Kunst ja kunstnik Thomas Manni novellides Küsimustele "Mis on kunst?" ja "Kes on kunstnik?" ei leidu ühest ja ainuõiget vastust. Neid kahte mõistet on sama võimatu kindlalt defineerida kui vabadust, õiglust või head ja halba. Ometi on igaühel olemas oma nägemus kunstist ja tihti on need inimestel täiesti erinevad, ka selle mõju inimestele on varieeruv. Mõne jaoks on kunst iga abstraktne joonistus, mõni liigitab sinna alla vaid tunnustatud suurmeistrite teosed.
Uusromantism Romantismi kalduvate modernsete voolude üldnimetus Euroopa kirjanduses (1890-1920) Iseloomulikeks joonteks on: *tunnete rõhutamine *huvi erilise, imelise, saladusliku ja müstilise vastu *musikaalsuse ja ilu kultus -ismid 1)Impressionism tunnuslik on hetkemuljete jäädvustamine, peen hingeelu eritlus, detailide, Nüansside rikas kujutlusviis. Meeleolukas, mänglev sõnastus. (tuleneb Prantsuse maalikunstist) 2)Ekspressionism kunstniku maailmanägemise ja inimese ühiskondliku ahistatuse väljendamine. Reaktsioon poliitilisele, sotsiaalsele ja kultuurikriisile. Inimsuse, väärikuse rõhutamine. Jõuline stiil. Lühikesed laused. Hakitud rütm. 3)Sümbolism argimaailma taga asuva nähtamatu ideedemaailma avastamine ja kujutamine. Mitmetähenduslike sümbolite kasutamine. Erinevate aistin...
Ajad muutuvad- inimese loomus jääb samaks Inimese loomuse üle on arutletud juba sajandeid. Loomust saab jagada inimlikuks ja loomalikuks. Tähtsale kohale on enda novellides seadnud loovuse mees nimega Friedebert Tuglas, kes väljendab inimloomust sümbolite abil. Tuglase novellides kohtab mõlemat, nii inimlikku kui ka loomalikku loomust, mis on omavahel tihedalt seotud. Erinevalt endaga kogu aeg kooskõlas olevast loomast kujundavad inimlikku olemasolu armastus, südametunnistus, kindlad eesmärgid ja vabadus. Hea näite võib tuua kahe novelli põhjal ,, Popi ja Huhuu ning ,, Inimese vari". Sisu poolest on need kaks väga erinevat novelli, kuid põhiteemaks on mõlemas inimese loomus. Esimeses novellis on inimese loomust näidatud loomade abil. Loomad on sümboliks
2. Lugesin Esimese päeva kümmet novelli. Peamised teemad olid inimeste salakavalus ja tarkus. Kuid tarkusega lahendatakse kergesti probleeme , mis on tekitatud. Ahnusest, et kõik tähtsamad ja suuremad kuju olid alati ahned ja pilkasid vaesemaid ning vaesemad olid kavalad ja said enda kavalusega tihti endast mõjuvõimsamatele inimestele vastu. Palju oli juttu inimeste vahelistest suhetest ja himudest, millele ei suudetud järele anda. 3. Kandvad ideed olid loetud novellides pettused ja eneselunastused. Jutu algul olid inimesed isekad ja patused kuid lõpus otsustasid ennast muuta ja paremaks hakata. Enda halvad teost heastada ja lunastatult rahus surra. Igas loos oli peidus moraal. 4.1 Teoses esineb raamjutustust. Terve see raamat ongi raamjutustust. Raamatus esinevad tegelastena jutustajad, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teksti alguses ja lõpus, raamivad teost. 4
erinevatel teemadel. Osad ülistavad vaimseid rõõme ja lõbusid, teised jällegi hoiatavad abielukaride eest ning kolmandad hoopis kõnelevad uskumustest ning jumalasulaste silmakirjalikkusest ja liiderlikkusest. Kogu teoses toimuvat võib võtta kokku lühida kirjeldusega. Nimelt räägib raamat ühiskonnast, mida ümbritsevad müstika ning õudsed ja tundmatud asjad. Kõik see ründab rahvast parasjagu siis, kui nad tunnevad rõõmu rahulikust elust. Novellides käsitletakse paljusid probleeme, mis on seotud varanduslik ebavõrdsusega, armuprobleemidega, valede ja kannatustega. Teos jutustab maapealse elu uutest väärtustest, mis on vastupidised endistele keskaja ideaalidele. Renessansiaja inimest iseloomustab teadmistejanu ning uurimise ja avastamise soov. Raamatus tõstetakse eriti esile armastust. Armastus on ülevamaid ja loomulikuimaid inimtundeid. Oma armastatu nimel näidatakse välja suuremeelsust, heldust ja ohvrivalmidust.
kompositsioonimeister pole kirjanik kunagi olnud, siis võib öelda, et K. A. Hindreyle pole tähtis novellide vorm, vaid nende psühholoogiline sisu. Kust tahes alustades jõuab ta ikka lõppu kord n-ö sirgjoones minnes, kord põigates siia-sinna ja ümberringi ekseldes. Hindrey vaatab ilma ja inimesi omaenese silmadega ja omaenese temperamendi läbi nii, et tulemus on huvitav, köitev, lausa põnev ka siis, kui me kõigega ei nõustu. K. A. Hindrey on läbi ja lõhki konservatiiv. Tema novellides on tähtsal kohal sündsus, kasvatus, traditsioon vastandudes mõistuse, loomulikkuse ja alasti tõega. Paljudes novellides on autor minajutustajana ise kohal. Sel juhul kasvabki novell autori hinnangutest teatavale inimtüübile, situatsioonile, probleemile, mida ta käsitleb sageli täiesti ootamatust vaatenurgast. See käsitelu on täis psühholoogilist eritlust, mis ei väsita ega lähe igavaks. Kuid autor asetavat ennast ainuõigena ümbruskonnast kõrgemale. Hindreylik tegelane on härra,
Armastus on tema loomingus ühendatud alati surmaga (armastus on tugevam kui surm; armastus võidab surma ära Orpheus ja Euridike). Kui poleks surma, siis ei oleks armastusel mingit erilist tähendust, sest just surm on see, mis muudab armastuse igaveseks mälestuseks, sest pärast surma ei olegi midagi muud, kui ainult mälestus. Inimesest saab mälestus ja tema nimest saab mälestus. Poe'l on surm eriti tähtis seetõttu, et see võimaldas tal oma novellides kajastada nõõvastavat olemis tahet. Kui ei oleks surma, ei olek õnnetunnet ega naudingut. Need mõlemad võrsuvad aga melanhooliast (masendus tundest, sügavast kurbusest). Poe jaoks oli kunsti põhireegel ILU, esteetiline maitse. Ja ta ütles, et kõige suurem, inimese hinge liigutav ilu tekib kurbusest, sest kurbus on seotud mälestusega kõik mälestused on kurvad. Õnn on hetkeline ja kuulub vähestele, õnne ei saa jagada, aga kurbus on kõikide ühisosa
Renessansiajastul oli kirikuelu väga halb ja segane. Inimestele suruti ristiusku ja selle reegleid peale, kuid vaimulikud ise käitusid vastupidiselt ja elasid vägagi ristiusu tõekspidamiste kohaselt keelatud elu. Nad himustasid liha ja võimu ning kasutasid väikseid poisse ära. See peegeldub hästi ka renessansiajastu kirjanduses. Üks renessansikirjanduse põhilisi tunnuseid on humaansus ja humanism. See külg esineb kõigis Boccaccio novellides ja on eriliselt esile tõstetud. Kirjanik ülistab maiseid rõõme, pilkab asketismi ja jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikkust. Viimane esineb eriti selles, kuidas vaimulikud ei pea lugu ristiusu reeglistest ja käituvad novellides läbivalt ebasündsalt. Juttudes on novellile kohaselt vähe tegelasi ja nende vahel tekivad sageli konfliktid, sageli tahetakse teist inimest usku vahetama sundida. Kõik tegelased soovivad head elu ja neile antakse nende patud andeks.
meenuvad näiteks Mari Saadi freudistlikud lapsepõlvenägemused, Valtoni unenäo- ja Vindi kujutlusmängud või ka Kivirähki teatraalne loomariigi personifitseerimine. Samal ajal on need oma siiruses just nagu "esimesed novellid", sellised, mida pole varem kirjutatud. Lugeja vajab siiski viiteid ja selles mõttes loovad mõisted nagu absurdism või sürrealism vähemalt mingi asjakohase häälestuse. Olulisem viide oleks siiski maagiline realism. Sest üldiselt ei aktualiseeru Heinsaare novellides mitte niivõrd iseäralikud tegelased ja veidrad süzheejoonised, vaid kogu kummaline reaalsusekujutus. Me viibime esimesest leheküljest kuni viimaseni selgesti "maagilises" reaalsuses. See on tõelus, kus kõik on elav, kõik piirid ületatavad ja kõik seosed võimalikud. Seejuures ei paku Heinsaar oma maailma välja kavala nihestusena, vaid loomuliku ja konkreetse reaalsusena. Pea igas palas leidub viiteid, et kummalised asjad sünnivad Eestis. Näiteks Tartu Supilinnas või Taageperas,
karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945).
E. A. Poe Edgar Allan Poe sündis Bostonis 19. jaanuaril 1809. aastal. Oma eluajal oli ta üks väljapaistvamaid kirjanikke õuduskirjanduse maailmas. Poe novellide puhul on tegemist klassikaliste, ehk suletud novellidega. Novellides on vähe tegelasi, üks keskne teema ja need lõpevad alati puändiga. Näiteks tema novelli „Reetlik süda“ tegelaste hulk on väike, keskseks teemaks on ühe vanamehe kotkasilm, mis ühte tegelast meeletult häirib, lugu lõppeb ootamatu mõrvaga. Autor käsitleb oma novellides paljusid erinevaid inimtüüpe ning nende iseloomuomadusi. Üheks läbivaks teemaks on inimeste südametunnistus ning sellest tulenevad vaimsed piinad.
Dekameron Raamatus on kokku 100 novelli, kuid isegi neist kümne lugemisel tekkis mul päris hea ülevaade tolleaegsest elust ja olust. Teosest võib järeldada, et üldiselt on levinud igasugused salatsemised, petmised ja vassimised. Peteti oma abikaasasi ja veedeti armukestega koos mõnusalt aega. Autor näitab, et inimeste iseloom ja käitumine ei käi alati kaasas tema staatusega. Autor kirjeldab oma novellides põhiliselt kahte liiki tegelasi, ühed on kõik väga omakasupüüdlikud ja suure võimuga, teised, aga olid targad, kavalad ja oskasid oma tarkust kasutades igasuguseid probleeme lahendada. Viimastest rääkis autor kui positiivsetest tegelastest. Tegelasi tabavad kohati igasugused erinevad saatuselöögid, millest mõnikord just kõige ausamal ja paremal viisil just välja ei tulda. Näiteks ühes novellis olnud Isand
Följetone viljeles Gailit kuni 20-ndate aastate keskpaigani. Tema vestelooming puudutas peamiselt kirjanduse, kunsti ja kultuurieluga seotud probleeme. Teise rühma Gailiti vesteloomingus moodustavad oma aja kultuuripoliitikat, erakondade väiklast omavahelist võitlust ja kodanliku riigiaparaadi bürokraatlikkust piitsutavad följetonid. Gailiti novelliloomingu põhiosa on valminud 1923 - 1927 ning avaldatud kahes kogus "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Neis novellides on selgesti tajutav 20-ndate aastate pettumusmeeleolu. 1928. aastal avaldas Gailit seitsmest novellist koosneva romaani "Toomas Nipernaadi". Selles tõi Gailit eesti kirjandusse täiesti uue kuju vagabundi ja romantilise seikleja. Kui Gailiti novellides ilmnes lootusetuse ja masenduse õhkkond, siis "Toomas Nipernaadis" on kirjanik püüdnud oma seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Romaani züseelise telje
· näidend ,,Maskeraad" · luuletus ,,Poeedi surm" · arreteerimine, Kaukaasia, sõda, vanaema LUULETUSED · ,,Mõtisklus", ,,Kodumaa", ,,Puri", ,,On ivag ja kurb" · kirjustanud umbes 400 luuletust, eluajal ilus 42 luuletust POEEMID · ,,Mtsõri", ,,Deemon"' ROMAAN · ,,Meie aja kangelane" kuulub juba realismi, säilitades kõik väärtusliku romantismist Küsimused 1. Miks võib ,,Meie aja kangelast" nimetada romaaniks novellides? 2. Koosta romaani eessõna kohta teeskava.(5 juhtmõtet, mis lähtuvad eessõnast) 3. Iseloomusta MAK ruumilist keskkonda. 4. Missuguse näite abil on kõige mõistlikum tõestada väide: ,,Petsorin põhjustab valu ja kannatusi." 5. Kas tahaksid olla Petsorini kaitja või süüdistaja?Miks? Vastused 1. MAK võib romaaniks novellides nimetada sellepärast, et seal on suhteliselt vähe tegelasi. Seee raamat koosneb kui mitmest väiksest jutust. 2
TOOMAS NIPERNAADI Teosest August Gailiti romaan 1928 Romaan novellides Toomasest Rändaja Unistaja Rännakud varakevadest hilissügiseni Nautija Tõi inimesed välja hallist argipäevast Fantaasiarikas seikleja Romantik Valed Lubadused Kõndis üle inimeste ,,AnneMari, armas, kas kuuled?"
Alati leidub inimesi, kes lahkust ning suuremeelsust ära kasutavad ning kui on juba selge, et kuskilt saab, siis istutakse jagajale päris kiiresti lihtsalt pähe. Et mitte liiga kibestunult kõlada, mainiksin siiski ära, et ma ei usu ainult nendesse kahte äärmusesse. Tark ja tubli inimene oskab elada ka ilma teistele liiga tegemata või ennast nöörida laskmata, aga ka selleks on tänapäeval vaja soodsaid eeltingimusi. Teisiti on kujutatud naisi novellides "Lodjavahi surm" ja "Armuleib". Esimeses on naine kannatanud mehe truudusetust ja kui ta lõpuks otsustab ka endapoolse truudusetusega kätte maksta, selgub, et ta on hiljaks jäänud. Kuigi osaliselt tundus see novell lausa kummitusjutuna, oli selles siiski palju õpetlikku. Ka seda saab siduda igasuguste erinevate elu keerdkäikudega. Oldi kannatatud liiga kaua ning oodatud nauding kättemaksust jäi tulemata. Inimene vastutab siiski enda eest ise
probleemid ning teeb sündmuse reaalsemaks, sest õnneliku lõpuga lood, ei ole alati kõige reaalsemad. Romantiliselt oskab Tuglas hästi kirjutada, vahel on teksti peidetud ka koomilisi situatsioone. Hästi oskab romantilist poolt seletada novell ,,Suveöö armastus". Sealses loos Maali ja Kusta armastavad teineteist, kuid erinevalt. Armastus on ikka mõistatus olnud, kunagi ei tea, kuidas ja mis ajel tunded tekivad. Metafoorsed sümbolid, mis peituvad Tuglase novellides, loovad igale tegelaskujule oma iseloomuomadused. Sümbolid teevad novellist aru saamise palju lihtsamaks, sest tegelasi on kujutatud võrdkujude abil ning nii tuleb silme ette kujutluspilt tegevustikust. Kui näiteks võtta novell ,,Popi ja Huhuu", siis seal on tegelasteks inimeste asemel koer ja ahv. Kirjanik on nende kaudu kirjeldanud kahe omapead jäänud olendi üksindust ja seotust, võimuvõitlust, peremeheigatsust, hirmu ja harjumist ning nende hävingut.
Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Ametniku surm"); 3)kasutab situatsiooni(räägitakse naljakas juhtum)-, aga ka karakterikoomikat(veider tegelane); 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tsehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat. 6) dialoog on oluline Ts novellides. 7) pinge kasv ei ole väline vaid inimese siseheitluslik. 8.) väikesed inimesed. 9) laps kui armas ja süütu olend. 10) novellid on väga detailsed.
Looming Friedebert Tuglas oli oma elu jooksul kirjandusega tihedalt seotud. Ta on kirjutanud proosat, tõlkinud tekste, uurinud keelt ja kritiseerinud teisi. Esimene lastejutt oli 1901.aastal ilmunud „Siil“ ja esimese raamatuna ilmus novell „Hingemaa“. 2.1 Proosa 5 Tuglas on eelkõige tuntud novellikirjanik. Teda võib pidada Eesti uusromantilise novellisüsteemi loojana. Päris tihti räägitakse nendes novellides armastusest. Novellides „Suveöö armastus“ ja „Toome helbed“ kirjutab Tuglas armastusest eri vaatepunktidest. Tuglase kaks kõige tähtsamat romaani on „Felix Ormisson“ ,mis ilmus aastal 1915 ja „Väike Illimar“, mis ilmus aastal 1937. „Felix Ormisson“ peegeldab ajajärgu vastuolusid. „Väike Illimar“ on realistlik romaan, mis kujutab tema lapsepõlve. Emigratsioonis olles reisis Tuglas palju, kirjutas reisikirjad „Teekond
- Anton Hansen Tammsaare ,,Varjundid" · Uus romantism- impressionismi ja sümbolismi segu Sümbolism: · Tekkis Prantsusmaal 19. saj 80ndatel · Nähtava maailma taga on nähtamatu ideede maailm - Kahe maailma vahel kasutati sümboleid · Kirjanduses hakati erinevaid sõnu kasutama sümbolitena - Tol ajal oli ankur lootuse sümbol, vikat surma sümbol · Kasutati palju metafoore · Luules kasutati palju sümboleid · Novellides oli palju sümboleid - Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" (räägib võimust, mitte koerast) - Marie Underi luules - Aleksandr Blok (venelane) - Arthur Rimbaud (prantslane) - Paul Verlaine
PROOSAKIRJANDUS Friedebert Tuglas- novellid August Gailit- romaan novellides „Toomas Nipernaadi“ (1928) Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika:
August Gailiti elu ja looming August Gailit sündis Valgamaal. Õppis läti kihelkonna- ja linnakoolis ning Tartu linnakooli). Peale õpinguid kolis Gailit 1911. aastal Riiga, kus asus tööle ajakirjanikuna. Enne seda avaldas oma esimese teose, jutustus ,,Kui päike läheb looja". Võttis aktiivselt osa Siuru tegevusest. 1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Hoogustub tunduvalt ka Gailiti kirjavahetus Fr. Tuglasega. 1928. aastal ilmus Gailiti tuntuim romaan novellides- ,,Toomas Nipernaadi". See toob Eesti kirjandusse täiesti uue tegelaskuju- vagabundi ja romantilise seikleja. Aastatel 1932-1934 oli August Gailit ,,Vanemuise" direktor. Enne emigreerumist Rootsi 19...
Autorist August Gailit (18911960) oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Gailiti novellistikas on kaks voljakat perioodi. "Siuru"aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". 1920. aastatel jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad" Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus
peab iga inimene ise tööd ja vaeva nägema, kui ei taheta jääda nö tavaliseks inimeseks. "Ametniku surm" ja "Paks ja peenike" Väikese inimese teema Tsehhov toob loomingus sisse "väikese inimese" kui tühise, inimese teema. Väikest inimene on iseloomult harimatu ja argpüks, põhitunnuseks oleks inimväärikuse täielik puudumine ja alandlik pugejalikkus "kõrgemate" ees. Selline teema leidub novellides ,,Ametniku surm" ja ,,Paks ja peenike". ,,Ametniku surm" väikeametnik aevastab teatris, kogemata pritsib sülge ees istuva kindrali kiilaspeale. Seejärel hakkab lakkamatult vabandama, läheb talle isegi koju järgi. Kindrali meelest on see pisiasi, kuid väikeametnik sureb ahastusest, sest on kõrget inimest solvanud. (lk.17) ,,Paks ja peenike" kaks vana sõpra saavad kokku. Paks teatab, et on jõudnud elus heale järjele
karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945).
· "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" · "Michelsoni immatrikuleerimine" · "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. · Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED Neljaköiteline ajalooline romaan "Kolme katku vahel". Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd.
"Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" "Michelsoni immatrikuleerimine" "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED Neljaköiteline ajalooline romaan "Kolme katku vahel". Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd.
"Mort" Terry Pratchett Teismelisena oli Mort'il isikupära ja temperamenti, see tegi ta sobimatuks oma pere põllumajandusärisse. Mort'i isa arvates Mort mõtles liiga palju, see tegevus muutis tema arvates võimatuks saavutada midagi praktilist. Aga ikkagi viis tema isa teda kohalikule töölaadale, lootes, et Mort saab mõnele oskustöölisele õpipoisiks. Ning mitte ainult ei paku talle tööd, vaid muudab ka tema poja kalduvuse mõelda, kellegi teise probleemiks. Laadal ei olnud Mort'il alguses üldse vedamist, aga enne kui kell lõi keskööd, saabus mees mustas keebis oma valgel hobusel ja ütles, et otsib noort meest teda abistama oma töö juures ja valis endale appi Mort'i. See mees osutus Surmaks ja andis Mort'ile teadmisi hingede teisse ilma viimiseks (kuigi tema isa arvas, et Mort'ist saab surnumatja). Mina arvan, et Surm valis Mort'i sellepärast, et sõna "Mort" tähendab...
võideldes; terviseprobleemid olid suuresti seotud rasvumisega. Ta suri Cerdaldos 21. detsembril 1375. Looming Boccaccio loominguline tegevus algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" ('kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Eesti keeles on ilmunud ka Boccaccio romaan "Madonna Fiammetta eleegia" (tõlkinud Lauri Pilter, 2014). Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Boccaccio (film 1920) "Boccaccio", tuntud ka kui "Boccaccio armuööd"
Novell • Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. • Novelližanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Giovanni Boccaccio. 16. juuni 1313 – 21. detsember 1375 Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameroni" ("Decamerone"; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349– 1353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust. Tuntuid novellimeistrid • August Gailit • Nikolai Gogol • Franz Kafka • August Mälk • Edgar Allan Poe • Anton Tšehhov • Friedebert Tuglas • Peet Vallak • Arvo Valton Hümn • on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. • 19
Kulminatsioon: Gurov läheb linna, kus Anna elab ning läheneb talle teatris. Puänt: Anna hakkab vahetevahel Moskvas käima, et Guroviga kohtuda. *absurdne kaksikelu MIS JUHTUS? Kõik see, mis oli Gurovile oluline, vajalik ja milles ta oli siiras see pidi toimuma varjul; see aga mis oli talle vastumeelne, võlts kõik see oli nähtaval. (Kõrge moraaliga inimesest saab armastuse vang.) KOKKUVÕTE Millised ühisjooned on tegelastel Tsehhovi novellides? Vastus: Tegelasteks on tavalised inimesed kolleegiumiregistraator, gümnasistid, doktor, loomaarst, gümnaasiumiõpetaja. Ka põhitegevuskohad on tavalised kellegi kodus, külas, puhkepaigas. Kõigis novellides oli keegi, kelle soov täitus. "Rõõmus" Dmitri sai kuulsaks (oma arvates vähemalt), "Jonõtsis" Jekaterina soov minna konservatooriumi täitus (mis sellest, et ta
keskaegsete elunormide üle ja ülistab armastust, andmata õigustust majanduslikel kaalutlustel sõlmitud sundabieludele. ,,Dekameroni" saja novelli peategelasteks on erinevate ühiskonnakihtide esindajad ja ka nende arusaam moraalist on mitmekesine. Teoses on koomilisi lugusid alama astme kleerikutest, kaupmeestest, jõukatest linnakodanikest, talupoegadest ja õukondlastest. Ei puudu ka traagika, Boccaccio puudutab ka õnnetute armastajate kurbi saatuseid. Novellides väärtustatakse nutikust ja teravmeelsust, naeruvääristatakse armukadedaid, ihneid ja rumalaid. Boccaccio kujutab värvikalt kavalaid armukesi, juhme talupoegi ja leidlikke vembumehi. Pilke objektiks on ka vaimulikud, keda kirjanik ilmselgelt põlgab. Boccaccio ülistab eelkõige armastust ja elurõõmu, imetleb terast mõistust, säästmata pilkest rumalaid ja silmakirjatsejaid. Siiski ei saa alati pahelised inimesed karistada ja ka üllad ning ausad
Zenja- elurõõmus tütarlaps, nautis teha lihtsaid asju, sõbralik, avameelne. Liidia- tegeles paljude asjadega, meeldis teisi aidata. Haigla kirjeldus- Maja väljastpoolt oleks justkui mahajäetud: korsten pooleldi varisenud, katus on roostetanud ja maja krohvist on jäänud alles ainult jäljed. Majas sees on kõik must ning räpane, voodid on põranda külge kinnitatud, laed on mustad ning põrandad on pinnused. Vutlarlus tähendab eraklust, inimene on justkui omas mullis. Tsehhovi novellides on vähene rõhk armastusel. Tsehhovi teoste tegelasteks on väikesed inimesed, keda iseloomustavad inimväärikuse puudumine, egoistlikus, matslikus ning piiratud silmaring. Oli teatud piirini valikuvabadus, kuna inimesed pidid elama ühiskonna reeglite järgi, (nt. palat nr6)
Tähtis roll oli kloostritel, millest said omamoodi kultuurikeskused. Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3. Boccaccio 'Dekameron'. Teose üldiseloomustus. Milline on sisu? Tähtsus. Boccaccio peateos on 'Dekameron' (raamjutustus, mis koosneb sajast novellist). Kümnel päeval räägiti kümme lugu, kokku 100 lugu. Põhiteemaks on armastus ja erootika, räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, pilkab rumalust ja liiderlikkust, ülistab armastust ja elurõõmu. 4.Novelli mõiste. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt ehk ootamatu lõpp. 5. Kolme keskaja eepose pealkiri ja millest seal kirjutati. Vene eepos: ''Lugu Igori sõjaretkest''. Eepos räägib noore valitseja Igori sõjaretkest, kaotusest ja põgenemisest. Prantsuse rahvaeepos: ,,Rolandi laul''
· Sureb 05 november 1960 ja on maetud Rootsi Örebro põhjakalmistule. Looming · Oma trüki debüüdi tegi ta 1909 aastal esimese raamatuna ilmus jutstus ,,Kui päike läheb looja". · 1914 kirjutas romaani ,,Muinasmaa" · Kirjandusliku rühmituse ,,SIURU" koos H. Visnapuuga. · 1924 ilmub romaan ,,Purpurne surm" · 1926 ilmub novellikogu ,,Vastu hommikut" · 1927 novellikogu ,,Ristisõitjad" · 1928 ilmub romaan 7 novellides ,,Toomas Nipernaadi" + · - Romaani keskne tegelane on romantilise hulkurina esinev kirjanik, kes vastandab end kõigele argipäevasele ja omakasu püüdlikusele. · - Gailit jälgib oma teoses koos peategelasega inimlikku väiklust, upsakust, rumalust ja omakasupüüdlikust. · - Nipernaadit võib nimetada suurepäraseks ümberkehastujaks kord on maamõõtja, sookuivendaja, pärlipüüdja ja siis jälle ühe talu sulane.
Novellide tunnustest olid esindatud veel tihe sündmustik ning piiratud tegelaste arv. Novellist ,,Rõõm" tuleb välja, et alamklassi inimestel eneseväärikus puudub ning tihti soovivad nad olla tähtsamad, kui nad tegelikult on. Samuti ka novellidest ,,Ametniku surm" ja ,,Paks ja peenike" rõhutavad väikekodanlusele ja ka inimväärikuse puudumisele, sest kummardatakse ning peotakse kõrgema klassi ees. Enamasti kasutab autor rohkem allteksti kui tegelase kõnet. Tema novellides on segatud tihti koomilisus ja traagilisus. Väga palju kasutab autor ära ka sotsiaalset elu ehk elu pahesid ja probleeme. Näiteks novellist ,,Kurbus" tuli välja, et suurlinna inimeste elu on väga üksildane. Tsehhovi novellide tegelased olid enamasti venelased ning tegevuskoht oli Venemaal. Alguses neid novelle lugedes jäi mulle mulje, et need on kõik väga keerulised ning nendest aru saamine on peaaegu võimatu. Kui ma aga paar novelli uuesti
praegusest ajast. 2. Mida saad teada elu-olu ja inimeste kohta 15. sajandi Itaalias? 15. sajandit Itaalias võib lugeda väga armastussuhete rohkeks. Paljudel ebiellunud inimestel olid armukesed. Rikkal ühiskonnal läks väga hästi, kuigi ega ei saa väita, et vaesemad inimesed ei osanud endale mingit moodi rohkem raha majja tuua. 3. Kõik 10 novelli jutustavad üsna sarnastest probleemidest, nimeta, mis on Sinu arvates need ühiskondlikud, inimlikud või isiklikud pahed, mida neis novellides käsitletakse. Ühiskond oli väga värvikirev. Paljud olid rikkad, osad vaesemad. Mõned inimesed olid väga naiivsed, teised aga ei usaldanud kedagi peale enese. Rohkesti kirgi, mis köeti ülesse. Arvan, et seda jutustust võib tõesi kokku võtta sõnadega: armastus, kirg ja kavalus. 4. Kõik novellid on ühel või teisel moel õpetlikud. Nimeta vähemalt kolm asja, mida peaks lugeja nö autori arvates õppima, milliseid vigu vältima? 1
saavutas Merimee tuntuse.Nagu romantikule kohane,debüteeris ta skandaalselt kasutades väljamõeldud autori nime Järgmises teos ,,Guzla ehk Valimik Illüüria luulet" sisaldas valdavalt Merimee enda loodud lõunaslaavi rahvalaulude ,,tõlkeid" Merimee järgmised teosedromaanid ,,Jacquerie,, ja ,,Charles IX valitsemise kroonika,,1572.a Pärtliööst valmistasid ette zanrimuudatust.Põhizanriks sai novell. Novellides "Etruski vaas", "Kahekordne eksitus" , "Arsene Guillot" hukkuvad kangelased armastuse pärast. Mérimée kirjutas ka eksootilie ainestikuga jutte "Tamango" käsitleb neegerorjade mässu ja osutab tsivilisatsiooni pahadele. "Mateo Falcone" räägib korsiklaste kommetest ning "Colomba" veritasust korsika moodi "Lokis" põhineb leedu rahvamuistendeil Novell "Carmen" on Hispaania aineline lugu vabadusest ja armastusest. Caremenis nagu ka teistes Mérimée
ning lahkub teadmata suunas, pärast seda pidid „Popi ja Huhuu“ saama ise hakkama, novellid- „Siil“ ja „Popi ja Huhuu“ ,novelle iseloomustab-uusromantilised, naudingud, detailipaljusus, 8. Proosa 1920-40-psühholoogiline realistlik romaan (K.Ristikivi-„Tuli ja raud“); ajalooline romaan (M. Metsanurk- „Ümera jõgi“);rannaromaan (A.Mälk-„Õitsev meri“);aguliromaan (O.Luts-„Tagahoovis“ ;romaan novellides (A.Gailit-„Toomas Nipernaadi“ 9. A.H.Tammsaare sündis Järvamaal, lõpetas Treffneri ja lõpetamata õigusteadus, reisis Kaukaasiasse, kuna haigestus tuberkuloosi, romaanid-„Kõrboja peremees“,“Tõde ja õigus“, „Elu ja armastus“
Kunstnik ja kirjanik Aleksander Tassa osales kaastööga juba Noor-Eesti väljaannetes, kuid tema raamatud ilmusid hiljem. Ta on kirjutanud omapärasedi muinasjutu- ja legendilaadseid novelle (kogud "Nõjasõrmus" ja "Hõbelinik"). Tassa oli Siuru liikmete lähedane mõttekaaslane ning kuulus Tarapita rühmitusse. Siuru ja Tarapita ilmet kujundas rohkem luule, ent proosaski valitses endiselt uusromantism. Tuglase ja Tassa kõrval tõusis esile noor August Gailit. Tema varasemates novellides on küll tunda Tuglase mõju, kuid Gailiti novellid on mängulisemad, meeleolult kirevamad, impressionistlikumad. Uusromantilisele proosale on iseloomulikud lühizanrid, eeskätt novell. Olulisel kohal on lüüriline esitluslaad, mida kõige puhtamal kujul esindab laast ehk miniatuur. Väljapaistvamad on Tuglase "Liivakell" ja Tammsaare "Poiss ja liblik". Friedebert Tuglase kõrval esindavad rühmituste aja proosat eriti ilmekalt Jaan Oks ja Oskar Luts, kumbki talle eriomasel viisil.
August Gailit ( 9. jaanuar 1891 5. november 1960) Taust · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal, üles kasvas Laatre mõisas · Isa oli lätlasest puusepp, ema Koiva taga asuvast Vana- Annemõisast. · Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri · Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, pere valdas vabal ka eesti keelt. Haridustee · 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli. · Valga linnakool, kuid ei lõpetanud seda · 19051907 käis Tartu linnakoolis, mille jättis samuti pooleli. · Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi juures eratunde ladina keeles ja üliõpilase Czapkovski juures kirjanduses ja teistes ainetes. · Ebasta...
Retsensioon ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit "Toomas Nipernaadi" on August Gailiti 1928. aastal ilmunud ränduriromaan, "romaan novellides". Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on rändur, vagabund ning võõraste naiste meelitaja ja narritaja. Peategelane jagab lubadusi, kuid nende täideviimine ei paista teda eriliselt huvitavat. Siin kohal tundub, et kirjanik August Gailit on loonud naistele ideaalmehe ning meestele idooli. Kuid mis me õige Toomas Nipernaadis kui inimesest teame? Ei saa öelda, et ta oli vaba, pigem oli tegemist vangistusest pääsenud inimesega. Talv, külm ja masendav aastaaeg, hoidis Niperaadit kinni. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Naistega olid Nipernaadil samuti...
,,Dekameron" Selle teose novellides jutustatakse keskajal paika pidanud kommetest, traditsioonidest ning mida austati või trotsiti. Kõik need tõed on põimitud sobivalt huvitavade juttude vahele ning uusi ja huvitavaid fakte leidub sealt kõigile. Inimeste elus mängis väga suurt rolli usk. Kuna tollal olid enamus usklikud, võidi sinu religiooni pärast sind eri piirkondades väga isesuguselt kohelda. Selline ülemaailmne fanatism lõi rahvastele minu meelest tühiseid lootusi, illusioone ning tekitas palju konflikte
Anton Tsehhov Kolm novelli Oma retsensioonis võrdlen kolme Anton Tsehhovi novelli milleks on ,,Kirsiaed", ,,Daam koerakesega" ja ,,Paks ja peenike". Oma novellides Tsehhov naeruvääristab inimesi. Ta naljatleb inimeste pahede üle ning näitab mismoodi need võivad iseendile kätte maksta. Ta rõhutab, et ka vaesetest ja tagakiusatutest võivad saada rikkad ming võimsad tegelased. Novellis ,,Kirsiaed" toob Tsehhov esile inimese sellise pahe nagu rahaahnus ning näitab, et ka lihtinimesele võib õnn naeratada. Mõisaproua Ljubov Andrejevna on pärit rikkast perekonnast. Tal on kõik olemas, kuid siis ta armub ning tema armastatu röövib ta paljaks
situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945).
rongil, sõjajärgne periood, valitseb siiski kommunism. Mainitakse raadiovestlusi ühiskondlik- poliitilistel teemadel. Detailsed ühiskonna kirjeldused puuduvad, kapitalistliku läänelikku ühiskonda tajuda ei saa. Kosmopliitsus, tollid, piirivalve. Ungari herned, loterii, jackpot, raha eest saab kõike, Markist saab Maria. Postmodernistlik maailm on täitsa olemas. Tekstitasandil aga leidub postmodernistlikke jooni rohkesti. Alustades juba sellest, et novellides kohtab tihti autori ja tegelaste vaatepunktide vaheldumist, tihti ei saa päris täpselt aru, kas tegemist on tegelase või hoopis autori jutustajapositsiooniga, ja mina tõmbasin minategelase ja autri vahele võrdusmärgi (minategelane-autor). Ning isegi kui jutustaja ise osaline ei ole, tuletab ta ennast märkuste kaudu alatimeelde või hüppab ootamatult kusagilt välja. Jutustaja pöördub tihti lugeja poole, kas siis loo
poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Ning kui toetuda Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. 1920ndatel aastate lõpu poole jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad", kus väheneb fantastilisus ja grotesk võrreldes varasemate teostega. A. Gailit läheneb realistlikule kirjutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilisi sümbolistlikust põhialusest. Neis novellides on selgesti tajutav 20-ndate aastate pettumusmeeleolu vastikust ja masendavast maailmast. Kuna neil aastatel viibis Gailit perekonnaga välismaal, siis ma arvan, et just sealt sai ta oma inspiratsiooni väljendamaks pettumusmeeleolu. Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb 20ndatesse aastatesse. Paremik sellest on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" ning "Aja grimassid". A. Gailiti vestelooming käsitleb peamiselt kirjandus-, kunsti ja kultuurielu probleeme. Ühes oma
Kirjanduse KT Euroopa valgustusajastu Euroopa valgustusajastu-18.saj. Valgustuskirjandus- Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal; tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole varajases romantismis, sest valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele. Siiski tõi huvi inimese tundeelu ja looduse vastu sentimentalistliku suuna inglise luulesse. VOLTARIE filosoofiline jutustus- Candide ehk Optimism. Mille poolest erineb ROSSEAU teistest-ta heidab väljakutse kehtivale moraalile ja kaitseb inimese loomulikke õigusi. Ingli...
August Gailiti ,,Ekke Moor" Retsensioon August Gailiti romaan novellides ,,Ekke Moor" jutustab rannaküla poisist Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamatu alapealkiri võiks olla ,,Teekond lahtiste allikate juurde", sest just neid läheb Ekke Moor laia maailma otsima ning lahkub oma kodukülast Ingelandist. Ekke Moor on noor ja uljas poiss ning oma kodukülas peetakse teda logardiks, kes külastab öösiti erinevaid neidusid ning vedeleb rannas niisama ega abista oma ema Neenut. Neenu on
fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas. • Valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" ja "Purpurne surm" ning novellikogud "Saatana karussell" ja "Rändavad rüütlid"). • Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid"). • 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). • Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Gailit, August - tema romaani "Toomas Nipernaadi järgi tehtava mängufilimi võtetelt • Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri", "Ekke Moor" ja "Leegitsev süda". • Romaanis "Üle rahutu vee" ja mitut proosažanri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
