Pedeli ürgorg. Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, endine Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea. Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Suurimaid vaatamisväärsusi on Palju lahingu mälestussammas. (6 Foto: Paju lahingu mälestussammas Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Ajalugu 1945 aasta 4. mail moodustati Tõlliste vallas kaks külanõukogu. 1954. aastal liideti Tõlliste ja Laatre külanõukogud.1976-ndal aastal seoses majandite liitmisega liideti Laatre sovhoosiga Kalinini-nimeline kolhoos. Seetõttu suurenes ka Tõlliste valla territoorium. Juurde tulid Tagula ja Uniküla kant. Sellest ajast alates on valla piirid püsinud muutmata kujul. funktsionaalne struktuur Tõlliste valla pindala on 193,78 km². 2011.aasta 1. jaanuari seisuga oli elanike arv 1746. Asustustihedus on 9,1 inimest/km² kohta. Keskuseks on Tsirguliina alevik (494 elanikku).
August Gailit Cerle Siim 9.klass Elulugu · Sünninimi August Georg Gailit · Sündis 9. Jaanuaril 1891.aastal Sangastel · Suri 5.Novembril 1960. aastal Örebros, Rootsis · Oli eesti kirjanik · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följete Elukäik · Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Üles kasvas Laatre mõisas · 1899.aastast õppis Valgas Läti kihellonna- ja linnakoolis · 1905-1907.aastast Tartu linnakoolis · Aastal 1911-1914 töötas ajakirjanikuna · 1932.aastal abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ajakirjanik tuhastati ja maeti Örebro põhjakalmistule Loomingud Romaanid Följetonid ja proosa · ,,Isade maa" (1935) · ,,Karge meri" (1938) · ,,Ekke Moor" (1941) · ,,Leegitsev süda" (1945) · ,,Üle rahutu vee" (1951)
1960. keskpaigas olid kolhoosid majanduslikult nii kindlustatud, et hakati välja ehitama kolhoosikeskusi. Neid arendati kui linnlikku tüüpi asulaid, kuhu koondati tootmishooneid, haldus- ja ühiskondliku funktsiooniga hooned ja kolhoosnike elumajad. Tootmishoonetes ja elamuehituses kasutati enamasti tüüpprojekte. Nt sangaste mõisakomplekti on ehitatud kolhoosielamud. Hummulis on põllumassiivil põllumaad lähedal ning iseloomulik on katlamaja korsten. Pealegi Laatre on hea näide. Laatre keskusehoonetesse on ka koondatud mitmeid asustusi kokku. Nt kauplus ja söökla. Individuaal Kolhoosnike individuaalmajapidamised säilitasid avatud kõlvikud ka seal, kus see suurtootmise korral ära ei tasunud. Kolhooside asutamise järel piirangud individuaalmajapidamisele väga ranged, hiljem leevendati neid. 1975. aastal 23% põllumajandustoodangust isiklikest majapidamistest. Individuaalmajapidamistes kasutati kolhoosi ressursse (tehnika, väetised, jõusööt). Suvilad 1950
Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor.
August Gailit 1891-1960 Anete Oja ja Getriin Meister 9.A Võru Kesklinna Kool Elulugu · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Isa lätlane, ema saksastunud eestlane · Üles kasvas Laatre mõisas · Peres viis last · 1899 Valga läti kihelkonna- ja linnakool · 19051907 Tartu linnakool · 19111914 töötas ajakirjanikuna Lätis · 1916 Tallinna Teataja toimetuses Elulugu · 19171918 Postimehe toimetuses · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · 19221924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias · Seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · 19321934 oli Vanemuise direktor · Kuulus kirjanike rühmitusse Siuru
,,Tuulte pöörises" (1906) on ühekorraga armastus ja ideedraama. Draamat ,,Kauka jumal" (esietendus 1912) kannab üks Kitzbergi põhiteemasidraha võim ja raha needus. Kitzberg kirjutas ka rahvapärimustest ja arhetüüpidest lähtuvaid näidendeid. Niisugune on ,,Libahunt" (esietendus 1911), tema tähtsaim draamateos, mis kuulub meie lavaklassika südamikku. FAKTE JA VÄITEID. 1) August Kitzberg on sündinud 1855.aastal Laatre vallas Pärnumaal. 2) Kitzbergi tähtsamad teosed on tragöödia ,,Libahunt" ning draamad ,,Kauka jumal" ja ,,Tuulte pöörises". 3) ,,Libahunt" esietendus 1911.aastal Pärbu ,,Endlas", sellega avati uus teatrihoone ja alustas tööd Pärnu kutseline teater. 4) ,,Libahunt" on kõige rohkem lavatõlgendusi pälvinud eesti näidend. 5) ,,Libahundi" põhjal on loodud ka samanimeline film (rezissöör Leida Laius) ja balett ,,Tiina" (helilooja Lydia Auster). 6) August Kitzberg suri 1927
August Gailit (09.01.1891-05.11.1960) Elulugu · Gailiti vanemad tulid Lätist ja tema isa tuli siia Eestisse Sangaste lähedalt Kuiksillale. · Sündis Eestis · 1895 aastast sai Gailitite koduks Laatre mõis Tartumaa Edela nurgas. · 1899 alustab Gailit õpinguid Valgas Läti Kihelkonna koolis, seal samas jätkas õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina
AUGUST GAILIT Arthur Vaargas 9.kl August gailit Tema elukäik Sündis 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel. Suri 5. november 1960 Örebro, Rootsi linnas. August Gailit oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone ehk pilke- või pilalugu. Örebro linn Veel elukäigust August Gailit sündis Valgamaal, Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal, kasvas üles Laatre Mõisas. Aastatel 1911-1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, alates 1916 Tallinna Teataja toimetuses, 1917-1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjas sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastal 1944 põgenes ta perega Örebro, Rootsi Ormestra mõisa, tema põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. August gailiti põrm Teosed ,,Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 ,,Saatana karussell" (novellikogu), 1917
Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor.
August Kitzberg August Kitzberg oli kuulus näitekirjanik, kes sündis 1857.aastal Pärnumaal, Laatre vallas, Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister (Penuja küla kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".) Kuni 1863 aastani kandis ta nime August Kits, kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks, seega muutus
August Gailit ( 9. jaanuar 1891 5. november 1960) Taust · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal, üles kasvas Laatre mõisas · Isa oli lätlasest puusepp, ema Koiva taga asuvast Vana- Annemõisast. · Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri · Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, pere valdas vabal ka eesti keelt. Haridustee · 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli.
Nipernaadi Raamat „Toomas Nipernaadi“ on kirjutatud August Gailiti poolt, aastal 1928. Kuid filmiks sai see alles 1983. Aastal režissöör Kaljo Kiisa käe all, „nipernaadi“ filmiks saamiseks kulus 50 aastat rohkem kui mõeldud oli. „Nipernaadi“ . August Gailiti tuntuim raamat ongi „Toomas nipernaadi“ see on ka ainus tema raamat, millest film tehti. Ta Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Nipernaadi film on väga maa lähedane. See kujutab eesti elu 20. Sajandi alguses. Sealt saab näha natuke naiivseid eestlasi, paljudel maa inimestel pole õrna aimugi kuidas linnas hakkama saada. Nagu kui ühest külast nipernaadi saadab talu 3 poega linna lähvad nad sinna pidutsema aga tulevad tagasi hämmingus ja jalust rabatud. Filmi ülesehitus filmil on algul natuke aeglane ja segatust tekitav kuid tegelikkuses on film suurelt humoorikas.
AUGUST GEORG GAILIT • August Georg Gailit oli eesti kirjanik. • Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. ELUKÄIK • Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Gailit, August, sünnikoht - Kuiksoo kõrts • Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 –1907 Tartu linnakoolis. • Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916 – 1918 Eestis. • Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. • Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru".
Autorid A. Mälk A. Gailit Autorid August Mälk August Gailit Sündis Saaremaal Lümanda Sündis Valgamaal Sangaste vallas Kipi külas mõisa läheduses Kuiksillal. Kasvas kokku ranniku ja Üles kasvas ta Laatre mõisas. merega. Õppis Valgas läti kihelkonna- Õppis Lümanda ja linnakoolis ning Tartu ministeeriumikoolis, linnakoolis. Kuressaare linnakoolis. Kuulus kirjanike rühmitusse 1944.a lahkus Rootsi, kus viibis "Siuru". elu lõpuni. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Tegevuspaik Teoste põhitegevus toimub ranna ääres.
Linna iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Viljandimaa monumendid: Johann Köleri monument Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure- Jaani kihelkonnas. August Kitzbergi monument Vilandimaal Laatre vallas sündinud kirjamehele püstitati Karksi ürgoru servale 1990.a. mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite finantseerimisel. August Kitzberg on üks oma aja tuntuimaid näitekirjanikke. Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl
Tallinna Läänemere Gümnaasium August Gailit Referaat Õpilane: Romanov Pavel Õpetaja: Krivenko Ljudmilla Tallinn 2010 1 Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal, üles kasvas ta Laatre mõisas. Sarnaselt kodukandi pinnamoega oli ka Gailiti elu värvikas, selles oli nii väiksemaid, kui ka suuremaid käänakuid. Ta elas ja töötas mitu aastat Prantsusmaal, Lätis, Saksamaal ja Itaalias ning siirdus 1944. aastal pagulusse Rootsi, kuhu jäigi elu lõpuni. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis.
· Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu · Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk eriti armastus ja loodusluules · Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele · "Siurust" kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed August Gailit · Eluaastad 18911960 · Sündis Valgamaal. Üles kasvas Laatre mõisas · Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas · Novellist, romaanikirjanik ja följetonist · Rühmituse "Siuru" asutaja Looming · Tegevuskohtadeks on ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad · Tegelased on iseäralikud, ebamaised · Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Gailit läheneb realistlikule kujutluslaadile · Iseloomulik: karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis
isamaalaulik, tema loomingu seast leiab ka lastelaule. Samuti on ta meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. August Kitzberg (kuni 1863 August Kits, vestekirjanikuna kasutas varjunime Tiibuse Jaak; 29. detsember 1855 Laatre vald, Halliste kihelkond 10. oktoober 1927 Tartu) oli eesti kirjanik. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). Ta pidas mitu ametit: oli valla- ja
........................................................ 9 Halliste külanõukogu ......................................................................................................................... 10 MÄRKIMISVÄÄRSED OBJEKTID .................................................................................................... 11 Kultuurimälestised............................................................................................................................. 11 Laatre raudteejaama hoone ............................................................................................................ 11 Abja mõis ...................................................................................................................................... 11 Abja-Paluoja postkontor ................................................................................................................ 11 AJALOOLINE KAARDIMATERJAL .......................................
4. 3 küsimust, mis peale raamatu läbisaamist tekkisid 1. Mis sai poisist edasi? 2. Miks ta valis omale just sellise tee? 3. Miks ta omale lapse tegi, kui ise kohe jalga lasi? 5. 4 olulist sõna teosest, mis iseloomustavad just seda raamatut. Reisimine, perekond, seiklemine, tüdrukud 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Gailit sündis Valgamaal , Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas.Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 1907 Tartu linnakoolis.Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis.Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor.
ametimeeste (pagarid, kokad, söepõletajad, klaasipuhujad) kaitsepühak, temalt loodeti abi tuleõnnetusete, põletushaavade ja palaviku korral. Laurentiuse kaitse all on ka kõik vaesed ja raamatukoguhoidjad. Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Väidetavalt tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa veel üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud Laurentiuse pisarateks. Eestis on Laurentiusele pühendatud Kuusalu, Kuressaare, Laatre ja nõo kirik. Nagu terves Euroopas, nii ka meil oli see pühak talurahva hulgas väga populaarne. Rahvajutt väidab isegi, otsekui olnuks Laurentius Kuusalu kiriku ehitaja, kes hiljem kiriku lähedal teeäärsel kivil põletatud. Kivil olla tänase päevani põletusresti ning tuletangide jäljed. Need märgid raiuti muistsele kultusekivile, mida sestpeale Lauritsakiviks ehk Rajakiviks kutsuti, ilmselt 13. sajandil. Lauritsapäeval ei tohtinud tuld teha, sest sellest võinuks kujuneda tulekahju
ennast eesti kirjanikuks ja eestlaseks, kelle elutöö kuulus Eestile. Valides Eesti ja Läti kultuuriruumi vahel, jäi Gailiti sõnul määravaks see, et vaimne Eesti tõmbas rohkem enda külge ning oli arenenum, julgem, avatum. 3 AUGUST GAILITI ELULUGU August Gailit sündis 9.jaanuaril 1891 aastal ja suri 5.novemberil 1960-ndal aastal. Ta elas 69 aastaseks. A.Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal, üles kasvas ta laatre mõisas ja suri Öberos mis asub Saksamaal. Alates 1899. aastast õppis ta valgas Läti kihelkonna- ja linnakoolis, 1905 1907 õppis aga Tartu linnakoolis.1911 1914 aastal töötas ta Lätis ajakirjanikuna, Eestis aga 1916 1918. August võttis osa vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus ka kirjanike rühmitusse mille nimeks oli ,, Siuru ,, . 1922 1924 aastal elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja pärast Itaalias. Seejärel
1893. aastal, et parimaks lahenduseks on raudtee riigistamine ja ühendamine Pihkva-Riia raudteega ühise valitsusega riigiraudteeks. 2.2 Valga-Pärnu Eesti esimene kitsarööpmeline raudtee avati liikluseks 6. oktoobril 1896.a. See ühendas omavahel Valgat ja Pärnut. Kitsrööpmelisel raudteel on rööbaste vaheline laius 750 millimeetrit. Raudtee ehitamist oli alustatud 1895.a. mais. 125 km pikkusel raudteel olid jaamad: Pärnu, Vaskrääma platvorm, Surju, Sigaste platvosrm, Voltveti, Laatre pöörang (hiljem Mõisalüla), Kirbeli, Rujiena, Naukseni, Piksari, Omuli, Ergeme ja Valga. Raudteeharu toomine Mõisakülast (tol ajal veel Laatre) Viljandisse oli seotud Viljandi linnaisade huviga Pärnu kui kuurortlinna vastu. Äriringkonnad aga nägid Pärnu sadamas enda jaoks võimalust eksporti paremini korraldada. Raudtee ehitust alustati 1895. aastal sihi mahamärkimise ja sisseajamisega. Raudteelõik avati ajutiseks liikluseks 31. jaanuaril ja alaliseks 1. augustil 1897
Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor.
August Gailit -Sündis 9. jaanuaril 1891 Sangaste lähistel Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. -Ta oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. -Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. -Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. -Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. -Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru".
August Gailit 9. I 1891 5. XI 1960 Kelli Kuusk Lapsepõlv · Sündis Valgamaal, Sangastes. · Peres viies laps. · Elas Laatre mõisas. · Isa oli läti või liivi päritolu ehitusmeister. · Ema, Agnes Stamberg, oli saksastunud eestlane Stambergi nime varjul pidi perekonnapärimuste järgi peituma üks tuntud aadlikunimi. Haridustee Valga linnakool Tartu linnakool 1905-1907 · Tartu linnakool jäi lõpetamata.
Oma õpilastele ta soovitas oma kodu- ja eriti viljapuuaedade rajamist, õpetas neile puude silmamist ja raamatuköitmist. Paljud ta kasvandikud olidki ümbruskonnas esimesed suurte "uibuaedade" rajajad. Kirjaniku ema Katherine (sünd Schumann) oli Olustvere aedniku tütar, kelle silmad hiilanud veel kõrges vanuses, kui ta jutustanud Viljandimaast ja oma noorpõlvest. Ta suri Unikülas 7. jaanuaril 1881, tema mehe elu oli katkenud juba 26. veebruaril 1868.aastal. Mõlemad on maetud Laatre 1. kalmistule, kus nende kalmud on paraku unustatud. Luuletaja kodukoha ümbrus on maaliline. Eriti kaunis oli koolimaja ümbrus oma suure aiaga, mis kevadeti õitses. Selle kohta ütleb laulik oma luuletuses "Vaimus vanemate ja venna hauakünkal: Mu isa aiakese asutas, Kus ema hoolsalt oli töötamas. Seal vaatas tiigikene põõsastest, ei kao ta mu vaimusilma eest. Ma näen, kuis... viljapuudes töötab mesilind. Tiigikene, mis olevat õhutanud luuletajat laulukese
kätketud erinevad keeled ja kultuurid. Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas ta vene keele. See kõik teeb Gailitist ainulaadse kirjaniku eesti kirjanduses. Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Tulevase kirjaniku ristiisaks sai Sangaste krahv Berg. Gailiti isa oli lätlasest puusepp, kes oli tegev Sangaste ja Laatre mõisa ehitamisel. Ehitushooaegadel tegi ta sageli pikki tööreise Lõuna-Eesti mõisatesse (Paju, Koikküla jt) kuni üle Koiva jõe. Ka noor August Gailit puutus isa töömeestega kokku ja on viidanud sellele kui inimtüüpide varasalvele. Gailiti ema Agnes Stamberg pärines Koiva taga asuvast Vana-Annemõisast. Stambergi nime varjul pidi perekonnapärimuste järgi peituma üks tuntud aadlikunimi, samuti olevat sinna sulanud Saaremaalt toodud eestlanna ja ühe Põhja-Läti mõisates
Ammended, Schmidted, Spechtid. 4 Pärnu raudteejaam 1897. aastal 1896. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse (praegune Pangamaja kohale Rüütli tänav 40a) puust varikatusega Pärnu raudteejaam. Kitsarööpmelise raudtee Valga – Ruhja –Pärnu raudteeliin ühendas Pärnut Mõisaküla ja Valgaga ning edasi Liivimaa kubermangu kubermangulinna Riiaga ning Laatre -Viljandi raudtee Viljandi kaudu Tallinna–Viljandi raudteeliiniga Eestimaa kubermangu kubermangulinna Tallinnaga. 1899 –1915 töötas Pärnus Venemaa suurim tselluloosivabrik "Waldhof“ 1906. aastal sai Pärnu esimesena Venemaa keisririigis elektrivalgustuse tänavatele. 1914. aastal alanud Esimene maailmasõjas lasi Pärnu komandant Pavel Rodsjanko 1915. aastal õhkida “Waldhofi tselluloosivabriku”, purustati Pärnu
valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal üheksa valda: Abja, Kaarli, Kaubi, Vana-Pornuse, Penuja, Uue- Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Veelikse küla liideti Laatre maakonnaga, mis kuulub hoopis Valmiera kihelkonda. (Pihlak 2004) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr. 840 anti Halliste külanõukogule omavalitsusliku valla saatus, seega on Halliste praeguseks 23 aastane (2014 aasta järgi). See muutus tõi kaasa ümberkorraldused suurmajandite funktsioonide korralduses, neid hakkasid juhtima vallavalitsus ja vallavolikogu, suured muutused toimusid ka kohaliku elu juhtimisel ja
ettevõtlusega tegelemiseks. Isegi juhul kui maapiirkonda jääb elama oskustöölisi, on siiski vaja, et keegi neid juhiks, tegeleks ettevõtlusega. Päris palju räägitakse sellest, et maal pole tööd. See on ka põhjuseks, miks inimesed linna kolivad ega taha linnast maapiirkonda kolida. Samas, kui leidub aktiivseid inimesi, kes tõesti tahavad midagi korda saata oma kodukohas, siis ei ole mõtet tööpuuduse üle nuriseda, vaid tuleks ise midagi ära teha. Nõnda toimisid Valgamaal Laatre alevikus kolm aastat tagasi kaks õde. Nad läksid ülikooli, omandasid kõrghariduse ja hakkasid tegelema ettevõtlusega. Nüüdseks on sellest välja kasvanud ettevõte, mis müüb oma saadusi (maitsetaimi, tomateid, sibulaid, kanamune, lambavilla jpm) üle kogu Eesti. Peagi hakatakse kaupa ka eksportima, kuna ökotooted ja mahepõllundus saavad järjest enam populaarsemaks. Sellise tootmisega turul püsimiseks ei piisa ühest erialast. Väiketootjatel on tegelikult praegu väga raske
AUGUST GAILIT ( 9. jaanuar 1891 5. november 1960) Gailiti elulugu uurides märkame, et kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja lugude leviku, mis praeguseni hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. Päritolu Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu
tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. ,,Siuru", 1917 Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu 3 Siuru liikmed August Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932 1934 oli ta "Vanemuise" direktor
45 m paks tahutud kivi, mis on teiste väiksemate kivide peal niiviisi, et nende alt valgus läbi paistab.Vanarahvas teab rääkida, et muistsel ajal tõi ümberkaudne külarahvas kivile ohvriande iga aasta esimest uudsevilja, et vili järgmisel aastal veelgi paremini kasvaks. Kes aga ohvrikivile ,,uudist" (uudsevilja) ei viinud, sellele öeldud alati, et temal järgmisel aastal oma põllu pealt midagi loota pole. Hendrikhansu ,,Põrgu"paljand Mõisaküla poole sõites 7.kilomeetril Laatre teeristil näitab teeviit paremale Hendrikhansu paljand. Sõites 5 km Vana-Kariste poole suunab teetähis veelkord paremale ja umbes 500 m pärast on Hendrikhansu liivapaljand.Paljandi kogupikkus 67m ja kõrgus 6,9m, tekkinud allikate toimel. Paljandi seinalt on leitud monogramme, mis kannavad aastanumbrit 1800 ja tunduvad oma kalligraafiliste tähtedega kui liivasse raiutud kunstiteosed. Legendi järgi elas ja tembutas siin vanapagan. Lopa paljand
Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembil Örebro Olaus Petri kirikus. Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". 8 Looming
kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Kitzbergi suguvõsas on palju rätsepaid. Rätsepatena töötasid Laatre vallas ja mõisas nii Augusti vaarisa Peeter, vanaisa Hendrik kui ka ta isa Peeter. Perekonna naisliikmetest olid Kitzbergi vanaema Rudo ja ema Leena töötanud enne abiellumist mõisas toatüdrukutena. Tema memuaarides oli vanaema Truuta. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende algne perekonnanimi oli Kits. Aga kui Jaan sai õppevahendite konkursil
Põlva Räpina ST 87 18 67 744 5496 Pärnu Vahenurme 87 23 89 660 6232 Põlva Värska 87 17 88 451 8653 Järva Estonia 88 17 135 1886 10271 Lääne-ViruHulja 88 11 129 748 5128 Valga Karula 88 6 106 631 7860 Valga Laatre 88 11 102 1273 8732 Valga Ljahhovi nim 88 17 95 1074 9363 Ida-Viru Narva 88 9 133 1049 12243 Hiiumaa Putkaste 88 7 54 544 9275 Põlva Sprus 88 14 112 617 4876 Pärnu Suigu 88 7 99 570 6547 Pärnu Thela 88 4 140 417 3460 Ida-Viru Tudulinna 88 7 170 454 7701
Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). August käis Niitsaadu koolis, kus tema vend Jaan oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Kitzbergi suguvõsas on palju rätsepaid - rätsepatena töötasid Laatre vallas ja mõisas nii kirjaniku vaarisa Peeter, vanaisa Hendrik kui ka ta isa Peeter. Perekonna naisliikmetest olid Kitzbergi vanaema Rudo (memuaarides Truuta) ja ema Leena töötanud enne abiellumist mõisas toatüdrukutena (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm). Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli alguses Kits
............6 ,,Libahundi" peamised konfliktid.........................................................7 8 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................10 Kitzbergi elulugu ja looming August Kitzberg sündis 29. dets. 1855. aastal Abja vallas Laatre külas Puldre talus. Tema esivanemad põlvnevad Abja vallast Laatrest. 1863. aastal muudeti tema perekonnanimi Kits, Kitzbergiks. Pudrel elas nende perekond 1858. aasta kevadeni. Siis sai kirjaniku vend Jaan Penuja valga Niitsaadule koolmeistrikoha, kuhu asus kogu perekond. Koolmeistri kodu oli kehvapoolne, sest Jaan ei osanud kanda majanduslikku hoolt. Üldiselt oli kodune miljöö tema vaimsele kujunemisele soodus. Koolmeistri peres valitses küll pietistlik vaim, kuid
Toomas Üüve-le ,et tema tütar käib läbi sellise logardiga nagu seda oli Ekke. Kui Ekkele sai selgeks ,et nad ei saa kaua koos viibida , otsustas ta reisima minna mööda maailma . Siiski raamatu lõpus saabub Ekke jälle tagasi Ingeland'i ning saavad lõpuks Enekeniga õnnelikuks. 3 Autorist Gailit sündis Valgamaal , Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas.Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis.Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis.Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor.
aastast elanud oma perega Sangastes, juhtinud mõisa majapidamist ja alustanud mõisa aedade ja parkide rajamist. Sangaste mõis meenutab pisut rohelusse peidetud väikest linnust. Möödunud sajandi kolmandal veerandil oli see LõunaEestis üks jõukamaid mõisaid. Eesti Vabariigi ajal kuulus Sangaste kihelkond algul Tartu maakonna alla, 1920. a. loodi Valga maakond. Kuni 1939. aasta valdade reformini kuulus Sangaste kihelkonda 5 valda: Keeni, Kuigatsi, Laatre, Tõlliste ja Sangaste. 1939 toimunud reformiga liideti näiteks Sangaste ja Keeni vallad. Eesti Vabariik vähendas mõisa maid ning jagas enamuse maadest asundustaludeks (praegune Lossiküla on kujunenud just 1920ndatel), kuid mõisasüda ja ümbritsevad maad jäid perekonna kasutusse. Veidi peale "rukkikrahvi" surma (1938) loodi mõisa südamesse Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretusjaam,
"Koit" (sõnad Friedrich Kuhlbars), mis kanti 1969. aasta juubelilaulupeol ette, ning ilma milleta ei möödu tänapäeval enam kindlasti ükski laulupidu. Mihkel Lüdig 5 Friedrich Kuhlbars Friedrich Karl Johann Kuhlbars (pseudonüümid Villi Andi, Mangu Sild, Fritz Klüse; 17. august 1841 Uniküla Laatre vald Sangaste kihelkond Tartumaa 28. jaanuar 1924 Viljandi) oli eesti kirjanik ja koolmeister. Ta sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas. Oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. 1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35- aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi
seetõttu tema piiresse loetav ala lahena tungib kõrgustiku siseosa suunas. Raskem on kõrgustiku piiri fikseerida kagus, kus selge-kujuline jalam puudub. Siin tuleb paratamatult kõrgustik piiritleda kokkuleppeliselt, arvestades 100 m samakõrgus- joont. See piir vajab täpsustamist maastikuliste uurimiste alusel. Mitmetel lõikudel tähistavad Otepää kõrgustiku piiri (või kulgevad paralleelselt selle läheduses) suured orgvormid, nagu Laatre, Rõngu ja Elva ürgorg läänes, Aarike- Tõravere ja Tatra ürgorg põhjas, Reola (Konsu) ja osaliselt Ahja ürgorg idas jt. Põhiliselt kõrgussuhete alusel fikseeritud piiriga langeb hästi kokku ka Otepää kõrgustiku kõige iseloomulikuma ja tema mitmeid teisi maastikulisi iseärasusi määrava maastikukomponendi -- künkliku, mõnes kohas künklik-lainja pinnamoe -- esinemise piir. Otepää kõrgustiku ulatus põhja-lõuna suunas on ümmarguselt 40 km, lääne-ida suunas 20-- 40 km.
Väike Emajõgi, 2015). Jõgi algab Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Väike Emajõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Jõe lang on 81 meetrit (Vikipeedia. Väike Emajõgi, 2015). Jõge nimetatakse veel ülemjooksul Pühajõeks ja keskjooksul Korva jõeks. Valgala on 1380 km2 (sellest 90 km2 Lätis). Suurimad lisajõed on vasakult suubuvad Pedeli, Antsla, Ärnu ja Visela jõgi ning paremalt suubuv Laatre jõgi (EE 2003 s.v. Väike Emajõgi). Rõngu jõe nimi on ka Miku jõgi. Jõgi algab Otepää kõrgustikult ja suubub Võrtsjärve. Pikkus on 26 km, valgala 109 km2 (EE 2003 s.v. Rõngu jõgi). Porijõgi on 42,6 km pikk ja valgala on 298 km2 suurune (Keskkonnaregister. 12 Porijõgi/Reola jõgi, 2015). Jõe muud nimed on Konsu, Konsa, Reola, Lalli, Liiva jõgi. Jõe ülemjooks asub Otepää kõrgustiku idaosas
Valga Esimene Mai 84 24 190 231 368 4194 1817 Valga Hellenurme 84 22 195 212 908 3195 2852 Valga Hummuli NS 84 19 172 220 933 3236 3311 Valga Kaagjärve 84 20 172 144 506 3067 1483 Valga Karula 84 15 167 217 635 3183 1131 Valga Keeni 84 21 140 191 664 3479 1476 Valga Kommunist 84 20 163 242 607 3416 1336 Valga Laatre 84 26 246 293 1188 4070 2995 Valga Ljahhovi nim 84 24 203 248 1087 3530 3323 Valga Otepää 84 21 185 317 434 3427 1340 Valga Puka 84 19 89 188 525 3242 1541 Valga Sangaste 84 25 208 245 544 4031 2060 Valga Taagepera 84 14 110 181 729 3403 853 Valga Trva 84 20 244 220 830 3511 2825
Valga Esimene Mai 84 24 190 231 368 4194 1817 Valga Hellenurme 84 22 195 212 908 3195 2852 Valga Hummuli NS 84 19 172 220 933 3236 3311 Valga Kaagjärve 84 20 172 144 506 3067 1483 Valga Karula 84 15 167 217 635 3183 1131 Valga Keeni 84 21 140 191 664 3479 1476 Valga Kommunist 84 20 163 242 607 3416 1336 Valga Laatre 84 26 246 293 1188 4070 2995 Valga Ljahhovi nim 84 24 203 248 1087 3530 3323 Valga Otepää 84 21 185 317 434 3427 1340 Valga Puka 84 19 89 188 525 3242 1541 Valga Sangaste 84 25 208 245 544 4031 2060 Valga Taagepera 84 14 110 181 729 3403 853 Valga Tōrva 84 20 244 220 830 3511 2825
Särgava oluliselt algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse ainevaldkondi. Tema kujutamislaad on asjalik, väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 karm ja otsekohene. Kitzberg August (1855 luuletuse ja luulekatkendi. Kirjanduslikuks -1927), eesti näitekirjanik. Eesti realistide suurkujuks tõusis Liiv siiski luuletajana. Liivi vanemasse põlvkonda kuuluv A. Kitzberg on pärit looming tõi pöörde järelromantilisse kirjandusse, Pärnumaa Laatre valla saunikuperest. Ta töötas avades loominguliselt uued võimalused. Liivi Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. A. ainukese eluajal ilmunud värsikogu "Luuletused" Kitzbergi kirjanduslik kujunemine kulges (1909) avaldas "Noor-Eesti". Esimesena aeglaselt, alles viiekümnendais eluaastais lõi ta tunnustasid tema luulet «Noor-Eesti» rühma oma tippteosed - eesti näitekirjanduse kuuluvad kirjanikud
Toodud kilekotikese selle millegagi võttis tänuga vastu. Hiljem selgus et kotikeses olid värsked kanamunad, mis ühiselamusse jõudes meenutasid midagi enamat. Aga rõõmsam pool oli asjal ka. Meie igaõhtune ,,firmaroog" praekartul sai maitsva lisandi munapudru toel. Veel on meeles tööpraktikad ja tollele ajale iseloomulikud leninlikud laupäevakud. Ega eriti keegi Unoga punti minna tahtnud, sest ei jõudnud temaga töös sammu pidada. Hästi on meeles botaanika praktikum Valgamaal Laatre sovhoosi Korva luhas. Nimelt tuli meil seal koguda herbaariumi jaoks erinevaid heintaimi. Uno oli just eelnevalt välja väänanud parema jala hüppeliigese. Teistele see sobis, ilmselt ainus kord kui tundsime end temaga võrdselt. Mida rohkem me seal luhas edasi liikusime, seda enam hakkas Uno lonkama. Kaastundest tegime ettepaneku puhata ja pikutada. Uno oli ettepanekuga päri ainult tingimusel, et Maie lubaks tal pea oma rinnale asetada. Taimed said korjatud-kuivatatud, herbaarium
Paljud Sarapiku laulud said populaarseks laulva revolutsiooni ajal. Peep Sarapiku viimaseks teoseks jäi "Kellamissa" kammerkoorile ja kelladele, mille ta lõpetas vaid paar nädalat enne oma surma. Selle esiettekanne oli Pariisis. Peep Sarapik suri 12. detsembril 1994 kiire kuluga raskesse haigusse ning on maetud Rahumäe kalmistule. Sõnade autorid Friedrich Karl Johann Kuhlbars (pseudonüümid Villi Andi, Mangu Sild, Fritz Klüse; 17. august 1841 Uniküla Laatre vald Sangaste kihelkond Tartumaa 28. jaanuar 1924 Viljandi) oli eesti kirjanik ja koolmeister. Ta sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas. Oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Elulugu Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas
päikesekiir sealses paduvihmas. Kogu raamatu vältel ma mõtlesin, et kaua võib see Indrek seal soiguda, võtku see Tiina endale kohe naiseks ära ja mingu minema sellest hädaorust. Milline kergendus oli, kui raamatu lõpus nad koos sealt minema läksid. Arvan, et see teos mõjutas mu mõtlemislaadi päris palju, tavaliselt kohustuslik kirjandus seda väga ei tee... August Gailit Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit
annaabi.ee 
