Modernistlikud autorid leiavad, et lood ei peagi millestki jutustama, oluline on see, kuidas jutustatakse või räägitakse. Võõrandumisefekt sunnib vaatajaid jälgima näidendit kriitilise kõrvalseisjana. Modernistlik kirjandus ei paku meelelahutust, vaid tahab edastada ärevust olukorra pärast, kus inimene asub. Ärevusest ei räägita, vaid seda tekitatakse. Kirjandus on alati olnud ajendatud soovist ennast ja maailma mõiste, püüdlusest mailma kuidagi mõjutada. Modernism avastab, et vastused on lõpmata palju keerulisemad, kui varem tundus, ning et neid on peaaegu võimatu leida ning iga leitud vastuse juurest tuleb uuesti edasi otsima hakata. Inimeset ja maailma ei saa ära seletada. Kirjandus ei olnud enam vahend, mille abil edastada kasulikke või kauneid teateid elu kohta. Iga teksti kaudu tuli maailm uuesti üles ehitada, nii teksti loojal kui ka lugejal. Modernism saab alguse turvatunde ja harmooniliseuse kadumisest ning inimese
1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine
Modernism-19. Saj. lpu ja 20. Saj. kirjanduse, kunsti, muusika uuenduslikkust taotlev suund Kestis kuni 2. MS-ni vi 60. a-teni Vastandub traditsioonidele ?uus elurtm, sisepinged inimestes, uuega kaasaminek ettevaatlik NB! Olulised on subjektiivsed lbielamised, tunded, soov maailma parandada, lahgusmeeleolud, vaimustus CHARLES BAUDELAIRE POE-SEE OLEN MINA Tlkis Poe loomingut Mttemaailmad sarnased(ilu, surm, veidrused) KUNSTIKRIITIK Tunneb hsti kunstielu Kirjtab kunstikriitikat, esseesid, lesvaateid LUULEKOGU KURJA LILLED 6 luuletust keelsutatakse Ise ei saanud aru, et oli valesti kitunud 20. Sajandil tunnistatakse meisterteoseks Mned aastad belgias, avaldab teoseid, peab loenguid LUULET ISELOOMUSTAB Kunsti mte on kunstis ja ilus Surma, kaduvuse, kurjuse kohalolek kiges Esteetilise ja naturalistliku hendamine LUULE TEEMAD Pariisist Inetusest, udusest...
Modernism Modernism · Prantsuse keeles moderne 'uudne', 'nüüdisaegne' · Modernism on ühine nimetaja kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele. · Kerkis esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel. · Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. · Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina. · Modernism kestis kuni II ms , teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks. Modernism kirjanduses 1 · Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. · Algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. · 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. · Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada.
2. Modernism 2.1. Sissejuhatuseks Modernistliku ajastu sünniks võib pidada juba uusaja algust, mis on seotud uute poliitiliste, filosoofiliste ja eetiliste ideede tekkega. Uusaja alguseks peetakse valgustusaega. http://witcombe.sbc.edu/modernism/images/modernism.jpg 2 Valgustus see on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau, Voltaire, Denis Diderot, Paul Holbach.
MODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus. Tähtis on alateadvus, sest inimene ei tunne iseennast täielikult, seda kõike kujutab modernistlik romaan. Tähtis koht on ka mälestustel ja hetkeseostel, samuti ka vihjetel kirjandusteostele. Modernistliku romaani sündmustik on sageli ebareaalne, segi on...
2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele 20. sajandi keskpaiku oli modernism muutunud üldvastuvõetavaks, see levis laialdaselt nii luules, proosas kui ka draamas. Proosa- ja draamakirjanikele olid tähtsamad teksti- ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifesteerimine
Modernism on 19. saj. ja 20. saj. uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis,esteetiline ja elutunnetuslik liikumine,vastandumine looduslikule ja loomulikule,eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges.Dekadendid on langusmeeleolude poeedid,nt. Charles Baudelaire. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool.Impressionism kujutas kunstis hetkemeeleoludest tekkinud muljeid,meeleoluvarjundeid,ning mõjutas selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt. Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse- olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusi...
ürgsemad ja tõelisemad tungid, mis on ehk allasurutud, kuid inimest tegelikult juhivad. Tõe selgitamine Tõde maailma kohta võis avastada teose vahendusel. Modernistlik tõde on tekstis. Nad ütlevad, et üldist tõde polegi olemas. Võõrandusmisefekt Modernistlik kirjandus on nihestatud ehk kui inimene ei suuda ennast terviklikult tajuda ja teoks teha, kuigi tahab. Inimese ja maailma suhted Inimest ja maailma ei saa ära seletada. Modernism purustas arusaamad inimese mina, psühholoogia, keha ja keele kohta. Purunseid ka seinsed harjumused, nt kirjandusteose kaudu maailma kirjeldamine ja inimeste õpetamine. Teoste keel Modernistlik keel ei olnud enam kirjanduse vahend, vaid kirjandus ise.
Modernism 1. Modernismi märksõnad, ajalooline taust, periood. Märksõnad: uusromantism, sotsiaalne modernism, avangardism, futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism, kirjandusvoolude paralleelne esinemine. Ajalooline taust: Paljusid maid haaranud rahvuslikud või revolutsioonilised liikumised, arvukad lokaalsed konfliktid ning senise aja suurim, Esimene maailmasõda, 1917. aasta oktoobripööre Venemaal, uute riikide sünd. Periood: 19 sajandi teine pool - 20 sajandi algus. 2. Uusromantism mis see on ja milline on selle mõju modernismile.
1.)Modernism on 19-20.saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühis nimetus.Sai alguse Prantsusmaalt.Modernismi alguseks vaadatakse 2 perioodi.Modernismi sünd on seotud ühiskonnas toimuvate suurte nihetega *ühiskonna korraldus,*teadus ja tehnika,*linnastumine,*auto, lennuk,*raadio 2.)A. Schopenhauer-sai kuulsaks pessimismi teooriaga.Ta väitis, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast.Parema tuleviku ja progressi eitamine. F.Nietzsche- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik...
MODERNISM 1880-1940 Prantsuse keeles uudne, moodne. Realismiga sisulises vastuolus olevate 20.sajandi kirjanduse, kunsti ja muusika loominguliste põhimõtete, taotluste ja katsesuundade üldnimetus. Modernismiks nimetatakse ka kõiki nüüdisaegset, kõiki uusi voole, mis erinevad oma vormitaotlustes klassikalistest suundadest. 1. Dadaism Sündis 1916. aastal Zürichis, kuhu olid sõja eest põgenenud mitmed noored kunstnikud ja kirjanikud. Rühmitus ,,Dada" - Hugo Ball, Tristan Tzara, Andre Breton. See oli esimene kunstivool, millel puudus igasugune programm. 1916 asutati dadaistide poolt Voltaire kabaree (Prantsusmaa), mis korraldas skandaalseid etendusi. Naeruvääristati kõiki väärtusi ilu, häid kombeid ja poliitilisi ideaale, taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhtlause:" Mõte sünnib suus." ...
MODERNISM. 1. Tekkis Prantsusmaal 19.saj. teisel poolel ja kestis 20.saj. esimese pooleni. 2. Mõnede arvates kestis modernism kuni II maailmasõjani, teised arvavad jällegi, et kuni 1960-dateni. 3. Tööstusrevolutsioon Euroopas, teaduse ja tehnika areng, Freudi psühhoanalüüs, teksti ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifitseerimine. 4. Dekadents allakäik. Charles Baudelaire. Sümbolism kunstivool mis sai alguse Prantsusmaal 1880 aastatel. Charles Baudelaire Impressionism 19.saj. maalikunsti vool. Monet Estetism 19.saj
17.10.2011 Modernism 20. Sajandi arhitektuur Modernis mööblikujunduses Funktsionalism II maailmasõja järgne arhitektuur ja mööbel Arhitektuur 20. sajandil Vabrik Fagus (1911) Modernism (ca 1910--1940) Soov maailma muuta luua toimiv kõigi suhtes võrdne ühiskond ja arhitektuur 1 17.10.2011 · Modernistlik unistus oli tõrgeteta toimiv masinate abil juhitav maailm · Kasutati uudseid materjale (raudbetoon, teras, klaasblokkidest seinad) · Horisontaalsed aknapinnad
J.A.D INGRES ,,valpiconi kümbleja" G.COURBET "Emilie Zola portree" ,,Kunstniku 1868 stuudio"1854/55 E.DELACROIX "Kaputsiinlaste "Chiose veresaun" bulvar"1873 ,,Kalju Etretatis p'rast tormi" "Alzeeria naised" 1834 "Muusika Tuieleries" 1862 "Londoni E.MANET parlament"1904 ,,Eine roheluses"1863 J.MW.TURNER "Vihm,udu ja kiirus "Baar Folie ...
Toimumis koht samas kohas, üks väline tegevus (kiri), pinget kruviti mõtete ja aruteludega (sisemine pinge). Inimese peamine kohustus, kirjutas esialgse lõpu pärast- tõestatada naisküsimus, näidata, et naine ei sõltu ainule mehest, tal on õigus teha seda,m is ta õigeks peab. Igalühel on kohustused enda ees, Ibsen rõhutas oma näidendiga, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. 3. MODERNISM (ühiskondlikud tingimused, eeldused, mõtlejad, perioodid, -ismid (esitlused vihikust), tunnused, proosa, luule, draama, aeg, märksõnu (esitlus+rühmatöö), ajatelg) . Ühiskondlikud tingimused: tööstuslik majanduslik areng, linnastumine, metropolid nt New York, London, töölisklass, kultuur kättesaadav paljudele, massimeelelahutus, I ms, Titanicu hukkumine, tapatalgud, rahvuslik viha, kosmopolitism, antirahvuslus, künism, ka elukohanematus peale sõda
Modernism - 19.saj lõpp - 20. saj. I pool Väga laiahaardeline liikumine, mis hõlmab 20.saj I poole kõiki avangardseid isme. Kuigi mõned modernsed ismid ei pruugi olla väga sarnased, oli kõiki ühine joon akademismist lahti ütlemine ja eksperimenteeriva kunsti eelistamine. Samuti otsisid kõik -ismid vastust kunsti ja inimkogemuse olemust puudutavatele fundamentaalsetele küsimustele. *eksperimentaalne, radikaalne, alateadvuslik Funktsionalism Kunstis 1920. aastail ehitus- ja tarbekunstis tekkinud suund, mis seab ehitise või eseme vormi vastavusse tema otstarbega. Loobutud on dekoratiivsetest elementidest, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, raudbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne).. Ideed oli suuresti inspireeritud vajadusest luua parem maailm, kuna l...
E.A.Poe- (1809-1849)- Ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik, toimetaja; sünd Bostonis, 2-a-lt orb, rikas kaupmees lapsendas, tark, probleemid distsipliiniga, loomingu mõjutus- alkohol +naised, kirjastus Broadway Journal pankrotti; looming: 2 teemat- hirm ja surm, ka armastus, kirjutas keeruliselt, vahetab tempot, teostel kindlad pikkused, eeposte kirj. Mõttetu; "Kaaren", "Ulaluum"; proosa: õudusjutud, detektiivi lood, ulmevaldkond; "Tamerlan ja teisi luuletusi", "Ovaalne portree" Modernism- tähelepanu üksikisikul ja ühiskonna probleemidel, kriitiline suhtumine minevikku, vastandub romantismile, ületab realismi üheplaanilisust Dekadents- mandumine; vihjamine elu mõttetusele, surmale, ratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on Impressionism- paralleelne nähtus sümbolismiga Sümbolism- tunnete peitmine vihjetesse- metafooridesse ja varjunditesse Futurism- 20saj algus Itaalias, eesmärk- teha kõike teistmoodi kui eelmine, eitas
Modernism ja Postmodernism Modernism Sarnasus Postmodernism · Mõistlikkus · Vastutus · disorganiseeritud · Arve pidamine · Mõõdeti kapitalismiks · tugines kapitalismile elujärge · võimu hajumine, suhete ja ja tööstuslikule rahas ja kihistuse muutumine tootmisele asjades ebapüsivaks · hästi organiseeritud · · Majanduses erineva · Bürokraatia suuruse ja · Identiteedikujundaja tegevusprofiiliga ks rahvusriik ettevõtted · klaasid · Suur tarbimisvalik · Kasvas jõukus · Tööline, kontoriametnik ja pankur ei eristu enam · Tõusis turvalisus üksteisest oma · Tõusis heaolu ...
Modernism tekkis 20saj kui hakati tähtsustama teadust. Modernism>>moderne. Modernistlik oli kõik, mis vastandus traditsioonilisele. 19saj teisel poolel arenes teadus palju. Seletati teaduslikult väja inimese põlvnemine, avastati pärilikkuse seadus. Avastati elekter, radioaktiivsus. Suured tehnikasaavutused nagu sisepõlemismootoriga auto, fotograafia leiutamine jne. Moes olid muutused, kultuuris, tehnikas, teaduses.. tekkis uus elurütm. Suurlinnade teke. Einsteini ja Freud. Kiriku olulisus vähenes. Kristlikust kasvatusest sai vabakasvatus
Krahvinna Gerchwitz (Armastab ka Lulut (lesbiline)) Ooperi lõpus tulevad teg: Professor, Neeger, Jack the Ripper. Teose tähtsamate tegelaste iseloomustamiseks kirjutas Berg igale 12-toonilise helirea. 2 vaatus oli tal täielikult valmis. 3-s oli valminud partitsellina (Laiendatud klaviir). Keegi teine ei teadnud selle olemasolust midagi (ainult B lesk). Austria helilooja Friedrich Cerha lõpetas selle. EE oli Pariisis, 1979, dirigeeris Pierre Boulez. Lavastas Patrice Chéreau. 10. Modernism 20. sajandi teisel poolel (täpsemalt 1945-1970). Lühike ülevaade muusikateatrist ja ooperilavastamisest pärast 1945. aastat. Stravinski – neoklassistsist või postmodernismi eelkäija? („Elupõletaja tähelend“ 1951) Pärast 1945. aastat Peale II MS kulgevad edasi 2 suunda: 1. Traditsiooniline Lähtub ekspressionismist (”Wozzek”) ja neoklassitsismist. Esineb ka hilisromantilisi – puccinilikke teoseid. Seda liini võib ka nim
hüperreaalsus (teadvus ei suuda eristada tõeslisust ja fantaasiat) Oleme ainult tarbijad, kelle vajadusi dikteerib meedia Meedia ongi reaalsus Elame hüperreaalsuses Kujutis on kõik! Jameson- ajalooline vaade (PM on M edasiarendus), PM tööd on sageli pinnapealsed, Jameson katalogiseerib PM võtmeomadused nagu iroonia, pastiche - imitatsioon, paroodia, historitsism (ajalooliste tööde sügavuse kustutamine neid parodeerides) MODERNISM VERSUS POSTMODERNISM Modernism Postmodernism Üldiste teooriate hülgamine. Skeptilisus Usk üldistesse, kõike seletavatesse modernismi ideedesse nagu progress, teooriatesse. objektiivsus, põhjuslikkus, isiklik identiteet, ja suured narratiivid. Kõik on konstruktsioon.
Laiemalt tähendas see Lääne kultuuri traditsiooniliste väärtuste eitamist, kitsamalt aga lugeja šokeerimist. - Lugeja muutus senisest rohkem kaasautoriks. Kirjanik andis talle vähe ette, lugeja pidi tekstist arusaamiseks ise aktiivne olema. - Kasutatakse võtteid nagu tsiteerimine, viitamine, iroonia, paroodia. - Piiranguid pole, kirjanikud eksperimenteerivad, loovad ise reegleid. MODERNISM ● Modernism kujunes välja 19. Sajandi lõpupoole, 20. sajandi alguses ● Modernistliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. ● Nagu ka kunstis, on modernism kirjanduses vormiuuendustele aldis, nt kuulub
Modernism Modernism- (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on 19.sajandi ja 20.sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus.*Eelkõige 20.saj esimese poole kirjanduses * Sai alguse Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernismi periodiseerimine 1) PERIOOD- uus romantism (sümbolism) 2) PERIOOD- avangardism (futurism, kubism, varane ekspressionism) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas: *tööstus revulutsioon Euroopas ja urbaniseerumine
Koosta konspekt. Nimeta 20. sajandi alguses tekkinud avangardistlikud voolud. Too välja lühidalt punktidena tunnused. (sürrealism, dadaism, kubism, futurism, ekspressionism) Kus need tekkisid? Nimeta olulisem(ad) esindaja(d). Too välja lühidalt punktidena tunnused. Avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Sürrealism Esindajad: Andri Breton, Paul Eluard. Tekkis Prantsusmaal 1920ndatel. · Üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. · Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsipetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest. Dadaism Esindajad: Tristan Tzara kodanikunimega Sami Rosenstock Tekkis Sveitsis Zürichis 1916.a · Leiab, et lnekultuur on suremas. Progre...
kiirendas autode valmistamist, seega sai müüki panna poole rohkem autosid väiksema hinna eest, mille tõttu hakati autosid rohkem ostma. Ka lennunduses toimus läbimurre. Alguses küll ainult mõne-sekundilised lennud Zeppelini ja vendade Wrightide lennukiga, aga juba 1909. lendas Louis Bleriot´ üle La Mance. 3. Millised muudatused on mõjutanud ja mõjutavad kirjanduse positsiooni tänapäeva maailmas? 4. Mis on: · modernism, on moodsust taotlev suund kirjanduse, kunstis jm. · dadaism, on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. · futurism, on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. · Sürrealism, on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel
Modernism USA-s pärast II maailmasõda Võrumaa Kuteshariduskeskus PT 10 Taavi Hindrikson Ajaloost: Harry Bertoia1952 Tool "Diamond" Tool "Coconut" George Nelson. 1955 Iste "Marshmallow" George Nelson. 1956 a. Iste "Marshmallow" Charles ja Ray Eames 1946 a. Charles & Ray Eames Charles & Ray Eames 1948 a. Charles & Ray Eames 1956-1957 Eero Saarinen "Tulip" 1953 a. "Grasshopper "Womb" Modernism Euroopas pärast II maailmasõda Hans Gugelot 1957 Kasutatud materjal : http://www.hot.ee/edgarvelbri/raamat.html http://www.bonluxat.com/a/George_Nelson_Marshmallow_Sofa.html http://www.metmuseum.org/toah/works-of-art/1986.437 http://www.metmuseum.org/toah/works-of-art/1980.509 http://www.slideshare.net/rohekaskollane/stiiliajalugu2#btnNext http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_Bertoia http://www.design-museum.de/en/collection/archive-estates.html http://www.hfg- archiv
docstxt/15168923232801.txt
Modernism ja funktsionalism maastikuarhitektuuris u 1920-1960 Modernism- avangadistlik suund 20. Saja arhotektuuris, mis tekkis 1 MS ajal ja järel Saksamaal (Bauhaus); Pr- Le Corbusier; Holland_De Stijl); Venemaal (konstruktivistid) ,,vorm lähtub funktsioonist" ,,ilus on asi, mis on otstarbe kohane" 5 põhiprintsiipi: 1. Sihvakatele sammastele tõstetud maja 2. Katuseaeed (kaldkatuse loobumine)- katuseaed 3. Vaba põhiplaan 4. Lintaknad 5. Vaba fassaadikäsitlus Internatsionaalne- Rahvusvaheline- Mo-mo Rohe ,,less is more"
Modernism Sõna tuleb prantsusekeelest ,,moderna" mis tähendab uudset ja on 19. ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Tänapäeval eristatakse modernismis 2-t suuremat perioodi: 1. periood 19. saj lõpu uus romantism ja 2. periood 20. saj esimese kümnendi lõpu avangardism. Modernism avaldus eelkõige luules ja proosa lühivormides, kuid 20. saj esimesel poolel kujunes välja ka nn mod romaan, mis erines traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Mod romaan erineb ka selle poolest et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogidega. Mod romaanis kujutatakse inimese sisemaailma. Meeleolult on mod enamasti pessimistlik, peategelast saadab seletamatu hirm, äng, hingeline lõhestatus
C.BAUDELAINE , E.A. POE , P.VADAINE 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele ESINDAJAD · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol
KORDAMINE ( romantism, realism, modernism ) 11. Modernism - 19 saj. Teine pool, tunnused: millegi 1.Mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, ,,uue" otsimine, kriitiline suhtumine minevikku. individualism, ebatavalised tegelaskujud ja 12. Modernistliku luule suunad: sündmustik. Romantismi mõju on olnud eriti *futurism - Futuristlikud tekstid on suur lüürika arengus, 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad
sündmustele. Autor n-ö kaob. Teadlikuks taotluseks sai romaani mitmetähenduslikus - polnud üht ja kindalt "võtit", mille abil tähendust avada. Tunnusjoonteks ka rõhutatud filosoofilisus - kirjanduse ja filosoofia kokku sulamine. Kafka algatas maagilis-realistliku suuna romaanis, ülidist tähelepanu pälvis ladina-ameerika romaan ning ka ajaloo romaan. Postmodernism - 20. sajandi lõppveerandi kirjandus. Kõrgkirjanduse läbipõimitus masskirjanduse elementidega. Prantsusmaa Modernism algas 1857. aastal Prantsusmaal, luuletaja Bandelaire avaldas luulekogu "Kurja lilled". Modernistliku romaaniuuenduse algust tähistab Marcel Prousti looming. Teos: "Kadunud aega otsimas". Eesmärgiks põhiosas tema enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Talle polnud olulised mineviku n-ö välised piirjooned, vaid see, mis oli puudutanud tema hinge ja kujundanud tema intiimteadvust. Mingi maitse, lõhn, nähtud ese võis äratada terve pildi
sidus ning toimub mingisugune areng ja jõutakse eesmärgini et toimus pro- või regress. Kirjandust on raske võrrelda, st öelda kas asi läks ,,paremaks" või ,,halvemaks". Kirjandusajaloos on justkui tegelane, kellega midagi juhtub. Rahvuskirjanduse ajaloo puhul on selleks tegelaseks Eesti rahvuskirjandus. Kirjanduse ajalugu peegeldab ka ajastuvaimu. Kirjanduse jaotus: Euroopas alustatakse antiik-kirjandusest, siis tulevad keskaeg, renessanss, modernism, post-modernism jne. 19saj. on tekkinud ka vähemusgruppide kirjandusajalood nt. Naiskirjandus 19saj, Briti geide kirjutuste ajalugu jne. Seal on teemaks pigem identiteedi teema oma loo ja narratiivi kujundamine. Viimasel ajal on kirjandusteoreetikud uurinud kirjandusajalugusid nagu White uurib ajalugusid.. (?) David Perkins ,,Kas kirjandusajalugu on võimalik?" Kirjeldab erilisi retoorilisi malle millega kirjandusajalugu on kirjeldatud. Asi lõppeb õnnelikult modernism. Kuhu teha algus ja lõpp-punkt
Detailide rohkus. Klassitsism 17 saj ja Toetus antiigile, loogiline, mõtlemine, 18 saj piiritlemine, mõistuspära, selgus, esimene täpsus. pool Realism 19 saj Tõeliselt olemasolev, reaalne, Balzac ,,Isa Gorjot" kirjandus kujutab tegelikku elu võimalikult tõepäraselt. Modernism 20. saj Uuenduslikud suunad. Me oleme esimene loojangu, hävingu poeedid. pool Individualism, iseenesest lähtuv. Põlgus massilisuse vastu. Üksik anarhistlik mäss. Ei usu maailmaparandamise võimalusse. Postmodernism 20. saj ajaline korrastamatus, ajaloo ja teine fantaasia segu (faction).
Ta naine suri tiisikusse 1847. jõi ennast surnuk. Looming Loomingu märksõna on hirm ja surm ja armastus. Poe loomingut on väga raske lugeda. Alustab väga aeglaselt oma novelle ja lõpetab kiirustades. Poe jaoks on tähtis "optimaalne pikkus" ja efekt. Poe proosa: Õudusjutud, Dektetiivi lood, Ulme. Teosed: 1827 "Tamerlan ja teisi luuletusi" , 1839 "Usheri maja hukk" , 1840 " Greteskid ja anarlestid" , 1842 "Punase surma mask", "Kaev ja pendel", 184 "Kaaren". Modernism 19.09.2011 Tuleb pr. keelest modern- nüüdisaegne. 19 ja 20saj uuenduslikkus taotelvate kirjandusvoolude ühisnimetus. Tekkis prantsusmaal vastukaaluks realismile. 19 saj lõpul uusromantism. Teemad: dekatism, sümbolism, impressionism. 20saj algul avansardim. teemad: futurism, kubism, ekspresionism, dadaism. Lõpu on raske määratleda, mõnede arvates kestis kuni teise ms-ni, ´teiste arvates kuni 1960-ndateni. Modrenismi mõjutasid: liikumisvahendid, tehnika, elekter, Freudi
Modernism Sergei Saal Modernism • Moderne ehk uudne, nüüdisaegne • Avaldus kirjanduses ja kunstis • Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega • Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina • Modernism kestis kuni II ms, teiste allikate järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks Modernistlik kirjandus • Kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas • Põhiideeks: „Kunst kunsti pärast“ • Püüti maailma täiustada ja parandada • Algselt avaldus modernism luules, kuid jõudis 20. sajandi keskpaiku ka proosasse ja draamasse • 3 defineerimis viisi: • Modernism kui üldmõiste
MODERNISM – 20. SAJANDI ALGUS KIRJANDUSES / lk 111-115 1. Millised sündmused mõjutasid-muutsid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul ühiskonda? 2. Missugused muutused toimusid samal ajal kirjanduses ja kunstis? 3. Mida tähendab l’art pour l’art (loe: laar pur laar) ja milline kunstikäsitlus selle mõiste taga on? 4. Mis on modernism? Millal sai modernism kirjanduses alguse ja mis ajani see kestis? 5. Miks tekkis modernistliku kirjanduse kõrvale massikirjandus? MODERNISTLIKU KIRJANDUSE PÕHITUNNUSED (õpik, lk 113-115) tekstil puudub klassikaline kompositsioon – selge algus, keskpaik ja lõpp teksti pidevus võib katkeda, seosed selguvad alles tagantjärele kasutatakse unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist
Kodutöö nr 1 1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnade tekkimine sai võimalikuks alles majanduse kasvamisega, mis toimus umbes 4.-3.- aastatuhandel eKr. sest siis hakkas niisutuspõllundus intensiivselt arenema klimaatiliselt kõige sobivamates tingimustes 40 ja 23 paralleeli vahel, soodustas majanduse ja kaubanduse arengut, need aga omakorda andsid tõuke linnade ehitamiseks. Esimesed linnad tekkisid Egiptuses Niiluse kallastel, Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka as...
Naturalistide sõnakasutus oli väga detailirikas ja täpne. Nad ei süüdista ühtegi ühiskonna klassi. Kõigil klassidel on vaja rahuldada oma nõudmisi. Inimene on isekas ja julm. Instinktid, mis panevad inimene tegutsema: hirm, sugutung, nälg, omandikirg, viha. Naturalismi eristab realismist see, et vahendati elu kiretu fotograafilise täpsuseta, valimata üksikasju. Nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mille ilu. Lemmikzanrid olid novell ja romaan. Modernism Uudne, nüüdisaegne. 19. ja 20. saj uuenduslikust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents Ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, vastandamine looduslikule ja loomulikule eelkõige kunst ja kunstlikkust kõiges. Dekadents rõhutab, et kunst on sõltumatu, tema eesmärk on ta ise. Dekadentside moto kunst kunsti pärast. Dekdendid on langusmeeleolu poeedid. Nad eitavad
loodusteaduslikult täpne kujutamine. Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Suurim esindaja: Emile Zola "Nana" ja "Söekaevurid" Modernism: Tekkis 20 sajandil, kui kerkisid esile valgustuse ideed. Toimus II tööstusrevolutsioon- tehnika võidukäik. Kirjanduses hakati palju eksperimenteerima. Toimub II Maailmasõda. Sümbolism: Tekkis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest. Peidetud vihjed ja metafoorid. Püüti hoiduda isiklikkusest. Proosas kalduti müstikasse. Traagiline ja irratsionaalne. Eesti kirjanikud: Friedebert Tuglas Impressionism: Tekkis 19. Sajandi lõpul Prantsusmaal
Teosekulgemine on üldsuunalt plaanipärane, tekkiv rütm on esimesel korral vabalt kujunev, teisel katsel püüab ta saavutada esimesele korrale võimalikult lähedast tulemust. M. Abramovici peetakse küll performance kuningannaks,kui vanaemaks, tema looming on kaasakiskuv, pöörane ja kartmatu ning kasutades vahendina oma keha, pannes proovile oma füüsilisi ja vaimseid võimeid mõnikord isegi eluga riskides looba tänapäevalgi perfomranceid, mis meid sokeerivad ja liigutavad. 11. modernism postmodernism Modernism on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik- kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega.
tähtis asi on efekti ühtsus - midagi ei tohi olla üleliigset. tema proosat liigitaktakse kolme rühma: 1. õudusjutud("Usheri Maja Kukk") 2. dektektiivi lood 3. ulme valdkonda kajastavad tekstid. 1827 "Tamerlan ja teisi luuletusi" - Tema esik teos/kogu 1839 "Usheri Maja Kukk" 1840 "Groteskid ja arabeskid" - kahe köiteline kogu. 1842 "punase surma mask" "Kaev ja pendel" - novellid 1845 poeem "Kaaren" MODERNISM (pr k. moderne - uudne , nüüdisaegne) tekkinud prantsusmaal vastukaaluks realismile. uuendlikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. I periood - 19 saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism, selle ümber põimvad estetism, impressionism etc. - kõik need voolud vastandavad end realismile. II periood AVANGARDISM(eelvägi vms) 20. saj esimesel kümnendil. Avangardismiks nimetatakse futurismi, kubismi, ekspressionismi, imazismi - need
Tartu Kivilinna Gümnaasium MODERNISM referaat Koostaja: Margus Raag Klass 11c Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2012 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................... 3 Modernism................................................................ 4 Modernismi voolud/ Futurism.......................................... 5 Ekspressionism........................................................... 6 Dadaism....................................................................6-7 Kokkuvõte..................................................................7 Kasutatud materjalid......................................................8
Modernism ja postmodernism Modernism Postmodernism suletud vorm avatud vorm eesmärgipärasus mäng kavatsuslikkus, plaanipärasus juhus hierarhia anarhia (kunst kui) objekt/lõpetatud töö (kunst kui) protsess/happening/performance
Modernismi mõiste, üldisel., tähtsamad avaldumisvormid. Modernism= pr moderne=uudne, nüüdisaegne . Modernism on 19. saj lõpu ja 20 saj kirjanduse, kunsti ja muusika uuenduslikkust taotlevate loomepõhimõtete ühisnimetus. Modernistid ülistavad kõike moodsat, uudset, kaasaegset. Paljud kirjanikud süvenesid oma isiklikku maailma- mälestustesse, kujutlustesse, unenägudesse. Nad uurisid inimhinge kõige varjatumaid soppe: alateadvust ning instinkte. Peamine oli autori subjektiivete tõdede ja arusaamade väljendamine. Modernistid otsisid inimtunnete peeni varjundeid, lõid fantastilisi
Henri Matisse (31. detsember 1869 3. november 1954) Matisse sündis Põhja-Prantsusmaal viljakaupmehe peresse. Isa pärandas talle oama terava ärivaistu. Esialgu õppis Matisse juurat, kuid avastas endas 20 aastaselt kunstivaimustuse kui ema haigusest paranevale pojale karbi värve andis. Matisse läks Pariisi õppima ning kohtus seal noorte avangardistidega. Pidevate katsetuste abil hakkas ta mõistma värvide visuaalseid ja füüsikalisi omadusi. Sageli võrdles ta värvide kasutamist maalimisel muusika loomisega heliredelil. Algusaastatel tuli Matisse'il äraelamiseks kõvasti vaeva näha, kuid sajandivahetuseks oli ta juba tunnustatud kui ...
Giacomo Balla (1871-1958) Kadi Salumets 12 a Elulugu Sündis 18.juulil 1871 Itaalias, Torinos Lapsena õppis muusikat Läks kohalikku kunstiakadeemiasse maalimist õppima 20-aastaselt Esimesed tööde väljapanekud Akadeemilist haridust omandas Torino Ülikoolis 1895 kolis Rooma Seal kohtus ja abiellus Elisa Marruciga "Elisa portree" 1905 f Roomas töötas illustraatorina ja karikaturistina, samuti tegi portreesid 1899 Venice Biennale' kunstinäitus Näitused Münhenis, Berliinis, Düsseldorfis, Pariisis ja Hollandis Rotterdami galeriides 1900 veetis 7-9 kuud Pariisis 1910 kirjutas alla Futuristi Manifestile, hakkas disainima futuristlikku mööblit ja looma "antineutraalseid" futuristlikke riideid Temast sai Umberto Boccioni' jt. õpetaja u 1912 Londonis ja Düsseldorfis õpinguil 1...
1.) *eksistentsialism kahtlemine elu mõttes, lühtumine inimese individuaalsest eksistentsist ,vabadus, vastutus, elu rdamaatiliste olukordade lahkamine, filosoofilised probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3.)*väliseesti kirjandus arendati edasi nn eesti asja, teemad: kodumaa, pagulase tavaelu, piibliteema. Nt: Kalju Lepik, Gert Helbemäe, Helga Nõu. *tagala kirjandus nt: Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kunstiansamblid *kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasam...
Proust"Kadunud aega otsimas".Filosoofiline ja ideoloogiline realism-Thomas Manu(1875-1955) "Tobias Mindesniehel"inimene võib küll loodusele kahju teha,kuid tihti hävitab loodus end ise.nt:maavärinad, orkaanid.Herman Hesse"Laulik"peategelane loobub kõigest oma unistuse nimel.Inntellektuaalne romaan-vaimset laadi.Sisaldab romantismi, filosoofialist romaani, intellektuaalset romaani.Naturalism-lisaks realismi tõetruudusele kirjeldatakse naturalismis kõike peensusteni.Modernism-1.Sündmust ei kirjutata ajalises järjekorras.2.Püütakse edasi anda aladeadvuse voogu(mis su mõtteid juhib)3.Antakse edasi inimese sisemaailma tundeid ja mõtteid.Futurism-Tekkis 20 saj. alguses. Algselt Itaalias ja levis kohe Venemaale.Futuristliku luule põhielementideks on hädaohu ja hulljulguse armastus,jultumus ja vastuhakk.Ülistati kiirust:möirgavaid autosid,mootoreid,lennukeid,elektrit,rahvahulki(erutasid:lärm,kiirus,töö).Futuristid
annaabi.ee 
