Orjad Rõivastus ja soeng Riidetükk ümber keha heidetud Pükse ei kantud, neid peeti barbaritele kohaseks Juuksed olid pikkad Naistel keerulised soengud, sageli ka meestel Peloponnesose sõja algus Teravnesid Sparta ja Ateena vastuolud Sparta moodustas Peloponnese liidu koos teda toetavate linnriikidega Ateena kitsendas nende kauplemisõigusi Sparta nõudis kauplemisõiguste kaotamist, Periklese pagendamist Ateenast Rahvakoosolek lükkas nõudmised tagasi ja Ateena ja Sparta vahel algas sõda Sõja kulgemine Ateena merevägi oli Sparta omast tugevam Peloponnesose liidu väed tungisid igal aastal Atikale ja laastasid maa Ateena laevastik ja maaväed rüüstasid vaenlase tagalat Teisel sõja-aastal puhkes sisse piiratud Ateenas katk ja suri ka Perikles Sõja kulgemine Ateena oli nüüd nõrgenenud, kuid sõda jätkus
õigusteta; heloodid spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem, mille eesmärgiks oli täisväärtuslike sõjameeste väljaõpetamine. Sparta oli seega range sisemise korraldusega riik, mille võimsuse tagas hästi korraldatud sõjavägi. Ateena linnriigis kuulus võim aristokraatiale. 594.a. e. Kr. kärpis riigimees Solon aristokraatia eesõigusi. Soloni reformidega rahvakoosoleku osatähtsust suurendati. 5. Sajandil e. Kr. sai Ateenast tugevaima laevastikuga mereriik. 5. sajandi keskel e. Kr. sai Ateenast, mil riigi eesotas seisis Perikles kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Rahvakoosolekule võisid tulla kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Koguneti regulaarselt iga 10 päeva järel. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500 liikmeline nõukogu ja 10 strateegi (väejuhti). Igal aastatl pandi ametisse ka 6000 kohtunikku
Ateena linn Britta Lunden, Erko Käär, Oliver-M. Reimann, Tristan J. Gaydon Ateena linn · Ateenast saab Kreeka uhkeim linn. · Agoraa · Ateena kindlustamine. · Ateena akropol. · Panathenaia pidustused. Ateena linnaplaan. (www.thinglink.com) Ateenast saab Kreeka uhkeim linn · Rahvarohke · Osavad käsitöölised ja kaupmehed. · Agoraa · Pireususe sadam Ateena linn. (Google.com/pildid) Ateena kindlustamine · Pärslaste rünnak. · Kaitstud akropol. · Periklese aeg. · Sadam · Võimatu vallutadada. Ateena müür. (https://kojaliisi.files.wordpr ess.com
viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Nii Spartas kui Ateenas korraldati Jumalate auks suuri pidustusi ning festivale, mis lõppesid tavaliselt vereohvriga. Kõige tuntuimad sellistest pidustustest on Olümpiamängud, mis olid spordimängud peajumala Zeusi auks. Jumalate tähtsus Kreeka kultuuris tuleb veel välja sellest, et erinevate Jumalate ja Jumalannade auks püstitati suuri templeid ja nende kujusi. Kreeka arhitektuur sai alguse Ateenast ning selle mõjutusi on veel tänapäevalgi tunda. Ateenast pärinevad näiteks sambad, templi põhiplaan ja skulptuuride tegemise kunst. Ka veel praegu võib leida sammastega hooneid, kasvõi Tartust, kus näiteks saab tuua Tartu Ülikooli peahoone. Vana- Kreeka kultuurist on välja arenenud filosoofia ja paljud teadusharud, mille hulgas on nii matemaatika, ajalugu, geograafia, astronoomia kui ka arstiteadus. Kreeka kultuurist, just Ateenast sai demokraatia oma aluse.
William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupev) 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri jrgi) 1616) oli inglise luuletaja ja nitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sndisid ttar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: ttar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596. Vib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on phendatud kenale noorele meessoost sbrale ning jrgmised (vlja arvatud kaks kige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide phiteemaks on arutlemine selle le, kuidas ajaga kik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 nidendit, mida saab jagada kolme liiki: komdi...
Kas Vana-Kreeka oli demokraatlik ühiskond? Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile olid kerkinud Kreeka linnriikide seast Sparta ja Ateena. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim, ning Sparta ümber koondusid ka paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Spartalased kui ka nende liitlased toetusid eeskätt maaväele. Ateenast sai ühteaegu Kreeka suurim linn ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena laevastik oli Kreekas ülekaalukalt võimsaim, tänu Ateena Mereliidule mis oma liidutööga selle tagas. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ja nende vahel puhkes pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Tänu suhetele Pärsiaga ehitasid spartalased endalegi võitlusvõimelise laevastiku ning selle järel sai Ateenast mõneks ajaks Sparta sõltlane
ATEENA Algselt põhines Ateena aristokraatlikul valitsemisel, kus rahvakoosolekul puudus tähtsus Alates 594a eKr hakkas Solon kärpima aristokraatia eesõigusi ning andis lihtrahvale suurema õiguse riigiasjades kaasa rääkida Rahvakoosoleku tähtsus suurenes järk-järgult Ateenast sai Kreeka tugevaima laevastikuga riik Vaeste kodanike tähtsus riigis kasvas (sõudsid laevastikus, tagasid sõjalise ja poliitilise võimu) 5 saj keskel asus riigi etteotsa Perikles , kelle ajal kujunes Ateenast kindel demokraatlik võim (võimutäius kuulus rahvakoosolekule Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek o kogunes iga 10 päeva tagant o Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi
Nende kodulinn oli juhtinud Kreeka kaitsmist, neil oli võimas laevastik ning kaubandusel ja käsitööndusel rajanev jõudsalt kasvav majandus. Silmapaistvaimaks uue aja märgiks olid avalikud tööd pärslaste tekitatud purustuste taastamisel. Kõige suurejoonelisem ehitis oli Parthenoni tempel Ateena südames.Siia koondatud suur hulk vilunud käsitöölisi müürsepad, skulptorid, arhitektid ja maalijad andis suure tõuke ka muude kunstiliste väljendusviiside arnegule ning Ateenast kujunes kvaliteetse maalitud keraamika juhtiv tootja. Ateena keraamikat müüdi kõikjale ning tehti ka ulatuslikult järele. Parimate muusika-, luule- ja draamateoste selgitamiseks peeti iga-aastasi võistlusi, kusjuures etteasted toimusid avalikult. Säilinud teosed kuulsad tragöödiad ja keerulise sisuga komöödiad moodustavad suures osas hilisema Lääne teatrikunsti baasi. Draamaetendused andsid kreeklastele võimaluse avastada inimloomust ja jumalate olemust aga ka väljendada
Tallinna 21. kool Autor: Edward Bulwer-Lytton Mariel Luuk, 11c Tallinn 2011 Tegelased ja raamatu sisu Glaucus Ateenast tulnud rikas mees, kes vahetevahel ei mõistnud itaallaste eluviisi. Talle meeldis osa võtta pidulikest üritustest ning oma heledate juuste ja võõramaise välimusega paistis ta kõikidele silma ning linnas tunti teda hästi. Loomuselt oli Glaucus aus ja heatahtlik. Ione tumedajuukseline imekaunis naine, kellest igaüks oleks võinud rääkida Pompeji's. Glaucuse armastatu. Clodius Galucuse sõber. Rikkamapoolne Pompeji elanik.
Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse. Mosaiiki tegid roomlased ja kreeklased mõlemad. Mosaiik „Aleksandri lahing“ leitud Fanni majast Tuntud on Vettiuse maja seinamaalid. Seinamaalid täitsid tapeedi eesmärki Peateemad olid motiiv aknast, mis avaneb maastikule või motiiv jumalatega Tuntuimad maalikunstnikud Kreekas. Ateenast Apollodoros ja Apelles Apollodoros- modelleeris valguse ja varjudega, algeline perspektiiv. Apelles- esimese naisakti looja ja tema maal „Aphrodite sünd“ põhjustas suure kohtuprotsessi.
näiteks Platon, ning teised kes ei nõustunud ja olid vastu. Vanema mehena sattus ta vastuollu Ateena riigi võimuga ja tal kästi lõpetada rahva ees vaidlused. Tal kästi eemale hoida noortesr aristokraatidest. Samas ta ei teinud keelududest välja vaid jätkas nagu tavaliselt. Lõpuks arreteeriti ta noortele moraalselt laastavate õpetuste jagamise eest. Ta hukati traditsiooni kohaselt ja mõisteti surma mürgi joomise läbi. Talle anti veel teine võimalus, et ta pagentatakse Ateenast. Sokrates uskus aga hoopis, et on väärikam jääda linna kus ta on elanud terve oma elu, ning et ta ei tunneks ennast kusagil mujal sama hästi. Seetõttu ta suri 70, aastaselt mürgi joomise läbi. Kreeklaste silmis kes ilu kõrgelt hindasid oli Sokrates väga kole väikese kasvu ja jässaka keha tõttu, tal oli kiilaspea ja hiiglaslik laup. Tema isa Sophroniskos oli kiviraidur-kujur, ema Phainarete aga ämmaemand. Sokrates sai oma nime vanaisa järgi kes oli riukamees.
Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjaline sisekorraldus *Ateena oli demokr.riik mille sise- ja välispoliitikat kujundas Perikles *Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus ja kultuurikeskus *Ateena ja Sparta pingelised suhted puhkes Peloponnesose sõda mis lõppes Ateena kaotusega-Ateena piirati sisse ,kaitsemüürid lõhuti ,mereliit saadeti laiali, Ateenast sai Sparta sõltlane. *Sparta ülemvõimu ajajärk *Teebalased Sparta armee Leuktra lahingus-S parta ülemvõimu lõpp *Ateenal õnnestus kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. *Liidrikohal Teeba riik. Klassikalise ajajärgu lõpp Ükski Kreeka linnriik ei saavutanud kindlat püsivat ülekaalu, sest kui üks neist nii võimsaks muutus et teiste iseseisvust ohustama hakkas, liitusid ülejäänud tema vastu.
võimsaimaks riigiks. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim ja selles põhinev ülemjuhatus Pärsia sõdades tõstis spartalaste autoriteeti veelgi. Sparta ümber koondusid paljusid Lõuna-Kreeka linnriikide ühendav Peloponnese Liit. Nii spartlased kui ka nende liitlased toetusid sõjaliselt eeskätt maaväele .5. sajandi Ateena oli demokraatlik riik , mille sise-ja välispoliitikast suunas ning kujundas pikka aega(umbes 460-430 eKr) silmapaistev riigimees Perikles . Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevaid linnriike. See liit oli rajatud vabatahtliku ühendusena Pärsia-vastaseks võitluseks, kuid peagi kehtestas Ateena selles oma ülemvõimu.Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised, puhkes nende vahel pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr). See osutus Ateenale hukatuslikuks.
Romaani sisuks on 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi ttarlapse ja keskealise koolipetaja vahel. Teose juhtkujund prit Kreeka mtoloogiast kreeklaste vana tava jrgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal htki surmanuhtlust tide viia. Peategelane Martin Justus on 45-aastane gmnaasiumi ajaloopetaja, ta on prast noorusaastate pinguid Peterburis ning Vabadussjas osalemist mnda aega elanud sna boheemlikku elu, elatudes klaverimngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n- ksile vtnud, likooli lpetanud ja abiellunud kena kuid vikekodanliku naisega, kellega tal on nd 16-aastane ttar, kelle ema meenutav keskprasus ning isikupratus isale muret teeb
William Shakespeare (1564-1616) Sündis kesk Inglismaal, Stratfordi linnakeses, Avoni jõe ääres. Hariduse sai kohalikus grammatikakoolis (õppis seal 3 aastat). On teada, et 1587 siirdus ta Londonisse ja ühines James Burbage trupiga, algul ilmselt suflööri ja lavastaja abina, hiljem dramaturgi ja näitlejana. 1599 liitus ka tema gloobuse teatriga, oli ka teatri aktsionäriks. 1612 lahkus ta Londonist tagasi Stratfordi , elas tagasitõmbunult ja pärimuse järgi suri oma sünnipäeval 23. Aprillil. Looming Luule. Säilinud on 157 sonetti. Enamik sonette on pühendatud kellelegi tumedajuukselisele iludusele, julmale südametemurdjale, kellesse oli armunud ka Shakespeare sõber. Ilmselt loobus Shakespeare teadlikult madonna kultusest. Ta ei varja oma armastatu väliseid ega moraalseid puudusi ent ometi ei suuda temast loobuda. Paljud sonetid on filosoofilised. Tihti ülistab ta sõpru ja üllameelsust. Sonettides leidub laus...
institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% inimestest said hääletada. mehed, rikkad ja vabad) · Võhik ehk idioot ,,Sa ei tea poliitikast midagi." Demokraatia liigid: · Otsene ehk osalusdemokraatia ise osaledes N. Antiik Kreeka Ting rahvakoosolek Germaanlastel Kärajad Eesti rahva rahvakoosolek.
Võit lisas eneseusku, tõi sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse. Eriti esile kerkisid Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus. Ta oli juba enne sõdu võimsaim Lõuna-Kreeka riik. Tugevaim jalavägi. Sparta ümber kogunes paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Toetusid eeskätt maaväele. Ateena oli 5.saj demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat korraldas pikka aega (u 30 a) silmapaistev riigimees Perikles. Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartle asuvaid linnriike. (Loodi vabatahtliku ühendusena Pärsia vastu, kuid Ateena kehtestas ülemvõimu). Liitlased tasusid riigikassasse andamit, mis võimaldas Ateenlastel oma laevastikku täiustada. Nende laevastik kujunes ülekaalukalt võimsaimaks Kreekas. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ja nende vahel puhkes pikk ja kurnav
Aasia-sõjaretkele. Aristoteles läks tagasi Ateenasse ja avas oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Ka nimetati kooli peripateetikute kooliks. Aristoteles õpetas koolis 335 eKr - 322 eKr. 323 eKr suri Aleksander Suur. Pärast Suure surma esitati Aristotesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama maamajja Chalkises Euboial. Aristoteles suri 322 aastat eKr pikaajalise haiguse tagajärjel. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu, õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles hästi oma orje ja oli aus oma vastaste suhtes ning õiglane ja tänulik oma heategijatele. Aristoteles oli üks antiikaja mõjukaim filosoof
· Kujutati ka antiikseid jumalaid (Müsteeriumide Villa Pompejis) · Realistlikku kujutamisvõtet kreeka kunstis nimetatakse mimesiseks · Mimesisega käis kaasas siiski ka ilunõue · Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna · Püüti võimalikult täpselt loodust matkida · Säilinud on paljude kreeka maalikunstnike nimed · 5. saj eKr maalikunstnikest oli tähtsaim Apollodoros Ateenast · Tema olevat esimesena hakanud kasutama varju ja valgust · Talle on omistatud ka perspektiivi kasutusele võtmine · 4. saj eKr ilmus ka kreeka maalikunsti jõuline, ülidramaatiline maalisuund, mida skulptuuris esindas Skopas · Selle suuna esindaja oli Nikias · Kõige kuulsam maalikunstnik oli Apelles · Apelles oli Aleksander Suure kaaskondlane ja on teinud ka tema portreesid, kuid need on hävinud
Naine sai välja ainult väga oluliste pidustuste ajaks, sedagi ainult viivuks. Spartas seevastu aga oli eluolu selline, et noored poisid, kes olid võimelised endaga hakkama saama, saadeti niiöelda kooli, kus õpetati neile võitluskunste ning seda, kuidas kaitsta oma riiki ja rahvast. Peale 18aastaseks saamist oli noormehel õigus asuda iseseisvale elule, mis tähendas aga seda, et ta tegeles iga päev regulaarselt enese treenimisega ning võitluskunstide täiustamisega. Erinevalt Ateenast ei olnud Spartal mingisuguseid kaitserajatisi, seda sellel eesmärgil, et õhutada sparalasi olema valmis igal hetkel toimuda võiva sissetungiga, milleks pidid nad alati valmis olema. Sparta ja Ateena inimestel oli elust väga erinev arusaam, ühed pooldasid pigem vaimuharimist ja enese füüsiliselt terve hoidmist, teised, siinkohal spartalased aga olid veendunud, iga nende riigi meeskodanik peab olema võimeline seisma riigi heaolu eest surmani.
Platon Isik ja Elu: Sündis Ateenas ülikuperes. Tema taust ei lasknud tal algul omaks võtta vastumeelsust Ateena demokraatia vastu, kuid pärast tema õpetaja Sokratese surma mõistmist ja hukkamist tekkis see siiski. Kolmekümneselt lahkus ta Ateenast ja reisis tõenäoliselt Egiptusesse ja hiljem Sitsiiliasse, kus ta tutvus arvatavasti pütagoorlaste filosoofiaga. Peale tagasipöördumist Ateenasse, asutas ta akadeemia. Kuna see akadeemia töötas põhimõttel, et õpilased peavad õppima kriitiliselt ja mõtlema iseseisvalt võib seda pidada esimeseks ülikooliks.Seal õppisid paljud antiikaja suurvaimud nagu Aristoteles. Akadeemia tegutses üle 800 aasta kuni roomlased otsustasid, et see kujutab endast ohtu tärkavale kristlusele
See põhjustas riigis ebastabiilsust. Üks tuntumaid Ateena türanne oli Peisistratos . Aristokaatia on valitsemisvorm, kus türannia puudus ning oli stabiilne kord. See oli tänu vanadest ning elukogenud meestest koosnev geruusia, kes jagasid võimu kahe kuningaga ning võtsid vastu, erinevalt demokraatias võimutsevatest ebakompetentsetest kodanikest, adekvaatseid ning asjakohaseid otsuseid. Sparta oli klassikaline aristokraatlik linnriik. Erinevalt Ateenast ei saanud spartiaadid ise küsimusi püstitada, vaid pidid läbiarutama ning hääletama, kas poolt või vastu, nõukogu poolt püstitatud küsimusele. Seega rahvas sai erinevalt demokraatlikust ühiskonnast valitsemises vähe osaleda ning palju ühiskonna probleeme jäi lahendamata. Kummaski valitsemisvormis on omad head ja vead. Kui oleks olnud võimalik võtta mõlemast positiivsed küljed ning need omavahel kokku liita oleks saanud hästi funktsioneeriva ühiskonnakorralduse.
et tulevikus tulevad meesteks sirgunud nublukesed tagasi ja maksavad kätte. Vägivaldse kasvatuse põhieesmärk oli poistest kasvatada tulevased spartiaatide põlvkonna kaitsjad. Kokkuvõtteks võib öelda, et mõlemad kasvatusstiilid ei mõjutanud vaid tollast ühiskonda, vaid ka tänapäevast. Tollal taheti noormeestele elu näidata ja neist elukogenud mehed kasvatada. Nüüdisaegses ühiskonnas saadaks mõlema kasvatusstiili eest pikk kuriteoregister. Ateenast on tulnud pederastia. Tänapäeval vaadatakse sellele paraku aga viltu. On küll inimesi, kes neid mõistavad ja valivad iga aasta aastahomo. Kuid enamusest sõimavad neid ja tarvitavad nende peal vägivalda. Nad on vähemuses ja neid alavääristatakse. Spartalased pidasid tänu oma vägivaldsele kasvatusele hästi vastu. Nüüdisaegses ühiskonnas, aga vägivallatsejaid karistatakse. Mina arvan, et tänapäevase kirju ühiskonna on loonud just need kaks suurlinna
Metèora Metèora on kummalised kaljusambad, mis asuvad väikelinna Kalabàka põhjaküljel, Tessaalias pindhos Òros`e mägede idaosas asuvas orus. Linn asub Ateenast 274 km loodes ehk 161 km Thessalonki`st edelas peatee ääres. Need oleksid nagu kivistunud hiiglastest valvurid. Pärimuse järgi olid need mäeahelikud omavahel ühendatud vähemalt paartuhat aastat enne Kristust kuni tugeva maavärina tagajärjel mäeahelik lõhenes ja seal asunud järve vesi voolas välja. Nii moodustusid need kõrguvad kivihiiglased, mille välimuski viitab sellele nagu oleks neid järvevesi tõepoolest sajandeid lihvinud ja töödelnud.
Uus ajajärk Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja. Hellenismiperiood. · Kreeka hiigelaeg 480-431 aastat eKr 2 võimsamat riiki: Sparta ja · Aleksandri suurriigi lagunemisel kujunesid sõltumatud (omavahel Ateena(demokraatlik) pinged. Ateenas poliitik Perikles edendas Ateena võimsust. vaenulikud) kuningriigid: Süüria-Mesopotaamia, Egiptus ja Ateenast kujunes tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, Ateena akropol. Makedoonia. · Peloponnesose sõda 431-404 aastat eKr vastuoludest suur sõda: Ateena merel, · Sõjarände tagajärjel tekkinud suurim linn ja pealinn Aleksandria. Sparta maismaal. Spartalaste võit! Ajutine lõpp Ateena võimsusele. · 146. aastal eKr langesid Kreeka ja Makedoonia lõplikult Rooma
Kodanikeõigustest jäid ilma ka Ateenasse elama asunud arvukad võõramaalased - metoigid ( "need, kes elavad koos kodanikega" ). Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. (Kodanikud seevastu olid maksudest vabastatud.) * Rikkad kodanikud pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi. Enamasti tehti seda heal meelel, sest nii said rikkad ennast näidata ja rahva seas populaarsust võita. * ATEENA LINN: Ateenast sai V sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateena linnas elas arvatavasti 50 000-100 000 inimest. Tänavad olid kitsad ja kõverad ning majad põletamata tellisest, enamasti ühe-või kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised. Ateena sai eriti kuulsaks oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Periklese ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega.
Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaallane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust). Aristoteles aga, erinevalt Sokratesest, kasutas tolleaegset õigust lahkuda Ateenast enne kohtuprotsessi, kuid juba õige pea ta suri pagenduses. Võib-olla ta koguni mürgitas end. Aristotelese teaduslik pärand on rikkalik, tema teosed hõlmavad pea kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika jne. Minu arvates oli Aristoteles hea inimene, sest ta oli küllaltki heasüdamlik mees ja loomulikult ka tark. Ta oli nõus olema õpetajaks Aleksander Suurele ja rajas ka omaenda kooli
Zeusi auks peetud. 14.Naistel puudus kodanikuõigus ja iseseisvus muu suhtes. Allusid alati oma abikaasale, isale või muule meessugulasele. Mehe valis naisele isa, ise valida ei saanud. 14.a. pidi naiseks minema 30-40 aastasele mehele. Oli kodus, tegeles majapidamisega, kasvatas lapsi. Pidudes viibis ainult siis, kui lähedased sugulased olid. 18.Jumalanna Demeteriga. Ta laps rööviti, masendusest jooksis ära, peatuskohaks sai Eleusise. Seda tähistati iga aasta rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Nad läksid sinna pühamusse ja pidasid seal oma öiseid kombetalitlusi. 22.Pythagorase teoreem-Pythagoras Raamat, kus olid kõik vajalikud meditsiini teadmised-Hippokrates 25.Vooru 27.Linnriigid kaotasid sõltumatuse, kodakondsuse tähtsuse kaotamine, võeti üle Idamaade kombed. 29.Tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, orjapidamine laienes. Kreeka kunst · Arhailine ajajärk (600- 480 eKr) · Klassikaline -//- (480- 323 eKr)
Rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad.Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500-liikmeline nõukogu.Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku.10 strateegi olid ametnike hulgas tähtsamad.Kodanike hulka ei kuulunud orjad ega naised.Kodanikud olid maksudest vabad.Metoigid-võõramaalasedtegelesid käsitöö ja kaubandusega,elasid linnas.Rikkad pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi. Ateena linn: V saj sai Ateenast Kreeka suurim linnriik50000-100000 in.Majad olid ühe- või kahekordsed.Kuulsad pottsepatöökojad,keraamika.Akropoli ehitustööde juht oli Pheidas.Mükeene ajal oli Ateena akropol kuningaloss,hiljem kindlus.Propüleed-uhke sissekäik,mis viis akropolile.Parthenon-Athena tempel;neitsitempel. Erechtheioni tempel- pühendatud Athenale ja Poseidonile.Karüatiidid-naisekujulised sambad. Haridus: Hariduse said ainult poisidneile õpetati lugemist,kirjutamist,muusikat ja
arengule. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid, kuid nende kukutamise järel kehtestati kõigile kodanikele võrdsed õigused. Ateena ehitas endale Kreeka võimsama laevastiku, millest tekkis Ateena mereliit.. Ateena vallutas teised liitlased oma võimule. Riigid maksid andamit ja Ateena tugevdas oma laevastikku veelgi, sellega tõusis vaeste kodanike osatähtus, kes teenisid sõudjate ja madrustena ja tagasid sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenast demokraatlik riik, kus kõigil kodanikel olid võrdsed õigused.Metoigid pidid makse maksma aga kodanikud olid neist vabastatud. Rikkad pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi. Sarnasused Erinevused Suured Kreeka linnriigid Spartas olid kodanikud kõik spartiaadid, aga Ateenas ainult meessoost põliselanikud
Ajaloo KT Kreeka-Pärsia sõjad, Ateena õitseaeg 1.Mitmendal saj. toimusid K-P-sõjad? V: 5.sajand. 2.Järjesta K-P-sõja tähtsamad lahingud, alusta varasemast. 1) Maraton 2)Termopüülid 3)Salamise 4)Plataia 3.Töö kaardiga (kaart tv lk 35). Milline lahing oli kõige olulisem? Miks? 4.Kirjelda ühte lahingut. (Kus, mis, lahingu käik) V:Selle pead sa küll ise välja mõtlema. 5.Leia kaks põhjust, miks pärslased ei suutnud Kreekat alistada. V: Kreeklastel oli ehitatud eriline laevastik, neil oli ka tark juht. Ühtlasi oli neil ka tugev maavägi. 6.Miks peetakse 5.sajandit Kreeka hiilgeajaks? V: Riiki juhtis Perikles. Demokraatia kõrgaeg. Ateena mereliit. Suured ehitamised. 7. Kes oli Perikles? Nimeta 3 olulisemat joont. V:Perikles oli tark, ta kindlustas võimu, oli suurepärane kõnemees. 8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli ...
Samuti olemasoleva näoskulptuur mis on meie aja vaates,mitte kõige paremini tehtud,kuid amuti kuid siiski,see skulptuur on tehtud tuhandeid aastaid tagasi ning minuarvates on päris hea tulemas võttes arvesse töövahendeid ning selle aja arusaama kunstist. Veel näiteid esemetest mis muuseumis saab näha: ELEGANTNE: Savist sõnnifiguur Mükeenest, 15.13. sajand eKr. Pekka Erelti kogu AMULETT: Jumal Osirise pronksist kujuke Egiptusest, 7.6. sajand eKr. VAAS VANAST ATEENAST: Jumalanna Athena võitlust gigandiga kujutav Kreeka vaas, 500450 eKr. Pekka Erelti kogu. Lõpetuseks võin öelda ,et vähese aja jooksul sai uuritud vana-aja kunsti ning see oli minujaoks väärt minek.Kuna ise ei käi muuseumites ning see oli minu esimene muuseumi külaskäik,oli see lahe.Harukordne võimalus nii lähedalt näha nii muistseid ehedaid esemeid ja seda ainult 35kr eest.Soovitan soojalt teistelegi.Loodan et meeldib.
Algselt oli Kesk-Kreekas paiknevat Atikat ühendav Ateena polis korraldatud üsna tavapäraselt aristokraatlikult viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seaduste andja Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks.5. Saj eKr, kui Ateenast sai Kreeta tugevaima laevastikuga mereriik, tõusis vaeste kodanike osatähtsus riigi elus veelgi. Kui eesotsa tuli Perikles kujunes kindel demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast, Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud
Sparta ja Ateena Kas erinevad mentaliteedid ? Ateena ja Sparta olid kaks kõige suuremat linnriiki ehk polist kunagistel kreeka aladel. Sparta loodi 9. sajandil eKr. Peloponnesose poolsaarele Lakoonika maakonda ning hiljem levis see sealt edasi ka Messeenia maakonda ja Ateena loodi 5. sajandil eKr. Atika maakonda. Sparta polisel oli tähtsamal kohal sõjakus ning kultuuri arendamisega sootuks ei tegeletudki. Kuigi erinevalt Ateenast koolitati Spartas ka naisi füüsiliselt, muutes sellega ühiskonna turvalisemaks andes võimaluse osata kõigil end kaitstat. Takistuseks oli aga vaimne aren, mis Ateenas oli tähtsal kohal ning minu meelest oli taoline suhtumine ka õigem kuna muudkui sõjale mõeldes muutub ühiskond ilmetuks ning pingeliseks. Tänu kodanike koolitamisele Ateenas on tänaseni säilinud rohkelt tol ajal valmistatud kunsti ning ka kombeid ja stiile on jõudnud meieni ja muutunud nii
võtaks tema enda linna kaitsejumalaks ,siis oleksid kõik selle linna elanikud targad ja andekad. Kuna selle linna kuningas ei teadnud kumba võtta, tehti hääletus . Athena võitis hääletuse ja selle linna nimeks on nüüd Ateena. Poseidon oli sellepeale nii vihane, et pani tormid möllama ja ujutas maa üle. Siis otsustasid ateenlased, et ehitavad Poseidonile templi ja kummardavad mõlemat jumalat samapalju. Poseidoni viha rauges ja oli Ateena meremeestele alati toeks. Ja nõnda saigi Ateenast võimas merelinn ja kaev, mille Poseidon Ateena rahvale kinkis on tänapäevanigi seal akropolises. HADES Hadese tutvustus • Zeusi vend • Allilma surnuriigi valitseja • Kutsuti ka Disiks, Thanatoseks ja Orcueks • Harva lahkus ta oma pimeduseriigist • „Hades oli surm, aga mitte surm ise!“ • Jõukuse jumal Hadese sümbolid • Granaatõun • Kolmepäine koer Kerberos Hadesega seotud müüdid • Hadese suurimaks vägiteoks peetakse Kerberosi kinni püüdmist
· Kirjutas traktaate (mida ka tänapäeval tuntakse), mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. · Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest ta tegi kuningale väga kehva soovituse. · Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. · Kui Aleksandri ära suri, esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses,nii moodi ka Anaxagorasele ja Sokratesele. · Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. ... ARISTOTELES ... · Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. · Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus · Üldiselt oli Aristoteles keskmisest lühemat kasvu. · Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma pere ja sõpru. Kohtles oma orje hästi ja oli isegi vastaste suhtes aus ning õiglane.
Kuna olen ise ka suhteliselt spordiinimene tundus see valik üsnagi meelepärane. Kuid mis oli nende mõte, kus need toimusid ning kelle auks neid üldse peeti ? Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.Kr. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a eKr muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Kuna Olümpias asus Kreeka suurim staadion, siis oli see suurepärane koht, ning samas mahutas see alguses 20 000 vaatajat, hiljem aga juba üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu ning mingit tasu vaatajatelt ei nõutud
Olulisemad saavutused ja nähtused Hakati raha müntima, hakkas kujunema linnriiklik korraldus, kirjutai seadused, Sparta tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas ja Ateenas kehtestati demokraatlik riigikord. 4.Klassikaline ajajärk Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr Vastuolud Sparta ja Ateena vahel. Hulk aega püsis jõudude tasakaal, kui lõppes spartalaste täieliku võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja võimutses kogu Kreekas. Teistes linnades see tekitas
filosoofiasse eetilise filosoofia. Archelaos ütles, et tekkimisel on kaks põhjust ja nendeks on soe ja külm. Ta uksus veel, et loomad ja inimesed on tekkinud mudast. Kokkuvõte Kõik Joonia natuurfilosoofid olid vaprad mehed, eriti Thales, sest tema oli esimene, kes julges mõelda, et maailma ei ole loonud Jumalad, vaid et maailm on tekkinud mingisugusest algainest. Nende kõigiga oleks võinud minna näiteks nagu Anaxagoras, kes pidi Ateenast süüdistuste pärast lahkuma. Kasutatud allikad: · http://et.wikipedia.org/wiki/Joonia · http://et.wikipedia.org/wiki/Anaximenes · http://plato.stanford.edu/entries/anaxagoras/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Archelaos_(filosoof) · http://en.wikipedia.org/wiki/Ionian_School_(philosophy) · http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/ioonia.htm · http://plato.stanford.edu/entries/presocratics/ · http://en.wikipedia.org/wiki/Thales · http://en.wikipedia
Lk 3.-Sissejuhatus,Ajalugu,Võitjate autasustamine. Lk 4.-Olümpiamängude kava,Mängudeks valmistumine,Pealtvaatajad, Kokkuvõte. Lk 5.-Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pidin tegema referaadi Olümpia ajaloost ,et siin on siis niipalju minumeelest tähtsat informatsiooni kui ma leidsin. Ajalugu Olümpia mängud on oma nime saanud jumalate elupaiga Olümpose järgi. Olümpia mängud toimusid peajumal Zeusi auks ning said alguse 2. aastatuhandel eKr. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike- Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas - kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Esimeseks olümpia võitjaks tuli kokk Koroibos. Võitjate autasustamine
algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Aastast 594 eKr. hakkas olukord muutuma. Riigimees Solon kärpis aristokraatide eesõigusi ja andis lihtrahvale senisest suurema võimaluse rääkida kaasa riigiasjades. Rahvakoosolekute tähtsus hakkas suurenema. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena laevadel ning aitasid seeläbi tagada riigi sõjalist ja poliitilist võimsust. 5. sajandi keskel eKr. kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik. Kogu võim kuulus nüüd rahvakoosolekule. Kui Ateena riigikord muutus ajapikku demokraatlikuks, siis Spartas valitses kindel aristokraatia. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Kuningad täitsid ka riigi kõrgema preestri kohuseid. 30-liikmeline vanemate nõukogu (geruusia) juhtis riiki muudes valdkondades. Geruusia liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased. Otsuste langetamisel
Tähtis oli lihaste täpne edasiandmine. Pheidias tuntuim skulptor, andis suurima panuse, esindab Ateena koolkonda (5. saj. e.Kr.). Vabafiguure temalt säilinud ei ole, kuid tema tehtud olevat olnud Zeusi kuju Olümpias (13m kõrge) ja Athena kuju Ateena akropolis. Pheidias oli ka Athena Patrhenoni reljeefide autor. Tema edu ja head suhted riigimees Periklesega äratasid aga kadedust ning ta anti kohtu alla Athen kuju jaoks kasutatud kulla varastamise eest. Ilmselt lahkus ta siis Ateenast ja veetis ülejäänud elu redus Olümpias. Polykleitos Sparta koolkonna tuntuim esindaja. (5. saj e.Kr.). tema tehtud on kuulus "Odakandja", kus kontrapost on täiuslikult lahendatud. Sellega lõi ta kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi. Selle proportsioonid kujunesid kaanoniks. Hoogne liikuvus on kehastatud oletatava Poseidoni kahemeetrises figuuris (5. saj. e.Kr., säilinud pronksist origiaal) Myron Ateena koolkonnast. Tuntud on tema "Kettaheitja"
Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla. Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles lähtus sellest, et kõik inimesed tahavad endale head elu. Ainuke hea elu ja inimelu kõrgeim vorm on elu, mis on mõistusega kooskõlas. Inimese kõrgeim hüve peab olema niisugune, et 1.selle poole püüeldakse selle enda pärast; 2
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Ateenlased ja teised vabad kreeklased pidasid orjust loomulikuks, jumalate poolt määratud korraks, mis andis vabadele inimestele võimaluse tegeleda mitte füüsilise tööga, vaid pühenduda vaimsetele harrastustele. Inimeste võrdsus tundus isegi filosoofidele loomuvastane, kuna siis variseks kogu orjanduslik kord. Vaid üksikud mehed astusid avalikult välja orjanduse vastu, kuid neid peeti peale seda momentaalselt ebanormaalseteks või veidrikeks. Orjade hulga kohta puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Orjade hulka kuulusid nii võlgade katteks orjusesse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid. Barbarid olidki orjade seas suures enamuses. Pikkamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Siiski oli orjade e...
kord, Ateenas tuli demokraatia võimule. /// Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad 500-478: 490 aastal koraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse, said ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa, 480 a tungis uuesti Pärsia ning sai Ateena ja Sparta juhtimisel lutti. Pärslased tõrjuti välja Keeka hiilgeaeg 480-431: Ateenas kujunes välja demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas seisis rahva seas populaarne Perikles. Siseoludes tugevdati lihtrahva osalemist riigiasjades. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404: Vastuolud Ateena ja Sparta vahel olid nii suured, et puhkes sõda. Hulk aega püsis jõude tasakaal: Ateena meres ning Sparta maal, kuid lõpuks Sparta võitis Sparta ülemvõim 404-371: Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. See tekitas vastuolu, kuni Ateena kogus jõude ja lõpuks purustasid 371a Sparta. Makedoonia tõus 359-338: Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulusrahvas
veetma. Ühel õhtul, kui nad rannas päikeseloojangut vaatavad, läheb sadamast teele üks purjekas. Justus ütleb nagu muuseas, et laev sõidab Delose saarele ja kolmekümne päeva pärast jõuab laev tagasi ning vahepeal on ilmalik kohus kaotanud oma võimu. Ei ole surma, on ainult elu. Kuna aimasin, et selle lause taga on tõenäoliselt midagi rohkemat, siis uurisin Delose saare ja laeva kohta Googlest ning sain teada, et kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Ehk ka Sokrates ootas 30 päeva surmaotsuse täideviimist. Ka Isebel ja Martin lubasid endale 30-päevast n.ö armulugu. Kuid kui lõpuks Martin asjale lõpu tegi, siis järgmine päev jõudis temani uudis, et Isebel on teinud enesetapu. Teoses tundsin ära minule iseloomulikke jooni ära mõlemas peategelases. Isebel leidis, et võib-olla
Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia".Sparta tõusis võimsaimaks linnriigiks Lõuna-Kreekas.Hakati raha müntima Klassikaline periood u 500-338 a. eKr-. Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr Vastuolud Sparta ja Ateena vahel. Hulk aega püsis jõudude tasakaal, kui lõppes spartalaste täieliku võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja võimutses kogu Kreekas. Teistes linnades see tekitas vastuolu,
Kuna selle linna kuningas ei teadnud kumba võtta, tehti hääletus. Athena võitis hääletuse ja selle linna kaitsejumalaks,xz mille nimi on nüüd Ateena. Poseidon oli sellepeale nii vihane, et pani tormid möllama ja ujutas maa üle. Siis otsustasid ateenlased, et ehitavad Sunioni neemele Poseidonile templi ja kummardavad mõlemat jumalat samapalju. Siis Poseidoni viha rauges ja oli Ateena meremeestele alati toeks. Ja nõnda saigi Ateenast võimas merelinn ja kaev, mille Poseidon Ateena rahvale kinkis on tänapäevanigi seal akropolises. Üks teine legend rääkivat; et kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kaid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga
kümneid ja kümneid. 1970-1999 toimus suusatamise MM 12 korral. Uba oli platsis Strbske Plesos 1970, Falunis 1974, Lahtis 1978, Oslos 1982, Seefeldis 1985, Oberstdorfis 1987, Lahtis 1989, Val di Fiemmes 1991, Falunis 1993, Trondheimis 1997 ja Ramsaus 1999. Vahele jättis Thunder Bay 1995, kuna taastus sel ajal infarktist. Kergejõustiku seitset esimest MM-i vahendas Uba võistluslinnast: 1983 Helsingist, 1987 Roomast, 1991 Tokyost, 1993 Stuttgardist, 1995 Göteborgist, 1997 Ateenast ja 1999 Sevillast. Eesti NSV teeneline ajakirhanik (1988), Valdo Pandi nimeline publitsistikapreemia (1998), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1998), Eesti Olümpiakomitee elutööpreemia (2000), ROK-i auhind "Sport and Universality" (2000). Kaks viimast võttis vastu juba poeg Margus. Kuulus Euroopa Ringhäälingute Liidu olümpia- ja peamiste spordialade televisioonirühma, Eestis oli tegev erinevates spordiliitudes. Osales juba 1967
Shakespeare Koostaja: Raili Liiva Kose Gümnaasium kose 2011 Elulugu Shakespeare sündis 1564. aastal 23. aprillil StratforduponAvonis Warwickshire`i krahvkonnas. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. Õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. 1582. aastal abiellus William endast kaheksa aastat vanema Anne Hathawayga. 1583. aasta mais sündis paaril tütar Susanna. Kahe aasta jooksul sündisid veel kaksikud poeg Hamnet( "Hamlet") ja tütar Judith( "Juudit.") 15951596. aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi, asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598. Ootamatult suri noorim poeg Hamnet. Ta maeti 11. augustil 1596. aastal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
