Mait Metsanurk Mait Metsanurga kodanikunimi on Eduard Hubel. Metsanurk võttis kirjanikunime oma koduküla mälestuseks. Ta sündis 19. novembril 1879. aastal Tartumaal Saare taluperemehe üheksanda ning noorima lapsena. Ta on pärit Metsnuka külast. Hubel /Mait Metsanurk/ -- (1879-1957) tuntud romaani- ja näitekirjanik, kriitik. Tuntud kirjanduselu tegelane. 1920
MAIT MALMSTEN MAIT MALMSTEN sündinud 6.september 1972 Viljandis 1990. aastal Tallinna 13. Keskkooli 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli 1993. aastast Eesti Draamateatri näitleja Rollid Eesti Draamateatris 1992 Eugen Morris Jerome, Sõdur N. Simon Biloxi Blues 2000 Orin H. Ashman Väike õuduste pood 2004 Romeo William Shakespeare´i sõnadele Julia 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad 2012 Leo Katz David Edgar Nelipühad 2012 Alain Reille Yasmina Reza Hävituse ingel 2013 Aleksandr Herzen Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Rollid mujal 1992 Unimüts Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Mänginud telelavastustes Mänginud filmides Click to edit Master text styles Second level Mait Malmsten Third level ...
Kasutatud kirjandus: WWW.WikiPedia.ee WWW.Google.ee WWW.Draamateater.ee WWW.KelguKoerad.tv Ajakiri: Nädal Rainis Alumets 7.b Klass 02.2011 MAIT MALMSTEN Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L J E V J A B U B Õ R TA T E G I D S I I A .. . Jermolai Aleksejevits Lopahhin Anton Tsehhov Kirsiaed külaline Madis Kõiv L Õ P U T U K O H V I J O O M I N E
Renessanss · XIV saj muutus maailmavaade · Tähelepanu keskpunkti sattus inimene · Otsiti eeskuju antiikajast · Renessanss taassünd, humanism inimlik · Sai alguse Itaaliast, · XVI saj levis üle kogu Euroopa · Jõukus oli moes. Rajati uhkeid paleesid. · Linna kaunitsamiseks telliti kuntsinkelt maale ja skulptuure. · Haridus oli tähtis · Ei usutud elusse peale surma · Hakati hindama inimese keha ja hingeharmoonilits tervikut · Inimsese nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena · Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära aga rõhutatud enam inimsese tühisust · Ideaalseks sai igakülgne õnnelik inimene, kes saab elus hästi hakkama ja kellest on kasu teistelegi · Idealiseeriti antiikunimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi · Kritiseeriti antiikõpetust ja keskaegsete kirjameesti töid. · Kunstis kujutati rohkem in...
Teemad kordamiseks. Vana-Rooma. 1. Õpik kronoloogiline ülevaade, millised märksõnad mingi Rooma perioodi alla käivad. Kuningate aeg (753-509 eKr) Varane vabariik (509-265 eKr) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 eKr) Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 eKr) Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) Segaduste ajajärk keisririigis (235-284) Rooma uus tugevnemine (284-395) Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) 2. Vabariigi languse põhjused Rooma armee kujundati ümber kodanike vägi asendus palgasõduritega. Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius (vallutused Väike-Aasias ja Süürias) ja Caesar (vallutused Gallias). Nad sõlmisid liidu riigi ühiseks juhti...
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
Jan Uuspõld ja laulja Pille Kallas. Plaadi vahelehele on kirjutanud Musta mere Vene sõjalaevastiku tõusust ja langusest sõjaajaloolane Mati Õun. "Mustale merele" lood räägivad erinevatest ajastutest ja inimestest ja on ka oma muusikaliselt stiililt seinast - seina, küsides "mis on elu, miks me elame ja miks me armastame". P.S. Plaat on saadaval ka kassetina. MA OLEN ÕNNELIK, ET INIMESED ON NII ILUSAD JA HEAD Muusika: Mait Vaik/Sõpruse Puiestee Tekst: Mait Vaik 1905 Muusika: Allan Vainola Tekst: Mait Vaik KAKS MEEST Muusika: Allan Vainola Tekst: Marie Myrk KAUGE TÄHE VALGUS Muusika: Mait Vaik/Sõpruse Puiestee Tekst: Mait Vaik LOTOVÕIT Muusika: Allan Vainola Tekst: Mait Vaik KRAMBID Muusika ja tekst: Mait Vaik Parmupill: Allan Vainola KAOTAJA Muusika ja tekst: Mait Vaik HÜVASTI TALLINN Muusika: Allan Vainola Tekst: Alar Tammela Taustalaul: Pille Kallas AKNAJUULI Muusika ja tekst: Mait Vaik ARMU NEEDUS
kõrgema hinnaga edasi. 2018. a suvel võttis ta osa pankrotivara müügist, milles ta soetas endale suurel hulgal juugendstiilis lauanõusid, mis pärinesid aastast 1890. Ostuhind oli 10 000 eurot. Reinhold leidis, et arvestades esemete tegelikku väärtust, õnnestuks tal edasimüügist teenida vähemalt 10 000 eurot (s.t müüa vara edasi 20 000 euro eest). Lauanõude müümiseks kasutas ta mh Facebooki turgu. Peagi võttis Reinholdiga ühendust Mait (ostja). Reinhold ja Mait suhtlesid omavahel Facebook Messenger vahendusel, jagades järgmiseid sõnumeid: „[Mait] Tere! Oleksin huvitatud nendest juugendstiilis lauanõudest. Kas need on veel alles? see ei ole offert [Reinhold] Tere! On alles. [Mait] aga ma võtaksin ära 18 000 euroga. Tuleksin neile järele. Kaasa tuleks üks ekspert ka, kes vaataks asjad üle.ekspert viitab lepingueelsetele läbirääkimistele [Reinhold] [Reinhold] tule aadressile Kuninga 34, Pärnu. Tel nr 57320015, vaba järgmine nädal iga
Probleemi lahendus Villu Mikk 11a I etapp Kooli skandaalseimal õpilasel (edaspidi Mait - nimi muudetud) tekkis konflikt söökla brigadiriga. Nimelt probleem seisneb selles, et Mait oli leidnud toidu seest korduvalt juuksekarvu ning oli ka selle asjus käinud tarbijakaitses süüsistust esitamas. Paraku oli see aga asjatu kuna tõendeid ei suutnud Mait leida. Seekord oli aga asi hullem, ta leidis toidu seest küüne, mis on väga ebaesteetiline sellise avatud söögikoha puhul. Seekord oli ta ka pildi teinud, kuid seda nähes brigadir haaras ta telefoni ja viskas kogemata või meelega kraanikaussi. Probleemile on olemas reaalne lahendus, mis on veel teostamata. II etapp Probleemi lahendamise eesmärgiks on : Brigadir peab kompenseerima Maidule tekitatud kahju, mis võib ulatuda kuni 10 000.- ja välja selgitamine miks küüs toidu
Retsensioon Käisin vaatamas 1. oktoobril Anton Tsehhovi etendust ,,Kirsiaed''. Seal etenduses räägiti inimestevahelistest probleemidest, armastusest, perekondlikusest ning kiindumusest enda lapsepõlve kodu vastu. Mulle meeldis kõige rohkem selles etenduses Mait Malmsteni ja Jan Uuspõllu roll. Mait Malmsteni roll selles etenduses oli huvitav. Ta mängis seal välja igasuguseid iseloome. Mulle meeldis see kuidas ta suutis välja tuua erinevaid karaktereid. Ma arvan , et mitte ükski teine näitleja ei oleks seda suutnud paremini teha. Mulle meeldis eriti see, kuidas ta üritas Merle Palmistele meeldida. Ta alguses pakkus talle igasuguseid mooduseid välja , kuidas Merle ei jääks vaeseks.Ta pakkus talle välja, et ta võiks krisiaia maha võtta ning sinna suvilad rajada
* Tanel Paliale (klahvpillid) (alates 2003) Diskograafia * Metro Luminal (1990) LP * Ainult... (1994) LP * Sinus (1998) LP * Art is everywhere (1998) singel * Ainult... (2003) CD * Coca Cola (2004) CD * Reboot (2004) CD * Sassis (2008) CD Ajalugu Bändi moodustasid Tallinnas 1988. aasta märtsis ansambli Ükskõik liikmed Allan Vainola, Rainer Jancis ja Mait Vaik. Muusikalise poole lõi Rainer Jancis, sõnad kirjutasid eranditult Andres Rodionov ja Mait Vaik. Tänu bändi omanäolisele kõlapildile (mida iseloomustati kui depressiivrocki) kogusid nad kiirelt tuntust. 90´ndate tõeliseks kultuslooks sai "Isa tuli koju". Alates 1996. aastast kui bändist lahkus Allan Vainola, muutus Metro Luminal pigem eksperimentaalmuusika projektiks, kus peafiguuriks oli Rainer Jancis, bänd andis
Teose lõpu poole läks asi traagiliseks. Julienil tekkisid erimeelsused prouaga ja ta üritas teda tappa. Teos lõppeb sellega, et Julien hukatakse. Selles loos mängis tegelikult raha väikest rolli. Rohkem oli tegemist armastusega. Võibolla ainult see, et Julieni isa lootis raha saada, aga Julien ise küll raha peale ei olnud väljas. Kippari unerohi-raamat kus räägitakse naisest Maarja ja sellest kuidas ta lootis rahaga võita mees endale. Maarjale meeldis juba ammu Mait Näkisaar. Mait pidi aga minema ära. Ta ütles, et ta tahab kindla rahasummaga naist endale. Mait läks. Maarja tädi suri ära ja tema oli ainuke sugulane, seega jäi talle kogu tädi varandus. Maarja saatis Maidule kirja. Vahepeal aga magas naine Kippariga, et raha saada. Kippari tervis muutus aga päev-päevalt halvemaks. Ta oli peaaegu juba suremas. Kippar ütles Maarjale, et too temaga abielluks, leseks jäädes saab kõik mehe varanduse endale. Maarja kahtles, aga Kippari tervis läks aina hullemaks
on Egiptuse jumal, et päike paistab ainult Egiptusele sest üksnes Egiptus väärib seda, et tema peale vaataks päike. Egiptuse kuningas aga on, nagu kõik teised suured jumalad, ,,päikese poeg". [V.V. Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" Tartu, 1949] Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes kõveraotsalist valitsuskeppi ning piitsa. Temaga kõnelemine oli suur au, mis sai osaks vaid vähestele. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile] Milline tahes suurnik langes kuninga juurde ilmudes mitte ainult põlvili, vaid koguni kõhuli. Suudelda tohtis ta ainult põrmu kuninga jalgade ees. Ajajärgul, mil kungigavõim oli mõnevõrra nõrgenenud, teatas üks suurnik oma raidkirjas uhkusega sellest, et vastuvõtul lubas kuningas tal suudelda jalgu. Egiptuse tekstid räägivad minestustest, millesse langesid kuningaga rääkivad isikud
puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest). Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B Kreetalased kasutasid kirja: nii juba III aastatuhande lõpul kujunema hakanud hieroglüüfkirja kui ka hilisemat piltmärkidega täiendatud silpkirja nn lineaarkiri A. Keel mida kõneldi on meile tundmatu ja tekstid, mille hääldus lineaarkirja A puhul küll enamvähem aimatav, seetõttu arusaamatud. Selge on ainult, et tegu polnud kreeka keelega, mis näitab, et toonased kreetalased polnud kreeklased. /.../ Samas
1991-pärast taasiseseisvumist taastati Eesti Tennise Liidu koht Rahvusvahelises Tenniseföderatsioonis. 1993 -Eesti asus uuesti osalema Davis Cupil ja esmakordselt võttis osa maailma naiskondlikust turniirist ehk Federation Cupist. 2000 -Kaia Kanepi tuli noorte Euroopa meistriks 2001-Kaia Kanepi võitis Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste noorteturniiri. Struktuur Aasta parimad 2007. aasta parimad Parim naine - Kaia Kanepi Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Anett Schutting Parim noormees - Morten Ritslaid Parim treener - Andrei Luzgin vt. täielikku nimekirja 2006. aasta parimad Parim naine - Kaia Kanepi Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Tuule Tani Parim noormees - Jaak Põldma Parim treener - Andrei Luzgin 2005. aasta parimad Parim naine - Maret Ani Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Jekaterina Jeritseva Parim noormees - Jaak Põldma Parim treener - Ain Suurthal 2004. aasta parimad Parim naine - Maret Ani
12 Rahvatants Ullo Toomi (19021983) Ullo Toomi 1963 toimus esimene tantsupidu Ullo Toomi juhtimisel. Selleks ajaks oli rahvatants saavutanud oma populaarsuse Ullo Toomi Tantsupidu 1999 13 Rahvatants Mait Agu 1976 asutas Mait Agu Tallinna Pedagoogilises Instituudis kateedri, kus asuti koolitama professionaalseid tantsupedagooge MAIT AGU (19511998) tantsupedagoog, kes juhatas nii tantsupidusid kui seadis lavalist koreograafiat erinevates zanrites oli tuntum rahvatantsu moderniseerija (tegi Mait Agu poplugudele rahvatantsu koreograafia)
Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. 1920. aastate esimesel poolel domineeris poeesia proosa üle ning eelistatuimaks kirjandusvooluks jäi endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Sellel alal saavutasid suurima meisterlikkuse Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaanidest võib sel perioodil nimetada Anton Hansen Tammsaare ,, Kõrboja peremeest" ja Mait Metsanurga ,, taavet Soovere elu ja surma". Kümnendi keskel leidis senises kirjanduselus aset murrang: uusromantism asendus uusrealismiga. Esikohale tõusis proosa ja eeskätt romaanizanr. Varemtuntud"külarealismi" kõrval lõi läbi naturalismi kalduv ,,agulirealism". Laiemas kontekstis ja kunstiliselt küpsemate vahenditega esindasid uusrealismi Mait Metsanurk ja 5-köitelise suurromaaniga ,,Tõde ja Õigus" tunnustuse võitnud Anton Hansen Tammsaare.
oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja kättemaksust. Etenduses osalesid tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Mait Malmsten, Hendrik Toompere Jr Jr, Taavi Teplenkov, Marta Laan, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Tõnu Kark.. Minu lemmiknäitleja selles etenduses oli Jan Uuspõld, kes mängis kaupmees Antonio rolli. Mulle tundus, et ta oskas kõige paremini rolli sisse elada ning tema emotsioonid tundusid kõige tõetruumad. Samuti meeldis mulle pankur Shylocki osas Mait Malmsten, kuna temagi roll oli paeluv ja huvitav.
Mõis läheb koos kirsiaiaga oksjonile. Seda oleks võimalik ära hoida, kuid kiindumus mälestustesse ei lase sel juhtuda. Näidendis hargnevad väga keerukad intriigid nii armumiste kui ka äri pinnalt. Näidendi teema on just praeguses majandusolukorras igati kõnekas ja täiesti mõistetav. Rahaprobleemid on igal ajal aktuaalsed. Lavastaja Hendrik Toompere on tegelasteks valinud head Eesti näitlejad nagu Merle Plamiste-Ranevskaja osas, Mait Malmsten-Lopahhini osas, Jan Uuspõld-Jepihhodovi osas ja Harriet Toompere-Sarlotta Ivanova osas ja ka plaju teisi häid näitlejaid. Merle Palmiste on osatäitjana veidi tormakas, edvistav ja pealiskaudne, kuid temas on siiski tunda seda daami, kes Ranevskaja olema peaks. Ta kandis peeneidkleite ja nägi välja nagu daam välja peab nägema. Lopahhinit mängiv Mait Malmsten on juba ise härrasmehelik ja väljapeetud inimene, ning temal oli seda osa võib olla lihtsamgi mängida
1. Filmi rezissöör on Ilmar Raag ja filmi stsenarist on on samuti Ilmar Raag. Filmi operaator on Kristjan-Jaak Nuudi. 2. Filmi tähtsaimad peaosatäitjad on Ursula Ratasepp(Kertu) ja Mait Malmsten(Villu), tähtsamates kõrvalosades Peeter Tammearu, Külliki Saldre ning Leila Säälik. 3. Filmi liik on draama, armastusfilm. 4. Üks tähtsaimaid probleeme filmis on see mis toimub Kertu peres tegelikult ja kuidas teda seal koheldakse, see on oluline ja aktuaalne, sest väikeses külas keegi ei tea ega oskagi aimata mis võiks toimuda Kertu peres kuna pealtnäha on ta vägagi korralikust ja heast perest. 5. Filmi sõnum on see, et igaühel on õigus armastusele. 6
hankimisele. Mogri Märt peab end jumalaks, kuna tal on raha ja sellega kaasnev mõjuvõim teiste inimeste üle. Armastus raha vastu oli suurem kui ligimeste vastu, mistõttu ütles ta lahti oma lastest. Talle meeldis raha saada, ära andis ta seda suure vastumeelsusega. Märdi haiglane kirg raha vastu sai talle saatuslikuks- rahakurat sai temast võitu ja viis teda hullumiseni. Novelli ,,Kippari unerohi" peategelane Maarja Koit satub raha tõttu keerukatesse suhtekeeristesse. Armastusest Mait Näkissaare vastu hakkab Maarja tegelema enesemüümisega, kuna Mait oli öelnud, et abiellub ainult rikka naisega. Maarja sai vajaliku summa kogumiseks kaks aastat- kui selle aja jooksul raha koos pole, jääb ta mehest ilma. Maarja teenis elatist Paul Anderson Kippari juures, kus ta oli toatüdrukuks ja hiljem ka voodikaaslaseks. Kippar maksis Maarjale üsna heldelt vahekordade eest, kuid sellistel tegudel on enamasti tagajärg- laps
kiiresti jälile saadud. Etv: Tuulepealne maa 25.12.2008 Film: ''Tuulepealne maa'' Koolis on meile räägitud küütitamisest ja mis siis toimus. Aga seda filmi vaatates kinitab nagu kõike seda mis on õppitud ja annab palju parema ülevaate. Üks asi on see kui keegi räägib või siis vaatad filmi. Filmis salevad Eesti näitlejad. Seda filmi vaatates sain veel kord aru, et vanal ajal oli inimestel ikka väga raske ka minu vanaemal ja vanaisal, sest ka nemad küütitati. Eesti lugu: Mait Metsanurk "Ümera jõel" 17. oktoober 2008 Autor: Linda Kaljund http://www.epl.ee/artikkel/445281i Mait Metsanurk on kirjutanud väga hea raamatu '' Ümera jõel''. Kindlasti on selle raamatu populaarsus selle pärast nii suur, et see on kooli kohustuslikus kirjanduses on sees. See ka muidugi, et see oli üks tähtis lahing mille Eestlased võitsid. Selles artiklis räägib põhiliselt'' Ümera jõel'' raamatust kui menukas see on. Kui see raamat ilmus siis tekkis palju pooleemikat
„Kaine on in“. Valisin just ........ Ülejõe Gümnaasiumi (........), kuna seal on kõlblikud ruumid projektis olevate ürituste ellu viimiseks. Kui koht on valitud ning on ka kooliga kooskõlastatud, pidin langetama otsuse, keda kutsuda esinema. Kõige paremini projekti sõnum jõuaks noorteni, kui probleemist räägiksid nii iidol, sportlane kui ka arst/psühholoog. Seega otsustasin ........ Leplandi kasuks, kuna meedias on ta alati n.ö „paipoiss“. Spordi kasust kutsun rääkima Mait Käbin`i. Arst või psühholoog saaksid mõjutada noori piltlike näidetega ja loengutega. Projekti õnnestumiseks ja tulemuste saavutamiseks viiakse läbirääkimisi võimalike koostööpartneritega ........ linnavalitsus, ........ Maavalitsus, ......... 2. Ürituse sisu Infopäev algab 31.05.2013 kogunemisega aulas kell 10.00 ning külaliste avasõnadega. Järgmisena võtab sõna psühhiaater ........ Kivaste, kes peab noortele loengu alkoholi
Selle ülesandeks on filmivaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Esimene filmihelilooja ei ole päris kindel, kuid arvatakse, et see võib olla prantslane Gaston Paulin. Tegelikult ei ole isegi tummfilm kunagi päris tumm olnud nagu selle nimest võiks järeldada. Filmiajaloo algusest on filmide taustaks kasutatud muusikat. Eesti filmimuusika parimaid palasid esitasid Suurel Filmimuusika kontserdil Draamateatri näitlejad Märt Avandi ja Mait Malmsten ning tuntud lauljatarid Marvi Vallaste ja Sandra Nurmsalu. Paar lugu esitas, ning vaheosasid (fakte Eesti filmimuusika kohta) luges ka filmiprodutsent ja stsenarist Artur Talvik. Muusikuid saatis Politsei- ja piirivalveorkester dirigent Hando Põldmäe juhendamisel. Lavale astus ka legendaarne filmimuusika autor Sven Grünberg isiklikult, kes on kirjutanud muusika rohkem kui sajale filmile (sealhulgas ,,Hukkunud alpinisti hotell" ja ,,Detsembrikuumus").
Kuid lõpuks polnud Antoniol raha, et oma võlga tagasi maksta ning Schylock soovis õigust ning kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid ta polnud selles huvitatud ning soovis oma nõutud 1kg liha kaupmehe südame lähedalt. Tänud õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soovi siiski täitmata ning liigkasuvõtja jäi kõigest ilma oma rahast ning ka kättemaksust. Etenduses mängisid paljud tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Hendrik Toompere Jr Jr, Mait Malmsten, Taavi Teplekov, Marta Laan, Merle Palmiste, Märt Avandi jne. Minule avaldas kõige rohkem muljet Mait Malmsteni liigkasuvõtja, juut. Tol ajal peamiselt intressiga laenud andsidki ainult juudid, kuna piiblis peeti vaheltkasuvõtmist patuks ning kristlased seda teha ei tohtinud. Sellele seigale oligi kogu see lugu minu arvates üles ehitatud. Veneetsia kaupmees, keda mängis Jan Uuspõld, andis ka laenu, kuid ilma vaheltkasuta. Ta tegi seda lihtsalt heast südamest.
ole, siis pannakse kaks täiesti absurdsest fakti kokku, millel tegelikult ei ole mitte mingisugust seost, ja saadaksegi lugu. Minu meelest just siit tulebki välja meediavabaduse kõige suurem miinus inimeste argielu mõjutamine. Kui meediakanal ,,Elu24" avaldab artikkli, mille pealkiri on ,,Mari Pokinen kihlus Linnateatri näitlejaga" ning artikkli sisus kirjutatakse, et õnnelikuks Linnateatri näitlejaks on Mait Jürjens ja särtsu lisamiseks mainitakse ka seda, et Rakvere Teatri näitleja Mikk Joorits on samuti endale kallima leidnud, siis kes selle loo pärast kõige rohkem kannatab? Loomulikult on selleks Mikk Joorits, kes töötab Rakvere Reaalgümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana ning on just mõniaeg tagasi saanud väikelapse isaks. Mari Pokineni väljavalitu nimi on Mikk Jürjens ning Rakvere Teatri näitleja on Mait Joorits, mitte tema vend Mikk Joorits
1.5 Häälitsemine Kodukakk häälitseb heledamalt kui muud öökullid. Tavaliselt enne keskööd kuuleb emalinnu läbitungivalt valju ning klähvivat "kvuikkvuikkvuik". Isalinnu häälitsus on kolmesilbiline öökullihuige. (Mait Mäger, ,,Linnud rahva keeles ja meeles")
Oli esimene, kes tõi lavale kaks näitlejat Kirjutas 90 näidendit, 7 on säilinud Sophokles 496-406 eKr Vana-Kreeka näitekirjanik Tuntud oma tragöödiate poolest Elas Ateenas, Periklese sõber Kirjutas 124 näidendit Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Aischylos http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates http://et.wikipedia.org/wiki/Perikles http ://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/at Vanaaeg Mait Kõiv Iidses Ateenas viie drahmiga Päevas Philip Matyszak Inimene, ühiskond, kultuur I osa Mait Kõiv Tänan kuulamast!
KÄSKKIRI AS NUNNU KÄSKKIRI Tallinn 26.aprill 2011 nr 13/112 Asjaajamiskorra kinnitamine 1. Kinnitan asjaajmiskorra. 2.AS Nunnu fokumendisüsteemi efektiivsemaks haldamiseks tuleb kehtestada asjaajamiskord. Asjaajamiskorda peab infotunnis tutvustama sekretär Juta Jänes. 3. Personalijuht Reet Rebane peab asjaajamiskorda tutvustama kõigile uutele tööle võetavatele spetsialistidele. 4.Eelmine asjaajamiskord on kehtestatud tegevdirektori käskkirjaga 2.jaanuarist. Mait Mets Koopiad: (koostaja viisa) Personalijuht (kooskõlastusviisad) 23.04.2012 PROTOKOLL
(name) Original title: "Mina olin siin" Genre: Drama Director: René Vilbre Adaptation and script: Ilmar Raag Director of Photography: Mait Mäekivi Art Director: Jaagup Roomet Rasmus Kaljujärv Hele Kõre Tambet Tuisk Margus Prangel Marilyn Jurman Runtime: 87 min Release Date: September 2008 Country of origin: Estonia Rass (dreams and chance to start better life) http://www.minaolinsiin.com http://www.forumcinemas.ee/movie/4789/ http://filmiveeb.ee/index.php?leht=filmid&id=4050
Viimsi Kool 2009 Elulugu Umbes 427347 ekr Ateenas Aristokles Aristrokraatlik pere Sokrates Aristoteles Õpetus Filosoofia Akadeemia matemaatika, bioloogia, filosoofia, astronoomia. Põhihuvid Epstemoloogia Metafüüsika Eetika Poliitika Teosed Dialoogid (Sokratesega) Kolmteist kirja "Apoloogia" (kohtuprotsess) Pidusöök Kasutatud allikad Mait Kõiv "Vanaaeg" I osa Avita 2007 Peter J. King "Sada Filosoofi" Sinisukk 2005 Indrek Meos "Antiik Filosoofia" Koolibri 2000 http://et.wikipedia.org/wiki/Platon
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja
Õppevara analüüs Lisabet Roos Click to edit Master text styles Second level "Inimene, ühiskond, Third level Fourth level kultuur II KESKAEG" Fifth level Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsisin esimese peatüki "India" kahte esimest õppetükki "Riiklus ja Ühiskond" ja "Religioon ja Kultuur" Õpik on mõeldud gümnaasiumile Uus tekst seotud eelnevaga Näide 1. "Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses, nii kujunes ka Indias tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. ,, Õppetükk jaotatud pealkirjastatud osadeks Näide 2. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon
Kontserdi analüüs “Ivanov” Käisin 2.veebruaril Eesti Draamateatris vaatamas etendust “Ivanov”. Etenduse autor on Anton Tšehhov ja lavastaja Uku Uusberg. Näidend on kahes vaatuses ning peaosa rollides mängivad Indrek Sammul, Aivar Tommingas (külalisena), Guido Kangur, Mait Malmsten, Maria Peterson (külalisena), Ülle Kaljuste, Liisa Saaremäel, Harriet Toompere, Raimo Pass, Kristo Viiding ja legendaarne Ita Ever. Vaatemäng oli tohutult kaasahaarav, sest see oli võimsalt etendatud, justkui oleks ise laval kaasa löönud. Näitlejad sulandusid oma rolli imelise kergusega ja haarasid publiku endaga kaasa, rahvast sai sündmuskäikude tunnistaja. Mulle väga meeldis vaadatud etendus, sest tegelaskujud olid huvitavad ning tore oli
Navrátilová John Newcombe Pete Sampras Stan Smith Marija Sarapova Serena Williams Venus Williams Eesti tennisistid Naiste tennis: Maret Ani Kaia Kanepi Margit Rüütel Julia Matojan Eesti parim naistennisist WTA edetabelis üksikmängus oli kuni 27. augustini 2006 Maret Ani (karjääri parim koht WTA nr 63 15.05.2006), alates 28. augustist 2006 Kaia Kanepi (karjääri parim koht WTA nr 28 06.10.2008). Meeste tennis: Mait Künnap Toomas Leius Jaak Põldma Jürgen Zopp Vladimir Ivanov Eesti meeste esireket ATP edetabeli järgi: Mitu nädalat Parim edetabeli Nimi Alates Kuni Kokku järjest koht Mait 10. september 07. september ATP 705 52 52
Mida arvate väitest ,,Rakendusbioloogia tekkis enne bioloogiat" ? Mina arvan, et see väide on vale. Kuna bioloogia on teadus, mis uurib kõiki Maal elavate organisimide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõiki võimalikke aspekte. Nagu näiteks ehitust, talitust, kasvu, päritolu, evolutsiooni. Rakendusbioloogia on aga teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilise kasutamises, võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Rakendusbioloogia otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Luues sellega vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. Rakendusbioloogia põhinebki bioloogial, seega ei saanud rakendusbioloogia tekkida enne bioloogiat. Näiteks kui bioloogia uurib nisu kasvu, siis rakendusbioloogia uurib kuidas saaks nisu kiiremini, kergemini ja vähe nõudlikumalt kasvatada. Mait Toom, 12 A.
Millises seisus on tänapäeval? 1349 toimus tugev maavärin, mis põhjustas välimise lõunapoolse seina varisemise Üks Rooma populaarseim turismiobjekt 19932000 toimus põhjalik restaureerimine Pildid Colosseum tänapäeval Stseen filmist `Gladiaator' Colosseumi interjöör tänapäeval Colosseum õhust vaadatuna Kasutatud Kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Colosseum Mait Kõiv "Inimene, Ühiskond, Kultuur: I osa, Vanaaaeg"
Saksamaal Holtlandis sai temast tunnustatud looduskaitsetegelane ja linnuvaatluste korraldaja. 1987.aastal avaldas Eduard von Toll oma kulu ja kirjadega printeritrükis raamatu Beiträge zu einer Avifauna Estlands unter besonderer Berücksichtigung der Insel Oesel ("Ülevaade Eesti, eriti Saaremaa linnustikust"). Eessõnas ütleb autor, et ta püüab täita lünka, mis on tekkinud saksakeelses ornitoloogilises kirjanduses pärast Johannes Lepiksaare ja Mait Zastrovi 1963.aastal ilmunud kokkuvõtetDie Vögel Estlands. Eesti Looduseuurijate Selts valis 1991.aastal ta oma auliikmeks. Eduard von Toll on Eestit, oma siinseid sugulasi ja sünnipaika Saaremaal korduvalt külastanud. Elades kaugel, on ta Eestiga hinges ja vaimus seotuks jäänud.
Rooma keisririik Alicia Tsingisser KeiserCaesari nimest tulnud valitseja tiitel Vabariigi lõpp *Caesari surm ei päästnud Rooma vabariiki *Caesari poolehoidjad olid Antonius ja Octavianus *30eKr vallutasid Octavianuse väed Egiptuse Augustuse valitsemine: *Senat andis Octavianusele aunime Augustus *Vormiliselt oli keiser Rooma riigi esimene kodanik,tegelikuses aga riigi valitseja *Kui Augustus hakkas valitsema, saabus Rooma riigile rahuperiood Traianus ja Rooma valise võimsuse tipp: *Pärast Augustuse surma valitsesid mitu tema sugulast *Traianus oli tark valitseja ja osav väejuht *Daakiast sai Rooma provints Pärast vallutussõdade lõppu: *Pärast Trianust vallutussõjad lõppesid *Järgmised keisrid pöörasid tähelepanu riigi piiride kindlustamisele *Mitmel pool rajati piirile sadade kilomeetrite pikkusi kaitseehitisi ...
Kultuur Kultuuripoliititkaja 3 kultuuritegelasekohta. Hariduspoliitikaja 3 haridustegelasekohta. Kultuuripoliitika Eestikultuur on eestlastekultuur, mis on tihedaltseotudeestiloodusejainimestega. Eestikultuuri on mõjutanudläbiaegadegeograaafilineasukohtjaajalugu. Eestikultuuriga on seotudkabaltisakslaste, setudejavenekultuur. Ühekskultuuritegelaseksvõiblugeda Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, kes on koostanudeestirahvuseepose "Kalevipoeg". KreutzwaldsündisJõeperemõisas. 1815. aastalastus ta saksaõppekeelegaRakverealgkooli, ilma et sõnakestkisaksakeeltoleksosanud. Teisekskultuuritegelaseks on Kaur Kender, kes on eestikirjanikjaettevõtja. Ta on avaldanud 10 erinevatteost, ühekskuulsaimaksvõiblugeda"Iseseisvuspäev". TeosräägibKenderielustjaeestikultuurist1990.aastatel. Kender on töötanudkakultuurilehe "Sirp"toimetajana, kuidlahkussealtaastal 2013, tuuespõhjuseksajalehesilmnen...
3.Kirjutan lünka sellise arvu,et tekiks tõeline võrdus. 200cm=2m 40000mm=40m 3000cm=300dm 70000dm=7km 25000cm=250m 150000cm=1500m 400dm=40m 26000m=26km 900mm=9dm 2000mm=20dm 8000dm=800m 40000dm=4km 4.Pohla pere käis pühapäeval jõhvikal.Mitu kilogrammi jõhvikaid korjas Pohla pere kokku? Marju ja Mait 14kg,Ema 16kg,Isa 16kg. 1)Ema ja isa korjasid kokku 2*16 kg jõhvikaid. 2)Pohla pere korjas 14+2*16=46 kg jõhvikaid.
Z-teooria W.G. Ouch (1943-...) Ragnar Rääsk Mait Adoma Juhtimisteooria · Ükski juhtimistiil ei ole parim · Üritatud jaapani juhtimistiili ameerikas rakendada Jaapan USA Turukonkurents Kasumi maksimeerimine Personali juhtimine Fondide juhtimine Töötajakeskne lähenemine Tööjõukulu minimeerimine Personali ettevalmistamine Personali ettevalmistamine firmas koolis Funktsioon Eestvedamisstiil Jaapani firmas Z-tüüpi firmas USA firmas Töötajate Pikaajaline, Töötajate Lühiajaline, kinnistamine võimalusel hoidmine firmale ärivajadustel firmas eluaegne rasketel aegadel vallandamine Töötajatesse Läbi kogu elu Töö ja perekonna Ühekülgne suhtumine alusel tööalane Töötajate Pikaaj...
PROOSAKIRJANDUS Friedebert Tuglas- novellid August Gailit- romaan novellides „Toomas Nipernaadi“ (1928) Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu
Teater ja näidendid ( 1900-1920) Estonian teater Estonia uue maja avamine 24. augustil 1913 Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näidend 1 Päikese tõusul ( 03.09.1906) Estonia Mait Metsanurk ( alusteose autor) Paul Pinna ( lavastaja) 4 vaatust Näidend 2 Hamlet ( 24.08.1913 ) Estonia William Shakespeare ( alusteose autor ) Karl Jungholz ( lavastaja ) Zanr-kurbmäng Näidend 3 Pisuhänd ( 25.02.1914 ) Estonia Eduard Vilde ( alusteose autor ) Theodor Altermann ( lavastaja ) ...
Mõlemad lõpetasid 2012. aastal Lavakunstikateedri. Töökohad 1980-1985 Rakvere Teater, näitleja. 1985-1988 peanäiteljana. 1989-1998 Tallinna Linnateater, lavastaja ja näitleja. 1998-2002 vabakutseline lavastaja. 2002- 2010 Endla Teatris, näitleja ja lavastajana. Lavastused ,,Kassirabal" "Koletis kuu peal" "Titanicu orkester,, Kesselmanni Minu õde siin majas (1998) Kaplinski Liblikas ja peegel (2006) Mait Kalmet Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level http://gulliver.kand.pri.ee/madiskalmet.htm http://google.ee
Spordiala : kergejõustik (kõrgushüpe) Tulemus : 223cm Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus (sündinud 23. novembril 1954 Kaperal) on eesti jalgrattasportlane, olümpiavõitja. Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Aasta : 1976 Spordiala : Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit Mait Riisman Mait Riisman (sündinud 23. septembril 1956 Tallinnas) on eesti treener ja endine veepallur. Tal on kolm last ja ta on abielus. Ta tegeles veepalliga. Veepalli hakkas ta mängima aastal 1966 Tallinna Kalevis. 1982. aastal lõpetas Moskva Riiklikus Ülikoolis ajakirjandusteaduskonnas televisiooni eriala. Saavutused:1976. aastal võitis Mait koos meeskonnaga Euroopa karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks. Aasta : 1980
16.00 Eesti künnimeistrivõistluste lõpetamine, autasustamine 10.00–17.00 Vanatehnika näitus Tulemused Meistrite klass: TAVAADRAD 1.koht - Raido Kunila (Dotnovus Projektai) 2.koht - Kaspar Järvala (Rodnas OÜ) Meistrite klass: PÖÖRDADRAD 1.koht - Jüri Lai (Stokker Agri AS) 2.koht - Priit Puuorg (Rodnas OÜ) 3.koht - Indrek Mägi (Olustvere TMK) Vabaklass: PÖÖRDADRAD 1.koht - Mait Pajo (Dotnuvos Projektai) 2.koht - Elari Mäekivi (Voore Farm) 3.koht - Johannes Toom (Väike-Avi talu) 4.koht - Rauno Lend (Noortalunik) 5.koht - Bogdan Doroš (Türi) Noorkündjad: TAVAADRAD 1.koht - Pille - Riin Reinaus (MTÜ Kaspar Järvala Künniklubi, Rodnas OÜ) 2.koht - Keit Uusen (Olustvere TMK) 3.koht - Priit Haavapuu (Olustvere TMK) Hobustega künnivõistlus. 1.koht - 63 hindepunktiga Vello Tamm hobusega Sallina. 2
Elektriautod Mait Suigusaar MH-10 Click to edit Master text styles · 1838 Second level Third level Fourth level · Ennem Fifth level sisepõlemismootori t · Ei tasu ära Veidike ajaloost · Euroopa Click to edit Master text styles Second level Third level · USA Fourth level Fifth level · Jaapan ja Hiina Programmid Click to edit Master text styles Second level · 80% Third level eurooplastest Fourth level Fifth level · Päev Max 40km. Palju sõidan autoga? · 1500...
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin".
Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk 15. Jaak Udumäe Korvpall Kergejõustik Soul 1988 Moskva 1980 22.Andrus veerpalu Suusatamine Salt lake city 2002 19. Erika Salumäe Jalgrattasport soul 1988 23. Kristina smigum Suusatamine Torino 2006 20. Erika Salumäe Jalgrattasport
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
