Elme Helme vald asub Eesti lõunaosas Valgamaal. Valla pindala on 313 ruutkilomeetrit, ulatus põhjast lõunasse on 19 km, idast läände 25,5 km. Vald omab piiri lõunas Läti Vabariigiga, idas Hummuli ja Puka vallaga, põhjas Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe riigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas
Sissejuhatus Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetest põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees ja on looduskaitse all. See seljandik, mille lossikraav jagab kaheks osaks, kujutab Helme ürgorus asuvat õhukese pinnakattega kõrget aluspõhjalist jäänukit. Põhjapoolset osa hüütakse Koopamäeks. Lähedalt voolab mööda Helme oja, mida nimetatakse ka Keisriojaks. Sisu Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi. Paljandi ülemises osas on pesitsenud jäälind. Siin on näha kohati lilla ja kollase savi ning halli aleuroliidi vahekihte. Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali, kuhu võib vabalt astuda ülalnimetatud suure ava kaudu. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi
HELME ORDULINNUS LIIS LEPIK MT-13 KIRJELDUS Helme ordulinnus on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonnas, Helme vallas, Helme alevikus. Linnus paiknes kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Müüri jäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Linnus paikned kohati kuni 20 m kõrgusel jõeäärsel neemikul ja sellel oli vaid üks, lõunasse avanev sissepääs, mida kaitses vallikraav. Pealinnus kujutatas Helmes põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 116 x 70 meetrit.
Helme ordulinnus helme linnus (ill 132...134) see 14..15 saj. Pärinev ordulinnus on võetud eesti arhitektuurimälestiste nimestikku. Suurejoonelisel kõrgustikul asuva kaitserajatise näite ja loodusega seotud linnusetüübi ühe esindaja juures kohtame korrapärasuse tendentsi. Linnuse täpne rajamisaeg ei ole teada. Helme on mantelringmüürilinnus. Seestpoolt ümbritsesid ringmüüri kogu ulatuses ruumid.
Helme Maarja kogudus Referaat Sissejuhatus Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issandaihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Praegu on Helme Maarja kogudusest alles ainult varemed, kuid koguduse ülesannet täidab Helme kihelkonna peakirik ehk endine Vennastekogudus ning see asub Tõrva linnas. Koguduse õpetajaks on Arvo Lasting. Helme Maarja kogudus Ajalugu Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Poola revisjonide puhul 1590. ja 1599. aastal mainitakse, et suurem, st kihelkonnakirik oli saksa kirik ja väiksem kabel eesti kirik. Vene-Liivi sõja ajal sai Maarja kirik rängalt kannatada
Helme Maarja koguduse ja kiriku ajalugu Referaat Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3.- 4. Helme kiriku ajalugu 5. Helme Maarja kiriku pildid 6. Helme Maarja kogudus, koguduse õpetajad 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Helme kiriku ajalugu Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issanda Ihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Vene-Liivi sõja ajal (16. sajandi lõpus) sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, alles on vaid müürid. Ilmselt püüti kirikuid taastada, kuid ehitamiseks polnud jaksu. 1640
Mart Helmel on Eesti poliitikas olnud suur roll, seda eriti välispoliitilisel tasandil. Viimastel aastatel on Mart Helme rohkem hakanud tegutsema ka sisepoliitikas, näiteks juhtides Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE). Pärast seda, kui EKRE 2015. aasta valimistel seitse kohta Riigikokku sai, nähakse Mart Helme rolli Eesti poliitikas eelkõige erakonnajuhina. Kui vaadelda, kuidas täidetakse üldjuhul erakonnajuhi rolli, siis võib väita, et seda tehakse väga erinevalt. Näiteks eristab juhte juhtimisviis kas juhitakse autokraatlikult, paternalistlikult, konsulteerivalt või demokraatlikult (Foley 2013, 41). Ajaloos leidub näiteid kõikide viiside kohta, tänapäeval on demokraatlikus ühiskonnas valdavalt konsulteerivad ja demokraatlikud juhid
Peeter Helme Peeter Helme: hea kiirus ja halb aeglus. Või vastupidi? 06.03.2010 16:36 Peeter Helme Väidet, et me elame kiirel ajal, oleme igaüks kuulnud nii iseenda kui teiste suust. Harjutame ennast õigemini olemegi juba harjunud mõttega, et elame ajastul, millele kiirus on ühest küljest midagi omast, ent samas ka midagi rõhuvat, meie iseseisvust ja olemust allasuruvat. Kiirus see on ühest küljest efektiivsus ja tootlikkus, kuid teiselt poolt on see ka pealiskaudsus ja üleüldse
Mulgi vanasõnad Ega ilma pole tuldud sitale, vaid tükka tegemä (Helme) Ega muidu tüli ei tule, kui mõlemal pool õigust ei ole (Helme) Ega määrit vanger ei röögi (Tarvastu) (altkäemaks) Ega "ole terve" obest toida (Tarvastu) Ega saapakandja tää, mis pastläkandjale vaja om (Tarvastu) Ega tõist enne kitta ega laita tää, kui vakk tuhka ja kolmandik söse üten ärä om süüd (Tarvastu) Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astutakse üle (Tarvastu) Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Tarvastu) Kannatus on rõemu võti (Tarvastu) Kelle henge nällän, selle põld põdur (Tarvastu) Kinkja olli Kiisa kõrtsi koldes ära koolu, järgi olli jäänu kaits poiga Osta ja Müü (Karksi) Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele (Tarvastu) Kui pada roostetatud, ega siis puudergi saa puhas olla (Tarvastu) Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis (Tarvastu) Kurja i...
jõududest. Töös on kasutatud erinevaid pildimaterjale, misteevad teksti mõistmise lihtsamaks. Kasutasin töö valmimiseks erinevaid interneti allikaid ja teemakohast raamatut. Töö eesmärgiks on informeerida inimesi jõududest, mis mõjuvad õhusõidukitele. 1.JÕUD, MIS MÕJUVAD ÕHUSÕIDUKILE 1.1. TÕSTEJÕUD Tõstejõud on jõud, mis hoiab õhusõidukit õhus. See tekib õhusõiduki või õhu liikumise tõttu (Abel & Helme, 2015). Kui näiteks plaatlohe asub õhuvoolus: 1) serviti, siis tõstejõudu ei teki ja lohe langeb raskustungi mõjul maha (Abel & Helme, 2015). 2) lapiti, siis ei teki tõstejõudu, kuid siis hakkab kasvama rindtakistus (Abel & Helme, 2015). 3) kaldenurga 10-15 % all, mis on ka ühtlasi parim kaldenurk lohel õhuvoolu suhtes (Abel & Helme, 2015). Joonis 1. Tõstejõu tekkimine plaatlohel (Abel & Helme, 2015)
sünnipäevaks. Projekt toimus koostöös Maanteametiga. Sildid on kavandatud nii, et kohalikel teedel liiklevatel inimestel tekiks ettekujutus, kuidas kihelkonnapiir maastikus kulgeb. MULGIMAA Mina valisin Mulgimaa ja selle piirkonna rahvariiete kirjeldamise sellepärast, et mu esivanemad on Hallistest ja Viljandi kihelkonnast pärit. Mulgimaa -Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest. Seal piirkonnas räägiti vanasti ( ka mõningal määral praegu) mulgi murrakut. Isegi Hendriku ,,Liivimaa Kroonikas ,, mainitakse Halliste(Alistekund) kihelkonda. Üsna levinud arvamuse kohaselt hõlmab Mulgimaa tervet Viljandimaad Paistu, Kõpu, Viljandi, Tarvastu, Kolga- Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonda; Helme kihelkond Valgamaalt ja Halliste ning
Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arvukamalt Mulgi läänemurrakuis (Halliste, Karksi, Paistu). Mulgi idamurrakuis (Tarvastu, Helme) leidub rohkel arvul Tartu murdega ühiseid jooni. Arvamus, et Karksi on Mulgi murde keskne murrak, baseerub arvatavasti faktil, et Karksi murraku leidub enim Mulgi murdele iseloomulikke tunnusjooni. Lõunaeestilisi jooni on kõige rohkem Helme idaosas, pisut vähem teistes Helme
Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt. Teine käsitlus - Suur-Mulgimaa peab Mulgimaaks tervet Viljandimaad (Paistu, Kõpu,Viljandi, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonnad), Helme kihelkonda Valgamaalt ning Halliste ja Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt koos nende alaliste põliselanikega. (Kirja pandud 1934. aastal Tallinnas asutatud Mulkide Seltsi poolt ning
Asub Lõuna-Eestis Maakonna keskus on Valga linn 13 omavalitsuseüksust 3 linna, 7 aleviku ja 150 küla Valga maakonnas elab umbes 40 000 elanikku Sealne maastik on maaliline ja vaheldusrikas. Valgamaa turism Valgamaa on üks Eesti omapärasemaid ja põnevamaid maakondi, kus igaüks leiab endale meelepäraseid tegevusi. Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks turismipiirkonnaks. Otepää piirkond koosneb Otepää, Palupera, Puka, Sangaste valdadest; Tõrva-Helme piirkond Põdrala, Helme,Hummuli valdadest ja Tõrva linnast ning Valga piirkond Tõlliste, Taheva, Karula valdadest ja Valga linnast. Külastajatele on piirkonnad eri-ilmelised ning pakuvad ka erinevaid võimalusi puhkuse veetmiseks. Otepää kaunis ja mitmekülgne maastik pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastumiseks ja erinevate spordialade sh ekstreemspordiga tegelemiseks ning muude aktiivsete tegevuste harrastamiseks. Tõrva-Helme kant on ürgne ja rikkaliku kultuuripärandiga.
Küsimustik Eesti erakonna kohta 1) Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2) Erakonna esimees: Martin Helme 3) Liikmete arv: 8945 4) Moodustamise aasta: Asutati 29.09.1994 Tallinnas 5) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus ning lähtuda Eesti rahva ja riigi huvidest. Erakonna poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik 6) Erakonna majanduspoliitilised põhiseisukohad:
6 Praeguse suuruse ja ilme omandas eeskoda 17.sajandi teisel poolel, mil ajakohane barokkportaal kapitaalselt uuendatud fassaadseinas kiriku peasissepääsuks muutus. Tilluke, vahetult eeskotta avanev ruum selle idaküljel ehitati 17. sajandi keskel Bogislaus von Roseni hauakabeliks. Kõige läänepoolsem ehitis Niguliste põhjaküljel on väike, algselt eraldi 1 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 2 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 7 3 Helme, Mart ja Säre, Peeter. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Lk 13 4 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 5 Raam, Villem. Eesti Arhitektuur I. Lk 142 6 Helme, Mart ja Säre, Peeter. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Lk 13 2 seisvana püstitatud Peter August von Holstein-Becki hauakabel 18. sajandi teisest poolest.
MUISTNE VABADUSVÕITLUS - TEGELIKKUS VÕI VÄLJAMÕELDIS? Ramon Aru 10HB Muistne vabadusvõitlus - tegelikkus või väljamõeldis? Selline küsimus mõjub esialgu üllatavalt, sest eestlane on alati uhkusega rääkinud kaugetest esivanematest, kes olid peremehed omal vabal maal ja nende võitlusest sissetungijate vastu. Võib see tõesti väljamõeldis olla? Uurisin, mida on muistse vabadusvõitluse kohta kirjutanud teatmeteosed, õpikud ja ajaloolased.Üsnagi ootamatu oli teada saada, et mõiste eestlaste muistne vabadusvõitlus on kasutusele võetud alles 1930. aastatel. Aastatel 1208 - 1227 võitlesid muinaseestlased nii Taanist, Rootsist kui ka Saksamaalt pärit sissetungijate vastu. Omamoodi roll oli venelastel, kes kord olid eestlaste poolel, kord olid ise röövretkede korraldajad. Põhilise infoallikana oli nimetatud Henriku Liivimaa kroonikat. (Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadu...
fraktsiooni esimees ja erakonna aseesimees) esitatud küsimusele: ‘’Kust raha võetakse?’’ ei osanud ta vasatata. Seda probleemi saab lahendada lihtsalt – jätta referendumi rahvahääletus ära. Teine Eesti ühiskonnas palju erimeelsusi tekitav teema on abort. Paljud konservatiivsete vaadetega inimesed peavad aborti ebamoraalseks. Tallinnas toimus septembris abordivastane ning traditsioonilist perekonda tunnustav meeleavaldus, kus osalesid ka Mart ja Martin Helme. Ühiskonnavaheline konflikt tugevnes aga pärast riigikogu ‘’katuserahade’’ jagamist MTÜ-le Elu Marss. Abordi teema on üleval juba ka eelmisest aastast, kui Mart Helme ETV eetris süüdistas naistearste abortide sooritamisel Hippokratese vande rikkumises. See põhjustas suure pahameelelaine Eesti ühiskonnas ja ka Eesti Naistearstide Liidu poolt. Probleemi saaks lahendada kompromissiga liberaalide
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Jaan Soots Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Noorus Jaan Soots sündis Juliuse kalendri järgi 27.veebruaril/ Gregoriuse kalendri järgi 12.märtsil 1880 ja suri 6.veebruaril 1942. ta oli Eesti sõjaväelane(kindralmajor) ja poliitik. Ta sündis talupidajate perre. Aastatel 1888 - 1894 õppis Helme valla-ja kihelkonna koolis ning osales aktiivselt Jakob Hurda rahvaluule kogumiskampaanias ja teistes ühistegevustes. Oma õpinguid jätkas Jaan Soots Riia Õpetajate Seminaris kuigi koolmeistrit temast ei saanudki. Aeg ja olud suunasid mehe mõtte sõjaväelase karjääri juurde. 1900. a. veebruaris astus ta vabatahtlikult vene tsaariarmee ajateenistusse. Aastail 19021905 õppis Jaan Soots Vilniuse sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandi aukraadiga
Hanso, Urve Palo, Indrek Saar, Jaanus Marrandi. IRLi nimekirjast valitud: Juhan Parts, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seeder, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Ken-Marti Vaher, Margus Tsahkna, Andres Metsoja, Raivo Aeg, Aivar Kokk, Priit Sibul, Jaak Aaviksoo, Viktoria Ladõnskaja, Maire Aunaste. Vabaerakonna nimekirjast valitud: Artur Talvik, Andres Herkel, Ain Lutsepp, Krista Aru, Andres Ammas, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams, Monika Haukanõmm. EKRE nimekirjast valitud: Mart Helme, Henn Põlluaas, Martin Helme, Jaak Madison, Uno Kaskpeit, Raivo Põldaru, Arno Sild. 3 MIHHAIL KÕLVART Sündis 24. novembril 1977 Kasahstanis (ema Liidia Kõlvart, isa Ülo Kõlvart). Lõpetas Tallinna 15. Keskkooli ning on seejärel omandanud kaks kõrgharidust vastavalt juura ja majanduse alal. Omab praktilist juristitöö kogemust ning on olnud tegev ka õppejõuna, töötades välja kultuuriloo ja retoorika loengukursusi.
Mulgimaa Tutvustus Mulgimaa ulatub läbi Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaa alade. Mulgimaa on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme. Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks.
PAGULASED Oskar Nirk 9.B Kes on pagulased? Isik kes on sunnitud kodumaast lahkuma Ta ei saa koju pöörduda ennem, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulaste õigused Teavet keeles mida ta mõistab Kirjalik põhjendatud otsus varjupaiga andmisest keeldumise kohta Pagulasel on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku elatusraha Arvamused „Eesti peaks olema pagulaste suhtes oluliselt avatum ja arvestavam ja pagulaste kontroll peab olema väga hea. “ ( Marina Kaljurand) „Võimule saades lõpetavad konservatiivid pagulaste vastuvõtmise ning saadavad kõik pagulased maalt välja. “ ( Mart Helme) „Valitsus teinud pagulaste küsimuses õige otsuse, kui neid vastu võttes kontrollitakse põhjalikult nende tausta.( Allar Jõks) Artikkel „Eestis pagulaste üle ei rõõmustata“ Kardetakse autode põletamisi ja tänavamässe. Liiga suure toetuse ...
SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ASUTAMISAASTA: 1990 · LIIKMETE ARV: U6007 · ESIMEES: JEVGENI OSSINOVSKI · MAAILMAVAADE: SOTSIAALDEMOKRAATIA EESTI KESKERAKOND · LIIKMETE ARV: U14 509 · ASUTAMISAASTA: 1991 · ESIMEES: JÜRI RATAS · MAAILMAVAADE: TSENTRISM, SOTSIAALNE TURUMAJANDUS EESTI VABAERAKOND · LIIKMETE ARV: 698 · MAAILMAVAADE: RAHVUSLIK KONSERVATIIVNE · ASUTAMISAASTA: 20.09.2014 · ESIMEES: ANDRES HERKEL EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND · ESIMEES: MART HELME · LIIKMETE ARV: 8008 · ASUTAMISAASTA: ALGUS 1994 · MAAILMAVAADE: RAHVUSLIK KONSERVATISM
Bioaktiivsed amiinid Histamiin Kadi Helme 06.04.2010 Histamiini teke ja toime organismis Histidiindekarboksüülimine HISTAMIIN Vabaneb nuumrakkudest & basofiilidest lokaalsete mõjurite toimel Toime: tugev vasodilataator, ⇧endoteeli läbilaskvust, ärritab kihelust tekitavaid sensoorseid närvilõpmeid Histamiini toimed1 Ninas- suurendab veresoonte permeaablust- rohke vedeliku eraldumine kudedesse-nohu Ajus- histaminergilised toimed põhjustavad
Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Elulugu Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud · "Amores" (Tallinn 1917, 2. ja 3. trükk ...
ERNI HIIR (Ernst Hiir) 1900-1989 Elulugu. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas renditaluniku pojana 29. märtsil 1900. Õppis Taagepera vallakoolis. Alates 1911. - 1918. aastani Tartu reaalkoolis 1920. - 1921. aastani A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus ja 1921. - 1922. aastani vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1940. aasta juulist töötas Postimehe toimetuses. Suri 27. oktoobril 1989. aastal. Oli NLKP liige 1944. aastast kuni surmani. Oli eesti luuletaja ja tõlkija. Looming.
"Foorum" võtab seekord vaatluse alla Eesti julgeolekuolukorra. Millised on Eesti-Vene suhted ja kui kaitstud me siis ikkagi oleme? Stuudios arutavad Ants Laaneots, Mart Helme, Oudekki Loone ja Mart Nutt ning arvamuslauas Päevalehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja ja kolumnist Ahto Lobjakas. Saatejuht Andres Kuusk, rezissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak. Erukindral Ants Laaneots, kes on samuti ka reformierakonna liige ütles esimesena sõna saades, et üheksas mai on venelaste jaoks väga tähtis sündmus, sest sellega tähistakse Suure Isamaasõja
ISBN: 9789949449408 Minul õnnestus lugeda autori käsikirja, õigemini väljatrükki. Selles ei olnud ühtegi illustratsiooni peale kaanepildi, milleks oli lähivaates veidi habetunud noore mehe nägu, mille paremat poolt varjasid ämblikuvõrgu ja liivaga määrdunud sõrmed. Pilk ainsana paistvast vasakust silmast on läbitungiv. Käsikiri sai Eesti Romaaniühingu 2008. aasta romaanivõistlusel III koha. Zürii liige Peeter Helme on öelnud: "Birk Rohelund on osav petis. Nimelt ei oleks ma käsikirja lugedes kuidagi tulnud selle peale, et selle autoriks on naine. Müts maha! Autor, kes oskab lugeja valejälgedele juhatada, on andekas."
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED
põllumehena, kes väidab, et tal on palju maid mida vaja hooldada, aga tegelt pole tal midagi. Räägu Rein on hoolib väga oma perest, aga tähtsamad otsused peab siiski vastus võtma tema ega keegi muu. Ta oleks praeguseks mitu korda lahutatud, teama lapsed ei taha temaga suhelda kuna isa tahab nende eest käik ära otsustad. Rein sobiks hästi EKRE ridadesse, ta pooltaks hästi radikaalseid otsuseid, kuna ainult nii saab midagi ära tehe. Eestis on temaga sarnane isik Mart Helme, kes ei jäta kunagi oma arvamust avaldamata ja satub tänu sellele pidevalt rahva kriitika alla .Nii Mart kui ka Rein on mõlemad vaga tugevad isiksused, kes arvavad, et nende arvamus on alati kõige õigem. Mõlemad mehed ei salli võõraid asju, ega usalda välismaalasi kuna see on potentsiaalne risk ühiskonnale Rait Haabsaar
Henrik Visnapuu 8. klass Kanepi Gümnaasium Jaan Jalas Sünd ja surm · Sündis 2. jaanuaril 1890, Helme vallas. · Suri 3. aprillil 1851, Ameerikas. Elulugu Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat.
Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid linnamäed Nt. Tarvastu park kloostripargid Nt. Padise kloostri park Puud Sarapuu Harilik pöök Männid Pärnad Hobukastanid Lehised Pärn Vahtrad Sarapuu Kask Kadakas Kuldnokk Linnud Kägu Suur-kirjurähn Hallvares Käblik Kuldnokk Hallrästas Porr Ööbik Punarind Kodutuvi jpt. Ööbik Kanakull Läbirändajad linnud Kanakull Ronk Harakas Peoleo
12. klass Johannes hakkab suhteid parandama Kreete tagasitulek Olukorra paranemine kodus Kooli lõpp Raamatu sõnum Igaühe elu on tema enese kätes See, mida me oma elust kujundame, on meie endi teha Teiste inimeste individuaalsust ja omapära peab austama Tuleb võidelda ja iseendast parim välja pigistada Teiste arvamusi raamatu kohta ,,Selline raamat võib päästa elusid." (Jim Ashilevi, kirjanik) ,,See on noorteromaan sõna parimas mõttes." (Peeter Helme, kirjanduskriitik ja kirjanik) ,,Sellest raamatust tundsin puudust oma teismeliseeas." (Eia Uus, kirjanik) ,,Mul on kogu südamest hea meel, et Margusest on saanud mu kolleeg kirjandusmaastikul. Ja ma olen kindel, et ma pole ainus. ,,Nullpunkt" räägib teile täpsemalt, miks." (Sass Henno, kirjanik) Meie hinnang Väga hea sisu Tänapäevaselt ning huvitavalt kirjutatud Sündmustik oli liikuv, pidevalt toimus midagi uut Olevik ja minevik olid väga osavalt kokku põimitud Väga kaasahaarav
HENRIK VISNAPUU 1890-1951 1899Sndis Helme Kihelkonnas 2. jaanuaril. 1900Aastal 1907 lbis Narva Gmnaasiumi juures algkoolipetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli petajaks. 19011912 suundus ta Tartusse, kus esialgu petas ttarlaste gmnaasiumis eesti keelt ja kirjanudust. 19021944 pgenes Eestist Saksamaale. 19031949 lks Saksamaalt USA-sse. 1904Oli Korp! Sakala liige. 1905Suri New Yorkis Long Islandil 3. aprillil 1906Oli vabakutseline kirjanik. 1907Rikastas eesti luulet psivrtusliku tunde- ja mtteluulega
Henrik Visnapuu 2. jaanuar 1890 Helme kihelkond - 3. aprill 1951 New York Isa oli juhuehitustööline. Elukohad vahetusid pidevalt. Perekonnas oli põhimõte, et haridus on investeering. Luges palju, oli uudishimulik ning natuke boheemlaslik. Tal oli sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. Luules oli mõjutuseks futurism. Kasutas ohtralt kordusi ja onomatopoeetilisi sõnu. Teda huvitas müstika. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907
Antud tüüp ,,Eesti Rahvalaulu antoloogias" puudub, kuid Interneti allikas http://www.clubrapid.com/song/68623 väidab, et 1908. aastal laulsid Ann Tsingel ja Reet Tahvel ,,Vihmaloitsu" Helme Vihmakene, vellekene, kihelkonnas, Riidaja vallas. saokene, sõsarakene, Kui aga lähtuda ainult ,,Eesti uukene, omatsekene! Rahvalaulu antoloogiast" siis tegemist peaks olema tüübiga, mis kuulub loitsude Mine üle, vihmakene, hulka, täpsemalt tüüpi sõnad
kitsimate riikide seas. Eestit eristab teistest Balti riikidest ka see, et kui rahuajal on kaitsevägi lõunanaabrite omast oluliselt väiksem, siis sõja ajal suudaks Eesti luua suurema kaitseväe kui Läti ja Leedu kokku. See tuleb sellest, et Eesti riigikaitse põhineb reservarmeel, kus ajateenistus toimib nagu kool ja alles selle lõpuks saab õpilasest valmis sõdur. Eesti Rahvusliku Liikumise juht, europarlamendi saadikukandidaat Martin Helme leiab, "Me ei ole seadnud riigikaitse kulude piiriks kahte protsenti SKP-st mitte sellepärast, et NATO nõuab, vaid selle pärast, et see on miinimum, millega on võimalik toimivat ja usutavat riigikaitset arendada." Riigikaitse on avalik kaup. Riigikaitse ei saa valida, keda kaitsta ja keda mitte. Iga uue kodaniku kaitsmine ei suurenda kulusid, sest kaitsestruktuur on loodud kogu rahva kaitseks. Näiteks sündmused Georgias tõestasid veel kord, et me elame maailmas, mis ei ole
1.2. Toidule 100 rubla 1.3. Nootidele 30 rubla 1.4. Lippudele 10 rubla 1.5. Lilleseadetele 7 rubla 1.6. Peoplatsi korrashoidjatele 45 rubla 1.7. Muud kulutused 100 rubla 2. Osalejad 2.1. Meeskoorid 2.1.1. Tallinna meeskoor 2.1.2. Vändra meeskoor 2.1.3. Tõstamaa laulukoor 2.1.4. Rõuge laulukoor 2.1.5. Toila laulukoor 2.1.6. Helme laulukoor 2.1.7. Otepää laulukoor 2.1.8. Peetri laulukoor 2.1.9. Koeru laulukoor 2.1.10. Sindi laulukoor 2.1.11. Ja paljud teised... 2.2. Pasunakoorid 2.2.1. Väägvere pasunakoor 2.2.2. Tsooru pasunakoor 2.2.3. Korkna(?) pasunakoor 2.2.4. Kure(?) pasunakoor 3. Peoplatsid 3.1. ,,Vanemuise" seltsiaed (19.06.) 3.2. ,,Ressource'i" seltsiaed (20.06) 4. Toitlustamine 4.1
HENRIK VISNAPUU 9.a klass KES TA OLI? Eesti luuletaja Dramaturg kirjanduslikkriitik ELULUGU Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas. Henrik Visnapuu sündis paljulapselisse perre kuuenda lapsena. Ta oli pikka kasvu ja kõhn. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Ülikool jäi lõpetamata. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast.
POPKUNS T FOREVER! Tallinna Tehnikagümnaasium Grete-Maria Hanson 11c klass Eesti popkunst 1960. ja 1970 aastate vahetusel Kuraator: Sirje Helme Kujundaja: Andres Tolts Graafiline kujundaja: Martin Pedanik Näituse muusika: ansambel Optimistid (1965-1969) Kumu kunstimuuseumi suures saalis olev näitus "POPkunst Forever!" annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatest. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Näitus on jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop" erksavärvilis guassmaalid. "Unionpop" esitab kahe rühmituse Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut.
käsitöötooteid. ja Novgorodiga. Venemaalt eksporditi läände mitmesugust toorainet. Alevikud Linnuste, Alevikud sarnanesid kihelkonnakirikute, paljus linnadega: laada- ja sealsed elanikud palverännukohtade jagunesid samuti juurde tekkis keskaja kodanikeks ja jooksul 14 alevikku: kodakondseteks, Helme, Kastre, Keila, kodanikud olid Kirumpää, Koluvere, koondunud omavalitsuse Kuressaare, Laiuse, ülesandeid täitvasse gildi Lihula, Otepää, Pirita, ja valisid endale Põltsamaa, Valga, bürgermeistri. Vastseliina ja Viru- Nigula. TÄNAME VAATAMAST!
Erakonnad Eestimaa Roheliste Erakond Asustatud: 6.detsembril 2006. aastal Esimees: Aleksander Laane Ideoloogia : Roheline ideoloogia, tsentrism Liikmete arv: 1138 (10.09.2014) Motto: Mõistame, et maakera loodusvarud on piiratud ja nende efektiivsem kasutamine on võtmeküsimuseks lähiaastate majanduse arengus. Kasutagem seda kõike läbimõelduslt ja säästlikult! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Asustatud: 2000 Esimees: Mart Helme Ideoloogia : Rahvuslik konservatism Liikmete arv: 7682 (10.09.2014) EKRE logo on Eesti rahvuslill rukkilill (Centaurea cyanus), mis sümboliseerib meie põhiväärtusi – rahvuslikke huve ja traditsioonide püsimist. IRL Asustatud: 15. novembril 2006. Esimees: Priit Sibul Ideoloogia : rahvuslik-konservatiivne Liikmete arv: rohkem kui 9800 liiget Eesmärk: “Meie kestmine rahvana nii, et igaüks
Erni Hiir {Edvin Tuvik 9b E.Hiir on Eesti luuletaja ja tõlkija Ta sündis 19001989aa. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas. 1940. aastast võeti postimehe toimetusse tööle. Tunnustati teda vaid 1978. aastal ENSV teenelise kirjanikuna. Tõrvas 2009 aastal avati Erni Hiire mälestustahvel. haridus Õppis Taagepera vallakoolis Alal 19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta
terviku alusel ja näiteks Kreeka puhul osteti usaldust ette. 9 Siinkohal joonistub jällegi välja ajaloost tuttav paradigma – tõusuperioodil ei mõtle keegi langusele. USA – s kasvas võlausaldajate usaldus laenusaajate vastu nii palju, et ei mõeldud adekvaatselt, mis saab, kui hiljem teatud põhjustel tagasi maksta ei suudeta ja see viis lõppkokkuvõttes finantskriisisni ja eelkõige kinnisvaramulli lõhkemiseni. Eurost rääkides leiab poliitik ja ajakirjanik Martin Helme, et ühisraha kasutuselevõtt pole kunagi olnud majanduslik projekt, ta on alati olnud poliitiline projekt. Euro ei ole kunagi pidanud tooma jõukust või stabiilsust. Selle ainus eesmärk on alati olnud tuua kaasa tihedam integratsioon, rohkem võimu keskusesse ja suurem võim rahvusvahelistele korporatsioonidele, eelkõige pankadele.10 Helme seisukoht viitab aga vastuolule kogu euroliidu kontseptsioonis – kas Euroopa eesmärk polegi mitte võimalikult
repressioonide ohvriks langeda, võtta endale eeskujuks miski, mis on pugenud kogu rahva hinge, mis on tõmmanud avalikkuse tähelepanu, et sel viisil tunnetada oma rahva suurust ja ühtsust. ”Tööline ja kolhoositar jääb veel mitmeks põlveks sotsialismi sümboliks, töölisrahva trofeeks, sest ta sarnaneb lihtinimesega, tööliskangelasega nõukogude ajast, kelle õnneks on töö. Kasutatud materjal 5 Eesti Kunstimuuseumi ajaleht „Agent”, Sirje Helme „Punaste lippude all”, nr 14, märts 2008 6 Kunstileksikon, lk 472 Harbison, Craig, „Renessansskunst põhja pool Alpe”, lk 112- 118 Ajakiri „kunst.ee”, 1/2000 Linnar Priimägi, artikkel „Vera Muhhina „Tööline ka kolhoositar” (1936). Nõukogude kunsti esindusteos”, lk 86- 90 Ajakiri „kunst. ee”, 1/2001, Linnar Priimärgi „Veera Muhhina „Tööline ja kolhoositar” (1936). Nõukogude kunsti esindusteos II”, lk 64- 65
Eesti noortemeister kaugushüppes 1995-2004 Keskerakond 1996 TÜ inglise keel ja kirjandus 2002-2003 kaitseminister vabaabielus, 1 laps Eesti Vabaerakond Asutati 2014 Esimees Andrus Herkel Juhatuse liikmed: J. Ojangu, K. Kübarsepp, J. Kristafovits, K. Pilt, M. Meesak, A. Altosaar, J. Saar, L. Ramjalg, K. Krumm, E. Rutiku Liikmete arv: üle 600 Kohti parlamendis: 8 Rahvuslik-konservatiivne Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Asutati 2012 Esimehed: 2012-13 Margo Miljand, 2013- Mart Helme Juhatuse liikmed: M. Helme, R. Põldaru, A. Ehala, U. Espenberg, R. Kaalep, H. Kullerkupp, J. Madison, H. Paulson, P. Puustusmaa, H. Põlluaas, A. Sild, E. Susi, K. Tennosaar, R. Tölp Liikmete arv: üle 7500 Kohti parlamendis: 7 Rahvuslik-konservatiivne Rahva toetus erakondadele http://www.erakonnad.info/reiting.html Registreeritud erakonnad: ·Eesti Iseseisvuspartei ·Eesti Keskerakond ·Eesti Reformierakond ·Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu ·Eestimaa Rahvaliit
Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval Osmussaar Osmussaar on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Noarootsi vallas Saare pindala on 4,69 km², pikkus 4,6 km, laius 1,3 km Piusa Koopad Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maaalustes käikudes kaevandama. Helme Linnus Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud Ordulossi seina Annenimeline tüdruk Paistu kirik Paistu Maarja kirik ehitati 13. sajandi lõpuveerandil Kroonikas on dokumenteeritud kiriku rüüstamine leedulaste poolt 1329. aastal. Praeguse kuju sai pühakoda 1876. aastal. Alatskivi loss Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal
KODUNE TÖÖ 3 1.Milliseid keskaegseid Eesti linnu on kujutatud piltidel? (4p) (all) Narva ja Jaanilinn 1860 (all) Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav) (all) Paide ordulinnus. (üleval) Tallinn 2.Kirjutage õige mõiste (6p) Asutus, kuhu paigutati keskajal vanad ja haiged seek, hospidal Tallinna suurkaupmeeste ühendus - Suurgild Linnavalitsuse juures tegutsenud õpetatud jurist - sündik Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis kogu Läänemere kaubandust Hansa Liit Maaisanda esindaja linnas - linnafoogt Tsunfti põhikiri - skraa 3. Tutvu ajalooallikaga ja vasta küsimustele.(3p) §104 Ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust. Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut. Seda peab iga raehärra tõendama oma vandega, et ta sellest määrusest kinni on pidanud. Ta ei tohi võtta mitte rohkem kui ühe anuma veini. §127 ...
Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............
Sageli oli sellises töökojas ametis mitu inimest korraga. Üks tegi klaashelmed valmis, teine puuris neisse augud, kolmas lükkis helmed papüürusniidile. See oli üsna keeruline protsess, mis nõudis osavust, kannatlikkust ja koguni erilisi seadmeid. Helmestesse aukude puurimiseks kasutati vibupuuri. Helmeid poleeriti puuplokkide, liiva ja vee abil. Klaasimeistrid kaunistasid läbipaistmatud klaashelmed värviliste klaasniitidega. Teiseks kaunistamise viisiks oli kuuma helme inkrusteerimine klaasikildudega. Nii kanti klaashelmestele ringide, tilkade, spiraalide ja isegi inimmaskide kujulisi mustreid. Egiptus säilitas klaasivalmistamise keskuse kuulsuse kuni meie ajaarvamise alguseni. Seal valmistatud klaastooted ja helmeid eksporditi paljudesse teistesse riikidesse. Järk-järgult hakkas klaasi valmistamine levima ka Idamaades ja Euroopas. Egiptuse väärisesemed on alati võlunud oma salapäraga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
