Essee Eesti lavastaja: Eino Baskin Eino Baskin sündis 17.juunil 1929 Tallinnas ja suri 11.märtsil 2015. Ta oli Eesti lavastaja ja näitleja. Baskin oli Eesti Draamateatri näitleja. Ta asutas Vanalinnastuudio, Vana Baskini teatri ning andis välja mitu anekdoodi raamatut. Baskin osales kaua aega raadioprogrammis “Meelelahutaja” tootmises. Eino Baskini vanemateks oli Hirsch Baskin (1900–1978) ja ema Maria Baskin (neiuna Raage) (1905–1984). Baskini ema omas oma juuksuri äri ja isa oli ametilt rätsep. Baskini hariduseks oli Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi mille ta lõpetas 1951. aastal.
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Andres Noormets Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres Noormetsa lavastuse ,,Nagu poisid vihma käes" prooviperioodi käisin ise 2006. aastal
MERLE KARUSOO Ta on koostanud dokumentaal materjalil põhinevaid lavatekste, avaldanud teatri- ja ühiskonnateemalisi artikleid ning algatanud 1980. aastate lõpus Eesti elulugude kogumise. Karusoo oli üks esimesi, kes nõukogude reziimiaja lõpupoole pöördus vabatruppide poole. Hetkel Eesti Draamateatris töötav Karusoo on varem lavastajana tööl olnud Draamateatris (197678), Eesti Riiklikus Noorsooteatris (197883); 199899 oli ta Eesti Draamateatri juht. Karusoo teatridramaturgia lähtub arusaamast, et just teatri kaudu ja vahenditega saab vaadelda ja analüüsida ühiskonda ning selle probleeme. Vaieldamatult ühe Eesti kõige jõulisema teatrikeele ja mõtlemisega lavastajana esindab ta pea ainukesena kohalikku sotsiaaluurimusliku teatri suunda. Karusoo teatrit võiks iseloomustada kui detailitäpset, lakoonilist ja vaatajat süviti puudutavat. Karusoo on lavastanud vaid üksikuid teiste autorite näidendeid. Enamasti koos trupiga kogutud d...
1986. aastal sai ta ajalehe Manchester Evening News pa-rima kunstniku auhinna ja 1993. aastal Briti Teatritegijate Ühingu parima kunstniku auhinna. Tal on olnud mitmeid isikunäitusi Suurbritannias, 1998. aastal Briti Nõukogu toetusel ka Minu arvamus Käisin esimest korda elus balletti vaatamas ning sain tohutult hea elamuse. Mulle meeldisid nii tantsijad , kui ka orkester. Minu arust tuli kõigil näitlejatel oma osa mängimine hästi välja. Olen kindel ,et ka lavastaja, kui ka kunstnik jäid oma tööga väga rahule. Eriti meeldisid mulle tantsijate kostüümid. Arvan, et terve saal oli etendusest vaimustuses, kuna etenduse lõpus plaksutati kõvasti ja pikalt.
Suvekool Autor Vaino Vahing, lavastaja Mati Unt Filmi esimestel minutitel tekkis minus tunne, et milleks üldse sellist jabarust kirjutada, veel enam lavastada.Süvenedes filmi hakkasid lahti hargnema inimsetevahelised suhted ja filmi tõeline traagika. Film algab perepoja naasmisega koju,osatäitjaks andekas näitleja Üllar Saaremets.Temaga on kaasas naine Maimu,keda mängib Piret Rauk.Esimesest hetkest alates on tunda olukorra meeleheidet ja närvilisust.Kojusaabunud poeg
,,Sinul on meretäis hirmu" Lavastaja: Lauri Lagle Kunstnik: Laura Kõiv Etenduse juht: Kadri Tammiste Tegelased: Kadi (Kristi Heinloo), Svea (MariLiis Lill), Marge (Kaie Mihkelson), Elo (Hilje Murel), Rivo (Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding)
Von Krahli teater Henrik Ibseni "Hedda Gabler" Lavastaja Mara Kimele tõlgendus Ibseni draamast "Hedda Gabler" oli Von Krahli teatritudengite esituses energiline ja tempokas, eriti kuna kõiki rolle oli kaks (v.a. Berte). Noored näitlejad tulid oma rollide veenva esitamisega väga hästi toime, ning ehk just tänu nende noorusele on eriti selgelt näha, et Ibseni kaasaja inimese psühholoogilised vastuolud on ka tänapäeval aktuaalsed. Lavastuse nimikangelanna, Hedda Gableri puhul on tegemist on väga jõulise naiskarakteriga, kuulsa kindral Gableri tütrega, kes olles pärit nn. aristokraatlikust lastetoast ei ole rahul nii oma uue ebaprestiizika mehe kui ka nende majandusliku olukorraga. Ilmselt ongi sellepärast näidendis kasutatud tema neiupõlvenime, kuna naine oli oma akadeemikust abikaasast üle ja seega oli pigem oma isa tütar kui mehe naine. Hedda, kas siis igavusest või trööstitusest...
Viimne reliikvia Mina vaatasin klassikalist filmi Viimne reliikvia . Selle filmi lavastaja on Grigori Kromanov , film oli lavastatud 1969 aastal . Filmis on selgelt näidatud tolle ajastu jooned, näitlejate vestlus ja riided tõstavad esile aega millal sündmused toimusid. Selles filmis jutustatakse sellest kuidas Hans peab abielluma noore tütarlapse Agnesega selleks ,et kirikule päranduks reliivia, kuid sündmuste arenedes pulmad jäävad ära röövlite sekkumise tõttu ning ajal mil Agnes peitis ennast toas
Moulin Rouge It is a movie about two lovers who fall in love but their love is not possible. Woman, Satine is a courtesan who works in Moulin Rouge and the man, Christian is a poor writer who writes a play ,,Spectacular Spectacular" for Moulin Rougle and Harold Zidler who is the owner of Moulin Rouge. At the beginning Christian presents himself as the Duke to win Satine's favour. The reason was not that he wanted to trick her but to present his work to Satine. Satine believed that Christian was the right Duke and tried to seduce Christian eventhough the man recisted. They fell in love after Christian reads her one of his poems. But Zidler had planned Satine to spend the night with the right Duke because he wanted him to become the investor of the Moulin Rouge because Zidler wanted Moulin Rouge to be a real theatre. He used Satine to do that. After Christian had read poetry to Satine the real Duke a...
Muusika mängis ka oma rolli hästi. Selle eest vastutas Britta Jaanimägi. Muusikat oli küll vähe (alguses ja lõpus), aga täitis oma eesmärgi. Alguses olev muusika lõi kogu näitemängu jaoks sobiva meeleolu ning lõpus olev muusika pani sellele sobiva punkti. Näitlejad said enda mõtteid edastada selgelt, ilma häriva segava muusika saatel. Igatahes selline rõõmsameelne edev muusika alguses ja rahulik leppiv muusika lõpus sobisidki sellesse näitemängu. Hinnang lavastaja tööle on positiivne. Lavastajaks oli Gunnar Kilgas ja ta tuli selle komöödiag toime nagu ka näitlejad, kes andsid endast parima. Arvan, et lavastaja tahtis õelda komöödiaga ,,Truu naine," et ka olles naine võid olla tark, iseseisev, kaval, arutlev, loogiline ja jätta mehed pikkade ninadega. Constance esindaski isikut, kuhu poole naised võiksid pürgida mitte olla stereotüübilised blondiinid, kes sõltuvad täiesti oma meestest.
Jim Ashilevi Elulugu Jim Ashilevi (sündinud 29. augustil 1984 Tallinnas) on eesti kirjanik ja lavastaja. Ta õppis Tallinna Inglise Kolledžis ja seejärel suundus Tallinna Ülikooli audiovisuaalse meedia erialale, mille ka lõpetas. Õpingud jätkusid Viljandi Kultuuriakadeemias lavastaja erialal, mille Ashilevi lõpetas 2011. aastal. Ta on kirjutanud näidendeid ning avaldanud lühiproosat ja luulet nii ajakirjades Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik kui ka kultuuripedede tutvumisportaalis. Teosed “Portselansuits” (2007) näidend- kujutab kahe inimese vahelisi suhteid ja tõelisust ja näilisust. “Nagu poisid vihma käes” (2007) näidend- on näidend mehekssaamise raksustest. Tegevus toimub kinnises raviasutuses, kuhu on vabatahtlikult tulnud kolm
1. Pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht "Rehepapp", Tauno Ainitsi ooper 16. jaanuar 2014 Teater Vanemuine, Tartu 2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks
Retsensioon ,,Tuli sinu käes" Vaatasin 10. juunil etv2-e arhiivist Ain Prosa telelavastuse ,,Tuli sinu käes," mis oli filmitud aastal 1998. Telelavastus pidalitõve külmast hingusest põhineb August Mälgu novellide "Neitsi," "Anne- Marie," "Surnu surm" ja jutustuste "Surnud elu" ning "Ole tervitatud, elu!" motiividel. Stsenaristiks ja lavastajaks oli Ain Prosa, kunstnikuks oli Karmo Mende ning heliloojaks Sven Grünberg. Osades: Henrik (Velvo Väli), Maarja (Piret Tanilov), dr. Repen (Aleksander Eelmaa), Kadi (Terje Pennie), Konrad (Kalju Orro), Anna (Mari Lill), Anne-Marie (Liia Kanemägi), sanitar (Tarvo Sõmer), kirikuõpetaja (Taavi Eelmaa) jne. Telelavastus võttis aset I Eesti Vabariigi ajal (1918-1939). Tegevus tiirles ümber kirjaniku Henriku, Päikesemaja (pidalitõvila) ja Maarja (Päikesemaja elanik). Henrik avastas kurva tõe päikesemaja elanike koh...
oma "Kirsiaiaga".(Enda Naaber, Saarte Hääl, 20.juuni 2012). Nimelt kogu etenduse vältel, ühes toas olles, lavastasid tüdrukud oma vanematele etendamiseks Tsehhovi ,,Kirsiaia" järgi näidendit. Nad olid peaaegu terve elu oma perele toredaid näidendeid lavastanud. Kuid kahjuks ei jõudnud nende vanemad ,,Kirsiaeda" kunagi vaadata. Nad etendasid näidendi valvuritele. Valvurid vastasid loiu käteplaksutusega ning tõmbasid toa ukse pauguga kinni. Eraldi tahaksin kiita ka lavastaja Heiti Paku (Ugala teatrijuht) ja kunstniku Kaili Viidase (,,PÕRRR...!!!" 2011.aastal Endlas, ,,Seljatas sada meest" 2012. aastal Endlas) tööd. Kunstnik Kaili Viidas on loonud näiliselt realistliku toa kui haiglapalati imeline valgusemäng proloogis hajutas korraks konkreetse ruumi piirid.( Pille-Riin Purje, Postimees+, 19, juuni 2012). Eriti ootasin, kuidas on lavastaja lahendanud näidendi traagilise lõpu. Viimaks selgus, et lahendus oli ootamatult hästi lavastatud
paraku kedagi. Daamide peas tekib meeleheitlik idee läbimüügi suurendamiseks ise alasti kalendrilehtedel poseerida. Väikelinna prouadele pole selline modellikarjääri algus just kerge. ,,Kalendritüdrukuid" käisin vaatamas sellepärast, et mulle meeldivad sõnalavastused kõige rohkem ja see tundus üsna huvitav ning polnud põhjust seda vaatamata jätta. Etendust vaatama minnes teadsin seda, et lavastaja on Ott Sepp ja kaasa teevad päris head näitlejad. Ootused olid Vanemuise väljamüüdud saali sisenedes üsna suured. Olin kindel et etendus pakub meelelahutust ja nalja. Üldiselt ei pidanud ma pettuma, kuigi alati saaks kõik parem olla. Kõige rohkem meeldis mulle näitlejate valik, lavastaja oli osadesse valinud õiged inimesed. Kuigi näitlejaid oli laval vähe, mängisid nad kõik oma rolli väga hästi välja.
Poisid olid juba täisealised ja nad oleks pidanud ennem mõtlema mitte tegutsema. Minu arust viis tüdruku esialgse kaitsja nii kaugele teiste poiste jutt, et nad mõnitasid ja õhutasid teada teole. Jõugu ninamees pääses kuna tema kohta ei olnud piisavalt asitõendeid. See ei ole päris õige, sest ta õhutas teisi ja ei hoidnud end asjast eemale. Ma arvan et tüdruk tahtis välja paista ja äge olla. Ta tahtis näidata et ta ei ole enam mingi laps. Näidendi lavastaja on Viktor Rõzakov. Näitlejate nimed on Alina Karmazina, Märt Avandi, Roland Laos, Lauri Lagle ja Mihkel Kabel. Lava kujundus meeldis mulle, sest see oli tänapäevalik ja see koht sobis päris hästi näidendi sisu ja mõttega. Lavavalgustus oli erinevatel hetkedel erinev ning sobis väga hästi. Vahepeal oli mingi koht paremini välja toodud. Kostüümid ja grimm oli ka päris hea, tüdrukul seljas olev kleit oli naiselik ja väljakutsuv
Estonia). Järgnevatel aastatel tuleb truppi uusi jõude: Betty Jõggis (Kuuskemaa), Paul Pinna, Theodor Altermann, Netty Adler (Pinna). Veel amatöörteatrina teenis Estonia trupp tunnustust Gorki "Põhjas" lavastusega nii Eestis kui välismaal. Sealt kujunes välja tuumik, mis muutusiki 1906. aastal kutseliseks. Kutselise Estonia avalavastuseks oli Mait Metsanurga "Päikese tõusul". 1913. aasta augustis avati uus hoone Tallinnas. 10. Karl Menning lavastaja ja Vanemuise teatri juhina. Kuigi alguses õppis Menning ülikoolis filoloogiat ja teoloogiat, kuid teater huvitas teada alati ning ta tegutses ka arvustajana. 1904. aastal suundus ta Vanemuise seltsi toel Saksamaale ja Austriasse teatrikunsti õppima (ka max Reinhardi reziiklassis), kus kujunesid välja tema teatrialased tõekspidamised. Menning nägi teatri peamise ülesandena vaatajaskonna kasvatajat ja silmaringi avardajat. Ta pani tugevat rõhku
Teatriteaduse alused SISSEJUHATUS 1. Voldemar Panso oli lavastaja, kes asutas Eesti teatris olulisi institutsioone, mis tegutsevad praegugi. Need on EMTA lavakunstikool ja Tallinna Linnateater. Kuigi teatrikoole oli Eestis olnud varemgi, sai järjepidev teatriharidus aluse 1957. aastal, kui Voldemar Panso asutas Tallinna Konservatooriumi juurde lavakunstikateedri, mille tänane nimetus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool. 1965. aastal asutati Eesti Riikliku Noorsooteatri, mille esimene peanäitejuht oli Voldemar Panso
,,Haldjakuninganna" Käisin 09.11.2011 kell 19.00 koos paljude Nõo Reaalgümnaasiumi õpilastega Tartu Sadamateatris vaatamas Henry Purcelli ooperit ,,Haldjakuninganna". Ooperi aluseks oli William Shakespeare'i komöödia ,,Suveöö unenägu". Ooper etendus esimest korda 2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooniaorkester. Orkester oli väga tasemel- nagu ikka
Kontserdianalüüs (II poolaasta) Käisin vaatamas Charles Gounod´i ooperit ,,Faust" kahes vaatuses. Ooper meeldis mulle väga. Teost dirigeeris Vello Pähn ning lavastaja oli Dmitri Bertman. Fausti osa mängis Oliver Kuusik. Tema hääl on võimas ning seda oli hea kuulata. Tema kõrged noodid olid kandvad ning laulvad. Margarite osas oli Joanna Freszel, kes on poolatar. Tema hääl oli kõlav, kuid midagi oleks nagu puudu jäänud. Arvan, et Oliver Kuusik oli enda rollis parem kui Joanna Freszel. Selle tuntud ooperi muusika on väga lüüriline. Seal on kaunid meloodiad, harmoonia ilu, poeetilisus ja hingestatus. Pjotr T saikovski,
Operetid ja muusikalid Operetid: Pealkiri: “Õhtu Straussiga” Autor: Johann Strauss Lavastaja: Fabrice Gibert Teater: Teater Vanamuine Pealkiri: “Tsirkusprintsess” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Thomas Mittmann Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Silvia” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Savoy Ball” Autor: Pál Ábrahám Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Muusikal: Pealkiri: “Minu veetlev leedi” Autor: F. Loewe Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Pipi Pikksukk” Autor: Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Boyband” Autor: Peter Quilter Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Pärnu Endla teater Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter
Ta sündis 7. aprillil 1954. aastal. Näitlemist hakkas Jackie õppima juba 6 aastaselt, kui ta vanemad panid ta Hiina Draama kooli. Esimene kokkupuude filmimaailmaga toimus kooli ajal, kui talle pakuti väikest rolli kaskadöörina. Ülemaailmse kuulsuse aga saavutas Jackie 1998. aastal, kassahitis "Rush Hour". Peale näitlemise on Jackie Chan kaa produtsent, kaskadöör, filmirezissöör, stsenarist, laulja, trikkide ja võitluste lavastaja. Nooremad aastad Jackie sündis vaeses hiina peres. Tema vanemad põgenesid Hiinast Hong Kongi kodusõda ajal ja 1960 aastal kolisid üle Austraaliasse. Enne kolimist nad töötasid ülemteenrina ja toatüdrukuna Hong Kongis. Enne ta õppis Jackie algkoolis «Nah-Hwa Primary School» , aga 6 aastaselt ta oli üle antud Hiina Draama kooli Hong Kongis. Jackie oli huvitatud juba siis kung fust. Ta
1911 - 14. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. Teetsovil ei õnnestu teatritöös rakendada oma õpetaja Karl Menningu kunstiprintsiipe, sest enamik trupi liikmeist on asjaarmastajad, tulevased esinäitlejad Liina Reiman ja Eduard Türk alles algajad. "Endla" Seltsi juhatus ja liikmed näevad ainult teatri meelelahutuslikku funktsiooni. Teatri majandusliku olukorra päästmiseks tuleb Teetsovil minna kompromissidele ja lavastada ajaviitetükke. olulisemad lavastused 1911. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Ibsen "Rahva vaenlane", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Sudermann "Kivi kivide hulgas", lavastaja A. Teetsov 1914 - 15. Näitejuhiks Karl Jungholz, kunstnikuks Herbert Tamm. Jungholz Pärnu publikuga kompromissidele ei lähe. Ta püüab teatritegemist rajada hea tasemega ühiskonnakriitilisele repertuaarile. Suudab tasemelt erinevate näitlejatega luua häid lavastusi, kuid ei suuda kaasa haarata vähese kultuurilise haridusega publikut. olulisemad lavastused 1914. B
dramatiseeringud mängukavast juba ligi poole. Siiski võib omanäidendite suurest hulgast tipptasemele arvata ainult paar A. H. Tammsaare ja Hugo Raudsepa teost. Keskmises toodangus kasutati maa- ainestiku puhul enamasti rahvatüki, linnamiljöö puhul salonginäidendi konventsionaalse võtestikku. A.H.Tammsaare, "Juudit", "Estonia", 1924, lavastaja Ants Lauter Maitsevalikute teatavat tasalülitumist ja üheülbalist väikekodanlikustumist soosis ka provintsiteatrite tava pealinna menutükke üle võtta. Eksperimentaatorlus taandus 1930. aastail küll 6 kogu Euroopas, kuid Eestis võis seda tendentsi tugevdada veel asjaolu, et siin oli kunstidel alles nüüd aega "järele teha" mõningaid varasemaid arenguetappe, mille vastu modernism mujal oli mässanud. Ometi ilmnes 1930
Tartu Forseliuse Gümnaasium Kontserti retsensioon Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud Koostas: Sigmar Naudi 12.02.12 Umbes aasta või paar tagasi käisin Vanemuise teatri väikeses majas vaatamas muusikali ,,Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud". See on loodud menufilmi "Some like it hot" ehk "Jazzis ainult tüdrukud" järgi. Aga vanemuise laval lavastaja Mare Toomingase käe läbib sünnib oopis midagi uudsemat ja omaette uus teos. Mis paneb õhetama ka kõige kinnisema eestlase ja laksutab naerma kõik, kes vähegi sünnivad teost vaatama minna. Lavastaja Mare Toomingase omaenda sõnad on:" Selle loo ('Jazzis ainult tüdrukud') puhul ei köitnud mind mitte miski, ma ei tahtnud seda lugu üldse teha. Aga kuna tehti pakkumine, siis mingil määral see intrigeeris, et võiks ju proovida, kuidas saaks selle loo ära
Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5) Naishääled alates kõrgeimast: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt. Meeslauljate hääleliigid on: (4) Meeshääled alates kõrgeimast: kontratenor (barokiajastul kastraat), tenor, bariton, bass.
· "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) · "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) · "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" · "Helesinine vagun" (lavastatud Ugalas 2003; lavastaja Taago Tubin) · "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2004; ise ka lavastaja)
·"Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) ·"Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) ·"Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) ·"Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) ·"Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) ·"Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) ... "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) "Romeo ja Julia" "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar) "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots) "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja)
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näidend 1 Päikese tõusul ( 03.09.1906) Estonia Mait Metsanurk ( alusteose autor) Paul Pinna ( lavastaja) 4 vaatust Näidend 2 Hamlet ( 24.08.1913 ) Estonia William Shakespeare ( alusteose autor ) Karl Jungholz ( lavastaja ) Zanr-kurbmäng Näidend 3 Pisuhänd ( 25.02.1914 ) Estonia Eduard Vilde ( alusteose autor ) Theodor Altermann ( lavastaja ) Näidend 4 Libahunt ( 29.12.1915 ) Eesti teater ESTONIA August Kitzberg ( alusteose autor ) Jungholz Karl ( lavastaja ) Näidend 5 Sügise viiulid (05.11.1920) Draamateater 5 vaatust Ilja Surgutschev ( alusteose autor) Paul Sepp ( lavastaja )
............ 3 4. Kokkuvõte..................................................................................................................4 5. Kasutatud kirjandus...................................................................................................5 1.Elulugu Urmas Lennuk (sündis 16. oktoobril 1971) on eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õppis aastatel 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ja aastatel 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. On töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 töötab Rakvere teatris. On teatri kirjandusala juhataja, dramaturg ja lavastaja. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri (ENA) näidendivõistluse võitja. 2.Ülevaade loomingust 2.1 Näidendid "Kadrioru vanad" (Vanalinnastuudios lavastanud Eino Baskin)
· "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) · "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) · "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" · "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar)
sisse rohkem raha kui ükski teine film. 1985 kuni 1989 oli abielus näitlejanna Amy Irvinguga, said poja, 1991 abiellus uuesti Kate Capshawiga, viis last, 8ondatel TV show "Vapustavad lood". 1996. aastal asutas filmikompanii DreamWorks SKG, esimene film "Amistad". Talle kuuluvad Wii ,PlayStation 3, PSP ja Xbox 360 tal on ligikaudu 3 miljardit dollarit ei joo kohvi , pole kunagi ühtki tassitäit joonud tööpäev 9.305.30 , nädalavahetustel ei tööta Oscar 1994: Parim lavastaja "Schindleri nimekiri" 1994: Parim film "Schindleri nimekiri" 1999: Parim lavastaja "Reamees Ryani päästmine" Kuldgloobus 1994: Parim lavastaja "Schindleri nimekiri" 1999: Parim lavastaja "Reamees Ryani päästmine 1971 "Duell" (Duel) esimene proffesionaalselt tehtud film 1974 "Sugarlandi ekspress" (The Sugarland Express) 1975 "Lõuad" (Jaws) piletimüügist üle 470 miljoni dollari 1977 "Kolmanda astme lähikontaktid" (Close Encounters Of The Third Kind) 1979 "1941"
· "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) · "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) · "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" 7 · "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar)
· "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) · "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) · "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" · "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar ) · "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots)
jooksul on ta kuulunud mitmesse bändi, astunud üles solistina ning osalenud erinevates muusikalides, telesaadetes ja muudes meelelahutusprojektides. Ta esindab Eestit 2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel enda kirjutatud looga "Amazing". Robert Annus Robert Annus (sündinud 19. mail 1984 Tallinnas) on Eesti näitleja. Õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (klaver, oboe) ja lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal. Aastatel 2008-2013 ta töötas Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana. Ta on olnud ansambli Chupacabra solist ja ETV saatejuht. Peale laulmise mängib ta ka bajaani. 7 Lavastaja Lavastaja Roman Hovenbitzer on õppinud muusikateatris Götz Friedrich Ülikooli Muusika-ja Teatriakadeemisa Hamburgis. Ta assisteerib muu hulgas Willy Decker’it, Götz Friedrich’it, Harry Kupfer’it, Karoline Gruber’it ja Pet Halmen.
Urmas Lennuk Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist
Madis kalmet Elulugu Sündinud 27.jaanuaril 1955 Eesti näitleja ja lavastaja. Lõpetanud Tallinna 10.Keskkooli Tallinna Riikliku Konservatooriumi (näitleja erialal) Eesti Teatri Aastauhind parimale lavastajale, 2014. Isiklikku Abikaasa on diplomaat ja endine näitleja Gita Kalmet. 2 poega Henrik Kalmet Karl Andreas Kalmet Mõlemad lõpetasid 2012. aastal Lavakunstikateedri. Töökohad 1980-1985 Rakvere Teater, näitleja. 1985-1988 peanäiteljana. 1989-1998 Tallinna Linnateater, lavastaja ja näitleja. 1998-2002 vabakutseline lavastaja
Parima lavastuse auhind Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind
Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel (Etenduse originaalproduktsiooni lavastaja on Moss Hart), kus vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu
Viiuldaja katusel Gerli Reilson Helilooja- Jerry Bock Lavastaja- Jerome Robbins(originaali lavastaja) Lavastaja- Georg Malvius (Rootsi) koreograaf- Adrienne Åbjörn (Rootsi) Osatäitjad Tevje-Mait Malmsten Kaia Oidekivi Golde-Evelin Võigemast või Liina Vahtrik Reigo Tamm Yente-Helgi Sallo Norman Salumäe René Soom Karl-Erik Tamme Mati Vaikmaa Georg Gurjev Kadri Kipper Juuli Lill Anett Schneider Mart Laur Sisukokkuvõte Jutustab loo piimamees Tevjest ja Anatevka värvikast külaelust, inimestevahelistest suhetest, traditsioonidest, rõõmudest ja muredest, armastusest ning pisaraist. Tevje püüab muutuvas ühiskonnas elus hoida rahvuslikke ja usulisi traditsioone, kuid see on järjest raskem, eriti kui tema viis kangekaelset tütart otsustavad kuulata oma südame häält ning...
Äriidee kokkuvõte Firma toodab erinevaid meedia klippe, nt: Erinevad kampaaniad Äriidee kokkuvõte Firma toodab erinevaid meedia klippe, nt: Lühi filmid Äriidee kokkuvõte Firma toodab erinevaid meedia klippe, nt: Reklaamid Kampaaniad Lühifilmid Muusikavideod Ja palju muud Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal Pixel Meedia juhtkond: Lavastaja, kes juhib tellitud klipi filmimist ja loomist Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal Pixel Meedia juhtkond: Lavastaja, kes juhib tellitud klipi filmimist ja loomist Üks firma omanik, kes juhib firmat ja tegeleb tellimustega Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal Pixel Meedia juhtkond: Lavastaja, kes juhib tellitud klipi filmimist ja loomist Üks firma omanik, kes juhib firmat ja tegeleb tellimustega
Jim Ashilevi Fakte • Sündinud 29.augustil 1984 Tallinnas • Õde Sandra Ashilevi • Ema Siiri Känd-Ashilevi http://bit.ly/2pnVWdx • Isa on pärit Ghanast • Tema nõrkuseks on popkorn • Koolide suhtes kriitiline • Tähtsustab eelkõige vaimset kapitali Haridus • Tallinna Inglise Kolledž • Tallinna Ülikool – audiovisuaalne meedia • Viljandi Kultuuriakadeemia – lavastaja http://bit.ly/2prE4zq Tegevusalad • Kirjanik, lavastaja, saatejuht, näitleja • Näidendid, lühiproosad, luule • Ajakirjad Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik, ZA/UM • Juhtinud telesaateid „OP!” ja „Pöffihunt” • Von Krahli Teater – lavastaja, näitleja, dramaturg • „Malev” - Liivimaa kuningas Kaupo, operaatori abi Teosed • Näidendid: “Portselansuits”, “Nagu poisid vihma käes” • Raamatud: “Ma olen elus olemise tunne”, “Kehade mets” “Armastuskirju teatrile” "Ma olen elus olemise tunne"
tema töö jäänud ilma suure tunnustuse ning tähelepanuta. Minu eesmärk on tutvustada Lembit Petersoni elu ja tööd lähemalt. Referaat valmis erinevate internetiallikate ning mitme aritkli ja intervjuu põhjal. Töö koosneb kahest peatükist. 3 1. ELULUGU Lembit Peterson, sündinud 18. augustil 1953, on eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog. Abielus Mare Petersoniga, kellega tal on kuus last. L. Peterson on lõpetanud 1971. aastal Tallinna 20. Keskkooli ja 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal (7. lend). (http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson) Pärast keskkooli proovis ta Tartu Ülikooli ajakirjandusse, kuid kuna konkurss oli väga suur, siis ta ei pääsenud sisse. Seejärel asus ta lühikeseks ajaks
H.Ibseni ,,Metspart" Lavastaja: I. Vihmar Henrik Ibseni tragöödia ,,Metspart" on juba üle 120 aasta vana, aga siiski seda etendatakse tänapäevalgi teatris ning küllap just sellepärast kuulub ta maailma dramaturgia kullafondi. ,,Metsparti" on Eesti teatris 5 korda lavastatud, kaks viimast korda on teinud seda Ingomar Vihmar. Draamateatri näitlejatest oli välja valitud Merle Palmiste (Gina Ekdal), Mait Malmsten (Hjalmar Ekdal), Tõnu Oja (Gregers Werle), Jaan Rekkor (vana Ekdal), Raimo Pass
filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993). Mängufilmi "Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor (Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film "Meeletu" (ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi "Meeletu" põhjal. Suuremad/tähtsamad tunnustused : 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1994: Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima lavastaja ja parima kõrvalosatäitja preemia 1992, 1995, 2000: Teatrikunsti aastapreemia parim lavastaja 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastaja 1998: Venemaa Teatritegelaste Liidu eripreemia 1999: Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht teenete eest teatrikunsti vallas, Tallinna Linnateatri ülesehitamise eest 1999: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1999. aasta loominguliste saavutuste eest 2001: Venemaa riiklik kunstipreemia
Maarja Pannel 9.b 13.04.2014 VAT Teatri ’’Kirjaklambritest vöö’’ Retsensioon Käisin 8.aprillil vaatamas VAT Teatri etendust ’’Kirjaklambritest vöö’’, mis algas kell 16.00 ning kestis umbes 1 tund ja 50 minutit. Etendus on tehtud raamatu järgi, mille kirjutas Mare Sabolotny. Etenduse autor on Rein Agur ning tema on samuti etenduse lavastaja. Esietendus toimus 8.aprillil 2010. aastal ning 2011. aastal võitis see Salme Reegi nimelise auhinna. Rein Agur on esimene Eesti nukuteatri lavastaja, kes on saanud professionaalset nukuteatrialast koolitust ja seda Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinomatograafiainstituudis, mille ta lõpetas 1963. aastal nukuteatrinäitleja erialal. Samal aastal tegi ta Eesti Riiklikus Nukuteatris oma esimese lavastuse, tuues lavale Oskar Liigandi nukunäidendi “Pardike Tuttpütt”.
Retsensioon P. Pedajas ,,Kõik on täis" 22. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Priit Pedajase lavastatud näidend ,,Kõik on täis". Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist rasket tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulolu säilitamist. Näidend algab tegelase tööle tulekuga ja lõpeb sealt lahkumisega. Teose lavastaja Priit Pedajas on silma paistnud oma väga hea staaziga, olles lavastanud palju näidendeid alates juba 1979. aastast ja samas pälvinud palju preemiaid. Minu arvates oli lavastaja töö väga hea ja nauditav. Kriitika poole pealt ei oska midagi kommenteerida. Lavastaja oli tegelaskuju karakteri väga hästi esiletoonud, eristades erinevaid tegelasi vaid ühe inimese läbi. Sellegipoolest jäi vahel arusaamatuks, kellega peategelane nüüd telefonis räägib, kuid enamjaolt oli see minu viga
Eesti Draamateatris on töötanud väga paljud kuulsad ja armastatud eesti näitlejad. Professionaalsest tipptaset on siin alati hinnatud, ka hiljem on trupp pidevalt täienenud 4 kõrgharidusega noorte näitlejatega, trupi kõrgest tasemest räägivad muu hulgas rohked eesti teatri aastaauhinnad. 5 2 EESTI DRAAMATEATRI LAVASTAJAD 2.1 Merle Karusoo Merle Karusoo eesti lavastaja. Sündis 1. juulil 1944. aastal, Rae vallas. Töötab Eesti Draamateatris 19761978, 19981999, alates 2006. Lavastused Eesti Draamateatris: 1975 Friedebert Tuglas, Merle Karusoo Popi ja Huhuu (diplomilavastus) 1988 Merle Karusoo Haigete laste vanemad 1997 Merle Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad 2007 Andrus Kivirähk Voldemar 2012 David Hare Vertikaaltund 2013 John Hodge Kollaborandid jt. 2.2 Hendrik Toompere Jr
Retsensioon "Mirandoliina" Käisin 19ndal veebruaril vaatamas VAT teatri etendust ”Mirandolina”. Etenduse autor on Carlo Goldoni, lavastaja Giorogio Bongiovanni ja lavastaja assistent Auri Jürna. Antud etenduses mängib peaosa Katariina Unt, võõrastemaja perenaine, keda kõik armastavad ja jumaldavad. Etendus keskendubki eelkõige naiselikkusele ning sellele, mida Mirandoliina oma iluga suudab saavutada. Kuidas ta oskab ka kõige külmema südame üles soojendada ja panna ka kõige kalgima ja tundetuma mehe endasse armuma. Mirandolinasse kõrvuni armunud külalised
Rocca al Mare Kool Jaan Erik Lepp 7.A "Manon" Retsensioon Tallinn 2014 Etendus toimus Estonia teatris 13.02.2014. Etenduse nimi oli "Manon." Lavastaja oli Inglismaalt pärit Karl Burnett. Ma arvan, et ta sai oma tööga hästi hakkama ning tegi etenduse vaatamiseks põnevaks. Kunstnik oli Mia Stensgaard (Taani kuninglik Balett). Tema juures meeldis etenduses kasutatud kostüümide julge värvi valik, mis polnud küll ajastule sobiv, aga see tegi minu jaoks üldpildi rõõmsamaks. Muusikaline juht ja dirigent Risto Joost lõi etendusele dramaatilise õhkkonna, mis sobis etendusse hästi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
