60ndad aastad pagulaskirjanduses "Sula" algus Stalini surm Tsensuur taandus Väliseestluse ideoloogia Ajaleht "Välis Eesti" Optimistlik eluvaade Keelatud nimekirjade lühenemine Temaatika Proosas: Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Temaatika luules: Isiklikud hingehädad Perekond ja loodus Piltluule Sürrealism Pagulaskirjanikud Gustav Suits Marie Under Hendrik Visnapuu August Gailit Karl Ristikivi Artur Adson Bernard Kangro Bernard Kangro Võrumaa Rootsi
Psühhoterapeut on arst, kes ei tegele tõsiste psüühiliste häiretega. Tema ülesandeks on ravida depressioone, foobiaid ja muud. Ta saab ka ravimit välja kirjutada, aga sellega koos ta aitab inimestele leida vaimuhäire põhjusi. 2. Geneetiline päritolu on kindlasti väga tähtis. Aga mulle paistab, et mõjutab inimest rohkem keskkond, kus ta kasvab. Inimese eluvaade ja iseloom sõltuvad inimestest, kes teda ümbritsevad; inimestest, kes teda kasvavad; kodust, kus ta elab ja veedab palju aega; kirjandusest, mis ta loeb. On palju faktoreid, mis mõjutavad inimest vaatamata tema geneetilisele päritolule. 3. Olen tutvunud kõikide põhisuundadega ja praegu saan julgelt öelda, et humanistlik lähenemine sobib minu vaadetega kõige rohkem.
SAATUS SEGAB KAARDID JA MEIE MÄNGIME? Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Kas see mõttetera filmist ,,Viimne Reliikvia" on tõsi, või on tõesti kuskil keegi, kes on meie tuleviku kivisse raiunud? Kas inimese õnn või õnnetus, kordaminek või ebaõnnestumine, armastus või surm on tema enda kätes? Või on kuskil mingisugused kosmilised jõud või tõesti saatus ise, kelle jaoks on kõik asjad juba paika pandud ja inimesel ei ole selle muutmiseks sõnaõigust? Kindlasti on erineva arvamusega inimesi. Ühed on need, kes ei usu saatusesse, kes arvavad, et kõik on enda teha, kõik oleneb enda tegudest ja otsustest, ning mingisugust saatusenimelist meest ei eksisteeri. Ja teised, kes arvavad, et saatus on inimeste elu pannud juba sündides paika. Kes peab surema 20. aastaselt, kes 120. aastaselt. Kuid kas ei ole see viimane vaid ettekääne ja vabandus enda eluga ebaõnnestumisel ja mitte hakkama saamisel? On see pa...
Poiss luges, tegeles kirjandusega, aga 43.aastal lõpetab inseneride kooli ja asub Peterburis ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab ta Balzac'i tõlketeose ja samal ajal hakkab kirjutama ka oma esikteose. Tal on mägurikirj oli hasa rtmäng. Vaatamata kõigele loobus ta ametnikutööst ja 45.aastal ilmub ta I romaan "Vaesed inimesed". See kujutab Peterburi väikeametniku alandatud, rusutud elu. Tema tolleaegne eluvaade: inimene on oma loomult hea, aga ühiskond muudab ta halvaks. Rikkus rikub rikad inimesed ja vesus muudab vaesed halvaks. Juba oma I teoses paistab silma inimpsüühika süvakäsitlemisega, mis jätkub tema edaspidistes teostes. See teos võetakse hästi vastu ja Dostijevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta pärast lahkub kirjanudringkkondadest, sest neis ringkondades olnud ebakristlikud vaates ei olenud talle sobilikud. Liitus teisitimõtlejatega petrasevskilastega
Abielu oli harmooniline ja kestis kuni Adsoni surmani. Gustav suits kirjutas. Tutvumine 1904. a. kunstnik Ants Laikmaaga, kes Underit maalis; teda eesti keeles luuletama õhutas ja salaja ta luuletused ajakirjadele avaldamiseks saatis, oli Underi elus tähtsaks sündmuseks. Nende sõprus kestis kuni Laikmaa surmani. · Under ja sonetid- Need raamatud moodustavad temaatilise ja tunnetusliku terviku, mille sisuks on armastus- ja looduslüürika. Underi eluvaade on impressionistlik, seal pulbitseb armastus kõigis oma hinge- ja meelterõõmudes. Luuletaja esikkogu sonetid üllatasid lugejaid julge sensuaalsuse ja armastusjoobumusega. See on äärmiselt vitaalne, värve ja tundeid pillav luule. (,,Sinine Puri", ,,Sonetid" ,"Eelõitseng" ) H.Visnapuu(18901951)sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944
on hea, ka teeb head" Aristoteles · Loogika kui teadusharu rajaja · Tegeliku maailma moodustab loodus · Tegelikkus koosneb mitmesugustest üksikasjadest Hellenism · Neli filosoofilist voolu: 1. Küünukud 2. Stoikud 3. Epikuurlased 4. Uusplatonism Plotinos · Lunastusõpetus · Maailmal on kaks poolust Keskaeg · Keskajal sai ajapikku ristiusust ainuvalitsev eluvaade · Ristiusk on puhs tõde · Kas kristlikku ilmutust tuleb uskuda või saab kristlikele tõdedele läheneda ka mõistuse abil? Augustinus · Kogu olemine on loomult jumalik Renessanss · Jumalale ei saa läheneda mõistusega · Ideaaliks sai renessansinimene · Uus jumalatunnetus Barokk · Seda ajastut iseloomustas lepitamatute kontrastide vaheline pinge · Juhtlauseks oli "nopi päeva" · Idealism · Materialism Thomas Hobbes · Kõik nähtused koosnevad
Üldisel: *suured muutused kirjanduselus=>loominguvabadus *hakkas kehtima kollegiaalsuse nõue, mis piiras ainuisikuliselt tehtud otsuseid *loomingulise tegevuse taaselustumine, nõidusunest ärkamise aeg *Luule uuenemine (vabavärss, arbujate tagasitulek, kassettipõlvkond) *uus põlvkond luules, kes uskus paremasse tulevikku, vabadusse *isikupära *luule teisenemine, luulebuum (1963-68) *luule arenes modernismini *optimistilik eluvaade *rooma maailma avastamisest *assotsiatiivne (ühendav) luule Tähtsamad esindajad: vanem põlvkond: D.Vaarandi: ISEL: *tugev lürism *"lihtsate asjade" teema *tundeline armastuslüürika *kasutab sageli rahvaluule kujundikeelt *vabavärss *mitmekihilised luuletused *luules kujunes keskseks kõige selle mõtestamine ja kuulutamine, mis on inimväärne ja oluline *käsitleb ka elu varjupoolt LK: *Unistaja aknal *Selgel hommikul *Rannalageda leib (inimväärse
1961 lõpetab esimene lend lavakunsti kateedri 1965 ENSV Riiklik Noorsooteater 1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin 1967 alustas Eesti õpilaste Töömaleva 1969 esilinastus Tallinnfilmis ,,Kevade" 1960 alustas tipphelilooja Arvo Pärt 60ndate estraadilauljad: Sallo, Loop, Tennossaar, Lääts suletakse väiksemaid maakoole ja lapsed koondatakse koolkombinaatidesse 60ndate luule märksõnad optimistlik eluvaade kassetipõlvkond kõrgaeg 66-68, ilmus Alveri ,,Tähetund" Võrdlus 50ndatega suunamuutus, luule elutunde teisenemine luuleuuendus intellektuaalne luule vabavärss 60ndate Proosa muutus aeglaselt proosauuendus, elavnesid novellid tegelaste sisemaailm on tunnuslik muutus proosateoste vaatepunkt temaatikale mõjus teaduse ja tehnika areng proosa peegeldus oma aega 60ndate proosakirjanikud
Arvan, et iga eelnimetatud tüübi puhul võib ette tulla inimelu ohverdamist. Näiteks on kindlasti pea iga ema nõus kaitsma oma last ka siis, kui see nõuab tema enda surma. Frommgi väidab oma teoses, et emaarmastus on ainukesena tingimusteta ja igavene. Sedasama armastuse nimel suremise motiivi on kasutanud ka mitmed kirjanikud oma teostes. Näiteks juhtub nii iiri kirjaniku Oscar Wilde'i teose ,,Dorian Gray portree" nimitegelasega, kellele tema liigne enesearmastus ning epikuurlik eluvaade saatuslikuks osutub. Veel on vene kirjaniku Bulgakovi teoses ,,Meister ja Margarita" peategelased nõus ohverdama maise elu ning minema põrgusse, et olla igavesti kahekesi koos. Lisaks ei saa ka unustada klassikalist armastuslugu inglise näitekirjaniku Shakespeare'i tragöödias ,,Romeo ja Julia", kus noorukesed nimitegelased teineteiseta elada ei suuda ning mõlemad õnnetu juhuse järel endalt elu võtavad. Seega võivad imelise kiindumustundega kaasneda hoopiski jubedad tagajärjed
Advent- Kristuse tulemise aeg (Suur Reede; Ülestõusmispüha) Allah- jumala araabiakeelne nimetus Norm- reegel, juhis, mudel, eetiline käitumisreegel või juhis Altar- Kiriku pühim paik, laud armulaua ettevalmistamiseks Normatiivne- reeglipärane, juhist andev Amulett- ese, mida kantakse nõiduse, haiguse või ebaõnne tõrjumiseks Ohver-kultusetoiming, millega antakse midagi jumalatele või üleloomlikele Animism- hingeusk, hinge omistamine esemetele ja loodusnähtustele olenditele Antisemitism- juudivastasus Ontoloogia- õpetus olemisest, oleva sügavast loomusest Askees- usulismüstiline õpetus, mis keskendub praktilistele harjutustele Ortodoksi kirik- õigeusu kirik, kristliku kiriku idaharu Askeet- inimene, kes eetilistel, usulistel vms põhjustel on loobunud Panteism-usk, et ...
Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver, Uku Masing. · Luulet iseloomustab eksistentsialism, modernism ja sürrealism. · Autoreid inspireerib zen-budism, muusika (poliit- ja folklaulud). · Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Luule · Sulaaja alguses on luule positiivse ja optimistliku alatooniga, umbes 1960. a keskpaigast lõimub sekka ka traagikat ja kurvameelsust. · Märksõnadeks on kujundlikkus, samas leidub ka väheste kujunditega loomingut. Populaarseks saab vabavärss. Jaan Krossi, Ellen Niidu ja Ain Kaalepi kirjutised vallandavad nn vabavärsipoleemika: Osa kirjanikkonnast väidab, et riimitu luule on kodanlik, osa kiidab uue vormi heaks
Londonis tegutses ta näitleja ja dramaturgina. 1594. aastast kuulus Shakespeare lordkammerhärra teatritruppi. XVII sajandiks oli Shakespeare'ist saanud jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1616. aastal suri Shakespeare ja ta maeti Stratfordi kiriku kõrvale. Loomingu üldiseloomustus üldiseloomustus Shakespeare'i näidendites haaravad karakterite sügavus ja mitmetahulisus, humanistlik eluvaade, lavalisus ja värsikeele ilmekus. Ta õigustab teostes inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. Üldjoontes jaotub Shakespeare'i näitelooming kolme järku. 1) 15901600 kirjutas Shakespeare peaaegu kõik ajalookroonikad, suurem osa komöödiatest ja esimesed tragöödiad. 2) 160007 kestis Shakespeare teine ajajärk, suurte tragöödiate periood.
tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. *11.moderism- uuenduslikkust taotlev suund 19. saj. lõpu ja 20. saj. kirjanduses, kunstis ja muusikas 1.3.1. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabavärsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep). 2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka12. 3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused. 4. Murdeluule kirjutamine elavnes. 5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. 1.4. Proosa 1960ndate luulevaimustuses jääb proosa siiski varju. Kirjutajaid ja teoseid napib, tiraažid13 langevad, lugejahuvi vaibub. Proosakirjanikena debüteerisid Enn Vetemaa, Mati Unt, Arvo Valton, Mats Traat, Aimee Beekman, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik. 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: -oma eakaaslase, noore inimese, kujunemisjärgus isiksuse -sõjajärgsete aastate sündmused -kaasaja
1843. a. lõpetas inseneride kooli ja asus madala astme ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldas Balzaci romaani, mille tõlkis prantsuse keelest vene keelde. Samal ajal asub kirjutama ka oma esikromaani. Kirjanduse kõrval oli tal veel üks kirg mängurlus, mille tõttu kaotas palju raha. Loobus ametnikutööst ja pühendus täielikult kirjandusele, 1845. ilmus esimene romaan ,,Vaesed inimesed" kujutab Peterburi väikeametniku armetut, alandusi täis elu. Dostojevski tollane eluvaade inimene on oma loomult hea, aga ühiskond muudab ta halvaks. Rikkus rikub rikkaid ja vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakujutlusega. Teos võetakse hästi vastu (positiivne kriitika), D. pääseb kirjandusringkonda. Aja jooksul siiski kaugeneb senistest toetajatest-pooldajatest. Üheltpoolt põhjuseks kinnine loomus, teisalt erinevad vaated, kuidas ühiskonda muuta. Kui kirjanike ringkonnas levisid
Lisaks järgnes - seda küll Sütiste tahtest hoolimata - nõukogude okupatsioon, kus kirjanduses rünnati kõigepealt elitaristlikke demokraate ja kasutati kohe ära ka Sütiste argumendid. Kõik see on takistanud "pärapoeesia" tõelist sõnumit objektiivselt vastu võtmast, seda enam, et Sütiste tekst ise on üsna vägisõnaline. Tema sõnum aga on esteetiliselt selge: on aeg tulla välja asotsiaalse individualismi umbsopist, mida peab tuulutama tervelt naturalistlik eluvaade. Rünnak on suunatud ennekõike Talviku ("hoidmatud sisemäratsused", "prassingutes läbipõlemised", "viirastuslike elamuste luukamber") ja Alveri (prassijate, joomarite, priiskajate ülistaja) vastu. Teistest autoritest on juttu vaid möödaminnes: Masing on "kõige eeterlikum elustpõgeneja", Sang ja Kangro "kasina jõunatukesega hädavaresed" (Sütiste 1940: 590). Kõik muud etteheited ringkäendusele,
arendama lähedasi sõprussuhteid ka teiste inimestega. Tänu osavõtlikkusele on ta salliv kõige endast erineva suhtes teistes inimestes ning võimeline tundma inimestevahelist kokkukuuluvust. 3. Küps isik ei kahtle oma väärtuses ega muretse mulje pärast, mis ta teistele endast jätab. Samuti suudab ta valitseda oma emotsioone, nii et see ei häiriks kaasinimesi. 4. Küps isik näeb asju säärasena, nagu need on; talle on omane realistlik eluvaade. Ta ei moonuta tõelisust ega projitseeri sinna olematuid omadusi. Ta on võimeline oma tarbeid valitsema ja impulsse ohjeldama, ilma et laseks neil end juhtida. Ta ammutab elus toimetuleku jõudu lihtsast põhimõttest: pühenduda jäägitult oma elulistele ettevõtmistele. 5. Küpsele isikule on omased sügav enesetunnetus ja arenenud huumorimeel. Tal on hea ülevaade nii oma tugevatest kui ka nõrkadest külgedest. Tal ei kao elu koomiliste ja jaburate olukordade märkamisel naljataju
Seal töötas u. 1000 töölist. 1898 Kunda tsemendivabrik. 19. sajandi lõpus alustati Aseris telliste tootmisega. 19. sajandi lõpus iseloomustab Eesti tööstust erakordselt hoogne areng. Konstantin Päts (1874 1956) Pärit Pärnumaalt. Oli advokaat ja päevalehe ,,Teataja" toimetaja. Tema kaastöölised olid nt. Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare ja advokaat Jaan Teemant. Tema eluvaade oli Tõnissoni omast pragmaatilisem. Temagi oli rahvuslane, kuid uskus, et rahvust ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja aadetele, vaid selleks on eestlastel vaja saavutada majanduslik võim. Ühtlasi nägi tärkavaid klassivastuolusid ja pidas nende käsitlemist vajalikuks. Oli loomult poliitik ega kõhelnud liitumast venelastega, et esmakordselt Tallinna linna ajaloos kukutada raekojas sakslaste võim. See läks korda 1904. aastal, kui linnavolikogu valimised
Eksistents -Ekistents kui olemise võimalikkus määratakse inimese enda poolt. Tema tahtega. Kuid sel on oma juures transtsendentsuses -Eksistents ei ole tunda õpitav mõistuse abil, objektiivne ja subjektiivne maailm -Kogu tegelikkust(ka inimest) vaatleb ratsionaalne mõtlemine kui ainult objekti, kui midagi inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda subjekti ja objekti ühtsusest -See ühtsus on kehastatud eksistentsis. Eksistentsialism-pessimistlik eluvaade -Inimene leiab iseenda juhustest koosnevas maailmas, kus valitseb kannatus, võitlus ja surm. -Inimest valdab hirm: ta tunneb kohustust, et ta on vaba valima iseenda eksistentsi kujundamist ja et ta ainsana kannab vastutust selle eest. Sören Kierkegaard(1813-1855) -Eksistentsialismi isa -Taani filosoof ja teoloog -Sündis Kopenhaagenis vaimulikus perekonnas -Arvas, et inimese tõeline olemine ilmneb hirmus ja meeleheites -Eristab kahesugust tõde: 1)Objektiivne tõde 2)eksistentsiaalne tõde
Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teiste tegevusi, karjuvad või nõuavad rohkem tähelepanu õdesid-vendi lüües, mänguasju lõhkudes, jonnides jne. Kurb on see kindlasti, olgu see siis õigustatult või mitte
Tema tugevus oli see, et ta tundis Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle aja näitekirjanik. Ta tegi nalja tõsiste ja oluliste asjade üle. Moliére käsikirju pole säilinud. Millal tutvus teatriga? Haridus Teatri algus, mõju Rändamise kogemus Esialgne repertuaar Komöödia pearõhk 1659 teose teema 2) muutus Lisakohustus 1664 1) teose teema 2) deus ex machina 3) ülesehitus 4) erinevus ,,Misantroop" 1) teema 2) peategelase erilisus Moliere- mis köitis?, eluvaade, olemus, käsikirjad, muudatused (3) GOETHE ,,NOORE WERTHERI KANNATUSED" 27 APRILL Defoe esmaspäevaks Voltaire (1694-1778) Voltaire, kodanikunimega Francois-Marie Arouet, oli oma aja viljakamaid autoreid, kelle mahukasse kirjanduspärandisse kuulub eeposemahulisi poeeme, kõrgstiilis klassitsistlikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme, ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane.
Kuldsete kuuekümnendate kassetid (Eesti) Kogumikud „Noored autorid“ (kassetipõlvkond) Mats Traat (luule, näitekirjandus) Paul-Erik Rummo (luule, näitekirjandus) Arvi Siig (punkluule) Aleksander Suumann (luuletaja, aforist) Leelo Tungal (luuletaja) 1960ndate aastate luuleuuendused Vabavärss Romanss, haiku Vanema ja uuema rahvalaulu olulisus Murdeluule Optimistlik eluvaade Kassetipõlvkonna põhimõtted Elujaatav hoiak Maailma avastamine Uuendused Raske mineviku tõrjumine FAKTID: Autorid sündinud 1947-1967 19 luuletajat 1960ndad Esimene kasset 1962 (Rummo, Traat, Vetemaa) Kasseti mõte tuli Leedust Autoritel, kes ühes kassetis olid, ei pruukinud olla üldse varasemat kokkupuudet ARVAMUSED: Tekkinud mitte tekitatud Postmodernism
Veidi ka usulist luulet. INGLISE VALGUSTUSE ERIJOONED JA KIRJANDUS: - Inglise klassitsism asub oma avaldustega valgustuse keskel - Kogu valgustuskirjandus Inglismaal 18. saj ajalgusel on suunatud ühiskonnakriitikale (ka Prantsusmaal). Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. - Inglise valgustuse eripäraks on see, et tegib tugev valgustuslik proosa. - kiriku- ja usulõhet (nagu Prantsusmaal mässajate ja katoliiklaste vahel) ei olnud. - eluvaade mõneti materjalistlik - silmatorkav teadushimu ja inimmõistuse jõud - olulisel kohal ajakirjandus (1711 The Tatler Joseph Addisson ja Richard Steele). Ajakirjades palju päevasündmuseid, poliitikat. Ajakirjandusega seotud ka nt J. Swift, kes kirjutas pseudonüümi alt. Igas numbris pakuti välja ka essee. Essee kui zanri tekkimise ja leviku jaoks on nendel ajakirjadel oluline roll. Seal arutati filosoofia, moraali, esteetika vms üle. Autorid olid enamasti anonüümsed (toimetajad ise)
võimalus ja et täiesti võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabaävrsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep).2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka.3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused.4. Murdeluule kirjutamine elavnes.5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Kassetipõlvkond Ajavahemikus 1962-1967 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. Alates esimese kasseti ilmumisest sai sellest tõeline luulesündmus. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted : elujaatav hoiak; maailma avastamine; uuenduste toetamine; ränga minevikuga arvete õiendamine Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: Artur Alliksaar;Paul-Eerik Rummo;Mats
müüdiainestikust piltide ja kujude valmistamine. Semiidid Semiidid koondusid oma usus üsna varakult ühe Jumala ümber. Semiitide tähtsaim meel on kuulmine. Nende puhul on tavaline "pildi keeld". See tähendab, et Jumalast ja pühadustest pole lubatud valmistada pilte ja kujusid. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 135-140) 13 Keskaeg Keskajal sai ajapikku ristiusust ainuvalitsev eluvaade. Seepärast räägitaksegi tihtipeale keskajast kui kristlikust ühtsuskultuurist. Keskaja filosoofid pidasid enesestmõistetavaks, et ristiusk on puhs tõde. Küsimus oli vaid selles, kas kristlikku ilmutust tuleb uskuda või saab kristlikele tõdedele läheneda ka mõistuse abil. Milline suhe oli kreeka filosoofide ja Piiblis kirjutatu vahel? Kas Piibli ja mõistuse vahel on vastuolu, või on usk ja teadmised ühitatavad? Augustinus (vt Lisa 15)
1901.a andis G alla. Pats ja pragmaatiline suund Kui Tõnisson rõhutas rahvuse kultuurilist edenemist, siis Tallinnas kujunenud ringkond, mis koondus 1901.a asutatud päevalehe "Teataja" umber, hakkas üha kõvamalt kõnelema rahvuse majanduslikust edenemisest. "Teataja" toimetajaks oli noor advokaat, Pärnumaalt opärit Konstantin Päts. Tema kaastööliste hulka kuulusid Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare ning advokaat Jaan Teemant. Pätsi eluvaade oli Tõnissoni omast pragmaatilisem. Temagi oli rahvuslane, kuid uskus, et rahvast ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja aadetele., vaid selleks on eetlastel vaja saavutada majanduslik võim. Päts pidas tärkavaid klassivastuolusid tähtsaks. Pats oli loomult poliitik ega kõhelnud liitumast venelastega, et esmakordselt Tallinna linna jaloos kukutada raekojas sakslaste võim. See läkski korda 1904.a, kui linnavolikogu valimised andsid ülekaalu eesti-vene blokile
vastu astuda. 1843. aastal lõpetab inseneride kooli, asub Peterburis madalama astme ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab Balzaci romaani tõlke. Samal ajal asub kirjutama oma esikteost. Kirjanduse kõrval oli veel üks kirg hasartmängukirg. Vaatamata kõigele loobus ta oma ametnikutööst ja pühendus täielikult kirjandusele. 1845. aastal ilmub esikromaan ,,Vaesed inimesed" - kujutas Peterburi väikeametniku alandatud, rusuvat elu. Tema tolleaegne eluvaade seisnes selles, et inimene on oma loomult hea, kuid rikkus rikub rikkad inimesed, vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakirjeldusega. Teos võetakse hästi vastu, Dostojevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta jooksul Dostojevski kaugeneb senistest toetajatest, vb põhjuseks tema loomus, mis on kinnine, teiselt poolt vaated, kuidas ühiskonda parandada. Kuna kirjandusringkondades levisid pigem sotsialism, ateism,
mitte üldse sellega käivad mõttekäigud. Kasutab palju sisekõne võtet; hilisemates tekstides ka palju dialoogi. Selline hüplik tunnetusprotsessi võte on alates modernistlikust kirjandusvoolust. Sauteri tekste iseloomustab tugev enese- reflektsiooni tasand, pidev mõtlemine elust ja iseendast. Pessimistlik arusaam elust; 80-90ndatel iseloomustab ta tekste üsna suur ükskõiksus.. jääb skeptiliseks kapitalistlike ideede osas. See pessimistlik eluvaade süveneb 90ndate vältel ja 00ndate esimeses pooleks on see muutunud väga tumedaks – situatsioonid, kus valitseb masendus ja vägivald ning sealt pole väljapääsu. Keelekasutus on silmatorkav, toob kirjandusse ühena esimestest kõnekeele, kasutab palju ka slängi ja obstsöönseid sõnu (see jõuab haripunkti teoses „Lauakõne....“ 1998.a). Kui muidu ta suht nagu kirjutaks koguaeg ühe ja sama raamatu järku, siis 2012.a
1843. aastal lõpetab inseneride kooli, asub Peterburis madalama astme ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab Balzaci romaani tõlke. Samal ajal asub kirjutama oma esikteost. Kirjanduse kõrval oli veel üks kirg hasartmängukirg. Vaatamata kõigele loobus ta oma ametnikutööst ja pühendus täielikult kirjandusele. 1845. aastal ilmub esikromaan ,,Vaesed inimesed" - kujutas Peterburi väikeametniku alandatud, rusuvat elu. Tema tolleaegne eluvaade seisnes selles, et inimene on oma loomult hea, kuid rikkus rikub rikkad inimesed, vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakirjeldusega. Teos võetakse hästi vastu, Dostojevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta jooksul Dostojevski kaugeneb senistest toetajatest, vb põhjuseks tema loomus, mis on kinnine, teiselt poolt vaated, kuidas ühiskonda parandada. Kuna
Klassitsistli kunst nõudis jäika vormi, kõik peab olema zanripuhas, kuid valgustuse vältel toimub järk-järguline liikumine nendelt nõuetelt ära. Alexander Pope. Domineeris riiklik, kuningakoja kirjutav autor. Oma eluajal väga tähtis, aga hiljem kirjanduses esile ei tule. Vormivõtetest loobumine kuni romantilise mässuni mingit vormi pole olemas jne. Kirikuga kõik korras, anglikaani usk, muud usud võivad ka olla. Mingit pappidevastasust jne pole. Eluvaade materialistlik. On olemas ka kirjanduses psühhologism, soov tunnetada inimest ja teda ümbritsevat maailma, kirjeldada inimese iseloomu. Jonathan Swift. Daniel Defoe. Henry Fielding, L.Richardson. Sündiv ajakirjandus. Esimeste ajakirjade väljaandjad Addison ja Stale(?). Esimene ajakiri The Tatler. Ajakirjad ilmusid lühikest aega ja läksid pankrotti. Seal kirjutaid ka kirjanikud, eriti J.Swift. Seal arutatakse kirjanduse küsimusi
Natsionalismi aluseks on kultuurirahvuslus. Rahvuse tunnuseks saab oma keel ja kultuur. Keskaja ja rahvakultuuri avastamine. Natsionalismi oluline arendaja oli Herder. Algab rahvuslik ärkamisaeg ning rahvusromantika. Napoleoni sõdade ajal toimub rahvusromantika politiseerumine, millest olulist rolli mängib Preisimaa. Konservatism Uuenduslikele ideoloogiatele vastandub konservatism, mis on aristokraatide vanamoodne eluvaade. Suurbritannias on konservatiivid üldiselt liberaalsemad kui Mandri- Euroopas. Soovitakse kinni pidada traditsioonidest ja vanadest kommetest. Konservatism proovib takistada muutusi ning kalduvad rojalismile. Sotsialism Areneb eelkõige tänu tööstusrevolutsioonile ning urbaniseerumisele. Need, kes vastandusid tööliste kehvale elule, panid aluse sotsialismile. Nende arvates sai ühiskonda muuta ainult revolutsiooni kaudu
tuua. Teose lavastamine ei tundunud mõeldav. Tihe tegelaskoha vahetus. Appi tuli Reinhartd, kes sai Berliini politseidirektorilt loa teos lavatsada, aga pidi teravad kohad välja jätma. Sellest sai menutükk, järgneval hooajal juba 13. saksa teatri laval. Sai 20. sajandi enim mängitud saksa draamaks. Teos Wedekindi maailmapildi kunstiliselt veenvaim kujund; teoses surma, puberteedifantaasiaid, armastust, hukku jne. Iseloomulik vitaalne eluvaade. Mitmes näidendid teemaks tabuvaba armuelu. Põhiteos veel "Lulu-tragöödiad: "Maavaim", "Pandora laegas" kirjeldab tüdrukut Lulud, tema meelelisust, kuidas ta erinevaid mehi haarab. Teemaks ka mõrvad, loos põrkuvad naine ja kord, mis ei käi omavahel kokku. Lulu jääb kunstifiguuriks, nimetu projektsiooniväli meeste, lesbilise krahvinna kirena; Lulu hävib, ei suutnud alluda ühiskondlikele normidele, moraalile.
lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk ongi seetõttu luua lasteaiaõpetajatele jätkusuutliku eluviisi teemaline metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded: 1. Tutvuda Eestis ja välismaal ilmunud kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemalise kirjanduse ning sarnasel teemal ilmunud bakalaureuse- ja magistritöödega. 2. Selgitada välja, kuidas jätkusuutlik ja kogukondlik eluvaade kajastub kolme Euroopa ökoküla lasteaia ning kolme võrreldava Eesti organisatsiooni hariduses ning milliseid meetodeid kasutatakse jätkusuutlikkuse õpetamisel ja kogukonna kaasamiseks laste ellu. (Vt. empiiriline uurimus I) 3. Kirjutada valmis metoodiline raamat kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamisest 6-7-aastastele lastele. 4. Saada Eesti õpetajate tagasisidet metoodilisele materjalile selle rakendatavuse osas. (Vt
osakssaanud umbusaldus. Neil aastail tegutses Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus Puskini poeemide tõlkeid ja värssromaani "Jevgeni Onegin" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri üheks tippsaavutuseks. Luuletajana elustus Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund" (1966), kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. "Tähetunnis" ületas autor traagilise elutunnetuse, valdavaks sai kirgastunud eluvaade. Looduspiltide tunde- ja mõtteassotsiatsioonides on tajutav luuletaja ja kodumaa saatuse samasus. Alveri järgmisedki luulekogud ("Eluhelbed", 1971; "Lendav linn", 1979) on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik. Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu "Korallid Emajões" (1986). Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi.
Romaan ,,Seitse venda" 1870 Minna Canth (suri 1897) Oluline radikaalne draamakirjanik, naisküsimus ja sotsiaalsed probleemid. Uusromantika ja sümbolism (1890-1910) Levisid Põhjamaadesse kiiresti, populaarne näiteks loodusemüstika. Uued stiilid mõjutasid ka nt Strindbergi ja Ibseni loomingut. Skandinaavias F. Nietzsche üliinimese õpetus ja nn rassiteaduse (germaani rahvaste ülemuslikkuse) mõju. Rootsi Fantaasia ja sensuaalsuse väärtustamine ja idealistlik eluvaade levivad 1890. aastatel . Selma Lagerlöf (suri 1940) - tuntuim Rootsi uusromantik ja akadeemik, proosakirjanik ja Nobeli 48 preemia laureaat. Rootsi kunstnik Carl Larsson. Norra Eduard Munch (suri 1944) Sümbolism. Norra maalikunsti kuulsaim teos ,,Karje" (1893, mitu versiooni). Kunstnik oli enne tutvunud Peruu muumiate näitusega ja Islandi vulkaanipurse), ekspressionismi eelkäija.
umbusaldus. Neil aastail tegutses Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus Puskini poeemide tõlkeid ja värssromaani "Jevgeni Onegin" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri üheks tippsaavutuseks. Luuletajana elustus Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund" (1966), kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. "Tähetunnis" ületas autor traagilise elutunnetuse, valdavaks sai kirgastunud eluvaade. Looduspiltide tunde- ja mõtteassotsiatsioonides on tajutav luuletaja ja kodumaa saatuse samasus. Alveri järgmisedki luulekogud ("Eluhelbed", 1971; "Lendav linn", 1979) on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik. Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu "Korallid Emajões" (1986). Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi. 7
Aasta hiljem tõlkis ja avaldas prantsuse keelest tõlgituna ühe Balzaci teose. Asub kirjutama oma esikteost. 2 aastat hiljem sureb isa. Fjodorit tabas närvivapustus ja krambid, diagnoositi langetõbi. Isa tapsid ta enda pärisorjad, nii väidetakse. Kirjanduse kõrval veel üks kirg- mängurikirg. Ta oli hasartmängija. Ta loobus oma ametnikutööst ja pühendus kirjandusele. Esimene romaan ,,Vaesed inimesed" 1845.a. Kujutab Peterburi väikeametniku armetut alandusi täis elu. Eluvaade: inimene on oma loomult hea, aga rikkus rikub rikkad inimesed, ja vaesus vaesed halvaks. Põhimõtteliselt ühiskond rikub inimesi. Paistis silma inimpsüühika käsitlemisega, mida tegi väga süviti, see oli väga sügav. Teos võeti hästi vastu- pääses kirjandusringkondadesse. Mõne aasta jooksul ta kaugeneb kirjanikest ka oma pooldajates- ta oma loomus väga kinnine. Vaated, kuidas ühiskonda muuta ja parandada. Kirjandusringkondades ju levisid pigem
Need ei kuulu objekti põhiomaduste hulka. Tal on teatud kahtlused, kas nende omaduste järgi saab mingeid otsuseid langetada. Siit võime minna Inglise valgustuse edasisele kirjeldamisele ja sellele, mis on eriline . Inglise valgustuse erijooned: kiriku ja usulõhet inglastel ei ole. Ja ususõjad olid ka juba ära peetud. Sellist lõhet nagu Pransusmaal oli (mässajate ja katoliiklaste vahel) ei olnud. Eluvaade on ka mõneti materjalistlik. See on ka teatav rahvuslik omadus. Teadmishimu on silmatorkav ja usutakse inimmõistuse jõusse.Locke'i vaadetes on oluline rõhk kasvatusel. Kasvatusel ongi tal essee haridusest, kus ta sellest räägib. See ongi naljakas vaade kirjanikuks olemise kohta. Rajab selle oma õpetuse kogemusele ja tunnetusele. J. L: ,,Kasvataja peab hästi tundma maailma, oma aja , kuid eriti oma maa kombeid , tavasid, eksimusi, veidrusi ja puudusi. Ta peab oskama neid oma kasvandikule
umbusaldus. Neil aastail tegutses ta peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus Puskini poeemide tõlked ja värssromaani ,,Jevgeni Onegin" eestindus, mida peetakse Eesti tõlkekultuuri üheks tippsaavutuseks. Luuletajana elustus Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu ,,Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. ,,Tähetunnis" ületas autor traagilise elutunnetuse, valdavaks sai kirjastunud eluvaade. Alveri järgmisedki luulekogud (,,Elu helbed", ,,Lendav linn") on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik. Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu ,,Korallid Emajões". Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see sisaldab endas rohkesti rahvakeele rikkusi. 1930.a pigem lüroeepika Värsslugu 1937 ,,Pirnipuu"-sümbolistlik 1938 ,, Pähklikoor"
Laine ühisnimetajad: Epner kasutanud "metafoorne draama". Modernistlik laine. Modernistlik iseloom hästi äratuntav. Kui püüda mõiste kaudu täpsustada, mis tüüpiline, siis kasutada mudeldraama mõistet. Selles mõttes, et mingid mudelsituatsioone konstrueeritakse. Luuakse tinglik kujuteldav maailm, mis tahes võtmes. 60ndate-70ndate vahetuse draamas tuleb näidendeid kus püütakse kõike elu kohta ära öelda. Suur ambitsioon taga. Tinglikus ja eluvaade saavad kokku. Müütilise aardega tekste iseloomulik, mütoloogiline kese tugev. Laine lahti Artur Alliksaarest. Enda loomingu kese jääb luulesse, aga 66. aastal "Nimetu saar" avalöögi teeb. Seda tüüpi näidendeid hakkab tulema. Seda loetud mitut moodi, ei ole samasugust tulevärki nagu luules, aga mingid ühisosad tulevad. Selge, et pole realistlik draama. Loetud kui antiutoopiat. Ilmekam näide Ain Kaalepi "Iidamast ja Aadamast e Antimantikulaator" 1967. Düstoopiline mudel selge.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
