inimestest kasutavad 2 tundi ja 58,3% inimestest valisid vastuseks muud. Milleks kasutavad inimesed nutitelefone, sain sellised vastused, et 41,7% inimestes kasutavad nutitelefone sotsiaalvõrgustike külastamiseks, 16,7% inimestest kasutavad nutitelefone ainult kõnede jaoks, 8,3% inimestest kasutavad nutitelefone teabe otsimiseks ja 33,3% inimestest vastasid muud. Miks on kasvanud nutitelefonide populaarsus noorte seas rohkelt, sain järgnevad vastused 66,7% inimestest arvavad et see tuleneb tehnoloogia arengust, 8,3% inimestest tahavad lihtsalt raha kuhugi kulutada, 25% inimestest tahavad lihtsalt olla infoga kursis. Viimasele küsimusele miks tahetakse oma vanu mobiiltelefone nutitelefonide vastu vahetada, sain sellised vastused 16,7% arvab et selleks on tehnoloogia, 33,3% arvab et sellega kaasneb paremad suhtlemis võimalused, 41,7% arvab, et nutitelefon pakub palju paremaid aplikatsioone (facebook, instagram), 8,3% arvab et selleks on muud põhjused.
Hambaravi Eestis Kristiina Samet Sotsiaaltöö, 1. kursus Ülevaade Hambaravi on eriala, mis tegeleb suu piirkonna pehmete ja kõvakudede haiguste, defektide, traumade ja kaasasündinud anomaaliate diagnostika, ravi ja ennetusega. Hambaravi võib teostada ainult hambaarst. Tegevuse eesmärgiks on säilitada ja/või taastada maksimaalselt nii funktsioon, kui ka esteetika. (Gutmann, Jänes, & Saag) Hambaravi on üks eriarstiabi erialadest, mille teenuseid võivad osutada äriühingud või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes omavad hambaraviteenuste osutamiseks tegevusluba. Hambaraviteenuste osutamist reguleerivad tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja ravikindlustuse seadus. Hambaravi osutamiseks vajalikud ruumid ja aparatuur peavad vastama Sotsiaalministeeriumi pool...
Sherilyn Karin 9 B klass Presidendi Kõne Arutlus ''Lugedes presidendi juubelikõnet'' Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas 24. veebruaril 2013.aastal Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul kõnet, milles ta rõhutas meile, kui Eesti kodanikele ja rahvale, et me peaksime rohkem rõhku pöörama sellele, et me mõtleksime rohkem tuleviku peale, nii endi suhtes, kui ka riigi ühtsuse mõttes. Presidendi eesmärk oma kõnes, oli panna meile südamele, et me tunneksime rohkem muret oma riigi pärast, tuua välja meie riigi head ja halvad küljed, asjaolud millele peaksime rohkem või vähem tähelepanu pöörama. Toomas Hendrik Ilvese arvates peaks Eesti Vabariik välja paistma oma leidlikuse ja ideedega, rohkem esile tooma kuulsaid ja tunnustatud eestlasi. Nimelt oleme meie, eestlased ju pannud algidee ja isegi teostuse paika nii mõningateski tähtsamates asjades, näi...
Tartu Ülikooli Majandusteaduskond Liispet Kaisel Ekke Sakkov Mihkel Pari Kõrgharidusreform teeb tudengid vaeseks Kvalitatiivne intervjuu Juhendaja: Kaia Philips Tartu 2013 Uurimisprobleem ja -meetod Uurimisprobleem, mis tundus uurimist väärt, oli see, et paradoksaalsel kombel on teoreetiliselt täiesti võimalik, et kõrgharidusreform, mis on ju üsnagi otseselt suunatud muuhulgas ka tudengite rahalise olukorra parandamisele, võib omada hoopiski vastupidist efekti. Selle huvitava tähelepanekuni on meid viinud kõrgharidusreformi teemalised kirjutised, mida võis leida Internetist, seal hulgas ka haridusminister Jaak Aaviksoo erinevad artiklid selgitamaks kõrgharidusreformi visiooni ja eesmärki. Grupiga tööd alustades oli üsnagi selge, millist uurimismeetodit me antud ...
Lühiuuring teemal "Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides?" Lühiuuringus osales kokku seitse inimest. Neist neli olid poisid ja kolm tüdrukud. Vastanute vanus jäi 18. kuni 22. eluaasta vahele. Lühiuuringu eesmärgiks oli välja selgitada, mida arvavad noored Eesti kuulumisest rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Esiteks küsisin lühiuuringus osalejatelt milliseid rahvusvahelisi organisatsioone nad teavad kellega Eesti on liitunud.Kõige pareminin teati Euroopa Liiduga ja NATO-ga liitumist.Seda oskasid kõik osavõtjad välja pakkuda.70% vastanutest teadis nimetada ka ÜRO-d.Peale nende kolme teati nimetada ka selliseid organisatsioone nagu ROK,WHO,Unesco ja WTO-d.ROK oli ka üks tuntumaid organisatsioone,seda ehk
Eesti rahva arvamus sellest, miks eelistatakse kino teatrile Praegusel ajal, mil maailm on täis tohutuid pakkumisi, ahvatlusi ja võimalusi, eelistab enamik noori inimesi teatrile kino. Miks see nii on? Mida arvavad Eesti eri vanusest inimesed sellest, et noored enam teatris ei käi, vaid eelistavad sellele hoopis kino? Viimaste aastate jooksul on Tallinnasse tekkinud mitu uut kino, eriti kohtadesse, kus need kergesti kättesaadavad ning ligipääsetavad on. Esimene inimene, kelle tänaval kinni püüdsime on lapsega huviringi ruttav ema. ,,Kinno võid minna keset päeva, just siis kui tuju tekib, teatrisse lähed sa aga pühendumusega." rääkis pereema. ,,Film haarab inimest ka rohkem
......................................................... 8 Soovitusi arvuti ja andmete kaitseks....................................................................................... 9 Kasutatud allikad:.................................................................................................................. 10 3 Sissejuhatus Sõna arvutiviirus on kuulnud tänapäeval enamus inimesi. Kuid selle tähendust mõistetakse väga erinevalt. Mõned arvavad et see on midagi väga kauget ja teda, kui tavalist arvutikasutajat see ei puuduta. Kuid on ka neid, kes kardavad ülearu ja tekitavad paanikat. Tihti kardetakse, et viirused rikuvad ära arvuti riistvara, kuid arvutiviirused on ikkagi kahjulikud tarkvarale. Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programmi, mis on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast
Kogu meie elu keerleb ümber tehnika. Neid päevi, kus me pole kasutanud ühtegi seadet, pole praktiliselt olemas olnudki. Mõned arvavad, et inimkond on tehnikast liiga sõltuv, enamik aga nõustub, et see on teinud elu palju lihtsamaks ja meeldivamaks. Üks põhilisi teabekanaleid on tänapäeval siiani televisioon, mis arenes eriti hoogsalt 20ndatel aastatel. Televisoon sai ruttu rahva lemmikuks ja aitas sisustada vaba aega. Plahvatuslikult on aga arenenud Internet. Viimase kahe aastakümne jooksul on see kasvanud mõõtmatuks, võib öelda, lausa teiseks maailmaks, mis ühendab meid kõiki siin Maal
..................................................................................................................................16 ALLIKAD..........................................................................................................................................17 2 SISSEJUHATUS Strateegiline juhtimine on mõiste, mida paljud juhid arvavad üldiselt teadvat, kuid selle konkreetne mõtestamine on ettevõtjatele keeruline. Strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on ettvõtte arengu juhtimise aluseks. Konkurentsistrateegia valik määrab ära selle, millist konkurentsieelist taotletakse. Antud referaadis vaadeldakse kululiidri strateegiat, mille eduka elluviimise korral seisneb ettevõtte konkurentsieelis madalamates üldistes kuludes võrreldes konkurentidega.
Veebidisainer Paljud inimesed arvavad et veebidisainer ainult joonistab arvutis kuid tegelikult tegeleb ta ka eeltööga.Veebidisaineril peab olema hea visuaalne mõtlemine, võime tajuda multimeedia ja reklaami psühholoogilist mõju, oskus mõista sihtgrupi vajadusi, süsteemne ja loogiline mõtlemine, lahendustele orienteeritus. Veebiarendaja peab oskame paljutega suhelda, Kujutleda ette võimalusi ning
Must töö Inimesed, kellel pole omandatud kindlat haridust ega eriala, on väga keeruline tööle saada. Inimesed arvavad, et neil on palju kergem teha juhutöid, ehk siis musta tööd. Kui inimene otsustab musta töö kasuks, siis ta ei sõlmi tööandjaga töölepingut. See jätab musta töö tegija ilma paljudest õigustest. Näiteks kindel palk, võrdne kohtlemine, puhkus, erinevad koolitused jne, seega pole tööandjal töötaja ees kohustusi ning vastutust. Kuigi sageli ei tea ka töölepinguga töötav isik oma õigusi ning tööandjad kasutavad oma töölisi tihti ära.
Mis annab õiguse tappa teist inimest? Aegade algusest alates leidub selles armetus maailmas neid inimesi, kes arvavad, et kui nendel on õigus elusid kinkida, siis on neil ka õigus neid võtta. Pidevalt võime lugeda ajalehtedest jõhkrate massimõrvade, terrorirünnakute ning enesetaputerroristide kohta, kes on julmad ning täielikult süüdimatud. Igal inimesel on õigus olla enese üle otsustaja, kuid mis annab ühele inimesele õiguse tappa teist inimest? Viimane maailma sokeerinud massimõrv, mis raputas ühel või teisel viisil pea igat inimest, toimus 22.juulil 2011.aastal Norras
TERVISLIK TOITUMINE Marten Juhansoo 8.g Sissejuhatus Söömine on tähtis osa inimese igapäevaelust. See annab energiat, ülejäänud päevaks, hoiab inimest rõõmsameelsena ja toetab immuunsüsteemi. Levinud on üks toitumis viis milleks on nimelt tervislik toitumine. Osad arvavad, et see aitab hoida tervist ja teised jälle, et see on hea kaalulangetamisviis. Tervislik toitumine ei ole nii kerge kui see paistab ja valseti sõões võib tulla hoopis kahju. Tähtis osa on ka vee tarbimine ja liikumine. See referaat tutvustab natuke täpsemalt ülatoodust. Kuidas tervislikult toituda Kui tervisliku toitumisega alustada ei pea loobuma söökidest ja jookidest mis on meeldima hakanud
Mis on õnn? Ilmselt nii mõnigi inimene on öelnud, et ta ei tea mis on õnn ja, et kas tal see on. Osad mõtlevad jällegi, et seda polegi olemas. On ainult tühipaljad mõtted ja küsimused sellest. Kuid mis on see õnnelikkus, mis teeb meid õnnelikuks? Me mõtleme tihti õnnest, kuid kas me teame, mida me selle all mõtleme. Osad meist arvavad, et õnn on see kui sul on raha. Mõned hoopis, et õnn on see, kui sa tunned ennast õnnelikult. Õnn on erinev, kõik oleneb inimese vanusest, tema iseloomust, tema tahtest. Väikesed lapsed arvavad, et see on õnn, kui ema ostab poest jäätist ja teeb pai. Vanemad inimesed arvavad, et õnn on see, kui nende lastelastele meeldib näiteks nende tehtud õunakook. Minujaoks tähendab õnn rahulolu
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pereelu Kellelt: Angela Kiil DS-13 Saates räägivad mitmed vanemad laste kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad. Sain saatest teada, et perekond peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemaks saanud tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale kätte saavad, mil hiljem hakkavad nad juba uskuma ja mõistma, et asi polegi nii hull ja hirmus, kui nad alguses arvasid. Ja nad saavad ime-hästi lapse kasvatamisega hakkama. Mitte keegi ei usu ega taha uskuda, et just nende lastest võib saada kurjategija. Mitte ükski vanem ei oska ette aimata, et just tema lapsest võib saada halb inimene.
vaenulikus, alati on mingi moslem, kes paneb Piibli põlema, et õrritada `'vastaspoolt'' ning vastuoksa. Need erimeelsused on allikad paljudele probleemidele tänapäeval. Sest, kui mõelda näiteks, mis algatas sõda USA ning Iraagi vahel, siis võib öelda, et põhjused on poliitilised, geograafilised jne. Kuid on ju selge, mõlemad riigid on erineval mandril ning erineva usuga, ning see erinevus on minu arvates algallikas sellele sõjale. Mida arvavad ameeriklased eurooplastest kõikide filmide järgi? Et Euroopa on väga väike(`'La Manche is as long as my swimming pool'' ütleb ameeriklane, filmist Eurotrip) ning seal on rikkad ning veidrad inimesed ning tihti saab seal `'nalja''. See on ju muidugimõista vale, kuid kõik need stereotüübid, mis tekkivad inimeste pähe, jäävad ju sinna ning muudavad nende mõtlemisviisi :kuidas ja mida nad teistest inimestest arvavad, keda nad pole kunagi kohanud. Ka koolis on stereotüübid alati olemas
Tartu Kutsehariduskeskus Majutamine ja toitlustamine Marili Tõrva Rootslased Iseseisevtöö Tartu 2010 Mida arvavad... Mida teised rootslastest arvavad Norralased arvavad, et rootslased kannatavad suurushullustuse all. Taanlased peavad neid rõõmurikkujateks. Inglased leivad, et rootslased on seksikad, kuid külmad. Sakslased arvavad, et nad on peast soojad,. Venelastele tunduvad nad lihtsalt paksud. Sisserännanud on Rootsi ühiskonnast vägal heal arvamusel, kuid ei mõista kohalike mõttelagedust. Mida rootslased teistest arvavad Rootslased on haruldased selle poolest, et nad ühtki teist rahvust ei vihka. Oma naabrite ülaolev kohtlemine on pigrm tingitud veendumusest, et Rootsi on parim. Nad arvavad, et üldiselt on välismaalased toredad: nende naljakad näod ja nõrkused tuletavad rootslastele meelde, kui tore
Kehaline kasvatus- vajalik või mittevajalik õppeaine Milline totter küsimus. Minu arust on kehaline kasvatus kindlasti väga vajalik õppeaine. Eriti kasvavale organismile. Väga paljud lapsed on lõpuklassi puhul treeningud pooleli jätnud, et korralikult klass lõpetada ja sellepuhul ongi kehaline kasvatus hästi oluline, et noored, kes on harjunud intevsiivselt sporti teha, saaksid nad siiski natuke ennast treenida. Kahjuks mõned lapsed arvavad, et kehaline kasvatus on mõttetu õppeaine ja ei viitsi sellest tunnist osa võtta, kuid liikumine on noortele oluline. Tegelikult on liikumine kõikidele inimestel väga vajalik tegevus.Sellest peab natukenegi midagi head leidma. Paljud arvavad veel, et ei ole mõtet treeningul käia, arvavad nad täiesti valesti. Nad teevad sellise mõtteviisiga endale ainult halba. Lihtne on öelda küll, et ei ole mulle seda vaja, aga kui lesida ainult diivanil ja vaadata televiisorit on hiljem väga raske
vanemaealised. 1932-1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks: · Soikola (kõneldakse Soikola poolsaarel) · hevaha (Hevaha jõgikond) · alamluuga (Luuga alamjooks ja Kurgola poolsaar) · oredezi murre (Leningradi oblasti lõunaosa) Kõik Soome keeleteadlased ei pea isuri keelt iseseisvaks keeleks, vaid arvavad selle koos Ingeri soome murretega soome idamurrete hulka. Eesti keeleteadlaste P.Ariste, A.Laanesti jt. seisukoht on, et tegemist on siiski iseseisva keelega, sest see on võrsunud otse algkarjala keelest, pealegi on isurid piirkonna põlisasukad, mitte hilised sisserändajad. Päritolu tõttu on isuri keelel lähedasi kokkupuuteid idasoome murretega. Tihedad kontaktid on olnud ka naaberrahva vadjalastega. Lääne-Ingeris
Mis on armastus? Mis on armastus? Kindlasti, iga inimene vähemalt kord oma elus on sellest mõelnud. Armastust on raske seletada, seda peab igaüks ise tunda saama. Kõik tahavad armastada ja olla armastatud. Tihti inimesed arvavad, et armastus on tunne, mis ilmub maagiliselt ja spontaalselt ja mis jääb terveks eluks. Mõnikord inimest köidab intelligentsus, kütkestav välimus või iseloom ja nemad arvavad, et see on juba armastus. Aga armastus on palju rohkem kui ainult emotsioonid ning palju enam kui hea tunne ja nauding. Armastus on teise inimese vastu võtmine sellisena, nagu ta on. See on teise inimese austamine, sügav hoolimine, kiindumus, lahkus – see kõik viib meid edasi sügava armastuse juurde. Armastus on valik ja kui me valime kedagi armastada, siis lihtsalt peab keskenduma teise inimese headele omadustele. Siis on palju lihtsam armastada. Keskendudes headusele,
Kpad on ilvestel laiad ja karvased, vimaldades neil kndida kohevas lumes, talviti on nende kpaalune karvkate eriti tihe. Kpad on neile lumesaabaste eest, kasulikud on need talviti kttides, sest aitavad ilvestel edestada viksemaid saakloomi. Igale kpa ruutsentimeetrile rhub isegi suuremdulise isase puhul vaid 40 grammi. Huvitav on ka fakt, et 14 kilogrammise isailvese kpad on suuremad kui 200 kilogrammise puuma omad. Paljud inimesed arvavad, et ilvestel on nii esi- kui ka tagakppadel ainult neli varvast, see on aga vale arusaam. Nad kll jtavad endast maha ainult neljavarbalise jlje, kuid tegelikult on ilveste esikppadel viis varvast. Viies varvas aga asub nii krgel, et ei ulatu jlge jtma. Kned on enamasti sisse tmmatud, jlje jtavad nad ainult siis, kui ilves kraabib, letab libedat teeliku vi ronib puutvest les. Mni ilves aga ei suuda ennast puutvest les vinnata ning seetttu eelistab peenemaid puid, et selle mbert kppadega kinni
Marika Kaasik Tartu 2015 Sissejuhatus Enesehinnang on enda võimekuse hindamine ja võrdlemine oma võimekust teistega. Enesehindamine tuleb meie tänapäevase eluga kaasa. On kõrge enesehinnang, madal enesehinnang ja enesehinnang mis ei mõjuta inimese võimekust elus. Valisin selle teema kuna me puutume sellega kokku mitte ainult koolis vaid ka väljaspool kooli. Kõrge ja ülikõrge enesehinnang Kõrgelt hindavad ennast need inimesed kes arvavad, et suudavad saavutada mida iganes nad soovivad saavutada. Nende õppimine võib päris hästi minna tänu sellele ja kui halvasti läheb siis nad ei anna alla vaid õppivad veel rohkem, et saavutada oma lõpp punkt. Kui aga enesehinnang on inimesel ülikõrge siis see võib olla probleem teistele kui ka iseendale. ülikõrge enesehinnang on inimesel kes on egoist. Selleks nimetatakse inimesi kes arvavad, et on parimad aga samas arvavad et teised on halvemad temast
Vahepeal aga päästab Peeter koduarestist oma sõbra Riho ja riho pea maskeeritakse vahelejäämise hirmus.Peeter ja Riho satuvad jamasse kui nad kogemata lasevad lehmapidaja tädi Leeni lehma lahti. Poisid saavad küll lehma kätte ja viivad ta ilusti tagasi oma lauta kuid sel hetkel pole kedagi kodus peale Leeni väikese lapselapse ja poisid ütlevad talle et said lehma kätte puu otsast. Tädi Leeni saab sellest teada ja ta räägib sellest Jürnasele ja tema sõpradele nemad aga arvavad et tegu on ufodega, sest ka Jürnas oli ju pildile saanud kahtlased laigud.Tädi Leeni räägib aga sellest kahtlasest juhtumist külapeal ja nüüd liiguvad jutud üle terve küla.Tegevus muutub veel imelikumaks kui rahvas näeb suure peaga poissi askeldamas alevi vahel. Kuid see olukord lõppeb naljakalt kui observatooriumist saabub kiri, kus teadlane selgitab lastele, et tumedad laigud fotol pole tegelikult ültse mitte ufod, vaid hoopis päikselaigud, mis ikka tekivad kui vastu
Kas noorus on ilus aeg ? On olemas erinevaid arvamusi, ühed arvavad, et noorus on tore ja teised arvavad, et pole see noorus midagi nii kena. Aga kas noorus on ilus aeg? Noorus on ilus aeg sellepärast, et täiskasvanuna peab tööl käima. Tööl peab käima elu lõpuni ja ka pühade ajal ega ole vaheaegu nagu koolis. Koolis peab käima 12 aastat, aga tööl terve ülejäänud elu. Täiskasvanuna peab pere jaoks raha teenima, pere eest hoolitsema, on palju muid kohustusi, aga lapsena ei ole selliseid vastutusi.
Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? Kas Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? Sellele küsimusele on kaks vastust kas "jah" või "ei", kõik oleneb sellest, mis seisukohast seda vaatad ja kuidas sellest küsimusest aru saada. On inimesi kes arvavad, et valitseb sallivus ning on ka inimesi kes arvavad vastupidist, aga on ka suur osa inimesi kes arvavad, et on nii ühte kui ka teist. Minuarust on sallimatuse ülekaal suurem. Eesti keel. Eestis elab palju eestlasi ja palju on meie maal ka võõramaalasi, kes on meie maale elama tulnud. Enamus välismaalasi on aga enne meie maale asumist meie riigikeele endale selgeks teinud ja seda ka siin edasi õppinud, et nad saaksid meie maal hakkama. Kuigi on ka palju selliseid inimesi, kes pole eesti keelt omandanud ja ei taha seda põhimõtteliselt õppida
Interneti slängid Elu24 kommentaarid : Kommentaar: Jobud tüübid tõesti. Oma ajud ära joonud ja nüüd kujutavad ette, et on maailmakuulsad rokkarid, kes võivad laamendada. Nõmedikud! Kirjakeelde tõlgituna: Tõsiselt lollid mehed. Ennast ära joonud ja nüüd arvavad, et on maailmakuulsam rockband, kes tohivad laamendada. Lollid! Kommentaar: Vanal inimesel tuleb pisar silma lõhutud maja pärast ja te ahvikari töllate ja hirnute seal! Kirjakeelde tõlgituna: Vanal inimesel tuleb pisar silma lõhutud maja pärast ja teie idioodid laamendate ja naerate seal! Kommentaar: hull pressimine küll kui tekitatud kahju eest raha nõutakse tainakari sinuga suuker eesotsas ja ausalt ei huvita eanam nendepoolsed teooriad sest telepildis oli näha kõik mis vaja.
On inimesi, kes teavad, mida on õnne saamiseks vaja ja on ka neid, kes ei tea. Sõnaga õnn seostub mulle palju mälestusi ja eredaid hetki, mida olen elu jooksul kogenud. Minu arvates tähendab õnn rahulolu eluga ja iseendaga, sest rahulolematu inimene ei saa olla õnnelik. Tavaliselt tunnevad inimesed õnne koheselt ära, näiteks võidavad lotoga raha, siis nad teavad, et see oli õnn, kuid vahepeal saame õnnest aru alles siis, kui oleme selle kaotanud. Paljud inimesed arvavad, et õnneks on kindlasti vaja raha, kuid see ei pruugi alati nii olla. Ma nõustun sellega, et raha on eluks hädavajalik ja ilma selleta on raske toime tulla, aga see ei tohiks olla peamine asi, et olla õnnelik. Paljud inimesed arvavad, et raha annab neile õnnetunde - nad saavad osta endale kõike, mida süda ihkab, isegi sõpru, kuid see ei tee veel inimest õnnelikuks, sest ostetud sõpru ja südamesõpru ei anna üksteisega võrrelda. Elus on
Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Räägin ka mida arvavad ministrid õppekoormusest ja muud inimesed. Viisin läbi küsitluse ja tegin ka põhjalikku uurimustööd.Sain selle käigus väga palju uusi teadmisi igas valdkonnas.Näiteks kuidas viidata õigesti, miks on vajalik osata uurimistööd teha, mida õpilased arvavad õppekoormusest ja ka näiteks mis toimub 9. klassides. Põhiliselt sain oma vajaliku info kätte internetist
Kuulsuse Narrid retsensioon . Lugu räägib kahest mehest kes on sünnist saati ühe inimese silmis kuulus olnud .Need inimesed on nemad ise .Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas .Salomon on enda arvatates suur poeet .Tatikas on aga endaarvates suur leiutaja ja looduseuurija .Teised inimesesd muidugi seda ei arva . Tegelased on ise väga enesekindlad .Nad arvavad ,et see mida nad teevad on kõige õigem .Salomon oli tõsine ja kirjutas luuletusi .Tatikas oli aga väga kavala olemisega . Jaan ja Salomon kohtusid purjuspäi .Hommikul üles ärgates jäid nad vestlema ,kuid see vestlus pöördus tüliks .Sellest ajast hakkasid nad korralikke käkke keerama .Päris hulluks läks asi ,siis kui Tatika koer oli ära tapetud . Osatäitjatest meeldisid mulle mõlemad .Kirjukov kui ka Kibuspuu .Mõlemad oskasid hästi tatika ja Vesipruuli osa täita .
o ...spordimäng , mis on ala ka olümpial. Mängitkse jää peal . o ... meelelahutuslik sportmäng jääl. · Protsendid selle vahel, et curling on füüsiliselt kerge/raske või vaimselt kerge/raske lähevad enamvähem pooleks: o 49 % arvab, et see on füüsiliselt kerge, o 51 % arvab, et see on füüsiliselt raske. o 53 % arvab, et see vaimselt raske o 47 % arvab, et see on vaimselt kerge. · Joonis 1. kujutab seda, mida arvavad gümnaasiumiõpilased selle kohta kas eestlased osalevad või on osalenud kunagi suurtel võistlustel (nt. Euroopa Meistrivõistlustel)? o 51% arvavad, et osalevad o 25% arvavad, et on osalenud kunagi o 7% arvavad, et ei ole osalenud mitte kunagi o 25% arvavad, et Eestis ei ole tippvõistkondi Joonis 1. Kas eestlased osalevad või on osalenud suurtel võistlustel curlingus (nt. Euroopa meistrivõistlused) ?
Kas minu põlvkonna noortel on samasuguseid Probleeme nagu Holden Caulfieldil? Tänapäeval on kahte tüüpi noori. Ühed on need, kes tahavad oma elus midagi saavutada ning näevad selle nimel vaeva, teised noored üritavad aga iga hinna eest vabaneda kohustustest ning teha kõike, mida nad heaks arvavad ja õigeks peavad. Öeldakse, et tänapäeva noorus on hukas, kuid minu arust oli ka Holdeni noorus hukas, kuid oma hukatuse põhjustajaks oli ta eelkõige ise. Arvan, et tänapäeva noortel on mitmeid ühiseid jooni Holden Caulfieldiga. Eriti väljendub holdenlikkus tänapäeva noorte hariduse tähtsustamises. On noori, kes arvavad, et õppimine pole nende jaoks oluline ja loodetakse, et tulevikus laabub kõik iseeneslikult. Ei mõelda oma tulevikule ning hoolitakse
nendega suheldakse kui võrdsetega elu hädaliste vajaduste puhul. Animismi mõiste võttis kasutusele E.B.Tylor, kes esitas 1871 mõjuka, kuid nüüd iganenud teooria, mille järgi unenägude, tõbede, luulude jm. toimel tekkinud kujutlused kehast irduvast hingest ajendasid ürgajal usundi tekke. Usundeile omane maailma, argiseks ja pühaks, lubatuks ja keelatuks on alanud varem, kui tekkis animism. · Animistid arvavad, et vaimude maailm on tugevam kui inimesed. · Animistid arvavad, et vaimud elavad ka sellistes objektides nagu puud, kivid, metsad, · Vahest vaimud lähevad isegi inimestega kaasa kui nad kolivad. · Arvatakse, et vägivaldsel teel surnud inimeste hinged võivad tagasi tulla ja kättemaksuta, näiteks aidates avastada mõrvari või jäädes teda kummitama.
Paljudes riikides ei ole GMO-de kasvatamisele märkimisväärseid piiranguid seatud, osades riikides on GMO-d lubatud piirangutega ning on ka riike, kes on kehtestanud täieliku GMO keelu (nt Sveits). Euroopa Liidus, seega ka Eestis, on GMO-de kasutamine ja kasvatamine lubatud, ent see on siiski küllaltki rangelt reglementeeritud. GM-taimede leviku pooldajatele on tekkinud üsna tugev vastasrind. Enamasti toetub see eetilistele ja keskkonnakaitselistele argumentidele. GMO-de pooldajad arvavad, et GMO-de tehnoloogias pole midagi ebaloomulikku, sest ka looduses esineb analoogseid protsesse, mis põhjustavad aeg-ajalt liikidevahelist geenisiiret. Ka "normaalsete" õistaimede ja imetajate genoomis on bakterite geene. Vastuseisjad arvavad, et herbiitsikindlad GM-taimed võivad levida ümbritsevatesse elupaikadesse tõrjumatute umbrohtudena. Näiteks on herbiitsikindel raps muutunud tõrjumatuks umbrohuks Kanadas. Nende arvates on GMO-d oma tekkelt ja olemuselt ebaloomulikud,
Kuidas lükkad, nõnda läheb. Marko Nõmm Paljud inimesed arvavad, et neid jälitab ebaõnn, mõned inimesed süüdistavad kõiges, mis nendega juhtub, teisi, mõned indiviidid üldse arvavad, et neil kõik nikuinii ebaõnnestub, isegi, kui nad proovivad seda teha kõigest jõust. Sellised inimesed ei saa lihtsalt aru, et alati on olemas normaalne põhjus, miks neil kõik nässu elus läheb. Nad peavad aru saama, kuidas lükkad, nõnda läheb. Inimene ei tohi oma probleemides süüdistama kedagi, peale iseenda.
Ta konstrueeris seda kreeka keelsetest tüvedest "eu" hea ja "tanatos"- surm. Tänapäeval eutanaasia all mõistetakse meditsiinilist abi haigele, kes kannab paranematust, piinatliku haigust, kiir ja mitte valuslik elu lõpetamine. Mitmetes Euroopa arenenud riikides on legaalne eutanaasia. Näiteks Sveitsis arsti nõusolekuga võib saada mürgisüsti ja patsient ainult iseseivalt peab sisse viia endasse mürki. Kuid eutanaasia vastuseisjad arvavad, et arst peab ravima ja päästma elusid mitte tapma. ,,Arst- ei ole jumal!", räägivad nad. Ta peab otsustama kuidas ravida, mitte kellele elada ja kellele mitte. Aga samas kui inimene on surmavalt haige. Talle on tehtud mitu operatsiooni ning olukord ainult halveneb. Ta on ettemääratud elada sõltlasena. Ta vajab päevaringset hooldust. Ning tema piin on nii suur, et ta tahab ära surra. Tema lähedased vaevlevad nähes, kuidas ta kannatab oma haigust. Mis siis teha?
Tänapäeval on see teema üsna populaarne, seoses pagulaste sisserändega. Küllap ongi paljude inimeste tugev negatiivne hoiak pagulaste suhtes seotud eesti keele tulevikuga. Pigem on eestlased valdavalt pessimistliku ellusuhtumisega ning samamoodi ka selle teemaga- eesti keelel pikaaegset tuleviku ei nähta. Mina kuulen pigem negatiivseid arvamusi vanemalt generatsioonilt. Soliidses eas olevad inimesed kaeblevad, et eesti keelt hakkab ja juba mõjutab tohutult inglise keel. Nad arvavad, et tänapäevases eesti keeles on tohutult palju inglise keelest tuletatud sõnu, väljendeid ja slänge. Seega nad arvavad, et pole kaugel see aeg, kus eesti keelt kõnelevad vaid üksikud inimesed, nad karvavad, et keel sureb peatselt välja. Kas vanema generatsiooni poolt esitatud arvamus ühtib minu omaga? Tegelikult suures enamikus ma mõistan nende muret ning arvan, et selline asjade kulg võib tõepoolest teoks
Neid loevad miljonid kui mitte sadu miljoneid inimesi. Samuti on neid kirjutatud väga palju ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Kui raamatuid lugeda areneb su fantaasia ja kujutlusvõime. Kõik lapsed kes käivad koolis või käisid on kindlasti mõne raamatu läbi lugenud. Raamatuid kasutatakse koolides, kuna see arendab ka sõnavara ja kirjutamisoskust (lausete ülesehitust jpm). Paljud arvavad ka, et raamatud on halvad ja tervisele kahjulikud. Eks nad ikka ole kui lugeda vales kohas, vale valgusega ja asendis. Tänu sellele võib su silmanägemine halveneda. Samuti ka võib see aega kulutada nagu paljud arvavad. Mina loen raamatuid väga vähe. Aastas kõigerohkem kuni viis raamatut. Mulle ei meeldi lugeda aga kui midagi loen siis võtan midagi huvitavat mis mind ka huvitab. Minule meeldivad näiteks spordil põhinevad raamatud või siis mingisugused ajaloolised
Leidub kindlasti palju teisigi aga need on põhilisemad. Iseloomuomadused kujunevad olukorrast. Alati ei saa olla hea teise vastu kui tema parasjagu pole sinu vastu hea. Kõik on sõltuv. Isiksus meie väline väljendusviis. See võib aga ei pruugi olla sama, mis meie iseloom, oleneb sellest, kui siirad ja ehtsad me oleme. Tihti on isiksus nõrga või ebameeldiva iseloomu meeldiv fassaad. Tänapäeval käituvad paljud selle alusel, mida nad arvavad, et nad on, selle asemel kes nad tegelikult on. Paljud lähevad üle oma vaimsete piiride, nad arvavad, et suudavad kuid tegelikult ei suuda. Lõpetuseks ütleksin ma et iga inimene on eraldi isiksus ja igal inimesel on oma head ja vead ,ei ole olemas täiesti ideaalset inimest. Meile kõigile on antud sündides temperament ja ma arvan et seda varjata või üritada muuta ei ole õige. Ole see kes sa oled ja inimesed suhtuvad sinusse hästi.
et ainult 60% ainetest oleks läti keeles. Selle reformi vastu olid pidevad protestid. Balti sotsiaalteaduste ülikool viis läbi ühe küsitluse. Seda reformi toetasid ainuld 20% venekeelse kooli õpetajaids, 15% õpilasi ja 13% vanemaid. Arvamused, milleni see viis on väga erinevad. Eelmine haridusminister arvab, et kõik on korras: riigieksami tulemused 2005. aastal olid põhimõtteliselt samad kui eelmiste aastate tulemusedki. Õpilased ja õpetajad arvavad teisiti. ,,Mul oli 2 õpiku komplekte igas aine," ütles tänane tudeng Anna, ,,läti eksemplari võtsin kaasa kooli, aga kodus õppisin kõike vene keeles, et paremini aru saada millest õpetaja tunnis rääkis. Kodutööd tõlkisin sõnaraamatuga. Aega läks paris palju, aga hinned ikka langesid". Ma olen kindel, et mõned teisted õpilased, kes tahaks teadmisi omandada, tegid samuti. Mõned õpetajad, kes ei osanud läti keelt või ei tahtnud õpetada selles keeles, lahkusid töölt.
Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli? Koolist puudumiseks ja põhikooli pooleli jätmiseks võib olla palju erinevaid põhjuseid. Üheks põhjuseks võivad olla halvad vanemad kes on näiteks vägivaldsed ja joovad. Selline asi mõjutab ka laste käitumist. Sellises olukorras pole lastel kuskil eeskuju võtta ja nad teevad seda mida heaks arvavad. Nende laste vanemad joovad oma raha maha ja siis pole neil enam raha, et lastele korralikud riidedki selga osta. Mõndade vanemate jaoks on lapsed kasulikud ainult selleks, et nad varastaksid poest jälle uue pudeli. Sellise käitumise tagajärjel võib laps sattuda halba seltskonda ja hakata ise jooma või suitsetama. Nii tekivad ka koolis probleemid. Algab asi sellega, et jäävad kodused tööd tegemata ja siis tekivad halvad hinded ja puudumised
Tõde ei leia vägivallaga Elus tuleb tihti ette olukordi, kus peale jääb see, kes on tugevam. Minevikku tagasi vaadates leidub küllalt näiteid, kus eesmärgi saavutamiseks kasutatakse jõudu. Oma tahtmisi surutakse peale vägivallaga. Nii on ka tänapäeval- inimesed arvavad, et kui nad on tugevamad, on neil õigus. Paljud riigid sõdivad territooriumi ja võimu pärast. Eestlasedki mäletavad veel aega, mil kodumaa oli võõrvõimu all. Ahnusest ja võimuihast tekkinud konflikte ei suudetud rahumeelselt lahendada. NSV Liidu väed sisenesid meie riiki, kuna jõu vahekord ei olnud võrdne. Nende jaoks oli see mugav viis probleemide lahendamiseks ja mõnda aega jäi peale tugevama riigi õigus. Eestil õnnestus taasiseseisvuda 1991. aastal. Seega ei kuulu maa
Kas raha ei haise? Emma Katariina Paajanen Kas raha haiseb või mitte, on igaühe enda asi. Paljud inimesed arvavad, et raha on räpane ja paha. Paljud arvavad, et suure hulga rahaga on võimalik teha halba ja need kellel on raha külluslikult, on ülbed inimesed. Minu arvates raha on aga helge ja sellega on võimalik teha palju head ja kasulikku. Minu jaoks on oluline, kust raha on tulnud. Teades, kust tuleb raha, mis on antud mulle kasutada, kasutan seda vastustustudlikumalt. Kui raha on mulle kingitud, kas sünnipäevaks vöi koolilöpu puhul, kulutan raha mitte
autojuhil meid, jalakäijaid, palju raskem märgata. Kui valgustamata jalakäijat näeb autojuht alles 30 meetri kauguselt, siis valgustatud liiklejat näeb autojuht juba 130- 150 meetri kauguselt. Niisiis, pimedal ajal on ohtlik kanda tumedaid riideid ja olla seejuures veel ilma helkurita. See on lausa kurvastama panev, et suur hulk inimesi ei teagi kui vajalik on olla nähtav ning nad ei teadvusta endale helkuri olulisust. Inimesed arvavad, et helkur on lapsik ja üldsegi mitte moodne. Selliselt toimides on nad enda suhtes ääretult hoolimatud. Sageli kuuleme uudistes vigastatud või hukkunud jalakäiatest, kes ei kandnud helkurit. Statistika kohaselt sai 2012. aastal surma 20 inimest, kes ei kandnud helkurit. Sellest vaatavad paljud inimesed üle ja arvavad, et see arv on väike ja nendega midagi sellist nagunii ei juhtu. Inimesed ei saa aru, et surma saanu võib järgmine päev olla keegi sinu lähedane või hoopis sina ise.
Ning pärast tehtud ostu, kui inimene kõnnib oma pudeliga mööda tänavaid, siis see on juba iseenesest reklaam. Sellise reklaami tõttu kohtab inimene Coca-Colat ka tänavatel. Ja seda korduvalt kuuldes/nähes jääb see inimestele mällu, mis tekitab ekslikke mälestusi ja paneb neid tarbima. Inimesed oma naiivsusega ostavad kõike, mida selline meedia neile ette söödab ja selle tõttu on ka sellised reklaamiagentuurid edukad. Loomulikult on ka inimesi, kes arvavad ( rõhutaksin - arvavad ), et nad ei ole meediaohvrid. Nad eksivad. Nad arvavad ekslikult, et kõik mida nad tarbivad on nende omal valikul. Kuigi nad võivad eelistada Coca-Colale näiteks Limonaad "Limpat" , siis see tähendab ainult seda, et teise toote reklaam on inimesele rohkem mõjunud ja kõrvu haakunud. Ja kellele meist ei meeldinud siis "Sigalahe limonaadisea" reklaam? Minule küll meeldis. Isegi see laul kummitas mind kaua aega. Tasapisi muutuvad sellised tooted reeglina traditsioonideks. Kujuneb trend,
................................................................... lk 7 Kokkuvõte .............................................................................................. lk 8 2 Sissejuhatus Käesolevs töös tuleb vaatluse alla 8.b klassi õpilaste arvamus kohustuslikust kirjandusest. Küsitluse käigus teeme kindlaks, kui palju loetakse kohustuslikku kirjandust ja, mida arvavad õpilased ise kohustusliku kirjanduse valikust. Kindlasti leiab antud tööst ka küsitluses välja tulnud õpilaste soovitusi, kohustusliku kirjanduse valdkonnas. Antud töö lahendusmeetodiks sa just valitud küsitlus, sest see hõlmab paljusid inimesi ja töös kajastuvad mitmed arvamused. Läbiviidud küsitlusel osales 30 õpilast ning kõik arvandmed on saadud toetudes küsitlusest kogutud andmetele.
Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Riik sekkub majandusse, st jagab maksupoliitika abil umber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perpoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heoluriigisalati sotsiaalse õiglusega. Selle väite umber on siiski käinud pidevad vaidlemised, liberalistid (parempoolsed) arvavad, et sotsiaaltoetusi saab suurendada siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu, seevastu sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) arvavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi põhilised tunnused on järgmised: ülekandeühiskond, see on täpne, sest ressursside ülekandumine on heaoluriigile väga omane. Ressursse, eelkõige rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Heaoluriigile on veel omane see, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Riik saab
suurteks põhjuseks on transpordisüsteemid, elektrijaamad, mis kütavad kodusid ja annavad elektrit, tehased, mis toodavad igasuguseid tarbeasju, põllumajandus, mis toodab meile toiduaineid kõik need tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat. Selle ära hoidmiseks aga võiksid inimesed rohkem liikuda jala või jalgratastega ning kokku hoida elektrit, näiteks toast väljudes tule kustutada. Paljud inimesed arvavad, et kõige suuremaks põhjuseks ongi just ees pool mainitud autode heitgaasid, kuid tegelikult mitte. Väga paljud inimesed arvavad, et kliima soojenemine ei mõjuta teda ennast, et teda ei olegi siis elus, kui see hullemaks läheb. Jah, tal võib olla õigus, kuid kui igaüks elaks ainult enda jaoks ning nii, et tal endal oleks ainult hea, poleks paljud asjad maailmas sellised, nagu need on. Selle tagajärjed on väga jubedad. Kõige rohkem on muidugi kahju jääkarudest, kes elavad
Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Riik sekkub majandusse, st jagab maksupoliitika abil umber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perpoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heoluriigisalati sotsiaalse õiglusega. Selle väite umber on siiski käinud pidevad vaidlemised, liberalistid (parempoolsed) arvavad, et sotsiaaltoetusi saab suurendada siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu, seevastu sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) arvavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi põhilised tunnused on järgmised: ülekandeühiskond, see on täpne, sest ressursside ülekandumine on heaoluriigile väga omane. Ressursse, eelkõige rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Heaoluriigile on veel omane see, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Riik saab
„Kuningas Oidipus”-est tänapäevani Kreeka tragöödiat „Kuningas Oidipus”-t peetakse üheks parimaks sellest ajast. Raamatut on läbi sajandite tõlgendatud väga erinevalt – paljud arvavad, et tegu on saatuse vältimatusega, teised arvavad aga, et raamatu sisu räägib südametunnistusest ja eneseohverdusest. Miks aga raamat tänapäevani inimkonnale nii tähtis on? Olen aus, ja räägin raamatust nii, nagu mina aru sain. Raamatut oli väga raske lugeda ja paljudest sündmustest ei saanud aru. See on kindlasti sellest, et raamat kirjutati umbes 500 eKr ning paljud sõnakasutusstiilid olid erinevad. Kuid kindlasti tuleb see ka sellest, et noored et pea sellist kirjandust oluliseks. Olemas on ju veel miljoneid
Kust kulgeb õnne piir? Kui alustada rääkimist õnne piirist peaks algul teadma, mis asi see õnn üldse on. Kuidas on üldse võimalik õnne piiritleda? Iga inimene võiks ju teada, kust kulgeb tema õnne piir ja mida ta peaks tegema, et hoida ennast selle piiri sees. Kust kulgeb minu õnne piir? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad 1-eurose lotopiletiga miljon eurot. Mõned on õnnelikud, kui saavad kokku oma sõpradega, teised tunnevad end õnnelikuna, kui saavad iga päev koos olla inimestega, keda armastavad. Tihtipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ja siis me muudkui mõtleme, et mida me küll teinud oleme, et õnn on meid maha jätnud. Sellised inimesed arvavad, et õnn koputab me ustele vaid kolm korda elus. Esimesel korral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
