inimene sudab sellist ajsa üldse teha, nagu tappa oma laps, jõhker, sai kõik mida tahtis- Võttis endale Klytaimestra isegi, kui naine seda telikult ei soovinud ja ta tegi seda manipuleerides seega ta oli ka manipuuleriv. · Klytaimestra-armastav, tark, hea kuulaja, julge-kuna julges öelda midagi Agamemnolile kuigi teadis et ta on võimeline kõiges. · Iphigeneia-armastav- armastas siiski oma isa kuigi ta teda mõrvata tahtis; , tark, õrna hingega, julge, otsusekindel, vapper, austav, · Karm-sest oli näha et tema almad kartsid teda ja tegid mida ta ütles; armastav- armastas oma pere väga, oli näha et tal oli teglikult väga lähedane suhe oma tütrega; naiivne- uskus, et maailam juhivad jumalad ja nende käske ei saa eirata ja tappis ka tänu sellele oma enda lapse; hea valetaja- suutis oma naise
), olles hiljem selle juht. Weimaris sõbrunes ta Schilleriga, kellega alustas ka koostööd. Oma loometööd alustas ta elurõõmsate luulenäidete avaldamisega, mille eeskujudeks olid Shakespeare ja rahvaluule. Kuulsaimad luuletused on ,,Nõmmeroosike", ,,Ränduri öölaul" ning ballaad ,,Metsahaldjas". Goethe huvitus palju antiikkunstist, reisis palju Itaalias ja muutus tõsisemaks. Siis tekkisidki tähtsamad teosed nagu näidendid ,,Faust", ,,Hermann ja Dorothea", ,,Iphigeneia Taurises" ning ,,Egmont", epistolaarne romaan ,,Noore Wertheri kannatused", romaanid ,,Wilhelm Meistri õpiaastad" ning ,,Wilhelm Meistri kannatused", luulesari ,,Rooma eleegiad", eeposekatkend ,,Achilleus" jt. 1832. a. suri Goethe vanadusse.
Seal uurib antiikautoreid, kunsti jne. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jäbki tema loomingut saatma antiigi ja klassitsismi eeskuju. Jõuab seisukohale, et ei tuleks maailma muuta revolutsiooniga, vaid kunsti abil maailma paremaks muuta. 2 aatsa pärast pöördub Herderi palvel Weimarisse tagasi ja tegutseb tagasitõmbuvamalt, rohkem keskendub kunstile. 30 aastat juhatab õukonnateatrit. Itaalias viibimine mõjutas loomingut, nt draama ''Iphigeneia Taurises''. · Kui pärast ohverdamist oli udu maal ja hajus, siis Iphigeneiat enam ei olnud. Sattus Taurisesse, kus temast saab ülepreestrinna ja hakkab sealseid barbaarseid tõekspidamisi muuta. Olukord läheb keeruliseks, kui kohale jõuab teda otsima tulnud vend. Kohalik valitseja on Iphigeneiasse armunud ja tekib intriig. Iphigeneia ei põgene, vaid saavutab kultuurse suhtumisega rahu.
Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse.Ta alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega.Goethe oli saksa mitmekülgne geenius,loodusteadlane ja kirjanik.TAlle meeldisid aforismid.Enamjaolt oma teostes kasutas ta hea ja kurja rolle.Kõige paremini on need hea ja kurja rollid välja toodud teoses ,,Faust" .Goethe esimesed kirjanduslikud teosed olid ,,Wilhem Meistri õpiaastad",Götz von Berlichingen",,,Iphigeneia Tourises", ,,AlgFaust", ,,Egmont", ,,Torquato", ,,Tasso" , ,,Rooma eleegid", ,,Noore kunstniku kannatused",,Wilhem Meistri rännuaastad" ja ka loomaeepos ,,Reinuvader Rebane".Goethe tegi teostest järgesid.Algul valmis näiteks ,,AlgFaust" ja siis alles ,,Faust" I ja II. FAust Raamatu peategelaseks ongi Faust ise. Fauston klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust ja elu mõtet
Selleks Gluck: · Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene · Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks · Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale · Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga, juhatades sellega sisse ooperi avastseeni Helilooming Tähtsamad teosed: Ballett ,,Don Juan" (1761) Ooperid: · "Orpheus ja Eurydike" (1762) · "Alkestis" (1767) · "Paris ja Helena" (1770) · "Iphigeneia Aulises" (1774) · "Armida" (1777) · "Iphigenia Taurises" (1778) Kasutatud materjalid: http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=4481 http://www.8notes.com/biographies/gluck.asp http://en.wikipedia.org/wiki/Christoph_Willibald_Gluck Siitan, Toomas ,,Õhtumaade muusikaajalugu I", (1998)
See rahvas koosnes naistest, kes olid kõik sõdalased.*eriti sõjakas, metsik või sportlik naine; meestega võrdväärsed, kuid samas kütkestavad naised. · Paan: väiksem maajumal,. Sokusarvede ja jalgadega lõbus jumal, kes mängis meisterlikult oma roost valmistatud (paani)flööti. Kitsekarjuste ja lamburite jumal; · Gorgo: Phorkyse lapsed. Kolm tiibade ja draakoni kehaga koletist, kelle pilk muutis kiviks · Agamemnon: Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale. · Menelaos: Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis Kreekasse ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni.
Üleminek hilisbarokilt Viini klassitsismile. Varaklassitsismi tähtsamad esindajad: 1. Mannheimi koolkonna heliloojad 1750ndatest aastatest: Johann Stamitz, Christian Cannabich, Franz Xaver Richter, Carl Stamitz 2. Bachi pojad W. F. Bach, C. Ph. E. Bach, J. Ch. Bach, G. Ph. Telemann, J. F. Agricola, J. J. Quantzi hilised teosed, J. Haydni varane period. Ka Christoph Willibald Glucki Pariisi-perioodi oopereid loetakse varaklassitsimi esindajaiks ("Armide", antiigiainelised "Iphigeneia Aulises" ja "Iphigeneia Taurises") Kirjanduses esindab varaklassitsismi nn "Tormi ja tungi" liikumine(Herder, noored Goethe ja Schiller) 5 Sajandi esimesel poolel sündinud zanrid, vormid ja esituskosseisud olid kunstiliselt välja kujunenud: need olid klassikaline sonaat ja sonaadivorm, kammermuusikas algas klaveri kui soolo-, saate- ja ansamblipilli võidukäik.
sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. · Menelaos- Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend
sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. · Menelaos- Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend
Kestner), kellesse Goethe õnnetult armus 1772. aastal advokaadibüroos praktikal olles. Romaan tõusis kultusraamatu staatusesse ning tegi Goethe tuntuks kogu Euroopas. Sellesse teosesse kätkes G palju omaenda läbielamistest. Noor Werther elab ja mõtleb Rosseau vaimus; ta on andekas, hella sisetunde ning loomupärase kunstihuviga, teda kütkestab kõik kaunis ja looduslähedane. *1787- ,,Egmont" Madalmaade vabadusvõitlusest Hispaania ülevõimu vastu. 1789- ,,Iphigeneia Taurises"- Trooja sõja mustendeist, Aischylose ,,Oresteiast" ja Euripidese teosest ,,Iphigeneia Aulises" pärineva süzee töötlus; 1789- ,,Torquato Tasso"-suure renessansipoeedi elust. *1796-,,Wilhelm Meisteri õpiaastad"; 1829- ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" see kujutab kunstnikuisiksuse kujunemisteed, mille elutarga juhtmõtte sõnastab G ise: ,,Kõik, mis meiga juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist." *Draama ja proosa kõrvale viljeles ta ka luulet
t kujutama lavasituatsioone ja tegelase hinges toimuvat . Gluck loobus ooperi liigendamisest da-capo aariast ja tavalisest klavessiini retsitatiivist ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi lühikeseks programmiliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Alceste, Iphigeneia Aulises. Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud meelelahutus, mille ajal perteris jalutati ja vesteldi. Muutus toimus ka kontserdisaalides, kus publik hakkas täie tähelepanekuga kuulama
Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni, kuid kelle Perseus päästis. Pärast surma tõsteti Kassiopeia taevasse tähtkujuks. · Iphigeneia Iphigeneia oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga. · Patroklos Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas. · Laertes
Hestia kodukolde- ja tulejumalanna Hippodamia Oinomaose tütar, kellest sai Pelopsi naine Homeros kreeka kõige suurem luuletaja Hyllos Heraklese poeg Iason kangelane, Aisoni poeg, tõi tagasi kuldvillaku Aieteselt, kosis tütre Medeia Ikaros Daidalose poeg, kes lendas vahatiibadega liiga kõrgele ja hukkus Iobates kuninga, kes kostitas Bellerophonet Iokaste Teeba kuninganna Iole Heraklesel oli õigus tead kosida, aga kuningas keeldus Iphigeneia Agememnoni tütar, kes ohverdati, et Trooja langeks Iros kerjus kellega Odysseus kakles Ismene Kadmos Europe vend, kes rajas Teeba linna Kalypso nümf, kes hoidis vangis Odysseust Kandaules kuningas, kelle karja hoidis Gyges Kassiopeia kuninganna, kes oli välja vihastanud merenümfid. Perseus tappis koletise. kentaurid inimese ülakeha ja hobuse kerega olendid Kerberos kolme peaga koer, allilma viiva värava valvur
Siit ka tema tegelaste teatud abstraktsus. Neis otsekui kehastusid inimese ühed või teised omadused, nagu ausus, südikus, ustavus oma ideaalidele ja muu seesugune. Tulemuseks oli see, et ehkki ta ooperid on ooperimuusika ajaloos auväärsel kohal ja pole tänapäevalgi teatrite repertuaarist täiesti kadunud, ei kujuta nad endast siiski igihaljaid teoseid, vaid ennekõike ooperiajaloo kuulsusrikkaid tähiseid. Tema teistest tuntud teostest peale "Orpheus ja Eurydike" oli veel "Iphigeneia Aulises", "Alceste", "Armida". Klassitsismiajastu tõi kaasa päris palju muudatusi muusikas. Kõige märgatavam oli muusika muutumine lihtsamaks ja selgemaks. Peale kolme Viini helilooja Mozart'i, Haydn'i ja Beethoven'I, lisas klassitsismile värvi ka Christoph Willibald Gluck. Kasutatud kirjandus: internet http://www.karadar.com/Worterbuch/gluck.html B. Pokrovski "Vestlusi ooperist"
juura praktikasse väixesse Saxa linna, kus sattus kõrgkihti. Noormees armus õnnetult oma ülemuse abikaasasse lasi end maha (G. armus ühe ametnikku kihlatud tütresse ja midagi ei tulnud välja). Armuvalu noored mehed hakkasid end massiliselt tapma. Hakkas kiire raamatu tõlkimine. G tahtis öelda, et kui inimene on tundlik ja laseb oma suhetel sassi minna, nii et ise üle ei käi ja sellele lisandub veel soodustamine teiste poolt, viib see enesetapuni. "Rooma eleegia" : luulekogu. "Iphigeneia Tarises" : tegi I-st tõelise kangelanna, kes ei kahetsenud oma noort elu taga. "Värvide teooria" : mõisted valgus (maailma füüsiline pool) ja vaim. "Wilhelm Meisteri õpiaastad" : tugevalt tema endaga seotud, isegi autobiograafiline. Annab inimese valmimise staadiumid (usuline, esteetiline, eetiline humaansus), kõik tuleb elukogemuse põhjal. "Wilhelm Meisteri rännuaastad" , eelmise järg. Viimasex on luulekogu "Lääne-Ida Diivan" ."Faust" : 1887
Seal uurib, huvitb antiigist. Uurib antiik autoreid, kunsti ja see on tema jaoks väga rikastav reis ning edaspidi tema loomingut jääbki saatma antiigi ja klassitsismi eeskuju. Arvab et inimest tuleb kasvatada kunsti abil, et maailm paremaks muutus. Kahe aasta pärast pöördub Herderi palvel Waimarisse tagasi, tegetseb tagasitõmbunumalt ja rohkem keskendub kunstile. Pea 30 aasta ringis juhatab õukonna teatrit. Itaalias viibimine on mõjutanud ka tema loomingut nt draama ,,Iphigeneia Taurises", mis on täiesti antiik tegelane. Itaaliast naasmise järel tutvus ta ühe noore neiuga, Christiane Vulpius, kellest sai tema laste ema. Tegu oli lihtsa ametniku tütrega, vaene päritolu, neil olid mitmed lapsed. Imelik on see et abiellusid 20 aastat hiljem kuigi nad elasid koos ja neil olid lapsed. See oli sellepärast et naine oli harimata ja vaesest perekonnast. Christiane inspireeris teda ja luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" räägivadki sellest armastusest.
„tüliõun“ mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. 5. Prokrustese säng*- inimesi ühetaoliseks tegema 6. Sesyphose töö*- ränk ja mõttetu töö 7. Penelope truudus*- 8. Lethe jõgi*- 9. Pandora laegas*- 10. Trooja hobune*- kingitus vaenlaselt/toob halba õnne/kahjulik kingitus 11. kentaurid- 12. nümfid- 13. najaadid- 14. kükloobid- 15. gorgod- 16. amatsoonid- 17. Paan- 18. Agamemnon- 19. Menelaos- 20. Iphigeneia- 21. Bakhos- 22. Kerberos- 23. Laerthes- 24. Kassiopeia- 25. Kassandra
Tänapäeval öeldakse ,,tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. 5. Prokrustese säng*- inimesi ühetaoliseks tegema 6. Sesyphose töö*- ränk ja mõttetu töö 7. Penelope truudus*- 8. Lethe jõgi*- 9. Pandora laegas*- 10. Trooja hobune*- kingitus vaenlaselt/toob halba õnne/kahjulik kingitus 11. kentaurid- 12. nümfid- 13. najaadid- 14. kükloobid- 15. gorgod- 16. amatsoonid- 17. Paan- 18. Agamemnon- 19. Menelaos- 20. Iphigeneia- 21. Bakhos- 22. Kerberos- 23. Laerthes- 24. Kassiopeia- 25. Kassandra
oma inetu välimuse eest alati korvi. Kükloop: hiiglane, kelle ainus silm on otsaesisel. Kentaur: hobuinimene. Kerberos: Hadese kolmepealine koer. Pegasus: tiivuline hobune. Gorgo: Phorkyse lapsed. Kolm tiibade ja draakoni kehaga koletist, kelle pilk muutis kiviks (kaks neist olit surematud) Agamemnon: Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. Menelaos: Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend
vaatajatele enne esitust teada, ka teose autor pidas oma loomingu eesmärgiks mitte uue loo esitamist, vaid müüdi võimalikult sügavat ja huvitavat tõlgendamist. Trooja küklos algab Zeusi armumisest Ledasse (või Nemesisse), jätkub Helena sünni, tema abiellumisega Menelaosega, Odüsseuse sõlmitud pakt Ahhaia kuningate vahel. Tülijumalanna õel vemp Peleuse pulmas, kolme peajumalann tüli, Parise valik, Helena ja Parise põgenemine, Iphigeneia ohverdamine, Trooja sõda, Odüsseuse eksirännakud, Penelope ootus, Telemachose otsingud, Klütaimnestra kättemaks, Orestese ja Elektra hukkumine. Meie nägime kogu küklosest umbes 50 päeva Trooja sõja 10. aastal ,,Ilias" ja Telemachia-osa ning mõningaid osi Odüsseuse seiklustest. Kaasaegsele kirjandusele ongi oluline olnud ,,Iliasest" inimese võitlus iseenesega armastuse eest, pereliikmete pärast, võitlus viha, armastus
jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega *tõi teatrisse uuenenud vaatepunkti, tegelased ja olukorrad *erinevus Corneille' ja R tragöödiate vahel: C kujutab kangelasi, R inimesi. St kuigi ka R tegelased on kõrgest soost ja neile pole võõrad üllad ja
9 muusat: elasid olümposel, olid Apolloni saatjad. Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse sed...
sai Weimari valitsuse salanõunik ja talle anti aadlikutiitel. Sel ajal tegeles Goethe väga erinevate asjadega. Innustunult oli ta seotud ühiskondlike asjadega, sest tema sooviks oli teoks teha valgustuslikke reforme. Teda kütkestas loodusteadus ja ta pühendus botaanikale, bioloogiale, geoloogiale ja mineraloogiale. Uut inspiratsiooni sai ta Itaaliareisist. See mõjutas looma luuletsüklit ,,Rooma eleegiad". Sellest tulenevalt sai kirjutatud ka näidendid ,,Egmont" , Iphigeneia Taurises", Romaan ,,Noore Wertheri kannatused" oli kirjutatud Goethe isiklike elamuste põhjal, mil ta oli juurapraktikal 1772. aastal Wetzlari kohtu juures. Ta armus maakonnaametniku tütresse, kes oli aga kihlatud ja Goethe jäi naist taga igatsema. Pärast Wetzlarit oli Goethel veel teine armulugu, mis vastu tema tahtmist katkes. Kõik selle vormis suur kirjanik üheks selles romaanis, tuues sinna detaile mujaltki. Romaan sai tohutu vastukaja. Teose kaudu paljastab
· Riigiteenistuses (Weimari · Loodusteadlane valitsuse salanõunik) (bioloogia, botaanika, geoloogia) Loomingu näited ,,Faust"( värsstragöödia inimloomusest) ,,Noore Wertheri kannatused" (kiriromaan, noore inimese tundeelu) ,,Götz von Berlichen"( draama 16.saj. talurahvasõjast) ,,Wilhelm Meistri õppeaastad"(romaan kunstniku kujunemisest) ,,Egmont" (tragöödia madalmaade vabadusvõitlusest) ,,Iphigeneia Taurises" (värsstragöödia Trooja sõja muistendist) ,,Torquato Tasso" (Värsstragöödia renessanssipoeedi elust) · "Faust": teema, probleemid, teose osad, tegelased, idee. ,,Faust" on Goethe elutöö, mida ta kirjutas 60 aastat. See on kunstisaavutuse kõrgeim tase ning ta oli ajalooline tegelaskuju. Faustist on loodud veel ka teisi teoseid. Teose osad (5-maagiline number) 1. Pühendus 2. Eelmäng teatris (3 osalejat: tetridirektor, näitleja, kirjanik) 3
koorilüürikaks. Eleegia antiiklüürika liik, algselt oli leinalaul, mida esitati matusetalitusel või lahkunut meenutades. Jamb lüürika liik, mida esitati ilma muusikalise saateta, skandeerides (silma rõhutades). Dionysos veini-ja viljakusejumal. Protagonist esinäitleja, kõige tähtsam mees. Aischylos ,,Oresteia" (Kassandra) Agamemnon - Klytaimestra (Aigisthos) Iphigeneia Orestes Elektra ,,Aheldatud Prometheus" Euripides - ,,Medeia" Medeia ennastohverdav armastus Jasoni vastu pöördub halastamatuks vihkamiseks, kui mees eelistab temale Korintose kuningatütart. Ta raev on niisama tugev kui armastus. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" vend Kreon (Teeba kuningas) Laios Jokaste
Teose edu on nii võrd suur, et seda saab võrrelda Corneille ,,Cid'i" omaga. Racine'i ,,Andromaque" samuti jaotas Pariisi aadelkonna kahte leeri. Racine'i austajateks said kuningas, tema favoriit, markiis Montespanne ja suurem osa intelligentsist. Vastasteks olid aga enamasti vanameelsete aristokraatide grupp, kes jäi truuks Corneille'le, keda tulemusetult püüti vastandada noore põlvkonna esindajale. Järgnevalt lõi Racine ka teisi kuulsaid tragöödiad, nagu ,,Britannicus", ,,Iphigeneia Aulises", ,,Phaidra", ,,Berenice", ,,Bajazet" jm. 1673. aastal valiti Racine Prantsuse Akadeemiasse, kuid tema võidukäik Prantsusmaa tragöödialaval jätkus 1677. aastani, mil ta mõneti ootamatut avalikust teatrielust tagasi tõmbus, hakkates koos oma sõbra N.Boileau'ga Louis XIV historiograafiks. Kuid tema ja Boileau teos ,,Louis XIV valitsemise ajalugu" ei olnud trükkitud ja hävis eramajas aastal 1672. Teine Racine'i ajalooline töö ,, Port-Royal'i lühiajalugu" oli
korraldatud pidusöögil pakkus Atreus vennale Thyestesele tolle enda laste liha ning pärast söömist ütles talle, millest roog oli valmistatud. Võib-olla tappis Thyestese ainuke ellujäänud poeg Aigisthos Atreuse. Aigisthosest sai igal juhul armuke Klytaimestrale, kelle abikaasa Agamemnon oli Atreuse vanim poeg ja tema järglane Mükeene kuningatroonil. Needus lõpeb alles Orestese kättemaksuga. Triloogia Atreuse poeg Agamemnon on pidanud Aulises ohverdama oma tütre Iphigeneia, et Trooja alla pääseda. Pärast Trooja sõda tuleb Agamemnon koju orjatarist liignaise, trooja kuninga Priamose tütre Kassandraga. Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga. Oraaklilt ettekuulutuse saanud Agamemnoni poeg Orestes peab isa eest kätte maksma. Kodus õhutab teda tagant ka õde Elektra ning Orestes tapabki nii ema kui ka selle armukese.
Sattub vangi ja sureb ränkade haavade tagajärel. ,,Ma dramatiseerisin, tahan päästa kangelastegelast." Romaan ,,Noore Wertheri kannatused" Hella südame ja hingega poeet. Armub Charlottesse, kes on juba kihlatud. Werther lõpetab elu enesetapuga. Lugu inimesest, kes ei suuda oma õnne eest võidelda. Saab kutse Weimari õukonda, mille ta vastu võtab. Tegeleb riigiasjade+ kirjaniku tööga. Euroopa reiside muljed on loomingus. ,,Egmont" madalmaade vabadusvõitlusest. Suundub antiikaega ,,Iphigeneia Taurises" (trooja sõja müütide ainetel). Renessanssiajastu kuulsast poeedist ,,torqeato Tasso" Järgmiste teostega pöördub tagasi kaasaegsasse perioodi ,,WilhelmMeistri õpiaastad", ,,Wilhelm Meister rännuaastad" kunstiku elu kujunemine. ,,Kõik mis meiega juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist" ,,Igasuguseid kahtlused saan kõrvaldada üksnes tegutsemisega" ,,üksned tegu tõestab armastuse jõudu". Draamade ja tragöödiaga ilmuv luulet, keeleliselt väga heal
teiste rahvaste laule, sealhulgas läti, leedu ja eesti omi 15. Goethe saksa valgustuskirjanik · Ajalooline draama ,,Götz von Berlichingen" pisivürstide tüli sisevõitlusest kurnatud Saksamaal · ,,Algfaust" · ,,Noore Wertheri kannatused" õnnetu armulugu, mis lõpeb noore juristi (Wertheri) vabasurma minekuga · Näidendid ,,Iphigeneia Taurises", ,,Egmont", ,,Torquto Tasso" · Luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" - avameelne ülistuslaul maisele armastusele · ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" ja selle järg ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" - noore inimese kasvamine isiksuseks · Satiiriline loomaeepos ,,Reinuvader Rebane" · Lüüriline ,,Mailaul" seob armastuse kevade ja noorusrõõmuga · ,,Faust" I osas sõlmib Meristofeles Issandaga kokkuleppe, et suudab
Johann Wolfgang Goethe(1749-1832) Goethe on Saksa kirjanduse mitmekülgne geenius. Ta õppis õigusteadust, loodusteadusi ja joonistamist. Tema ajalooline draama ,,Götz von Berlichingen" 8 tõi talle esimesed kirjanduslikud loorberid. Tema teise romaaniga ,,Noore Wertheri kannatused" kaasnes tõeline tuntus. Tema kirjutised on kajastunud tihti ka päriselus. Goethe kirjutas veel päris mitu näidendit: ,,Iphigeneia Taurises", ,,Egmont", ,,Torquato Tasso". Peale draama ja proosa viljeles Goethe oma pika elu jooksul ka mitmes zanris luulet. Tal on tunde-ja looduslüürikat, rahvalaulu stiilis luuletusi, ballaade, hümne, oode. Tema kirjutatud on ka ,,Faust", mis võttis tal aega kirjutamiseks üle kuuekümne aasta. Friedrich Schiller(1759-1805) Teda on peetud viimase kahesaja aasta kõige erinevamate kultuuriliste ja poliitiliste suundade teerajajaks. Tema kirjutised leiavad suurt hinnangut, aga
merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni, kuid Perseus päästis ta. Pärast surma tõsteti Kassiopeia taevasse tähtkujuks. .Iphigeneia oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga. .Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas. .Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa.
5. Püüdis kinni Erymanthose kuldi. 6. Puhastas sõnnikust Augeiase tallid juhtudes kaks jõge kokku. 7. Tõi ära Minose metsiku sõnni, kelle Poseidon oli tollele kinkinud. 8. Taltsutas traaklase Diomedese inimsööjad hobused. 9. Tõi ära Hippolyte vöö. 10. Tõi ära Geryoneuse karja. 11. Röövis Atlase abiga hesperiidide õunad. 12. Päästis Theuse allilma „unustuse istmelt“ ILIAS Menelaos – Abiellus Helenaga, kelle Paris röövis. Iphigeneia – Agamemnoni tütar, kes ohverdati enne sõda Artemisele. Kassandra – Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia – ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Helena - Sparta kuninga tütar, Menelaose naine
Saksi valitseja pakub Goethele Weimaris tööd. Goethe nõustub ja hakkab seal tegelema eri valdkondadega: põllumajandus, mäekaevandus. Sel ajal on ta looming tagaplaanil. Läheb Carlsbardi plaanikohaselt paariks kuuks tervist parandama, kuid sealt sõidab 2 aastaks Itaaliasse. Itaalias huvitub ja uurib antiiki (autorid, kunst, ajaloolised paigad). Tema jaoks väga rikastav reis. Pöördub hiljem Weimarisse tagasi ja tegeleb seal 30a õukonnateatriga. Itaalias kirjutab teose ,,Iphigeneia Taurises", inspireeritud antiikaegsest ,,Iliasest". Goethe tutvub ühe noore neiu Christiane Vulpius, kellest sai tema laste ema. Naine oli vaest päritolu, kuid Goethe ei häbenenud seda. Siis algab tema luuleperiood: ,,Rooma eleegiad". ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" on tema romaani esimene osa (1790. II pool). Teine osa ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" ilmub 20a hiljem. Ta leiab sarnasusi ida ja lääne vahel. Toob välja universaalset, mis on iseloomulik inimesele, mitte
golfivarustus) 32. Agamemnon ja Klytaimnestra Trooja sõda läheb lahti, sest Paris on röövinud Agamemnoni naise õe Helena. Trooja sõjavägede ülemjuhatajaks saab Agamemnon. Agamemnon on abielus Klytaimnstraga. Tooja sõda ei saa alata, kuna Artemis on vihane. Agamemnon on haavaud Artemise hirve. Artemis maksab kätte. Tuuled puhuvad valest suunast, laevad ei saa startida. Selle tõttu tuleb ohverdada Agamemnoni tütar, et lepitada Artemist, et saaks alustada Trooja sõda. Kui Iphigeneia ohverdatakse, siis Artemis annab järele ja tuuled saavad õigest suunast puhuma hakata. Edasi 2 võimalust: kas Iphigeneia ohverdati või Artemis päästis ta.Pärast Trooja langemist kodus söömise ajal või vannis olles sai Agamemnon surma kas Klytaimnestra, selle armukese Aigisthose või nende mõlema käe läbi. Agamemnoni poeg Orestes maksis hiljem isa tapjaile kätte. 33. Flora kuningriik Flora on taimeriigi allegooriline Rooma tüüp
Charlottega, kellesse ta armub. Naine on kihlatud, Werther annab alla ja südamevalus lõpetab elu enesetapuga. Eriti populaarseks saab romaan noorte seas, sest kardetakse kaotust. Sõnades on lihtne kirglik olla. Goethe elus on ka praktilised muutused. Weimari õukonda, kuhu ta jääb elu lõpuni. Tegeleb riigiasjade juhtumisega, kuid jätkab ka loominguga. Võtab ette kultuurireise Euroopas, millede põhjal ilmub hiljem teoseid. ,,Egmont" - Madalmaade võitlus Hispaaniaga. ,,Iphigeneia Tourises" - tragöödia, mis põhineb troojamüütidel. ,,Torquato Tasso" - renesansiajastu tuntud poeetidest. Mida aeg edasi, seda rohkem tekib Goethes vastuolu. Riigiametnikuna on ta surutud kindlatesse raamidesse, kuid kirjanikuna eeldab ja nõuab vabadust. ,,Wilhelm meisteri õpiaastad" ja ,,Wilhelm meisteri rännuaastad" räägivad kunstniku isiku kujunemisest. Igasugu kahtlused saab kõrvaldada vaid tegutsemisega. Goethe luulekirjutamine jätkub. Haprad, õhulised, hingeõhutaolised
19. saj. teisel poolel, nagu Troojaski, H. Schliemann 2 Achilleus müütiline kreeka kangelane, sureliku Peleuse ja merenümf Thetise poeg; ema kastis Achilleuse allilma jõe Styxi vette, et muuta teda kaitstuks haavamise vastu, kuid kand, millest ema kinni hoidis, jäi kuivaks; Achilleus langes Trooja all haavatuna Parise noolest, mille Apollon oli suunanud just kanda 3 Iphigeneia Agamemnoni ja Klytaimestra tütar; isa meeliats tüdruku Aulisesse, kus ta ohverdati Artemisele; teise versiooni järgi vahetas Artemis Iphigeneia otsustaval hetkel emahirvega ja toimetas ta Musta mere rannikule; abikaasa ei andestanud Agamemnonile tema julmust ja surmas mehe tema tagasipöördumisel Mükeenesse 4 Aineias [ai´neias] roomlaste Aeneas [ääneas] 5 Hadese vald - surnute riik; Hades oli allmaailma sünge kuningas, Zeusi vend ja Persephone abikaasa; hiljem samastati
Tegevus toimub Jeruusalemmas u.1192, peale kolmandat ristisõda. Kõikide uskude olulisimaks elemendiks on kõlbeline tunne. ”Milline usk on kõige õigem?” - vastuseks on mõistukõne kolmest sõrmusest (“Decameroni” 1. päeva 3. novell). Oluline pole usk, vaid inimese kõlbeline käitumine “Laokoon ehk maalikunsti ja poeesia piiridest”(1766)- sõna- ja kujutava kunsti suhted Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) -näidendid: “Götz von Berlichingen”(1773) “Iphigeneia Taurises”(1787) “Egmont”(1788) “Torquato Tasso”(1789) “Faust” I 1808 II 1832 -lüürika u 1600 luuletust; eeskujuks rahvaluule ja antiikluule vormid -romaanid: “Noore Wertheri kannatused” (1774) “Wilhelm Meisteri õpiaastad” (1796) “Wilhelm Meisteri rännuaastad”(1829) Friedrich von Schiller (1759-1805) -näidendid “Röövlid” (1781) “Fiesco vandenõu Genuas” (1783) “Salakavalus ja armastus”(1784) “Don Carlos” (1787) “Maria Stuart” (1800)
mõne kuu ja siis etteteatamata sõidab Itaaliasse kaheks aastaks, kus uurib antiikautoreid, kunsti. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jääb saatma tema loomingut antiigi ja klassitsismi eeskuju. Jõuab seisukohale, et maailma tuleb muuta esteetiliselt kunsti abil. Kahe aasta pärast jõuab tagasi Herderi palvel Weimarisse, keskendub rohkem kunstile. Itaalias viibimine on mõjutanud tema loomingut nt draama 'Iphigeneia Taurises'. Itaaliast naasmise järel tutvus ühe noore neiuga Christiane Vulpiusega, kellest sai Goethe laste ema. Goethe ei häbenenud, et naine oli lihtsa ametniku tütar. Õukonna jaoks oli probleemiks naise päritolu. Aga Christiane ikkagi inspireeris teda ja luulekogu 'Rooma eleegiad' räägivadki sellest armastusest. 'Wilhelm Meisteri õpiaastad' kujunemisromaan. Eeskujuks oli kelmiromaan. Raamat räägib tema eneseleidmisest. 20 aasta pärast kirjutab teise osa 'Wilhelm
kombel näidata, kui hõlbus on alandada kardetud, austatud ja jumaldatud taevalisi. Olümplased lahkusid vihaga õudsest pidulauast ning karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid; müüdi teisendi järgi rippus tema pea kohal kaljupank, mis iga hetk ähvardas talle peale langeda. Ka Tantalose järglaste, tantaliidide (Atreus, Agamemnon, Iphigeneia, Orestes) kohta maksis jumalate needus.Väljendeid "Tantalose piinad" või "Tantalose janu" seostatakse igavese piin ja lõputu vaevaga. Medusa pilk Medusa suutis oma pilguga inimesi kiviks muuta. Juusteks maod. Meduusa pilkMeduusa oli üks gorgodest, hirmuäratavatest koletistest, kes olid tuntud oma hukutava jõu poolest. Neid oli kolm. Kõik tiivulised, neil oli juuste asemel mürkmaod ja nende pilk muutis selle püüdja kiviks.
Alates 1640. kirjutas ta juba täielikus vastavuses klassitsismi eeskirjadega. Horatius (1640) Cinna(1641) Polyectus(1643) Rooma ajaloo ainelised, heroiline poeetika. Jean Racine(1639-1699) Dramaatik. Looming: klassitsistlik tragöödia. Eraeluintriigid, psühholoogilised konfliktid. Tema hilisem teater lähtub enamasti Kreeka traagikute süzeedest. Tragöödiates juhib tegelasi inimtahet väärav saatus. Aleksander Suur (1665) Andromache (1667) Britannicus (1669) Iphigeneia Aulises ( 1674) Phaidra (1677) Vormiliselt on näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega. Ta toob teatirsse uuenenud vaatepunkti, tegelas ja olukorrad. Ei idealiseeri oma tegelasi. Möllavadkires, elu reaalsed tungid ja tõukejõud. Tegelaste hingeelu kujutamine on peen ja tundlik; tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. Tirso de Moline (1571-1648) Kirjutas näidendeid usuteemadel, oli munk ja vaimulik.
samuti Kongressi Kapitoolium 45. Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce'i romaanis ,,Ulysses". James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18nes osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku episoodile, pealkirjastatud vastavalt võtmeisikutele. Näiteks on esimese osa pealkiri ,,Telemachos", teise ,,Nestor" ja nii edasi 46. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest. Goethe ,,Iphigeneia Taurisest", Heinrich von Kleist ,,Penthesileia" 47. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel. Kreeka eepikas kirjeldab Sophokles Odysseust kui mõistuse häält, võrreldes karakteri jäiga antiiksusega. Vergilius'e Odysseus on tema ettekujutus kreeklastest: ta on kaval, kuid tänamatu, ja ka pahatahtlik ning nautlev. Ovidius on Odysseust kujutanud kui suurt uitavat naistevõlujat. 48
Küsimus on, aga vastust ei ole. Seevastu müüt on selline teos, kus on vastus, aga küsimust ei ole. Sophoklese teostes on õnne muutlikkus ja teadmiste eksimuslikkus. Euripides (485/4 või 480-406 eKr) Kirjutas 92 draamat. 1) ,,Alkestis" a 438 a 2) ,,Medeia" 431 a 3) ,,Hippolytos" 428 a 4) ,,Elektra" 417 a ? 5) ,,Hullunud Herakles" 416 a 6) ,,Troojalannad" 415 a kujutab trooja naiste saatust pärast seda, kui trooja on vallutatud. Kurb, masendav sõjamiljöö. 7) ,,Iphigeneia Taurises" 413 a ? 8) ,,Ion" 414 a 9) ,,Helna" 412 a uuenduslikkus seisneb selles, et kasutas müüdilist süzeed. Helena ei olnud trooja sõja ajal Troojas, vaid oli egiptuses, oli hea tegelane, ei teinud kellelegi halba. 10) ,,Orestes" 408 a 11) ,,Bakhandid" pärast 406 - Peategelane kesitakse lõhki märatsevate naiste poolt. 12) ,,Iphigeneia Aulises" pärast a 406 13) ,,Kükloop" (saatürdraama ) a 408? 14) ,,Rhesos" 4. saj ? ( kaheldakse, kas kuulub tema repertuaari )
Igaljuhul määrati Tantalos sellise teo eest karistuseks igaveseks pattu kahetsema: ta seisab allilmas lõuani vees, kuid peab kannatama siiski janu. Niipea kui ta juua tahab, imendub vesi sedamaid maasse. Samas ripuvad tema pea kohal hõrgutavad puuviljad, aga kui vanamees tahab neid haarata, puhub tuulehoog oksad eemale. Müüdi teisendi kohaselt rippus Tantalose pea kohal kaljupank, mis iga hetk ähvardas talle peale langeda. Ka tema järglaste, tantaliidide (Atreus, Agamemnon, Iphigeneia, Orestes) kohta maksis jumalate needus. Ainukesena Pelopsit, kelle jumalad ellu tagasi tõid, ei seiranud määratud õnnetused. "Tantalose piinad" tähendab kõnekeeles midagi väljakannatamatut. OMPHALE - Meeste üle võimutsev naine. Omphale oli müütiline Lüüdia kuninganna, kellele saatis Zeus ise orjaks Heraklese, karistuseks oma hea sõbra Iphitose tapmise eest, põhjusel, et ta isa oli teda solvanud. Omphale lõbustas end
korraldatud pidusöögil pakkus Atreus vennale Thyestesele tolle enda laste liha ning pärast söömist ütles talle, millest roog oli valmistatud. Võib-olla tappis Thyestese ainuke ellujäänud poeg Aigisthos Atreuse. Aigisthosest sai igal juhul armuke Klytaimestrale, kelle abikaasa Agamemnon oli Atreuse vanim poeg ja tema järglane Mükeene kuningatroonil. Needus lõpeb alles Orestese kättemaksuga. Triloogia · Atreuse poeg Agamemnon on pidanud Aulises ohverdama oma tütre Iphigeneia, et Trooja alla pääseda. · Pärast Trooja sõda tuleb Agamemnon koju orjatarist liignaise, trooja kuninga Priamose tütre Kassandraga. Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga. · Oraaklilt ettekuulutuse saanud Agamemnoni poeg Orestes peab isa eest kätte maksma. Kodus õhutab teda tagant ka õde Elektra ning Orestes tapabki nii ema kui ka selle armukese.
hobust ehmatama. Hobune paiskas Hippolytose vankrist ning lohistas ta surnuks iv. Aktaion. nägi Artemist suplemas, jumalanna pidas seda solvanguks ning muutis mehe isahirveks, kelle koerad silmapilk nahka pandi. Teine variant on see, et muudeti hirveks, kuna pidas end Artemisest paremaks kütiks. f. Artemis ja Initsiatsioonirituaalid: Triklaria, Brauronia (Iphigeneia), Orthia. 22. Hekate. a. Nõidus. Harrastas musta maagiat ja suhtles vaimudega b. Seos Artemise, kuu ja surmaga. i. Artemise kaaslanna jahil ii. Hilisemas mütoloogias kujutatakse kuujumalannana, kes ilmus kolmepealisena lõvi, hobuse ja koera peaga. 23. Demeter ja Persephone. a. Demeteri kuju ja funktsioonid. b. Homerose hümn Demeterile. c. Persephone ja Hades; kreeklaste ettekujutused surmajärgsusest
James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18nes osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku episoodile, pealkirjastatud vastavalt võtmeisikutele. Näiteks on esimese osa pealkiri ,,Telemachos", teise ,,Nestor" ja nii edasi . 17. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest. Romantiline koolkond Saksamaal, Tieck, Wackenroder, Novalis, Hölderlin, vennaksedSchlegelid. Goethe ,,Iphigeneia Taurisest", Heinrich von Kleist ,,Penthesileia" . 18. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel? Keskajal otsiti neist tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne. Romantismile sobis müüditemaatika.
Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf najaad sileen plejaadid Isikud. Cassandra Kassiopeia Agamemnon Iphigeneia Laertes Priamos Lugeda: Hamilton'i ''Antiikmütoloogia''. Piiblimõisted. Piibli kujunemise lugu 10 käsku Messias A&O Apokalüpsis Apokriiva Saalomonlik otsus Paabeli segadus Kain ja Aabel Aadam ja Eeva Simson ja Delilah Juuda suudlus
· Ody. saadeti Achi. järele · Ody. kavalus: mängis rändkaupmeest pakkudes relvi ja mõõku ning pistodasid ja ehteid · Achi. (olles naise riietes) vaatas relvi, jäi vahele, läks Ody.ga sõtta kaasa · ----- · Sõjalaevu olla olnud 1188 · tõusis põhjatuul, mistõttu ei saanud teele minna · Artemis oli pahane, sest kreeklased olid tapnud tema lemmikjänese(põhjatuule põhjus); nõuab ohvriks kuninglikku neitsit Iphigeneia't(Agamemnoni tütar) · Agamemnon valetas oma naisele, et toimuvad Achi. ja Iphigeneia pulmad(tegelikult tappis) · Agamemnon ohverdas oma tütre, et merele saada · ---------------------- ,,ILIAS"-------------------------------------------------------------------------------------------- · Trooja sõda on kestnud juba 9 aastat vahelduva õnnega · kumbki pool pole kindlat edu saavutanud · kreeklastel hakkab halvasti minema, jäid haigeks, katk Apollon oli neid karistanud
ainuke ellujäänud poeg Aigisthos Atreuse. Aigisthosest sai igal juhul Klytaimestra armuke, kelle abikaasa Agamemnon oli Atreuse vanim poeg ja tema järglane Mükeene kuningatroonil. Needus lõppeb alles Orestese kättemaksuga. Kogu triloogia atmosfäär on traagiline, lähenevat õnnetust on tunda. On peategelased ja üpris ilmekad kõrvaltegelased. Sisu: Atreuse poeg Agamemnon on pidanud Aulises ohverdama oma tütre Iphigeneia, et Trooja alla pääseda. Pärast Trooja sõda tuleb Agamemnon koju orjatarist liignaise, trooja kuninga Priamose tütre Kassandraga. Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga. Oraaklilt ettekuulutuse saanud Agamemnoni poeg Orestes peab isa eest kätte maksma. Kodus õhutab teda tagant ka õde Elektra ning Orestes tapabki nii ema kui selle armukese. Erinnüsed hakkavad Orestest jälitama ja Apollon
Achilleus oli Theseuse tapja Lykomedese õukonnas ja too sundis Achilleust naiseriideid kandma. Odysseus saadeti noormeest otsima. Too riietas end rändkaupmeheks, kandes kaasas ehteid ja relvi. Achilleus vaatas kohe relvi, samas kui teised naised uurisid ehteid. Nii läks ka Achilleus sõtta. Laevastik jõudis Aulisesse, kus puhus pidev põhjatuul, mis lõhkus laevasid. Saadi teada, et oli tapetud jänes koos pojaga, Artemise lemmikloom. Tema lepitamiseks tuliohverdada Agamemnoni tütar Iphigeneia. Agamemnon kirjutas koju ja palus neiu saata,et teha pulmad Achilleusega, kuid kohe saadeti tütar tuleriidale. Põhjatuul lakkas ja laevastik võis teekonda jätkata. Esimene inimene kes maale läks hukkuvat, ja nii ka läks. Troojalaste vapraim oli Hektor, kuid temast veel vapram oli kreeklaste Achilleus. Üheksa aastat peeti sõda, aga kumbi pool ei saavutanud selget edu. Siis aga oli kreeklaste hulgas tüli
annaabi.ee 
