tegevustest kui ka tõepoolest asjadest, kuid igal juhul jääb ses tundeks. Tundeid ei saa osta ja müüa. Ja fakt, et sul on raha võib küll teha õnnelikuks, aga mitte raha enda pärast: mitte selle pärast, et sul on tükike räpast paberit mingi ammu surnud tähtse mehe pildiga, õnnelikus teeb vabadus sellega midagi toredat teha. Õnn ongi vabadus, samas kui raha aheldab meid enda külge, nii, et me ei näegi enam seda vabadust. Seega õnn ei peitu rahas. Mis muidugi ei tähenda, et näiteks mu taskuraha suurendada ei võiks
6 Kokuvõte lk.7 Kasutatud materjal lk.8 Elupaigad Iguaan kuulub sisalikude sugukonda. Nende seas kohtab hulgaliselt metsa-, põõsastiku-, mäestiku-, kalju-, kõrbe-, stepi-, ja poolveelisi liike. Sugukond hõlmab umbes 50 perekonda kes enamus on levinud Lõuna-Ameerika vihmametsades. Nad elutsevad enamjaolt veekogude lähedal kasvavatel puudel. Hädaohtu tajudes kukutavad nad end vette ja sukelduvad kiiresti rannaäärsetese taimedesse peitu. Enamik iguaanlasi on väga liikuvad. Puudel elavad liigid jooksevad oma pikkade jalgade haakuvate küünistega varvaste abil kiiresti puutüvedel ja okstel ning teevad hooksaid hüppeid oksalt oksale. Osad iguaanlased kasutavad vaenlaste ja halva ilma eest peitu pugedes teiste loomade urge. Välimus Iguaanlaste pea on tavaliselt kaetud arvukate ebakorrapärase kujuga kilbikestega, selg aga soomustega.Neil on selja peal harjased ja kurgu peal suur lott
INIMESTE VÕIMED JA TULUD Võimete osa ei tohi ülehinnata Loomulik võimekus ei pea tähendama talenti ,,raha tegemisel" Nt: keelevaist RIKKUSTE ÜMBER JAOTAMINE Kõigil võrdsed võimalused Tahtejõud Rikkamad ei ole süüdi vaeste majanduslikus seisus VAESED, VAESUS Võimete arendamine Otsuste, valikute tegemine Valikud avaldavad rohkem mõju kui talendikus RIKASTUMINE EBAÕIGLASELT Kohusetunne Tahtejõud Pingutused Edu on igaühe enda kätes RAHA = ÕNNELIKKUS? Õnn ei peitu raha kogusest Raha on vajalik elamiseks RAHA = INIMLIK ÕNN? Rahas ei peitu õnn RIKKAM RIIK, VÄHEM VAESEID? Sotsiaaltoetused Toimetulek lihtsam TOETUSED, TÖÖKOHTADE LOOMINE Töökohtade loomisest on abi Toetused vajalikud neile, kes vaesed AITÄH!
" ,,Ja nüüd huuled ette torru." Kokteilikõrre laiema otsaga saame keelt 1.2.3. Lai keel (5x) ,,Nüüd on aeg keeleke suust välja tuua. laiaks vajutada. Ajame keele suust välja. Näita mulle oma keelt, hästi laia. Paneme keele korraks peitu tagasi. Näita nüüd uuesti" Toome kokteilikõrre lapse suu ette ning 1.2.4. Teritame keeletippu (6x) ,,Keelekesel aga hakkas nüüd külm ning palume tal seda puudutada kui ta iseseisvalt sooja saamiseks hakkas ta ennast hakkama ei saa. liigutama. Kõigepealt peidame keele suhu
Me võiksime enne veel köögist läbi hüpata ja natuke koort või siis äärmisel juhul piima limpsida." Robinile väga meeldisid sinise kassi ideed. ,, Kuidagi oleks vaja ju siis siit lasteaiast ära põgeneda. Ema ilmselt jääks väga kurvaks kui ta õhtul mind siit eest ei leia", arvas Robin. ,,Hakkame siis parem peitust mängima". Sellega olid mõlemad päri. Kõigepealt peitis ennast Robin. Kassidel on ju hea nina ja Robin leiti kiiresti ukse tagant ülesse. Nüüd oli kassi kord peitu minna. Kass ronis oma vanasse kohta teiste taha kolmandale riiulile peitu. Ta oli seal hästi tasa. Kuid just siis kõlas kasvataja hääl: ,,Lähme kiiresti riidesse panema. Lapsed õueminek" Robin ei tulnudki enam kassi otsima. Kui lapsed pärast tuppa tulid oli Robinil juba üks uus sõber Aivar tekkinud. Helesinine kass oli jälle täiesti üksi .. HELESINE KASS 6 klass Karl Stamm
Pro et contra III HEA HARIDUS ON ÕNNE ALUS Pro · Haritus on parim eeldus oma tervise eest seismiseks, mis omakorda tagab hea elujärje ja rahulolu. Haridus toob õnne! ( Isamaa...2008. Isamaa ja Res Publica Liidu valitsemisprogramm 2007 2011. http://www.isamaajarespublicaliit.ee/12776. 03.04.2008 ). · Õnn ei peitu rahas, õnneks on vaja lapsi, perekonda, head haridust ja õitsvat kultuuri ( Õnne...2008. Õnne otsingud.http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B0E0461F854ECD75C22572870037BACB. 03.04.2008 ). · Ille Saar: ,, Usun, et tänases varakapitalistlikus ühiskonnas on edu ja õnnelikkuse aluseks haridus. Hea haridus tagab ka hea töökoha ja rahuldava sissetuleku." ( Saar,I. 2008. Mis on õnn? http://www.rajaleidja.ee/web/?id=5815. 03.04.2008 )
on rästikute urus ka vaskuss. 8 OHUSTATUS JA KAITSE Rästiklaste vaenlasteks on mägrad, rebased, tuhkurid ja mõned linnud. Kui rästiku poeg näeb inimest lähenemas siis ta üritab eemale roomat, nagu ka tema esivanemad. Hammustab vaid siis, kui talle peale asutad või teda kätte võtta. Rästiku hammustus on haigusi tekitav ja samas ka väga mürgine. Rästikud üritavad inimestega kokkupuuteid vältida, kui näevad inimest lähenemas poevad peitu või millegi varju. Võib juhtuda ka nii, et me seisame rästiku kõrval, ilma et me ise seda teaks, aga rästik ei tee sellest välja, sest me ei valmista talle ohtu ja tema arust on tal targem jääda märkamatuks. Ohu korral hoiatab rästik tugeva sisinaga ja sooritab hoiatavaid hüppeid ning salvab mürkgiselt. Kuid esimesel võimalusel rästik siiski poeb peitu. Kui inimene on ise tähele pannud, et asub rästiku läheduses, ei tohik teha äkilisi
tegevustest kui ka tõepoolest asjadest, kuid igal juhul jääb see tundeks. Tundeid ei saa osta ja müüa. Ja fakt, et sul on raha võib küll teha õnnelikuks, aga mitte raha enda pärast: mitte selle pärast, et sul on tükike räpast paberit mingi ammu surnud tähtse mehe pildiga, õnnelikus teeb vabadus sellega midagi toredat teha. Õnn ongi vabadus, samas aga raha aheldab meid enda külge, nii, et me ei näegi enam seda vabadust. Seega õnn ei peitu rahas. Mis muidugi ei tähenda seda, et mu taskuraha suureneda ei võiks . Gerda Vaigo 8. klass
Oodo läks väga närvi. Ta hakkas õiendama Jaanusega sellepärast, et tema täkk nii loll on. Jaanus tõmbus kohe tagasi ja oli imestunud. Oodo läks ruttu minema ja Emiilia läks tema järgi. Oli möödunud juba viis aastat, ning Jaanus polnud enam sellest ajast lossis käinud ja nendega kokku saanud. Ühel päeval kõndis Jaanus lossist mööda ja oli kuulnud, et lossihärra oli surma saanud. Uus lossihärra oli Oodo. Maanus oli tulnud öösel Jaanuse juurde peitu kuna ta kartis, sest teda oli lossis karistatud. Päeval tuldi teda otsima, esimesena tulid teda otsima metsa Tambeti talust. Tegelikult oligi Maanus seal. Jaanus ütles talle ruttu, et ta peitu läheks lakka. Tambet läks õue esimesena ja ta sai kõva hoobi Oodolt, et Tambet langes maha ja oli võimetu. Ta vaatas kuidas Jaanus võitles rüütlitega ja Jaanust aitasid sulased, kes järjest surma said. Lõpuks
Ühe nimi oli Sööbik ja teise nimi oli Pisik. Mida kartsid Sööbik ja Pisik? Sööbik ja pisik kartsid hambaarsti ja hambaharja. Mida need olevused tegid poisi suus? Mehikesed ehitasid Jussi hammastesse endale maja. Mis juhtus poisi hammastega? Poisil hakkasid hambad valutama Mida hambaarst tegi. Hambaarst müüris Sööbiku ja Pisiku majad kinni, pannes Jussi hammastesse plommid. Mis sai kahest mehikesest edasi? Hammastes wenam auke ei olnud ja Sööbikul ja Pisikul polnud enam kuhugi peitu pugeda hambaharja eest. Nii uhuti nad koos hambapastaga veetorustikku ja sealt edasi merre. Seal otsivad nad uut hambaauku, kus edasi elada
Vend, püüdes oma huvi üles näidata, rääkis Morteniga, mida nende mänguasjadega teha saab. Laps jäi vaiksemaks ning küsis siis vaatlejalt, kus tema eelmisel korral oli (eelmisel nädalavahetusel oli laps samuti vennal külas käinud). Saanud vastuse, et vaatleja oli oma vanematel külas, jäi laps rahule. Siis tärkas Mortenil äkitselt soov peitust mängida (venna sõnul mängivad nad seda pea iga kord, kui laps külas käib). Laps tahtis, et vend loeks mingi numbrini, et ise peitu minna, kuid ei pannud samal ajal tähele, et ta läks peitu enne, kui vend jõudis hakata üldse lugemagi. Morten peitis ennast diivani taha, kuhu läks venna sõnul ka eelmisel korral. Vend, kes algul teeskles, et ei näinud, kuhu laps end peitis, otsis Morteni mõningase aja möödudes ülesse. Laps oli õnnelik ning hüüdis rõõmsalt, et soovib veel ennast ära peita. Vend hakkas samamoodi numbreid lugema ning Morten peitis ennast samal ajal täpselt samasse kohta ära
Juudi päritolu Isa Otto Heinrich Frank (18891980) Ema Edith Holländer (19001945) Õde Margot Frank (19261945) Elukohad Frankfurdis kuni 1933. aastani. Kolisid 1933 aasta lõpus Aachenisse. 1934. veebruaris koliti Amsterdami. Anne Franki päevik Pidas Amsterdamis. Sai 13. sünnipäevaks. Ajavahemik 19421944. Päevik ilmus raamatuna 1947.aastal. Tõlgitud 60 keelde. Hollandi okupeerimine 1940. 1942. aastal mindi peitu. 1944. aastal viidi koonduslaagrisse. Elust tagakojas Kella neljast või poole viiest muutub lugemiseks liiga pimedaks. Veedame siis aega igasuguste veidrustega. Lahendame mõistatusi, võimleme pimedas, räägime inglise või prantsuse keeles, arvustame raamatuid - kõik see tüütab pikapeale ära. Mälestused Anne Franki mälestussammas ja majamuuseum Amsterdamis. Viited Orkaani südames on vaikus. 17.05
tähelepanu inimese suhtes. Tegemist on sensitisatsiooniga. 4. Osa inimesi ärkab regulaarselt üles umbes 5-10 minutit enne äratuskella helisemist. Kas see on tingitud või tingimatu reaktsioon? Mis juhtub selle reaktsiooniga peale pikka suvepuhkust? Tingitud reaktsioon. Reaktsioon kaob pärast suvepuhkust. 5. Kass ei salli autoga reisimist. Juba ammu enne kassipuuri välja ilmumist läheb kass voodi alla peitu. Miks? Kuidas saaks seda käitumist muuta? Tegemist on klassikalise tingimisega. Kass näeb puuri ja teab, et nüüd läheb sõiduks. Seda käitumist saaks muuta näiteks erinevate tasudega nt. kassile autosõidu ajal kiisueine pakkumisega. 6. Ükspäev, linnapea kabinetis papagoi puuri puhastades, unustas koristaja puuriukse lahti ja pani lind plehku. Koristaja ähmi täis nüüd lastakse töölt lahti ja visatakse kohukeste ridadest välja
tugevate voltidega; jalg kollane aluselt ahenev; seeneliha kahvatukollane, iseloomuliku tugeva puuviljalõhnaga, toorelt kibeda maitsega Kasvukoht: igasugustes metsades, arvukamalt männi-segametsades Esinemisaeg: juunist novembrini Tavaline kõikjal Eestis, kohati massiline. Harilik kukeseen on üks neid söögiseeni, mida iga seeneline eksimatult ära tunneb. Metsas leida ei ole aga teda igakord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Kui aga üks kukeseen leitud, tasub tema ümbert hoolikalt otsida, sest tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti. Vaid püsivalt vihmaste sügisilmadega kerkivad kukeseente kollased lehtrid sambla kohale ja torkavad juba kaugelt silma. Harilik kukeseen on alati kuulunud nende seente hulka, keda metsa maha ei jäeta, kuid viimastel aastatel on ta muutunud meil kõige populaarsemaks korjamisseeneks
Kirjandiõpetus Ülesanne 43. Kas õnn peitub rahas või hoopis milleski enamas? Maailmas leidub väga palju õnnetuid inimesi. Ainult väga vähesed on õnnelikud. Paljud väidavad, et õnn ei peitu rahas vaid hoopis perekonnas, tervise headuses ning inimsuhetes. Mõned hoopis väidavad, et raha teeb õnnelikus aga, kes teab äkki teebki. Minul on õnneks kindlasti vaja raha aga mitte just väga palju vaid parajal määral. Kindlasti on määrav ka tervis, sest kui ei ole tervis hea siis ei saa koolis regulaarselt käija ning ammugi veel tööl käija. Kahjuks aga kui ei ole haridust siis ei head töökohta ning kui ei ole tööd pole ka raha.
I grant I never saw a goddes go, My mistress when she walks treads on the ground. And yet by heaven I think my love as rare, As any she belid with false compare. ***** Mu armsa silmad pole päiksest loodud, (11) korallgi punasem, kui värv huultes. (10) Rinnad on tal pruunikaks saadud, (9) ning mustad traadid hõljuvad tuultes. (10) Roose on nii punaseid kui valgeid, (10) kuid ühtki ei suuda põselt näha. (10) Ümbritsevad lõhnad on nii malbed, (10) ent hommikuti poeks peitu armsa taha. (12) Naudin ta hääle kõla, ehkki tean, (10) muusika helis kaunim on sära. (10) Pole jumalannat minemas näinud eal, (12) mu arm käies, teeb vaid kära. (8) Siiski arvan, mu armastus on üpris harv (12) ning tema vastu olin liiga karm. (10)
rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on
Välised tegurid nagu ilu, alkohol ja naised ei toonud ei Faustile ega arvatavasti ei kellelegi õnne. Tuleb leida rahu iseendas, küll siis avanevad uksed ka õnnele! Tuleb avada vaid oma silmad, et õnne näha, avada oma süda, et see sisse lasta. Õnn peitub naeratuses, päiksepaistelises ilmas, toetaval õlal- õnn on kõikjal! Vaadates üle õla, on kindlasti igaühel olemas keegi, kes toetab teda raskel ajal. Kas siis mitte selles ei peitu juba õnn? Et sul on olemas keegi, kellega oma muresid ja rõõme jagada. Olgu selleks siis vanemad, abikaasa, sõbrad- peaasi et ta on olemas! Elu on liiga lühike, et ajada taga perfektsust. Leppigem sellega, mis meil juba olemas on- ja olgem ausad, seda on enam kui küll.
rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel
eriline side. • jahu, mida tordi tegemiseks kasutati, peeti viljakuse sümboliks ja tordi magusus pidi tooma magusust ka paari igapäevaellu Suudlus tseremoonia lõpus • rooma ajastul oli suudlus nn. tehingu lõpetamist sümboliseeriv • praegusel ajal tähendab see, et paar ühendab ja jagab oma hinge Pruudi kandmine üle lävepaku • vanasti oli abiellumine sunniviisiline kui mees naise röövis ja ta mõneks ajaks peitu viis. • seetõttu ei läinud naine ka väga hea meelega mehe koju ja ta tuli üle lävepaku tirida. • veel kaugemast ajaloost on pärit uskumus, et perekonna deemonid järgnesid naisele ja et neid mitte peigmehe koju lasta, tuli naine üle lävepaku tõsta ja seeläbi takistada deemonite pääsu mehe majja
4. makrofauna (mullamutt, pimerott) Nende mitmekesisus on tunduvalt suurem kui maa pealt arvata võiks. Mullas on palju elusat loodust ja elutat loodust. Seal on palju väikseid elusolendeid, keda näeb ainult mikroskoobiga ja neid nimetatakse mikroorganismideks. Näiteks seened, bakterid, vetikad, hooghärnalised, lestad jm. Mullas on ka palju teisi elusolendeid. Näiteks mullamutid, vihmaussid, ümarussid, putukad, ämblikud jm. On olemas ka loomi, kes poevad mulla sisse peitu, või teevad sinna urud. Näiteks hiired, rebased, mägrad, kährikud. Osad loomad talvituvad mullas, et talv kindlalt üle elada. Näiteks rästikusd, sisalikud ja osad konnad. Miks on vihmauss tähtis mullaloom ja kuidas ta seal hakkama saab? 4 Vihmaussid on ühed olulisemad loomad mullaelustikus. Vihmaussid kobestavad mulda ja seega annavad taimedele parema võimaluse kasvamiseks. Samal ajal, kui vihmaussid mulda kobestavad tekib mulda
otsustab ta asja uurima minna ,igaksjuhuks otsib naine enda käekotist telefoni, et vajadusel politseisse helistada. Ust avades tabas teda aga kohutav vaatepilt. Diivanil lamas üleni verine mees ja tema kõrval maas lebas verine nuga. Kiiresti helistas ta politseisse, et teatada mõrvast. Kõne lõppedes sammus naine uksest välja kiirabi ja politseid ootama. Mõne hetke pärast kuulis naine vaidlemist maja teiselt korruselt. Kuuldes samme alla tulemas, jooksis ta maja taha peitu. Peagi nägi ta kahte meest ja ühte naist uksest väljumas ning tema poole kõndimas. Ta sattus paanikkasse ja lootis, et peagi jõuavad kiirabi ja politsei kohale. ,,Me leidsime ta !" hüüdis üks meestest teistele ning peagi seisid kõik kolm tema ees. Järsku kuulsid kõik neli siireene ning mõrvarid jooksid metsa peitu. Natuke ennast kogunud, astus naine nurga tagant välja ning juhatas saabunud kiirabi ning politsei uksest sisse, elutuppa sinna kus lamas surnud mees. Peagi
Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil on minu arvatest hästi huvitav. Ta ajalugu on väga põnev. Kirikud on nurgelised ja tipud on teravad. Kuna kiriku seinad olid paksud, siis said inimesed sõjaajal sinna peitu minna. Kuna kirikutel olid suured aknad, siis oli sinna hea teha vitraaze. Kõik ehitised olid heledad ja väga õhulised. Tänu sellele olid värvikirevad vitraazid hästi nähtavad. Tänu gooti arhitektuurile sai ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Kasutatud kirjandu:
Õudusjutt Ma jooksin. Tundus, et see on kestnud juba tunde. Ma ei julgenud taha vaadata, teadsin ilma selletagi, et nad jälitavad mind. Ma ei teadnud, kes nad on, teadsin vaid, et nad tahavad mind tappa. Pugesin peitu üksiku pargipingi taha ja lootsin et nad mind ei märka. Tänaval olid veel mõned üksikud ellujäänud, kellel oli veel pea õlgadel ja kõik jäsemed omal kohal. Jõudsin just parajasti näha, kuidas ühel noorel mehel pea otsast raiuti. Kirves selle eluka käes oli punane ja tilkuv. Elukas irvitas ja ajas oma võikad kombitsad mehe kõhtu, et ta soolikad kätte saada. Mulle on millegipärast mulje jäänud, et need elukad peamiselt inimeste soolikaid jahivadki
Lisa kõikidele slaididele oma nimi vasakusse nurka püstiasendisse, va esimesele 4 Gert Kaasik Pildid 5 Sügislaul Kes viis öösel lehed puult? Puult lehe riided röövis sügistuul. Kes viis kaasa lilled aasalt? Lilled korjas sügistuul. Kuhu päike peitu poeb? Ta pehmes pilvevoodis lehte loeb. Kuidas tähed maale said? Gert Kaasik Maa külmast särab ainult vaid. 6 Efektid Lisa kõigi slaidide pealkirjadele teksti värvi muutumise efekt (Emphasis) Kõikide slaidide tekstile lisa sisenemisefekt ja muuda sisenemisefekti kestust aeglasemaks
Konserveerimine-tde kompleks, mis tkestab objekti edasise hvimise selle konstruktiivse ja dekoratiivsete elementide kindlustuse ja kaitsega ilma neid muutmata. Revaloriseerimine-taasvristamine. Rekonstrueerimine-ehitise,ka ansambli vi asumi mberehitamine vi ajakohastamine. Remont-ehitustd iganenud vi lagunenud ehitustarindite taastamiseks vi uuendamiseks. Renoveerimine-uuendamine. Remonditde phimtted. Uurida kas mingi maja algne detail ei ole peitu jnud: avada see. tuua esile.Kui mingi uuendatud detail vi majaosa jb rigelt esiletkkivaks, tuleb see imiteerida esialgse materjaliga kokkusobivaks.Targem on remontida igesti kui teha seda liiga hsti.See thendab, et remontides ieti traditsioonilistest materjalidest ja tavaga, saadakse kindlat kauakestev lpptulemus.
KLASSI KAVA 2.klass lahkub lavalt, samal ajal tulevad lavale Ants ja Mari. Ants: Ma vihkan lendamist! Tagasi lähme bussiga! Mari: Kui sa oleksid kirja õigel ajal ära saatnud, siis poleks me lendama pidanudki! Lähme nüüd, tule ruttu! Ants: Mari, kuule... Me ei ole vist Jõulumaal, vaata! (osutab käega lava sisemusse ja taganeb tasasel sammul) Mari: Ants, jälle! Kas sa ostsid valed piletid? Ants ja Mari lähevad kardna taha peitu. Lavale tulevad 3.klassi õpilased, kes etendavad Aafrika kava. (näiteks mõni Aafrika pärane tants või laul, väike näitemäng Aafrika igapäevaelust jne) 3.KLASSI KAVA 3.klass lahkub lavalt, Mari ja Ants tulevad tagasi. Ants: Ei, Mari! Sa ei kuula mind üldse! Ma olen juba sada korda öelnud, et ma ostsin piletid Jõulumaale. Mari: Kuidas me siis siin oleme!? Emal oli õigus, kui ta ütles, et sinust ei saa korralikku
" Armas koerake truu ja ustav sõbrake on mulle kallis. Armastuse eest ei keegi pääseda saa mitte kunagi. Sõprust ei saa müüa nagu asju poe letil ega osta ka. Vihmane sügispäev jahe ja tuuline toob ihule külmavärinad. Muudab meele tusaseks päeva kurvaks. Öine tuuleiil kahtlane tormiulg ära viib mõtted. Magama meid siis paneb ning kustutab kõik tuled. Linnud laulavad päikene taevas kumab on ilus suveilm. Päike pilve taha kaob kena päevgi peitu poeb. Õnn ootamatu hea tabab meid järsku teeb meie meeled rõõmsaks õnnelikuks. Õnn ootamatu hea tabab meid järsku teeb meie meeled rõõmsaks õnnelikuks.
leiab aset Saaremaal,Mustjala vallas.Jaanipäeval kaob 30 aastane Kertu(Ursula Ratasepp) märkamatult koos Villuga(Mait Malmsten).Terve naise perekond satub paanikasse ning alustavad otsinguid,sest Kertut peetakse tagasihoidliku ja kinnise iseloomu pärast ullikeseks.Villu on aga ilusa välimuse, kuid allakäinud alkoholilembeline naistemees.Pärast pikki otsinguid leitakse Kertu Villu juurest,tema ema(Külliki Saldre) ja õe(Piret Laurimaa) poolt.Neid nähes jookseb Kertu voodi alla peitu ja Villu ema(Leila Säälik) pakub, et räägib naisega.Kodus ootab Kertut isa(Peeter Tammearu) meeletu raev.Tasapisi lahtirulliv tõde jahmatab tervet külarahvast. Üks esimesi tähelepanekuid filmi vaadates,on nutikas tegevuse tutvustus,järgnevalt hakatakse detaile ja lugu täpsemalt käsitlema.Näitlejad elasid enda rolli väga hästi sisse.Isa roll oli olla eluaegne tütre südamlik,armastav hooldaja, samas ka range mõistuse pähepanija.Vahel tundus, et on üle pingutatud,sest
värbas seal palju meremehi ja ostis palju kaupa ,et teha suur reis. Ja kuna tal oli raha vähe siis ta pidi tegema rahvale väikse reisi üle mere. Väga palju rahvast tahtis kapten Tonksi laevale pääseda aga ainult mõned said laeva pardale. Nädal aega hiljem hakkasid kapten, meremehed, reisijad ning kaup lahkuma. Kapten pidi ületama Vaikse Ookeani. Üks päev oli väga tormine ja nad olid pool oma teekonnast läbinud ja kapten soovitas rahval alla peitu minna. Tund aega hiljem oli torm läbi, inimesed tulid alt välja tekile. Kõik imetlesid ilusat ilma, sest päike paistis, pilvi polnud ja meri lainetas. Reis läks jälle ilusti edasi. Kuni järsku hakkas kahurikuule lendama, rahvas läks paanikasse. Kapten Tonks nägi, et mereröövlid ründavad ja keeras kohe lähima saare poole. Kui nad jõudsid saareni, siis kapten pani rahva maha ja selgitas, et meid ründavad mereröövlid ja ta paneb nad siia, et nad viga ei saaks
3)Jüriöö ülestõusu põhjused Taani kuningriik ei suuda ohjeldada isepäiseid vasalle P.-Eestis. Taanid kuningas otustas oma maad P-Eestis maha müüa. Müügist oleks ta saanud raha ja elada muretut elu. 4)Jüriöö ülestõusu eellugu: huvitatud pooled(kellel millised huvid olid) Algas 23.apr. 1343a. Hästi valitud algus ja põhjalikult ette valmistatud. Edu taheti saavutada ootamatusega. Ülestõusnute algedu oli suur. Mõisnikud peitusid Paide ja Tallinna müüride taha peitu. Pärats esimets rünnakut valiti 4 kuningat. Turu foogt pidi tulema leavastikuga 18.mai. Talinna alla. 4mail tapeti eestlaste esindajad. Ordu väed suunasid oma väed Läänemaale ülestõusnute vastu. Huvitatud oli 3 osapoolt: 1)Harju- Viru vasallid 2)Liiviordu 3)Maa põlisrahvas. Igal ühel neist olid omad huvid:1) kartsid kaotada oam seinised õigused 2)Liivi Ordu pidas end P-Eesti tegelikuks omanikuks. Nad olid nõus neid alasid ostma.
Õnne otsingud Kõik tahavad õnnelikud olla. Arvatavasti on see tänapäeva pahuras maailmas ainus asi, milles kõik ühel meelel on. Kuid kust ja kuidas alustada oma õnne otsinguid? Õnn ei peitu ju rahas, samuti ta ei peatu tänavanurgal ega küsi teed. Selles hoolimata on ka sõjas noored end leidnud- kas nemad siis pole olnud õnnelikud? Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Manfred Kets de Vriesi ,,Õnnevalem" on öelnud, et õnn tuleb leida teel olles, mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes. Õnn ei ole midagi muud kui hetkeline hingeseisund, see on midagi, mida ei saa käes hoida, seda peab tunnetama. Seega õnne tulekut ei saa planeerida
,,Keisri hullu" analüüs ,,Keisri Hullu" fenomen peitu selles, et romaan on kirjutatud päevikuna. Tegevust kirjeldatakse päevaraamatule omases formaadis, kus tekst on jagatud kuupäevade kaupa erinevateks osadeks. See tähendab seda, et romaan on kirjutatud kõvaltvaatajate silme läbi. Kui oleksime päeviku pidaja asemel, analüüsiksime võib-olla toimunut teisiti ja romaani mõte tõenäoliselt muutuks. Seepärast eristub romaan teistest ja seda võib pidada ,,Keisri hullu" omapäraks.
sellest omal viisil arusaada ning seda endale tõlgendada. Kirjandus on kunstiliik, millel on mitmeid vorme ja ilmeid. Erinevad teosed on areneva tehnika ja kiire elutempo kõrval saanud omale paksu ja aegaviitva raamatu maine. Paljud arvavad, et isegi kui nad tahaksid rohkem lugeda ja oma silmaringi laiendada, siis ei jätkuks neil selleks aega. Aina tihedamini väidetakse, et rahvas ei naudi enam kirjandust ning lugemine pole enam nii populaarne kui see oli varem . Raamatutes ei peitu kogu maailma kirjandus. Tõsi, enamus kirjandusest on salvestatud paberile ja erinevatesse köidetesse, kuid siiski kuuluvad ka näiteks muusika, filmid ja näidendid kirjanduse hulka. Minu arvates on väär väita, et inimestele ei meeldi kirjandus. Käiakse teatris, kinos ja mitmetel kontsertidel. Isegi oma kodus ning teel olles on võimalik erinevaid teoseid nautida. Kõigil on lemmikraamatuid, -filme ja -laule. Igaüks valib omale kirjanduse hulgast selle
Põgenemine oleks seevastu toonud kaasa endaga unustuste hõlma vajumise, mis tähendaks, et me ei teaks praegu mehest nimega Sokrates. Sokrates arvas, et surm muudab mitte millekski või laseb hinge vabaks, kuid ta ei kartnud kumbagi. Mürgi võtmisega tõestas Sokrates, et jääb lõpuni oma vaadetele kindlaks, isegi kui see tähendas surma. Ta võttis oma sõnade üle vastutuse ega taganenud nendest. Oma otsusega näitas Sokrates linlastele, et ei page peitu ja võtab väärikalt vastu praegu tunduva väära otsuse. Kokkuvõtteks võin öelda, et Sokrates toimis õigesti mürki võttes, kuna see näitas tema julgust jääda kindlaks oma seisukohtadele. Arvan, et surm pani ka tema õpilased teda rohkem austama ning tänu sellele teamegi Sokratese õpetustest. Põgenemisega oleks näidanud ta aga argust ja ebakindlust oma õpetuste üle. Keithi Tamm, G2C
1) Mis paistis Jüri Kuslapi näos silma ? Jüri Kuslapi nöost jäi silma ta näokrimpsutamine. 2) Miks puges kuslap voodi alla, kes ta sealt kätte sai ? Kuslap puges kiusajate eest voodi alla . 3) Mida hakkas toots pingi all tegema, pärast kui köster oli teda näinud ? Toots hakkas kah mööda lauaaluseid roomama köstri eest ära peitu pugedes. 4) Kelle leidis arno teele juurest eest, kui ta sinna läks ja nad palkevedasid ? Imeliku leidsid. 5) Miks oli raja perenaine käskinud imeliku külla kutsuda ? ,sellepärast et imelik oli raja perekonnale sugulane. 6) Kui palju maksis veinipudel, mille toots koos kiirega ära jõi ? Veinipudel maksis 95 kopikat. 7) Kes võtavad osa nõupidamisest kiire noorema lapse nime asjus, kuidas asi sujus ? 8) Miks aitas kuslap imelikku rehkenduses, koristamises ja üleültse teda aitas koguaeg
Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" analüüs Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Luuletus ,,Hirm" on kirjutatud 1940. aasta...
Mis on parem linnas? Kas maal on parem elada kui linnas? Paljud inimesed koliksid võimaluse korral kindlasti maale elama. Kõik tahaksid ju rahulikku ja ilusat elu puhtas ning kaunis looduses. Maal elamise suureks eeliseks on see, et siin on värske ja puhas õhk. Veel on ka väga kaunis loodus. Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks töödeks on põhiliselt loomade kasvatamine, nende toitmine , pügamine, lüpsmine. Samuti on maal palju istutamist, kastmist, rohimist ning ka riisumist. Maal kasvatavad inimesed endale ise kõike söögiks vajalikku nagu kartulit, porgandit, kapsast, peeti, kaalikat kui ka erinevaid puuvilju. Linnas on parem aga see, et kõik vajalik on käe ulatuses. Poed on lähedal, haiglad on olemas ja ka erinevad asutused , kus on pidevalt vaja käia
Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ja sisaldavad 5 viinhapet.Jagatakse laias laastus kaheks:lauamarjadeks või veini valmistamiseks veinimarjadeks. Kasvatamine.- Sobib kõigerohkem kuuma päikese ja äkiliste lühiajaliste vihmasadudega piirgondadesse.Ka Eestis on võimalik tänapäeval kasvatada.Istutatakse enamjaolt lõunapoolsesse müüri või seina äärde.Tuulevaiksesse kohta.Sügisel kärbitakse ja pannakse külma eest peitu .Kaetakse kerge mulla ja okstega ka saab kasvatada kasvuhoones. Sordid.- Eestis- Dalni ramming , peterson 1-2-6 korinka rüsskaja , jubile , novgoroda Hispaania- Alipollo , palomino Prantsusmaa- Carignan , merlot Haalias- Durello , corvina Kasutamine.- Kõigee rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel , järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine rosinate tootmiseks.Marjadest
kõige siiramate kavatsustega. Ühed kurikuulsamad nendest olid tõved. Tõved hõikasi metsakäiale abi palveid. Rumal inimene vastas sellele ning tõbi leidis kohe inimese, kelle tervist piinata. Rumal oli Koera-Kaarel, kes salapärasele häälele vastates endale surmava tõve kaela tõmbas. Õnneks oli rehepapil lahendus olemas. Nimelt, kui tõbi vajas ohvri piinamisest kerget hingetõmmet, käskis rehepapp Koera-Kaarlil tõve eest puu otsa peitu pugeda. Seal pidi haige mees väga vagusi konutama, et tõbi teda üles ei leiaks. Kahjuks õnnestus tõvel vaene Koera-Kaarel. Rehepapp teadis ühte moodust veel. Nimelt ei pidavat tõved viina haisu poole pürgima. Nii ei jäänudki koera-Kaarlil muud üle, kui joodikuks hakata, kuid vähemalt jätsid tõved ta lõpuks ometi rahule. See raamat oli väga huvitav ning naljakas. Ühes lauses võis kogeda nii hirmu, kui ka nalja
4. Eesti Muinsuskaitse Seltsi roll taasiseseisvumise aegses rahvaliikumises oli NSVL poolt hävitatud omariikluse aegsete mälestiste ja sümbolite taastamine ning seeläbi riigi iseseisvumise taastamine. 5. 5. 1988. aasta öölaulupeod erinesid tänastest selle poolest, et tollal oli see palju suurema väärtusega – nõuti ENSV juhtkonna tagasiastumist, laulupeol olles kaotati hirm miilitsa ees ja julgeti isegi välja võtta lipud, mis kauaks olid peitu pandud ning tunti ühtekuuluvust teiste sealolijatega. Tänapäeval on Eesti lipu lehvitamine iseenesestmõistetav ning vaba riigina pole hirmu, et keegi tuleks eestlaste ühtekuuluvustunnet tõstvaid üritusi takistama. Üheks revolutsiooniliseks sammuks oli see, et Eesti hümni esitamine sai tavapäraseks, kuigi mõned aastad varem oleks selle eest määratud karme karistusi. See tähendas eestlastele lõplikku hirmust vabanemist ja see kinnitas, et eestlased peavad
võimekus ei pea tähendama talenti ,,raha tegemisel’ (näiteks keelevaist). Rikkad jaotavad umber: kõigil võrdsed võimalused, tahtejõud, rikkamad ei ole süüdi vaeste majanduslikus seisus. Vaesed ja vaesus, mille alla kuuluvad põhimõtted/huvid: võimete arendamine, otsuste ja valikute tegemine, valikud avaldavad rohkem mõju kui talendikus. Kuid rikastumine eeldab kohusetunnet, tahtejõudu, pingutusi, edu on igaühe enda kätes. Raha=õnnelikus?-õnn ei peitu raha kogusest, raha on vajalik elamiseks, rahas ei peitu õnn. Üksikisik on oma huvide saavutamiseks liialt nõrk, seepärast koondutakse poliitilistesse ühendustesse (erakond, partei). Rikkam riik, vähem vaeseid?- sotsiaaltoetused, toimetulek lihtsam. Toetused, töökohtade loomine-töökohtade loomisest on abi. Toetused vajalikud neile, kes vaesed. Ettevõtja on inimene, juriidiliselt füüsiline isik, kes kannab ettevõttesse tehtud isiklike
Meie tuttpütt on rändlind, aga soojemates elupaikades võib ta olla ka paigalind. Eesti tuttpütid talvitavad tihtipeale Lõuna-Euroopas, kust saabuvad tagasi varakult, juba aprilli teisel poolel. Seega jõuavad tuttpütid pesapaikadesse just siis, kui jää lõpetab veekogudelt sulamist. Äralend on alles oktoobris, salkadena. Oma elupaigaks valib tuttpütt koha, kus teda võimalikult vähe häiritaks: näiteks pilliroo- või kaislatihniku. Nii on tal alati, kuhu hädaohu korral peitu pugeda. Üks tingimus on tal aga veel: roostiku sees peab leiduma lahtiseid veelaike, kus oleks võimalik vaikselt kalu jahtida. Kalad ongi tema põhitoit. Tuttpütist rääkides ei saa mööda minna ka tema huvitavast pulmatantsust. See algab linnupaari teineteisele vastu ujumisega, siis tõusevad nad kõrgele vee kohale püsti, kaovad jälle vee alla, toovad teisele taimi ja nii muudkui tantsivad. Kõike mängu saadavad huvitavad häälitsused.
Poliitiline kommunikatsioon on nii kultuuriline kui hoiakuline: poliitilise kommunikatsiooni uurimus eeldab, et tähendus peitub indiviidide eelistustes. Kuna minevikust pärit indiviidide eelistuste alased andmed on äärmiselt piiratud, kalduvad poliitilise kommunikatsiooni uurijad ajalugu ignoreerima. Samas on poliitika sümbolite, rituaalide ja piltide (kultuurilised tehismõisted, mis kinnistavad poliitilist tähendust) komplekt. Tähendus ei peitu mitte indiviidide eelistustes vaid kultuurivormides, milles need eelistused kujunevad. Poliitiline kommunikatsioon on sotsiaalne: Sümbolid ei eksisteeri ühiskonnast lahus ning indiviidid ei saa luua kõiki soovitud tähendusi. Sümbolid ja tähendused on seotud ning saavad oluliseks tänu institutsioonidele, protsessidele ja struktuuridele. .
Anni Aru 10.a Betti Alveri luulekogu „Eluhelbed” analüüs Betti Alveri luulekogu „Eluhelbed” ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind ve...
truud sõbrad ja armastav perekond. Ka tõelist armastust ei saa osta. Tihti abiellutakse küll raha pärast, kuid see on võlts. Inimesed peaksid soovima olla sinuga koos sellepärast, kes sina isiksusena oled, mitte sellepärast, mida sa omad ja mida sa neile võimaldada saad. Tänapäeva maailm on niigi teeseldud, miks lasta veel teistel endaga manipuleerida. Parimad asjad siin maailmas on tasuta. Inimesed, kes mõistavad, et õnn ei peitu rahas, on kindlasti oma eluga rohkem rahul, kui need kes otsivad rahuldust just numbritest oma pangakontol.
osutub küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjuseks. Poisid usuvad, et saarel elab koletis ning see ajab neile hirmu nahka. Kuid nad ei saa aru, et koletis elab tegelikult neis endas, nende metsikus mõttemaailmas. Lapsed mõtlevad tihti ka sellest, kuidas nad saarelt minema saavad ning iga tuluke merel on neile suureks lootuseks.
kuid suurimateks konkurentideks on need mis asetsevad internetis. Konkurentide arv on viimasel ajal vähenenud, kuna need suletakse vähese tuntuse tõttu. Reklaam Rahulolev klient levitab infot. Samas reklaamitakse ettevõtet ka internetis erinevaid kanaleid mööda. Võimalusel saab reklaamida ka ajalehes, raadios, televisioonis. Visioon Kliendisõbralik internetipood, mis ei poe probleemide puhul peitu. Neljanda aasta lõpuks Esimene ettevõtte esinduskauplus. Hinnakujundus Ostukulu Saatekulu Eestisse Kasum ettevõtte arenguks Konkurentide hinnad Algbilanss Aktiva Passiva Raha Omakapital 3750 5000 Seadmed Laen 1250 0 Kokku Kokku Esimese aasta lõppbilanss 5000 5000 Aktiva Passiva
D.Ei tee väljagi ja ajad oma asju edasi. 3. Millal sinu sünnipäev on? A. Suvel B.Kevadel C.Sügisel D.Talvel 4. Sulle ütleb võõras inimene tänaval tere ja kiidab su riidevalikut, millest mõtled? A.Nii lahe, peaks talle ka midagi meeldivat ütlema. B.Vist ajas kellegagi segamini. C.Mõtled, et peaks nende riietega sagedamini käima. D.Ta on vist natuke haige. 6. Proovi korraks ette kujutada, et just toimus maavärin, mida teed? A.Väristad vastu. B.Poed peitu. C.Jooksed kiiresti ja kaugele. D.Vaatad kiirelt, kas saad kedagi aidata. E.Ei lase ennast sellest üldse segada. 5. Kas sulle meeldivad loodussaated? A.Sõltub, kuidas need tehtud on. B.Jah, väga. C.Sõltub, millest seal juttu on. D.Ei, need on igavad. 7. Mida teed, kui räpane kodutu sinult tänaval raha küsib? A.Räpased inimesed on hirmutavad ja jubedad - lahkud kiirel sammul. B.Annad taskus olevad mündid. C.Annad talle nii palju kui saad, ilmselt vajab
kop-kop-kop. Ta avas ukse, sealt paiskus jäist õhku ja ukse taga seisis hirmust külmunud käbikuningas. Orav küsis hiirelt: "Kas ta võiks tuppa sooja tulla"? Hall vastas: "Muidugi võid sa tuppa sooja tulla". Ilm on muutunud veelgi tuisusemaks. Külma kraade tuleb aina juurde ja metsloomadel läheb üha raskemaks. Korraga kuulevad hall ja käbikuningas koputust uksele. Hiir avab ukse ja näeb ukse taga rebast koos haavikuemandaga, kes sooviksid külma eest peitu pugeda. Loomulikult võtab lahke hiireke mõlemad vastu. Üheskoos mõledakse, mida võiks koos ette võtta. Otsustati kehakinnituseks meekooki teha. Kohevsaba, kanavaras ja haavikuemand küsisid hallilt: "Kas sul meekoogi õpetus on"? Kindlasti on see kusagil olemas, vastas hiireke. Ta otsis selle üles ning asus oma tagavarasid üle vaatama, kas ikka saab meekooki valmistada. Hakatigi üheskoos küpsetama, sest koogivalmistamiseks olid kõik komponendid olemas. Varsti oli kogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
