võttis riided seljast ja sidus need kimpu ning ujus üle jõe Saksamaale. Seal lonkis ta Münsterisse hotelli ja helistas oma sõbrale doktor Martensile. Telefoni võttis vastu aga Martensi sekretär, kes ei soovinud meest sõbraga ühendada, kuna Schwarts ei soovinud igaks juhuks oma nime avaldada. Mehl tuli aga idee esindada end Heleni venna Georgina. Saades sõbra kätte püüdis ta talle igati märku anda kes temaga räägib, kuid Martens ei saanud aru, seejärel tuli Schwartsile meelde raamatutegelast nimed kelle järgi nad lapsepõlves üksteist kutsusid. Martens tundis lõpuks vana sõbra ära ja kutsus ta enda kabineti peale tööpäeva. Martens päris, et kuidas Schwarts Saksamaale sai ja miks ta sinna üldse tuli. Schwarts palus et sõber aitaks tal Helenile teatada tema Saksamaal viibimisest ja leiaks talle öömaja. Martens lubab tal ööbida oma kabinetis, kuid sel juhul peab ta hommikul lahkuma, et
võttis riided seljast ja sidus need kimpu ning ujus üle jõe Saksamaale. Seal lonkis ta Münsterisse hotelli ja helistas oma sõbrale doktor Martensile. Telefoni võttis vastu aga Martensi sekretär, kes ei soovinud meest sõbraga ühendada, kuna Schwarts ei soovinud igaks juhuks oma nime avaldada. Mehl tuli aga idee esindada end Heleni venna Georgina. Saades sõbra kätte püüdis ta talle igati märku anda kes temaga räägib, kuid Martens ei saanud aru, seejärel tuli Schwartsile meelde raamatutegelast nimed kelle järgi nad lapsepõlves üksteist kutsusid. Martens tundis lõpuks vana sõbra ära ja kutsus ta enda kabineti peale tööpäeva. Martens päris, et kuidas Schwarts Saksamaale sai ja miks ta sinna üldse tuli. Schwarts palus et sõber aitaks tal Helenile teatada tema Saksamaal viibimisest ja leiaks talle öömaja. Martens lubab tal ööbida oma kabinetis, kuid sel juhul peab ta hommikul lahkuma, et
Hanseatic Days medieval festival in 2010. Population 1 1 1 1 1 1 1 1 2 2 8 8 9 9 9 9 9 9 0 0 8 9 2 3 5 7 7 8 0 0 1 7 2 4 9 0 9 9 0 9 1 1 1 2 2 5 5 5 4 4 4. Notable Residents ● Gustav Fabergé, jeweller ● Johann Voldemar Jannsen, Estonian journalist and poet ● Paul Keres, chess grandmaster ● Lydia Koidula, poet ● Friedrich Martens, lawyer ● David Oistrakh, violinist ● Georg Wilhelm Richmann, German physicist ● David Samoylov, poet ● Olev Siinmaa, architect ● David Shrayer-Petrov, poet, fiction writer, translator, medical scientist ● Maxim D. Shrayer, author and literary scholar 5. Citizens of Honour ● 1886 Konstantin Possiet ● 1901 Friedrich Fromhold Martens ● 1934 Konstantin Päts ● 2007 Neeme Järvi ● 2008 Valter Ojakäär ● 2009 Jüri Jaanson 6. Pictures of Pärnu
Chemistry and Physics" koobalti (cobalt) sulamis- ja keemispunktid a) Kirjutasin otsingusse cobalt -> Melting, Boiling, Triple, and Critical Points of the Elements tabeli ning sealt saind vajaminevad andmed. b) 1495 c) 2927 4.2 Otsi andmebaasist ebrary raamatuid teemal "Global environmental change in Europe". a) Otsinguks panin Global environmental change in Europe d) Climate Change: An Integrated Perspective. (2000). / W. J. Martens, J. Rotmans : Kluwer Academic Publishers. [Online] ebrary (22.03.2014) 4.3. Raamatu otsing andmebaasist b) 5.14 Ground Water c ) GROUNDWATER AND ARSENIC: CHEMICALBEHAVIOR AND TREATMEN autorid : David B. Vance ja James A. Jacobs 4.4. Otsing Science Directi teatmeteostest. c) 5
*elulooraamat ,,Kallid kaasteelised" *tõlked ,,Othello" Teemad: *ajalooline proosa kasutab ajaloolisi isikuid ja sündmusi ning mõtleb ise juurde, teosed on ajalises järjekorras. *autobiograafiline proosa + ajalooline proosa nt ,,Wikmani poisid" ja ,,Tahtamaa" Veel teoseid: ,,Kolme katku vahel" tegelaseks Russow ,,Pöördtoolitund" Jannsen ,,Taevakivi" Masing, K. J. Peterson ,,Keisri hull" Masing, Faehlmann ,,Professor Martensi ärasõit" jurist Martens ,,Kolmandad mäed" J. Köler. Iseloomulik Krossile: *mõleb sõnu välja/kasut haruldasi sõnu nt:krõllis, nigrits *moodustab ise liitsõnu nt:ämmaisand *sidekriipsutamine nt: tont-teab-mis-meelne *võõrkeelsed sõnad/laused
Jaan Kross 8.c Biography He was born in Tallinn (19.02 1920 27.12 2007). 1928 1938 he studied at Jakob Westholm Grammar School. 1938 1944 he attended the University of Tartu. 1944 1946 professor in the Univerity of Tartu 1946 1954 spent in prison Career Jaan Kross was an Estonian writer. Wrote mostly novels and short stories ,,The Czar's Madman" has been considered Kross' best novel; it is also the most translated one. Was nominated several times for the Nobel Prize in Literature during the early 1990s Was named a People's Writer of the Estonian SSR (1985) Received the State Prize of the Estonian SSR (1977) In 1990 Kross won the Amnesty International Golden Flame Prize Family 1940 1949 he married Helga Pedusaar. 1954 1958 he married Helga Roos. They had a daughter Kristiina Kross (born in 1955). Jaan Kross married Ellen Niit in 1958. They had 3 children Maarja Undusk, EerikNiiles Kross and Märte...
This view north from the Donegual moutintains is very popular for a photographers. Lakes of Killarney They consist of three lakes - Lough Leane, Muckross Lake (also called Middle Lake) and Upper Lake. The lakes lie in a mountain-ringed valley starting in the Black Valley. Animals Ireland is known for not having any snakes and the only reptiles in Ireland are lizards. Some animals and sea life found in Ireland are: grey seals, pine martens, otters, red fox, rabbits, rodents, deer, badgers and goats. There are also many species of birds in Ireland, especially on the west coast where birds stop en route to other places. References http://www.lahinchhouse.com/things.htm http://www.irelandseye.com/aarticles/travel/nature/ http://en.wikipedia.org/wiki/Republic_of_Ireland#La http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/iirimaa.h http://www.earthyfamily.com/IR-geog.htm
Tallinna Polütehnikum Jaan Krossi looming Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arretee...
Intriigis esineb mõisa poolt, linn usaldab talle palvekirja koostamise ülesande. Liinid lõpevad-Falck lastakse lahti mõisast ja Rakvere linn kaotab ajaloolised õigused. Lootus jääb. Romaani keskpunktiks on eri sotsiaalsete rühmituste huvide vastandlikkus. Õigust otsitakse ühtedest ürikutest. ,,Professor Martensi ärasõit" (1984,pälvis J.Smuuli nimelise preemia, palju tõlgitud) Ajaliseks raamiks üks päev, venemaa välisministeeriumi nõunik Martens sõidab Pärnust pealinna, Valga jaamaperroonil tabab teda surm. (sellest ka pealkirja mitmetähenduslikkus). Sünni poolest eestlane,satub Peterburi vaestekooli, töötab end üles edukaks diplomaadiks, temast saab rahvusvaheline kuulsus, aga seisuse pärast on karjääri lagi ette määratud, isevalitsusliku venemaa teenimine diplomaadina toob esile eetilised probleemid. Amet eeldab kompromissi, mitte tõe väljaütlemist, muidu ei vajaks teda diplomaadina mitte keegi.
Pgenik vttis pakkumise vastu. Pgenik oli siiski umbusklik selle vra mehe suhtes. Lpuks mees tutvustas ennast, ta nimi oli Schwarts, ning hakkas oma elust pajatama. Ta oli aastaid paguluses elanud, kuna tema naise Heleni vend Georg andis ta les, ja hest kohast teise pgenenud. Seejrel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna. Teel peeti teda mitu korda kinni ja kontrolliti tema isikut. Lbi raskuste pses ta siiski Saksamaale oma naise Heleni juurde. Seejuures aitas teda ta sber doktor Martens, kes tal Heleniga kokku aitas saada. Schwarts kohtus Heleniga kirikus, sealt suundusid nende korterisse. Nad veetsid paar toredat peva koos. Seejrel oli Schwartsil aeg lahkuda, ta pidi minema Mnsterisse, sest ta oli oma kohvrid sinna jtnud ja oli sealsesse hotelli registreeritud. Helen laenas oma tuttavalt auto ja viis mehe Mnsterisse. Teel otsustas Helen, et pgeneb koos mehega. Nad leppisid kokku, et Helen viib auto tagasi ja tleb kodustele,
1872 sõlmiti Saksa, Vene ja Austria-Ungari vahel Kolmekeisriliit Dreikeiserbund . 1904 Saksamaa vastu sõlmisid Inglismaa ja Prantsusmaa Entente cordiale. 1907 Saksamaa vastu sõlmisid Inglismaa, Prantsusm ja Venemaa Antanti e Kolmik Kolmikliidu (Saksa, A-U, Itaalia) vastu (1879-82 kuni 1915). 19. saj lõpus kujunes Venemaast euroopalik riik Peterburg oli rikas ja kultuurne pealinn, kus elas 1897 kuni 12 tuhat eestlast, lisaks sajad tudengid. Kuulsaim eestlasest õigusteadlane oli Friedrich Martens (1845-1909). Lõpetas Peterburi Ülik 1867, al 1876 prof, alates 1881Välismin salanõunik, eriti kuulus rahvusvahel õiguse valdkonnas: Haagi I rahukonverents 1899 peategelasi, osales Venemaale eduka rahuleping koostamisel Venele kaotat sõjas Vene-Jaap vahel (1906). Haagi Rahvusvahelise Arbitraazitribunali üks loojatest ja selle alaline liige. Martens veenis kõrgpoliitikuid Euroopa ühinemise otstarbekuses - E ühinemine saab alguse riikidevaheliste suhete rangemast õiguslikust
õiguse normid olid loodud euroopa suurriikide või keskmiste riikide poolt peamiselt nende enda huvidest lähtudes.“ (Kristiina Rahv, 2013) Sel rahvusvahelise õiguse arengu perioodil arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon ning üritati luua ka kollektiivse julgeoleku süsteemi. Prantsuse revolutsioon ning Napoleoni sõjad ajendasid Euroopat vastureaktsioonina välja töötama mitmeid erinevaid rahvusvahelisi lepinguid. Nimekad juristid nagu C. Wolf, E. de Vattel, G. F. Von Martens jt andsid rahvusvahelise õiguse mõtestamisele olulise panuse. Antud perioodi lõpu iseloomulikuks tunnuseks võib pidada rahvusvaheliste konverentside hoogustumist, mille tulemusena võeti vastu mitmeid sõjaõiguse riikidevahelisi kokkuleppeid. 1.2 2.3. Rahvasteliidu loomisest kuni Teise maailmasõja lõpuni (1919-1945) Rahvusvahelise õiguse arengut on oluliselt mõjutanud Esimene maailmasõda. 1919. aastal
Zizzle 11 klass 2012 Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsism on kunstistiil, mis pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast-Egiptusest. Klassitsismi ...
• Olles kõigest 11-aastane esines ta juba solistina mängides orelipartiid Händeli ”Halleluuja” oratooriumist ”Messias”. • Määravaks tema edaspidises saatuses kujunes Miina Härma orelikontsert Suure- Jaani kirikus augustis 1891. Kui Miina Härma oli kuulnud noore Kapi orelimängu, soovitas ta isale kindlasti saata poiss õppima Peterburi Konservatooriumi. • Samal aastal asuski Artur Kapp koos isaga teele Peterburi poole, kus elas tema onu Feliks Martens. • Sisseastumiseksami sooritas ta suurepäraselt. Kui professor Louis Homilius palus poisil midagi improviseerida, siis kahtles isa kas ta sellega hakkama saab. Kui aga Artur oli improviseerimise lõpetanud, olevat professor Homilius isale öelnud: "Kallis kolleeg, te ei teagi, mida teie poeg oskab". • Õpingud konservatooriumis kulgesid edukalt, ning Kapil polnud ka materiaalseid probleeme nagu paljudel tema kaasmaalastel, kellel polnud Peterburis lähedaseid
Tabasalu Ühisgümnaasium GRUNGE Uurimistöö Kadre Ruth Peirumaa 8. A klass Juhendaja: Elen Ilves Tabasalu 2015 1 Sisukord Sis...
Sel ajal pandi kokku mitmeid dokumente ning kirjutati artikleid. Kuna tehnoloogia polnud veel küps (RSA-põhised kaardid puudusid) ning ühiskondlikut valmisolekut polnud, siis riigipoolne toetus projektile hääbus, mistõttu vaibus ka vastavasisuline tegevus. Praeguse Eesti ID-kaardi arenduse alguseks tuleb pidada 1997. aastat, mil tollase Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) sisemistes ringkondades algatati mõttearendus tulevase isikutunnistuse vormist. Sama aasta lõpul esitasid Tarvi Martens ja Ahto Buldas (Küberneetika AS) ning Jaan Priisalu (Hansapank) KMA-le ja Informaatikakeskusele projektikavandi ID-kaardi kasutuselevõtuks, mis nägi ette vähemalt 15-kuulist ettevalmistusaega. 1998. aasta algul toodi idee laiema avalikkuse ette ning sellest ajast peale on ID-kaardi areng läbinud mitmeid komisjone ja muid töövorme. Toonase siseministri nõuniku Tõnu Liik'i eestvedamisel kohtusid mitmed erasektori esindajad 10. märtsil 1998. 11. mail 1998. aastal
elukutseliste diplomaatidega. Pärast Napoleoni sõdu asutati peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit (lagunes 1830), et edaspidi vältida sõdu ja revolutsioone. Diplomaatiliste suhete ühtlustatud korraldamiseks sõlmiti ka üleeuroopalisi lepinguid. Haagi konverentsil 1899. aastal sõlmiti mitu lepingut sõjaõiguse ning tüliküsimuste lahendamise kohta. Asutati Rahvusvaheline Vahekohus, mille üks algatajaid oli eesti päritolu jurist Friedrich Martens. I maailmasõja järel loodi Rahvasteliit, II maailmasõja järel ÜRO, mis päris ka Haagi kohtu. Tänapäeval on tähtis rahvusvaheline dokument ÜRO põhikiri. Piirkondlikult on hulk riike seotud ka muude lepingusüsteemide (Euroopa Liit, Briti Rahvaste Ühendus, SRÜ). Infotehnoloogia mõju maailma arengule Infotehnoloogia areng on kujunenud ülivõimsaks maailma arengut mõjutavaks paradigmaks (näidiseeskujuks). Selle varju on jäänud 20. sajandi globaalprobleemid
com ) (06.11.2012) [URL] http://dx.doi.org.ezproxy.tlu.ee/10.1016/S0010-7824(98)00094-8 13) Anny Peters, Willy Jansen, Francien van Driel. May 2010. Reproductive Health Matters. The female condom: the international denial of a strong potential. 18, 35, 119-128. [Online] (http://www.sciencedirect.com) (06.11.2012) [URL] http://dx.doi.org.ezproxy.tlu.ee/10.1016/S0968-8080(10)35499-1 14) Marianne Callahana, Christine Maucka, Douglas Taylor, Ron Frezieres, Terri Walsh, Mark Martens. March 2000. Comparative evaluation of three TactylonTM condoms and a latex condom during vaginal intercourse: breakage and slippage. Contraception. 61,3, 205-215. [Online] (http://www.sciencedirect.com) (11.11.2012) [URL] http://dx.doi.org.ezproxy.tlu.ee/10.1016/S0010-7824(00)00096-2 15) Alice Kess. 18.06.2008. Naiste maailm. Kondoomid ja lateksiallergia. [Online] (http://naistemaailm.ee) (11.11.2012) [URL] http://naistemaailm.ee/seks/seks/11EF/ 16) Olga Iosifovna (ginekoolog)
SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. OECD AJALUGU .............................................................................................................. 3 2. OECD KRITEERIUMID JA EESMÄRGID ...................................................................... 4 3. OECD JA EESTI ................................................................................................................ 5 4. ORGANISATSIOONI TOIMIMINE ................................................................................. 7 5. ÜLEVAATED JA ANALÜÜSID ..................................................................................... 10 6. OECD KUI KIRJASTAJA ...................
P o r g a s s a a r, Kristina; A l j a s, Eva-Grete; K u u s k e m a a, Jüri. Tallinn: Medieval capital. Tallinn: PhotoTour I Choir II Body III Vestry IV Chapel of the Freiherr von Güldenbandt V St. George's chapel VI The Fersen's sepulchar chapel VII Chancery of congregation room IX southwest chapel 1. Nicolaes Millich Epitaph of Johan Hastfer 1676 2. Box of the Mannteufels 1750s 3. Box of Patkuls 2nd quarter of the 18th cent. 4. Hermann Berents and Hinrik Martens Golgotha group on the transverse beam of the triumphal arch 1694 5. Arent Passer Grave slab of Otto von Uexküll 17th century 6. Arent Passer Perts of Carl Horn's sarcophagus 1601 7. Arent Passer Grave monument of Pontus de la Gardie 1589-95 8. Christian Ackermann Reredos 1694-96 9. Hans von Aken Epitaph of Olaf Ryning 1594 10. Arent Passer Grave monument of Casper von Tiesenhausen 1599 11. Grave monument of Ferdinand von Tiesenhausen 1806 12
Vajalik on teada mõningaid reegleid ja tavasid, et elektroonilises suhtluses edukas olla. Selleks jagab suuniseid võrgu etikett. Arvutid on saavutanud kindla positsiooni inimeste vahelises suhtlemises. Edaspidiseks võib neile ennustada positsioonide kindlustumist nii isiklikes suhetes, ajaviites, firmasiseses kommunikatsioonis ja firmade vahel. Kasutatud kirjandus D. Belson "The Network Nation Revisted." Bachelor-Thesis, on-line web.cc.stevens tech.edu/~dbelson/thesis.html T. Martens "Interneti protokollistik Eestis.", Arvutimaailm nr. 6, 1994. J. S. Quarterman "Computer Networks and Conferencing Systems Worldwide.", on-line: http://www.mids.org/mids/matrix/index.html T. Rammo "Käitumine Internetis.", Arvutimaailm nr. 2, 1995. K. Tammemäe "Emootikumid arvutivõrkudes.", Arvutustehnika ja Andmetöötlus. nr. 1, 1994. T. Toomere "Arvutimaailm - infoajastu subkultuur?!", Arvutimaailm nr. 7, 1995. "Arvutiuudised.", Arvutimaailm nr. 4, 1993.
o normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon, korduvalt üritati luua kollektiivse julgeoleku süsteemi. Perioodi lõpul hoogustus rahvusvaheliste konverentside korraldamine, 1899. ja 1907. aastate Haagi rahukonverentsidel võeti vastu mitmeid sõjaõiguse konventsioone. Lõppes koloniaalekspansioon. Nimekaid autoreid: Wolf, Vattel, Martens, Pufendorf, Austin. 1919-1945 (Rahvaste Liidu loomine kuni Teise maailmasõja lõpp) II Maailmaõja võitjad lõid 1919.a Rahvasteliidu, et vältida relvakonflikte, ent samas ei sätestanud Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg'i pakt. Hakati pöörama tähelepanu üksiku kaitsele (orjuse, orjakaubanduse keelustamine, vähemuste kaitse)
Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925; 1929 Aristide Briand; Olgem eestlased aga saagem ka Eurooplasteks! EUROOPA LIIDU LOOMINE 9 mai 1950.a esitab Robert Schuman deklaratsiooni, millega tehti ettepanek asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ); 18 aprill 1951.a kirjutati alla Pariisi kokkulepe; 1957.a kirjutati alla Rooma lepingutele: - Euroopa Majandusühendus (EMÜ) - Euroopa Aatomienergiaühendus
normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon, korduvalt üritati luua kollektiivse julgeoleku süsteemi. Perioodi lõpul hoogustus rahvusvaheliste konverentside korraldamine, 1899. ja 1907. aastate Haagi rahukonverentsidel võeti vastu mitmeid sõjaõiguse konventsioone. Lõppes koloniaalekspansioon. Nimekaid autoreid: Wolf, Vattel, Martens, Pufendorf, Austin. 1919-1945 (Rahvaste Liidu loomine kuni Teise maailmasõja lõpp) II Maailmaõja võitjad lõid 1919.a Rahvasteliidu, et vältida relvakonflikte, ent samas ei sätestanud Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg’i pakt. Hakati pöörama tähelepanu üksiku kaitsele (orjuse, orjakaubanduse keelustamine, vähemuste kaitse).
sajandil 18 saj tekib loomuõiguslikule vastuseis see on liiga spekulatiivne. Igaüks on loomuõiguslik jurist see ei aita meid edasi. Tegelik rahvusvaheline õigus peab tuginema tegelikul riikide praktikal- saame rääkida ainult sellest, mida riigid on kokku leppinud. Nad hakkavad rõhutama lepingut see ei pea olema kirjas, nt lihtsalt tegevus. Tuntuim teoreetik on sveitslane Vattel. Vatteli arust on riigid oma õigussuhetes võrreldavad inimestega enda õigussuhetes. Georg von Martens paneb aluse esimele lepingute publitseeritud kogu sarjale see ongi rahvõ. 19.sajandi rahvusvahelist õigust iseloomustavad: - öeldakse et rahvõ kehtib kristliku rahva vahel, tsiviliseeritud rahvaste vahel. Hiinas nt. *ekstraterritoriaalsed lepingud hiinalstel puudub jurisdiktsioon inglaste asjus. Ainult tsiviliseertud kohus saab kohut mõista inglaste üle. Seda rakendatakse ka baltikumile sakslased on kõrgema tsivilisatsiooniga.
sõdureid näinud sveitslane H. Dunant Punase Risti esimese mitteriikliku rahvusvahelise organisatsiooni. Seega kiirendas sõda Euroopa ühendamise mõtte arengut. Poliitiliste, majanduslike ja teaduslike suhete tõttu oli rahvusvaheliste organisatsioonide vajalikkus ilmselge, 19. sajandil kiirenes sidepidamine ja riikide sõltuvus üksteisest suurenes. Pärnust pärit, Venemaa välisministeeriumis salanõunikuna töötanud Friedrich Martens (kellest Jaan Kross on kirjutanud romaani ,,Professor Martensi ärasõit") oli samuti üks neist, kes pidas vajalikuks Euroopa ühendamist rahu tagamise eesmärgil. 1889 loodi Panameerika Liit (Ameerika riikide organisatsioon). Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks
1975 Taevakivi - Kr. J. Peterson ja O. W. Masing 1975 Kolmandad mäed – Johann Köler keskseks tegelaseks, teeb greskot Tallinna Kaarli kirikule. Tekivad samuti eetilised probleemid. 1978 Keisrihull – Timotheus von Bock – peategelane on isemoodi. Ta on saksa päritolu mõisnik. 1982 Rakvere romaan 1982 Professor Martensi ärasõit – peategelaseks on 19nda sajandi lõpu 20nda sajandi alguse silmapaistev Vene diplomaat F. Martens, kes oli väga lähedal ka Nobeli rahupreemia saamisele. Kujutamislaad on erandlik, sest see on sisemonoloogi kaudu antud. Kross hakkab sellel ajal järjest selgemini ajalooliste tekstidega liikuma kaasajale lähemale. 1987 Vastutuulelaevad – Bernhard Schmidt leiutas vastutuult purjetava paadi. Tegelase prototüüp oli päris Naissaarelt. 1988 Wikmai poisid – tegemist värvikate karakteritega ning
· Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier
sveitslane H. Dunant Punase Risti esimese mitteriikliku rahvusvahelise organisatsiooni. Seega kiirendas sõda 7 Euroopa ühendamise mõtte arengut. Poliitiliste, majanduslike ja teaduslike suhete tõttu oli rahvusvaheliste organisatsioonide vajalikkus ilmselge, 19. sajandil kiirenes sidepidamine ja riikide sõltuvus üksteisest suurenes. Pärnust pärit, Venemaa välisministeeriumis salanõunikuna töötanud Friedrich Martens (kellest Jaan Kross on kirjutanud romaani ,,Professor Martensi ärasõit") oli samuti üks neist, kes pidas vajalikuks Euroopa ühendamist rahu tagamise eesmärgil. 1889 loodi Panameerika Liit (Ameerika riikide organisatsioon). Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis
riik.ee/dhp/publ/Juhend_rk1.PDF (27.05.2008) 9. Eriolukorra seadus - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=189806 (27.05.2008) 10. EVS-ISO 11799:2005 Informatsioon ja dokumentatsioon - Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide hoiunõuded 11. EVS-ISO 15489-1 Informatsioon ja dokumentatsioon Dokumendihaldus 12. EVS-ISO/IEC TR 13335-3:1999 Infotehnoloogia - Infoturbe halduse suunised. Osa 3: Infoturbe halduse meetotid 13. Hanson Vello, Buldas Ahto, Martens Tarvi, Lipmaa Helger, Ansper Arne, Tulit Viljar. Infosüsteemide turve. Küberneetika AS Tallinn 1997 - http://www.cyber.ee/dokumendid/lisamaterjalid/turvarisk.pdf (27.05.2008) 83 14. Helinurme, A. Andmeturbe infotehnoloogilised meetodid. Loengumaterjalid - http://helinurm.tpt.edu.ee/itorg/A7/Andmeturbe%20infotehnoloogilised %20meetodid.doc#_Toc32475721 (27.05.2008) 15
sellest, kuidas kõrvale hiilida kohustuslikust väeteenistusest. Üks toru sülgas noored vene, teised saksa sõjaväkke. Viimane oli leebem. Tahetakse Tallinnast Helsingisse sõita tühjades kütusetsisternides, tuli aga surm. Romaanid 1982 ,,Rakvere romaan" linn sai Põhjasõjas kannatada, vastuolu linn ja Tiesenhausenite mõisa vahel, mis on paremal järjel ja hakkab lolukorda ära kasutama. Linn kaotab. 1984 ,,Professor Martensi ärasõit" palju monolooge ja mõtisklusi. Martens on Audru köstri poeg, jäi lapsena orvuks, sattus Peterburi vaestekooli, töötas end üles, hea juriidilise haridusega. Martens jäi ööseks raudteejaama, sest hakkas Peterburi minema, aga otsustas rongilt maha minna ja suri. Pärnuga seotud mees, rahvusvahelise õiguse lõpetanud mees, oli Vene tsaaririigi üks parimaid diplomaate, kes 1909 pidi saama Nobeli rahupreemia. 1987 ,,Vastutuulelaev" Schmidt, Eesti päritolu mees Naissaarelt, tehniliste huvidega, jäi aga paremast käest ilma
t�hendust. ******* Anon��mne Brugge maalikunstnik, kes oli tegev 16. sajandi esimesel poolel, on saanud tingnime �marp�sksete Madonnade Meister. Stiili poolest meenutavad tema maalid Gerard Davidi ja Ambrosius Bensoni k�pseid t�id, kuid eristuvad siiski inimeste �maralt maalitud n�gude poolest, millest on tulnud ka autorim��ratlus. Siin esitletud v�ljapeetud ja pea jumalikku rahu kandvat altarimaali ning veel seitset teost on kunstiloolane Didier Martens 2000. aastal nimetanud �marp�sksete Madonnade Meistrile omistatud teostest parimaiks. See teos on nn. sacra conversazione (p�ha vestlus) � formaat, mis p�rineb itaalia renessansi perioodist ja kus �hel pildil hakati kujutama koos erinevate ajastute p�hakuid. Neitsi Maarja ja Jeesuslaps on esilet�stetutena teose keskmes, fooniks haljendav maastik. Maarja ja lapsukese eest kannavad hoolt kaks meessoost ja kaks
rahvusvaheline kokkulepe. Lepingud ja tavad moodustavad kokku normid, mille abil toimub rahvusvaheline suhtlemine. Neid norme nimetatakse rahvusvaheliseks õiguseks. Diplomaatiliste suhete ühtlustatud korraldamiseks sõlmiti ka üleeuroopalisi lepinguid.1899. aastal toimunud Haagi konverentsil sõlmiti mitu lepingut sõjaõiguse kohta ning tüliküsimuste lahendamiseks. Asutati Rahvusvaheline Vahekohus, mille üks algatajaid oli eesti päritoluga jurist Friedrich Martens. Esimese maailmasõja järel loodi Rahvasteliit, Teise maailmasõja järel loodi ÜRO, mis päris ka Haagi kohtu. Tänapäeval on tähtsaks rahvusvaheliseks dokumendiks ÜRO põhikiri. Piirkondlikult on hulk riike seotud ka mitmete muude lepingute süsteemidega (Euroopa Liit, Briti Rahvaste Ühendus, SRÜ).Vastastikuste seoste olemasolu tingib ka globaalsete kliimaprobleemidega tegelemise. Kliimakokkulepetest on oluline ÜRO kliimamuutuste
Üks toru sülgas noored vene, teised saksa sõjaväkke. Viimane oli leebem. Tahetakse Tallinnast Helsingisse sõita tühjades kütusetsisternides, tuli aga surm. Romaanid 1982 ,,Rakvere romaan" linn sai Põhjasõjas kannatada, vastuolu linn ja Tiesenhausenite mõisa vahel, mis on paremal järjel ja hakkab lolukorda ära kasutama. Linn kaotab. 1984 ,,Professor Martensi ärasõit" palju monolooge ja mõtisklusi. Martens on Audru köstri poeg, jäi lapsena orvuks, sattus Peterburi vaestekooli, töötas end üles, hea juriidilise haridusega. Martens jäi ööseks raudteejaama, sest hakkas Peterburi minema, aga otsustas rongilt maha minna ja suri. Pärnuga seotud mees, rahvusvahelise õiguse lõpetanud mees, oli Vene tsaaririigi üks parimaid diplomaate, kes 1909 pidi saama Nobeli rahupreemia. 1987 ,,Vastutuulelaev" Schmidt, Eesti päritolu mees Naissaarelt, tehniliste huvidega, jäi aga paremast käest ilma
rahvusvaheline kokkulepe. Lepingud ja tavad moodustavad kokku normid, mille abil toimub rahvusvaheline suhtlemine. Neid norme nimetatakse rahvusvaheliseks õiguseks. Diplomaatiliste suhete ühtlustatud korraldamiseks sõlmiti ka üleeuroopalisi lepinguid.1899. aastal toimunud Haagi konverentsil sõlmiti mitu lepingut sõjaõiguse kohta ning tüliküsimuste lahendamiseks. Asutati Rahvusvaheline Vahekohus, mille üks algatajaid oli eesti päritoluga jurist Friedrich Martens. Esimese maailmasõja järel loodi Rahvasteliit, Teise maailmasõja järel loodi ÜRO, mis päris ka Haagi kohtu. Tänapäeval on tähtsaks rahvusvaheliseks dokumendiks ÜRO põhikiri. Piirkondlikult on hulk riike seotud ka mitmete muude lepingute süsteemidega (Euroopa Liit, Briti Rahvaste Ühendus, SRÜ). Vastastikuste seoste olemasolu tingib ka globaalsete kliimaprobleemidega tegelemise. Kliimakokkulepetest on oluline ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (inglise UN
Lepingud ja tavad moodustavad kokku normid, mille abil toimub rahvusvaheline suhtlemine. Neid norme nimetatakse rahvusvaheliseks õiguseks. Diplomaatiliste suhete ühtlustatud korraldamiseks sõlmiti ka üleeuroopalisi lepinguid.1899. aastal toimunud Haagi konverentsil sõlmiti mitu lepingut sõjaõiguse kohta ning tüliküsimuste lahendamiseks. Asutati Rahvusvaheline Vahekohus, mille üks algatajaid oli eesti päritoluga jurist Friedrich Martens. Esimese maailmasõja järel loodi Rahvasteliit, Teise maailmasõja järel loodi ÜRO, mis päris ka Haagi kohtu. Tänapäeval on tähtsaks rahvusvaheliseks dokumendiks ÜRO põhikiri. Piirkondlikult on hulk riike seotud ka mitmete muude lepingute süsteemidega (Euroopa Liit, Briti Rahvaste Ühendus, SRÜ). Vastastikuste seoste olemasolu tingib ka globaalsete kliimaprobleemidega tegelemise. Kliimakokkulepetest on oluline ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (inglise UN Framework
8. Kordamisküsimused.............................................................................................................72 2 1. Sissejuhatus Käesoleva loengukonspekti koostamisel on kasutatud veebisaitides www.arvutiweb.ee, www.howstuffworks.com avaldatud materjale, samuti kirjandust autoritelt T. Tilk, T. Martens, A. Mägi, J. Pihlau jt., ajakirjas Arvutimaailm avaldatud artikleid, EMA õppejõu M.Kirikali poolt koostatud materjale jne. Arvuti tuleneb inglisekeelsest sõnast Compute(r), mis tähendab arvutama e. arvuti. Siit siis ka eestikeelne sõna arvuti. Paar aastakümmet tagasi kasutati eesti keeles ka sõna raal. Seda seoses tolleaegsete suurte ja kohmakate arvutite (nn. Mainframe) nimetusena. Rääkides elektronarvutitest, mille esiisaks oli arvuti ENIAC , siis nende tööprintsiibid töötas
välisesindused elukutseliste diplomaatidega. Pärast Napoleoni sõdu asutati peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit (lagunes 1830), et edaspidi vältida sõdu ja revolutsioone. Diplomaatiliste suhete ühtlustatud korraldamiseks sõlmiti ka üleeuroopalisi lepinguid. 1899. aastal asetleidnud Haagi konverentsil sõlmiti mitu lepingut sõjaõiguse kohta ning tüliküsimuste lahendamiseks. Asutati Rahvusvaheline Vahekohus, mille üks algatajaid oli eesti päritoluga jurist Friedrich Martens. Esimese maailmasõja järel loodi Rahvasteliit, Teise maailmasõja järel loodi ÜRO, mis päris ka Haagi kohtu. Tänapäeval on tähtsaks rahvusvahelise õiguse dokumendiks ÜRO põhikiri. Piirkondlikult on hulk riike seotud ka mitmete muude lepingute süsteemidega (Euroopa Liidu, Briti Rahvaste Ühenduse, SRÜ jne raames). Vt Tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. Infotehnoloogia areng on kujunenud ülivõimsaks maailma arengut mõjutavaks
sveitslane H. Dunant Punase Risti esimese mitteriikliku rahvusvahelise organisatsiooni. Seega kiirendas sõda Euroopa ühendamise mõtte arengut. Poliitiliste, majanduslike ja teaduslike suhete tõttu oli rahvusvaheliste organisatsioonide vajalikkus ilmselge, 19. sajandil kiirenes sidepidamine ja riikide sõltuvus üksteisest suurenes. Pärnust pärit, Venemaa välisministeeriumis salanõunikuna töötanud Friedrich Martens oli samuti üks neist, kes pidas vajalikuks Euroopa ühendamist rahu tagamise eesmärgil. 1889 loodi Panameerika Liit (Ameerika riikide organisatsioon). Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku
Põgenik oli siiski umbusklik selle võõra mehe suhtes. Lõpuks mees tutvustas ennast, ta nimi oli Schwarts, ning hakkas oma elust pajatama. Ta oli aastaid paguluses elanud, kuna tema naise Heleni vend Georg andis ta üles, ja ühest kohast teise põgenenud. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna. Teel peeti teda mitu korda kinni ja kontrolliti tema isikut. Läbi raskuste pääses ta siiski Saksamaale oma naise Heleni juurde. Seejuures aitas teda ta sõber doktor Martens, kes tal Heleniga kokku aitas saada. Schwarts kohtus Heleniga kirikus, sealt suundusid nende korterisse. Nad veetsid paar toredat päeva koos.Seejärel oli Schwartsil aeg lahkuda, ta pidi minema Münsterisse, sest ta oli oma kohvrid sinna jätnud ja oli sealsesse hotelli registreeritud. Helen laenas oma tuttavalt auto ja viis mehe Münsterisse. Teel otsustas Helen, et põgeneb koos mehega. Nad leppisid
"Kolmandad mäed" 1975 ühe sündmuse lugu, tegelane Johann Köler. "Keisri hull" peategelane Timotheus von Bock, erandlikum peategelane kui mõni teine. Aadlimees, aadlikuks sündinud, ei liigu kuhugi alt üles, pigem ülevalt alla. Romaan antud Jakob Mätiku päevaraamatu kaudu. Liikunud alt üles ja jõudnud seisustevahelisele maale. "Keisri hullu" võimalik võtta NL võrdpildina. 1982 "Rakvere romaan" Rakvere linna õiguste saamine. 1984 "Professor Martensi ärasõit" Martens oli lähedal Nobeli preemia saamisele. Jutustamisaeg vastab ühele rongisõidu ajale, tegevus 7. juunil 1909, lõppeb Martensi surmaga. Tegevus rongis ja Martensi peas. Modernistlik viis jutustamiseks. Jõuliselt ja veenvalt läbikirjutatud tekst, ühtpidi realismiga seos olemas, teistpidi liigutab ära - taustalugu, et elanud varem Fr. Martensi nimeline mees, hakkab tunduma, et 89-aastase faasinihkega hakkavad sündmused korduma, õrn müstiline
Sacris qua Profanis" (1666). The book is written in Latin and describes the Sumxu as being like a cat. The engravings would have been done from descriptions or rough sketches rather than from life. Kircher was a scholar rather than a missionary and he relied on the expert knowledge of those who had travelled to China, such as Boym and one of Kircher's former students, Martino Martini. Kircher's description of the sumxu referred to it as a domestic animal similar to a cat (in Europe, martens were also known as "tree cats"). He described it as black and saffron coloured with splendid hair. Following Boym's description, Kircher also mentioned that the Chinese tamed this creature and put a silver collar around its neck. It was an avid hunter of mice and was rare and valuable. The creature depicted, while similar to Boym's illustration, was the size of a small bear and is shown chasing deer, rather than mice!
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
O.; Lane, Robert C. Euroopa Ühenduse õigus. Sissejuhatus. Tartu, 1993. Degenhart, C. Staatsrecht I. 2., neubearb. Aufl. Heidelberg, 1986. Eckhardt, W.; Schmidt, L. Einführung in die Rechtswissenschaft. Neubearb. Aufl., 25- 27 Jsd. Heidelberg, 1977. Eliser, R. Haldusõiguse üldosa. Autoriseeritud konspekt. Tartu, 1939. Eliser, R. Valik peatükke haldusõiguse teooriast. I. Autoriseeritud konspekt. Kooskõlastatud prof. dr. A.T. Kliimanni ülikoolikursuse kavaga. Tartu, 1939. Erichsen, H.-U.; Martens, W. Allgemeines Verwaltungsrecht. 9., neubearb. Aufl. Berlin; New York, 1992. Ermann, W. Handkommentar zum Bürgerlichen Gesetzbuch. 8., neubearb. Aufl. 1. Band. Münster, 1989. Fleiner, F. Institutionen des deutschen Verwaltungsrechts. Achte, neubearb. Aufl. Tübingen, 1928. Forsthoff, E. Lehrbuch des Verwaltungsrecht. Band I. Allgemeiner Teil., 10., Aufl. München, 1973. Freund, E. Cases an administrative law. St. Paul. (Minn), 1978. Fritz, R. Handbuch des Fachanwalts. Verwaltungsrecht. 2
O.; Lane, Robert C. Euroopa Ühenduse õigus. Sissejuhatus. Tartu, 1993. Degenhart, C. Staatsrecht I. 2., neubearb. Aufl. Heidelberg, 1986. Eckhardt, W.; Schmidt, L. Einführung in die Rechtswissenschaft. Neubearb. Aufl., 25- 27 Jsd. Heidelberg, 1977. Eliser, R. Haldusõiguse üldosa. Autoriseeritud konspekt. Tartu, 1939. Eliser, R. Valik peatükke haldusõiguse teooriast. I. Autoriseeritud konspekt. Kooskõlastatud prof. dr. A.T. Kliimanni ülikoolikursuse kavaga. Tartu, 1939. Erichsen, H.-U.; Martens, W. Allgemeines Verwaltungsrecht. 9., neubearb. Aufl. Berlin; New York, 1992. Ermann, W. Handkommentar zum Bürgerlichen Gesetzbuch. 8., neubearb. Aufl. 1. Band. Münster, 1989. Fleiner, F. Institutionen des deutschen Verwaltungsrechts. Achte, neubearb. Aufl. Tübingen, 1928. Forsthoff, E. Lehrbuch des Verwaltungsrecht. Band I. Allgemeiner Teil., 10., Aufl. München, 1973. Freund, E. Cases an administrative law. St. Paul. (Minn), 1978. Fritz, R. Handbuch des Fachanwalts. Verwaltungsrecht. 2
68°C Swelling of the A-band, connective tissue coagulated 73°C Sarcomeres contraction and breakage at Z-line, Coagualtion of sarcolemma, increased loss of sarcomeric structure Bendall and Restall, 1983 40–90°C Decreased myofiber diameter Martens et al., 1982 53–63°C Denaturation of collagen, breaking up of fibrous structure Welke et al., 1986 Increased epimysial connective tissue with cooking Thermal Processing 179 est between 40°C and 60°C, with the proteins cluded that the change in volume was mostly
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
