Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"armee" - 2278 õppematerjali

armee - eestlased läksid vaba tahtllikult sinna 18. Mis riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? nimeta 5 Itaalia,Jaapan,Soome,Ungari;Slovakkia 19. Mis olid NSVL liitlased II maailmasõjas?Inglismaa,USA 21. Kes olid liitlaste riigijuhtideks II ms ajal?Stalin;Ruusvelt;Churchill 22. Mis nime kandis Saksamaa Vene vastane sõjaplaan? kirjelda seda.
thumbnail
20
ppt

Ajaloo presentatsioon: RIIK ÕIGUS ARMEE (Rooma)

Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandide...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Nõukogude armee Eestis

..... Gümnaasium ..... 12A NÕUKOGUDE ARMEE EESTIS Referaat Juhendaja: 24.septembril 1939.aastal esitati Eestile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjaväebaasid. 26.septembril andis NL kaitserahvakomissar Vorošilov käskkirja, milles nõuti „võimsa ja otsustava löögi“ andmist Eestile...

Eesti ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Palgaline ja alaline armee

Riik hakkas ise armeed organiseerima Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks nii sõja- kui ka rahuajal. Professionaalsed juhid - ohvitserid Kehtestati riiklik sõjaväekohus Teenistus kindla lepingu alusel ja tavaliselt pikaks ajaks. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. Sõdur kaotas sideme tsiviileluga ja elatusallikaks jäi armee. Jalavägi: relvastatud piikide (odade) ja musketitega Ratsavägi: raskeratsavägi (kürassiirid), keskmine ratsavägi (tragunid) ja kerge ratsavägi (hussaarid). Suurtükivägi Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja igapäevaseks vajalikuks osaks. Kasutusele võeti tulirelvad. Loodi magasinisüsteem: enne seda sõltusid sõdurid röövitud ja ostetud toidust. Paljudes riikides reformiti sõjaväge,. Loodi sõjakoole, kus õpetati välja ohvitsere. Esimesed sõjakoolid Itaalias 15...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Antiikaja armee ja sõjapidamine

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Antiikaja armee ja sõjapidamine Referaat Martin Aron 10.a klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2009 Sisukord 1. Tiitelleht lk.1 2. Sisukord lk.2 3. Sissejuhatus lk.3 4. Kreeka lk.4-6 5. Rooma sõjavägi lk.7-10 6. Kasutatud kirjandus lk.11 Sissejuhatus...

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Alalise armee ülesehitus

Peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks (kürassiirid), keskmiseks ratsaväeks (tragunid) ja kergeratsaväeks (husaarid). Peale Kolmekümneaastase sõja lõppu hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema. Ülalpidamine oli kallis. Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu: kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Sõjaväe toitlustamises võeti kasutusele magasinisüsteem, mille olemus oli järgmine: juba rahuajal asutati piiril, kindlustatud punktides, suured toidulaod ehk magasinid, kust sõjavägi...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Rooma

Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu res publica, s rahvas võttis valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid kodanikkonna ehk rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat, seega juhtis riiki nobiliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Kreeka ajaloolase Polybiose arvates polegi paremat riigikorda leida kui seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. *konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. *preetoridjärgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. *tsensorid valiti viieks aastaks endiste konsulite hulgast. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatori...

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuningate aeg roomas

Vallutussõdadega sai roomast kogu vahemere ümbrust hõlmav suurriik,pidevad sõjad ja võimu hoidmine vallutatul aladel vajas alalist sõjaväge,seetõttu koosnes nüüd rooma sõjavägi elukutselistest sõjaväelastest.riigis puhkesid kodusõjad,senat kaotas oma autoriteedi,oli vaja kes sõja lõpetaks,sellesk oli aucustus,kes võitis oma vastased kehtestas riigis ainuvõimu,algas keisriigi ajajärk. Armee koosnes nüüd elukutselistest palgaväelastest,kuid ülesehitus,relvastus ja võitlustaktika sama. Alates puunia sõjatest oli nende laevastik väga võimas,nad olid oma aja parimad kindlusepiirajad,kasutades katapulte,müürilõhkujajid ja piiramistorne. Iga leegion kontrollis kindlat piirilõiku,rajati kindald piirkindlustused,sõtta värvati ka provintitest elanike,leegion raskerelvastusega jalamees. Rooma õigus,roomariik toimis seaduslikul...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Millised olid Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased kolmes armees . Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, kui nad mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid. Teine erand oli 22. territoriaalne laskurkorpus...

Ajalugu
151 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kontrolltöö - vastustega

RIIGIKAITSE KT nr.2 1. Mis on jagu, meeskond, rühm, kompanii, patarei, pataljon, rügement, brigaad, diviis, korpus, armee ? Kui palju on neis sõdureid ja millistest väiksematest üksustest need koosnevad? Millised on nende üksuste NATO taktikalised tingmärgid? Jagu on sõjaväeline allüksus, mille koosseisus on tavaliselt 5...15 inimest. Harilikult kuulub jagu rühma koosseisu. Jao isikkoosseis võib olla jagatud lahingpaarideks, lahingkolmikuteks, gruppideks või pooljagudeks. Jao koosseis ja relvastus sõltuvad otstarbest ja ülesannetest. Näiteks: · jalaväejagu · motolaskurjagu...

Riigikaitse
78 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Rooma ühiskond ja eluolu

olid teravad; plebeid nõudsid rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid ei olnud nõus järele andma; hiljem keelati võlaorjus , tühistati patriitsi ja plebei vahelise abielu keeld ning plebeidele võimaldati pääs kõigise riigiametitesse; plebeide võit ei tähendanud demokraatia kehtestamist roomas. Ka edaspidi juihtisi rooma riiki eeskätt rikkad ja suursugused kodanikud; Kaheteistkümne tahvi seadused;pandi kirja esimsed rooma seadused. 3.Riik, õigus, armee Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta niemtust res publica, sest kogu rahavas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid rooma rahava. Kõik olid võrdsed; Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud- magistraadid- ja avanemate nõukogu-senat.nobiliteet; kuigi riiki jutisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Vabariigist keisririigiks...

Ajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vana-Rooma kokkuvõte

Patriirsid ( ehk isad ) , olid suursuguste suguvõsade liikmed. Neile kuulusid ka kõik kodanikuõigused:a ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Ülejäänud kodanikud oli pleibed ( ehk rahvahulk ) . Ka nende hulgas oli rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid pleibed patriitsidele selgelt alla. Abielud nende vahel olid keelatud. Pleibed moodustasid enamuse armeest . Armee: Rooma armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muudatusi. Vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosned vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega, mille korraldus kujunes lõplikult välja keisririigi ajal. Hoolimata muutustest jäid sõjaväe ülesehitus , relvastus ja võitlustaktika suurel määral samaks. Roomlastel oli võimas laevastik, nad olid oma aja parimad kindluse piirajad ,kasutades selleks katapulte (kivi-ja nooleheitemasinaid) , müürilõhkujaid ja...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Sõda kui ühiskonna loomulik seisund 17-18 sajandil

Enamik sõdu toimus just nende riikide vahel. Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendused ja teadussaavutused. Kesk-aegne rüütliarmee asendati palgaarmeega, hiljem asendas alaline armee palgaarmee. Ajutine palgaarmee ei olnud tugenevale riigivõimule ­ absolutismile ­ kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Valitsejad vajasid ka ustavat püsiorganisatsiooni siseriikliku korra tagamiseks. Lõpuks loobuski riigivõim eraettevõtjate vahendusest ning asus ise sõjaväge korraldama. Viimane muutus alaliseks riiklikuks institutsiooniks, mis eksisteeris nii sõja- kui ka rahuajal, ja selle lahingukorda viimiseks ei vajatud enam pikka aega...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rooma armee,õigus, riik

Armee - vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosnev vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega. Armeed kutsuti leegioniks, sõdureid leegionärideks. Reas minemisel ei moodustatud faalankseid nagu see oli varem. Äärest katsid kolonne ratsaväelased. Konsul- neid oli kaks, olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma 20-28 ptk spikker

ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eestlased soome armeedes

III / 46. ülemaks määrati kapten Voldemar Pärlin. 25. augustil paigutati Hiiu jaamas mehed, välja arvatud ametikohata ohvitserid, rongile. Kehra jaamas jäid maha vagunid II pataljoni meestega. III / 46. laaditi maha Tartu lähedal Mullavere jaamas, praktiliselt rindejoonel. Alles siis usaldasid saksalased jagada meestele relvad, millede tulejõud oli väiksem Soome armee relvastusest. Tartu linn ja Kärevere sild olid langenud vaenlase kätte 25. augustil, kes laiendas kiiresti sillapead põhjapool Emajõge, tõi üle hulgaliselt raskerelvastust. Nende eesmärk oli jõuda Soome laheni, piirata sisse Narva rindel võitlevad Saksa üksused, sh. 20. ED. Peale III / 46. suunas Saksa väejuhatus sillapead likvideerima 2 võitlusgruppi 20.ED-st ja 2 politseipataljoni. III / 46. ründas 28.08. ennelõunal Pupastvere külla, tugevas...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ajalugu Rooma

Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord ­ riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring ­ nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) ­ kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) ­ sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid ­ konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator ­ määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) ­ lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist...

8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti iseseisvumine ja vabaduss6da

võitlusvõimet *Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik *Eestil oli andekas väejuhatus *Valitsus suutis koondada vabariigi ressursid: a)kõik maj. ressursid rakendati rindeteenistusse b)maaseadus muutis tp-d pärisomanikeks, muutes sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid c)EV pani välja 100000 mehelise armee , mis oli 10% elanikkonnast 8. Vabadussõja tähtsus: * I eestlaste täielikult võidetud sõda * oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel (uued riigid ­ Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Austria, Jugoslaavia) 9. Tartu rahulepingu sisu: *NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta *pandi paika piirid...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Gaius Julius Caesar

Belgid said lüüa ja suur osa nende hõimudest alistus Roomale. Sama aasta juulis sõdis Caesar nervide hõimu sõdalastega Sabise jõe (nüüd Sambre) kaldal. Nervid ründasid ootamatult, kuid Rooma leegionid ei sattunud paanikasse, esmalt tõrjusid paar nervide rünnakut tagasi, siis ründasid omakorda ja võitsid. Septembris tungis Rooma armee aduatukkide maale ja vallutas tormijooksuga nende pealinna Aduatuki ( Tongre). Raevukates tänavalahingutes osalesid pea kõik linnaelanikud. Pärast võidu saavutamist paigutas Caesar oma väed pikki Loire'i jõekallast talvekorterisse. 56. Aasta algas Caesari jaoks sõjaga Armoricas (tänapäeva Bretagne) venettide vastu. See sõda kippus venima, kujunedes arvukate väikeste kindluslinnakeste piiramiseks. Otsustavaks kujunes merelahing Kyberoni abajas.(Morbichani laht)...

Õigus
66 allalaadimist
thumbnail
4
docx

I Maailmasõja ajend, põhjused

septembril, 1916. Allveelaevad ­ Esimene allveesõda toimus 1915. aasta veebruaris. Sakslased võtsid esimesed allveelaevad. Kus ja millal need uuendused kasutusele võeti? (õ. lk. 44-49) Lahingud ja sündmused, mis olid I Maailmasõjas pöördepunktid. pöördepunkt ­ midagi sellist, mis muudab sõjakulgu, annab ühele või teisele poole eelise. Pöördepunktid Gorlice operatsioon, 1915. aasta 2. mai ­ Saksa armee avas ootamatult venelaste vastu tule ning vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi. Suure vaevaga õnnestus venelastel rinne stabiliseerida, kuid sakslased olid saavutanud suurt edu ning vene vägedele suurt kahju tekitanud. Verduni lahing, 1916, veebruar ­ Verduni alla koondati ennenägematult võimas suurtükivägi, mille toel asusid Saksa üksused rünnakule. Alguses läks sakslastel hästi, kuid...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

NSV liit ja Saksamaa II maailmasõjas

kogu Soomet vallutada Stalin enam julgenud. GB ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Algasid rahuläbirääkimised, 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn aga siiski iseseisev Soome riik jäi püsima. Sõjategevuse algus Saksamaa ja NVS Liidu vahel 22 juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama Valgevenes asuvaid punaarmee üksuseid, Süd vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSV vastu sõda Rumeenia, nats hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia & Ungari. Algul läks kõik plaanipäraselt ­ sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene + suure osa Ukrainast. Punaarmeel palju kaotusi(3,5 milj. Meest). Hitler hakkas kõhklema, ründas Moskva asemel Kievit...

Ajalugu
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun