Esiteks küsiksin ma teilt kõigilt, kui paljud teist süües, juues või koolis käies mõtlevad sellele, kui palju on maailma neid, kellel sellised võimalused puuduvad? Mina räägingi teile sellist, kuidas mitmetel miljonitel inimestel maailmas eelnimetatud elementaarsed võimalused puuduvad. Nende probleemide esinemisest räägin ma Aafrika näol ning täpsemalt räägin ma peamiselt Sahara kõrbe piirkonnast. Sahara-taguses Aafrikas on puhta joogivee puudumise probleem kõige tõsisem. Seal puudub juurdepääs puhtale joogiveele 328 miljonil inimesel ehk 42% rahvastikust. Sellise eluliselt vajaliku tarbe puudumine tekitab tohutult palju erinevaid probleeme. Kahjuks ei tekita puhta joogivee puudumine lihtsalt ebamugavustunnet, vaid on elu ja surma küsimus. Kuna vesi on reostunud ning puuduvad korralikud sanitaartingimused, siis väga paljudel inimestel esineb tõsiseid tervisehädasid. Enam levinud on kõhulahtisus, mille tagajärjel hukkub igal aastal 1,5 miljonit inimest....
J 1. R U 6. S 8. M 9. V E T 3.M T I A M U O S N A A S N 4. K E 7. D I T 13. Z R T O O 5. D E R A U 10. M 11. R 12. N A K U L M I N A T S I O O N S O Ö A A U L M V R O Ö L M U J A E G D O A R Ö A L I O Ö N L...
Ettekanne on miimiline,sünnib ajaliselt ja vormiliselt olevikus ning taotleb tavaliselt tõelise sündmuse illusiooni. Ülesehituse iseloomulikuks aluseks on kontrasti printsiibi ulatuslik rakendamine. Kontrast avaldub tegelastes,nende toimingutes ja ideedes. Draamateost iseloomustavad teravad, elulised konfliktid. Konflikt jõuab teose lõpul õnneliku, lepliku või traagilise lahenduseni. Draamateostele omased jooned on dünaamika ( liikuv arenemine ) ja dramatism ( inimeste sisemiste jõudude lahtiharutamine ). kangelaste mõtteid/tundeid iseloomustatakse/näidatakse dialoogi kaudu. Sellega koos esineb monoloog ( ühe tegelase pikem jutt ). Teksti kuuluvad remargid ( autori kommentaarid ). Repliik draamateoses tähendab tegelase viimaseid sõnu, millele järgneb teise tegelase esinemine. Draamateos jaguneb vaatusteks, piltideks ja stsee...
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1...
KOLM ÕDE DRAAMA NELJAS VAATUSES TEGELASED: ANDREI SERGEJEVIT PROZOROV NATALJA IVANOVNA tema pruut, hiljem naine OLGA - MAA Prozorovi õed IRINA FJODOR ILJIT KULÕGIN gümnaasiumiõpetaja, Masa mees ALEKSANDER IGNATJEVIT VERININ alampolkovnik, patareikomandör NIKOLAI LVOVIT TUSENBACH parun, leitnant VASSILI VASSILJEVIT SOLJONÕI staabikapten IVAN ROMANOVIT TEBUTÕKIN . sõjaväearst ALEKSEI PETROVIT FEDODIK alamleitnant VLADIMIR KARLOVIT RODE alamleitnant FERAPONT semstvovalitsuse valvur, rauk ANFISSA lapsehoidja, 80 aastane eit Tegevus toimub ühes kubermangulinnas. Tegevus algab Prozorovite majas, kus kolme õde isast on mööda saanud täpselt üks aasta. Olga (tütarlastegümnaasiumi õpetaja, 28 aastane) filosofeerib, Irina (20 aastane) tähistab oma nimepäeva ning Masa, kes on veel endiselt leian, kannab musta kleiti. Mõisas läheb käima äge nimepäeva pidu. Irinale tehakse igasugu kingitusi ja asju. Aruteldakse sügavalt elumõttest...
drama -- ) -- , . , . , , , . , . , -- , -- . , . , , , , . , . , , . (), , . -- , , -- , , . -- , , , , . . , , -- (70--80 . ), 3--4 . , ' . "" . . , , . , , . "" . , : -- , -- . "" , , , , . : , . (. tragdidia tragos -- , ode -- , , ) , . ' . . , , -- . . . . -- , , , , -- . . "" , , "" . . ' ( ""): 1) (); 2) ; 3) ( ); 4) ( ); 5) ; 6) . -- , . ' . (. komodia komos -- ode ) -- , . . , , , . , . , , . . "", "", ""...
Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõpul oli realismi k...
Sündmuste esitamine tegevuste abil. Kui eepikas kujutatakse sündmuste autori poolt, kes neid jutustab ja kirjeldab, siis draamas näidatakse sündmusi, kusjuures autori isik jääb tegelaste varju, kes laval hakkavad elama nagu iseseisvat elu. Autor võib teoses anda lavastajale ainult lühikesi seletavaid juhtatusi (tavaliselt sulgudes), mis on ka lugejale vajalikud teose paremaks mõistmiseks. Neid lisamärkusi draamateoses nimetatakse remarkideks. Näit. A. Kitzbergi ,,Libahundis" sulgudes antud teksti osa on remark. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust: Südantlõhestav hüüd.) Ema! 2. Olevikuline esitus Draamas esitatav tegevus saab laval toimuda ainult olevikus. Tegevus hargneb laval vaatajate silmade ees, kusjuures iga üksik moment on tajutav olevikuna. Mineviku sündmuste teatavaks tegemine on võ...
märtsil Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draamat „Hind“. Etendus on kirjutatud 1968. Aastal ja viitab tagasi XX sajandi esimesse poolde. Näidendis antakse edasi mõte, et tänapäeva ühiskond ei erinegi palju mitmete aastate tagusest maailmast. Peategelasteks on kaks võõraks jäänud venda, kes peavad jagama isalt päritud varandust ja kaevama minevikus, et jõuda tõeni ja teineteiseni. Nagu eespool öeldud toimub tegevus XX sajandi esimesel poolel, mil Ameerika elas üle suure majanduskriisi. Paljud ärimehed läksid pankrotti, sealhulgas ka vendade isa. Victor Franz (Riho Kütsar, teater „Vanemuine“) pidi hoolitsema oma isa eest, kui samal ajal tema vend Walter Franz (Aarne Mägi) läks meditsiini õpingutel. Aeg mõõdus ja suri vendade isa, Victor töötas politseinikuna ja oli abiellunud Estheriga (Elina Reinold) ning Walterist oli saanud edukas kirurg. Isa pärandas neile korteritäis vana mööblit, mille Victor plaanis maha müüa. Mööblit tuli h...
Luule – vabavärss, seosed universumi ja kosmosega, ühiskondlik ärkamine,eneseleidmine, inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid: isikuroma...
POEEM JA DRAAMA Koostaja: Hanna-Stiina Kortin POEEM • rangete žanritunnusteta pikk lüürilise või eepilise sisuga jutustav luuleteos • sisulise haardeulatuse poolest väiksem kui eepos • vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata • lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus • lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljend...
• Novelližanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Giovanni Boccaccio. 16. juuni 1313 – 21. detsember 1375 Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameroni" ("Decamerone"; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349– 1353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust. Tuntuid novellimeistrid • August Gailit • Nikolai Gogol • Franz Kafka • August Mälk • Edgar Allan Poe • Anton Tšehhov • Friedebert Tuglas • Peet Vallak • Arvo Valton Hümn • on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. • 19. sajandil hakati hümnideks n...
Keskaja teater · Keskajal tekkis teater kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibliainelisi näidendeid. · Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Etendust saatis muusika. Kasutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid. · Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. · Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsut...
Õppekava näeb seda ette, et tuleb külastada ühel korral õppeaastal venekeelset näidendit. Etendus hakkas kell seitse õhtul ning lõppes veidi enne südaööd. Minu jaoks oli see väga kurnav ja väsitav maraton, mille lõppu tuli tundide viisi oodata. Näidend oli vene keelne. Need, kes keelt ei valda, said laenutada kõrvaklapid, millest tuli eestikeelne tõlge. Kuna ma olin viimane inimene, kes jõudis napilt enne algust, siis ma nende vähesuse tõttu ei saanud klappe. Klapid suutsin ma siiski muretseda tänu lahkele sõbrannale. Mu ennustus oli õige, et tõlki loeb mingi naine ning väga tuimalt ja tundetult. Vahepeal tekkis selline tunne, et ma olen sattunud erootilisele kanalile, sest tõlkija puhus ja hingeldas mikrofoni, kutsudes esile palju ohkeid. Teisel vaatusel hakkas mind kohutavalt häirima see, et tõlkij...
Sillamaa Noorteteatri ühistööl valminud etenust. Algas õhtul kell seitse ning toimus Salme Kultuurikeskuses. Peamiseks külastamis põhjuseks oli see, et klassiõde Julia lõi seal kaasa ning kutsus. Kohale jõudes asusin ma piletit ostma. Tänu sellele, et eelnevalt ennem mind ostsid kaks noormeest pileteid, kuulsin ma nende juttu. Tänu sellele, et nende tuttav osales etenduses, siis saadi ka soodustust. Kui järg jõudis minuni, siis ütlesin, et ka minul on tuttav ning koguni päris palju tuttavaid. Seega sain ma soodustust 55% ja hea istekoha. Näitlejateks olid noored inimesed. Tegevusajaks oli 13. sajand. Etendus meeldis mulle väga, sest see sisaldas palju huumorit ning kestis mõistlikult kaua. Mu lemmik näitlejateks olid kaks pisikest tüdrukut. Nad olid umbes kümnesed ja mängisid poiste rolle. Algul ma kahtlesin, s...
Meeste varjupaik Kuna ma kuulsin eelnevalt, et teater No lavastus Kajakad ei meeldinud kellelegi, siis otsustasin ma, et ma ei lähe seda vaatama. Ma usun, et ma jõudsin arukale lahendusele, sest ega Von Krahli Kajakad mulle ka eriti ei meeldinud. Selle korvamiseks läksin ma VAT teatrisse Meeste varjupaika vaatama ja nautima. Senistest käikudest meeldis see mulle väga kuid Hirvekütt oma matsliku kõnepruugi ja huumoriga ületas seda. Hommik algas mul veidi raskelt, sest eelnev öö kurnas mind ära. Kuid ma ei lasknud end pohmellist ja väsimusest häirida, sest etendus meeldis mulle väga palju. Eriti rõõmus olin ma istmete üle, sest need olid pehmed ning mugavamad kui eelnevad. Ning etendus kestis mõistliku ajaga. See rääkis meestest, kes põgenesid oma probleemide eest nende eni tehtud varjupaika, kus nad nautisid õlut, pizzat ja jalkat. Usun, et kõik mehed mõistsid nende kurnatud meeste muresid. Selle kuri...
septembril käisime me oma teatriõpetuse trupiga vaatamas lavastust Hirvekütt, mida sai nautida teatris No. 99. Selles elamuses oli minu jaoks väga palju positiivset kuid olid ka mõningad asjad, millest ma eriti aru ei saanud vms ja need liigitan ma negatiivsete külgede alla. Üle pika aja teatrisse sattudes oli see väga meeliülendav kogemus. Etenduse juures meeldis mulle enamasti kõik. Paljud ehmatasid ja läksid näost valgeks nende püssipaukude peale k.a. mina, aga samas ma ka nautisin seda. Need hetked külvasid minus ootamisärevust ning hirmu, mis tõstsid adrenaliini ning peale käratusi vapatasin ma publikuga ühes rütmis üles-alla, paremale, vasakule. Peale vaheaega sain ma jälle selles väikeses saalis etendusele kaasa elada. Teine vaheaeg ei olnud küll nii hoogne ja särav, kui seda oli esimene. Samas lõid minu silmad väga särama, kui peale kardinate alla laskmist sain ma näha kaht s...
Misantroopia hood juhtuvad kõikidel inimestel ning näidendi peategelane pole erand. Alceste suhtub põlglikult silmakirjatsemisse ega suuda taluda kahelpalgelisust ja kahemõttelist viisakust. Tema ainus soov on olla aus ning ta nõuab seda ka teistelt. Vahest Alceste'i agressiivsus on liiga järsk või inimesed lihtsalt ei julge oma tegelikke mõtteid avaldada, kaasmõtlejad ta igatahes ei leia. Oma aususega suudab Alceste teenida endale vaid vaenlasi, kes on kohutatud ta otsekohesusega. Alceste'i armastatu, Célimène, on aga just sellise iseloomuga naine, keda Alceste peaks vihkama. Célimène aga meelitades ja võrgutades, üritab teda oma põhimõtteid unustama panna. Tegevus toimub kogu aeg ühes kohas, Célimène majas. KUMU Auditooriumi prostseeniumlava sobib etenduse jaoks suurepära...
juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue Isalik oo...
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati...
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
