Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"klaver" - 544 õppematerjali

klaver on  klahvpill. Klaver  erine b  klave s siinist  selle  pool e st,  et  klaveril  tekitavad  heli   vildiga  kaetud  haa mrik e s e d ,  mis  klahvide  allavajutami s el  löövad  vastu  m etallist  ke eli ,  pann e s  ne e d  võnku m a .  Helilained  kanduvad  klaveri  kõlaka sti  seinteni,  mis  neid   võim e n d a v a d .
Klaver

Kasutaja: Klaver

Faile: 0
1
doc

Klaver

Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Klaveri eelkäijad on klavikord, klavessiin, spinett, tsembalo, tahvelklaver ja Cristofri vasarklaver. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikustKui klahvile vajutada, lööb viltpea vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal varustas prantsuse klaverimeister Merlin klaveri summutuspedaaliga, mis kogu löökmehhanismi koos haamritega paremale nihutab ja niiviisi pilli kõla summutab. 1778. aastal kattis inglane Bury haamrikesed naha asemel vildiga. Seeläbi muutus kõla iseloom ja värv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert Wornum püstkeeltega pilli pianiino, mida tema väikeste mõõtmete ja intiimse kõla pärast nii nimeta...

Muusika - Põhikool
28 allalaadimist
6
odt

Klaver vs süntesaator

klass 2012/2013 Juhendaja : Stella Müsler Klaver Klaver on klahvpill. Klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haamrikesed , mis klahvida allavajutamisel löövad vastu metallist keeli , pannes need võnkuma. Helilained kanduvad klaveri kõlakasti seinteni, mis neid võimeldavad. Lääne muusikas kasutatakse klaverit laialdaselt sooloesinemisteks ja teiste pillida või laulu saatmiseks .Tihti kasutatakse ka ansamblites . See on väga populaarne abivahend ka heliloojatele, koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele. Kuigi klaver on raskesti teiseldatav ja tihti kõrge ostuhinnaga , on klaveri mitmekülgsus muutnud selle üheks kõige tavalisemaks muusikainstrumendiks. Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituse järgi kuulub klaver korsofonide hulka.Kordofonid on muusikainstrumendid , kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel. Keeled Keeled on pingutatud puust kõlakorpuse sees olevale metall...

Muusika - Põhikool
61 allalaadimist
1
docx

Estonia klaver

ESTONIA Kabinetklaver ESTONIA kabinetklaver sobi elutubadesse, salongidesse, õpetajate stuudiotesse, lindistus- ja tööstuudiotesse. ESTONIA Kontsertklaver Klaveri ehitamisel kasutatakse kõrgekvaliteedilisi puite, sealhulgas roosipuud Brasiiliast, resonantskuuske Sveitsist, bubingat Aafrikast ja Dehonit puitmaterjali Saksamaalt. Klaveri malmraamid viimistletakse klaverivabriku uues tootmishoones Vesses. Korpuse valmistamiseks liimitakse kasepuidu kihid. Mitmeid tunde kulub spetsiaalses pressis korpusele vajaliku kuju andmiseks ja liimi kuivamiseks. Iga mudeli jaoks kasutatakse spetsiaalset pressi. Viimistluseks eraldatakse korpuse sisemine ja välimine osa. Estonia Klaverivabrik meisterdab mitmeid puitviimistlusi - tulemahagon ja mahagon, bubinga-must "Peidetud Iludus" ja Aafirka bubinga, India roosipuu, hele ja tume pahkel, valge. Kõ...

Pillid - Põhikool
5 allalaadimist
2
odt

Klaver versus süntesaator

Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Klaveri eelkäijad on klavikord, klavessiin, spinett, tšembalo, tahvelklaver ja Cristofri vasarklaver. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpea vasarake vastu keelt ja tekib heli. Süntesaator kõnekeeles ka sünt, on muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaralisteks ehk virtuaalseteks süntesaatoriteks. Riistvar...

Muusika -
24 allalaadimist
2
docx

Klaver vs süntesaator

Klaver vs süntesaator KLAVER: Klaver on keelpill mis on koosneb:korpusest,raamist,helitekitamismehanismist,klavetuurist,pedaalid est,keeldest ja kõlalaedest.Klaverite areng sai alguse 18.sajandil.Klaveril tekib heli klahvi alla vajutades,löövad vildiga kaetud haamrikesed vastu keeli.Suurimat klaverit nimetatakse tiibklaveriks,sest puidust kõlakorpus on linnu tiiva kujuline.Pillil on 230 keelt ja 99 haamritklahvi.Väiksem klaver on pianiino mida on hea kasutada kodustes tingimustes.Eesti suurim klaverivabrik on Estonia,mis rajati 1950.aastal.Klaverit valmistakse kuusest,vahtrast või männist. Süntesaator: Süntesaator on elektrooniline muusikariist. Süntesaator on muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub.Süntesaatori töö põhineb helisünteesil.Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaral...

Muusika - Põhikool
9 allalaadimist
4
docx

Klaver

Klaver erineb klavessiinist selle poolest, et klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haamrikesed, mis klahvide allavajutamisel löövad vastu metallist keeli, pannes need võnkuma. Helilained kanduvad klaveri kõlakasti seinteni, mis neid võimendavad. Lääne muusikas kasutatakse klaverit laialdaselt sooloesinemiseks ja teiste pillide või laulu saateks. See on väga populaarne abivahend ka heliloojatele, koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele. Kuigi klaver on raskesti teisaldatav ja tihti kõrge ostuhinnaga, on klaveri mitmekülgsus muutnud selle üheks kõige tavalisemaks muusikainstrumendiks. Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituse järgi kuulub klaver kordofonide hulka. Pianiino Pianiino on kompaktne, sest selle kõlakast ja keeled asuvad vertikaalselt, kusjuures klaviatuur asub keelte suhtes keskel ja haamrikesed löövad keeli horisontaalselt. Tiibklaveril lööb aga haamrike keelt altpoolt ja...

Pillid - Keskkool
4 allalaadimist
2
docx

Klaver vs süntesaator

See on üks tähtsamaid pille, mida kasutatakse soolo pillina ja ka muusika õpetajad kasutavad seda ka tundides. Klaveri eelkäija on klavessiin. Klaveril on raamile Vinnatud keeled, kõlalaud, klaviatuur ja mehhanism , mille abil pilli mängija paneb keeled võnkuma. Klaveril lööb haamri vastu keelt ja jätab sellest võnkuma ainult teatava osa. Keeli on keskmiselt 230. Keelte võnkumine kandub üle kõlalauale, mis teeb pillihäälem tugevamaks. On olemas ka tiibklaver, et heli oleks paremini kuulda tehakse kõlakasti klap lahti. Süntesaator seevastu on, aga klahvpill, millel heli tekitamiseks pannakse võnkuma elekter . Kupillide hääli. Süntesaator on väiksem kui klaver ja teda on hea transportida ja kasutada üritustel. Mina eelistaks süntesaatorit kuna see on nii väike. ...

Muusika - Põhikool
6 allalaadimist
3
doc

Klaver

klaver (referaat) Koostaja: Klass: Õpetaja: KLAVER Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Klaveri kasutusala on lai. Seda kasutatakse jazzis klassikalises ja folkmuusikas. Väga palju on erinevaid klaveri kontserte ning seda kasutatakse kooride saatena. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Eristatakse rõhtehitusega tiibklaverit ja püstiehitusega pianiinot. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpeaga vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal varustas pran...

Ajalugu - Põhikool
47 allalaadimist
1
docx

Klaver versus süntesaator.

Klaver on kolmnurkne, tavaliselt must kast, mis seisab kolme jala peal. See on üks tähtsamaid pille, mida kasutavad muusikaõpetajad, koorijuhid ja tehakse ka sooloesinemisi. Tema kauge esiisa oli klavikord, mille juured ulatuvad vana-kreekasse. Klaveri lähim eelkäija on, aga klavessiin. Klavikord ja klavessiin olid kasutusel kuni XVIII sajandi lõpuni. 1709. Aastal valmis frienze pillimeistril B. Cristofori käe all esimene kaasaegne klaveri moodi pill.klaveril on raamile tõmmatud keeled, kõlalaud, klaviatuur ja mehhanism, mille abil pillimees paneb keeled helisema. Klaveril lööb haamrike vastu keelt ja jätab sellest helisema ainult teatava osa. Klaveri musta kasti sees on igasuguseid keerulisi asju. Kõigepealt on seal keeled. Neid on keskmiselt 230 tükki. Keeled on pingutatud tugevale malmraamile. Keelte pinge mõjub sellele jõuga, mis on võrdne umbes 20 tonniga. Keeli pingutatakse virbl...

Muusika - Keskkool
149 allalaadimist
6
docx

KONTSERDISARI „ROMANTILINE KLAVER“

A Õpetaja Grete Koik Tallinn 2016 1. märtsil 2016. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Ralf Taale klaverikontserdil pealkirjaga „Romantiline klaver“. Ma olen alati nautinud klaverimuusikat ning seetõttu oli kontserdisaali külastus minu jaoks väga põnev, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda klaveripalu pianist ja muusikapedagoogi Ralf Taale esitluses. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 199495 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995. aastal Schuberti-nim...

Muusikud - Keskkool
1 allalaadimist
3
doc

Eesti Teatri ja Muusika muuseum

P. Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu- ja noodikogu on aluseks 22. märtsil 1924. a tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. 22. märtsil 1924.a. reegistreeriti ametlikult Peeter Süda mälestuste jäädvustamise toimkond. Esimeseks muuseumi asukohaks P.Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Lisaks on muuseumil sisehoov- Karjase hoov. Astudes muuseumi uksest sisse jäi mulle esimesena silma klaasi taga olev ,,Väike muuseumirott 2007". See on iga-aastane tunnustusauhind, mis antakse parimale välj...

Muusika - Põhikool
15 allalaadimist
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial...

Muusika - Keskkool
134 allalaadimist
1
doc

Yosif Feigelsoni (tšello, USA) Peep Lassmanni (klaver) kontsert

Kevin Liimask Yosif Feigelsoni (tsello, USA) Peep Lassmanni (klaver) kontsert Mina käisin kolmpäeval 28 novembril Feigelsoni ja Lassmanni kontserdil TÜ aulas. Alguses ei olnud mul plaani sinna minna, sest samal päeval oli muud teha, aga oli vaja ära käia, ja paremad kontsertrid tulid alles tüki aja pärast. Kuid viimasel hetkel mõtlesin, et käin ikka ära. Oma otsust ma ei kahetse, olgugi et ma ei ole sellise muusika austaja. Väikse pettumuse valmistas tõsiasi, et rahvast oli kohal vähe. Võiks ju arvata, et nii tuntud pianisti ja tsellisti tuleb rohkem inimesi vaatama. Järk-järgult hakkas mulle kontsert rohkem meeldima, sest algul oli rohkem kohustustunne. Enim jäi mul meelde viimane laul, sest see meeldis kõige rohkem.Rohkem meeldis mulle tselist, sest klaverit elus niigi palju kuulnud, tõsi-küll, mitte sel tasemel, oleksin seda ka teistele soovitanud. Maailmas kõrgelt...

Muusika - Keskkool
7 allalaadimist
11
docx

Duke Ellington

Ellingtoni peetakse väga mõjukaks suurkujuks dzässi ajaloos, kuigi tema looming ulatus mitmete teiste zanriteni. Mõned kriitikud hindavad Ellingtoni loomingut dzässiga isegi kauges suguluses olevaks. Ellingtoni palad sündisid ainulaadselt ning vaid tänu haruldasele koostööle ja suhtele oma orkestriga. Duke Ellington arendas muusikat märkimisväärselt tuues sellesse tehnilisi muudatusi, uusi ja erilisi stiile ning kõlavärvinguid. Ellingtoni muusikukarjäär Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprillil 1899 Washingtonis. Ellington hakkas õppima klaverit seitsmeaastaselt. Oma hüüdnime Duke...

Muusika - Põhikool
17 allalaadimist
1
docx

Kontserdiretensioon

Oktoobril Kadrioru lossis Interpreetide liidu raames korraldatud kontserdil, kus esinejateks olid Annaliisa Pillak ja Jaanika Rand-Sirp. Ainsaks instrumendiks oli klaver ja laulja hääleks metsosopran. Esitamisele tulid killukesed Franz Liszti, Johannes Brahmsi, Toivo Kuula ja Ester Mägi loomingust. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Rahvusooperis Estonia Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud rahvusooperis Tuhkatriinu rollis G. Rossini ooperis "La Cenerentola", II Diplomaadina E.-S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris Van...

Muusikaajalugu - Põhikool
11 allalaadimist
2
doc

Põhjalik muusika retsensioon

otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval. Iseenesest klaveris polnud midagi midagi niivõrd erilist, kuid see kuidas klaver oli valgustatud ning kooskõlas saaliga, ei suutnud mu pilku ära pöörata. M...

Muusikaajalugu - Keskkool
12 allalaadimist
3
pdf

ADELE - Rolling in the deep - Akordid

ROLLING IN THE DEEP by, Adele CAPO 3 Cm(Palm Mute) Cm G There's a fire starting in my heart, A# G A# Reaching a fever pitch and it's bringing me out the dark Cm G Finally, I can see you crystal clear. A# G A# Go ahead and sell me out and I'll lay your ship bare. Cm G See how I leave, with every piece of you A# G A# Don't underestimate the things that I will do. Cm G There's a fire starting in my heart, A# G A# Reaching a fever pitch and it's bringing me out the dark G# A# The scars of your love, remind me of us. Gm G# They keep me thinking that we almost had it all G#...

Muusika - Keskkool
7 allalaadimist
2
docx

Muusika. Klahvpillid

Klahvpillide töö. 1. Klahvpillide jagunemine helitekitamise järgi · Heli tekib keelte võnkumisel (klaver, klavessiin) · Heli tekib õhusamba võnkumisel (orel, akordion) 2. Haamermehhanismi tekke · Leiutati 18. Sajandil. Klaveril tekib heli, kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. 3. Viis klaveri osa · Klaviatuur · Keeled · Metallist raam · Haamrid · Pedaalid 4. Pedaalide töö põhimõte klaveril · Tavalisel kaks vahel kolm pedaali. Paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmimaks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimasena vajutatud heli või akordi 5. 3 tuntud pianisti · Rein Rannap · Marko Martin · Mihkel Poll 6. Mis on klahvpill · Pill, mille heli tekitatakse sõrme vajutusega klahvile 7. Klave...

Muusika - Põhikool
21 allalaadimist
1
docx

Beethoveni klaverisonaadid

Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet ­ siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga. ,,Appasionata" on üks väheseid teoseid, kus traagika jääb domineerima ka lõpplahenduses. Enamasti lõppevad tema kangelaslikud teosed ohjeldamatute tantsustseenidega. Selli...

Muusika - Kutsekool
6 allalaadimist
10
doc

Frederyk Chopini elu, Referaat

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Fryderyk Chopini elu ja looming (1810-1849) Autor: Evelyn Landing Klass: 12c Tartu 2012 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Frederic Chopini varajane elu........................................................................................ 4 Väikevormid......................................................................................................... 7 Suurvormid........................................................................................................... 7 Kokkuvõte...

Muusikaajalugu - Keskkool
17 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun