HESIODOS Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Elas 7. sajandil eKr. Teine tase Euroopa luuletaja Kolmas tase Boiootiast pärit Neljas tase Kasutab müüte Viies tase Hesiodos ja Homeros TEOSED Eleegia Jamb Meelika Isiklikud elamused Kreeklaste müüdid Homerose värsimõõt ja keel ``TÖÖD JA PÄEVAD`` Poeem Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Isiklikud elamused, kogemused Teine tase I osa kaeblik Kolmas tase II osa eri aastaaegade tööd
võeti kasutusele hellenismiajastul. (Lüüra oli Apolloni pill, flööt Dionysose). Nii eepos, lüürika kui ka draama kasvasid välja müüdist ja riitustest, mis liitsid polise liikmed kogukonnaks. Vanakreeka lüürika õitseaeg saabus pärast kangelaseepika aega, VII ja VI sajandil eKr. Lüürika žanrid on eleegia, jamb, monoodiline meelika, koorimeelika, (epigramm). 3. Eleegia. Mis seda iseloomustab? Kuidas mõiste aja jooksul on muutunud? Mis on selle sisu, eesmärk? Mis on kodanikueleegia? Kes on seda žanri viljelenud? Mis ameteid viljelejad pidasid? Eleegiat kasvas välja nutulaulust ehk itkust ja tähendab tõlkes „kurb laul“, hiljem sai sellest tõsieluline mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest.
Homeros tähendab kreeka keeles pimedust. Homeros oli pime laulik ja elas 12-7 saj eKr. Tema kaks kuulust ja tänini säilinud teosed on kaks eepost: ,, Ilias" ja ,,Odüsseia" . Mõlema eepose süzeed on Trooja sõda käsitlevad. Mõlemas eeposes on 24 laulu ja tuhandeid värsse. 6. Luule( luuletajad ja teemad) Lüürika puhkes õitsele 7-6 saj eKr, Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') mille eelkäijaks olid rahvalaulud. Zanrid olid eleegia, jamb, meelika ( modooniline ja koorimeelika ) . Eleegia- kurvatooniline luuleus, tuntuim oli Tyrtaios Jamb-kasvas välja pilkelaulust.Selle rajaja oli Archilochos Meelika-jaguneb modooniline ja koorimeelikaks Modooniline meelika-vastab nüüdisaja lüürikale.Teemad:sõjad, armastus jm. Esitaja oli Alkaios. Koorimeelika- ehk koorilüürika. Alaliigid on hümn, ülistuslaulud, ood, epiniikion. Esitajad olid Pindaros, Theokritos, Simonides.
Dionüüsia Leidsid asset märtsis-aprillis. Olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Triloogia Kolm omavahel kokkukuuluvat näidendit. Orkestra pärislava ees asetsenud ümmargune ruum. Ditüramb vanakreeka kultuslik koorirolli ringmängulaud, püh. Dionysusele Agoon peategelaste sõnasõda Parabaas koor võttis maskid eest ja suhtles publikuga otse. Theatron etenduse vaatamiskoht, asus mäenõlval enamasti. Jamb kahesilbiline värsijalg, koosneb lühikeset ja pikast silbist. V-Kreeka pilkeluuletus Eleegiline distihhon v-kreeka eleegia värsivorm, heksameetrist ja pentameetrist koosneb. Meelika jagunes koorimeelikuks ja monoodiline meelika Anakreontiline luule elurõõmu, armastust ja veini ülistav luule. Kooriluule oli seotud kultusevormidega, teoseid kandis ette rituaalne koor, tantsisid ja laulsid Epigramm algselt värsivormis pealiskiri hauakivil
Näiteks: Kui rõõmustasid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad ... (Anton Hanses Tammsaare.) assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Udu rikub uue kuue. (Rahvalaul.) assonantsriim irdriimi liik, mis põhineb pearõhulise silbi vokaalide kokkukõlal. Näiteks: hood : loog. blankvärss renessansiaja inglise draamale iseloomulik korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb. Blankvärssi kasutas teadaolevalt esimesena luuletaja Surrey (15171547), draamasse tõid selle Thomas Norton ja Thomas Sackville 1561. aastal. daktül silbilis-rõhulises värsiehituses kolmesilbiline värsijalg, kus rõhk langeb kolmest silbist esimesele. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist ( + +). Näiteks: Viltjalu mehed on rippu +++++ koormate pääl ++
12. usupuhastus 14. keskaegne proosa-värsivormiline saksa naljalugu 15. tegevuse pingestatud kulg kirjandusteoses 17. mõttekujutuslik ideaalriik 18. pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. 20. kahesilbiline värsijalg, vana kreeka pilkeluuletus 23. armastuse jumal Vastused Alla: 1.eepos 2.kleerik 3.valm 4.sotii 6.tragöödia 7.serena 8. tensoon 10.madrigal 11. novell 12. reformatsioon 14. svank 15. intriig 17. utoopia 18. ood 20. jamb 23. Eros Kõrvale: 5. sonett 7.süzee 9.müstiline 13. paroodia 16.gebealoogia 19.rapsood 21.antiikaeg 22.boccacio 23.Homeros 25. shakespeare
lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL · parallelismirühmade asemel stroofid e salmid · algriimi asemel lõppriim (paaris-, süli-, ristriim) · värsimõõduks peale trohheuse muudki (nt. jamb, daktül) · arhailine keel asendunud uuemaga · kujunditevaesem · meloodilisem · esitavad ka mehed · temaatika: mõis, külaühiskond, linnaolud Analüüsimise töö järjekord: · parallelismirühmad · algriim · värsimõõt ja värsijalad · inversioon · sise- ja lõpukaota sõnad · kõne- ja lausekujundi
1-4 sj.p.kr.Kõned,Cicero. müüt-uskumustega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest.Müüt väljendas rahva ajalugu,kultuuri. müüdid-"heraklese 12 vägitegu";"Olümpos ja allism";"maailma loomine" eepos-lugulaul,eposed on kirj.värsivormis. Vana-Kreeka eeposed räägivad maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Homerose küs-nim.erinevaid arvamusi selle kohta,kas H. kirj. mõlemad eeposed. arhailised luulezanrid- Eleegia-kaksikvärss,tänapäeval kurvatooniline jamb-pilkelaul , hümn , ood-ülistuslaul,epi- gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus,Alkaios-vein,lõbustused .dionüüsiad-pidustused.Iga aasta korraldati neid ja see toimus võistlusena.Parim võitis,võistluse käigus õpiti palju juurde ja see arendas palju.korraldati etenduste võistluseid,kus kirjnaik pidi looma tetreloogia.
kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. • J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. • Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). • Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. • Värss – rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga). • Siire – süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires.
saj eKr-5saj pKr.Oraakel on koht,kus jumalad kuulutavad tulevikku. Surnute matmisega oli kiire kuna kreeklaste jaoks oli tähtis usuline kohustus,kuna kjui surnu veel matmatta oli,eksis hing rahutult mere kaldal.Antiikkirjandus-Vana-Kreeka ja-Rooma kirjandus,mis kujunes välja rahvaluule muistenditest,pärimustest ja lauludest. Varasem on V-Kreeka kirj. 3saj eKr kujunes Kreeka eeskujul Rooma kirjandus.Antiikaja 2 liiki 1)eleegia(igatsev,nukker,armastusest,sõjast,poliitikast) 2)jamb(pilkelaul,võis olla ka õpetliku sisuga) 3)meelika(monoodiline-Sappho on pärit Lesbose saarelt,pidas seal tütarlaste kooli,.see räägib sõjast,armastusest, veinist,naudingutest ja vahel poliitikast,Koorimeelika-hümn-jumalate ülistus,ood-pidulik ülists)Tragöödia-põhineb lahendamatul konfliktil.Sophokles(496-406eKr),,Kuningas Oidipus'' olid akati värsivormis,vana legend,saatus mis on ette määratud.Euripides(480- 406 eKr)Käsitles põhjalikult naisepsüholoogiat.Kuulsaim näidend
Värss on üks luulerida. Värss koosneb värsijalgadest. Värsijalg on c) soneti. korrapäraselt vahelduv silpide hulk. (- - rõhuline, - rõhuta silp) Uuemal ajal on L põhizanriks lüüriline luuletus, mida jaotatakse teemade järgi trohheus: /-/ · armastus-, jamb /-/ · mõtte- , daktül /-/ 4. Stroof (salm) koosneb kindlakujuliselt rühmaks ühendatud värssidest. · loodusluuletusteks jne. tertsiin e. kolmikvärss, katrään e nelikvärss, kvintett (5), sekstett (6), oktaav
lihtne, koori rakendas ta traditsiooni pärast. Looming viis atika tragöödia arengu lõpuni. Aristhophanes andis oma satiirilist suhtumist edasi koori kaudu, näidendite koomilisele põhiideele lisas humoorikaid juhusündmusi, mis jätsid suure vabaduse näitlejate fantaasiale *Retooriline ja filosoofiline proosa *Mõisted eleegia - kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus v muusikapala jamb kahe silbiline värsijalg, vanakreeka pilkeluuletus meelika -antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme monoodiline meelika - soolohäälne laul või luuletus, mille temaatika on väga mitmekesine. Koorimeelika - Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Demosthenes - säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Tema kõned paistavad silma retoorikavõtete meisterliku rakenduse ja kirgliku stiiliga. Harjutas kõnet lugema kivid suus.
Sonetipärg-koosneb 15 sonetist,kus iga luuletuse lõppvärss on järgmise algusvärss 2)proosaVromaan,draama,novell,muinasjutt ,reisikiri,jutustus LuuleVsonett,poeem,ballaad,haiku,eepos,v ärssromaan/draama 3)lisareeglid:rütmiline kõne/keeleline heakõla/parallelism/kaudse või kaunistava ütluse tarvitus/suurenenud tähendusühtsus/koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte,idee ümber/kontrast/uudsus,üllatus,hatjumatus 5)värsijalad:trohheus U /jamb U- /daktül -UU /amfibrahh U-U /andpest UU- 6)regimõõdunõuded: värsid üldjuhul 8 silpi/pearõhuline pikk silp täidab värsitõusu/pearõhuline lühike silp täidab värsilangust/järgsilbid ja ühesilbi sõnad paiknevad vabalt/1.värsi jalg täidetakse vabalt/värsi lõpus ei ole ühesilbi sõna/neljasilbi sõna on värsi alguses või lõpus 7)riimi asendid samides:paarisriimid aabb, aa bb cc/ristR aba, abcabc/süliR abba, abbba/ahelR aba, bcb, cdc/lausR aaa, aaaa.
ja kindlaks teha lugemise käigus. · Kindlapiiriline, kutsub esile ootuse kordumise järele ja kõrvalekaldumisi adutakse rütmihälvetena. · Värsimõõt puudutab teksti foneetilist tasandit, seda kuidas erinevate tunnustega silpe värsis paigutatakse. Mõningat kõrvalekallet peetakse tänapäeva luules loomulikuks. · Antiikkirjanduses arvestati pikkade ja lühikeste silpide vaheldumist, mille erinevad kombinatsioonid moodustasid värsijalad (nt jamb on kombinatsioon lühike - pikk; trohheus pikk - lühike, daktül pikk - lühike - lühike) Värsijalad moodustasid kokku värsi (nt heksameetri) ja värsside rühmad (nt distihon). Germaani keeltes ei arvestata mitte silbi pikkust, vaid rõhku. Romaani keeltes arvestatakse silpide arvu. Rõhuküsimus on suhteliselt ebaoluline. · Ain Kaalep tunnustab viit värsisüsteemi: silbilis-rõhulist, rõhulist, vabavärsilist, silbilist ja vältelist (vrd Põldmäe 1978: 83).
Oidipuse kompleks-Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus,mille kohaselt võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga Koinee-antiik Kreeka ühtne kõnekeel 4saj e.K.r Heeros-jumala sarnane kangelane,pooljumal kreeka mütoloogias Müüt-jutustav pärimus mis räägib maailma loomisest Ood-pidulik ülistus Eleegia-kurvatooniline luuletus kindla süsteemi järgi Jamb-kahesilbiline värsijalg;statiiriline luuletus Meelika-antiikkirjanduse üks tähtsamaid vorme Epitaaf-epigrammi alaliik Epigramm-pealiik,mälestuskiri hauakivile,lühiluuletus Sofistid-vana kreeka mõtlejad,palgalised filosoofi ja kõnekunsti mõtlejad Retoorika-kõnekunst,suulise ja kirjaliku kõne loomise ja edastamise teooria Moirad-vana kreeka mütoloogia 3 saatuse jumalannat(1.ketras elulõnga. 2 pani kirja saatuse 3 lõikas kääridega elulõnga läbi)
Antiik 1. Mis on antiikkirjandus? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. 2. Missugusest kirjandusest arenes rooma kirjandus? Rooma kirjandus arenes kreeka kirjandusest. 3. Meie ajani säilinud antiikeeposte pealkirjad, arvatav autor. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" - Homeros 4. Millel need eeposed põhinevad? Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit.
Eesti kirjanduses on parimad eleegiad Anna Haava "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi "Metsateel" ja Gustav Suitsu "Ühele lapsele". Maailmakirjandusest üks kuulsamaid Rainer Maria Rilke "Duino eleegia". Eleegia sõna laiemas tähenduses on kasutusel ka muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin "Eleegia", Vennaskond "Eleegia") ja kujutava kunsti teoste (Oskar Kallis "Eleegia" (1915, pastell, Tartu Kunstimuuseum)) kohta. Jambograafia ehk jamb hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Nimetus on tulnud kahesilbilise värsijala jambi kasutamisest, kus esimene silp on lühike ja teine pikk. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Jambograafiast arenes hiljem välja epigramm ehk teatud tüüpi pilkeluuletus. Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati
Täpselt ei ole teada ka seda, millal tööd kogumikku liideti. Tänapäeval peetakse autoriteks rapsoode (poeemide ,,kokkunõelujaid"); näiteks kolmanda hümni autor kirjeldab ennast kui ,,pimedat, kes elab kaljulises Chioses", mis on ilmselge vihje Homerosele. 23. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal? Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga? Kreeklased jaotasid poeesia zanriti: · Eleegia ja jamb - Tänapäevases tähenduses on eleegia kurvatooniline luuletus mis tahes värsimõõdus. Antiikajal nimetati eleegiaks ükskõik mis teemal loodud luuletust, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (kaksikvärss). Jamb kasvas välja pilkelaulust, jambi rütm on pealetükkiv, terav. Jamb vastandus prestiizikatele zanritele. Pandi kirja tavaväärtusi mõnitavat, ka eluraskusi kurtvat luulet. Värsimõõduks oli jambiline trimeeter.
A S E B A J I O A A O Ö S E E E I M U I K A S N F N N Ö T E K A B S L R E T I D E T U I E S S I R B N O T A A E N 1. Lonkav jamb ehk ... 2. Sappho sünnikoht 3. Rõhuliste ja rõhutute silpide vaheldumine luuletuses on ... 4. Silpidel põhinev värsisüsteem 5. Jumalate auks pühendatud laul 6. Monoodiline laulik (nimi) 7. 26.täht tähestikus 8. Homerose eeposte sündmuste tegevuspaik 9. Linnriik Vanas-Kreekas 10. Luuletuse salm 11. Sophoklese näidend 12. Hauakiri 13. Täishääliku kordus ühe värsirea ulatuses esimese silbi piires 14. Esinäitleja vanakreeka teatris 15. Dramaatika liik 16
küll avalikel esinemistel, küll trükisõnas: "Ma ütlen ausalt. Ma ei tunne ei jambi ega trohheust, ma pole nende vahel kunagi vahet teinud ega hakka ka tegema. Mitte sellepärast, et nad keerulised asjad oleksid, vaid sellepärast, et oma luuletöös pole mul kunagi tulnud nende viguritega tegemist teha."("Kuidas teha värsse" 1926). Mihhail Lotman aga arutleb, et tsitaadi esimene pool on ilmselge pettus: "Iga gümnaasiumiõpilane pidi teadma mis on jamb ja trohheus, pealegi teeb Majakovski sellessamas artiklis vanade värsimõõtude väsimusest kõneldes suurepäraselt vahet Z.Gippiuse jambi ja Kirillovi amfibrahhi vahel". Tegelikkuses oskaski Majakovski eristada jambi mittejambist, märgata jambi isegi seal, kust kellegil teisel ei tulnuks pähegi seda otsida. Täiskasvanu Sekeldab. Sebib. Kopikas koguneb. Pakute armastust? Raha, näh, laual. Mina jõlkusin. Polnud mul koduteed. Sihtisin silme kahest rauast. Teil on õhtuks
ütlemismõnu. See eest on aga Ehinile suurepäraselt sobinud mitmesugused sõna ja tähemängud, tähenduslik kahemõttelises, parafraasid ja paragrammid. Ehinile on iseloomulik ka fragmenteeritus, mistõttu mõni tema luuleraamat koosnebki lihtsalt kildudest, mille omavahelisi seoseid on raske märgata. +- + + - on trohheus tõusis tuul - + on jamb - + +- +- + - - + - - on daktül ja viis põllult ära traktori - + - on amfibrahh +- + - +-- +-- - - + on anapest kõige tavalisema traktori +-- - + -- metalse ja tüseda +- + + - +- mullatolm jäi aga sinna + - +- kus ta oli +- +- +- + - - + - - traktor lendab üle kolhoosikeskuse +-- + +-+ +- +--
Lüürikat nimetati alguses meelikaks (sõnast melos laul). Lüürika eelkäiaks oli rahvalaul, mis oli anonüümne, poeesias ja lüürikas oli aga autor teada. Seos muusikalise saate ja tantsuga, luulega. Lüüra keelpill, millega saadeti teoseid, vahel ka aulosega (flöödiga). Teemad: ülistab elu, rõõmu, õilsust (õilis päritolu), selgelt mõistust, armastust. Koorilüürikas ülev meeleolu ka kurbus (nt matuselaulud). Poeesia jagunes: *eleegia ja jamb (Archilochos, Solon, Tyrtaios, Mimnermos, Theogenis) *monoodiline lüürika ehk soololüürika (Alkaios, Sappho, Anakreon) *koorilüürika (Alkman, Stesichoros, Ibükos, Simonides, Bachylides, Pindaros) 24. Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid. Millised olid luule teemad erinevatel autoritel? 1. eleegia ja jamb (Archilochos, Solon, Tyrtaios, Mimnermos, Theognis); 2
Kaotati sugukondlkud eesõigused. Kasvas inimeste enseteadvus. Kreeka kultuuri tase tõusis märkimisväärselt, Joonias tekkis kreeka teadus ja filosoofia, toimusid muutused kunstis ja kirjanduses. Juhtivaks zanriks kujunes lüürika, sest see väljendas inimese kui omaette isiksuse mõtteid ja tundeid (Kleis 1980: 45-46). 1.4.1 Lüürika Hellenismiajastul kutsuti lüürikaks laule, mida kanti ette lüüra saatel. Aja jooksul hakati eristama kolme lüürika liiki: eleegia, jamb, meelika. Eleegia ja jamb ei vajanud muusikalist saadet. Meelika jagunes omakorda veel monoodiliseks lüürikaks (solist väljendas üksikisiku tundeid) ja koorilüürikaks. Eleegia oli eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter) kirjutatud luuletuste üldnimetus. Sisult olid eleegiad õpetlikud, vahest poliitilised mõjutusvahendid (nt. Solonil) või filosoofilised arutlused, ülistati armastust. Tuntuimad eleegikud olid Tyrtaios Spartast, Solon Atikast ja
Stroof- salm; luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. Värsimõõt- värsipikkus. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus, jamb ja daktül. Trohheus- värsimõõt skeemiga + -/+ -. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist. Riim- häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavasuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi
Sisuühtsus ja väljendusühtsus Stiil o Väljendusvahendite korrastatus o Ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis Rütmiline kõne Keeleline heakõla Kordused Kõne- ja lausekujundid Tähendusühtsus Koondumine määrava mõtte ümber Kontrast Uudsus Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Poeesia ehk luule on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
Sellest ajastust hakkas ristiusk levima ning pärinevad don Quijote ja Hamlet. pärinevad mõisted Oidipuse lõpus oli juba kirikureform. Ajastu oli inimlikkuse rõhutamise kompleks ja Elektra Sellest ajastust pärineb ka sünniaeg. Kõik ei olenenud enam kompleks. Samuti tegin Robin Hood oma Jumalast, tähtis oli ka isik/persoon. endale selgeks mis on jamb seiklustega. Tekkis inglise teater koos kindlate ja trohheus. esinejate gruppidega. BAROKK/KLASSITSISM VALGUSTUS ROMANTISM Sajand 17. sajand 18. sajand 18.saj. lõpp 19.saj. esimene kolmandik
naine Penelope on meest truult oodanud, tõrjunud tagasi kosilasi. Mehe eemaloldud aastaid on 20. Selle ajaga on suureks kasvanud ka poeg Telemachos, kellega isa kohtub rannal. Ta on tundmatuseni muutunud. Tema tunneb ära kunagine vana amm armi järgi. Odysseus otsustab minna koju kerjusena, et koos pojaga kosilastest vabaneda. Odysseus võitleb kosilastega, abiks Athena ning mees võidab. Luule 1. Eleegia- kurvatooniline luuletus, mis oli kirjutatud kaksikvärssides 2. Jamb- vanakreeka pilkeluuletus 3. Meelika- jagunes monoodiliseks ja koorimeelikaks 4. Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale. Mitmekesine sõja, armastus, veini, poliitiline luule 5. Koorimeelika- seotud kultusevormidega 6. Hümn- ülistuslaul jumalaile 7. Ood- pidulik ülistuslaul 8. Epiniikion- laul teatud isikutele Archilleus
Rapsoodid- rändlaulikud, esitasid enamv. Fikseeritud tekste. Ettekanne loomingust eraldatud. Deklameerisid luuleteoseid. Hesiodos (7 saj ekr) Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja Poeem ,,Tööd ja päevad" Arhailine luule (7-6 saj ekr) Puhkes õitsele lüürika, eelkõige rahvalaul. Ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistmist. Eleegia- tänapäeval kurvatooniline luuletus mis tahes värsmõõdus- antiigis, ükskõik mis sisuga luuletus, mis on kirj. Kaksik värssides Jamb- kasvas üles pilkelaulust Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale. Sõja-, armastuse-, veini- ja poliitiline luule. Archilochos (7 saj), Tyrtaios (7 saj), Solon (7-6 saj), Alkaios (7-6 saj), Sappho (6 saj)- lesbisism Anakreon (6 saj)- Anakreontiline luule- 18-19 saj levinud mänglevat, veini ja armastust ühendav luule. Simonides (6- 5 saj) Epigramm- algselt värsivorms pealkirja hauakivil või mälestussambal, -hiljem iga eleegilise
Looming: näidendid: komöödiad- ,,Suveöö Unenägu", ,,Veneetsia Kaupmees", ,,Tõrksa Taltsutus" tragöödiad: ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet", ,,Othello" , ,,Mackbeth", ,,Kuningas Lear" ajaloolised draamad- ,,Henry VI"(I, II), ,,Richard III", ,,Antonius ja Cleopatra". Kirjutas ka poeeme ja sonette. ,,Hamlet"(1601)- vorm: värss, proosa; madalad, ärritunud, iroonilised kohad proosas; blankvärss(korrapärane rütm, riim pole oluline), 5-jalgne jamb. Tegevuskoht: Taani- Helsingori loss. Aeg: keskaeg-renessanss. Hamlet- avatud, muutuv tegelane. 5. Cervantes- sündis 1547 29. Septembril Alcala de Herarese linnas Madridi lähedal; vaesest perekonnast, isa isehakanud arst; hakkas luuletama koolipõlves; 22-aastasena astus sõjaväkke, kus osales lahingutes, sai haavata ja kaotas vasaku käe liikumisvõime; peale 5-aastast teenistust hakkas vennaga koos koju rändama ja jäi Alzeeria piraatide
esinesid uhketes riietes kuld- või hõbepärg peas, sau käes. Esimesed teated neist 6. saj. eKr, kui kanti ette Homerose eeposi. 7.-6. saj. puhkes õitsele lüürika. Nimetus seitsmekeelselt lüüralt, mille saatel laule esitati. Algselt tantsiti kaasa. Ülistatakse elu, armastust, mõistust, rõõmu, kurbust. Hääle kõrgendamine andis juurde musikaalsust. Lüürika liigid: 1)Eleegia- kaebelaul, algselt kaksikvärssides sisust olenemata luuletus, esit flöödi saatel söömingutel 2)Jamb- algselt pilkelaul 3)Meelika a)monoodiline- arenes välja Lespose saarel, teemad sõda, armastus, poliitika, vein b)koorimeelika- kuj. Välja Spartas. Seostus kultusega. Ette kandis koor, kes laulis, tantsis. Hümn, ood, epiniikoin. Esindajad: 1)Tyrtaios- teemad vaprus, sõjalised vägiteod, poliitika, häbivääristas reetmist, argust, kirj marsilaule 2)Anakreon- õukonnalaulik, luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest, jõudeelust. Kirjutas jumalate auks hümne
22. Mida kujutavad endast Homerose hümnid? Pidustusi pidi alustama hümniga jumala auks, kelle auks pidu peeti. "Homerose" nime all on jõudnud meieni seesuguste avahümnide kogu (33 hümni heksameetris). Nende lugude peategelasteks on jumalad ja nende teod (Apollon, Hermes, Dionysos). 23. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal? Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga? Vanakreeka poeesia jagunes zanriti: 1) Eleegia ja jamb 2) Koolilüürika ehk koorimeelika; lisaks tantsuline liikumine 3) Menoodiline lüürika ehk soololüürika, soolo esitus lüüra saatel Kreeka arhailise perioodi lüürika ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistust. Poeedid väljendavad pidulikku, ülevat meeleolu, kuid lauldakse ka kurbusest. Lüürikas torkab silma isikulisus, poeedid räägivad iseendast, enda nimel. Nimetus lüürika tuleb keelpilli lüüra nimetusest. Luulet esitati tavaliselt pillimängu saatel
need eeposed on ikka ühe autori looming. On väidetud, et Homeros on pimedate laulikute elukutse üldnimetus. -Tema eeposed: Ilias: Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odüsseia: Käsitleb Trooja sõja kangelase Odysseuse eksirännakuid ja kodusaarele Ithakale jõudmist. 13.Eleegia, jamb ja meelika Antiik-Kreeka lüürikas. - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. - Jamb on värsijalg, mis koosneb ühest lühikesest/rõhutust ja ühes pikast/rõhulisest silbist - Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja- , armastus- ja veinilaulud. Koorimeelika arenes Spartas. Palju alaliike: hümnid ülistuslaul jumalale, epiniikion
Kreeka sõna ,,lüürika" on tuletatud lüüra nimetusest ja tuli tarvitusele alles hellenismiajastul (4. Saj. eKr). Siis tähistati sellega laulude liike, mida kanti ette keelpilli, eeskätt lüüra saatel. Antiikajal säilitas lüüriline luule kaua aega seose laulmisega, muusikalise saatega (nt aulosega) ja osalt isegi rütmiliste kehaliigutustega, s. o. tantsuga. Järg-järgult muutus see seos, olenevalt laulude iseloomust, nõrgemaks ja katkes mõnikord sootuks. Nii eraldusid jamb ja eleegia varakult muusikalisest saatest, kuna lüürika teistel liikidel püsis kaua seos muusikaga hellenismiajastuni ja kauemgi. Neid viimaseid liike nimetati meelikaks. Nüüdisajal kasutatakse terminit ,,vanakreeka lüürika" laiemas mõttes, hõlmates ka lüüra saateta luuleliike. Antiikaegse klassifikatsiooni kohaselt tuleb kreeka lüürikas eristada eleegiat, jambi ja meelikat (lüürikat kitsamas mõttes. Tuleb sõnast melos, mis tähendab lauluga seotud, laulu. Eelkäijaks rahvalaul
Heinrich Schulmann (1822 1890) 1871.aastal korraldas väljakaevamised, avastas trooja asukoha. Eleegiline distihhon Simonidese epigramm Thermopylai kangelastele Rändaja tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: taitsime tõotuse siin // langenud viimseni me. Meelika Apolloni lüüra saatel esitatavad laulud (nt hümnid). Jaguneb monoodiliseks ja koorilüürikaks. Eleegia antiiklüürika liik, algselt oli leinalaul, mida esitati matusetalitusel või lahkunut meenutades. Jamb lüürika liik, mida esitati ilma muusikalise saateta, skandeerides (silma rõhutades). Dionysos veini-ja viljakusejumal. Protagonist esinäitleja, kõige tähtsam mees. Aischylos ,,Oresteia" (Kassandra) Agamemnon - Klytaimestra (Aigisthos) Iphigeneia Orestes Elektra ,,Aheldatud Prometheus" Euripides - ,,Medeia"
IJ koomikavorm,varjatud Värsivormis nägemus, Julia", armub pilge, öeldu on filos. poeem, 3 osa: Romeosse, kuid mõeldule vastupidine põrgu, puhastustuli ja nende armastus on paradiis, keelatud Jamb-kahesilbiline värsijalg, kus esimene silp on lühike v. rõhutu, teine aga pikk v. rõhuline Kelmiromaan e ,,Kuningas Lear"- Kerberos- Põrgu K pikereskne romaan- Shakespeare, võimu 3.ringi valvur, koer Hispaanias tekkinud pahed, Lear mõistab kolme peaga. Dante
on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria
isikus) väljendab ennast. · Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus. Mis on meetrika?Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Meetrum on rütmis sisalduv korrapärasus, mis tuleb selgeks teha lugemise käigus. On kindlapiiriline. Kutsub esile ootuse kordumise järele ja kõrvalekaldumisi adutakse rütmihälvetena. Süsteemid: silbilis-rõhuline, rõhuline, vabavärsiline, silbiline, välteline. Värsijalad: trohheus, jamb, daktül, anapest, spondeus, amphibrahh, kretikus. Mis on riim? Millised on erinevad riimiskeemid? Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Vanimaks peetakse algriimi. Traditsioonilistes värsivormides kasutatakse eelkõige lõppriimi. Eristus põhineb riimisõnade asendil värsis: alg,- sise- ja lõppriim. Vastavalt riimsõna silpidele
vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Luule - Luule on kuulamiskunst. Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. Värss - rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga.
tuues, nt ,,taevast sadas pussnuge", kus ei viita keegi sellele, mis taevast tavaliselt tuleb oluline on see, et sealt ei peaks tulema pussnuge. 8. Luule värsisüsteemid ja mõõdud Luules tekitavad eripärase rütmi värsijalad. Värsijalgade liigitus: o Trohheus ühele rõhulisele/pikale silbile järgneb üks rõhutu/lühike silp o Jamb ühele rõhutule/lühikesele silbile järgneb üks rõhuline/pikk silp o Daktül ühele rõhulisele/pikale silbile järgneb kaks rõhutut/lühikest silpi o Amfibrahh kahe rõhutu/lühikese silbi vahel on rõhuline/pikk silp Vabavärss on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu, kuid lähtutakse teatavast rütmitundest. 9. Metafoor ja selle eriliigid Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel.
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus,
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - ü...
Kiirelt visplevas rentslivees. Silbilis-prosoodilised värsisüsteemid · Silbilis-rõhuline · Silbilis-välteline · Vältelis-silbilis-rõhuline Värsimõõdu määratlemine silbilis-rõhulises süsteemis · Värsiühikuks on värsijalg, mis koosneb ühest rõhulisest ja ühest või kahest rõhutust silbist · Rõhu vahelejätt: - - pürriihius · Lisarõhk: + + spondeus Silbilis-rõhulise süsteemi värsimõõdud · Trohheus + - · Jamb -+ · Daktül +-- · Amfibrahh - + - · Anapest --+ Trohheus · + - + - + ± +- · Noorus mööda läks kui jõgi; · + ± + - + - + · muil kus naised, mängud, viin, · + - + - + - + - · minu hinge langes nõgi - · + - + - + - + · vaesus, häbi, tusk ja piin. · (A.Sang) Jamb
Kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh, anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Värss - lad. k. kirjarida. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid: a) silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja -langused
Värsisüsteemid kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE, PROSOODILINE, SILBILINE, SILBILISRÕHULINE, RÕHULINE, VABAVÄRSS, VÄLTELINE. Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid – värsi tõus, v värsi langus. Värsimõõt: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel, koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest). Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus , jamb, daktül. Trohheus kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike silp: Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Daktül kolmesilbiline värsijalg, rõhk esimesel silbil, järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist.
Odüsseuse tegelased: Odysseus, Telemachos, Penelope, Menelaos, Alkinoos, Lüürika mõiste, kujunemine, liigid, teemad, autorid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Mitmed lüürikažanrid pärinevad antiikkirjandusest eleegia jamb ja meelika. Lüürika teemad on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Tuntumad autorid on Solon ja Sappho Draamažanri tekkimine – eeldused, seos rahvaloominguga. Draamažanr teke oli umbes teatri tekkega ühel ajal (u 5.saj. ekr). Dramaatika allikaks olid head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega.
intervall - värsitüve sisesed nõrku positsioone (rõhutud) (viimik) - rõhutu osa värsitüvest, ülejääk (klausel) - luule seisukohast tähtis viimane silp, värsirõhk Rütmi korrastusalused - silpide arv / rõhk / välde (eesti keeles), rütmi korrastus sõltub keelest eesti keeles on 8 värsisüsteemi, ent kõik ei ole ühtviisi produktiivsed või tähtsad Tavalisemad värsijalad on: nb! - on arsis; u on teesis Binaarmõõdud x' x trohheus u x x' jamb u Ternaarmõõdud x' x x daktül uu x x' x amfibrahh uu x x x' anapest uu trohheus - ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb üks rõhutu või lühike silp (nt igav liiv ja tühi väli) jamb - ühele rõhutule või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp (nt toome helbed jätnud jumalaga
Rütmiliigenduse aluseks peetakse vastavat dispositsiooni inimese psüühikas, mis vajab rõhulise ja rõhuta vaheldumist. Rütm on niisiis sarnaste ning sarnaselt reastatud osade perioodiline kordumine. Meetrum luules ja takt muusikas märgivad rütmilist liikumist organiseerivate ühikute kindlat kordamist. Rütmiühikute (värsijalgade) perioodiline kordumine värsis moodustab meetrumi. * Üks pikk silp ja lühike silp annavad trohheuse (--V). * Vastupidises järjestuses tekib jamb (v--). * Üks pikk ja kaks lühikest tekitavad daktüli (--vv). Värsirida e. värss on kahe või rohkem kui kahe rütmiühiku (värsijala) ühtum. Kuidas inimene hakkas sõnu kordama rütmiskeemis, pole päris selge. Kindlasti tunnetas ta selle organiseerivat funktsiooni ja tajus ka alateadlikult elus esinevat kvantitatiivselt erinevate osakeste vaheldust. Paljud tööliigutused korrastuvad kindlas vahelduses; käsikivi ringiajamine, sõudmine, tule puurimine, kooditamine, tõlvaga pesu
anakruus - võib olla ka 0, ent enne värsitüve olevad rõhutu positisooiga rõhud (võib olla 1 / mitu silpi) värsitüvi - värsi põhiosa, mis algab lugemissilbi rõhulisest positsioonist ja kestab viimase rõhulise positsioonist (viimik) - rõhutu osa värsitüvest ülejääk intervall - värsitüve sisesed nõrku positsioone (rõhutud) (klausel) - luule seisukohast tähtis viimane silp? värsirõhk (nb! - on arsis; u on teesis binaarmõõdud x' x trohheus u x x' jamb u ternaarmõõdud x' x x daktül uu x x' x amfibrahh uu x x x' anapest u u 1. Silbiline ehk süllaabiline värsisüsteem (näiteks aleksandriin, haiku (5+7+5), tanka (5+7+5+7+7)) 2. Silbilisrõhuline ehk süllaabilistooniline värsisüsteem trohheus x' x Vaikne kena kohakene,
Poeetiline keel: Luuletus on vormisidusalt/stiilselt väljendatud sisu (A. Merilai). J. Wainright määratles keele viipelisuse: keele kõlalised ja rütmilised omadused aitavad edastada teatud rõhuasetust; keele areng on kahetine (funktsionaalne info edastamiseks ja poeetilis-viipeline kujundite ning kõlamustrite tarbeks). Vt Luule poeetika – Poeetiline stiil. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia
Värsijalg > rõhuline silp (värsijala tõus) + rõhuta silbid (värsilangused) Silprõhulised luuletused > ühtlustatud silbiarv Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. värsi tõus, v värsi langus - VÄRSIMÕÕT: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus, jamb, daktül. RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine
annaabi.ee 
