vaadata tagasi aastasse 1940, millal algas Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, meil ei olnud kedagi seljataga, kes meid kaitseks nagu NATO. Usun, et ei ole vaja vaadata Venemaad kui vaenlast aga valmis peab olema. Isegi, kui nüüd Venemaal tuleks pähe mõte, et prooviks Eesti peal uuesti korrata ajalugu, siis see ei õnnestuks enam niimoodi nagu varem, sest meil on olemas seljatagune. Tegelikult „karta Venemaad“ , on lai mõiste, täpsemalt mõeldakse selle all Venemaa juhte, kelle käes oli/on võim. Näiteks Vladimir Lenin, Jossif Stalin, kes olid Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liidu juhid või praegune Venemaa president Vladimir Putin
tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes eesmärkides. Sisuliselt tähendas aga see leping maade ja rahvaste jagamist - Egiptus Inglismaale, osa Marokost Prantsusmaale, osa Hispaaniale jne. 18. sajandist peale oli nende riikide vahel valitsenud äge konkurents ning peetud ka sõdu. Uus rahvusvaheline olukord sundis vanu vastaseid aga kokku leppima, sest mõlemad nägid Saksamaas ohtlikku vaenlast. - värvige kontuurkaardil riigid vastavalt liitu kuulumisse - kumb liitudest oli Teie meelest tugevam ja miks? Minu arvates oli tugevam liit Atant, sest sellel liidul olid ühised eesmärgid ja vaenlased, samas kui Kolmikliit oli väga kõikuv ja tekitas teistes Euroopa riikides rahutust, kuna Saksamaa loobus liidust, kust ta kohustus Prantsusmaad mitte ründamast. 3) Kuidas sai Liibüast Itaalia asumaa? Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav langus, millega kaasnes
Tsiviilkoodeks Riiklik koolikorraldus Möödalaskmised: Kontinentaalblokaad Okupeeriti palju maid Suur arv sõjaohvreid Napoleoni tähtsus Ajalugu on hulk valesid, millega ühiselt nõus ollakse. Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema. Ära kunagi sega vaenlast, kui ta on viga tegemas. Tema, kes kardab vallutatud saada, on juba alistatud. Peab tahtma elada ja oskama surra. Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle. Tsitaate Napoleonilt http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsuse.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Borodino_lahing#Lahingu_tagaj.C3.A4rg http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/napoleon Uusaja õpik `'Inimene, ühiskond, kultuur'' 2001. Lk. 149-154
nendele siiski loovutama. Suurriikidevaheline pinge oli tajutav ja see ei soodustanud kedagi. Taani sai endale Saare-Lääne piiskopkonna alad, mil hertsog Magnus tuli sinna sõjalaevadega oma võimu püstitama. Mõnede aastate pärast alustas Rootsi Hiiumaa vallutamisega, jõudes välja Saare- kui ka Läänemaani, kus nad korraldasid rünnakuid. Sellega said Rootsi ja Taani omavahelised suhted kannatada. On näha, et riikidel polnud ühist vaenlast kõik sõdisid vaid oma kasuks ja võitma pidi tugevaim, sest liitlasi polnud kusagilt otsida. Minule tundub olevat, et tolle aja rahulepingud ei omanud suurt tähtsust, sest kohe pärast nende aegumist võisid momentaalselt puhkeda uued sõjad. Ei tasu unustada ka lihtrahvast, kes terve sõja jooksul on teinud ülestõuse, et teavitada oma olemasolust. Talupoegade elu oli sõja ajal muutunud eriti raskeks, sest uued koormused ei lasknud neil elada normaalset elu. Lääne- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
