Draama olemus ja vormid Dramaatika iseloomustavamaks tunnuseks on kohandatus lavaliseks ettekandeks- lavalisus. Ettekanne on miimiline,sünnib ajaliselt ja vormiliselt olevikus ning taotleb tavaliselt tõelise sündmuse illusiooni. Ülesehituse iseloomulikuks aluseks on kontrasti printsiibi ulatuslik rakendamine. Kontrast avaldub tegelastes,nende toimingutes ja ideedes. Draamateost iseloomustavad teravad, elulised konfliktid. Konflikt jõuab teose lõpul õnneliku, lepliku või traagilise lahenduseni. Draamateostele omased jooned on dünaamika ( liikuv arenemine ) ja dramatism ( inimeste sisemiste jõudude lahtiharutamine ). kangelaste mõtteid/tundeid iseloomustatakse/näidatakse dialoogi kaudu. Sellega koos esineb monoloog ( ühe tegelase pikem jutt ). Teksti kuuluvad remargid ( autori kommentaarid ). Repliik draamateoses tähendab tegelase viimaseid sõnu, millele järgneb teise tegelase esinemine. Draamateos jaguneb vaatusteks, piltideks j...
Retsensioon Käisin 16. märtsil Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draamat „Hind“. Etendus on kirjutatud 1968. Aastal ja viitab tagasi XX sajandi esimesse poolde. Näidendis antakse edasi mõte, et tänapäeva ühiskond ei erinegi palju mitmete aastate tagusest maailmast. Peategelasteks on kaks võõraks jäänud venda, kes peavad jagama isalt päritud varandust ja kaevama minevikus, et jõuda tõeni ja teineteiseni. Nagu eespool öeldud toimub tegevus XX sajandi esimesel poolel, mil Ameerika elas üle suure majanduskriisi
Nad püstitasid oma suurtele väejuhtidele ja keisritele triumfikaari ja võidusambaid ning lõid maailma esimesed ratsafiguurid. Roomast on pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Praegugi leiab meenutamist väärt inimestele püsitatud monumente. Monumentide püstitamine on üks parimaid austusavaldamise viise ning sellisel moel mäletab ka rahvas avaliku elu tegelast paremini. Roomlased ei pidanud teatrist väga lugu. Neile ei meeldinud teatris vaadata draamat ja selliseid teoseid, mis käsitlesid maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Roomalased nautisid labaseid nalju ning lihtsakoelist süzeed. Haritumale publikule sellised näitemängud huvi ei pakkunud ja tänu sellele hakkas osa autoreid kirjutama näidendeid ainult lugemiseks. Ka tänapäeval leiab näidendeid, mis on kirjapandud ja mõeldud lugemiseks. Teatrid pakuvad huvilistele suurt valikut näidendeid mitte ainult ühetaolise süzeega labast nalja.
kasutamisega vahele ja hakkavad bluffima,et pole seda kasutanud.Paljud ekstreemsportlased harrastavad benji-hüppeid.Sportlased peavad sõõma rammusaid toite nagu näiteks borsi suppi ja biifsteeki.Kui sportlased lähevad välismaale võistlema on neil kaasas oma giid kes juhatab teed.Golf on spordiala,millega teenitakse palju raha ja golfiväljakud on tavaliselt mitme hektari suurused.Kui sprtlased kaotavad võistlusel teevad nad vahest suurt draamat selle üle.Mõned sportlased on ennast täis egoistid.Sportlastele tehakse erinevaid operatsioone kui neil juhtub mõni õnnetus.Olümpiamängude ajal peab alati programmist kinni pidama.Igal sportlasel on oma massöör.Peale suurt ja koormavat spordivõistlust lähevad nad oma kusetti pikutama.Ballett on poiste arvates igav spordiala.Paljud sportlased valivad toitu,sest kardavad saada igasuguseid baktereid.Sportlaste jaoks on ideaalne see kui nad võidavad.Kasutage kondoomi,see kaitseb meid
keelt Aastast1934 eesti kirjanikkude liidu ia arbujate liige. Betti suri 1989 Tartus olles 83 aastane LOOMING B. Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke" 1935.aastal ,,Viletsuse komöödia" ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures" Viimase proosateose avaldas ta 1796. Aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat. TEOSED Luuleraamatud -"Tolm ja tuli" -"Eluhelbed" -"Lendav linn" -"Korallid Emajões" Proosa -"Tuulearmuke" -"Invaliidid" Poeemid -1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest" Tõlketööd TUNNUSTUSED 1966 - Eesti NSV teeneline kirjanik 1967 ja 1987 - Juhan Liivi luuleauhind 1977 - Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-korallid-emajoes-betti- alver-loeb-katariina-unt
ahnust, võltsvagadust jpm -Švank- jämedavõitu, kohati ropu sisu ja õpetlik rahvalik naljalooke keskaja saksa kirjanduses, esines nii proosas kui värsis, tegelasteks koomilised tüübid: kelm, papp, napsivend, kuri või rumal naine. -Allegooria- mõistukõne; proosa- või värsslugu, milles on kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse. 15.Kuidas nimetatakse varaseimat keskaegset draamat? - Varasemat keskaegset draamat nimetatakse liturgiliseks. 16.Nimeta keskaegse draama tähtsamad žanrid. - Müsteerium– alates 14. sajandist vaimulikud näidendid, mida etendati kirikutes suurte pühade ajal; neis etendati stseene piiblist; müsteeriume kandsid ette vaimulikud ladina keeles, hiljem, kui etendus kolis kiriku ette, linnaväljakutele ja turuplatsidele, muutus müsteerium rahvakeelseks ja mängima hakkasid nt käsitöölised. Nt müsteerium “Aadama mäng”.
mõtlemisainet, sest tänapäevalgi on pead tõstmas näiteks natsionaalsotsialism ning demokraatia vastu võitlemine. Kümne aasta eest tegi Tatjana Mihhailova sarnases muusikalis kaasa koorilauljana. Kui etendusest on tema mälestuses palju laulu ja tantsu, siis nüüd käsikirja lugedes vaatas talle vastu pigem draamatükk. Seepärast nimetab Mihhailova seekordset solistirolli põnevaks väljakutseks, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Kui võtta Sally Bowles´i, siis kindlasti on draamat rohkem kui tantsu ja laulu, mis ongi minu jaoks väga huvitav, sest ma nii palju draamat kunagi pidanud laval tegema, nii et praegu on väga põnev," lausus ta. Varasemalt Vanemuises muusikali "Ämbliknaise suudlus" ja ooperi "Maria Stuarda" lavastanud Roman Hovenbitzer soovib, et publik saaks etendusest kahesuguseid emotsioone, et neil oleks koju minnes hea tuju, kuid ka midagi, mille üle järele mõelda. "Esimesel kohal on muidugi meelelahutus. Kuid selle tüki puhul on meeldib, et
headus ja kurjus, alatus ja suurmeelsus. Peategelased on piltilus mustlastüdruk Carmen, Ükssilm ning Don Jose. Sellele põhinedes on kirjutas Georges Bizet ooperi „Carmen“, mida on peetud üheks maailma populaarsemaks ooperiks. Esietendus 1875.aastal. Mõjutajad Võis olla mõjutatud Charles Nodieri teostest. Sir Walter Scott oli aga ajalooteoste mõjutajaks. Aleksandr Puškinilt kopeeris ta julmust ja psühholoogilist draamat. Fakte Oli keisri lähedane sõber. Kasutas teoste avaldamisel Clara Cazuali nime, ennast näitas tõlkijana. 1831. aastal alustas pikka kirjavahetust Jenny Dacquiniga. Huvitus vägivaldsetest sündmustest, lindpriidest ja bandiitidest. Tänan kuulamast!
Prants:Bizet, Verdi, Gounad Saksa: Wagen, C.M von Weber, Schumann Itaal: Donizetti, Rossini MÕISTED Impressaario- grupijuht Itaalia ooperis Opera buffa- koomiline ooper Opera seria- tõsise sisuga ooper. Belcanto- ilus laul. Itaaliale iseloomulik laulmismaneer Grand opera- suur ooper. Tihti põhjalikult läbi mõeldud prantsuse ooper(koor, ballett) Mitme zanriline teater- teater kus mängiti ühe katuseall teatrit, ooperit, balletti, sõnalavastusi, draamat. Pärineb Saksamaalt. Trenskriptsioon-teise helilooja looming klaveril. Leit motiv- juhtmotiiv
Ma alles noor, kuid ühest teisest väsinud Maailm on täis draamat ja valesid. Need on kaks asja ilma milleta ei saa lihtsalt elada. Ameerika koosneb ülekaalulistest, kes ei hinda elu. Eesti on väike ning selles riigis elavad madala moraaliga inimesed. Ning lisaks sellele kõigele on ilmas tohutult ebaõiglust. Iga aastaga tundub olevat nii lohutav lapsepõlv, kui kakeldi mingi mõtetu liivakasti ehitise pärast. Tol ajal oli see muidugi suur mure ja muserdas. Kuid võrreldes sellega, mis on praegu, neid asju ei anna võrrelda
Dramaatika, Draama- ehk naitekirjandus on uks kirjanduse pohiliigist luurika ja eepika korval. Sellest et draamateosed on mratud eeskatt laval esitamiseks, tulenevad Dramaatika Pohiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teatriparasusega on seotud ka draamateose valine ehitus: a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Dramaatika kolm phizanrit: a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Tragoodiat iseloomustavad: a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmrgiga Tragoodia Teosed: August Kitzberg,"Libahunt"; Shakespeare,"Romeo ja Julia" Komoodiat iseloomustavad: a)inimeste norkuste naeruvaaristamine Naljaliigid: a)Huumor b)Satiir c)iroonia Komoodialiigid: a)Karakterkomoodia b)situatsioonikomoodia c)sonakomoodia Komoodiateosed:"Urgmees";"Kapsapea";...
"Chess" on tants armastuse ümber, samas ka tants televisiooni ja kaamerate ees. See show räägib küll armastusest, aga lavaväliselt on mängijad kõik inimesed koos kõigi oma probleemide ja hellusevajadusega. Male on mäng, mida me kõik omavahel mängime. Meile meeldib võita, aga meil on vaja ka aeg-ajalt kaotada, et mõista oma inimlikkust ja oma vajadusi. See muusikal koos suurepärase ABBA muusikaga pakub hiilgavat meelelahutust, aga ka tugevat ja liigutavat draamat. Kuna ka poliitika mängib taustal oma rolli, teeb see mängijad veelgi huvitavamaks ja inimlikumaks."
Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Tema pere Tooma pere 1930. aastail: ema Ruudu (1882-1969) - vasakult teine, isa Jüri (1863 - 1940) - vasakult kolmas, Juhan - allreas paremalt esimene. Tema looming Smuul kirjutas peale luule ka proosat ja draamat, ta oli suurepärane lugede jutustaja. Smuul oli teatriuuendaja, kes tõi oma draamadesse spontaanselt tingulikke võteid, vahemänge ja allegooriat. Tema teosed "Karm noorus" "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" "Muhu monoloogid" "Polkovniku lesk" "Jäine raamat" Tema raamatud Muhu muuseum Koguva küla Muhu saare läänerannikul on Eesti
Kõige mõtlemapanev Eesti film. Minu arust on üks mõtlemapanevaimaid ja paremaid filme ''Nimed marmortahvlil.'' ''Nimed marmortahvlil'' on kahe tuhande teise aasta film. Film on tehtud samanimelise romaani järgi. Esimest korda vaatasin ma seda filmi alles eelmine aasta. Vaatasime seda koos klassiga koolitunnis. Meil oli seda vaja vaadata, sest meil tuli sellepeale tunnikontroll. Kui me seda vaatasime, siis mulle ei meeldinud see film. Tundus selline igav ja tüüpiline sõjafilm, aga ma ei vaadanud seda nii hoolikalt. Pärast, kui kodus uuesti seda filmi vaatasin ja süvenesin sellesse, tundus see väga hea film. Rahulikult üksi vaadates sain kõigest filmis toimuvast aru ja mulle väga meeldis see. ''Nimed marmortahvlil'' ei ole tüüpiline sõjafilm, nagu algul arvasin. Seal on sõda, draamat, armastust. Filmi tegi minu jaoks huvitavamaks kindlasti see, et seal olid kuulsad näitlejad. Alati on hea filmi vaadat...
Arhitektuur Vanemuisel on kolm teatrihoonet. 1967. aastal valminud Vanemuise suur maja asub Tartu südames ja mahutab 700 pealtvaatajat. Suurest majast 1,2 km edelasse jääb 440-kohalise teatrisaaliga Vanemuise väike maja, mis ehitati aastatel 1914–1918. Alates 2001. aastast on mängupaigana kasutusel Emajõe kaldal asuv Sadamateater. 1998. aastani kuulus teatrile ka 1970. aastal ehitatud Vanemuise Kontserdimaja. Viimased projektid Vanemuise teatris esitatakse nii balletti, draamat, komöödiat, muusikalisi kontserte, lastelavatusi, muusikale, oopere, operette ja teatritunde. Tuntumad on nt. Carrrmen!, Kevade, MEMORY 2012, Nukitsamees, Figaro pulm ja Cats. Solistid Vanemuise teatris on solistid jaotatud 3-e rühma - draamanäitlejad (24 inimest), balletiartistid(45 inimest) ja ooperisolistid(10 inimest). Ooperisolistid on Simo Breede, Märt Jakobson, Merle Jalakas Maria Kallaste, Tõnu Kattai, Valentina Kremen, Alla Popova Karmen Puis, Pirjo Püvi, Jaan Willem Sibul.
AUGUST KITZBERG (18551927) Jutustused. Kitzbergi esimene raamatuna ilmunud teos ,,Maimu", oli vastavalt tolleaegsele meole ajalooaineline romantiline jutustus. Loo nimitegelane kasvab üles isa hoole all metsakoopas, abiellub seadusvastaselt mungaga ning põletatakse nõiana tuleriidal. Tegevuspaik toimub 14.sajandi Karksi lossis ja selle ümbruses. Paljumängitud komöödiale ,,Rätsepa Õhk" külajutt ,,Rätsep Õhk ja tema õnenloos". Viimati nimetatud lool on teatud tõsieluline taust: Karksi rätsep Jaan Tõhk oli ostnud ühelt ahnelt karjamõisarentnikult loteriipileti kahekordse hinnaga ja hiljem lasknud mehe kiusamiseks lahti kuulujutu suurest võidust. Kitzbergi parimateks proosatöödeks peetakse kahte omavehl seotud juttu ,,Veli Henn" ja ,,Hennu veli". Nende peategelasteks on vanapoisiealised vennad Henn ja Jaan, kes lõpuks õnnelikult abielusadamasse jõuavad. Näidendid. Oma olulisemad teosed kirjutas Kitzberg pärast kutselise teatr...
Ideaaliks oli loomulik inimene. · Valgustajad nõudsid mõttevabadust, kodanikutunnet, vastutustunnet. Teadmiste talletamiseks hakati koostama entsüklopeediaid, levima hakkas ajakirjandus. Valgustusideede levitamiseks oli romaan kõige parem vahend (levis ja arenes Inglismaal ja Prantsusmaal eriti hoogsalt). Hakati kujutama inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid, vabameelsusvaimustuses kirjutas oma tööd markii de Sade (1740-1814). · Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat, luule areng aeglustus, kuni uue tõusuni romantismiajastul. · Populaarseks arenes kiriromaan! · Kirjanikud: 1) Voltaire- filosoof, matemaatik, ajaloolane, prantsuse kirjanik, kirjutas luulet, proosat, draamat. ,,Zadig" (1747), ,,Candide" (1759) 2) Rousseau- prosaist, poliitik, pedagoog, prantsuse kirjanik, ,,Emile ehk kasvatusest" (1762) 3) Swift- iiri-ingilse kirjanik, peateous ,,Gulliveri reisid" (1726), sõna liliput algus. 4) Montesquieu- prantsuse kirjanik, ,,Pärsia kirjad" (1721)
Teoses oli kindlasti ka urbaniseerumist ja getostumist, leian, et see väljendus selles, et kogu teose sündmustik toimus Mustamäel ja harva viidi tegevustik välja sealt ümbrusest. Getostumine tuleb välja sellega, et Mustamägi on kui eraldatud linnaosa ja nähtamatu. Teoses oli kahestumist, Laura tegelase kaksikelu, ühtepidi Laura oli kodune, kasvastas last ning Laura vaatas koguaeg televiisorit, inglise sarja, kus oli koguaeg draamat ja Laura üritas oma igavat elu asendada sarjadega, mis vürtsitaks natukenegi tema elu. Postmodernismi üks tunnustest on ka erotism ehk seksuaalsuse intensiivsuse kujutamine, mida varasemates kunstivooludes ei olnud. Raamatust tooksin välja näitena Theo vastupandamatu iha naiste vastu, ta ka ise meeldis üldiselt naistele, Theol oli palju kogemusi naistega. Raamatus on kirjeldatud kogu seksaalsuse teemat vabalt, see ei olnud enam nii kindlaid piire ja see ei tekitanud mingeid skandaale.
Tommingas, Mikk Saar, Susan Lilleväli jne. Kaasa tegid Vanemuise teatri sümfooniaorkester, solistid, ooperikoor, balletitrupp ja rockbänd. Väga meeldis ka see, et kui tegemist on võitlusega hea ja kurja vahel, millest tihitipeale väljub võitjana headus ja armastus, siis seekord oma impulsiivse iseloomuga ameeriklane kaotab enesevalitsemise ja kogu matsi. Näitlejaid teeb huvitavamaks ja paeluvamaks see, kuidas nad suudavad pakkuda meelelahutust, draamat ning poliitikat samaaegselt. Selle näitemängu puhul võib eriti esile tõsta autori soovi näidata, et kõigile meeldib võita, aga on vaja ka aeg-ajalt kaotada, et mõista oma inimlikkust ja oma vajadusi. Nimelt on selles loos kindlasti midagi elulist ja õpetlikku. Jäin tunni ja 50 minuti pikkuse kontserdiga väga rahule.
kujutama. ✗ Ööd kujutas laes olev must vaip, päeva aga laes olev sinine vaip. Näitlejad ✗ Ainuke laval olev materiaalne kulutus oli näitlejate kostüümid. ✗ Naised näitelaval ei esinenud. ✗ Näitlejad pidid olema meisterlikud, et köita publikut neis tingimustes. Draama ülesehitus ✗ Ei olnud tõelist „žanripuhtust“ ✗ Oli dünaamiline ajas ja ruumis. ✗ Draamat kirjutati põhiliselt 5-vaatluste värssteostena. ✗ Iseloomulik valdavalt blankvärsi kasutamine. ✗ Ajaloolised või mütoloogilised teemad. Teatrid ✗ Londoni esimese alalise teatri ehitas James Burbage. ✗ Veel ehitati teatrimaju: „Eesriie“ „Roos“ „Luik“ „Saatus“ „Lootus“ ✗ Kõige kuulsamaks sai „Gloobus“ ✗ Teatri omanik üüris teatreid erinevatele näitetruppidele. Tänan!
Saladuste levitamine on mõnel juhul ka inimese kaval plaan võluda teiselt inimeselt saladusi välja. Kui kellelegi on usaldatud saladus, tunneb ta, et peaks omalt poolt midagi ,,vastu andma". Saladuse rääkimine on seega ideaalne variant. Süsi küll kõrvetab, aga seda on kergem keelel hoida, sest saladus kõrvetab rohkem ning sellest vabanemisega üritab inimene hankida tähelepanu, tekitada teistes teatud emotsioone, tekitada draamat, arendada vestlust ning saada vastutasuks veel saladusi. Saladuste levitamine on üks osa meie suhtluskultuurist ning see ei kao kunagi.
Sisaski tõlkes 2007. aastal välja antud kogumikus "Kirik ja teater: müsteeriumist farsini" · ,,Aadama mäng" on kolmeosaline müsteerium, mis põhineb järgnevatel legendidel: · Aadama ja Eeva pattulangemine ning nende paradiisist väljaajamine; · Kaini vennatapp; · Üheteistkümne prohveti ettekuulutus Kristuse sünnist. "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) · Anonüümne müsteerium ,,Aadama mäng" sobib keskaegset liturgilist draamat esindama, kuna: · põhineb piiblil; · on müsteerium ehk keskaegne piibliaineline etendus; · näitab draamateksti hetkel, kui see eraldus missast; · käsitleb feodaalühiskonna suhteid. Tegelased Aadam Näidend Eeva jutustab Aadama ja Jumal Eeva ning Kaini ja A Saatan abeli loo. Aabel Kain Aabraham Mooses Aaron Taavet Saalomon Piileam Habakuk Jeremija Jesaja Juut Michelangelo. Detail Sixtuse kabelifreskost. Lucas Cranach vanem
Vabavärsis ei allu rütm tunnetest, elamustest ja mõtetest. Autor ei jutusta neist, vaid püüab lüürilise kogu luuletust läbivale korrapärasusele. situatsiooni ja kujundlike piltide kaudu tekitada lugejas samu mõtteid. L on tavaliselt 2. Riim samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsi lõpus, sees kirja pandud värsivormis, kuid esineb ka lüürilist proosat ja draamat. või alguses. L on kõige subjektiivsem kirjanduse liik. a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" tekkis 3.saj eKr, lüürika ise oli olemas enne seda. L algus on aaaa); rahvaluules. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,lyra" keelpill, mille saatel laule e) segariim (aaca abbabcc jm esitati
Kas ei ole mitte alati öeldud et maailmalõpp tuleb ja et noored on hukas? Pidevalt on ju arvatud et maailm saab otsa, seda arvati ju millenniumi vahetusel ja ka 07.07.07 ja ka 21.12.12 ja on kindlasti ka varem arvatud. Noorte kohapealt võin kindlalt öelda et pole olemas põlvkonda mille käitumist ei ole vanemate poolt hukka mõistetud alati on arvatud et nüüd on tulevik hukkas kui mingi järjekordse uudse asjaga välja tullakse. Elus esineb nii draamat, komöödiat, tragöödiat. Need olukorrad on loomulikud tihtipeale põnevad ja kaasakiskuvad. Inimesed on juba pikka pikka aega juttu vestnud. Alustades jahikägu kirjeldamiseks koopaseina abil lõpetades uuemate filmidega. Jutu vestmine sai alguse ju tahtmisest et ka teised kogeksid põnevat ja huvitavat mida sa nägid, aga kui nägime kuidas teised meid kiitsid hakkas see meeldima ga alati ei lähe ju hästi. Inimesed hakkasid juttu
kui kiindud liialt, võid unustada end ümbritseva asjanduse nimega „Maailm“. Teie partner on teid nii sügavale tõmmanud, et ükskõik mis te ütlete, oleks nagu tõsi. Sellest areneb ka petmine. Oled liialt kiindunud ning te isegi ei märka kui teie partner sind petab. Partner petab sind... KÕIK sinu ümber räägivad sellest, kuid te olete nii usklik, et lihtsalt ei pane tähele. Lõpuks kui on see petmine nii kaua kestnud, et te saategi järele toimub maha järmine ja kõik kohad on draamat täis. Petmine võib olla tekitatud ka kunnagi osapoole mitterahuldatuvusest. Kumbki osapoolest ei saa rahuldust – otsib mujalt. Äpardused. Näiteks võtame mittetahtlik rasestumine – tüdruk jääb ootamatult ja etteplaanimata rasedaks ning on suur jama lahti, eriti veel kui oled alaealine, kuna sul on vaja koolis käia, kusagilt sulle sissetulekut ei ole ja raha sul võib suvest olla natuke, kuid sellest ei piisa et uue suveni välja tulla. Tänan lugemast.
seltsidaamid ja ümmardajad, õukondlased, sõdalased, orjad jt). Akustiliselt aitas kaasa hästi reguleeritud helitehnika -- aga ennekõike orkestri, koori ja solistide tähelepanelikkus. Dirigent Arvo Volmeri kätte jooksid kõik jõujooned ja ta valitses orkestrit ning lava suveräänselt. ,,Aidat" lavale tuues kerkib küsimus kui palju näidata eksootilist Egiptust -- või seda hoopis vältida; kui palju keskenduda inimsuhetele või rõhutada poliitilist draamat. Mörcki lavastuses oli nii vaatemängulisust kui ka psühholoogilisi aktsente. Lavakujunduses (Göran Arfs) oli kasutatud motiive Egiptuse ajaloost, arhitektuurist ja kunstist -- võimsad sambad ja obeliskid, Ramses II hiigelnägu, samuti osaliste egiptusepäraseks stiliseeritud parukad ja kostüümid (kunstnik Ann-Mari Anttila). Suur koor ("Estonia" koor ja RAM pluss abijõud) oli oskuslikult jaotatud erineva suurusega gruppideks, koorirezii oli loogiline ja läbi mõeldud
Androgüünsus - naised hakkasid kandma seni meestele mõeldud praktilisi mantleid ja vihmakeepe, skirt suite jäiga krae ja lipsuga, isegi sportlikke põlvikuid Haaremseelik/püksid - Paul Poiret Ballet Russes Pastelsed toonid asenduvad eksootiliste tumedamate toonidega Praktilisem siluett Korsette pole The hobble skirt Bias cut DISAINER PAUL POIRET 1910 Vaimustuses eksootikast ja armastas värve Muutis naiste arusaama sellest, et riietus ei pea olema pastelsetes toonides Pani draamat riietesse/moodi Sai inspiratiooni vene balletist Otsis inspiratiooni läänest, Marokost, Hiinast DISAINER MADELEINE VIONNET 1910 ''Queen of the bias cut'' - arendas diagonaallõike täiuseni ''The architect among dressmakers'' - sobitas kleidi arhitektoonikaga Elegantsed Kreeka stiilis kleidid Tegi populaarseks bias cut'i moemaailmas Inspireerinud palju tänapäevaseid disainereid JUUKSED Pikad juuksed Lokid Cottage Loaf - soeng - lisatud prosse, sulgi MEIK
KANGELANE ON INIMENE OMA VIGADE JA HEAGA Igas inimeses on vigu, olenemata sellest kui ideaalsed ja toredad nad meile ka esmapilgul ei paistaks. Inimene, kes võib olla oma iseloomult väga julge ja tugev, ei pruugi olla vastutus tundeline. Ja tänu sellele võib ta tekitada enda ümber palju draamat, sest kui inimene on samal ajal julge ja mõtlematu, siis ei pruugi ta anda endale oma tegudest aru. Kalevipoeg oli mees, kellel oli väga palju vastandlike iseloomujooni. Ta võis olla samal hetkel nii töökas kuid ka jonnakas, hooliv ja valelik, tugeva iseloomuga kuid samas väga äkiline. Ja tegelikult oleme me kõik sellised. Sellised on ka meie kangelased, sest me kõik oleme inimesed ja ka halvad iseloomujooned käivad meiega tahest-tahtmata kaasas. Igalühel on oma kangelane
ei olnud kunagi varem kuulnud, et etendustel on vanusepiirangud. Näidend ise toimus umbes 19.sajandil ning rääkis teismelistest ja tolle aja tabuteemadest nagu näiteks homoseksuaalsus, teismeliste seks, masturbatsioon ja abort. Saal oli väike ja inimesi polnud ka eriti palju. Kui näidend läbi sain olin hämmeldunud. See oli kõik, mida ühest näidendist tahta. Nagu näidendi zanr juba ütleb oli seal nii nalja kui ka draamat. Sisse oli segatud ka paras kogus modernset tantsu. Põhjuseks võis olla ka see, et ma käisin seal üksi, kuid vahel oli mul tunne nagu oleks seal ruumis olnud ainult mina ja näitlejad. Mitte kedagi muud. Terve see tuba oli tulvil emotsioone. Iga viimnegi kui liigutus ja repliik oli hoolikalt läbi mõeldud ja kõige loomutruumalt esitatud. Ma naersin ja nutsin koos näitlejatega. Kõige rohkem meeldis mulle näidendi realistlikud jooned. Seal ei olnud mingit ilustamist ega pehmendamist
Dramaatika Põhiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teater jaguneb :a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Konflikti liigid: a) saatusega, jumalatega b) teise inmeseg c) ühiskonnaga d) ise endaga Dramaatika kolm põhizanrit:a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Draamat iseloomustavad:a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu,
lugu oleks võimalik vaimusilmas ette kujutada. Tegelased on need, kes panevad loo elama, kes annavad vihjeid mõttest, mida autor tahtis edasi anda. Kui loetakse lugu, siis lugeja kujutab lugu ja selle tegelasi nii, nagu loetu olekski päriselu. Seetõttu tunduvad tegelased ka iseendale tõetruud (pole ju võimalik, et sa tegelikult ei eksisteeri). Tegelased ei tea, et nad on kellegi väljamõeldud loos, et nad ise on välja mõeldud. Nad on nagu inimesed - elavad oma elu ja draamat, arvavad, et nemad on oma elu kuningad, jumalad, kes juhivad oma saatust (lugu). Ükskõik kui absurdne mingi olukord ka tunduks, tegelaste jaoks see ei ole absurdne. See on nende elu, mida tuleb vastupuiklemata elada (põhimõtteliselt on sama unenägudega - ükskõik kui absurdsed need tunduvad, üldjuhul (unenäos olles) siiski usutakse, et nii see ongi, seega minnakse vooluga kaasa teadmata ja tajumata, et see kõik, mida (unenäos) nähakse, tuntakse on lihtsalt illusioon).
Ta oli Eesti draamakirjanduse üks rajajaid. Oma loomingulisse küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas. 1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Kui see lõppes lahutusega. 1899. aastal tutvus Kitzberg oma uue abikaasa Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Kellega sündis Kitzbergil ka üks poeg. Kitzberg suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. Kitzbergilt on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat. Ta on kirjutanud ka lastejutte ja näidendeid, mälestusi ning vesteid. 3 AUGUST KITZBERG LAPSEPÕLV August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855 (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). Peres
suhtes kõige kontrastsema kujuga · Basso continuo · Tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine samas loos · Kontsertstiili tekkimine, kapellide loomine ja tegevus õukondade ja kirikute juures · Avati avalikud ooperimajad · Staarikultus · Kasutatakse palju helimaali võtet Baroki sünnimaa on Itaalia, kus tegutses Firenze Camerata poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring, kus uuriti vanakreeka luulet ja draamat. Jõuti järeldusele, et seda kanti ette lauldes mõne pilli (kitara) saatel. Cameratalased püüdsid sellist teksti esitusviisi taaselustada ja kirjutasid deklamatsiooni-lähedases stiilis muusikat soolohäälele lauto saatel. Basso continuo katkematu bass; generaalbass; muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. BC mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli: basspill (tsello, viola da gamba, fagott), mis mängib
Retsensioon Käisin 29.märtsil Kuressaare Linnateatris, kus esitati Ameerika kirjaniku Arthuri Milleri draamat ''Hind''. Loo lavastajaks oli Heiti Pakk ning teatritükk ise rääkis kahest vennast ning ühest pärandusest, mida nad kuidagi jagatud ei saa. Teose lavastajatöö oli mitmeti omapärane, kuid moodustas siiski lõpp kokkuvõttes ilusa terviku. Näitejuht oli käsitlenud Arthur Milleri teoses olevaid teemasid ja probleeme ülletavalt hästi. Hea lihvi nädendile lisasid iselaadsed ja konteksti igati sobivad näitlejad.
Kirjanduszanridest spbis valgusideede levitamiseks kõige enam romaan- oli ju romaan juva XVII saj kinnitanud oma võimalusi ühiskonnaellu avara peeglina. Sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline dentents hakkas peagi valitsema filosoofilise üle. Vabameelsete ja materialistlike ideede kiire leviku õhkkonnas tekkisid eeldused ka tegelikkuse naturalistlikuks kujutamiseks. ,, Ohtlikud suhted". Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat. Areng luules aga aeglustus märksa, kuni uue võimsa tõusuni varajases romantismis. Filosoofid: Voltaire, Rousseau. Satiiriline proosa- terav väljanaerdud naer. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Arvestavaks tõukejõuks oli Suur Prantsuserevolutsioon. Romantismile on iseloomuks rahulolematus oma kassaajaga, protest igasuguste normide ja harmoonia vastu. Ideaali nähti tulevikus või minevikus eriti keskajal. Proosalisele elule seati vasu poeetiline maailma nägemine. Mõistuse
15 a. kuulis Wagner esmakordselt Beethoveni teoseid, mis avaldasid talle tugevat mõju. 1833a alustas ta tegevust muusikaga. 30a jooksul oli W. elu väga rahutu ja muutlik( majanduslikud raskused). 10a elas kodumaast eemal. Pagulusaastad kõige raskemad, ainult sõprade toetusel elas. Sel ajajärgul kirjutas ooperi "Tristan ja Isolde"(1859) ja "Nibelungide sõrmus". 1863a edukas reis Venemaale aitas W. majanduslikult jalule. MUUSIKA: Wagner pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat. Hakkas kasutama juhtmotiive(lühikesed, lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis iseloomustavad ooperi üksikuid tegelasi). Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks oli saksa ja skandinaavia eeposed ning legendid. Kõige tähtsamaks ooperiks "Tannhäuser"(1845), "Lohengrin"(1850), "Tristan ja Isolde"(1865), 4-st ooperist koosnev "Nibelungide Sõrmus", "Parsifal"(1882) ja koomiline ooper "Nürnbergi meisterlauljad"(1868). Ooperite peategelasteks traagilise saatusega õilsad kangelased
5) Millised olid Kavala-Antsu ja Jürka laste suhted? · Laste suhted olid nii ja naa. Kui nad väiksemad olid, siis tundus, et kõik said hästi läbi. Lapsed tulid Antsu juurest nii, et olid jälle uued lollused ära õppinud, mis võib märkida, et lapsed mängisid koos kuskil põllu peal. Vanemas eas hakkas aga rohkem probleeme tulema kuna Antsu tütar Elenoore suhtles noore Jürkaga ja nende vahel oli mingil määral draamat. Siis muidugi Maia lugu, kuidas ta noorest Antsust rasedaks jäi ja siis rasedust katkestades ära suri. Ning Kusti kättemaks õe surma üle kui ta noore Antsu koos mingi tüdrukuga ära uputas. 6) Millisid arvamus. · Mulle täitsa meeldis. Lugemist alustades ootasin, et see tuleb jube igav ja kirjeldusi täis aga tegelikult oli raamatus palju dialooge ning mitte ülemäära kirjeldusi, mis tegi lugemise täitsa meeldivaks.
ta looming oli rahva hulgas populaarne. Vilde ei jäänud kunagi loorberitele puhkama, ta arendas end pidevalt, oli kursis ühiskonnas valitevate meeleoludega, teadis palju valitevast sotsiaalsest ja esteetilisest mõttelaadist. 90. ndail sai Vildest eesti kirjanduse juhtiv kriitiline realist. Emigratsiooniajal süvenes Vilde teostes psühholoogiline sisu. Lisaks kirjutas Vilde paguluses draamat, pannes sellega aluse eesti draama sünnile. Tagasihoidlik, kohusetundlik, aus, pehme iselga, tõsine. Vilde isa Jüri Vilde sai 1862. aastal Pudivere mõisa moonakaks edutati moonakaks. Kahe aasta pärast abiellus noor kubjas mõisa teenijatüdruku Leenu Rüüteriga (Leno Rüter). Elav, jutukas, seltsiv, rõõmsameelne, julge, tugev, püsimatu, luulesoonega, üleüldse loominguline
,,Jevgeni Onegin" Oliu meistriteoseks Tsaikovski kümne ooperi hulgas. Selles säilib küll Puskini idee, kuid Tsaikovski suunates tähelepanu tegelaste tundeelule tõlgendas seda psühholoogilise draamana. Richard Wagner Saksa helilooja · Ta oli mitmekülgne ning üks suurimaid novaatoreid. · Tema ulatuslikem teos on saksa eeposel põhinev ooperitetralooga ,,Nibelungide sõrmus" · Ta pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat. Ei püüdnud muusikat allutada sõnale, hakkas kasutama nn juhtmotiive(lühikesed ja lihtsalt viisilõigud,mis iseloomustavad üksikuid tegelasi). · Loobus esimesena numbriooperitest. · Tema ooperi ianestik on müütidest, muinasjuttudest või ajaloos. Tema ooperite süzeede aluseks on saksa ja skandinaavia eeposed ja legendid. · Tema kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma.
KIRJANDUSE MÕISTED 1)Sonett - Keskaja Itaaliast pärinev luulevorm, koosneb 14 värsist. Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm. Sonetikirjanikud: Shakespeare, de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca. 2)Süzee Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Näiteks ,,Mahtra sõda" 7) Nove...
Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline, kirglik väljenduslaad,iseloomulik ooperile. Firenze ,,Camerata"- esimesed libretsistid ja ooperi heliloojad tegutsesid Cameratas. 1600. aastal "Eurydike" kuningale. Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne" 1597 Firenze .Haritlaste ring, mida nimetati Camerata. Hakkasid uurima Vana-Kreekaluulet ja draamat .Vincenzo Galilei oli esimene, kes püüdis luua ooperi sarnast asja.Vana-Kreeka tekstile muusika kirjutamine.Sõna ühendamine muusikaga +vaatemäng + kunst. Siit sündis ka ooperi idee. Seal tegutses ka Ottavio Rinuccini. *Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne",mida etendati 1597a Firenzes. bel canto-ilus laul,laulustiil,mis kujunes itaalias. Primadonna-esimene naine, tähtsaim naissolist. Kastraat- kohitsetud mees opera seria- tõsine ooper opera buffa- koomiline ooper
teda mõistma. 1938. aastal kui Dean oli 9-aastane suri ta ema emakavähki. Kuna isa polnud võimeline poja eest hoolt kandma kolis Dean Fairmounti, Indianasse oma õe ja tolle mehe juurde. James otsis nõu ja abi metodisti pastorilt reverend James DeWeerdilt. Mõningad allikad väidavad, et Dean'il oli intiimne suhe pastoriga, mis algas juba keskkoolis ning kestis mitmeid aastaid. Keskkoolis oli Dean tulemuslikult keskpärane, kuid populaarne mängides pesapalli, korvpalli ning õppides draamat. Peale lõpetamist 1949. aastal kolis ta tagasi Californiasse, et elada koos oma isa ja kasuemaga. Californias läks ta kõigepealt õppima juurat, aga varsti läks ta üle UCLA'sse, et õppida näitlemist, mis põhjustas võõrdumise isast. UCLA's valiti ta välja 350 kanditaadi hulgast mängima Malcolmi Macbethis. 1951. aastal langes ta UCLA'st välja, et jätkata täiskohaga kajääri näitlejana. James Dean'i esimene televisiooni etteaste oli Pespi Cola reklaamis.
ennem oli. Kui lahkunud lähedane oli rikas inimene, võib juhtuda, et pärandatakse meile midagi hinnalist, kas näiteks maja või raha. Muidugi ei suuda sellised väärtused asendada meile kallist inimest kuid ka nendest saame lõppude lõpuks mingitki rõõmu. Mõnel inimesel võib terve elu järsult kokkuvariseda ning võib tekkida tunne, et kõik hea elus on kaotatud. Nii juhtus peategelasel Johannesel romaanis „ Nullpunkt“. Johannese ema oli skisofreenik kes pidevalt tekitas draamat ja tegi kodus elamise põrguks. Ka koolis ei olnud poisil kergem kuna suhted klassikaaslastega ei olnud põrmugi paremad kui olukord kodus. Samuti ei teinud poisi elu kergemaks ka tema kaabakatest sõbrad kes teda joobes olekus peksid. Tänu nendele faktoritele leidis Johannes ennast järsku nullpunktist, kohast kus talle tundus, et ta on kõik kaotanud. Viha inimeste vastu ja tahe ennast näidata sellisena nagu ta on, panid Johannese tegutsema
Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" 29. märtsil käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Heiti Paki lavastatud Arthur Milleri draamat ,,Hind". Pakk ise on psühholoogilise taustaga, mis andis näidendile tugeva mõttelise tausta, mis mõjutas tervet publikut. Näitlesid Guido Kangur, Aarne Mägi, Riho Kütsar ja Elina Reinold. Lugu on kahest vennast Victorist ja Walterist, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa laostus 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Victor liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et peret toita. Walterist sai aga mainekas arst. Vennad saavad kokku alles 16 aasta pärast, kui nende lapsepõlvemaja tahetakse maja müüa. Koos juttu vestes tulevad päevavalgele mõningad saladused: isal oli pärast laostumist siiski alles veel 4000 dollarit, mida ta oleks võinud anda Victorile õpingute teostamiseks. Seda teadis ka Wal...
Veenust. Veenus pildil peaks tähendama rahu ja ilu ka kõige lootusetumas olukorras.Ajaloolased on olnud huvitatud selle pildi sümbolitest, sest tegu on maaliga, kus on kajastatud okupatsiooni hirmu ja valu, kuid seda läbi unenäole sarnase seisundi, mis tekitavad vastuolulisi emotsioone vaatajates. Delvaux ütles, et maali idee sündis siis kui ta käis ühes muuseumis, kus eksponeeriti inimese anatoomiat, erinevaid deformatsioone ning haigustest põhjustatud õudust ja draamat, kuid talle avaldas muljet kaunis kassapidaja. Tema sõnul oli kontrast nii silmatorkav, et see jättis talle tugeva mulje, millest sündisid mitu Veenuse maali. Ma näen selles maalis justkui mingit tumedat unenägu. Veenus oleks nagu silmad sulgenud, et mitte näha teda ümbritsevat kaost, mis hõlmab endas surma ja vaeva. Maal viib mind tagasi antiikaega, just ehitiste ja naiste ilu poolest. Naised on pehmelt maalitud ja rõhutatud naiselike joontega
arengu. Varasema polüfoonia asemele tekkis uus stiil monoodia, kus oluline on ühehäälne meloodia seda saatev harmooniasaade, millel on samuti oluline roll. Varasemale polüfoonia ülemine hääl seati ümber soololauluks lauto saatel. Järjest rohkem hakkas arenema instrumentaalne soolomäng, enamasti klavessiinil või lautol. Firentzes tegutses poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring Camerata , kes püüdsid taaselustada vanakreeka luulet ja draamat lauto saatel. Esimesena tegi selles valdkonnas katset Vincenzo Galilei , kuulsa astronoomi Galileo Galilei isa, kasutades Dante luulet ja piiblitekste. Selline stiil hakkas levima soolomadrigalina ( lüüriline armastus- v5i loodusluulel põhinev laul), mis pani aluse esimestele ooperitele. 1 Kontserdistiil. Renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st. t pole mõeldud kuulamiseks: 1
Teise kimbu novellides armub 6-aastase poisikesena tegutsev surm kaunisse neidu, kellele ta on järele tulnud. Härra Pauli keha valitseb tema teadvusest sõltumatu "eluvaim", mis viib ta noore armastuse juurde. Mees nimega Eestlane aga armub pilvevalge näoga ja sajuste huultega naisesse, kelle nimi meenutab kõiksust. Kolmanda kimbu novellides tegutsevad kirjanikud: ühele neist dikteerib inimkeeli rääkiv kass andekaid tekste, teise sees asub tuba, kus toimuvat draamat jälgib tema sisesilm. Kokkuvõtlikult võiks öelda: Heinsaare palad kõnelevad loodusest, armastusest ja kirjanikuks olemisest. Aga et tegu on kõiki piire ületava realismiga, siis tuleks lisada pisut tammsaarelikult: need palad kõnelevad inimese ühinemisest loodusega, inimese ühinemisest inimesega ja kirjaniku ühinemisest vaimuga. Ja muidugi tõketest, mis seisavad niisuguste ühinemiste ees. Vahel inimene nagu aimab, et midagi on, aga ei mõista täielikult
kirjandusena vanem, siis oleks antud talle ka vanem kiiver. Valgustusega said väga hästi hakkama Siim Allas ja Andres Sarv. Kõige paremini jäi meelde algus, sest rõhutati salapäralikkust ning meenutas detektiivifilmi. Pärast iga lõiku, kui toimus olustiku muutus, kostis kõlaritest prantsuseteemaline muusika ning tuled kustusid. Eesriiet ette ei tõmmatud kunagi. Läksin vaatama komöödiat, kuid tuli välja, et nägin hoopis koomilist draamat, mis käskis pea tööle panna ning sügavuti kaasa mõelda. Näidend oli huvitav, sest lavastuse poolest ei suuda ma sellele mingit võrdlust leida ja muutusi etenduses toimus pidevalt. Üritati lahendada ühte elu põhiprobleemi väga ebatavalisel moel. Samas tundusid tegelased üpris stereotüüpsed, mis tegigi minu arust sellest tragöödiast komöödia.
saatuslikuks saigi. Mulle näisid nad mõlemad väga mõtlematute, lihtsameelsete ja otsustusvõimetute naistena. 5) Mis võiks olla selle põhjuseks, et "Hamletit" peetakse tänaselgi päeval üheks maailmakirjanduse meisterlikumaks teoseks? Põhjus, miks "Hamletit" tänaselgi päeval üheks maailmakirjanduse meisterlikumaks teoseks peetakse võib-olla see, et tegu on väga õpetliku ja tohutult meeliköitva teosega, milles peitub palju probleeme, draamat, ettearvamatuid lahendusi ning erinevaid tegelaskujusid. Teose põhiprobleemideks võiks pidada kättemaksuhimu hingerahu nimel ja auahnust ehk kui kaugele on inimene valmis võimu nimel minema.
pärit antiikmütoloogiast või orkestriga ajaloost - concerto grosso – tavalisele - opera buffa – koomiline ooper barokktriole on lisatud suurem - libretto- poeetiline tekst ansambel oratoorium – ulatuslik kontsertteos süit – eri karakterites tantsude aga solistidele, koorile ja orkestrile ka lihtsalt instrumentaalpalade (ooperlikku draamat kantakse edasi tsükkel Fuuga - mitmehäälne helitöö, mis arendamisel erinevates häältes. rajaneb teose alguses ühehäälselt esitatud teema kordamisel ja 6. Võrdle omavahel kantaati, oratooriumit ja ooperit (lavaline tegevus, teksti sisu, esituskoosseis) Võrreldes oratooriumit ja ooperit, siis oratoorium ei kasuta lavakujundust, kostüüme ja liikumist nagu ooper kasutab, ning oratoorium on vaimiliku sisuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
