Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"soosikuid" - 68 õppematerjali

thumbnail
1
rtf

Taeval ei ole soosikuid

(Lillian Dunkerque) Õnn ei ole ühene mõiste. (Clerfayt) Leppimine tähendab alistumst. (Lillian) Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada. (Boris Volkov) Armastus ei vajagi andestust. (Boris) Miski pole ohtlikum kui naine, kes himustab kõike. (Clerfayt) Tundub, et olen sattunud inimeste hulka, kes arvavad, et nad elavad igavest. Vähemalt peavad nad ennast nõnda ülal. Kaitsevad meeleheitlikult oma vara ja unustavad seejuures kogu elu. (Lillian) Kuulda võib nii paljut ,kui ainult küllalt vagusi olla. (Lillian) Äraminek pole alati lahendus ­ sest iseenesest ei saa kunagi vabaneda. (Levalli) See on alati kõige lihtsam, kui sa tead, et omandusvaist sind ainult piirab ­ ja et midagi pole püsivat, kas sa ise mitte. (...

Kirjandus
448 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Taeval ei ole soosikuid" - Remarque

M. Remarque 1. Sisukokkuvõte Tuberkoloosihaige Lillian elab mägede vahel sanatooriumis, kus ta sai ravi. Clerfayt suundus samasse sanatooriumisse külla oma kaassõitjale Hollmannile. Kaks aastat seal elanud Lillian ning paar nädalat seal suusatada plaaniv Clerfayt kohtusid, ent Lillianil oli tol ajal veel armuke Boris. Kuuldes, et Clerfayt läheb tagasi Pariisi, ei kahelnud Lillian hetkegi, ning läks koos temaga. Sel ajal, kui Clerfayt võistlustel osales, ostis Lillian endale palju uhkeid kleite ning kalleid ehteid. Kui Clerfayt naases, vaatas ta Lilliani hoopis teise pilguga ­ asi polnud mitte sellses kleidis, vaid selles, et väljaspool sanitooriumit mõjus ta hoopis tasakaalukamana ning täiskasvanulikumana, kes teadis, mida ta elult tahab. Nad ei lahkunud teineteisest hetkekski ning ka uue võistluse ilmnedes kutsus Clerfayt Lilliani kaasa,...

Kirjandus
756 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Remarque - Taeval ei ole soosikuid

,,Taeval ei ole soosikuid " Erich Maria Remarque Huvitavad mõtted Elu määrasid tunded ­ ning nende vastu oli õigus võimetu. ,,Kellelgi meist pole pääsu," sõnas Clerfayt lõpuks läbematult. ,,Samuti ei tea meist keegi, kuis ja kunas surm teda kord võtab. Sest ühelgi inimesel pole voli aja üle. Ja mis on õieti pikk elu? See on pikk minevik. Tulevik küünib üksnes järgmise hingetõmbeni. Või järgmise võidusõiduni. Selle üle valitseb teadmatus." Clerfayt tõstis klaasi. ,,Ma elan varjusurmas! Selles kehtivad teised seadused kui maises elus!" ,,Sooh? Ja millised siis, kui tohib küsida?" ,,Ei midagi muud, kui võtta elult, mis võtta annab. Kuidas seda teha, on igaühe oma asi." ,,Kõik, mida sa täiuslikult ei valda, on ohtlik." ,,Ja kui valdad?" küsis Lillian. ,,Siis on veel ohtlikum," vastas Clerfayt. ,,Sest siis muutud hoolimatuks." Et ihaldusväärseim siin elus on endal...

Kirjandus
346 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Taeval ei ole soosikuid

ndates eluaastates võidusõitja Clerfayt sõitis oma auto Giuseppega Monte Carlost Sveitsi Alpidesse sanatooriumi Bella Vistasse külla oma vanale partnerile tuberkuloosihaigele Hollmannile. Ta tuvus 24 aastase haige belglanna Lillian Dunkerquega ja tolle seltsilise valgevenelasest Boris Volkoviga. Lillian oli 4 aastat tagasi sanatooriumisse tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda. Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks. Lilliani sõbranna Agnes Sommerville oli surnud ning Clerfayt viis Lilliani kõrtsi. Hollmann käis salaja Giuseppet vaatamas, kuni ühel päeval lasi Clerfayt tal sellega sõita. Lillian oli kade. Haigetel ei lastud palju väljas käia, nende jaoks olid mäed vangitrellideks. Eva Moseri jaoks korraldati salaja pidu, sest ta pidi järgmisel päeval sanatooriumist kui...

Kirjandus
346 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Tsitaate Taeval ei ole soosikuid Remarque

Riigist, kus rahal on hellitusnimi, ei saa kunagi diktatuurikandjat. Inimene ei suuda suletud süsteemis kaua vastu pidada. Joomine on nakkav haigus. Abitus on naise ohtlikem relv- sest tegelikult ei ole ükski naine abitu. Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada. Ihaldusväärseim siin elus on endale ise lõpp valida, ja nimelt sellepärast, et sis ei saa surm sind maha lüüa nagu rotti, või haarata sul kõrist, enne kui sa valmis oled. Naiste loogika ei ulatu iial kaugemale viimasest vastusest, kõik eelnev pühitakse minema nagu poleks seda olnudki. Kaotab see, kes püüab kinni hoida, ja järele joostakse sellele, kes naeratades loovutab. Armastus ei vajagi andestust. Miski pole ohtlikum kui naie, kes himustab kõike. Inimene on inimene ja peab ennast hävitama. Unustamises ei tunne inimene piire. Armastuses ei...

Kirjandus
129 allalaadimist
thumbnail
4
doc

TAEVAL EI OLE SOOSIKUID

Erich Maria Remarque TAEVAL EI OLE SOOSIKUID Ipeatükk Peategelane, kelle nimeks on CLERFAYT oli bensiinijaamas, käsutas seal töötavat poissi nimega Hubert oma auto paaki täis laskma, ja küsis eesootavate teeolude kohta. Poiss hoiatas, et tee on jääs ja kurust ta üle ei saa. Kuna tal oli kõht tühi, läks ta kõrtsi sööma. Sõi kõhu täis, jõi natuke ja asus teele. Tunni aja pärast oligi ta lumevangis. Veidi aja möödudes tuli lumesahk, mis ta välja aitas...

Kirjandus
240 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Taeval ei ole soosikuid

, kuid ta ei soovinud oma elupäevi seal lõpetada. Ta sõitis koos Clerfaytiga sealt minema, ning soovis sealse elu unustada, sest tema jaoks oli sanatoorium paik, kus oodatakse surma. Ta tahtis näha maailma ning elada aktiivset elu nii kaua kui see võimalik on. Kuna ta teadis, et tal polnud enam kaua jäänud, nautis ta igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje ­ ta ei tahtnud end kellegagi liialt siduda, tal polnud mõtet luua endale pere ja kodu, sest surm võis teda äkitselt tabada ja sellega teeks ta mehele haiget. Lilliani häiris et teised tema tervise pärast muretsesid, ta läks endast välja kui Boris või Clerfayt aru pärisid või üleliia hoolitsesid. LK 124, 138 Ta oli vahepeal üsna teravate ütlemistega. Lk 151 Lillian nägi asju nii nagu ta ne...

Kirjandus
87 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taeval ei ole soosikuid Remarque

Tegelased 1)Lillian Dunkerque ­ tuberkoloosihaige naine, kes elas mägede vahel sanatooriumis. Ometi ei soovinud ta oma elupäevi lõpetada seal haiglas ­ ta soovis näha maailma ning elada aktiivset elu nii kaua kui võimalik. Kuna ta teadis, et tal polnud enam kaua jäänud, nautis ta igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje ­ ta ei tahtnud end kellegagi liialt siduda, sest ta teadis, et tänane päev võib jääda tema viimaseks. 2)Clerfayt ­ autovõidusõitja, kes elas oma elu kogu aeg surmaga riskides. Ta armastas väljakutseid, seiklusi ning üle kõige võidusõite. Tulevik ei olnud tal just kuigi kindel, sest iga võidusõit võis jääda tema viimaseks, ning seetõttu ei vaevunud ta tulevikule just kuigi palju mõtlema. Ent peale Lillianiga kohtumist ning temasse armumist soovis ta võidusõitja karjääri kõrvale heita ning hakata autokaupmeheks, rajades ühise kodu ning turvalise elu koos Lillianiga. 3)Onu Gaston ­ Lilli...

Kirjandus
138 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Erich Maria taeval ei ole soosikuid

Erich Maria REMARQUE Taeval ei ole soosikuid 2012 Kirjandus kui Teos Teos pealkirjaks on kirjaniku elu ja pealkirjaks on "Taeval ei ole "Taeval ei ole ajastu peegeldus soosikuid". soosikuid". See ilmus See ilmus aastal 1961, aastal 1961, Remarque teos ,,Taeval ei ole ning tõlgiti ning tõlgiti soosikuid" on pärit kirjaniku eesti keelde hilisloomingust. Nagu ka varasemates eesti keel...

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arutlus: E.M.Remarque „Taeval ei ole soosikuid“

M.Remarque ,,Taeval ei ole soosikuid " ,,Meil kummalgi pole tulevikku. Tema tulevik küünib alati vaid järgmise võidusõiduni, minul järgmise verejooksuni." See ühendaski esmalt Remarque romaani ,,Taeval ei ole soosikuid" peategelasi, Lilliani ja Clerfayti. Lillian oli elanud kogu oma mäletamisväärt elu hirmus. Kas siis põgenedes sõjajubeduste eest või läbi haiguses kimbutava surma eest. Ta oli väsinud põgenemast. Ta tundis soovi mässata haiguse ning tervenemisega kaasneva, teda köidikutes hoidva, ravitsemisega. Saatuse tahtel ristusid tema teed Clerfaytiga. Rallisõitjaga, kelle elu oli vaat et sama habras, kui temal. Lilliani köitis Clerfayti hoolimatus ning muretu eluviis. Clerfayti Lilliani õrn lapselikkus ning tahumatu olek. Sellest sai alguse saatuslik armusuhe, mis muutis nende mõlema elusid. Nad said võimaluse mõista elu tõelisi väärtusi, veel üürikene aeg enne oma surma. Clerfayt oli mees, k...

Kirjandus
68 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Remarque - Taeval ei ole soosikuid

igast raamatus olevast sündmusest. Teose sõnum Teose teema on minu jaoks see, et õpetada noori elu nii võtma nagu sul seda antud on. Teose sõnum oli see, et elada tuleb täiel rinnal ja nautida igat hetke, vahet pole mis sul viga on.. Ikka tuleb teha seda mida hing ihaldab. Kasutatud allikad · http://minuesimenearmastus.blogspot.com.ee/2010/ 04/erich-maria-remarque-taeval-ei-ole.html · http://emremarque.weebly.com/taeval-ei-ole- soosikuid .html · http://a12klass.blogspot.com.ee/2010/01/em- remarque-teos.html · http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/erich_maria_ remarque...

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

“Taeval ei ole soosikuid’’ Erich Maria Remarque

“Taeval ei ole soosikuid ’’ Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque  Kirjutab kadestamisväärselt kaasahaaravalt;  Mõtlemapanevalt sellistest asjadest, millest ei osata tavaliselt kirjutada. Näiteks surmast.  Surmast rääkimine paneb aga elu väärtustama.  Tema teosed õhkavad salapära  Ta suudab läbi oma teoste panna väärtustama pisiasju Tutvustus  "Taeval ei ole soosikuid" jutustab parandamatult haigest neiust, kes lahkus sanatooriumist, et veel veidigi elu näha ja keskikka jõudvast võidusõitjast, kes riskib pidevalt oma eluga  Neid seob surma vari, mis kunagi nende peade kohalt ei lahku  Peagi lisandub sellele armastus, mis on truu, kuid ei tunne armukadedust, sest neil lihtsalt pole selleks piisavalt aega Tutvustus  Sellel romantilisel romaanil on v...

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Remarque ja Hemingway

Remarque sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal. Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema vastu. Remarque'i isa oli raamatuköitja. Perekond oli üsna vaene ning neil tuli sageli kolida. Taskuraha teenimiseks andis Remarque klaveritunde. Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu. 1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest. Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari. Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik. 1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga. 1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal. Kuid natsidele oli see vastukarva ning 1938 kaotas R. Saksa kodakondsuse. Ta emigreerus Sveitsi ning jätkas kirjutamist. 1939 suundus R. USA-sse ning elas...

Kirjandus
149 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Erich Maria Remarque

06.1898, suri 25.09.1970 Kodanikunimi Erich Paul Remark Kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna Nooruses kirjutas ka esseid, lühijutte ning näidendi "Lõpp peatus" Õppis Osnabrücki katolikus õpetajate seminaris Aastal 1916 pöördus I maailmasõtta Saksamaa rindele Pärast seda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja isegi autotöökoja töölisena Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsuse peaaegu üleöö Kuid aastal 1933 ta raamatud keelati ja põletati ning 1938 jäeti ta saksa kodakondsusest ilma Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses ning hiljem kolis N...

Kirjandus
110 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Kirjanduse lõpueksam

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid ­ Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" ­ Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...

Kirjandus
378 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Vene valitsejad 1682-1917

Rõhutas venepärast, soosis õukonnas venelasi Rajati Talvepalee, Tsaskoje Selo, Moskva ülikool, Peterburi Kunstide Akadeemia 15 000 ballikleiti! Peeter III (1762) HolsteinGottorpi hertsog Abiellus AnhaltZerbsti printsessi Sophie Auguste Frederikega Pooldas preisi sõjaväekorda ja luteri usku Kõrvaldati paleepöördega Katariina II (17621796) "Valgustatud monarh" Catherine le Grand Voltaire'i ütlus Rohkelt soosikuid ­ Potjomkin jt Laiendas Vene piire ­ Poola, Kuramaa, Leedu, LõunaUkraina, Krimm Balti erikorra kaotamine Paul I (17961801) Tahtis teha kõike teistmoodi kui tegi seda tema ema Sõbralikud suhted Prantsusmaaga Taastas Balti erikorra Balti provintsidest hakati võtma nekruteid Aleksander I (18011825) Alustas suurte lootustega Sõjad Napoleoniga Tartu ülikooli taasavamine Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti keskaeg

Ka ordu oli kiriklik organisatsioon, ordurüütlid olid ühtlasi mungad. Piiskopile andis nõu ja abistas teda piiskopkonna valitsemisel 12 toomhärrast koosnev toomkapiitel, mis ühtlasi valis uue piiskopi eelmise surma või lahkumise korral. Valik vajas paavsti kinnitust. Et piiskopiamet oli üpris tulutoov, määrasid paavstid siinsetele piiskopitoolidele sageli oma soosikuid , kes pahatihti ise siia kristliku maailma barbaarsele ääremaale ei reisinudki. Sellise suhtumise juures pole ime, et vaimulike meeste moraal Vana- Liivimaal ajapikku alla käis. Põhimõtteliselt ei tehtud kirikuteenistuses inimestel rahvuse järgi vahet. Katoliku kiriku keeleks oli ladina keel ja iga kõrghariduse omandanud kristlane võis selles karjääri teha. Siiski on teada vaid üksikuid eestlasi, kel see keskajal õnnestus. Ent neid oli. 14...

Ajalugu
256 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...

Kirjandus
224 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kristina Šmigun

Seejärel tegi eestlanna rasketel tõusudel sisse otsustava vahe, juhtides 8,8 km peal Neumannova ees juba 19,9 sekundiga. Finisis näitas kell Smigunile aega 27.51,4. Marit Björgen võitis hõbemedali, jäädes Smigunile alla 21,3 sekundiga. Pronksmedal kuulub teisele norralannale Hilde G. Pedersenile, kes kaotas võitjale 22, 6 sekundit. Alguses head tempot näidanud kanadalanna Renner jäi lõpuks kaheksandaks. Üks stardieelseid soosikuid , soomlanna Virpi Kuitunen oli üheksas. Kardetud vastastest oli venelanna Julia Tsepalova alles 26. ning Beckie Scott diskvalifitseeriti valel suusarajal sõitmise pärast. Teistest eestlastest oli parim Silja Suija, saades 49. koha. Tatjana Mannima oli 51. ja Kaili Sirge 56. Kokku lõpetas võistluse 70 suusatajat. Kiku emotsioonid seoses olümpiakullaga ,,Ma olen ääretult õnnelik!" oli värske olümpiavõitja Kristina Smiguni esimene emotsioon...

Kehaline kasvatus
69 allalaadimist
thumbnail
11
doc

"Läänerindel muutuseta" referaat

Valga Gümnaasium 12b klass Siim Kornel PÕLVKOND, KELLE HÄVITAS SÕDA ­ ISEGI KUI KUULID NEID EI TABANUD Referaat Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1Erich Maria Remarque.........................................................................................................4 1.1Elulugu..........................................................................................................................4 1.2Teosed...........................................................................................................................6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs........................................................................7 Kokkuvõte...

Kirjandus
278 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun