Jaan Kross ,,Väike Vipper" Väike Vipper Väike vipper oli kohusetundlik, keskendumispüüdlik, täpne ja visa poiss. Ta pidas alati oma lubadusi ning oskas hästi matemaatikat.. Poisil olid ka mõned negatiivsed jooned. Ta oli närviline, natuke pedantne, tihti oli ta angiinis, ning emakeele tunnis pidi ta palju püüdma, et oma eesmärke saavutada. Teiste jaoks oli ta vahel natuke närvidelekäiv. Välimuselt oli kõhn, pikk, tõmmukas, linnunäoline, murelike kollapruunide ikoonisilmadega. Tema põhimõte oligi
10) Kui palju olevat toots enda sõnul kiirega joonud ? Toots ütles et ta jõi kahe rublase veinipudeli ära. 11) Kuidas lõppes reesõit imelikule, kesamaale,tootsile ja toomingale ? 12) Mis tunni ajal läks toots kiirega sauna ? Toots läks Kiirega sauna geograafia tunni ajal. 13) Mida ütles toots selle kohta kes võttis saunas kiire riided ? et mingi harjuklane käis sealt mööda ja pärast äkki too võttis endale ja nüüd läks kõrtsi. 14) Mida rääkis vipper tootsile kooliskäimise kohta ? Vipper rääkis seda , et ise saab ka õppida ja raamatuid lugeda . 15) Mida arvas arno surnuaias teele ja imeliku kokkusaamise puhul ? 16) Kelle käest sai arno saia ostmiseks raha ? Sulase Mardi käest. 17) Mõistatus: mis sängis pole lutikaid ? Kalevipoja voodis. 18) Miks arno ei tahtnud enam õppida ?, sellepärast et teele imelikuga ringi käis ja see viis arno mõtted mujale. 19) Mida pidi toots kevadel pärast kooli lõppu tegema
Kevade Autor:Oskar Luts Tegelased:Toots,Arno,Peterson,Tõnisson,Raja Teele,Kiir,Visak,Mats,Raud,Lible,Karpa Jaan,Mari,Köster,Kärd,Kesamaa,Vanaema,Villem,Laur,Toomingas,Imelik,J üri,Kuslap,Tuulik,Mart,Lesta,Katarina Rosalie,Heindrich Georg Aadniel,Friedrich Viktor Ottomar,Tiugu,Vipper,Järveots. Selles raamatus on 2 osa. 1. osa raamatust räägib Arnost ja tema isast,sellest kuidas Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida ja kuidas ning mis lollusi Joosep tegi samuti ka Teelest ning Liblest.Toots taheti koolist välja visata,kuid seda ei tehtud. 2. osa raamatust räägib uuest poisist Imelikust,kellele meeldis kannelt mängida.Samuti räägib see ka seellest,kuidas Toots tahtis Teelega tantsida ning kuidas Toots ja Kiir sahvris viina jõid
Largest towns in Estonia Tallinn Tallinn is located at the coast of Gulf of Finland. Tallinn is the capital of Estonia. It is one of the best retained medieval European towns. The ,,Old Town" is located at the middle of the city and the Town Hall is the best-preserved Medieval town hall in Northern Europe. Tartu The university town, museum-rich and Hanseatic city of Tartu lies on the banks of the River Emajõgi. The capital of sothern Estonia is the second largest city in the country and the oldest in the Baltic States. Tartu is a modern city with a rich historical heritage and culture. One of Tartu ´s most important historical monuments is the St. John´s Church with it´s thousand terracotta sculptures. Narva As In the past, Narva remains a melting pot for nations, periods and cultures, old and new. This is what makes the town so special. The 13th century castle, a beautiful baroque Town Hall, the best pres...
hüvitamisega selle õigetele omanikele taasiseseisvumise ajal 1990del. Kriitikat ühiskonna ees on näha ajaloolises vaadetes, ainult et seekord kirjutas ta tänasest päevast kaasaegsetele lugejatele. Omaenda tööde kohta pidas Kross ka mitmeid loenguid Tartu Ülikoolis, mis said endale koha kogumikus ,,Omaeluloolisus ja alltekst". Mõningad teosed Romaanid ,,Väike Vipper" Näidendid ,,Kolme katku vahel" IIV (1970 ,,Minu onupoja jutustus" ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) 1980) ,,Pulmareis" ,,Vend Enrico ja tema piiskop" ,,Keisri hull" (1978) ,,Põgenemine" (2000) ,,Wikmani poisid" (1988)
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Ivar Vipper INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Referaat Juhendaja: õp N.Sidorova Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS 4 UURIMUSE ANALÜÜS 5 KOKKUVÕTE 6 2 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks oli inimeste kaal ja tervislik eluviis
· ,,Kallid kaasteelised" (2004) oli Eesti 2004. aasta kõige müüdumate teoste edetabelis 6590 eksemplariga 15. kohal. Sealhulgas oli ta Hando Runneli luulekogu ,,Suureks saamine" järel läbimüügilt teine eesti ilukirjandusteos. [5] Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu" · ,,Väike Vipper" · ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" · ,,Minu onupoja jutustus" · ,,Tuhatoos" · ,,Pulmareis" · ,,Eesti iseloom" · ,,Põgenemine" · ,,Vürst" · ,,Morse" · ,,Onu" · ,,1941" Jutustused · ,,Mardileib" (1973) · ,,Kolmandad mäed" (1975) · ,,Taevakivi" (1975) · ,,Kajalood" (1980) · ,,Ülesõidukohad" (1981) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Järelehüüd" (1994)
Lauri soovitas Tootsil mitte kirjutada maha koduseid töid, vaid teha ära kasvõi pool töödest, aga ise ja hästi. Selliste soovitustega suutis Toots ka mõnda aega tundides rahulikult istuda ja üritada huvituda kasvõi mingisugusest ainest. Õnneks ei olnud Lauri ainuke , kes kadunud hinge oli nõus aitama. Oma klassikaaslase Vipperi jutu abil suutis Toots keskenduda geograafiale. Ta kuulas suure huviga, kuidas Vipper talle maade asukohtadest, maakera tiirlemisest ja suve, talve vaheldumisest rääkis. Ta sai teada palju uusi fakte, mida ta tunnis unistades kunagi tähele ei olnud pannud ega polnud tegelikult üritanud ka nendest aru saada. Tasapisi muutus Toots nahaalsest bandiidist üpris mõtlikuks ja arukaks noormeheks, kes võttis omale õppimissuunaks geograafia ja ajaloo, kuna tema unistuseks oli reisida ümber maailma või minna Venemaale mõisnikuna elama
◈ Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. ◈ Romaani peaprobleemiks on Russowi asend saksa ülikute ja eestlastest alamrahva vahel. 7 Lõik filmist “Kolme katku vahel” 8 Tuntumad novellid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) "Pöördtoolitund" (1972) "Rist" "Väike Vipper" "Minu onupoja jutustus" 9 "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ◈ Raamatu peategelane on Madalmaade päritolu Tallinna maalikunstnik Michel Sittow, elas 1469-1525 ◈ Sittowi maalitud "Aragoni Katariina portree" 10 Tuntumad jutustused "Mardileib" (1973) "Kolmandad mäed" (1975) "Taevakivi" (1975) "Kajalood" (1980) "Ülesõidukohad" (1981) "Silmade avamise päev" (1988) 11 "Mardileib"
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Ivar Vipper KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON Keila 2009 Ajalugu Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23. detsember 1918. a, mil leitnant Julius Kuperjanov tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt sai loa erilise partisanide salga moodustamiseks. Kuna vabatahtlikke oli palju, siis peatselt muutus Kuperjanovi jalaväepataljon iseseisvaks
· ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu" · ,,Väike Vipper" · ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" · ,,Minu onupoja jutustus" · ,,Tuhatoos" · ,,Pulmareis" · ,,Eesti iseloom" · ,,Põgenemine" · ,,Vürst" · ,,Morse" · ,,Onu" · ,,1941" Jutustused · ,,Mardileib" (1973) · ,,Kolmandad mäed" (1975) · ,,Taevakivi" (1975) · ,,Kajalood" (1980) · ,,Ülesõidukohad" (1981) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Järelehüüd" (1994) Näidendid
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli
kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. “Kevade” Osatäitjad ● Ervin Abel – papa Kiir ● Rein Aedma – Jaan Imelik ● Tõnu Alveus – Lesta ● Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri ● Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu ● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots ● Silvia Laidla – Köögi-Liisa ● Margus Lepa – Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver – Arno Tali ● Ain Lutsepp – Tõnisson ● Leonhard Merzin – õpetaja Laur ● Aksel Orav – õpetaja Lauri hääl ● Heido Selmet – Visak
saj. lõpust kuni surmani 1909.a. 2 novellikogu 1980 ,,Kajakalood", 1981 ,,Ülesõidukohad". Viivad lähemasse minevikku. Avaldati uuesti 1988 ,,Silmade avamise päev" 7 novelli eesti rahva saatusest erinevatel aegadel: EV ajal, Saksa ja nõuk. okupats. ajal. Ühendab surmateema (v.a viimane). Igaühes sureb üks inimene ja keskne tegel. Peeter Mirk tunnetab oma süüd. Novellide pealkirjad :"Rist" (vanaisa kannab oma hauaplatsile risti, kohale jõudnud, sureb); ,,Väike Vipper" gümn. õpil., Peeter Mirgi klassivend, kes poob end üles, sest pr.keele õpetaja ei pannud talle ,,4", hoolimata poisi pingutustest; ,,Marrastus" (sureb P.Mirgi tüdruk Flora), ,,Toru" (sõbra põgenemine vagunitsisternis Soome- lämbub); ,,Stahli grammatika", ,,Vandenõu", ,,Silmade avamise päev". 1990 rom. ,,Väljakaevamised"- tegevus 1954.a. Peeter Mirk tuleb Siberist koju. Arheoloogilistel väljakaevamistel Toompeal leiab 13.saj. pärit käsikirja, Taani kuninga
Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. Osatäitjad Ervin Abel papa Kiir Rein Aedma Jaan Imelik Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson Leonhard Merzin õpetaja Laur Aksel Orav - õpetaja Lauri hääl Heido Selmet Visak Evald Tordik Muu personal Monteerija Ludmilla Rozenthal
· "Professor Martensi ärasõit" (1984) · "Vastutuulelaev" (1987) · "Wikmani poisid" (1988) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Väljakaevamised" (1990) · "Tabamatus" (1993) · "Mesmeri ring" (1995) · "Paigallend" (1998) · "Tahtamaa" (2001) Novellid · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · "Pöördtoolitund" (1972) · "Rist" · "Stahli grammatika" · "Vandenõu" · "Väike Vipper" · "Järelehüüd Kuusiku peremehele" · "Minu onupoja jutustus" · "Tuhatoos" · "Pulmareis" · "Eesti iseloom" · "Põgenemine" · "Vürst" · "Morse" · "Onu" · "1941" Jutustused · "Mardileib" (1973) · "Kolmandad mäed" (1975) · "Taevakivi" (1975) · "Kajalood" (1980) · "Ülesõidukohad" (1981) · "Silmade avamise päev" (1988) 8 · "Järelehüüd" (1994) Näidendid
kultuuris ja Eestimaal tegutsenud inimesi. Nendeks olid näiteks Otto Wilhelm Masing, Kristian Jaak Peterson, Johann Köler ning Johann Voldemar Jannsen. Krossist sai Eesti kultuuriloo kroonik. Novelli vormis jutsutab Kross alati kellegi teise loo: kas siis koolivenna või sõbra. (Laanes, 2007) 2.2.2. Novellide loetelu ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) ,,Pöördtoolitund" (1972) ,,Rist" ,,Stahli grammatika" ,,Vandenõu" ,,Väike Vipper" ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" 6 ,,Minu onupoja jutustus" ,,Tuhatoos" ,,Pulmareis" ,,Eesti iseloom" ,,Põgenemine" ,,Vürst" ,,Morse" ,,Onu" ,,1941" 2.3. Romaanid 2.3.1. Romaanide iseloomustus Jaan Kross kirjutas oma romaanides Eestist. Jaan Krossi südameasi oli Eesti. Ta kirjutas Eesti rahvuse ja Eesti riigi ideaali ülesehitamisest. Kui olud läksid vabamaks, sai ta väljendada ka rahvusriiki ning selle ideaali
kirjutama Eesti kultuuris ja Eestimaal tegutsenud inimesi. Nendeks olid näiteks Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson, Johann Köler ning Johann Voldemar Jannsen. Krossist sai Eesti kultuuriajaloo kroonik. Oma novellides jutustab Kross alati kellegi teise loo nt. koolivenna või sõbra. NOVELLIDE LOETELU: ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) ,,Pöördtoolitund" (1972) ,,Rist" ,,Stahli grammatika" ,,Vandenõu" ,,Väike Vipper" ,,Järelhüüd Kuusiku peremehele" ,,Minu onupoja jutustus" ,,Tuhatoos" ,,Pulmareis" ,,Eesti iseloom" ,,Põgenemine" ,,Vürst" ,,Morse" ,,Onu" ,,1941" ROMAANID Jaan Kross kirjutas oma romaanides peamiselt Eestist see oli tema südameasi. Ta rääkis Eesti rahvuse ja Eesti riigi ideaali ülesehitamisest. Tema romaanide tegelaskujudel on vastutus oma rahva ja maa ees, kust põgeneda ei saa. ROMAANIDE LOETELU: ,,Kolme katku vahel" I-IV (1970-1980) ,,Keisri hull" (1978)
KEILA GÜMNAASIUM 10B klass Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS................
OTTO TALLINN 42 Sündinud: 24.08./06.09.1914 Tartumaa, Kuremaa vald, Toovere küla. Ristitud: 21.09/.04.10.1914 Palamuse. Konfirmeeritud: 08.04.1933 Tartu Peetri kirik. Isa: külakaupmees August Tallinn (13/25.08.1872 Immokese vald 12.10.1936), isa: Juhan. Ema: õmbleja Ida snd Vipper (05.10.1880 Kudina vald 21.12.1937). Õed-vennad: 1. Hermann (23.10.1918?.02.1919). 2. Hugo (08.02.1921) Õpingud: A. Salomoni eraalgkool, 1928 Tartu Linna III Algkool, 192833 Tartu Poeglaste Reaalgümnaasium, 193440 Tartu ülikooli usuteaduskond. Akadeemiline kuuluvus: EÜS, Akadeemiline Usuteadlaste Selts. Pro venia concionandi/pro ministerio: 20.-21.05.1940, 07.-08.12.1943. Prooviaasta: 01.06.1940 Tartu Peetri kog.
sadistlik edasipürgija. Kölerile osutub see probleemiks ja asja leevendamiseks paneb sisse oma armastuse ja usu sellesse, hakkab juhtima rahvaliikumist ja lõpuks rahustab na ine maha, et kunsti seisukohalt pole probleemi. 1978 ,,Keisri hull". Mitu novellikogu jälle, näiteks ,,Kaja lood", ,,Ülesõidukohad". Jutustus ,,Marrastus", kus üks tüdruk suti see tõttu, et kukkus põlve puruks, kutsuti küll arst, aga tal oli teetanud ja suri. Lugu ,,Väike Vipper" poistegümnaasium, kunflikt Vipper ja prantsuse keele õpetaja vahel. Vipper tahtis cum laudet, aga õpetaja ei soostunud panema hindeks viite ja Vipper poos end üles. ,,Toru" lugu sellest, kuidas kõrvale hiilida kohustuslikust väeteenistusest. Üks toru sülgas noored vene, teised saksa sõjaväkke. Viimane oli leebem. Tahetakse Tallinnast Helsingisse sõita tühjades kütusetsisternides, tuli aga surm. Romaanid 1982 ,,Rakvere romaan" linn sai Põhjasõjas kannatada, vastuolu linn ja Tiesenhausenite
lõpuks rahustab na ine maha, et kunsti seisukohalt pole probleemi. 1978 ,,Keisri hull". Mitu novellikogu jälle, näiteks ,,Kaja lood", ,,Ülesõidukohad". Jutustus ,,Marrastus", kus üks tüdruk 32 suri see tõttu, et kukkus põlve puruks, kutsuti küll arst, aga tal oli teetanus ja suri. Lugu ,,Väike Vipper" poistegümnaasium, konflikt Vipper ja prantsuse keele õpetaja vahel. Vipper tahtis cum laudet, aga õpetaja ei soostunud panema hindeks viite ja Vipper poos end üles. ,,Toru" lugu sellest, kuidas kõrvale hiilida kohustuslikust väeteenistusest. Üks toru sülgas noored vene, teised saksa sõjaväkke. Viimane oli leebem. Tahetakse Tallinnast Helsingisse sõita tühjades kütusetsisternides, tuli aga surm. Romaanid 1982 ,,Rakvere romaan" linn sai Põhjasõjas kannatada, vastuolu linn ja Tiesenhausenite
Taas riikliku pildi tulek - - 1550-60ndatel obritsina vajalik keskvõimule ebavajalike aadlike mahasurumiseks. Küsimus isiku rollist ajaloos. Kes teevad ajalugu - massid, klassid (20ndatel, kaubanduslik kapital), üksikisikud? 30ndatel isikute esiletõus (suured isikud, kes teevad Vene riigi suureks Peeter I, Lenin, Ivan Grosnõi). Vastased, reeturid oluline Stalini ajal (lääs, välised jõud ohtlikud, kes valitseja geeniuse kaudu kasutavad õigustatud vahendeid). Robert Vipper (1859 1954) saksa päritolu, Moskva tugevad sidemeed. 1922 ,,Ivan Groznõi" raamat, pisike- annab idealiseeriva vaate tema kohta, vb kuri aga geenius. Omas ajas seda ei pandud teeneks (pidi nõuka Vmlt lahkuma, läks Läti Ülikooli 1944ni seal). Läti kontekstis Roberts Vippers. 30ndatel sai ametlikuks see raamat, tunnustati. 1943 sai uuesti Moskva ülikooli professoriks, tunnustati. 1945- I seeria Ivan Julma film. II seeria ei tulnud Stalini meelejärgi, alles 1958.a linastus.
haridusaugud täidab intuitsiooniga, suri tundmatuna, hiljem hakkas NASA kasutama tema leiutisi. Jutukogud "Kajalood", "Ülesõidukohad": ühiskonna muutmine ja sellega kaasnevad otsused, K on enamasti minategelasex, mingi osa tõtt, lugu "Marrastus": lugu ühe tüdruku lollist surmast+lahkujatest, kes paremat elu otsisid '39. Tüdruk kukkus põlve purux, arst küll kutsutaxe, aga teetanus ja ei pääse, lõppeb matustega; "Väike Vipper": lugu poistegümn.st, konflikt V ja pr.keele õpetaja vahel, V tahtis cum laudet, aga õps ei soostu panema 5e ja V poos end üles. "Toru": kuidas hiilida kõrvale kohustuslikust väeteenistusest (üx toru sülgas noored vene, teine saxarindele, viimane oli leebem). Tahetaxe Tln.st Helsingisse sõita tühjades kütusetsisternides, aga tuli surm. "Wikmani poisid": autobiograafiline memuaarteos, 30ndate lõpp, keerulised suhted kooli ja klassivendade vahel;
annaabi.ee 
