ValleIncl áni ilukir janduslik stiil Ramón María del Valle-Inclán (1866-1936) oli dramaturg, romaanikirjanik ja poeet, kes ühendas meeldiva keelekasutuse kibeda ühiskondliku satiiriga. Rohkem kui sisu huvitasid teda üldmulje ja stiil. On öeldud, et eelkõige oli ta poeet, isegi proosat kirjutades ning mõned kriitikud peavad teda juhtivaks romaanikirjanikuks hispaania modernismis. Iroonia on algusest peale läbivaim joon tema teostes. Kirjanik on pärit Galiciast ning uue sajandi esikümnes ilmestavad mitmeid tema teoseid galeegi pärimused, müüdid, inimtüübid, kombestik jne. Luulekogu ,,Legendi aroomid" iseärasuseks on veel seegi, et iga hispaaniakeelne luuletus lõppeb neljarealise galeegikeelse stroofiga. Ta kirjutas commedia dell' arte vaimus näidendeid traditsiooniliste tegelaskujudega: arlekiin, kolombiin, jt. Näiteks ,,Markiis Rosalinda" (La marqusa Rosalinda, 1912) Selle perioodi lavateosed olid täis vaimukust...
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
Päeval, kui preester süüdistas teda kuradis valdamises ja kui onu Marcose surnukeha toimetati kutsika kaaslasega majja, hakkas Clara del Valle pidama ajakirja. Viiskümmend aastat hiljem viitavad abikaasa Esteban ja lapselaps Alba neile ajakirjadele, kui nad kirjutavad kokku oma pere loo. Clara on noor tüdruk, kui Barrabás jõuab Del Valle majja. Tema lemmikõde Rosa The Beautiful on kihlatud Esteban Truebaga. Clara on selgeltnägija ja suudab ennustada peaaegu iga sündmust oma elus. Ta ei suuda tulevikku muuta, ainult seda näha. Sel ajal kui Esteban on varandust proovides kaevandustes, on Rosa oma isa Severo del Valle asemel tahtmatult mürgitatud. Rosa sureb. Clara on sündmustest nii šokeeritud, et lõpetab rääkimise. Üheksa aastat hiljem on Esteban tänu oma
TURBA KOOL Säde Pintman Etna vulkaan Referaat Turba Kool 2017 ETNA on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan ja üks aktiivsemaid vulkaane maailmas. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Etna vulkaan purskas viimati 2015.aastal. Ööl vastu 7. septembrit 2006 hakkas Etna kagupoolne kraater laavat välja purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. Viimaste kümnendite pursetest oli pikaajalisim 13. mail 2008 alanud aktiivsusperiood, mis kestis kuni 6. juulini 2009. 3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat.Seni viimane vulkaanipurse leidis aset 3.detsembril 2015 (vikipeedia).
KM22 Särevere 2010 Etna vulkaan Etna on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal hakkas Etna kagupoolne kraater taas laavat purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet.3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat.[1]Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant
Maailmas pole palju selliseid paiku, kus ühte ja sama vulkaani võib imetleda nii maalt, merekaldalt kui linnast. Kui see linn juhtub olema Catania, paistab eemal enam kui 3300-meetrine Etna mägi. See on Euroopa kõrgeim tegevvulkaan, mis asetseb Sitsiilia saare ülemises osas idaranniku lähedal. Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal hakkas Etna kagupoolne kraater taaslaavat purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. 3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat. Etna vulkaan purskab (või pulbitseb) tavaliselt kuni kümme, vahel enamgi korda aastas. pursked kestavad teinekord päevi, sundides aeg-ajalt seetõttu sulgema ka Catania lennuvälja.
Etna esimene vulkaanipurse toimus umbes pool miljonit aastat tagasi. V ulkaan on kokku pursanud umbes 90 korda. 2006. aasta uurimused on tõestanud, et vulkaanipurse, mis toimus umbes 8000 aastat tagasi, tõi endaga kaasa hiigelsuure ja tugeva tsunami, mis jättis oma jälje paljudesse Vahemere idaosadesse. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal hakkas Etna kagupoolne kraater taas laavat purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. 3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat. Etna on kihtvulkaan Etna on kihtvulkaan ja see on Euroopa kõige kõrgem vulkaan 3329 meetrit kõrge. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti
· · · Aastal 1973 võttis Clemente esimest korda riiki Indiasse. Aastal 1974 kohtus ta Alba Primiceri, teatri näitlejana, kes hiljem abielus. 1976. ja 1977. aastal veetis Clemente Madras Theosophical Society, kus ta õppis raamatukogus religioosseid ja vaimseid tekste. Tema esimene personaalnäitus toimus 1971. aastal Roomas Galleria Valle Giulias. · Aastatel 1981-1982 lõi Clemente esimese suurte õlimaalide, seeria kaheteistkümne maaliga " · 2008. aastal ilmus Clemente näitusel "Sopranos", Arnoldi ja Maria Schwarzi galeriis (Metropolitan Operas) näitusel kaheksa hooaja tähte. · õli lõuendil · Kunsti stiilid · inimese vormid · tema enda kujutis · seksuaalsus · müüt ja vaimsus · mitte-lääne tähtedega · nägemine
näiteks gildimaja või mungakloostri kiriku? Nad ehitasid kaitserajatisi ja vajasid selleks kive ja palke. 3. Mida heidab Russow ette Rakvere inimeste igapäevastele elukommetele? Hea elu oli muutnud rakverelased hooletuks. Iga päev käis ainult pidu. Kirikus ei käidud. Linna ei olnud vaenlase vastu kindlustatud. 4. Mida heidab Russow ette tartlastele seoses Tartu vallutamisega? Linna ei olnud vaenlase vastu kindlustatud. Kuigi oli suurtükivägi ja suurtükid, ei olnud rajatud valle või torne, kus neid kasutada. 5. Nimeta kolm erinevat etteheidet, mis Russow tartlaste suunas välja paiskab. Tartu alistus ilma võitluseta, kui linna oli piiratud alles alla nädala. Tartu oli väga rikas, aga ei olnud nõus kulutama ühtki taalrit, et linna vaenlase vastu kindlustada. Peeti palju pidusid. 6. Mil määral oleks Russowi hinnangul suutnud ennast kaitsta Tallinn, kui venelased oleks kohe pärast Tartu vallutamist jätkanud sõjategevust Tallinna vallutamiseks?
Usund Katoliiklus Itaalia lipp Itaalia vapp 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Sitsiilia ja Sardiinia · Sitsiilia on Itaalia maakond. · Sardiinia saar on Vahemeres. Hõlmab suurt Sitsiilia saart ja Idas külgneb ta Türreeni mitmeid väiksemaid saari. merega, põhjas eraldatud · Suuremad linnad on Palermo Korsikast Bonifacio väinaga. ja Catania. Sitsiilias · Saare pindala on 23 800 km². räägitakse sitsiilia, mis erineb itaalia keelest
Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Pindala 301 230 km² Loomulik iive(2004) 1,33 Demograafilise ülemineku etapp Rahvastiku vananemise etapp Rahvastiku paiknemine ja tihedus: Varem asuti elama pealinna ja suurematesse linnadesse. Linnades elab üle 70% rahvastikust. Tihedamini on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam on asustus Alpides Valle d'Aostas ja Sardiinias. Ränne: Madala elatustaseme ja alalise tööpuuduse tõttu on Itaalia üks esimesi väljarännumaid. Enne Euroopa Majandusühendusega ühinemist rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse ja Ladina- Ameerikasse. Pärast ühinemist siirdutakse peamiselt Lääne-Euroopasse, tihti tähtajaliste töölepingute alusel. Itaaliasse suurenes ka odava tööjõu sissevool arengumailt. Väljaränne on
1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Kasutatud kirjandus http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/italy/index_et.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Veneetsia http://et.wikipedia.org/wiki/Alba_(Itaalia) http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia_keel http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fb/AlbaCN0002.jpg http://www.estravel.ee/pics/menu/estraveller/2007-03/veneetsia/gondel.jpg http://www.fixideed.ee/failid/Image/Itaalia/itaalia_011.jpg
´ Tosca ´ sisukokkuvõte. 1. vaatus Tegevus toimub roomas 1800. aastal. St Andrea della valle kirk Roomas. Vanglast põgenenud Rooma endine konsul Angelotti tuleb kirkikust otsima pagemiseks vajalikke riideid, mida tema õde markiis Attavanti oli perkonna kabelisse jätnud. Kunstnik Mario Cavaradossi saabub kirkikusse lõpetama oma maali Maarja Magdaleenast, mille modelliks on olnud markiis Attavani. Arvates, et kirkikus pole kedagi, tuleb Angelotti kabelist välja ja kohtub ootamatult Cavaradossiga, kes lubab ta peita oma villasse.
aastani, mil andis kehva tervise tõttu oma ameti üle nooremale vennale Raulile 2008. aastal keeldus ta ametisse tagasi astumast, kuna see vajab tema sõnul mobiilsust ja täielikku pühendumist ning tema tervis seda ei võimalda Oma esimese naise, Mirta DiazBalartiga abiellus ta 11. okt 1948 Poeg Fidel Angel Castro DiazBalart on sündinud 1. sept 1949 Nad lahutasid 1955 Teine naine on Dalia Soto del Valle, kellega saadi 5 poega Kolmanda naisega abielus olles oli tal afäär Natalia Revuelta Clewsiga, neil sündis tütar Alina. Castrol on veel 2 last, Jorge ja Francisca Tänan
külmad talved suure lumehulgaga, viimane eriti tihe mägipiirkondades. Keskmiselt: Õhutemperatuur jaanuaris on 20 kuni 25 C ja juulis 10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. HUVITAVAID FAKTE: * Argentiina on Lõuna-Ameerikas nii kuuma- kui ka külmarekordiomanik. Kõrgeim temperatuur on 47.3 °C, mõõdetud Campo Gallos. Madalaim temperatuur on -39 °C , mõõdetud Valle de los Patoses. * Buenos Airest on lumi katnud vaid kaks korda. Aastatel 1918 ja 2007. LOODUSVÖÖNDID: Loodusvöönditest on Argentiinas esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. 4) 19% maast on metsa all. Argentiinas kasvavad põhjaosas hõrendikud (gebrato), Andide niiskeid idanõlvu katavad metsad. Suurimad metsamassiivid paiknevad Andide jalamil.
Lühidalt ,,Tuhkatriinu" sünnist. ,,Tuhkatriinu" kirjutas Gioachino Rossinit, kes sündis 1792.aastal. Teda peetakse 19. Sajandi esimese poole üheks olulisemaks ooperiheliloojaks. Ooperi valmimise tähtajaks oli 26. Detsember 1816. Mitmete asjaolude tõttu, millest peamisena tuleks mainida ooperi aluseks valitud kirjandusteose ärakeelamist tsensuuriametnike nõukogus, ei olnud rossinil veel nädal enne tähtaega uut teematki, rääkimata libretost ja muusikast. Kuigi Teatro Valle andis pikendust, oli selleks vaid üks kuu, mille sisse pidi uue ja rangema lepingu kohaselt mahtuma nii komponeerimise kui ka kõik proovid ja muud ettevalmistused teatrimajas. 23.detsembril 1816 kohtus Rossini hinnatud libretisti Jacopo Ferrettiga, et kiiresti leida tellitud ooperile teema. Miski ei sobinud maestrole üks oli liiga dramaatiline, teine liiga keeruline, kolmanda loo lavakujunduse valmistamine oleks võtnud palju rohkem aega kui kuu ja olnud liiga kallis... Pakkumisest
valijatekogu. Riigis juhib valitsust peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Itaalia on jagatud 20 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks. Itaalia maakonnad Abruzzu, Apuulia, Basilicata, Calabria, Campania, Emilia Romagna, Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Liguuria, Lombardia, Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toscana, Trentina-Alto Adige, Umbria, Valle d´Aosta ja Veneto. Religioon 87,8 % Itaalia elanikest peab ennast roomakatoliiklasteks. Põhja- Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud riigis moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Ülejäänud rahvast on teise usku või ateistid (mitteusk). Rahvastik Itaalia rahvastik on põhiliselt ladina päritolu, kuid seal on ka palju kreeklasi ja araablasi. Itaalia rahvas on väga kiindunud oma kommetesse ning peaaegu kõik elanikud räägivad itaalia keelt
omavaheliste konfliktide-arusaamatuste arv, võiks öelda, et pigem vastupidi. Tihtipeale kui tekib teise inimese mitte mõistmise moment, selgitame probleemi välja vaid primitiivseid faktoreid vaadeldes, vastavalt meie sisemisele arenguastmele, taipamata et probleem võib ulatuda palju sügavamale kui on see pealispind mida me näeme. Sellest teadmatusest tulenebki väärarusaam inimloomusest ja inimsuhetest. See kahtlemata põhjustab omakorda piiramatu üksinduse ja ehitab veelgi suuremaid valle meie niigi märkamatu hinge ette. Inimesed on üksteise ees nähtamatud ükskõik kui suuri pingutusi me ka ei teeks, et end nähatavaks muuta ja leida endale tõeline hingekaaslene või kasvõi püüda üldsuse tähelepanu üksinduse leevenduseks. Olenemata sellest kui suure loomingu kirjanik elu jookusl viljeleb ja kui kõvasti ta püüab saada üle sellest tõkkest, mis on tal enda ja ülejäänud maailma ees, ei
· kulutusrannad iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine lahti murtud osa kantakse lahepäradesse, kus need settivad iseloomulik ka Eesti randadele · laugrannik ülekaalus lainete kuhjav tegevus kõige tüüpilisemad kruusa-, veeristiku- ja liivarannad kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid lainetus võib võtta lahtise osa endaga kaasa, tekitades vee alla valle rannabarrid setete pikiränne setete liikumine ranna joonega paralleelselt maasäär moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist Jõgede toitumine ja veereziim · jõgede peamised toitumisallikad: põhjavesi sademetevesi (vihm ja lumi) sulavesi · jõe vee omadused sõltuvad tema toitumisest · jõgi vooluveekogu, mis voolab enda kujundatud sängis
Parima lavastuse auhind Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Ba...
tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe huvitav põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. 19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks. Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu
Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. Kui 19. sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikum, peatselt ka ülikooli peahoone ja tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutses kõige kauem, hiljuti suletud naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilinud Tähetorni juurest K. E
bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe huvitav põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. 19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks. Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest
jahindusega. Vanemal rauaajal oli põlluharimine ja karjakasvatusega ning hakkas arenema käsitöö(eriti raudesemete valmistamine, kuid ka pronksi jõudis eestisse suuremates kogustes). Vahetuskaubandus. KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGAEG 1. Tooge näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? Rajati voortele. Kasutati nõlvu, valle, kraave. Linnusetüüp /levikupiirkond Välised tunnused, ehituslikud iseärasused Mägilinnused Olid rajatud üksikutele igast küljest looduslikult LõunaEesti (Otepää) kaitstud küngastele Neemiklinnused Meenutab kumerate külgedega kolmnurki pealtvaates Üle Eesti va. Lääne-Eesti ; Rõuge (L-E) mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud
Tõrva Gümnaasium Kuuba Trantsport ja turism Salme Ojap 2013 Trantspordi liigid Kuubas LENNUJAAMAD Lennujaami on Kuubal 136. Sellega on ta teiste maailma riikidega võrreldes 42. kohal. Nendest siis kattega lennurajad on 65 ja ilma katteta 71. Tuntumad lennujaamad: Asukoht Maakond Lennujaama nimi Camagüey Camagüey Ignacio Agramonte rahvusvaheline lennujaam Cienfuegos Cienfuegos Jaime González lennujaam Guantánamo Guantánamo Mariana Grajales lennujaam Havana ´ Havanna (La Habana) José Martí International Airport Havana Havanna (La Habana) Playa Baracoa lennujaam Havana Havanna (La Habana) Ciudad Libertad lennujaam Pinar del Río Pinar del Río Pinar del Río lennujaam Santa Clara ...
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut ITAALIA Referaat Tallinn 2009 Sisukord Itaalia ..........................................................................................................................................3 Loodus.....................................................................................................................................4 Kliima..................................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Riigikord............................................................................................................................. 5 Haldusjaotus.........................................................................................................
56 meetrit 10 Mis on lauskrand? Madal, enamasti liivane rand 11 Kui pikk on Narva-Jõesuu ranna pikkus? 7,5 km 12 Mis on rusukalded? Kui laine on pangast lahti löönud suuri kivikamakaid 13 Mis on rannavall? Lained kuhjavad kokku mitmesajameetriseid jämedast kivimaterjalist valle 14 Mis on luide? Tuule kuhjab rannaliiva pikkadeks hunnikuteks 15 Mis on laid? Mõnesajameetrise läbimõõduga saar 16 Mis on rahud? Laidudest veel väiksemad saared 17 Mis on karid? Kivised merepõhja kõrgendikud, mis vee alt välja ei paista. 18 Mis on leetseljak
(km²) Sardiinia 14. maakond(Sardegn Cagliari 24 090 1 675 286 a) Sitsiilia 15. Palermo 25 711 5 050 486 maakond (Sicilia) 16. Toscana Firenze 22 993 3 749 074 17. Trentino-Alto Trento 13 607 1 036 639 Adige 18. Umbria Perugia 8 456 906 675 19. Valle Aosta 3 263 128 129 d'Aosta 20. Veneto Venezia 18 399 4 936 197 Rahvastiku asulad Suuremad linnad Elanike arv Jrk Linn Maakond (31. detsember 2010) 1 Rooma Lazio 2 761 477 2 Milano Lombardia 1 324 110 3 Napoli Campania 963 357 4 Torino Piedmonte 907 563
20. sajandi teatrivoole Anglo-iiri kirjanik George Bernard Shaw (1856 – 1950): Intellektuaalne teater, käsitles kalke sotsiaalseid probleeme „Caesar ja Cleopatra“ „Kuradi õpilane“ „Pygmalion“ „Androkles ja lõvi“ „Südamete murdumise maja. Fantaasia vene laadis“ Anton Tšehhovi näidendi „Kirsiaed“ mõjudega „Püha Johanna“ 1923 Shaw’ näidendid paistavad silma teatritehnika hea tundmisega Teatro Intimo Barcelonas Hispaanias José Echegaray (1832 – 1916): „Suur Galeoto“, „Don Juani järglane“ – Henrik Ibseni näidendite („Kummitused“) mõju Jacinto Benavente (Nob. Auhind 1922) „Huvid mängus“ – Shakespeare’i ja itaalia commedia dell’arte mõju Vennad Quinterod Martínez Sierra – sentimentalism Federico García Lorca (1898 – 1936) „Verine pulm“ (1932), „Yerma“ (1934), „Bernarda Alba maja“ (1936) Ramón María del Valle-Inclán (1866 – 1936) nimetas oma näidendeid „esperpentos“ („ehmatisteks“) Teatro Odescalchi Roomas Itaalias Rajajaks 1925. aa...
Millistes linnades veel barokiajastul analoogilisi võtteid kasutati leidke ja lisage nende plaanid. 17.sajandil kerkis Itaalia kõrvale linnaehituses Prantsusmaa. Esialgu küll suhteliselt märkamatult, sest Pariis oli tol ajal tõeliselt keskaegsetesse müüridesse suletud keskaegne linn. Tõenäoliselt oli Pariisis 17.sajandi algul ligikaudu 300000 elanikku, see arv kasvas aga pidevalt ning kuna järjest suurenev inimmass pidi kuhugi ära mahtuma, ehitati ringmüüre ja valle vanast keskusest ikka kaugemale ja kaugemale. Ja seda kuni 1845.aastani, nõnda et kui linnaprefekt Haussmann need lammutada laskis, sai nende arvel Pariisis ajaloolise südamiku ümber luua tervelt kolm ringbulvarit. Prantsuse linnaehituse kõige tuntumaks näiteks on Versailles´ kompleksi rajamine Louis XIV valitsemisajal (1643-1715). Uued residentslinnad rajati kompleksselt koos valitseja lossiga, mida ümbritses
Paari tunni pärast jäi ta taas magama. Kui ta järgmine kord ärkas, oli ta taas sellel samal tänaval, kus ta tundis esimest korda hirmu ning kahtlust, tundis justkui keegi jälitaks teda. See kõik kordus, ta vaatas iga nurga taha ning ta jõudis taaskord oma kodutänavale. Seekord oli ta paanikas, ta jooksis oma kodu juurde ning ta astus uksest sisse. Kui ta oli maja poole jooksnud, olid toa tuled põlemas, sisse astudes, vahtis valle vastu pimedus. Teda haaras suur segadus. Välja ta enam ei julgenud minna kuid sees oli pimedus, täielik pimedus ja vaikus, samasugune nagu siis, kui ta oli ära võetud ning kinni seotud. Aga siis ta nägi valgust, nagu taskulamp, umbes tema pea kõrgusel. See liikus hallis ringi, justkui see otsiks midagi. Järgmisel hetkel suunati see valgus tema poole. See tuli lähemale, ta otsis esiku kapist enda mehe taskulampi, mis oli alati seal, ta leidis selle ning pani selle põlema
Tõrva Gümnaasium Aivo Kozlovskis 10b Tulemaa Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 2 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................3 2. Avastamine...............................................................................................................4 3. Tulemaa....................................................................................................................5 4. Kaart.........................................................................................................................6 5. Pinnamood, majandus..............................................................................................7 6. Tulemaa rahvuspark.................................................................................................8 7. Kokkuvõte....................................
Hummuli Põhikool Itaalia Referaat Õpilane: Laura Põder 8.klass Juhendaja: ? Sisukord 1. Itaalia autod 2. Itaalia Riik 3. Itaalia Kliima 4. Itaalia Loodus 5. Itaalia Ajalugu 6. Itaalia rahvastik 7. Majandus Lamborghini. Lamborghini on maailmas teine kõige kiireim aouto. Ta esimene mudel tuli välja aastal 1988.-Lamborghini Buntach. Teine mudel tuli välja aastal 1991.-Lamborghini Diablo. Kolmas lamborghini tuli välja aastal 1997 kaa Buntach jne.Kõige uuem Lamborghini on Lamborghini Veneno a 2014! . See on Lamborghini Veneno . all. Itaalias on väga palju Palju teisi autosi tehtud . (sport autosi) N Ferrari Itaalia Riik. ITAALIA ...
Trühvlihooaeg kestab oktoobrist kuni detsembrini.Alba on ka tuntud veinikeskus, kus toodetakse barbera, dolcetto ja barbaresco veine.Albas asub maiustustetootja Ferrero peakontor. Valge trühvel 6.1 Itaalia regioonide välimääraja 1 Piemonte / Torino Torinos asuvad nii Fiati tehased kui ka Kristuse surilina ja siit valitses Savoy kuningakoda Itaaliat kuni 1946. aastani. Loodus on mitmekesine (Maggiore järv!). Mõnedki tuntud Itaalia veinid on pärit just Piemontest. 2 Valle d'Aosta / Aosta Siin kõrgub 4807-meetrine Mont Blanc; piirkond on kultuuriajalooliselt väga rikas juba Vana- Rooma ajast alates. Imekaunitel maastikel asuvatest puhke- ja suusakeskustest tuntakse Courmayerit and Breuil-Cerviniat. 3 Lombardia / Milano Rikkaim, arenenuim ja tihedamini asustatuim maakond. Siin leiab kõike moodsat tehnoloogiast rõivasteni, elustiilist poliitiliste eksperimentideni. Ka kulturiloolist: La Scala, Sforzade palee, toomkirik, Brera galerii. Ringivaatamist väärivad
/km2 võrreldes naaberriikidega. Itaaliaga peaaegu ühe Sveits 181 in./km2 Prantsusmaa 112 in./km2 suurune asustustihedus on Sveitsil 181 in./km 2. Austria 98 in./km2 Austria ja Sloveenia asustustihedused on palju Sloveenia 97 in./km2 madalamad kui Itaalial (alla 100 in./ km 2 kohta). Prantsusmaa asustustihedus jääb Itaalia ja Sloveenia vahepeale(112 in./km2). Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d'Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in./km2), seevastu peamiselt vulkaanilisel tufil ja laavakatetel kujunenud viljakate muldadega Türreeni mere äärseid tasandikke hõlmavas Campanias (Napolis) elab keskmiselt 426 in./km2, väga tihe on asustus ka Lombardia (Milanos) (397 in./km2), Lazio (Roomas) (308 in./km2), Liguuria (Genovas) (297 in./km2) ja Veneto maakonnas (Venezia) (258 in./km2). . . . . Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
Eesti põhjarannikul ja Saaremaal), suurjärvede murrutusastangutes, Põhja-Eesti klinti lõikunud sälkorgudes ja Kagu-Eesti kõrgustike nõlvadesse lõikunud jõeorgudes (nn. taevaskojad ja müürid), Neid paljandeid on kujundanud jääajajärgsete järvede, merede või jõgede kulutav tegevus. Eesti pinnamoes võib leida enam kui 300 miljonit aastat tagasi kujunenud pinnavorme. Jääajast pärit pinnakate moodustas aluspõhjale valle, künkaid või laialdasi keerulise kujuga kuhjevorme, mille suhteline kõrgus ulatub paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või esinemine jagab suure osa Eestimaad tasasteks ja künklikeks aladeks. Künklikel aladel esinevaid 3080 meetrise suhtelise kõrgusega künkaid kutsutakse kohapeal "mägedeks". Erinevalt tõelistest kaljutippudest koosnevad Eesti mäed pudedast moreenist, kruusast ja liivast Pangad, rändrahnud ja muud 1999
(km²) 14. Sardiinia Cagliari 24 090 1 675 286 maakond(Sardegna) Sitsiilia 15. Palermo 25 711 5 050 486 maakond (Sicilia) 16. Toscana Firenze 22 993 3 749 074 17. Trentino-Alto Trento 13 607 1 036 639 Adige 18. Umbria Perugia 8 456 906 675 19. Valle d'Aosta Aosta 3 263 128 129 20. Veneto Venezia 18 399 4 936 197 Rahvastiku asulad Suuremad linnad Elanike arv Jrk Linn Maakond (31. detsember 2010) 1 Rooma Lazio 2 761 477
maapinda, on osaliselt või ääreni jääaegade ja jäävaheaegade setenditega täitunud. Meridionaalsed, põhjast lõunasse suunduvad laiad lauged nõod järgivad liustikukeelte kulutustegevust. Nii on kujunenud NarvaPeipsi nõgu, Võrtsjärve nõgu, VäinamereLiivi lahe nõgu, ning veelgi lääne pool paiknev Läänemere telje süvik. · Jääajast pärit pinnakate moodustas aluspõhjale valle, künkaid või laialdasi keerulise kujuga kuhjevorme, mille suhteline kõrgus ulatub paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või esinemine jagab suure osa Eestimaad tasasteks ja künklikeks aladeks. Künklikel aladel esinevaid 3080 meetrise suhtelise kõrgusega künkaid kutsutakse kohapeal "mägedeks". Erinevalt tõelistest kaljutippudest koosnevad Eesti mäed pudedast moreenist, kruusast ja liivast.
Kolumbia referaat 2009, Tallinn Sisukord Kolumbiast üldiselt............................................................lk 1- 2 Kolumbia departemangud .....................................................lk 3 Populatsioon..........................................................................lk 4 Inimarengu indeks.................................................................lk 5 Maa kasutus...........................................................................lk 6 Majanduslik aktiivsus.............................................................lk7 Faktid.....................................................................................lk 8 Pildid................................................................................lk 9-10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk 11 Kolumbiast üldiselt...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Kogu Tõde Kuust Referaat Tallinn 2013 1 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1. Kuu lähim naaber.....................................................................4 2. Reljeef...........................................................................................4 3. Kuu Pinnas...................................................................................5 4. Kuu tagakülg................................................................................5 5. Kuu looded(tõus ja mõõn)...........................................................5 6. Esimene inimene Kuul.................................................................6 7. Tähtsamaid uurimusi........................................
rahvusvahelisele transpordile. Tsiilis on 88 lennujaama, 7 sadamat ja 80 505 kilomeetrit sõiduteed. Otselendu Eestist Tsiilisse ei ole. Sinna on võimalik sõita kahe ümberistumisega (Tallinn-Helsinki-Madrid-Santiago). 12. TURISM Viimastel aastakümnetel on Tsiili turism kogenud pidevat kasvu. Enamjaolt külastatakse Tsiilit suvel ja populaarseimad kohad on Lihavõttesaar (joonis 8), Valparaíso, Valle de la Luna, Pucon'I linn, Lauca Rahvuspark jne. Riigi SKT-st moodustab turism 5%. Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Chile 2. http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1iili 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Chile 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Chile 5. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/tsiili/ 6. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tshiili_liinametskula.htm 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tiili.htm 8
Varem asuti suurlinnadesse ja pealinna, viimasel ajal eelistatakse keskmisi ja väikelinnu. 1980. aastal elas linnades 69% rahvastikust. Keskmine asustus tihedus on 189 inimest ruutkilomeetril. Sellest 5 märgatavalt tihedamini, üle 300 inimese ruutkilomeetril, on rahvast Lombardia madalikul ning Liguuria ja Aadria mere rannikul. Kõige hõredam (alla 60 inimese ruutkilomeetril) on asustatus Alpides Valle d'Aostas ja Sardiinias. 6 7 Maavarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe (leidub Monte Amiatas Toscanas), tsink, potas, marmor (Carraras) , pimss, püriit . Vähem leidub seal veel ka plii-tsingimaaki, naftat, maagaasi, boksiiti ja rauamaaki. Majandus Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa
Vööndisse pidi kuuluma 11 võimast bastioni, ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega. Kuid Tallinn oli vaene, nappis raha, materjali ja tööjõudu, ning valmis suudeti ehitada ainult kolm. Vahendite vähesuse tõttu sai 1710. aastaks kavandatud üheteistkümnest bastionist valmis vaid kolm: peale Skoone ka Ingeri bastion (Harjumägi) ning Rootsi bastion (Lindamägi). Bastioni ehitamine tekitas hulga konflikte, sest riigi alluvuses töötanud lihtrahvas ja talupojad kuhjasid valle linnakodanike aedade peale. Pärast Põhjasõja algust pidid Tallinna bastionid kiiremini valmis saama, sellest hoolimata lõppes ehitustegevus alles 17031704. Pärast Krimmi sõda aastal 1857 kaotasid Tallinna bastionid ajapikku oma sõjalise tähtsuse ning Venemaa Keisririik kustutatas Tallinna maakindluste nimekirjast ning määras need alad parkide rajamiseks. 1867. aastal sai Tallinna linn bastioni enda alluvusse, mille järel ala ehitati ümber 1881. aastaks künklikuks pargimaastikuks
Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja...
Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond (Puglia) 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond (Sardegna) 15. Sitsiilia maakond (Sicilia) 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Rahvastik Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega. Lõuna-Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem. Religioon 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast
Coca-Cola is the world's largest beverage company, refreshing consumers with more than 500 sparkling and still brands and nearly 3,900 beverage choices. Led by Coca-Cola, one of the world's most valuable and recognizable brands, their company's portfolio features 21 billion- dollar brands, 19 of which are available in reduced-, low- or no-calorie options. These brands include Diet Coke, Coca-Cola Zero, Fanta, Sprite, Dasani, vitaminwater, Powerade, Minute Maid, Simply, Del Valle, Georgia and Gold Peak. Through the world's largest beverage distribution system, they are the No. 1 provider of both sparkling and still beverages. More than 1.9 billion servings of their beverages are enjoyed by consumers in more than 200 countries each day (World of Coca-Cola). As the numbers are so immense and hard to imagine, it is appropriate to mention the reach of Coca-Cola Company. It manages six operating segments in Europe, Middle East, Africa, Latin America, North America and Asia.
Küsimustik kevadsemester 2014 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. „Minu Antonia”, „Kadunud daam”, „Üks meie seast”, „Surm kutsub peapiiskoppi”, „Oo, pioneerid” 2. Millise rahva traditsioonilise maskiteater mõjutasid 20. sajandi alguse iiri näitekirjaniku Yeatsi loomingut? Jaapani noh-teater; Yeatsi noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul”, „Emeri ainus armukadedus”, „Cuchulaini surm” 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega „cavadre exquis” („suurepärane surnukeha”)? Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 4. Millise uue žanri loomise katsega sai tuntuks Truman Capote? M...
Ehin ,,Kimbuke sinilolli"). Nt Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? / Kas minna lootuseta või loota minemata? Piltkujundid Tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mitmetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega taotletakse kunstilist mõju Akrostihhon värsside algul, sees või lõpus asuvate sõnade esitähtedest moodustatakse teisi sõnu või nimesid. Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valle Uued vood vaotuman palge Süda sädemaid kalla Tuli neelab kõik alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa Andrus Rõuk 1981 Piltluule liidetakse kirjapilt ja kujutatav pilt, mõeldud rohkem silmadele ja mõistusele kui kõrvadele. Nt Aleksander Suumani ,,Hea" Hea Seen Suur Sirmik Võta väike haldja- r a hva s v
Tallinn on kogu Euroopa ulatuses märkimisväärne, kuna seal on keskaegset linnamüüri säilinud väga suurel määral võrreldes teiste linnadega. Linna kindlustused on aja jooksul väga tõsiselt muutunud. Paljudes linnades on juba linna paiknemisel arvestatud teatud looduslike eelistustega, et seda linna saaks võimalikult hästi kaitsta. Kaitseelemendid, mis keskaegsete linnade juures leiduvad, on küllaltki erinevad. Rajatud kunstlikud kindlustused võivad sisaldada endas valle, müüre, torne, väravate kindlustusi ning lisaks neile on sageli linnamüüri ees vallikraav või muu veetõke. Vallikraavi üheks eesmärgiks on vastase ligipääsu raskendamine, kuid teiseks ning võib-olla veelgi olulisemaks eesmärgiks on rammimisseadmetega ega piiramistornide abil linna siseneda. Rammimisseadmetega üritati linnamüüri auk teha ning seeläbi sisse saada, piiramistornid sai lükata müüri äärde ning seeläbi ülevalt ligi pääseda.
9 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond (Sardegna) 15. Sitsiilia maakond (Sicilia) 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond (Vaata Lisa 5, foto 10) Majandus: Itaalia majandus moodustab maailma majandusest 3-4%. 2005 aasta andmete kohaselt oli itaalia sisemajanduse(SKT) näitajatega maailmas 7.kohal. Turism on Itaalias kõige tulusam sektor. SKT jaotus sektorite kaupa on: põllumajandus 2.3%, tööstus 28.8% ja teenustesektor 68.9%. Kiirelt areneb telekommunikatsioonide sektor, samuti side- ja 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
