ACHILLEUSE KAND Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Isa järgi hüütakse Achilleust ka Pelideseks. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Just sellele rajanebki põnevus Homerose "Iliases": kas Achilleusel (või üldse inimesel) on võimalik saatust ninapidi vedada? Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Hadese jõe Styxis teeb haavamatuks, laskus
Minu Achilleuse kand Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelane, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Styxi jõkke teeb haavamatuks, laskus Achilleusega, kes oli veel laps, allmaailma ning kastis poja Styxi vette. Ent kand, millest ta kinni hoidis, jäi kuivaks, nii et Achilleus jäi kannast ikkagi haavatavaks, millest tulenebki väljend ,,Achilleuse kand". Tänapäeva ühiskonnas eksisteerib peaaegu igal inimesel ,,Achilleuse kand" ja see väljendub igalühel erinevalt, näiteks emotsionaalsed asjad, välimus või armastus.
Trooja sõda Thetis - neriid Ettekuulutus Thetis saab kunagi poja, kes on isast võimsam seega otsustati, et Thetis peab abielluma maise mehega Peleusega. Tüliõun Etis(tülijumalanna) heidab tüliõuna Thetise pulmasaali kättemaksuks selle eest, et teda ei kutsutud pulma. Surematus tulekoldesse panemine, loitsimine. Kuna Thetis ei osanud seda teha, põletas ta oma lapsed ära. Kui Achilleus sündis, siis isa ei lubanud teda tulle toppida. Haavamatuks sai teha STYXI jõkke torgates allilmajõgi, jumalate murdmatu tõotuse jõgi. Achilleuse kand nõrk koht Odysseus kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks riietatud mehe ( mees valis korvist sõjariistu, päris naised aga naiselikku kraami) Apotropaion- õnnetust tõrjuv, tõrjemaagiline kujutis.
rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asja. Pandora tütrest Pyrhhast sai praeguse inimsoo esiema. Achilleuse kand Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke.
kindel vorm, selged ja teravad kontuurid, mäng joonega, värvide tagasihoidlik osa, varjude peaaegu puudumine. Ta maalid ja joonistused olid alati korralikult teostatud. Ise ta pidas end ajaloomaalijaks, kuid tema teoste paremiku moodustavad portreed. Ingres jäi Itaaliasse kauemaks kui oli plaaninud. Selle põhjustas prantslaste tõrjuv hoial tema maalide suhtes. 1811 aastal valmis tema viimane akadeemiale saadetud töö "Jupiter ja Thetis"(lisa 2). Tal valmis ka rida töid mis olid pühendatud renessansi meistritele, eriti köitis teda Raffael. Need tööd olid küll vormilt klassitsistlikud, kuid temaatika oli maalidel romantiline. Näiteks "Raffael ja Fornarina" (lisa 3). Samal ajal tegeles ta ka portreedega ja aktimaalidega, üks paremaid oli "Madame de Senonnes" (lisa 4). 1814 aastal valmis üks viimastest ehk tuntuim "Suur odalisk" (lisa5). Ingres saatis selle Pariisi, kuid maal sai halva hinnangu osaliseks.
peale kanna. Sellest ka väljend Achilleuse kand. See tähendab inimese ainsat nõrka kohta. Sellest loost on ka teine versioon. Teise versiooni järgi määris Thetis oma poja kokku ambroosiaga ning tahtis temast põletada surelikkuse. Kui Trooja sõda oli juba kümme aastat kestnud, siis puhkes Achilleuse ja Agamemnoni vahel tüli, kuna Agamemnon oli silma heitnud Achilleuse orjatarile Briseisele, ja vähe sellest, ta oli naise lihtsalt ära võtnud. Seepeale Achilleus tõmbus võitlusest tagasi ning istus solvunult oma telgis. Siis sekkus Thetis
Õli, puu. Tegu on positiivse pildiga, sest nagu aru saada siis keegi abiellus ja inimesed on rõõmsad selle üle ning pevad pidu Tundmatu kunstnik 19saj – Tirani järgi Minu arust oli see väga tore pilt, sest seal oli palju Cupidoid ja nad nägid armsad välja. Ludovico Lipparini – Achilleus Pildil on näha Achilleus, kes on müütiline vanakreeka kangelane. Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas, Homerose "Iliase" kangelane Legend Achilleusi kand: Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus
Charybdisest ja Skyllast ning sümplegaadidest (kokkupõrkavatest kaljudest). Neriididega seostub legend ,milles kuninganna Kassiopeia uhkustab oma tütre Andromeda iluga. Neriidid muidugi raevusid sellisest väitest, et Andromeda võib olla ilusam kui nemad ja kaebasid oma kaitsjale- Poseidonile, kes ujutas solvangu eest maa veega üle ja saatis merekoletise Kepheuse kuningriiki laastama. Kuulsamad neriidid on näiteks Amphritite (Poseidoni abikaasa) ja Thetis (kõige tähtsam neriid ja Achilleuse ema). Tavaliselt on iga neriidi nimega seotud mingi kindel kaitsevõime või omadus. Näiteks: Kymo oli lainete jumalanna; Eulimene oli turvaliste sadamate jumalanna; Glauke muutis mere rohekas-halliks; Sao päästis meremehi jne. Okeaniidid ,,Suure jõe nümfid", neriidide nõbud. Okeanose ja Tethyse 3000 (5000?) tütart, ning sama palju oli neil veel vendi. Styks oli okeaniid, kes voolas allilmas jõena, ta voolas aeglaselt ning tema jaheda vee kohal
Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) II laul Agamemnon magab oma telgis. Tuleb Uni, kes Zeusi käsul käsib tal armee kokku võtta ja Trooja peale liikuda. Agamemnon ütleb meestele proovilepanemiseks, et sõda on läbi. Kreeka valmistub lahinguks. Trooja peab koosolekut. Algab sõda. Aga Achilleus peab viha ja ei võitle kreeka eest. III laul Priamos tahab Helenalt kreeklaste sangarite kohta teada. Menelaos-helena mees. Menelaos ja Paris
Achilleuse kand- inimese ainus n�rk koht. V�ljend on p�rit m��dist, kus Achilleiuse ema, merejumalanna Thetis, kastis poja Styxi j�kke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis poega kandadest kinni ja vesi ei p��snud kannale, nii j�i kand haavatavaks. Ariadne l�ng- juhtn��r, mille abil probleemile lahendusst leida. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab k�rvaldamist. Danaiidide t��- l�pmatu ja asjatu t��. Erise t�li�un- t�litekitav asjaolu. Ixioni tuleratas- kestev karistus. Lethet �letama-�ra surema.
Kreekast pärit ütlused Ariadne lõng - Ariadne andis Theseusele lõngakera, mille abil see leidis pärast Minotaurose tapmist labürindist väljapääsu. Tänapäeval tähendab see väljend juhtnööri. Trooja hobune – Trooja hobune oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja ajal Trooja linna. Tänapäeval tähendab see väljend viirust. Achilleuse kand – Thetis kastis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Aga kuna ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kannast, jäi see kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Tänapäeval tähendab see väljend nõrkka kohta. Augeiase tallide puhastamine - Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga oli Heraklese viies vägitöö. Tänapäeval tähendab see väljend lohakusest tekkinud korralageduse korrastamist.
suurt võluväge ning naine tappis tema nimel Peliase. Kuid Iason hülgas Medeia siiski. Achilleus Peleuse ja merenümf Thetise Thetis kastis ta Styxi Achilleust seostatakse poeg. jõkke, mis tegi ta kõige enam Trooja haavatamatuks, kuid sõjaga, kus ta sõdis kand jäi kuivaks (ainus kreeklaste poolel. Oma nõrk koht). parima sõbra Patroklose
mille keresse peitusid sõdalased. Hobune viidi linna ning samal ööl Trooja häviski. Valitseja Agamemnon oli kõrk ning keeldus lunatasu andmast. See toob preestri palvete peale kreeklastele katku ning nüüd annab Agamemnon järgi. Hüvituseks tahab tütarlast, kes on Achilleuse sõjasaak ja Achilleus raevub ja on valmis teda mõõgaga läbi torkama. Athena ilmus taevast ning hoidis Achilleust tagasi. Tüli tagajärjel keeldub Achilleus sõdimast, kui samal ajal palub tema ema Thetis Zeusi, et ta kingiks troojalastele sõjaõnne. Püütakse lepitada Achilleust, kuid ta ei anna järele. Troojalased on jõudmas kreeklaste laevade juurde, et neid põlema panna . Nüüd lubab Achilleus oma sõbral Patroklosel oma väega appi minna. Ta kandis Achilleuse sõjavarustust ning troojalased taanduvad, pidades teda Achilleuseks. Lõpuks Hektor tapab Patroklose. Nüüd on Achilleus vihane ning astub troojalaste ja Hektori vastu.
3 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_Kama 4 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9909/lennuk.html 5 http://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Pruuli 6 2. 78 MIKS REIS ETTE VÕETI? Eesti on koht, kust saab merele minna. Vähemalt tuhat aastat on meie esivanemad Läänemerd sõitnud. Eesti meremehi on kohatud peaaegu kõigis maailma sadamates. Ent teadupärast pole veel ükski Eesti laev purjetanud ümber maailma. Kaugpurjetamise selts Thetis saadab Lennuki ümbermaailmasõidule, mille sügavaim eesmärk on tõsta Eesti kui mereriigi mainet. Reisil tehakse vahepeatus 36 sadamas, igal peatusel püütakse tutvustada Eestit. Reisi ettevõtmisel oli veel kaks laiemat eesmärki. Esiteks tahtis laevameeskond kaasa aidata viiekümne aasta jooksul paljuski takerdunud meretraditsioonide taaselustamisele. Meri on eestlastele palju andnud, kuid on samuti palju võtnud, kuid meri peab taas saama meie elu
Vaene koloriit. Tagaplaan on teisejärguline. Lihtsus, selgus, kindlus. Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) Jean Auguste Dominique Ingres. Half-figure of a Bather. 1807. Oil on canvas. Musée Bonnat, Bayonne, France. Taas hakati kujutama akti (siiski enamasti vaid antiiki). Tegevus koondatud esiplaanile. Jean Auguste Dominique Ingres. Jupiter and Thetis. 1811. Oil on canvas. Musée Granet, Aix-en-Provence, France. Klassitsismile omaselt eeskuju antiigist. Maali sisse toodud kirjanduslik süzee. Jean Auguste-Dominique Ingres. Portrait of Francois-Marius Granet. 1807. Oil on canvas. Musée Granet, Aix-en-Provence, France. Klassitsismile omane portree kujutamine. Tegevus
Paris valis armastusjumalanna Aphrodite, kes oli talle auhinnaks lubanud maailma kõige ilusama naise. Selleks oli Helena, paraku juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Aphrodite abil põgenes Paris koos Helenaga koju Troojasse. Menelaos vandus kättemaksu ja kutsus ka teised kreeklased endale appi. Nii algas Trooja sõda. Achilleus ja Achilleuse kand Achilleus oli üks paljudest Trooja sõja kangelastest. Ta oli haavamatu, sest tema ema, merenümf Thetis oli teda imikuna surmajõe Styxi voogudesse kastnud, mis muutis ta haavamatuks. Vesi ei puudutanud ainult jalakanda, kuhu ta sai haavata, ning langes sõjas. Sõja lõpp ja Trooja hobune Sõda kestis kümme Trooja hävitati aastat ja lõppes lõplikult, kuid kreeklaste kasuks. kreeklaste Võit tuli kavaluse abil, tagasisõidul koju ei mille mõtles välja vedanud neilgi. Odysseus
Välimuselt sarnanesid inimesega. Elasid Olümpose mäel. Zeus- Peajumal. Hera- Zeusi naine ja õde. Kõrgeim jumalanna. Poseidon- Merejumal. Kolmhark on tema sümbol. Hades- Allilma jumal ehk surnute kuningriigi valitseja. Zeusi vend. Aphrodite- Armastuse-, ilus-, ja viljakusejumal. Vanema versiooni järgi enne Zeusi, "Illiase" järgi Zeusi tütar. Dionysos- Veinijumal. Zeusi poeg. Müüdid ja tänapäeva ütlused: 1)Achilleuse kand- Thetis üritas on last surematuks muuta, kastes ta läbi kuskilt veest. Kannast kinni hoides oli see ainuke koht, mis jäi vette kastmata. See saigi Achilleusele lahingus surmavaks. Enda saatuse eest ei ole võimalik eest joosta. 2)Ariadne lõng-"Ariadne lõng" kui juhtnöörid. Ariadne armus Theseusesse, kes tahtis pääasta linna. Labürindist pääsemiseks andis Adriane talle lõgakera, mis aitas ta sealt välja. 3)Narkissos- Kõige ilusam mees. Põlgas eemale kõik naised, kes temasse armusid.
õitsemis, Auxo kasvu ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). 5. Nereiidid on kreeka mütoloogias merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Kuulamas nereiidid: Amphitrite, Galateia, Thetis. 6. Sireenid Sireenid olid kreeka mütoloogias tavaliselt linnu keha ja naise peaga deemonid. Neil olid mitmesugused erilised võimed. Oma kauni lauluga lummasid nad möödasõitvaid laevnikke, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele ja hukkusid. Nendega oli kimpus ka Odysseus, kuid ta lasi oma kaaslaste kõrvad vaha täis toppida, ennast masti külge siduda ja pääses hukkumisest. 7. Pygmalion legend
Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise Hera vahel.Kuna Zeus olevat soosinud liiga palju troojalasi.Kuid Zeus siiski andis lubaduse peanoogutusega.Hera sai siiski teada.Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni, lastes tal arvata , et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tli phjus. Sjas kutsub Paris Menelaose kahevitlust pidama,
Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastus es Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese nõrka kohta.) Atlase koorem Atlas oli Prometheuse vend, keda Zeus karistas üliraske ja koormava tööga: ta pidi oma õlgadel hoidma taevavõlvi. (Tnp. tähistab mingit väga rasket ülesannet.) Pegasos Oli tiivuline ratsu, mis liikus imekiirusel. Tema kabja
ANTIIKMÜTOLOOGIA Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal
Kus elavad jumalad? Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg kes sündis Olümpose mäel ,aga kuna tema ema Hera häbenes tema kõveraid jalgu ja koletad nägu viskas ta poja mäeotsast alla merre .Kus tema päästjateks osutusid merejumalannad Nereuse tütar Thetis ja Okeanose tütar Eurynome . Tüdrukud võtsid ta endale kasvatada ning nad elasid Grostis . Hephaistosest kasvas tule-, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal . Juba väiksena oskas ta väga hästi metalli käsitleda .Nimelt tegi ta Thetise'le ja Eurynome'le ehteid . Tasapidi valmistas ta suuremaid asju ja tema kätetööks sai tool ,millega ta plaanis oma emale kätte maksta .Ta kinkis tooli emale ,mis ka Herale väga meeldis ,kuid ta ei saanud toolist enam tõusta
Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et tema neitsilik sõbratar on rase. Karistuseks sõnamurdmise eest moondas ta neiu emakaruks ja asus otsemaid loomale jahti pidama. Zeusil hakkas surmavalt haavatud Kallistost kahju ja muutis oma armastatu tähkujuks. Selle tähtkuju nimi on eesti keeles Suur Vanker, aga teistes keeltes Suur Emakaru (Grande Ourse). Edinbourgh. Zeusil oli naiste hulgas ka sõpru. Üks tema lemmikuid oli meretaadi tütar Thetis, kelle kurikuulsas pulmas kolm jumalannat kuldõuna pärast vaidlema kukkusid. Thetisel oli Taevataadi juurde audientsile pääsemisel ikka eelisõigus. Nii ka siis, kui tema poeg Achilleus Trooja all vägede ülemjuhataja Agamemnoniga tülli läks. Solvunud Achilleus suundus mere äärde ja kutsus vetevoogudest välja oma ema, merenümf Thetise, kes lubas poja hea käekäigu eest Zeusi juures kosta. Armastav ema tõttas otsemaid Olümposele.
Hera oli väga rahul kingiga. Kui ta istus sinna troonile ei saanud ta enam sealt üles tõusta kuna oli seotud nähtamatude köitega kinni ning ei saanud enam liigutada. Mitte ükski jumal ei suutnud Herat vabastada ja kui Thetis selgitas kõik ära otsustasid nad tundmatut Hephaistost Olümpose mäele viia, et vabastaks Herat sealt troonilt. Esimesena üritas Ares, kuid Hephaistos ajas ta tulega minema. Järgmisena läks Dionysos, kes oli edukam
ja neil olid inimestega ühised lapsed. Zeusil oli lapsi nii oma abikaasa Heraga kui ka paljude maiste kaunitaridega (Leda, Antiope, Alkmene jt.). Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi PARISe4 ja ilusa Sparta kuninganna HELENA5 armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: kõige kaunimale (siit ka Erise õun ehk tüliõun).
Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomineGeryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. 2. Ariadne lõng*- Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne
Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomineGeryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 2. Ariadne lõng*- Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseustandes
Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast. Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas. Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb suurim au Trooja kuninga Priamose vanemale pojale Hektorile. Troojalased jõuavad kreeklaste laevadeni ja süütavad ühe neist põlema. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised, kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos
Patroklosega hästi. Patroklos tapab Hektori kutsari ning läheb Trooja linna alla sõtta. Troojalased lüüakse tagasi. Apolloni abiga tapab Hektor Patroklose. XVII laul. Võitlus jätkub Patroklose surnukeha pärast. Zeusi abiga suruvad troojalased kreeklased taas mereni, kuid viimastel õnnestub surnukeha kaasa võtta. XVIII laul. Achilleus kuuleb Patroklose surmast ja on meeleheitel, ta tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uue relvavarustuse. XIX laul. Saabub öö. Thetis annab uued relvad Achilleusele üle. Achilleus tõotab pühalikult loobuda vihast ja kättemaksust. Briseis tagastatakse talle. Athena süstib Achilleusele nektarit ja ambroosiat, et ta oleks tugevam. Achilleus läheb uuesti sõtta. XX laul. Algab võitlus. Zeus lubab jumalatel ja jumalannadel uuesti sõtta sekkuda, kuid ise jääb paigale. Jumalad aitavad mõlema poole sõdalasi. Achilleus tapab palju Trooja võitlejaid. XXI laul. Troojalased taganevad
Laev purustati, inimesed hukkusid. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, kuid võttis selle asemel Achilleuse hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus keeldus sõjas osalemast. valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Kättemaksuks solvatud poja eest Odysseust mitu aastat enda juures ega mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega lahinguõnne troojalaste kasuks. On poeem algabki. Odysseusel on jumalate iseloomulik, et igal suurel heerosel on seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka oma soosija jumalate seas. kaitsja- Athena. Just tema astub välja Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt suurim au Trooja kuninga Priamose loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso
Patroklos peab Hektoriga kahevõitlust. Hektor võidab. Hans Christian Ende 7B 17.laul Hektor ehib ennast Achilleuse rakmetega. Võitlus jätkub Patroklose surnukeha pärast. Zeusi abiga suruvad Troojalased Ahhailased taas mereni, kuid viimastel õnnestub surnukeha endaga kaasa võtta. 18.laul Achilleus kuuleb Patroklose surmast. Ta palub oma emalt, et Hephaisto talle uue rüü ja relvad sepistaks. 19.laul Saabub öö. Thetis annab uued relvad ja uue rüü Achilleusele üle, Ahhailased toovad talle hinnalisi kingitusi, muu hulgas saab ta oma orjatari, Briseise tagasi. Valmistutakse võitluseks. 20.laul Võitlus algab. Achilleus tappab terve rea Trooja sõdureid. Achilleus ja Aineias ründavad teineteist, kuid Aineas põgeneb jumalate abil. 21.laul Troojalased langevad korratult. Trooja sõdurid põgenevad üle Skamandrose jõe. Achilleus tormab neile järgi
Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on sattunud nümf Kalypso saarele, too ei lase teda minema. Eepose lõpus jõuab ta koju, tapab Penelope ülbed kosilased . Õiglus pääseb võidule, on äratundmis- ja kohtumisrõõm. 3) a) Achilleuse kand -inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. b) Trooja hobune -oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja ajal Trooja linna. Selle kavaluse olla välja mõelnud Odysseus. Hobune oli mõeldud kingitusena, kuid selle sees olid varjul kreeka sõdurid, kes öösel väljusid ja avasid linna väravad.
V : Ainult Zeusi vahele segamine päästis kreeklased , kes olid oma laevadeni tagasi tõrjutud . Sellel hetkel tõmbas Achilleuse armuke Potroklos Hektori kahevõitlusesse,kuid sai surma,kui jumal Apollon Hektorit toetas. 6.Kes oli Hektor ja milline oli tema saatus? V:Hektor on Trooja sõjaväe ülemjuhataja oli Hektor see,kes juhatas rünnakut kreeklaste kindlusvallide,seal,kus olin nad laagris.Hektori saatus: Kuuldes uudiseid Patrokloise surmast,haaras Achilleust kahetsus. Kui Thetis tuli temaga leinama,ütles ta emale,et igatseb surma.Ta vandus, et maksab oma sõbra surma eest kätte ja nii oli tema saatus otsustatud.Uues soomusrüüs,mille sepatöö jumal Hephaistos oli Thetise palvel teinud, otsis Achilleus üles Hektori ,kes astus talle vastu alles pärast seda kui avaldas soovi,et tema keha viidaks kuningas Priamosele, kui ta surma saab. Achilleus , kelle raev ei vaibunud, tappis Hektori, moonutas
ettemääratud saatust. Jumalad olid surematud, ent haavatavad. Nende võimuses oli alustada sõda ning lõpetada sõda ja määrata võitjad. Samas ei olnud isegi peajumal Zeusil võimalus määrata, kes sõjas hukub või elama jääb, seda otsustasid saatusejumalannad. Jumalad võisid inimeste tegemistesse sekkuda, mõjutades sündmuste kulgu. Näiteks tekitas Jumalais pahameelt Achilleuse barbaarne käitumine Hektori korjusega, seetõttu saatis Zeus Thetise poja juurde. Thetis soovitas achilleusel korjuse Hektori isale välja anda. Kangelane eeposes Vanakreeka müütides ja eeposes leidub palju tegelasi, kel on ideaalseid omadusi või oskusi, nagu näiteks Heraklese jõud, Achilleuse vaprus, Odysseuse kavalus ja Oidipuse kannatlikkus. Üldjuhul kujutati kangelasi võimsatena, kuid samas jäeti inimesele võimalus ennast tegelasega samastada või sarnasusi leida. Achilleuselele omistati nõrk koht, mis annab isegi tänapäeva
Selles maailmas hukkuvad ka need, kes pole karmi saatust ära teeninud. Täiuslikku õiglust pole olemas. Süül ja karistusel pole omavahelist seost. Pahe võimutseb ja hüve alistub. 20. Homerose tähtsus kultuuris? Homeros oli vanakreeka pime laulik, kahe kuulsa eepose autor: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" 21. Vana atika komöödia suurmeister? Aristophanes. Tema loomingust on säilinud 11 komöödiat. 22. Achilleuse kand? Kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 23. Cicero? Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks
Ka Ilioni linnamüüride all võitlevad ühed jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja Sparta kuninganna Helenalugu mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: kõige kaunimale (siit ka Erise õun ehk tüliõun).
lepitada. Otsustati et Agamemnon peab oma kauni Chryseisi isale tagasi andma. Agamemnon nõustus ainult ühel tingimusel. Tingimuseks oli see, et Achilleus annab oma imekauni autasu neiu Briseis`i asemele. Nii toimuski. Kuid Achilleus solvus sellest hingepõhjani. "Nii Zeusi tahtel see sündis, sest ajast peale, kui vihavaenuga üksühest lahku läksid hulkade juht Agamemnon ja hiilgav Achilleus" Nii on kirjas Homerose "Iliase" esimeses laulus. Öösel ilmus Achilleuse juurde tema ema merenümf Thetis. Ta soovitas Achilleusel loobuda võitlusest troojalaste vastu. Ja tõttas ise Olümposele, et Zeusilt paluda troojalastele abi. Seega saaks kreeklased oma karistuse selle eest, et võtsid ära tema pojalt imeilusa Briseisi ja andsid selle Agamemnonile.Zeusile ei meeldinud Thethise palve. Kuid oma naiseliku kavalusega sai ta siiski Zeusi nõusse ja kreeklasi hakkas saatma ebaõnn. Troojalaste juht Hektor, kuningas
ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastuses Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese nõrka kohta.) Atlase koorem Atlas oli Prometheuse vend, keda Zeus karistas üliraske ja koormava tööga: ta pidi oma õlgadel hoidma taevavõlvi. (Tnp. tähistab mingit väga rasket ülesannet.) Pegasos Oli tiivuline ratsu, mis liikus imekiirusel
Mõnede allikate järgi on ta Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Ta oli Arese vend. (Hamilton, 1975) Tema elulugu oli õnnetuste jada. Kaks korda visati Hephaistos Olümposelt, jumalate mägisest kodust, välja. Esimene kord oli pärast sündi, kui tema inetu välimus ema Heras sellist vastikust tekitas, et ta oma lapse merre heitis, kus too oleks uppunud, kui nümf Thetis teda päästnud ei oleks. Üheksa aastat kasvatasid nümfid Hephaistost salaja koopas ja õpetasid talle metalli sepistamise kunsti. Hüljatud laps maksis siis emale kätte, valmistades talle neetud võlutrooni. Hiljem nad leppisid ära ja Hephaistos vabastas Hera lõksust. Teine kord heideti ta Olümposelt alla, kui Zeus karistas Herat ning Hephaistos ema kaitseks ülbelt välja astus. Väidetavalt tõukas vihane Zeus sepa seejärel Olümposelt alla ning ta
Ateenlaste sõnul nende veritasu algataja 8. Traaklaste jaoks kõrgeimaid jumalaid 9. Tema kui tugevaim ning Aphrodite kui kauneim jumal(-anna) sigitasid Harmonia kooskõla ii. Hephaistos 1. Tulejumal (appi!!!) a. Sündis lombakana ning Hera heitis ta Olümposelt merre, ent Okeanose tütred Eurynome ning Thetis päästsid ta ning kasvatasid ta mingis grotis üles. b. Kättemaksu eesmärgil saatis Herale trooni nähtamatute ahelatega, ent Dionysos jootis ta täis ning Hephaistos vabastas ta. b. Seos Hera, Athena ja Aphroditega. i. Aphrodite Hephaistose abikaasa, läks Aresega voodisse c. Lemnose rituaalid. 18. Hermes.
Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) Jean Auguste Dominique Ingres. Half-figure of a Bather. 1807. Oil on canvas. Musée Bonnat, Bayonne, France. Taas hakati kujutama akti (siiski enamasti vaid antiiki). Tegevus koondatud esiplaanile. Jean Auguste Dominique Ingres. Jupiter and Thetis. 1811. Oil on canvas. Musée Granet, Aix-en-Provence, France. Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski Klassitsismile omaselt eeskuju antiigist. Maali sisse toodud kirjanduslik süzee. Jean Auguste-Dominique Ingres. Portrait of Francois-Marius Granet. 1807. Oil on canvas. Musée Granet, Aix-en-Provence, France.
10. kolme kerega koletis Geryoni kariloomade viimine Mükeenesse 11. hesperiidide kuldõunte näppamine Atlase abiga 12. Kerberose toomine Hadesest · Ariadne lõng: Ariadne on Kreeta kuninga Minos tütar. Ateena prints Theseus otsustas koletise Daidalose labürindist leida ja tappa. Ariadne armus Theseusse ja kinkis talle lõngakera, mille otsa pidi sissekäigu juurde siduma, ei kaota ta tagasiteed. · Achilleuse kand: Achilleuse ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. · Augeiase tallide puhastamine: viies Heraklese vägitegudest. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi talli ja kõik sõnnik voolas minema. *suure segaduse koristamine, ületamatu ülesande sooritamine.
Olles teda imetanud võttis Hera ta omaks. Hephaistos oli sepatöö ja tule jumal. Hephaistos oli jumalik meistrimees ja ta ehitas jumalatele paleesid, et need saakisd luksuses elada, kuid tema nõgine nägu ja lonkamine tegid temast pilkealuse.Ta vistati kaks korda Olümpose välja. Esimesel kord, kohe pärast sündi, kui tema igerik kuju ema Heras vastikust tekitas, et viskas oma lapse merre , kus ta oleks uppunud, kui nümfid Thetis ja Eurynome teda päästnud poleks. Üheksa aastat kasvatasid nümfid teda enda juures ja õpetasid sepistamis kunsti. Hephaistos maksis emale kätte valmistades talle võlutrooni, kuhu jumalanna lõksu jäi ja oli abitu. Hephaistos nõustus ta vabastama ja nende leppimisest kasvas tugev side. Hera aitas teda ja seadis sisse uhke sepikoja ning korraldas tema abielu Aphroditega. Hephaistos muutus liigselt enesekindlaks ja julges Zeusi kritiseerida, et too Hera randmetpidi Olümpose mäe tippu
õun, mille riiujumalanna Eris viskas Olümposel piduliste hulka ja sellele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Kõik jumalannad tahtsid seda, sõelale jäid lõpuks Hera, Athena ja Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle
Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama noore printsi Parise. Kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna Aphroditele. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Tänapäeval öeldakse „tüliõun“ mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. Achilleuse kand-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. Ariadne lõng-Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseust andes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge
õun, mille riiujumalanna Eris viskas Olümposel piduliste hulka ja sellele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Kõik jumalannad tahtsid seda, sõelale jäid lõpuks Hera, Athena ja Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle
Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Achilleus: (ld.k. Achilles) on müütiline vanakreeka kangelane, sureliku Tessaalia kuninga, Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg. Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas, Homerose "Iliase" kangelane. Achilleuse kand: Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke
Näiteks: ,,Tulin siia ilma Keskhaigla sünnitusosakonnas Juno (Hera) valvsa pilgu all." Selline mõistukõne tuleks tavakeelde tõlkida järgmiselt: ,,Olen täiesti normaalne inimene, ei kokuta ega hammusta, hinded tunnistusel on Harju keskmised, ägedaid peavalusid sageli ei esine." Nüüd meenutame, armsad noored lugejad, mis asjaoludel Hera Erise kuldõunast ilma jäi. Saatuslik sündmus, mis põhjustas pika Trooja sõja, algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, "hõbejalgne" Thetis anti naiseks surelikule inimesele Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava kogukonna üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud "kõige kaunimale" (siit ka Erise õun ehk tüliõun). P. P. Rubens. Parise kohtuotsus. Rahvusgalerii, London.
· Zeus oli kuulnud, et kunagi tema poeg kukutab ta troonilt; ta tahtis teda selle naise nime, kellega tal see poeg sündis · Prometheus pidavat seda teadma(põhjus karistamiseks lisaks sellele, et Prometheus liialt inimesi aitas) · Prometheus ei alistunud Zeusi türanniale · Zeus saatis kotka Prometheusi maksa nokkima · Prometheus ei vandunud ikka alla, sai vabaks(Herakles võis ta vabastada) · Zeus leppis Prometheusi vabadusega Trooja sõda · kõik sai alguse Thetis'e(merenümf) ja kuningas Peleus'e pulmapeost · pulmapeole olid kutsutud kõik jumalad ja jumalannad välja arvatud tülijumalanna Eris · Eris solvus ja viskas pulmaliste sekka kuldse õuna · kiri õunal: ,,Kõige ilusamale" · kõik jumalannad tahtsid õuna enesele · lõpuks jäid järele kolm võistlejannat(õuna pärast): Aphrodite, Hera ja Athena · läksid Zeusi juurde, et tema otsustaks; Zeus saatis nad Trooja printsi Parise juurde
palvatega tütar tagastada ja Apollon lasi nooli kreeklaste sekka ja paljud mehed surid. (katk) Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Achilleus teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda, ja Agamemnon tuli samuti alla anda. Kui Agam nõudis Ach teist autasu, neid Briseist. Ach tõotas, et Agamemnon peab selle teo eest maksma. Ach ema, merenümf Thetis läks Zeusilt troojalastele abi paluma, kuid Z keeldus. Niikuinii olid jumalad kahes eri leeris. Aphrodite, Ares, Artemis, Apollon troojalaste poolel, Hera, Athena, Poseidon kreeklaste poolel. Zeusile meeldisid troojalased rohkem, kuid tahtis olla erapooletu, sest Hera oleks ta peale siis pahane. Lõpuks Z nõustus tr aitama. Ta saatis Agam unenäo, mis rünnakupuhul tagaks kr võidu. Agam jt läksidki lahingusse, Ach ei teatatud ning ta magas oma telgis
annaabi.ee 
