kuuldavale sõjahüüatusi. Kreetal sai selline sõjatants traditsiooniks, levides hiljem ka teistesse hellenistlikesse maadesse. KUIDAS ZEUS JUMALAKS SAI? Kui Zeus kasvas suuremaks tõusis jälle päevakorda vastuseis oma isa, Kronosega. Gaia oli ennustanud, et nii nagu Kronos tõukas troonilt oma isa, tõukavad tema lapsed troonilt tema ja see läks ka täide. Hetk, mil Kronos oli Gaia rohtude mõju all ja oksendas oma lapsi välja, andis Zeusile hea võimaluse rünnata. 10 aastat vältas sõda Zeusi ning Kronose vahel, viimasel abiks ka titaanid. Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised, kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud.
Prometheus on üks titaanidest. Zeus saatis enamus titaaane tartarusse (allmaailma) et karistada neid selle eest et nad tema vastu võitlesid titanomahhias, aga kuna prometheus oli teise generatsiooni titaaan, kes ei pooldanud oma onusid ja tädisid siis zeus halastas tema peale. Ta tahtis et promethes looks inimese maast ja veest, mida ta ka tegi. Kuid selle käigus hakkasid inimesed talle meeldima. Zeusile aga ei meeldinud ja ta ei tahtnud et inimesed saaksid võimu eriti tule üle. Prometheus aga hoolis inimestest nii et ta varastas tuld zeusi välgust ja tõi selle inimestele. SELLEST KA TULI TEMA PEA KOHAL Sellega ei lõppenud prometheuse zeusi petmine. Kui inimesed rituaale pidasid, siis nad ohverdasid loomi jumalatele. Prometheus tegi nii, et ta jagas looma osad kahte, ühes oli härja liha ja sisikond , mis oli pakitud selle makku. Söögiks kõlbmatud kondid pani ta aga selle
Tempel. Piirkond? Kellele Iseloomustus? Perjood? pühendatud? Hera tempel Olümpias(Kreekas Herale ja zeusile. Dooria stiilis Peloponnesosel sammd, alguses Elises asuv olid sammbad kultuskoht), 7. puidust, hiljem sajandil ehitatud. kivist. Poseidoni tempel Ehitati 444-440 Oli pühendatud Poseidoni tempel eKr. Asus Poseidionile. oli Doorias stiilis
Kõik Kreeta jumalikud tõttasid lapsukesele toeks, kes nägi päevavalgust Dikte mäel. Kõik arvasid et just Zeusi käed vabastavad maailma ahelaist. Nümfid ja metsade drüaadid hoolitsesid lapsukese eest väga hästi. Kõik aga kartsid et Kronos võib kuulda lapse nuttu, seepärast alati kui pisike nutma hakkas tegid Kureedid niipalju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle. Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat. Isegi mesilased tõid Zeusile iga päev oma imemagusat mett. Kits Amatheia tõi aga noorele jumalale kõige rohkem kasu. Ta armastas väikest Zeusi nagu oma tallekest. Ka Zeus armastas Amaltheiat väga. Ühel päeval murdis Zeus kogematta Amaltheia sarve. Oma teo heastamiseks muutis noor jumal murtud sarve küllussarveks-sellest voolas välja kõik mida hing ihaldas. Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Vapruses ja tarkuses ei old kedagi temaga võrdset. Ühel päeval rääkis Kotkas Zeusile Kronosest
varem allaneelatud lapsed. Väike Zeus kasvas üles Kreetal. Titaan Rhea ja Titaan Kronos Zeusi tee peajumalaks Kui Zeus kasvas suuremaks tõusis jälle päevakorda vastuseis oma isa, Kronosega. Gaia oli ennustanud, et nii nagu Kronos tõukas troonilt oma isa, tõukavad tema lapsed troonilt tema ja see läks ka täide. Hetk, mil Kronos oli Gaia rohtude mõju all ja oksendas oma lapsi välja, andis Zeusile hea võimaluse rünnata. 10 aastat vältas sõda Zeusi ning Kronose vahel, viimasel abiks ka titaanid. Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised, kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja
kokku ja tuues kuuldavale sõjahüüatusi. Kreetal sai selline sõjatants traditsiooniks, levides hiljem ka teistesse hellenistlikesse maadesse. Kui Zeus kasvas suuremaks tõusis jälle päevakorda vastuseis oma isa, Kronosega. Gaia oli ennustanud, et nii nagu Kronos tõukas troonilt oma isa, tõukavad tema lapsed troonilt tema ja see läks ka täide. Hetk, mil Kronos oli Gaia rohtude mõju all ja oksendas oma lapsi välja, andis Zeusile hea võimaluse rünnata. 10 aastat vältas sõda Zeusi ning Kronose vahel, viimasel abiks ka titaanid. Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised, kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. (Hamlyn 1965: 106)
Toimus Marathoni lahing. Ateenas-orjanduslik demokraatia Sparta-aristokraatlik riik Klassikaline ajajärk Kreeka kultuuri kõrgaeg.Kasvab Ateena tätsus. Ateena tugevnemine viib vastuoludeni Spartaga. Hellenismi ajajärk Poliitiline killustatus põhjustab maj.languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) · Olümpiamängud 776 eKr Tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas.Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased (OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. · Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest
Toimus Marathoni lahing. Ateenas-orjanduslik demokraatia Sparta-aristokraatlik riik Klassikaline ajajärk Kreeka kultuuri kõrgaeg.Kasvab Ateena tätsus. Ateena tugevnemine viib vastuoludeni Spartaga. Hellenismi ajajärk Poliitiline killustatus põhjustab maj.languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) Olümpiamängud 776 eKr Tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas.Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased (OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal.
väga nägusaks tugevaks ja vapraks. Ühel päeval rääkis talle tark kotkas, et ta on Kronose poeg. Siis, kui Zeus oli kotkalt kuulnud oma isa kohutavadest tegudest otsustas ta Kronese jumalate seast kõrvaldada. Teda abistas titaan Okeanos, kes andis Zeusile nõu oma vennad vabastada. Okeanose tütar Metis segas võlujoogi, mis pani Kronose oksendama ning vennad pääsesid välja. Heitluseks Kronosega polnud võimalust enne, kui kõik täiskasvanuks saavad. Kui aeg oli käes, tulid Zeusile appi kõik jumalad ja kükloobid ning teda kaitses ka kitsenahast mantel, tänu millele oli ta surematu. Pärast üheksat aastat kestnud heitlust võitsid Ölumpose jumalad titaane. Titaanid aheldati kettidesse ja pandi Tartarose sügavikku. Selle kõige peale sai aga vihaseks Maa-ema, kes saatis hirmsa koletise Typhoni neid tapma. Zeus võitis tänu oma poja Hermesele ka tema ning Ölumpose jumalad asusid rahulikult elama Ölumposele.
Johann Wolfgang Goethe 1749 1832 Proosa `'noore Wertheri kannatused'' (1774) `'Wilhelm Meisteri õpiaastad'' (1796) Wilhelm Meisteri rännuaastat'' (1829) `'Luule ja tõde'' nelja osaline autobiograafiline romaan üks autobiograafiliste tipp teoseid (1811 1839) `'reisikirjad'', `'itaaliareis`', `'kirjad Sweitsist''. Draamad 1771 `'Götz von Berlichingen'' (16. Saj talupegade sõda Saksamaal) 1773 `'prometheus'' (nimitegelane ei allu Zeusile, vaid kuulutab oma sõprust inimestele ja tööle) 1787 `'Egmont'' 1790 `'torguato Tasso'' 1787 `' Iphigenia Taurises''
...............................4 1.4 Asklepiosi õpetus.....................................................................................5 1.5 Okyrhoeli enestes....................................................................................5 1.6 Anne eluärratamiseks...............................................................................5 1.7 Asklepiose surm.....................................................................................5 1.8 Kättemaks Zeusile...................................................................................6 2 PÜHENDUS PAIGAD JA SÜMBOLID 1.1 Asklepiosi sümbolid................................................................................7 1.2 Epidaurose pühamuid..............................................................................8 1.3 Pühauni...............................................................................................8 KOKKUVÕTE.....................................
rasket võitlust tõuganud võimult oma isa ning paisanud ta Tartarosse koos talle appitulnud titaanidega. Võit ei oleks olnud võimalik ilma hekatonheirideta, kes suutsid visata üheaegselt kolmsada kivi, ja ilma kükloopideta, kellele Zeus võlgnes tänu välgu ja müristamise eest. Aga Zeusi võim oli ohus veel ka pärast seda, sest ta pidi võitlema gigantidega ja sajapealise koletise Typhoniga maailma valitsemise pärast, mis oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele. Zeusil oli taevas, Poseidonil meri ja Hadesel allilm. (G. Fink 2000 : 285, 286) Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. (Wikipedia, Zeus) 2. ZEUSI ABIELUD JA JÄRELTULIJAD Zeusi esimene abikaasa oli Metis, ,,kes teadis kõige rohkem kõigist jumalaist ja surelikest inimestest". Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia
· Tema valitses titaanide üle. · Et säilitada oma võimu jumalate üle, neelas Kronos oma lapsed alla niipea kui nad olid sündinud · Rhea päästis Zeusi kes võttiski Kronoselt võimu üle · Okeanos jõgi mis vanade kreeklaste arust pidi voolama ümber maa · Jõed ja okeaniinid olid tema lapsed Titaanid · Hyperion valguse jumal, Theia abikaasa · Lapetos · Koios oli Phoibe abikaasa · Kreios · Mnemosyne tähistab mälu, sünnitas Zeusile 9 muusat (kaitsejumalannad) · Rhea oli Kronose õde ja abikaasa nende poeg oli Zeus · Tethys-e ja okeanos-e lapsed olid jõed ja okeaiinid · Themis Zeusi abikaasa, hooride(aastaaegade jumalannad) ja moirade(saatuse jumalannad) ema
allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savipotti- ühes kõik hea, teises halb. Sealt läkitas zeus inimestele head ja halba Zeusi 3 tütart: saatusejumalannad Klotho ketras inimese elulõnga ja määras, kui kaua keegi elab Lachesis võttis kinnisilmi loosi, mis surelikele osaks pidi saama Atropos märkis 2 teise õe otsused üles Fortuna - hea õnne ja küllusejumalanna, käes oli tal Amaltheia sarv (kits, kellelt Zeus selle
Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma. See sündis järgnevalt: kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks. Tulejumal toimiski nii ja Zeusi peast astus välja täiskasvanud täies relvastuses Athena. Olümplaste hulka arvati ka Zeusi ja titaanitar Maia poeg HERMES, reisikaabut ja tiivulisi sandaale kandev välejalgne käskjalg. Titaanitar Leto sünnitas Zeusile kaksikud - APOLLONI ja ARTEMISE. Mõlemast said tähtsad Olümpose jumalad: Apollonist valguse- ja päikesejumal, tema kaksikõest aga jahi- ja loodusjumalanna. Koos nendega saame olümplaste arvuks 12. Kordamise mõttes on igati hea nende 12 peajumala nimed ning ka funktsioonid meelde tuletada. Kuna aga Vana-Roomas samastati juba 3. saj. e. Kr. enamikku rooma jumalusi kreeka omadega, meenutame ka nende rooma vastete nimesid. Nii on hea kunstiteoseid lihtsam mõista. Need 12 peajumalust on:
Kõige kuulsam neist (Kuldne) Mükeene. Herakles, Achilleus (Achilleuse kand). Paljud kangelased hukkusid Teebas, võideldes kuningas Oidipuse vara pärast ja Trooja müüride all (Kreeka eeposed Achilleus ja Odysseia). Kangelastega lõppesid ka müütilised ajastud. 5. sugupõlv tänapäeva inimsugu. Lõi Zeus. Raudsed töömehed. See sugupõlv elab tänapäevani... 4. Veeuputus Lyckaon, võimas kuningas, ehitas esimese Kreeka linna ja pühendas selle Zeusile. Korraldas esimesed Zeusi auks korraldatud Lyckaioni mängud (alus olümpiamängudele). Pandi alus hundisoole, sest ,,lykoi" tähendab hunti. Külalislahkust ühel hetkel enam ei olnud, sportlasi ei võõrustatud ning Zeus vihastas. Zeusi tahtel ujutai kõik veega üle. Prometheus hoiatas oma poega Deukalionit veeuputuse eest ja õpetas, mida ta peab tegema. Deukalion ehitas suure laeva, kuhu läksid tema ise,
Kuldvillak ja Argonaudid 1 Kuldvillak oli vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk Argonautideks nimetati meeskonda, mis purjetas laevaga ,,Argo" kuldvillakut otsima 2 ·Boiootias asuva Orchomenose valitseja Athamas jättis oma naise Nephele maha Boiootia pealinna Teeba printsessi Ino pärast. Naise ajas minema, kuid kaksikud Phiroxe ja Helle jättis endale. ·Ino vihkas oma kasulapsi ning tahtis neist lahti saada. 3 ·Hermes andis Nephelele jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. ·Jäär päästis lapsed ohvrialtari juures ära. ·Jäär lendas Egeuse mere kohal ning pillas Helle vette. Helle uppus ära. Seda merd hakati nimetama Helle mereks. 4 ·Jäär maandus Kolchises. ·Phrixos jäi Kolchisesse elam...
Kuldvillak Anastassia Larina 10. klass M illest lugu algas? Athamas, Orchomenuse linna valitseja valib endale naiseks pilvede jumalanna Nephelet. Naine sünnitab kaks last: Phrixuse (poiss) ja Hellet (tüdruk). Hiljem valitseja armub Inosesse (Teeba printsess, Kadmose ja Harmoonia tütar) ja hülgab oma esimest naist. Pärast Nephele lahkumist, põud tuli maa peale. Kasuema Ino vihkas oma kasulapsi ja tahtis neid tappa.( tal oli kaks last Melikertes ja Learchos) Ta oli väga kaval ja sundis oraklil ütlemas rahvale, et tuleb Phrixose jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma. Jäär Nephelen kuuldes seda, palus abi jumalatelt. Hermes andis talle jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. Kui Phrixos oli toodud ohvrialtari juurde, laskis Nephele jäära lahti. See tormas altari juurde, haaras ohvriks määratud poissi ja tema õe nin...
kasutab ta sõnni kuju, Iole lähenemiseks moondab ta end pilveks (õigemini küll kutsub esile pilve), oma kolmanda abikaasa Hera võidab ta endale käo kujul, kaunitar Ledale läheneb luigena. Ganymedese röövimine : Zeus võrgutas ja röövis kunginas Trosi poja, kauni Ganymedese. Selleks moondas ta end kotkaks. Ta tegi oma armastatu surematuks ja Ganymedes jäigi Olümposele jumalate veinikallajaks. Zeus võrgutas Leda, tulles tema juurde luigena, ning Leda sünnitas Zeusile poja Polydeukese ja tütre Helena, maailma kõige ilusama naise. Mõne legendi järgi olevat Leda munenud kaks muna, millest lapsed olevat koorunud. Tyndareosega sai Leda poja Kastori ning tütred Timandra, Phoebe, Philonoe ja Klytaimestra. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, nagu näiteks Letot ja Kallistos, võistlejaid ja isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi
Kreeka müüt Sisukokkuvõte: Jumalate valitseja Zeus oli kuulnud, et maa peal pole enam rahu ja inimesed ei oska käituda. Nii otsustas Zeus maa peale minna. Seal oli olukord isegi veel hullem, kui ta oli kuulnud. Mööda maad ringi jalutades jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Tema saabudes hakkasid Inimesed koheselt palvetama, kuid palees elanud kuningas ei uskunud seda ja mõtles, et paneb jumala kohe proovile. Ta pakkus Zeusile oma pantvangide ära küpsetatud liha, kuid Zeus sai sellest pettusest kohe aru. Ta vihastas ning pani pikselöögiga kogu palee põlema. Zeusi tahtel sai kuningas Lykaonist hunt. Seejärel pöördus Zeus taevasse tagasi ja pidas koos teiste jumalatega nõu. Nad otsustasid maale saata veeuputuse. Selles tuli Zeusile toeks ka tema vend Poseidon, kes omakorda kutsus appi teisi jõgedejumalaid. Nii tekitasid nad üheskoos maale veeuputuse.
andis siis kivi lapse asemel Kronose kätte. Too neelas kivi rahulolevalt alla. Laps, kes ellu jäi oli Zeus. Zeusi lapsepõlv Nümfid ja metsade drüaadid hellitasid vastsündinud jumalat erilise õrnusega. Ta magas kuldses hällis. Karta tuli ainult üht et Kronos võib kuulda lapse nuttu. Sellepärast alati kui Zeus nutma hakkas, lõid sõdalased oma mõõku vastu kilpe ja tegid nii palju kolinat, et see mattis enda alla lapse nutuhääle. Mesilased tõid Zeusile iga päev imemagusat mett. Püha kits Amaltheia andis talle oma piima ja ümbritses teda hella emaliku hoolega. Püha kits valvas teda ega lahkunud ta kõrvalt kunagi. Kõik metsloomad mängisid Zeusiga ning nümfid ja drüaadid tõid talle kauneid kingitusi. Tark kotkas tõi poisile nektarit joogiks. Zeusi noorukiiga Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Tarkuses ei olnud kedagi temaga võrdset. 55iis ühel päeval rääkis kotkas talle Kronosest.
kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks. Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus ise pigistas pilvi, et vihma sajaks.
ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks. Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus isa pigistas pilvi, et vihma sajaks.
Kunstis eelistati kas hiiglaslikke või hoopiski väga väikeseid kujutisi. Näiteks peetakse maailmaimeks 37 m kõrgust Rhodose kolossi, mis on päikesejumal Heliose pronkskuju, loodud Leukippose õpilase Charesi poolt. Umbes 3 m kõrgune oli 2. Saj eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju Samothrake Nike. Kuju väljendab veenvalt suurt võidujoovastust. 3. Saj eKr pidi Pergamoni linn võitlema sissetunginud keltidega. Seda sõda kajastab Zeusile pühendatud hiigelaltar, Pergamoni altar, mis püstitati 2. Saj alguses eKr. Selle külgedel oli 130 m pikkune ja 2,3 m kõrgune friis. Ajaloosündmust käsitletakse sellel lahinguna jumalate ja gigantide vahel. Reljeef on nii kõrge, et kujud peaagu eralduvad taustast. See teeb heleda- tumeda kontrastid väga suureks ja muudab kujutise rahutuks. Samalaadne teos on Lakooni grupp mis kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist ja jumalate saadetud madude poolt.
kohku ka millegi ees. Peale seda otsustas ta maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on aga veelgi hullem, kui ta arvanud. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Kõik said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama armu andmiseks, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see lihtrahvast teekäija on jumal. Ta tahtis Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma pantvangidest ära keeta ja siis üritada see sööta Zeusile sisse. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks tuli punaseks. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maad, vara ja muutis ta hundiks. Zeus läks tagasi taevasse ja rääkis teistele juhtunust. Seepärast tahtis ta karistada kõiki inimesi, tekitades maal veeuputuse. Ta palus abi oma vennalt Poseidonilt, kes andis käsu jõejumalatele, et nad voogudel üle kallaste tõusta laseksid. Zeus, taevaisa aga pigistas pilvi veest tühjaks.
Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna, kus kohtunikud kontrollisid nende vastavust nõuetele. Atleetide eritreening lõppes 57 km pikkuse jalgsirännakuga Olümpiasse. Seal ootas neid üksnes meestest koosnev arvukas rahvahulk. Kõikjale oli püstitatud telke ja müügiputkasid, kus kaupmehed pakkusid toidukraami ja käsitöösaadusi. Kõiki mängudele saabunuid peeti peajumala Zeusi külalisteks ja tema kaitse all olevateks. Seepärast korraldati mängude ajal ja eel Zeusile pühendatud pidulikke jumalateenistusi koos ohverdamisega. Mängud algasid piduliku rongkäiguga Zeusi altari juurde. Siin ohverdati peajumala parimad loomad ja võeti võistlejatelt ning kohtunikelt tõotus ausalt võistelda ja tulemusi mõõta. Järgnes võistlejate loosimine. Õhtul toimus suur pidusöök, kus põhitoiduks oli ohvriloomade liha. Zeusi altarile tehtud tules põletati ära loomade sõrad ja sabad. Usuti, et nendest taeva poole tõusev suits on Olümpose jumalatele eriti
ei karda midagi ning ei kohku ka millegi ees. Peale seda otsustas ta maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on aga veelgi hullem, kui ta arvanud. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaonipalee juurde. Kõik said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama armu andmiseks, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see lihtrahvast teekäija on jumal. Ta tahtis Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma pantvangidest ära keeta ja siis üritada see sööta Zeusile sisse. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks tuli punaseks. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maad, vara ja muutis ta hundiks. Zeus läks tagasi taevasse ja rääkis teistele juhtunust. Seepärast tahtis ta karistada kõiki inimesi, tekitades maal veeuputuse. Ta palus abi oma vennalt Poseidonilt, kes andis käsu jõejumalatele, et nad voogudel üle kallaste tõusta laseksid. Zeus, taevaisa aga pigistas pilvi veest tühjaks.
VI saj. keskel toimusid tugevad maavärinad, mis katsid Olümpa varemetevälja 5-7 m. paksuse mullakihiga. Mängude korraldus Olümpiamängude ajal pidi valitsema ülekreekaline rahu - sõdimine sellel ajal oli keelatud. Osavõtjad pidid enne mänge 10 kuud treenima kodus ja 30 päeva enne mänge Elises. Mängude pealtvaatajateks võisid olla ainult mehed naistele oli seal viibimine surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Mängude eel ja ajal toimusid Zeusile pühendatud pidulikud jumalateenistused ning ohverdamised Olümpiamängud kestsid 5 päeva. Olümpia välimus Olümpias asus Kreeka suurim staadion 212 m pikk ja 31 m lai. See mahutas algul 20 000 pealtvaatajat, hiljem 40 000 vaatajat. Võistlusi vaadati püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud.
Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeusi otsene sümbol on valitsuskepp, piksenool või kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet (Püha tamm, mis asub Epeirose maakonnas. Tamm on pühendatud jumalal Zeusile ning arvatakse, et läbi lehtede sahina jumal kõnetab inimesi). (http://greekgodsandgoddesses.net/gods/zeus/) Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu
Artemis, Apolloni kaksikõde ning jahi, metsa ja metsloomade jumalanna. Artemise ja Apolloni päritolu pole kindel, peetakse neid tavaliselt Zeusi ja Leto lasteks. Tänu sellele kannatasid nad Hera tagakiusamise all. Üks legend räägib, kuidas Artemis aitas kättemaksuks Hera vaenulikuse eest Apollonil tappa madu Python, kes nagu räägiti kuulus Herale. Artemise metsikus on ilmne mitmes müüdis. Kui Artemise lemmikkaaskondlane nümf Kalisto Zeusile lapse sünnitas, sattus Artemis tema süütuse kaotamise tõttu ravu ja muutis nümfi karuks ja kihutas ta nooltega minema. Artemise metsikus ja karmus tegid temast ohtliku jumalanna. Tema soosingut püüti võita arvukate loomade ohverdamisega. Aphrodite oli Kreeka armastuse, ilu ja viljakuse jumalanna. Kord olevat titaan Kronos ära lõignud oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kuhu see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust sirgus täiskasvanud Aphrodite
silmapaistvamate tulemusteni. Erinevusi oli ka usus. Kui kreeklased uskusid ainult jumalatesse, siis roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Teiste jõudude kõrval austasid nad ka antropomorforseid jumalaid. Roomlastel oli palju jumalaid, mis vastasid kreeklaste omadele. Näiteks peajumal Jupiter vastas kreeklaste Zeusile. Jupiteri keskne pühamu asus Kapitooliumil nagu kreeklaste Zeusil oli Olümpose mägi. Hoonete kaunistamisel kasutati kreeka stile, kuid enamasti segatult, kohati jäi seejuures puudu kreeklastele omasest maitsest ja mõõdutundest. Roomlased olid väga lõbujanulised. Teatri jaoks ei otsinud nad sobivat küngast nagu kreeklased, vaid ehitasid eraldi hooned. Rooma skulptuur oli arhitektuuriga võrreldes vähem iseseisev. Kreekast
käitumineega teod ei tooks talle endale ja kaaskondlastelekannatusi ja hukatusi ? Sophlokese teos ,,Kuningas Oidipus " on hiljem peetud kõige täiuslikumaks selles zanriks. Tähtsal kohal on ka Homerose eeposed ,,Ilijas "ja ,,Odüsseia" Keekas saavad alguse Olümpiamängud ( 776 eKr). Kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Vana-Rooma aitas kaasa ristiusu levikule. Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe sektina ja sellest sai üks maailma levinumaid uske maailmas. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Rooma linna ehitati esimesed akveduktid. Pikkus ulatus kümnete kilomeeiriteni. Need hämmastavad oma praktilisuse ja iluga ka tänapäeva inimesi
Ta neelas alla kõik vastsündinud lapsed, vältimaks isa needuse tõekssaamist. Esialgu neelas ta alla Hera, Demeteri, Hestia, Hadese ja Poseidoni. Lõpuks ei kannatanud Rhea seda enam välja ning järgmise lapse sünnitas ta juba salaja Kreeta saarel, andes Kronosele allaneelamiseks hoopis kivi, Uus laps oli Zeus, kes oli tegelikult Dikte mäel. Zeusil olid sõbrad kits ja kotkas. Suuremaks saades rääkis kotkas Zeusile tema vendade/õdede saatusest. Zeus läks Okeanuse juurde abi paluma. Oma tütre abiga segasid nad taimedest kokku joogi, mis paneks Kronose oma lapsed välja oksendama. Kronos kutsus titaanid omale appi, Zeusile tulid aga appi vennad, õed, Okeanos oma vägedega ning kükloobid. Algas 9 aastat kestnud võitlus. Kui Zeus oli oma meeskonnaga võitnud, märkasid nad, et kogu Maa oli sõja käigus rusuda saanud. Maa-ema ja Tartaros heitsid ühte ja sündis Typhon – jube koletis,
tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas.Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus ise pigistas pilvi, et vihma sajaks
paljudes teistes maades säärased teosed, näiteks võib tuua Vergiliuse teose, roomlaste eepose ,,Aeneis" , mille peategelane oli isegi Homerose eeposest pärit. Üheks valdkonnaks, mis on väga tuntavate Kreeka mõjutustega, on sport. Ka sellel ajal olid sportlased kõrgelt hinnatud ja neile anti autasusid ja püstitati isegi kujusid. Just Vana-Kreekast said alguse olümpiamängud, mis toimusid esimest korda arvatavasti 776. aastal eKr Olümpias, need olid Zeusile pühendatud, aga üle Kreeka toimus ka teistele jumalatele pühendatud mänge. Kindlasti olid neist siiski olümpiamängud kõige tähtsamad, sest olümpiavõitjate nimekirja hakati kasutama ka ajaarvestamisel. Olümpiamängude traditsioon oli küll pikka aega kadunud, kuid kutsuti uuesti ellu ning esimesed nüüdisaegsed mängud toimusid 1896. aastal just Kreeka pealinnas Ateenas. Nüüdseks on olümpiamängude spordialad seinast seina ning võistelda võivad
Autoriks oli Chares. Ligi 3m kõrgune oli Samothrake Nike marmorkuju, mis sai oma nime leiukoha järgi ja mida peetakse üheks kaunimaks skulptuuriteoseks üldse. Hellenistlikus kunstis oli tähtsamal kohal psüühika kujutamine ja eri tunnete väljendamine. Pergamoni riik pidi võitlema keltidega ning seda lahingut meenutab sureva gallialase kuju, keda on kujutatud väärikana, kuigi tegemist oli vaenlasega. Allegooriliselt kajastab sõda Zeusile pühendatud hiigelaltar Pergamonis. Pergamoni altari 130 m pikkusel friisil on kujutatud lahing jumalate ja gigantide vahel. Reljeef on nii kõrge, et kujud peaaegu eralduvad taustast. Sama tüüpi teos on Laokooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Jumalad vihastasid tema peale, kuna ta hoiatas troojalasi kreeklaste puuhobuse eest. Laokoon leiti 16. saj lõpust ja seda peeti kreeka kunsti tipuks
KONTROLLTÖÖ KREEKA 10. klassile Vasta küsimustele lühijutu vormis, olenevalt teemast ( 3- 10 lauset ) . 1. Tutvusta kreeklasi kui… : a. Olümpiamängude korraldajaid Kreeklaste iluideaaliks oli täiuslik keha, mis tõttu hoolitsesid nad väga oma keha eest. Sport oli aristokraatide seas üks lemmik tegevusi. Tänu kreeklaste spordi lembusele lisati võistlused ka usupidustuste programmidesse. Zeusile korraldatud üle kreekalisest pidustusest arenesgi välja olümpiamängud. Kuigi olümpia mängud olid üle Kreekalised ning kohale tuldi isegi kolooniatest võisid võistlusest osa võtta vaid mees soost hellenid. b. Teatrile alusepanijaid Kreeklased olid väga usklik rahvas ning nad pidasid jumalate austamiseks tihtipeale suuri pidustusi. Kreeka teater saigi alguse veinijumalale pühendatud pidustustest. Näitemängud ning koori laulud mida seal esitati
rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. - Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. - Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui
Ateena akropol Erechtheion Erechtheion asendades osaliselt suurt jumalanna Athena templit, mis pärines 6. sajandist eKr. Erechtheion on Parthenoni kõrval Ateena akropoli kuulsaim ehitis, seda eelkõige nn karüatiidide koja tõttu, mille talastikku kannab kuus naisekujulist sammast. Erechtheion Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. Selles austati Athenat kui Ateena linna kaitsjat , ent seal olid altarid ka mitmele teisele jumalusele ja kangelasele, sh Zeusile, Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion, vaade lõunast Karüatiidide koda Panathenaikoni staadion Panathenaikoni staadion oli vanaajal ehitatud staadion Ateenas. Parthenon Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447438 eKr Pheidiase juhendamisel. Parthenon Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu
Vana-Kreeka Usk Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st. Välimuselt ja iseloomult inimese moodi. Jumalaid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad: ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ATHENA relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna APOLLON luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja ARTEMIS jahijumalanna, elava looduse metsloomade kaitsja HERMES - Te...
ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas.Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus isa pigistas
looduslähedasemaks. Pildil: See mustafiguuriline amfora oli preemiaks Panathinaiko mängudel Ateenas ja on kaunistatud Ateenat esindava sõdalase, jumalanna ja patrooniga. Alates 566 eKr toimusid mängud iga nelja aasta järelt Panathenaia auks. Vaasid nagu see tavaliselt sisaldavad oliivipuu õli pühendusega jumalannale. Nagu enamikel neist vaasidest Ateena seisab kahe dooria samba vahel, mida kroonivad kuked, mis võivad viidata tema isa Zeusile. Nagu mütoloogia jutustab sündis ta täielikult relvastatuna Zeusi laubale. Saades tema lemmik lapseks ning usaldatud talle egiid ja piksenool. Tema kilp on kaunistatud Gorgoni peaga, antud talle Perseuse poolt, millel on võime muuta kõik, kes seda vaatavad kiviks. Traditsiooniliselt kujutatakse Ateenat ühel küljel ja tagaküljel sündmust, mille eest vaas anti. Ei ole kindel, mis selle vaasi tagaküljel täpselt kujutatakse, pretendeerib rohkem jõhkrale alale poks või maadlus
suurejoonelistest sündmustest nagu ,,Iliases". Lahingute asemel kirjeldatakse rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad tagajärjed üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte saatusest. Päikesejumal Heliost ei nimetata poeemi esimestes ridades asjata. Just tema vihastas Odysseuse kaaslaste peale, kes said hakkama pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios kaebas Zeusile. Laev purustati, inimesed hukkusid. Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Odysseust mitu aastat enda juures ega lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega poeem algabki. Odysseusel on jumalate seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka kaitsja- Athena. Just tema astub välja kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt loa lubada
Erechtheioni templi joonia stiilis sambad. Dooria ja joonia stiilide võrdlus. Korintose stiili iseloomulikud tunnused. Korintose samba kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. Zeusi tempel Ateenas. Leia, milliseid kreeka kunstistiile on kasutatud Sulle tuttavatel ehitistel? Üks paremini säilinud arhailise p. templitest on Hera tempel Paestumis (kreeklaste koloonia Lõuna-Itaalias) 550 eKr. Peajumal Zeusile rajatud Olümpia pühamu rekonstruktsioon. Olümpia pühamu plaan. Hera tempel Olümpias 7. saj. eKr., olümpiatule süütamine kaasajal. Olümpia pühamu: palestra (atleetide maadluse poksi ja hüpete harjutusväljak) . gymnasium (odaviske ja kettaheite harjutusruum koos aiaga). Olümpia pühamu. Zeusi templi varemed 5. saj. eKr.
Asia on Okeanose ja Tethyse tütar, Iapetose abikaasa, Atlase, Menoitose, Prometheuse ja Epimetheuse ema. Koios on Uranose ja Gaia poeg, Phoibe abikaasa, Leto ja Hekate isa. Kreios on Uranose ja Gaia poeg, Eurybeia abikaasa, Astraiose, Pallase ja Persese isa. Kronos (Aeg) on Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Vanarooma mütoloogias vastas talle Saturnus. Mnemosyne on Uranose ja Gaia tütar, sünnitas Pierias Zeusile üheksa muusat. Okeanos on Uranose ja Gaia poeg. Tethyse vend ja abikaasa, jõed ja okeaniidid olid nende lapsed. Phoibe on Uranose ja Gaia tütar Koiose abikaasa, Leto ja Hekate ema. Phoibe järgi on nime saanud Saturni kaaslane Phoebe. Rhea on Uranose ja Gaia tütar, Kronose õde ja abikaasa, Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi ema. Ta on olümpose jumalate ema. Tethys on Uranose ja Gaia tütar, Okeanose õde ja abikaasa, jõed ja okeaniidid olid nende lapsed.
tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte poeemi esimestes ridades asjata. Just vangi sattunud. Saagi jagamisel langes tema vihastas Odysseuse kaaslaste ta kreeklaste juhile Agamemnonile, peale, kes said hakkama Helena mehe Menelaose vanemale pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui vennale. Agamemnon keeldus tütart sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios tagasi andmast ja Apollon vihastas, kaebas Zeusile. saates kreeklaste leeri katku. Laev purustati, inimesed hukkusid. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, kuid võttis selle asemel Achilleuse hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus keeldus sõjas osalemast. valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari. Achilluse orjatar Brises võeti Achilluselt ära. Achilleus läks oma ema juurde ja ütles: ,,Ema mind solvati. Palu Zeusilt, et ta laseks Kreekalastel Troojalastelt lüüa saada kuni nad aru saavad, et nad ei saa ilma minuta Troojat vallutada." Pä...
Praxiteles – Hermes Dionysos-lapsega. Hellenistlik skulptuur Ideaali kujutamine asendus rohkem realismiga. Hiiglaslikud või väga väikesed kujud. Figuure kujutati liikumises ja võitluses. Rõhutati tunnete väljendamist – kannatusi, traagikat. Portreed isikupärasemad. Rhodose koloss – päikesejumal Heliose pronkskuju ~37m. Samothrake Nike – võidujumalanna Nike marmorkuju ~3m. Pergamoni altar – pühendatud jumal Zeusile. Lakooni grupp – Trooja preestri ja tema poegade tapmine jumalate saadetud madude poolt. Milose Venus – Melose saarelt leitud Aphrodite. Maalikunst Teatakse kirjalike allikate kaudu, tööd pole säilinud. Peamiselt seina- ja tahvelmaalid. Maalidest saab aimu roomlaste tehtud koopiate kaudu. Püüti ilu ja harmoonia poole. Kreeka kunstniku Philoxenose teost Makedoonia Aleksander
· 653. aastal müüdi kolossi jäänused Süüria kaupmehele. Nende ära vedamiseks olevat vaja olnud 900 kaamelit. · Zeusi kuju. · Aastal 433 e.Kr. valmistas kreeka skulptor Pheidias Olümpias kreeka jumalate kuninga Zeusi suure-joonelise kuju. Kuju paiknes selleks spetsiaalselt ehitatud templis ja peagi hakati seda pidama üheks maailmaimeks. Muistsetele kreeklastele oli see kuju täiuslikkuse sümbol ning igal aastal käis tuhandeid inimesi selles Olümpia pühamus Zeusile austust avaldamas. · Zeusi kuju võttis enda alla kogu templi külglöövi laiuse. Tolle aja kirjutaja sõnul oli kuju 12 m (ligikaudu 40 jalga) kõrge, ja kui ta oleks saanud püsti tõusta, siis oleks tema pea ulatanud läbi katuse. · Kuju püsis templis sajandeid, kuid Rooma ajal jäi pühamus hooletusse. · Aastal 394 viidi kuju tõenäoliselt Konstantinoopolisse (Istanbuli), kus see ilmselt hävis tulekahjus.
Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.Zeus kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus isa pigistas pilvi, et vihma sajaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
