Albert Kivikas "Nimed Marmortahvlil" Jürgen Ulla Tegelased Peategelane Henn Ahas Hennu isa Ants Ahas Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane ja patsifist Käsper Patsifist Kohlapuu Vapper Mugur Julge Konsap Enesekindel Tääker Filosoof Martinson Peategelasest Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidades silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama asus ta võitlema Vaba Eesti eest. Henn Ahas
noortes ärkab aegamööda tapakirg. 8)Miks on raamatu pealkiri Nimed marmortahvlil? Peale käsperi surma, määrati Ahas rühmaülemaks. Järgmises lahingus sai Ahas haavata. Varsti tagasi minnes, läks ta tagasi ka kooli, kus direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmortahvlile. 9)Mis ajajärku kujutab antud romaan? Ajajärk on eesti vabadussõda, raamat on kirjutatud Vabadussõja ainetel. Teos on mitmeti autobiograafiline ning põhineb suuresti tõestisündinud lugudel 10) Kes on patsifist? patsifist on inimene kes on igasuguse sõjategevuse vastu ning ei taha vägivalda kasutada 1 2 ahase kodu oli vaene, ta oli vaesest peres ja see oli nagu mingi mõisa mingi hoone vana la enud osa vms(seda võib raamatust vaadata, sest see on esimese osa kohta) 3.ahasel oli võimalik õppida tartus sest ta vend kes oli punaarmees saatis talle raha 4.ahas teatab oma isale et läheb eesti iseseisvuse nimel võitlema punaste vastu 5
„Nimed marmortahvlil“ Albert Kivikas Henn Ahas – Kommertskooli 7.klassi õpilane, vaesest perekonnast. Sõjas oli erapooletu. Tal oli kirg raamatute vastu. Ta elas oma korteris, koolilinna kaugemas agulis. Käämer- Kängujäänud kasvuga, tumedad juuksed, tedretähniline. Sotsialismi ja kommunismi poolt. Vaesest perekonnast. (Suvel käis alati raudteel tööl) Elas Hennist paar maja eemal tibatillukeses toauberikus. Käsper- Alati hästi riides ja heatujuline. Rahvusluse poolt. (Tema liimis mobilisatsiooni kuulutusi) Henn Ahase vend- Vabrikutööline Tallinnas (Kommunist) Tahtis et Ahasel oleks parem elu. Viktor Kingsepp- Punakaartlaste salga juht. Viires- Pikk, kuivetu ja kogelev. Tavaliselt tõsine. Tääker- Klassi kogukaim poiss. Kaitseliitlane. Jämeda häälega. Keeleõpetaja- Lühikeste tõmmude vurrudega, väikest kasvu. Konsap- Klassi parim sportlane. Pikka kasvu. Juulius Kuperjanov- Omakaitse juht. Mustatukaline. Tir...
Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Clito Ruíz y Picasso, kes elas aastatel 1881 1973. Pablo Picasso oli Andaluusia-Hispaania kunstnik, kubismi rajaja ning tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Ta oli erakordne isiksus, kes suutis oma elujooksul muuta inimeste arusaama kunstist ja arendada stiile, ning samas ei jäänud kõrvale ka poliitilisest elust ning oli veendunud patsifist. Pablo Picasso 3 Biograafia Pablo Ruiz Picasso veetis lapsepõlve, kuigi mitte rikka pere kodanlikus, kunstist lugapidavas õhkkonnas. Ta sündis 25. oktoobril 1881. aastal Lõuna-Hispaania provintsilinnas Malagas donja Maria Picasso Lopeze ja don Jose Ruiz Blasco esimese pojana. Tema isa Don Jose, kelle võimed ei küündinud keskpärasest looma-ja vaikelumaalidsest kõrgemale, kujutles
§ Tääker § Ahase vend § Mugur § Ahase vanemad § Martinson § Miljam § Konsap § Kohlapuu Iseloomustus § Käsper Kommertskooli poiste rühma juht sõjas § Tääker enesekindel, vaimustunud relvadest § Mugur vapper § Martinson raamatuhuviline, filosoof § Miljam lihtsameelne, suure söögiisuga § Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane § Ahas erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki § Käämer veendunud kommunist § Ahase vend punaarmees võitleja § Ahase vanemad tahavad oma maad tagasi Henn Ahas § Koolipoiss § Vaikne, mõtisklev § Sõbrad: Käsper ja Käämer § Vaene päritolu §
Hea uus ilm Kes oli Aldous (Leonard) Huxley? 26. juuli 1894 – 22. november 1963 (elas 69. aastaseks) Toimetas ajakirja “Oxford Poetry” Humanist, patsifist, satiirik agnostik Huxley on öelnud... “Palju lihtsam on kirjutada kümme enam-vähem loetavat sonetti, vedades ninapidi mõnd tuimavõitu kriitikut, kui luua üks mõjus reklaam, mis veaks ninapidi tuhandeid ostupalavikule vastuvõtlikke kliente.” (“On the Margin”) Pealkirja analüüs "Oo imet! Kauneid olendeid kui palju! Kui ilus inimkond on! Hea uus ilm, kus niisugune rahvas peal
Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper veendunud vabariiklane Tääker enesekindel Mugur vapper Martinson raamatuhuviline, filosoof Miljam suure söögiisuga, naljataja Konsap julge Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer veendunud kommunist Ahase vend punaarmees võitleja Ahase vanemad tahavad oma maad tagasi Henn Ahas Koolipoiss Vaikne, mõtisklev Sõbrad: Käsper ja Käämer Vaene päritolu Kõhkleb kaua, kumb pool valida Otsustab võidelda vaba Eesti eest Tegevustik Sõjategevus toimub 1918
Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper – veendunud vabariiklane Tääker – enesekindel Mugur – vapper Martinson – raamatuhuviline, filosoof Miljam – suure söögiisuga, naljataja Konsap – julge Kohlapuu – patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas – erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer – veendunud kommunist Ahase vend – punaarmees võitleja Ahase vanemad – tahavad oma maad tagasi Henn Ahas Koolipoiss Vaikne, mõtisklev Sõbrad: Käsper ja Käämer Vaene päritolu Kõhkleb kaua, kumb pool valida Otsustab võidelda vaba Eesti eest
adjektiiv - omadussna amatr - asjaarmastaja amplituud ulatus,laius antikvaar vrtuslike vanaesemete kaupleja aprikoos aprikoosipuu vili brokraat vormititmist nudev ametnik deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas sahhariin suhkru aseaine baldahhiin ehisvari voodi/trooni kohal epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine jajameelne laokil mtetega kasahh Turgi rahva...
lavakujundused ja illustraator MIS ON KUBISM? 20. sajandi kunstivool Algselt kajastus P.Picasso ja G.Braque töödes Kubism vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele Jaguneb: 1. Analüütiline 2. Sünteetiline Värvid : tagasihoidlikud, tuhmid. BIOGRAAFIA Isa oli kunstiteadlane Õlimaalide tegemise oskus Tugevad kunstialased teadmised Õppis Madridi kunstikoolis, kuid ei lõpetanud Esimesed kunstikatsetused olid Barcelonas 23. eluaastal asus elama Prantsusmaale Oli patsifist ja kommunist 1962.a sai lojaalse kommunismipooldajana Lenini rahupreemia. GUERNICA Kajastab sõjakoledusi ja verevalamise mõttetust. ERAELU 1. Fernande Olivier inspiratsioon 2. Marcelle Humbert muusa 3. Olga Khoklova poeg Paulo, abielu kestis 37 a. 4. Françoise Gilot lapsed Claude ja Paloma Picasso ei olnud inimene, kes hoiaks oma südame ainult ühele ja ainsale. Tal oli ka palju lühisuhteid ja afääre. FERNANDE OLIVIER OLGA KHOKLOVA
8)Miks on raamatu pealkiri Nimed marmortahvlil? Peale käsperi surma, määrati Ahas rühmaülemaks. Järgmises lahingus sai Ahas haavata. Varsti tagasi minnes, läks ta tagasi ka kooli, kus direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmortahvlile. 9)Mis ajajärku kujutab antud romaan? Ajajärk on eesti vabadussõda, raamat on kirjutatud Vabadussõja ainetel. Teos on mitmeti autobiograafiline ning põhineb suuresti tõestisündinud lugudel 10) Kes on patsifist? patsifist on inimene kes on igasuguse sõjategevuse vastu ning ei taha vägivalda kasutada Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev.
Poiste muutumine sõjas Juba ammu on räägitud, et sõda muudab inimest. Inimesed võivad muutuda kinnisteks, usaldamatuteks, õelateks. Sõda võib ka teha lahkemateks ja sõbralikumaks, kuna ei soovita teistele sama saatust mis nendele osaks sai. Kuidas muutusid poisid sõjas teose „Nimed marmortahvli“ alusel? Kas sõda võib muuta inimeste mõtlemist ja maailma vaadet või võib see hoopis hoopis panna ennast tundma õppima? Ahase klassivend Kohlapuu oli alguses patsifist, kes ei julgenud kedagi tulistada, aga esimeses lahingus venelaste vastu sai ta haavata ja see pani ta ümber mõtlema. „Kuradile kõik see patsifism! See on võltsõpetus, argade ja jõuetute nahapäästmise vale!“ Ta julges vaenlast tulistada ja muutis ka oma usku - temast sai tulihingeline punaarmee vihkaja. Ahas selle eest ei osanud alguses arvata, kelle poolt olla - kas punaste või valgete. Lõpuks sai ta aru, et need valitsemise vormid on sarnased, mõlemad tahavad oma rahvast
Gustav Holsti teosed. Mängiti ette Benjamin Britteni teost ,,Sinfonia da requiem" D-duur, Joseph Haydni tsellokontsert nr 1 C-duur ning Gustav Holsti teos ,,Planeedid", mis koosneb seitsmest eri osast. Kontserti esimene osa koosnes Benjamin Britteni (1913-1976) teosest ,,Sinfonia da requiem". Teos on kirjutatud 26-aastase helilooja paariaastase Põhja-Ameerikas elamise ajal aastatel 1939-1940. Benjamin Britten oli ise veendunud patsifist ja otsustas selle teosega väljendada isiklikku suhtumist sõtta ning nimetas selle teose reekviemiks surnutemissaks. ,,Sinfoonia da requiem" on kirjutatud Jaapani valitsuse tellimusel. Teose domineerivaks istrumendiks ollid alguse poole trummid ja timbanid, lõpupoole domineerisid tsellod domineerivamad. Trummidega toodi väga hästi esile kogu tragöödia, mis kaasneb sõjaga. Trummid ning kiire tsello mäng manasid silme ette pildi lähenevatest vägedest. Läbi kontserdi püsis kiire
Film algab lipuvahetamise stseeniga, kus Ants, Enn, Käsper ja Käämer vahetavad ära Tartu Raekoja platsil lehviva lipu Eesti lipuga. Peale lipu heiskamist on stseen, kus Käsper tuleb uudisega, et Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased lähevad sõtta. Kuuldes uudistest hakatakse moodustama rühma. Kõige esimesena liitub Käsper, kes on enesekindel vabariiklane ja on seda kuni sõja lõpuni. Teisena liitub Martinson, siis Miljan, Mugur, Konsap, lõpuks veendakse ka patsifist Kohlapuu rühmaga liituma. Rühmaga liitumise vastu on Käämer ja algselt ka Ants. Ants on olnud Käämeri sõber ja pinginaaber, kes ei soovi sõda, kuid soovib Eesti vabariiki. Nii ka nende poliitilised vaated lahknevad. Ants liitub ikkagi eesti meestega. Vastu järgmist ööd/päeva on jõudnud kommunistid okupeerida Tartu. Kui Ants lõpuks taipab mis on öösel muutunud, põgeneb ta raudteejaama, kuhu järgnevad talle ka Tartu Miilitsa brigaadi sõdurid
Ta ei taha sdida ja videlda, kui vabat Eestit soovib kll ja seetttu asub sjas siiski Eesti eest vitlema. Henn Ahas oli vaiksema poolne poiss, kes kaldus asjade le tihti peale mtisklema. Tema pere vireles vaesuses ning ta oli harjunud vhesega hakkama saama. Haridust sai poiss omandada ainult tna enda teenitud rahale andis kooli krvaltunde vi tegeles ehitustdega. Iga lisaraha oli oluline ning abistav. Ahas ei taha sdida, sest sda on kige jlgim ja vastikum asi maailmas tema jaoks. Ta oli tielik patsifist. Vaid suurima vastikustundega sja vastu lks ta vitlema. Ahas saab sjas raskelt haavata, kuid jb ellu. Tema parimateks spradeks oli Kmer ja Ksper. Ksper oli rikkamate vanemate laps ja tuline rahvuslane. Ta tundus olevat klassis teiste liider. Ta pidas koosolekuid ja hutas teisi vabatahtlikeks. Ksper kuulus ka Omakaitsesse. Ta kaitses ja igustas alati rahvuslusmtteid. Pidevalt pidas noor rahvuslane snasda oma klassikaaslase Kmeriga, kes oli tugev kommunist
Adolf Hitler (1889-1945?) Sündis Austrias, isa oli tolliametnik. Hitler soovis saada endale kunstiharidust. Ta oli Patsifist, sõdade eitaja. Hakkas pärast I MS maalimisega tegelema. I MS-s oli ta ka rindel ja kuna ta ei olnud nõus relva kätte võtma siis ta oli käskjalg. Kaks korda sai haavata ja ühe korra gaasimürgituse, mille tagajärjel kaotas mõneks kuuks nägemise. Ta oli suur kõnemees. Ta oli pikka aega laatsaretis. 12. september 1919 ühines Hitler Natsionaalsotsialistliku saksa tööstus parteiga. 1921 sai temast selle partei juht, teda nimetati füüreriks. Oli populaarne algselt ainult Baieris.
pajataks siin elu ise. Lisaks realistlikule jutustamiskunstile on Tolstoi kujutatud ja tõlgendatud suured ajaloolised seosed need, mis teevad romaanist vene rahvuseepose. Napoleoni lüüasaamine tähendab vene hinge võitu ennasttäis võimu üle, kes usub, et ainult tema üksi vormib ja suunab ajaloo käiku. Selline ülbus viib paratamatult sõjani ja see oli Tolstoi jaoks kõige hullem kuritegu. Ta osales ohvitserina Krimmi sõjas ja pärast sõja lõppu sai temast veendunud patsifist, kes eitas kuni elu lõpuni igasugust vägivalda. Seepärast ei ole ka romaan mingi ausammas sõjakangelastegudele. Tolstoi kirjeldab lahinguid sõjastrateegi asjatundlikkusega, aga samas ka iga selles osaleja vaatepunktist. Nii satub näiteks Pierre Bezuhhov, keda tänapäeval võiks võrrelda sensatsioonihimulise turistiga, Borodino veresauna tunnistajaks. Ta näeb kaost, julmust ja meeleheidet. Vene väepealikku kindral Kutuzovit
Üks parimaid ja kuulsamaid väejuhte otsustas säilitada oma au ning täitis varjatud käsku ennast tappa, millele järgnes hiljem üks ajaloo võltsimaid leinatseremooniaid, millele julmuse ja valelikkuse poolest ei leidu võrdset. Hermann Göring, üks valelikemaid natsilikke inimesi seevastu vedas viimast korda ninapidi Nürnbergi rahvast, hammustas kongis katki peidetud ampulli ja pääses sellega võllasurmast. Stefan Zweig, veendunud patsifist ja kosmopoliit, haaras mürgikarika järele, kuna ta oli jõhkralt pagendatud `'eilsest maalmast'', millesse ta arvas end kuuluvat ning kust ta pärines oma olemuse ja väärtushinnangute poolest. Suur humanist oli muutunud kodumaatuks, tema jaoks ei eksisteerinud enam lootust naasmisele. Ka saksa poeet Heinrich von Kleist jäi oma aja ja selle olude hammasrataste vahele, kuigi need ei olnud tema surma ainsad põhjused. Tema loomingut ei mõistetud, läbikukkunud teoste
Kadunud põlvkonna kirjanikud Nele Roosi Märjamaa Gümnaasiumi 12.b klass 2010 Erich Maria Remarque 1898-1970 teose pealkiri- "Elusäde" ilmumisaeg- 1952. aasta Teise maailmasõja lõpp Saksamaa koonduslaager Mellern Nälg, haigused, peks, piinamine ja mõnitamine SS-laste poolt Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus E.M. Remarque läks 1916. aastal sõdurina rindele romaan käsitleb Teise maailmasõja aegset koonduslaagrit Autor sai sõjas haavata, samuti haavati ka koonduslaagri vange Inimese tõeliseks vaenlaseks on surm Autorit vaevas pettumus,meeleheide kodakondsusest ilma jäämise tõttu Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autor pidas tähtsaks teiste aitamist see väljendus ka tema teostes Teineteist aidates võidi riskida ka oma eluga Igaüks sai teenitud karistuse teoses "Elusäde" lasi vang 509 koonduslaa...
· Harry saab küllakutse tuttava professori juurde. Ta läheb sinna vastumeelsuse ja kahtlustega. Sinna jõudes märkab ta väärtuslikku pilti, millel on kujutatud Goethet. Talle ei meeldi viis kuidas suurt kirjanikku seal kujutatakse. Harry nägemus Goethest on väärikas, tõsine ja sügav. Seega ta leiab, et pilt on suurmeest solvav ja labane. Samuti on talle vastukarva, et professor loeb ajalehte, mis sisuliselt õhutab sõjale. Harry oli ju ise patsifist. Ta ütleb otse oma arvamuse pildi kohta välja. See solvab professori naist. Peagi lahkub Harry ebaviisakalt. · Külalisena ära jooksnud, on ta nüüd sügavalt masenduses. Ta on kindlalt otsustanud enesetapu teha. Samas on ta selle sündmuse ees hirmul ja ei suuda korterisse minna. Ta astub sisse ühte lokaali, kus ta kohtub ühe neiuga. Harry imestuseks ja õnneks näeb neiu ta küllaltki hästi läbi ja pilkab teda lõbusalt. Neiu justkui mõistab teda. See teeb mehe
koolivendi vaatama. Kogu külaskäik lõppes aga sellega, et ka Ahas otsustas minna vabatahtlikuks. Alguses ta ei teadnud kas tegi ikka õige otsuse, kuid varsti ta enam selles ei kahelnud. Ta ei saanud näidata, et on arg ja ei võitle Eesti vabaduse eest samal ajal, kui tema koolivennad olid juba käinud ka lahingus. Veel kuulis ta teiste käest, kuidas esimese ohvri oli tapnud Kohlapuu ja eriline oli see just seetõttu, et Kohlapuu oli ennem paadunud patsifist. Nende rühmaülemaks oli Käsper. Esimene lahing Rannu mõisa juures lõppes sellega, et kogu teine rühm põgenes. Hiljem selgus, et esimene põgeneja oli olnud Ahas. Teda oli järsku haaranud surmahirm, mis ei kadunud kuhugile ka järgnevates lahingutes. Kõik olid natuke pettunud ja eriti pärast seda kui kuuldi, et samal ajal kui nemad põgenesid, olid teised vallutanud Rannu mõisa. Ahas teadis, et maksku mis maksab, aga enam ta sellist viga ei tee
2) produktsioon 3) fenomen 4) eetika 5) seksrevolutsioon 6) juuksurisalong 7) fantaasia 8) propageerimine 12 9) revolutsioon 10) sikk 11) produktsioonifirma 12) apelleerima 13) demokraatia 14) sihtgrupp 15) refereerima 16) terrorist 17) pedofiil 18) adekvaatsus 19) diagnoos 20) ekstaatiline 21) representeerima 22) kulmineeruma 23) pornograafia 24) narratiiv 25) kombineeruma 26) kopuleerimisakt 27) koomika 28) psühhoanalüüs 29) meditatiiv 30) patsifist 31) kommuun 32) kriitika 33) irriteerima 34) manifest 1.2.1.4 Nädal 1) retsidivist 2) funktsionaalsus 3) kolleeg 4) reaktsioon 13 1.2.2 Analüüs Kokku oli kõigi artiklite peale 90 erinevat võõrsõna. Korduvaid võõrsõnu oli väga vähe festival (2), ka kevadfestival, sügisfestival; ebavirtuoos (2). Kõige rohkem oli võõrsõnu ajalehes Areen ja ajakirjas Teater.Muusika.Kino, vastavalt 34 ja 30 võõrsõna.
seisukoht" · N igavesest tagasitulekust: "vaata, et me teame mis sa õpetad: et kõik asjad igavesti tulevad taas ja meie ühes nendega, ja et me juba lõpmatud korrad oleme olemas olnud ja kõik asjad ühes meiega" · N: "südametunnistuse piin on sündsusetu tunne" · Kurjale mitte kurjaga vastamine on N arvates argus, kuigi seda vooruseks nimetatakse BERTRAND RUSSELL · Bertrand Russell (1872-1970) oli briti filosoof ja patsifist, analüütilise filosoofia rajaja · Tal oli nooruses kaks lemmikfilosoofi Leibniz ja Hume; toetudes Frege ja Peano ideedele kirjutas Russell koos matemaatiku ja filosoofi Whiteheadiga monumentaalse teose Principia Mathematica · Juba oma filosoofia-alaste uuringute alguses esitab R teooria, mida ta nimetab loogiliseks atomismiks: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele
,,Lotte Weimaris" ( Goethe ainetel ) ,,Joosep ja tema vennad" ( Piibli ainetel ) ,,Dr Faustus" ( Peateos ) ,,Seikleja Felix Krulli pihtimus" Hermann Hesse (1877-1962 ) Sündis 2 juulil 1877 ja suri 9 august 1962. Suri sveitsis. Isa on sündinud Paides. Vanaisa oli tal Tartu Ülikoolis arst. Pere oli usurange. Poiss ei kannatanud seda välja ja põgenes 15 aastasena kloostrikoolist. Töötas raamatukaupmehena. 1911 käis Indias. Seal kiindus idamaisesse kultuuri. Temast sai veendunud patsifist. NB! Sveits. Loomingut iseloomustab inimese eneseleidmine, psühhoanalüüs ja humanism. Alustas luuletajana. Esimene trükis ilmunud oli luulekogu ,,Astmed". Romaanid : ,,Stepihunt" ,,Klaaspärli mäng" ,,Siddharta" ,,Hommikumaaränd" Ernst Hemingway Sündis 21.juulil 1898 Chicagos ja suri 2.juulil Idahos. Oli arsti poeg. Peale keskkooli töötas ajakirjanduses. Osales vabatahtlikuna esimeses maailmasõjas Itaalias kiirabiautojuhina. Aasta pärast tuli tagasi, haavatuna
inimestest. panoraami, kuid eeskätt räägib siiski inimestest. Teoses kesksele kohale paigutuv ajaloosündmus-Napoleoni lüüasaamine- sümboliseerib müstilise vene hinge võitu maailmavalitsemise plaane haudunud võõrvõimu üle, kusjuures Tolstoi veendumusel pääseb lõppkokkuvõttes alati võidule ajaloo tahe, üldine vaim. Realistina toob Tolstoi lugejani sõja tragöödia. Tema arvates oli sõda kõige hullem kuritegu. Temas sai paadunud veendunud patsifist, kes taunis mis tahes vägivalda. Pärast suurromaani hakkas Tolstoi kavandama teost oma kaasajast. ,,Anna Karenina" otsib vastust küsimusele, milles seisneb inimese hüve ja milles kurjus, mis on inimese elu mõte, missugused on sellest lähtuvalt ta kohustused ja õigused. Teoses kujutatakse ülimat enesearmastust ja egoismi ning samas piirideta kirge ja andumust. Teos on mitmeti vastandlik ,, Sõjale ja rahule". Anna armastuse egoismi esiletoomine seostub otseselt Tolstoi isiklike vaadetega
Picasso, (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania 8. aprill 1973 Mougins (Cannes'i lähedal), Prantsusmaa) kes oli andaluusia-hispaania kunstnik, kubismi rajaja ning tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Ta oli erakordne isiksus, kes suutis oma elujooksul muuta inimeste arusaama kunstist ja arendada stiile, ning samas ei jäänud kõrvale ka poliitilisest elust ning oli veendunud patsifist. 3 Biograafia ja perioodid Pablo Ruiz Picasso veetis lapsepõlve, kuigi mitte rikka pere kodanlikus, kunstist lugapidavas õhkkonnas. Ta sündis 25. oktoobril 1881.a Lõuna-Hispaania provintsilinnas Malagas
Pigem oli ta vankumatu ja veendumuskindel kunstigeenius, kes elas hullumeelsuse piirimail. Teda piitsutasid tagant tema enda seesmised deemonid ja kirgastused. ,,Ma ei ole religioosne inimene," ütles ta oma karjääri lõpupoole ühele õpilasele, ,,kuid ma ei saa midagi parata, et näen iga probleemi religioossest vaatenurgast." Kui puhkes Esimene maailmasõda, liitus Wittgenstein vabatahtlikuna Austria armeega. Erinevalt Russellist, kes oli patsifist ja sattus oma sõjavastaste vaadete pärast isegi vanglasse. Sõda näis noort Wittgensteini kummaliselt innustavat: kui ta oli rindele pääsenud, tahtis ta vägisi alati pääseda eesliinile ja ohtlikke ülesandeid täitma. Tema sissepoole pöördunud melanhoolia näis otsivat sõjast endale väljapääsu. ,,Nüüd on mul võimalus saada korralikuks inimeseks," kirjutas ta oma päevikusse pärast esimesi kokkupuuteid vaenlasega, ,,sest ma seisan surmaga silmitsi."
5 Teda piitsutasid tagant tema enda seesmised deemonid ja kirgastused. ,,Ma ei ole religioosne inimene," ütles ta oma karjääri lõpupoole ühele õpilasele, ,,kuid ma ei saa midagi parata, et näen iga probleemi religioossest vaatenurgast." Kui puhkes Esimene maailmasõda, liitus Wittgenstein vabatahtlikuna Austria armeega. Erinevalt Russellist, kes oli patsifist ja sattus oma sõjavastaste vaadete pärast isegi vanglasse. Sõda näis noort Wittgensteini kummaliselt innustavat: kui ta oli rindele pääsenud, tahtis ta vägisi alati pääseda eesliinile ja ohtlikke ülesandeid täitma. Tema sissepoole pöördunud melanhoolia näis otsivat sõjast endale väljapääsu. ,,Nüüd on mul võimalus saada korralikuks inimeseks," kirjutas ta oma päevikusse pärast esimesi kokkupuuteid vaenlasega, ,,sest ma seisan surmaga silmitsi."
). Mussolini perekond 1923. aastal muudeti fasistide poolt valimisseadust nii, et vähemalt 25% häältest kogunud partei sai Esindajatekojas 2/3 kohtadest. Selle valimisseaduse alusel said fasistid 1924. aasta valimistel suure ülekaalu. Fasistlik ideoloogia kujunes välja alles pärast "marssi Rooma". Mussolinil polnud kindlaid veendumusi, või kui teatud perioodil oligi, siis vahetas need varsti teiste vastu. Ta oli kord vabariiklane, siis monarhist, kord patsifist, siis militarist, ateist, seejärel jälle klerikaal. Ise nimetas 11 ta oma seisukohtade pidevat muutmist intuitsiooniks, dünaamikaks, oskuslikuks orienteerumiseks erinevates olukordades. Ka fasistlik liikumine oli talle algul vaid vahendiks võimu juurde pääsemisel. Aga iga liikumine vajab siiski ka oma filosoofiat juba ainuüksi masside jaoks. Seepärast andis Mussolini 1921. aastal ühele grupile teadlastele korralduse töötada välja fasismi filosoofia. Midagi ei tulnud välja
sõjamehi!). Mussolini perekond 1923. aastal muudeti fasistide poolt valimisseadust nii, et vähemalt 25% häältest kogunud partei sai Esindajatekojas 2/3 kohtadest. Selle valimisseaduse alusel said fasistid 1924. aasta valimistel suure ülekaalu. Fasistlik ideoloogia kujunes välja alles pärast "marssi Rooma". Mussolinil polnud kindlaid veendumusi, või kui teatud perioodil oligi, siis vahetas need varsti teiste vastu. Ta oli kord vabariiklane, siis monarhist, kord patsifist, siis militarist, ateist, seejärel jälle klerikaal. Ise nimetas ta oma seisukohtade pidevat muutmist intuitsiooniks, dünaamikaks, oskuslikuks orienteerumiseks erinevates olukordades. Ka fasistlik liikumine oli talle algul vaid vahendiks võimu juurde pääsemisel. Aga iga liikumine vajab siiski ka oma filosoofiat juba ainuüksi masside jaoks. Seepärast andis Mussolini 1921. aastal ühele grupile teadlastele korralduse töötada välja fasismi filosoofia. Midagi ei tulnud välja
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS A. De Saint Exupery-,,Väike prints"(Sept. Teine nädal) Franz Kafka- ,,Stepihunt"-oktoobri algus Üks Remarque või Hemingway värk(kadunud sugupõlve teema) Salinger-Kuristik rukkis-novembri alguses ,,Meister ja margarita" Karl Ristikivi-Hingede öö Eksistentsialism -Olemasolu filosoofia, kaasaegse filosoofia irratsionalistlik vool -Tekkis pärast Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem prantsusmaal -Pärast Teist maailmasõda levis ka testes maades, ka USAs -Termini võttis kasutusele Heinemann 1929.a. -Eksistentsialism on avaldanud suurt mõju ilukirjandusele ja kunstile Eksistents -Ekistents kui olemise võimalikkus määratakse inimese enda poolt. Tema tahtega. Kuid sel on oma juures transtsendentsuses -Eksistents ei ole tunda õpitav mõistuse abil, objektiivne ja subjektiivne maailm -Kogu tegelikkust(ka inimest) vaatleb ratsionaalne mõtlemine kui ainult objekti, kui midagi inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda s...
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
|- Loll lugu jah! {99420}{99459}Ai! Kurat! {99497}{99535}Mis juhtus? {99542}{99602}Näppu lõikasin!|- Viska pikali! {99642}{99689}Loll lugu! {99811}{99853}Tulevad! {99869}{99908}Tasa! {100598}{100696}Tulevad kolonnis,|arvavad, et õhk on puhas. {101055}{101170}Las tulevad lähemale.|- Need on lätlased! {101225}{101293}Kohe saab neist sitt ja sulepuru! {101763}{101840}Vara, kurat!|Kõik tuld! {101861}{101911}Noh, puhast verd kommud! {102886}{102980}Kiiremini, Tääker, kiiremini!|- Pea suu, patsifist. {103051}{103091}Valmis! {103245}{103332}Mul läks püss rikki!|- Võta minu oma! {103859}{103924}Mis, kurat, nüüd?|- Ma ei tea, lint on korras. {103928}{103977}Kinni kiilus või? {104036}{104129}Oi, kurat, lätlased on ennast|seaks vihastanud! {104136}{104220}Kohe, kui valmis saate, katke mind!|- Kuradi vene pruut! {104330}{104380}Oota, ma tulen ka! {104879}{104993}Viska pikali, mis sa seisad,|kuradi lollakas, viska pikali! {105103}{105177}Miljan! Viska pikali!
abstraktsed mõisted ja seosed, sest need mõjuvad rindeelu näinud inimesele kunstlikuna. Sõdurite silmis olid õiged ainult tõsiasjad ja see, mida saab käega katsuda. Autor kasutab kirjapildis palju sõna „meie“, mis tähendab, et ta kõneleb kõigi eest ja püüab edasi anda kõike seda, mida lisaks temale kogesid ka teised sõjas osalenud kaaslased. Remarque puudutab oma teoses ka poliitikat ning on nii teoses kui ka reaalses elus väljendanud, et on patsifist ning taunib sõjapidamist. Kirjanik on väitnud, et peab end patsifistiks aga ka sõjakaks patsifistiks st ta võitleb sõja vastu oma kirjutistega. Remarque’i on peetud ka sidumata kirjanikuks mis tähendab seda, et kirjanik ei olnud seotud mitte ühegi poliitilise vooluga ning oli tugevalt apoliitiline. Väljendit „end siduma“ kasutati seoses kirjaniku kohustusega sekkuda poliitikaküsimustesse esimest korda 1921. aastal
Aga miks? Aga muidugi sel ainsal põhjusel, et selliste "printsipiaalsete" veidrike jaoks on demokraatia-seadus enam püha, kui suur rahvus. Selline kuivik asub kõige hirmsama türanni kaitsele, hukutades iseoma rahva ainult sellepärast, et sellesse türanni on antud momendil koondunud "riigi autoriteet". Ja ta keeldub omama midagi ühist rahvale kõige vajalikuma valitsusega ainult seetõttu, et see ei vasta tema ettekujutuse kohaselt "demokraatiale". Niisama suhtub ka meie saksa patsifist täiesti ükskõikselt kõige kuritegelikumasse vägivalda tema rahvuse suhtes, isegi kui see vägivald lähtub õelaimatelt militaristidelt, - ainult seepärast, et olukorra muutmiseks oleks vaja osutada vastupanu, s.o. kasutada jõudu, aga see viimane, näete, on vastuolus kogu tema ettekujutusega rahuliku kooselu vai-must. Internatsionaalselt meelestunud saksa sotsialist võtab ka seda õigena, kui kogu ülejäänud maailm ühisel jõul hak-kab teda röövima.
,,Viies kolonn" näidend ,,Hispaaniamaa" filmistsenaarium 1940 "Kellele lüüakse hingekella?" kokkusurutus- tegevus toimub 3 päeva jooksul. Konkreetne vestlus- napp ja lühike. Teose pealkiri on valitud luuletaja John Donne'i luulereast: "...iga inimese surm kahandab mind, sest mina / kuulund inimkonda; ja seepärast ära iialgi / päri, kellele lüüakse hingekella: seda / lüüakse sinule." ühegi inimese tapmine pole õigustatud, peaks olema patsifist. Peategelane Jordan vihkab fasismi, kahtlemine muudab ta isiklikuks, inimlikuks. Sisemine võitlus, kuid käsk on tähtis. Ta on moraalselt üksi. Tapmine õigustatud või mitte? Sõda ei pea kinni mingisugustest reeglitest. Nii langevadki inimesed, kelle surm ei loe midagi. Tegelikult ei ole ükski inimene taoliseks hävitavaks mõttetuseks loodud, humanism on ülioluline. Ent seda tuleb tihti kehtestada relvaga, mis tähendab mõrvariist käes sõja ja tapmise vastu võitlemist
,,Must obelisk", ,,Armasta oma ligimest", ,,Triumfikaar", ,,Elusäde", ,,Lissaboni öö", ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" see on sarnane L.m.-iga, kuid teine sõda oli sündmustiku aluseks. ,,Taeval ei ole soosikuid"- surm pole vaid sõjaga seotud, see on elu paratamatu osa. 1971.a-l postuumselt pagulusteemaline teos ,,Varjud paradiisis". Kirjutas küll palju vägivallast, kuid tema seisukoht: Inimese vaenlaseks pole mitte teine inimene, vaid surm." Ta oli sõjakas patsifist ehk häälekas rahupooldaja. Teostes pole õpetust, kuidas elada, kuid püüab lugejat mõjutada elamuste kaudu, mida lugedes saadakse. Veendumus, et midagi tuleb teha, et maailm paremaks muutuks. Jälgib konkreetset inimest individualism kirjanduses. Ideoloogiaskeptik: ,,Pole universaalset!" Hoiak aga kaldub samas eksistentsialismi poole. Surma paratamatuse kõrval annab tuge sõprus ehk kamraad. 2. ,,Läänerindel muutuseta" 3. J.Liivi elu ja looming
ootab märtrisurm. ,,Calais' kodanikud" 1913, lav 1917. Edu laiema publiku hulgas. Siit alates lavastati Kaiserit kõikjal Saksamaal. Oli enim mängitud näitekirjanik 21-33 Saksamaal. Läks eksiili Sveitsi. Triloogia ,,Korall, ,,Gaas" I, II. 68) (Ernst Toller) ekspressionismi esindaja teatris. Oli poliitik ja revolutsionäär, ekspressionistidest kõige ühiskondlikum. I MS sai dramaatilise kogemuse, viibis vaimuhaiglas, hiljem mässude tõttu vanglas. Oli patsifist, sõjavastane. Kui natsid tulid võimule ta keelustati, teosed põletati ja ta emigreerus USA-sse. Läks New Yorkis vabasurma. Näidendid ekspressionismile tüüpilised. Keskmes on noor tegelaskuju, kes loob uut ühiskonnakorda. Masinlikkus, tehnika ülistamine, indiviid vs mass. Oluline ,,Hoplaa, me elame!" 1927. Revüü Weimari-aegsest Saksamaast. Looming otseselt poliitiline. ,,Mass-inimene" 1919 1920. ,,Masinahävitajad" 1922, ,,Hinkemann" 1923. Uue-ihalus.
"Doktor Faustus"(1947) on "Fausti" jälgedes üldistus saksa inimese, ühiskonna, vaimuelu ja ideoloogia kohta. Peategelane on helilooja, kes saavutab oma võimete tipu, kuid sellele järgneb kiire langus, süüfilise põhjustatud vaimuhaigus, füüsiline ja vaimne allakäik. See on paralleel Saksamaa tõusu ja langusega. Hermann Hesse oli saksa-sveitsi kirjanik, tema isa oli baltisaksa päritolu, vanaisa aga lõpetanud Tartu ülikooli ja tegutsenud arstina Paides. Hesse oli patsifist ja huvitatud orientalismist. Tema romaanid on kasvatus- ja arenguromaanid, keskendunud isiksuse kujunemisele. "Stepihunt" on kirjanikust, kes elab korralikku kodanlaseelu, kuid vihkab keskpärast elu. Ta tahab kaugeneda konventsioonidest, usust, perekonnast, rahvusest, elukaugest vaimuelust ja kultuurist. "Klaaspärlimängu" (1943) tegevus toimub utoopilises Kastaalias ideaalsel vaimsusemaal, mis tegutses religioosse ordu põhimõttel
pajataks siin elu ise. Lisaks realistlikule jutustamiskunstile on Tolstoi kujutatud ja tõlgendatud suured ajaloolised seosed need, mis teevad romaanist vene rahvuseepose. Napoleoni lüüasaamine tähendab vene hinge võitu ennasttäis võimu üle, kes usub, et ainult tema üksi vormib ja suunab ajaloo käiku. Selline ülbus viib paratamatult sõjani ja see oli Tolstoi jaoks kõige hullem kuritegu. Ta osales ohvitserina Krimmi sõjas ja pärast sõja lõppu sai temast veendunud patsifist, kes eitas kuni elu lõpuni igasugust vägivalda. Seepärast ei ole ka romaan mingi ausammas sõjakangelastegudele. Tolstoi kirjeldab lahinguid sõjastrateegi asjatundlikkusega, aga samas ka iga selles osaleja vaatepunktist. Nii satub näiteks Pierre Bezuhhov, keda tänapäeval võiks võrrelda sensatsioonihimulise turistiga, Borodino veresauna tunnistajaks. Ta näeb kaost, julmust ja meeleheidet. Vene väepealikku kindral Kutuzovit
läbisaamine ja tegeles eelkõige India kultuuriga. Koolitee jäi pooleli, ei kohanenud omaaegse range koolisüsteemiga. Selle asemel luges, uuris ja sai vanaisalt näpunäiteid. Esimene amet oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem ise ja ka arhivaar. Hakkab kirjutama, saab vabakutselise elu elada ning kolib Šveitsi. Pigem eraklik eluviis. 20ndate alguses saab Šveitsi kodanik. Enne 1MS käis Indias eneseotsingurännakul. Hindelist rahu ei leidnud. 1MS patsifist. Avaldas artikli, sattus kriitika alla patriotismi puudumise tõttu. Esmalt suri isa, siis olid naisel 54 närvidega probleemid ja ka poeg haigestus raskelt. Selle tagajärjel oli ka Hessel hingeline kriis, millest aitas väljuda Carl Gustav Jungi eneseanalüüs. Pärast abi sai otsekui uueks. 46 aastal pälvis Nobeli kirjanduspreemia. 62 aastal sureb leukeemiasse. Alustas kirjutamist
Mängu liiga tõsiselt võtmise eest lubatakse talle hukkamist, kuid lastakse tegelikkuses vabaks. Ta võtab vastu ühe Pablo ,,maagilistest sigaritest" ning teda karistatakse 12-tunnise teatri sissepääsukeeluga. Probleemid: Suutmatus kohaneda keskkonnaga. Harry on kinni ,,kahe maailma vahel", ta ei suuda kohaneda suurte XX sajandi alguse muutustega ning tunneb seetõttu poolehoidu pigem igavikuliste suurkujude, nagu Goethe, Mozart ja Schubert, suhtes. Sõda. Harry on patsifist ning näeb sõda vaid inimeste ühishauana. Tema arvates peaks võitlus surma vastu olema püha. Tolleaegses inflatsioonist räsitud Saksamaal valitses aga tugev revansism I MS võitjariikide suhtes ning Harry ääl jäi vaid ,,hüüdja hääleks kõrbes". Armastus ja seksuaalsus. Teoses on väga palju käsitletud armukeste ning armastuse temaatikat. Samuti on tugevalt sees Freudi seksuaalsus ja omasooiharus, piiride tunnetamine ja katsetamine. Surmatung vs elutung
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
