Ei tahtnud oma luuletusi avaldadagi aga sõprade õhutusel on avaldatud luulekogud. Talvik oli tundeline natuur, depressiivse olemusega ja kriitiline, isemeelne. Jättis pooleli Treffneri günaasiumi, põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla kaevanduses aasta aega. Pärnus lõpetas gümnaasiumi, läks Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda aga jättis ka selle pooleli. Abikaasa oli Betti Alver. Talvik rehabilideeriti 60nendatel aastatel. Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. Ta on pihtimuslik. Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku. Esimene luulekogu "Palavik" ilmub 1934 aastal. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning
Kuid siis oli juba hilja . Ta suri 01,12,1913. Tema luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel. Tema loodusluule kuulub Eesti luuleklassikasse . Loodus ei ole tema luules dekoratsioon, vaid nähtus iseendas ; realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tema armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus olulisel kohal on kordus ja rütm. Luuletaja tunnetas isamasaatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk. Luuletusi : Mets kohas ; Helin ; Isamaale ; minu luule ; lauliku talveüksindus ; must lagi on meie toal ; noor eestile ; kui tume veel kauaks ka sinu maa ; ta lendab mesipuu poole ; malillesideme võtaks. KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA JUHAN LIIV KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA JA RASKE SU KOOREM KANDA
Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus.Tundis seotust sügisega. 2 põhitooni : Valgusküllane optimism ja hall nukrus. Armastuslaulud- on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne,toob päikese ja peletab mure.Isamaa-valdavalt pihtimuslik, põimuvad ahastus ja lootus.Mõtteluuletused-kohati konarlikud ja lühikesed, iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk.Käsitleb tolle aja probleeme ning elunähtusi. 7. Nimeta Liivi 5 luuletust ,,Üle vee", ,,Rändaja", ,,Must lagi", ,,Sügis", ,,Lumehelbeke", ,,Nõmm" 8. Liivi jutulooming ( teemad, pealkirjad ) Realitlik külajuttude looja. ,,Kümme lugu", sisaldab realistlikke pilte külaelust."Käkimäe kägu", ,,Nõia tütar" 9
Teose põhiidee: Armastus, ausus, tarkus aitavad inimese kurjusest headusse. 3. Fancesko Petrarca 1304-1374 kirjutas itaalia keeles, pühendas Laurale, kes tema loomingus ingellik, õrn ja noorena surnud tütarlaps, keda luuletaja armastas terve elu. ,,Laulude raamat": ,,Madonna Laura elu ajal", ,,Pärast madonna Laura surma". Algul olid luuletused rõõmsad ja jumaldavad, hiljem nukrad, täis meeleheidet. Põhiosa luulest moodustasid sonetid (abba abba cdc dcd) Tema luule on pihtimuslik, kujutab autori siseheitlusi, kasutab huvitavaid võrdlusi, kõnekujundusi. 4. Giovanni Boccaccio 1313-1375 inspiratsiooni allikas Napolis kohatud neid Fimenta. Oma aja kohta oli avameelne. ,,Fimmeta" oli 1. autobiograafiline ja psühholoogiline romaan euroopa kirjanduses. ,,Dekameron" 100 novellist koosnev kogu, mida peategelased esitasid üksteisele 10 päeva jooksul. Novellide ümber on raamjutustus kuidas noored põgenevad linnast katku eest majast-majja ja jutustavad lugusid
tegelikult jätkata, Werther läks ära ning tappis end ära. Vahepeal püüdis teda unustada, kuid ei suutnud, lõpuks siis tappis, pani end riidesse, käskis abilisel tuua Lotte juurest püss, Werther kirjutas kirja, ning suri piinarikkalt, lasi endale silma, lamas öö läbi surnult maas, tõsteti voodi, siis suri. (Püssi laenates rääkis teistele, et läheb matkama). Wertheri kirjad. Kirjutatud kirja vormis, isiklikum, siirav, pihtimuslik. (Tapmine oli lisaots kirjavormile). Goethed süüdistati et tema teos oli ... ? Goethe tegeles ka luuletamisega: Intiimluule, Rahvalaulud, ning oodid ja hümnid (inspireeritud antiigist).
Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle on iseloomulikud teostes "Lageda taeva all" (1930) ja "Kivi südamelt" (1935), pihtimuslik inimkannatuste teema ja sõjatraagika tõusevad esile humanismiideest kantud kogumikus "Mureliku suuga". Marie Under põgenes 1944.a. Rootsi, töötas 1945 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust. M. Underi tähtsamad kogud on "Hääl varjust" ja "Rõõm ühest ilusast päevast". Under on eesti keelde tõlkinud "Valiku saksa uuemast lüürikast", C. Baudelaire'i "Väikesed poeemid proosas", M
ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Ta astus välja eetika ja moraali nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda
Kirjanikkude Liit hakkab lõhenema Töötas mitmetel juhtivatel kohtadel Mõjukas kirjanduspoliitik Looming 30-ndatel "Üle kodumäe" (1934) "Põhjavalgus" (1938) 1936/1937 kaks valimikku kodumaa lauludega Oli hetke juhtivamaid ja viljakamaid lüürikuid Rahutud argimõtted Luulesse ilmub rahvaluule kallak Looming näitab Visnapuu asumist Pätsimeelsete hulka Üle kodumäe Jaguneb tsüklitesse "Aeg" sotsiaalkriitiliselt pihtimuslik, süngetooniline "Üle kodumäe" biograafiline, idülliline piltluule "Maarjamaa laulud" kõige kontrastsemad heitlused iseendaga Visnapuu ja teater 1919 tõlkis kirgededraama "Salome" 1931 "Meie küla poisid" taunivad vastukajad 1933 "Madaam Sohk ja ta pojad" tõusiklikkust pilav 1933 "Otepää all" must-valge skeem 1934 "Killamägedel" revüülik lüüriline utoopia 1935 "Maa-alused" vähemõnnestund lastenäidend 1936 "Tõivupüha" ebaõnnestus
maise armastuse teemal. Ajaloolised teosed nagu ,,Kuulsaist meestest" (,,De viris illustribus", 1333), milles on esitatud mitme antiikse tegelase elulood (Makedoonia Aleksander, Pyrrhos, Hannibal jt.), jäi lõpetamata. Autori ajalookäsitus on uueaegne, renessanslik ning selles leidub vormimänglust ja osavat sõnanikerdust. Eesti keeles on Petrarca luulenäiteid ,,Renessansi kirjanduse antoloogias" (1984). Teosed eesti keeles: * "Secretum" (pihtimuslik filosoofiline traktaat). Tõlkinud ja eessõna: Ülar Ploom * Kiri Francesco Dionigile Borgo San Sepolcrost. Tõlkinud ja kommenteerinud Mari Murdvee * "Järeltulijatele" (memuaarid). Tõlkinud Heigo Sooman Luuletusi: * "Kevade tagasitulek". Tõlkinud Villem Ridala * "Kantsoon" (Le Rime, CCCXXIII). Tõlkinud Ain * 6 sonetti, madrigal ja kantsoon, tõlkinud Ain Kaalep * 3 sonetti ja "Surma triumf" (katkend). Tõlkinud ja saatesõna: Rein Raud
Liivi esimesed kirjanduslikud katsetused jäid 1880.aastatesse. Luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel (1894-1913) ning jõudis Gustav Suitsu toimetamisel luulekogu kaante vahele 1909.a. Juhan Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Proosa peateos on jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" oli oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel. *******************************************************
mõistusega. Tema esimestes kogudes ,,Mõrkjas tuul" ja ,,Öö valgus" domineerivad loodus-ja armastusmotiivid, kuid käesoleva aastatuhande teostes ,,Vaba langemine", ,,Homsed uudised" ja ,,Tulearm" süveneb Eeva läbi argiste ümbruste ja mälestuspiltide sündimisse, kasvamisse, vananemisse ja surma. Lüürilist melanhooliat ilmestavad kohati järsud üleminekud rõõmsamatele teemadele ning peen iroonia. Uusimat loomingut läbib pihtimuslik, aga samas peidetud suhe armastusse ja erootilisusse. Mitmetes novelli- ja lühiproosakogumikes loob Park nostalgilis-absurdseid mälestuspilte nii nõukogudeaegsest kui ka praegusest Eestist. Viimastes lugudes tuleb esile tänapäevase ühiskonna kritiseerimine, neis domineerib ahistus ja peategelaste eesmärgitu ringi sõelumine. Pargi proosale on iseloomulik tugev psühholoogiline jälgimine, nostalgilisus ja naisjutustaja vaatepunkt.
Kuulsaim uuendus sisemonoloog. VIRGINIA WOOLF (1882-1941) isa oli biograaf Leslie Stephen. Abiellus Leonard Woolfiga, kellega koos asutasid Hogarth Press kirjastuse. Alustas loomingut realistlikus stiilis. ,,Jacobi tuba" - korrapäraselt arenevast süzeest on loobutud. 1924 esines Cambridge's ettekandega, kitiseeris tradits jutustusmaneeri esindajaid. 1929. a ,,Oma tuba" esines ta naise loominguliste õiguste kaitsjana XX saj feministliku kirjanduse klassik. Pihtimuslik-isiklik ,,Proua Dalloway", esindusteos ,,Tuletorni juurde", sisemonoloogid, teadvuse vool ,,Lained", ühiskondlik-filosoofiline ,,Aastad". ,,TULETORNI JUURDE" mr ja mrs Ramsay 8 lapsega, Inglismaal mereäärses alevikus suve veetmas. Naabrid: kunstnik Lily Briscoe, leskmehest botaanik William Bankes, vana luuletaja mr Carmichael jt. I peatükk(Uks): 6-aastane poeg James tahab paadireisi (1 päev). Näiliselt ei toimu midagi pisitoimingud
See innustas Juhan Liivi uuesti kirjanikutööle, kuid oli juba hilja. Juhan Liiv suri 1. dets. 1913. a. kopsutiisikusse, ta maeti Alatskivi kalmistule. Looming Esimesed kirjanduslikud katsed võtsid aset 1880. aastatel. Temalt avaldus nii loodus-, armastus-, isamaa-, kui ka mõtteteemalisi luuletusi. Loodusluulele on iseloomulik tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Armastuslaulud on lühikesed ja tabavad pildistused. Isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootust (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti kä-sitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Proosa peateos on jutustus ,,Vari", mille juhtmõte oli luua realistlik vaade mõisniku ja talupoja suhetest. Tema ajalehejutustused, eriti ,,Peipsi peal" olid omas ajas värsked ja huvitavad.
1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseede kogu ,,Oma tuba". 20.saj feministlik kirjanik. Esines Camebridges ettekandega, millega kritiseeris jutustamismaneeri. Pihtimuslik romaan ,,Dalloway". ,, Tuletorni juurde ,, seda peetakse tema esindusteoseks. James Joyce ( 1882-1941 ) Sündis 2.veebruar 1882 ja suri 13.jaanuaril 1941. Pärit vaesest perest. Sündis Dublinis. Enamus elust elas Pariisis. Taunis iiri marurahvuslust ja briti. Õppis Dublini ülikooliss. Ütles lahti kirikust. Alustas kirjutamist luuletajana 1907 luulekogu ,,Kammermuusika". Esimene proosateos ,,Dublinlased" 1914. 1918 näidend ,,Pagulased". 1922 peateos ,,Ulysses". Tekitas
· ordu reformeerija vastureformatsiooni vastu: soovis usulist rangust · Contrareforma protestantliku reformi vastu, luterlaste vastu · reformatsioon=usupuhastus · 1540 katoliku kirik omakorda vastureformatsioon, algatajaks oli Teresa · surmajärgselt kuulutati ta pühakuks · Jaan Undusk ,,Quevedo" räägib ka Teresast, seal vastandub ta Quevedole · ,,El libro de su vida" Teresa elust · ,,Las moradas o Castillo interior" pihtimuslik proosa, kuidas jõudis usuni, mis Jumal talle tähendas Juan del Encina · õppis Sal Manca ülikoolis · oli paavst Leo X juures laulja ja muusik · viljakas kirjanik · lühinäidendid, farsilikud · Encima näidendid églogad farsilikud lühinäidendid · üks element hispaania draama kujunemisloos Gil Vincente (1465-1537) · portugallane, sündinud ja elanud Lissabonis · näitekirjanik: komöödiad ja tragikomöödiad
jutustab ning Uttersonil mõista laseb, et Hyde sisenes oma võtmega Jekylli majja. Kui teosel oleks vaid üks jutustaja, siis lugejal polnud võimalusi otsustada või arutleda sellest , missugune allikas on usaldusväärsem . Aga see fakt, et teoses on erinevad vaated paneb meid mõtlema ning kahtlema, et keegi võiks valetada. Need mõtted jäävad tuleviku mõtlemiseks, mis teeb teost põnevamaks Woolfi kõige isiklikum romaan, pihtimuslik „Proua Dalloway “ kajastub üksindus masendus ja surma. Arvan, et “Proua Dalloway” modernistlikkuse läbi psühhoanalüütilise prisma vaatlemine peaks raamatu lugemisefekti mõjutama vähem vaesustavalt kui vormiliste uuenduste rõhutamine. Woolfi teeb modernistiks eelkõige tema psüühika eripära, mis on psühhoanalüüsile uurimiseks avatud ja mis proosauuendustest leidis oma väljendusvahendid (siia hulka võiks arvata ka
Romaanis ,,Protsess" (1925, kirjutatud 19141915) kujutatakse ohtrate sümbolite abil bürokraatia hammasrataste vahele jäänud väikest inimest. Romaani peetakse autobiograafiliseks ehk kirjaniku enda kogemusel ja tunnetusel põhinevaks. Lisaks Kafka etnilisele taustale ja sünni- ning elukohale Euroopa südames asuvas mitmekeelses Prahas, andsid olulise varjundi kirjaniku loomingule suhted isaga. ,,Kiri isale" (1919) on pihtimuslik kirja vormis valminud essee, milles autor analüüsib oma natuuri, suhteid võimuka isaga ning nendest tekkinud vastuolusid. ,,Kiri isale" põhjendab suurel määral Kafka saatust ja loomingut. Lisaks peitub selle isikliku essee avaldamises huvitav paradoks. ,,Kiri isale" oli üks teostest, mille Kafka palus oma sõbral Max Brodil ära põletada (nagu ka ,,Protsessi" ja mõned teised väärtuslikud teosed autori loomingist). Kirjanikust ja
,,Teadvuse voolu" esimesi sõnastajaid Virginia Woolf sündis Londonis silmapaistva literaadi tütrena ja sai hariduse kodust. Uus lähenemisviis ilmnes kõigepealt tema lühiproosas, näiteks novellis ,,Kew Gardens" (1919), kus esitatakse Londoni botaanikaaia külastajate jutukatkeid, seejuures lugejale ütlemata, kes on kõnelejad. Tema teose ,,Kirjutamata romaani" tegevus toimub vagunis.Romaanis ,,Jacobi tuba" puudub järjepidavalt kulgev süzee. Woolfi kõige isiklikum romaan, pihtimuslik ,,Proua Dalloway" (1925) kajastub üksindus masendus ja surma painajalikkust. Romaani tegevus on kokku surutud ühte Londoni juunipäeva. Romaan ,,Tuletorni juurde" (1927), Woolfu tuntuim teos, on suuresti autobiograafiline.Teos jutustab Ramsayde perekonnast, abielupaari suhetest jne. Tema teos ,,Orlando tekitas segadust: selle fantaasiaküllase, teravmeelse romaani nimikangelaseks oli kirjaniku sõbratar Vita Sackville-West
komöödia" kommenteerijad. Pärast keiser Heinrich seitsmenda surma läks Dante benediktlaste mungaordu Santa Crace mägikloostrisse ja asus kirjutama "Jumalikku komöödiat". Dante tahtis luua omamoodi: kõike meenutada, kõik kokku koguda ja anda sellele elu. "Uus elu" Adressaadiks pole kuulaja vaid lugeja, kelle poole otsene pöördumine. Läbimõeldud tervik, mis seob üheks luule ja proosa. Klassikalised eeskujud: Boethuse "Filosoofia lohutus" ja Augustinuse "Pihtimused". Pihtimuslik ja filosoofiline raamat. Jutustab uuest inimesest armastavast inimesest. Kaovad kõik dokumentaalsed üksikasjad ebamaisse valgusesse, mida kiirgab Amor ning mis kujundab kõike enda ümber. Räägib Dantest ja tema jumaldatust Beatriceist. "Jumalik komöödia" · Värsivormis nägemus. Hingerännak teispoolses maailmas. Filosoofiline poeem- teekond pimedusest vaimuvalguse poole. · Sümbolid olulisel kohal, eriti arvude sümboolika, värvisümboolika. Nt. 1) 3
=Mõisteti kaks korda surma, aga see asendati väljasaatmisega 1465 =Pärast väljasaatmist andmed puuduvad Loomingus on individuaalsus Villon on pilklik, sarkastiline ,,Väike testament" 1456 ,,Suur testament" 1461 =Nendes pärandab tundeid jms Toob luulesse surmatantsu motiivi =Surma ees on kõik võrdsed On kuulsad ballaadid ="Ballaad poodutest" ="Ballaad kadedatest keeltest" Luule on kohati pihtimuslik Palju surma teemat Väga pilklik luule, naerab paljude inimlike pahede üle Naerab ka enese üle = ,,Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik, et varsti köie kaudu, süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik." Ballaadi lõpus katrään ehk nelikvärss ehk saade =Selles paneb kirja oma ballaadi juhtmõtte Irvitab ka naiste üle, kes ei suuda väärikalt vananeda Epitaaf hauakiri 2
näidend enamasti allegooriliste tegelastega. Koomiline teater: farss (lühinäidendid). Suuri sarnasusi Itaalia renessansi commedia dell’ arte’ga. Francois Villon: prantsuse luuletaja. Sünniaastal põletati Jeanne d’ Arc. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab Villoni luule silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Seotud kaklustesse, röövimistesse. „Väike testament“, „Suur testament“. Ballaadid, surmatantsu motiiv: pihtimuslik luule. Pilkeluule, vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. Elu ülekohtu vastu protestiv, surma ees naerev. Nt „Ballaad poodutest“. 6. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. Keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine Lääne-Euroopas XIV-XVI saj. Uusaja algus, pööre loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste poole.
" Romaani stiil on kõnekeelne ja püüab jäljendada keelekasutust, mis peaks olema iseloomulik 17 aastasele koolipoisile. Salinger kasutab tihti kordust (kordab mõtteid ja märksõnu), sest peategelane Holden tahab kuulajat veenda. Kõnekeelsusega taotletakse jutustuses ehtsust ja siirust, vastandudes lihvitud ja nö võltsile kirjanduslikkusele. Holden üritab võidelda reeglite vastu, samuti eirab reegleid romaani stiil. Jutustus on pihtimuslik ja sageli seisavad paberil Holdeni peas keerelnud mõtted, ei tohi aga unustada, et on olemas jutustaja, kes räägib minevikus toimunud sündmustest ja üritab neid põhjendada. Arvatavasti on Salingeri juttude tohutule populaarsusele noorte (ja ka vanade) seas kaasa aidanud nii paljudele südamelähedased teemad kui ka haarav stiil. Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel
Vähehaaval, erinevate tegelaste meenutuste kaudu avanevad minevikusündmused, samas taktis kulgeb esmatasand. Katku Villu ärkab kodulakas algab tekst ja sündmuste lineaarne kulg. "Elu ja armastus" huvikese inimkonnalt hoopis kahe inimese vahelisele suhtele. Kadunud on tõe ja õiguse panoraamsus, jäänud on kaga illusoorne lunastusotsing. "Ma armastasin sakslast" on stiililt väga erinev, esmakordselt minajutustus ja pihtimuslik päevikuvorm. Keskmes kahe noore inimese vaheline armastus. T looming muutub aja edasi minnes üha pessimistlikumaks, üha rohkem kibestumist inimliku pimeduse pärast. "Põrgupõhja uus vanapagan" on satiiriline allegooria. Lunastuse mõiste tühjendatakse igasugusest tähendusest. 7. Romaanisari ,,Tõde ja õigus" kui eesti proosaklassika keskpunkt. Tammsaare süvenemine Dostojevski loomingusse peegeldub just neis teostes.
ON kujutatud ideaal naine, kuid mitmes kohas on näha ka Aaviku iseendaga vastuollu minekuid. Ta kirjutab, et naine peab alluma täielikult mehele ja on temast madalam, samas kirjeldab ta Ruthi naise välimusega kui seesmiselt kui mehena. Ruth paneb naistele justkui mingid standardid paika. Aavik liigub Ruthis Antifeminismist feminismini. Rut´hi novell aga näib nagu mitte kuhugi jõudvana. Ruth on justkui Aaaviku pihtimuslik essee, on näga ka etteheiteid eesti kirjandusele. Ta üritab rahva tuua ueendusele näidates, et ruth oli arenenud, loeb maailma kirjandust, ta on kõrgelt mõtlev naine. Ruthis kirjeldab ta nagu ideaalset kirjandust, selline milline peaks olema Eesti kirjandus. ( võimeline looma ideesid, praktiline mõtlemine ja realistlik). Novell on boheemikat tekitav omas ajas, õrritamiseks, et äratada tähelepanu, kujutatakse
Teadvuse vool - ei kirjeldata tegelikkust, reaalseid sündmusi - keskendutakse inimese teadvuse, mõttete, tunnete kirjeldamisele - kirjanil läheb sügavale tegelase hinge - kogu teos on kirjutatud tegelase sisemonoloogina - puudub järjepidev süžee Woolfi looming - alustas realistliku kirjanikuna - uus lähenemisviis on nendes teostes: novell „Kew Gardens“ (1919), „Kirjutamata romaan“, „Jakobi tuba“, pihtimuslik „Proua Dalloway“ (1925), tuntuim romaan „Tuletorni juurde“ (1927), viimane romaan „Vaatluste vahel“ (1941) Maagilisrealistlik romaan Maagiline realism - pärast II maailmasõda - Ladina-Ameerika maadlus - realistlikku ellu põimiti indiaani rahvaluulest pärinevaid müütilisi elemente Tunnusjooned - oluline on see, kuidas fantastilised elemendid tekstis esinevad - sündmused toimuvad reaalsuse ja irreaalsuse piiril
Lugema hakates ongi selline meeleolu, et hakkad hooga lugema ja ootad, et midagi kähku juhtuks, kuid kahjuks ei juhtu. Kui Sa suudad tempo maha võtta ja süveneda, pakub see teos palju. Waltari tekst meenutab piltlikult öeldes ,,oja vulinat'' see on tema pealispind. Jutustamine on sujuv, seisundite ja sündmuste kirjeldused haaravad lugejat märkamatult endasse, nii nagu muinasjutuvestja juhatab kuulajad vahendatavasse maailma. Jutustuse teine plaan on pihtimuslik. Waltari usaldab lugejat, avab end tema ees kõigis läbielamistes. Ja on ka kolmas, kõige sügavam plaan, mis vormistab Waltari narratiivi lummuse see on müstiline, salapärane, lõpuni sõnastamatute vihjete plaan. Ahmisin süzeed, romaani seikluslikku pealispinda ja ekslesin vaaraode, preestrite, kuningate, tapluste ja orgiate, riikide ja rahvaste ning nende kommete rägastikus, mis jäigi lõpuks tabamatuks.
Dante Alighier (1265-1321) elas Firenzes, kuid pagendati sealt paavsti ja keisri omavahelise väitluse pärast, kus ta pooldas paavsti. Ta oli esimesi itaallasi, kes ladina keele kõrval võttis kasutusele itaalia keele. Dante isa sõbra tütart Beatrice'i ülistab ta oma teostes. Näeb teda esimest korda 9. aastaselt, 2.korda 18. aastaselt. Nad armusid, aga B abiellus teisega. ,,Uus elu"- pühendatud Beatricele. See on luulekogu, mis on kirja pandud uues, mahedas stiilis. Pihtimuslik armastusluule ühele naisele on uus asi. Kirjutab ka (filosoofilisi) traktaate (lühem kui romaan, pikem kui essee). Kirjutades religioonist kasutab rahvuskeelt. Kirjutas ,,Jumaliku komöödia", mida ise kutsus küll lihtsalt komöödiaks. Boccaccio lisas sõna ,,jumalik". Teos on jagatud kolmeks (põrgu, puhastustustuli, paradiis) ja igas osas on 33 laulu. Kirjas on tertsiinides (värsimõõt kolmele). Seal on numbri- ja värvisümboolika (punane-
Siiski on tema kirjandus väga klassitsistlik, eeskujuks antiigikirjanuds, Aisopose ja Phaedruse eeskujul. Kasutas riimitut vabavärssi värsid ei ole korrapärased. Eriti satiirilises ja pilkeluules kasutatakse vabavärssi. On kirjutanud ka novelle. Valmid (loomateemaline) 1668-1694. On vabameelne, meeleline, põhiliselt koomiline, pilkav, vaba väljendusega. ROMAAN (renessanss 17.sajand) Boccaccio oli uusajal üks tähtsamaid romaane ("Fiammetta" (pihtimuslik lühiromaan)). Hiliskeskaja rüütliromaanid olid enne renessanssi. Siis "Gargantua ja Pantagruel". 16.sajandil olid rüütliromaanid, eriti Hispaanias, kus hakati kirjutama mahukaid proosaromaane rüütlitest. Tähtsamad rüütliromaanid - "Amadis de Gaula" (Wales'i Amadis; 1508) Rodriguez de Montalvo, mahukas proosaromaan. Seiklus ja armastus. Amadis (noor rüütel, Wales'i kuninga ja soti kuninga tütre poeg) ja Oriana (Briti kuninga tütar). 5. mai
Peaaegu surmani kirjutas lüürilisi luuletusi Laurale. Canzoniere laulude raamatat, 366 luuletust, mille lõpetas vahetult enne surma. Suri ja maetud Badovasse (?). Loomingut eesti keeles kätte saada väga vähe. Tõlkinud ainult Ain Kaalep ja natuke Jüri Talvet. Näiteid ka ,,Tõrjumatus ääres". Proosast Secretum Ülar Ploomi tõlkes. Palju kirju on tal kirjutatud. Suurem osa värsskirjad heksameetris. Teine tsükkel kirju proosas. Kiri on pihtimuslik intiimne zanr. Tema kirjad on oluline etapp varases uusaegses essees. Secretum 1350 aasta paiku. Dialoogi vormis. Augustinuse ja Franciscuse vestlus. Ka sisepihtimus, kus kaks poolt autoris vestlevad. Teda on peetud ebalevalka autoriks ja see vast väljendab seda enim. Eeskujuks olnud Platoni dialoogid ja Cicero. Paljud on sel ajal kasutanud dialoogivormi, ka Erasmus näiteks. Canzoniere uusaegset lüürikat rajav teos, sest tuleb sisse palju rohkem
See andis jõudu edasiseks tegevuseks, aitasid ennast leida. Enda meelest on preester- lepitaja või sõdur- inimese vaimsuse eest võitleja-> kes oleme? Miks oleme? Sarnasus Baudelaire ja Dostojevskiga. Inimene peab kogema kõiki pahesid, et jõuda lunastuseni. Eksistentsialism- ainus lahendus vaimne uuestisünd ("Vabanemine"). Luule- hinge ja vaimu tõdemuse süntees, mis hoiab ära inimese vaimu alistumise reaalsusele ("Eleegia"). Ärkamine (mitte Talviklik).ta on pihtimuslik. Surm vs sakraalne iroonia. 1934 "Palavik" trotslik väikekodanluse vastu. Sünge ja painajalik, on tunda, et autor igatseb vaimset vabanemist. Tõdeb kurvastusega, et maailm on muutunud kaootiliseks, kultuuriväärtusi ei hinnata, tunded laostuvad. Leiab, et inimene on sulgunud endasse, ei leia kontakti üks ühega. Näitab selgelt inimese sisemisi vastuolusid ja nõrkusi. Toob välja looja siseheitlused, -vastuolud
Looduslüürika kuulub eesti klassikasse. Haigusperioodil oli Liiv loodusega väga lähedane, tajus seda vahetult. Loodusluulele omane: pisidetailid, isikustamine, kordused. Enim tundis Liiv seotust kurva ja porise sügisega. Luuletustes oli palju värve (kas valgusküllane ja optimistlik või hall ja nukker). ,,Sügise" (kaunid toonid), ,,Külm" (sünge ütlemisviis, keeleliselt mõjuv". Viljeles ka isamaalüürikat, mis oli pihtimuslik, kus põimuvad ahastus ja lootus. Teda teeb kurvaks, et kultuurile ei pöörata tähelepanu, kuid temas säilib lootus helgemale tulevikule. ,,Ta lendab mesipuu poole" (igatsus ja tõdemus, et kodumaa on kõige kallim), ,,Eile nägin ma Eestimaad" (Eesti oli luuletaja silmis näotu). 24. PILET M. BULGAKOVI ELU JA LOOMING , ,,MEISTER JA MARGARITA" F. TUGLASE ELU JA LOOMING , ÜHE NOVELLI ANALÜÜS Bulgakov (1891-1940) sündis Kiievis Vaimuliku Akadeemia õppejõu perekonda. Tema isa
Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Juhan Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastuslaule ka emast. Luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad need tolle aja probleeme ning elunähtusi. Kirjanik astus välja moraali ja eetika nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus.
tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. "Sügis" , "Lumehelbeke" ,"Talvine tihane" , "Külm" "Tulen, tulen" (kevad) Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. "Sa tulid" , "Mu viimane laul" , "Üks suu"(pühendatud emale) Tema isamaalüürika - on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule).Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad need tolle aja probleeme ning elunähtusi. Kirjanik astus välja moraali ja eetika nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. "Kui tume veel kauaks ka sinu maa
Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Juhan Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastuslaule ka emast. Luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad need tolle aja probleeme ning elunähtusi. Kirjanik astus välja moraali ja eetika nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus.
Pilet 11 1. J.W.von Goethe elu ja looming, ,,Faust” I osa Johann Wolfgang Goethe 1749-1832 (vaatamata pikale elueale püsis süda erksana!) Frankfurdis, isa oli jurist, keisri nõunik. Sai kodust hea hariduse, isa ja koduõpetajad kasvatasid. Astus 16-aastaselt Leipzigi ülikooli. Pandi juurat õppima, aga see ei huvitanud, hoopis loodusteadused, meditsiin, füüsika huvitasid. Maalis ka. Luuletab nooruslikult, tundeliselt. Kirjutab isikliku kogemuse pinnalt, teraapiline ja pihtimuslik luule. Vahepeal haige, siis jätkab õpinguid Strasbourgis, kus kohtub Herderiga. Luule-eeskujud on Homeros, Ossian ja Shakespeare. Otsib ja katsetab. 1773 „Götz von Berlichingen“ näitemäng, mis rääkis vaesunud aadlikust, kellest saab talurahva eesvõitleja. Tegu on ajaloolise isikuga, kuid lõpp on erinev – traagiline, sest Götz sureb vangitornis. Esimene katsetus Fausti-teemal, läbikirjutamine. Võtab eeskuju rahvaluulest
Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Ta astus välja eetika ja moraali nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse
halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Juhan Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastuslaule ka emast. Luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad need tolle aja probleeme ning elunähtusi. Kirjanik astus välja moraali ja eetika nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus.
Firenze oli valmis teda tagasi võtma, aga pidi avalikult oma pattu kahetsema. Dante aga keeldus. Ta suri Ravennas. ,,Jumalik komöödia" selle autorina teame teda, aga tal luulekogu ,,Uus elu ?"koosnes 30 luuletusest, mis olid põimitud proosajutustusega. Räägib Dante armastusest ühe kauni neiu, Beatrice vastu. Oli kohanud 9-aastasena., see tüdruk jättis endast kustumatu mälstuse. 18-aastaselt ta nägigi teda uuesti ja siis oli tegemist juba tõelise armastusega Pihtimuslik, filosoofiline ülestunnistus. Ei ole kindel kas Beatrice (tähendas -õndust kinkima) oli ikka pärisnimi, arvatakse, et varjunimi. Maist läbikäimist polnud, platooniline, vaimne ja hingeline armastus. Käib läbi ka surmateema. Beatrice isa surm viis mõtted sellele, et ükskord sureb ka Beatrice. Näeb ka unes nägemust ja peagi saab sõnumi et Beatrice on surnud. Annab analüüsiva pildi armastaja hingelistest elamustest. Pärast Beatrice surma pöördub Dante
annaabi.ee 
