HERMANN HESSE Elulugu Sündis 1877.a Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ. Kodus sai religioosse kasvatuse(vanemad olid pietistid), see põhjustas Hesses hingelist segadust. Kodust sai kaasa huvi idamaade vastu, tegeles idamaise filosoofiaga. Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse. Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikatulva- ta kuulutati isamaareeturiks. 1916 suri isa, poeg haige ja naine vaimuhaiglasse. ...see kõik viis Hesse sügavasse kriisi, mõjutas tema loomingut. Pinnale aitas tõsta psühhoanalüüs. 1946 Nobeli kirjanduspreemia. 1962 suri leukeemiasse. Teosed: Alustas uusromantikun...
EESTIMAALT MAADEUURIJAD F. G. Von Bellingshausen- Eestist pärit baltisakslane. Antarktika avastamisega seotud. Laevakapten ja meresõitja. Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi
Ahelküla- Küla, kus majad asetsevad hõreda reas tee ääres. Aheraine- Kaevandatava maavara hulgas olev mittekasutatav kivim. Ajalooline rahvusvähemus- Väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond, nt rannarootslased ja baltisakslased enne Teist maailmasõda Eestis. Alev- Linnast väiksem, kuid alevikust suurem linnaline asula Eestis; ajalooliselt suurem küla, millele on antud üksikud linnaõigused. Alevik- Kõige väiksem linnaline asula Eestis; varem peeti alevikku maa- asulateks, kuid ka praegu arvestab Statistikaamet võrreldavate andmete saamiseks alevikud endiselt maa-asulate hulka. Annekteerima- teise riigi territooriumi või selle osa vägivaldselt oma riigiga liitma. Aparaadiehitus- Masinatööstuse allharu, mis toodab väiksemaid keeruka ehitusega seadmeid ehk aparaate. Arvjoonis- Arvandmeid esitav joonis. Assimileerima- Samataoliseks muutma, endasse sulatama; nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägival...
Lenzi reegel Konspekt 11.klassile Tarmo Vana VKG Veebruar 2009 Magneti lähendamisel paramagneetikust rõngale (näit. alumiiniumrõngas) tõukub rõngas magnetist eemale. Magneti eemaldamisel tõmbub rõngas magneti poole. Magneti liikumise suund Rõnga liikumise suund Voolu suund Tekkinud voolu magnetväli Magneti liigutamisel rõnga suhtes lõikab rõngas magnetvälja jõujooni. Magnetvoog, mis läbib rõngast kas kasvab või kahaneb olenevalt sellest, kas magnet liigub rõnga poole või rõngast eemale. Muutuva magnetvälja tõttu tekib rõngas vool, mida omakorda ümbritseb magnetväli. Magneti magnetväli ja rõnga magnetväli mõjutavad üksteist. Energia jäävuse seaduse põhjal püüab rõngast läbinud magnetvoog jääda muutumatuks. Lenzi reegel Suletud kontuuris tekkinud induktsioonivoolul on selline suund, et tema magnetväli takistab voolu tekitava magnetvoo muutumist. Heinrich Fried...
HESSE Sündis saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane,isapoolne vanaisa oli lõetanud tartu ülikooli ja töötanud paides arstina. Kodus sai sügavalt religioosse kasvatuse. Koolis ei õppinud hesse kaua,sest ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Põgenes koolist ja õppis omalkäel. Kasutades vanaisa rikkalikku raamatukogu ja ametialaseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatu kaupmees. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslikkus sõltumatus lubas hessel jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa
saj. 4) Nimetage 5 tuntud maadeavastajat koos avastatud paigaga omal valikul (15.-17. sajandist). 6. Maadeavastuste mõju Euroopa arengule (vt. õpikust) 7. Eestiga seotud Vene kuulsad maadeavastajad: Fabian Gottlieb von Bellingshausen , sünd. Saaremaal 1778, surnud Kroonlinnas 1852, uuris Antarktika vetevälju, oli sõitnud ümber Antarktika , panemata küll kordagi jalga jäisele kontinendile. Adam johann von Krusenstern: baltisakslane, sünd. 1770 Hagudis, surnud 1846 Kiltsis Virumaal. Juhtis esimest Vene ekspeditsiooni, mis ületas ekvaatori ning seilas ümber maailma. Uuris Kamtsatka poolsaart. Ferdinand v.Wrangel: ümbermaailmareis, Põhja-Jäämeri; Johann Friedrich Parrot: Alpid, Püreneed, Kaukaasia; Karl E. v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff jt. 8. Al-Idris Araabia geograaf 1154.a. mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Sündis 16. veebruaril 1845 Tartus - baltisakslane 9-aastasena tekkis huvi rukki õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875
sajandi alguses. 9. Venelane Afanassi Nikitin kirjeldas 10. Saaremaalt pärit Bellingshausen avastas üksikasjalikult eluolu Indias. Austraalia. 10. Makedoonia kuningas Aleksander Suur 11. Enne Ameerika avastamist elasid vallutas kirjeldas Aasia alasid kuni Indiani indiaanlased Aasias. IV saj eKr. 12. Aleksander Suur vallutas ja kirjeldas IV saj 11. Eestist pärit baltisakslane von Livingstone eKr Venemaad. uuris PõhjaJäämere saari. 13. Suurbritanniast pärit Livingstone on tuntuim 12. Austraalia avastas ........................, kes Aafrika uurija. on pärit ............................... 14. Kirdeväila I läbija Nordenskjöld on pärit 13. Esimene ümbermaailmareis algas 1519 Eestist. aastal Portugalis Magalhaesi juhtimisel. 15. Ch
Marseljees Prantsuse hümn,Prantsuse suure revolutsiooni aegne võitluslaul liberaalne Vabameelne,üksikisikuvabadusi pooldav poliitline vool monopol Ainuõigus mingi kauba tootmisele ja müümisele Utoopia Kirjanduslik unelm väljamõeldud maailmast,teostamatu unistus Estofiil Eesti kultuurist ja keelest huvitunud baltisakslane,venelane jm Maailmarevolutsiooni id Enamlaste idee ,muuta kogu maailm kommunistlikuks Vald Talupojad,kes elasid ühe mõisa piires (vabanes 1866 mõisa alt) Autonoomia Omavalitsus,riigi mingi piirkond saab omavalitsuse Konservatism Pol.õpetus,mis pooldab vanade põhimõtete säilitamist Positsioonisõda Kaevikusõda,sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud Urbaniseerumine Linnastumine
HERMANN HESSE 1877- 1962 Nime poolest sakslane, misjonäri perest, juurtelt baltisakslane (mingi vanaisa oli TÜ lõpetanud ja oli Paides arst), aga tema ise läks Indiasse misjonäriks, ema oli ka pärit Indiast misjonäri perest. Vanemad olid pietistid- eriti vagad. Kasvatati rangelt. Oma loomult kuulekas, aga kui olid reeglid, siis ta tahtis neid eirata. Koolis käis ka mingis ranges, kust pani plehku. Õppis omal käel. Oli raamatukaupmehe õpilane ja tegeles natuke sellega, aga ta saavutas kirjanikuna kohe nooruses kuulsuse ja sissetuleku
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Click to edit Master text style Second level Sündis 16. veebruaril 1845 Third level Tartus - baltisakslane Fourth level 9-aastasena tekkis huvi rukki Fifth level õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866
Need alad, mille olid baltisakslaste esivanemad oma järeltulijate hüvanguks vallutanud, hakkasid käest libisema. Kodu, kodumaa ja identiteedi tunnetus ei olnud enam kuigi selge. ,,Balti tragöödia" peategelasel Aurelil oli kodu, see oli Lobergi mõis praegustel Läti aladel mõnekümne kilomeetri kaugusel Eesti piirist. Samas tundis ta aga pidevalt, nagu oleks midagi puudu. Ta tundis end sellel maal võõrkehana. Autor püüab näidata, et baltisakslane oli kindel oma rahvuses, tal oli olemas kodu, kuid tal ei olnud kodumaad. Aureli dilemmad said alguse juba lapsepõlves. Tema identiteediotsingutel oli mitu dimensiooni. Ta teadis tugevalt, et on sakslane ja oli selle üle uhke. Siiski ei saanud ta päris täpselt oma baltisaksa rollist aru, eriti kui ta kõrvutas end oma vendadega, kellel kõigil paistis eluülesanne justkui olemas olevat. Lätlastest mõisa alamate ja enda vahel tundis ta olevat klaasseina
Sajandivahetus: rahvuslus; Marxi töölisliikumine; naisliikumine; linnastumine; vastandati tsivilisatsioone, rasse, rahvusi ja klasse, uut vanaga; sotsiaaldarvinism; Nietzsche üliinimeseteooria; juudivaenulikkus; naturalism; ilu väärtustamine/ tegelase sisemonoloog; huvi psühholoogilisel reaalsusel; subjektiivsete tajuelamuste registreerimine; luules sümbolism. I MS: dadaism (kasvas välja sürrealism); irratsionalism; ekspressionism; biheiviorism (inspiratsiooni sai E.Hemingway); konservatiivsed liikumised. Sõdadevaheline aeg: 1920ndad olid meelelahutuse ja massitarbimise aeg; jazz; kino; totalitaarsed liikumised- valitses ühiskonnas deemonlikud jõud, inimesel ja inimlikkusel on raske ellu jääda(,,m&m"). II MS: EL sünd; kirjandus ja kunst sotsialistlikule liistule; eksistentsialism- inimolu küsimus maailmas; absurd- maailm arusaamatu, elu mõttetu ja sihitu; inimene peab ise oma otsuste ja tegevusega elule mõtte andma; rock'n'roll. 1960......
Amet eeldab kompromissi, mitte tõe väljaütlemist, muidu ei vajaks teda diplomaadina mitte keegi. Raamatu keskel tehakse tema elust nagu kokkuvõte: saavutab laia tunnustuse, on Nobeli rahupreemia laureaat. Teose lõpupoole tuleb pettumuste periood, enesetapu üritamine. Mängurõõmu asendab väsimus, alateadvuslik rahulolematus, eneseõigustus. Võrdleb end kelneriga, kes tahab meeldida. Tema rahvuslik kahemõttelisus: sünnilt eestlane, Euroopa jaoks venelane, Venemaal baltisakslane ja maailma jaoks maailmakodanik. Romaani ajataustas tunda pingeid, maailmasõja ja revolutsiooni eelõhtut. Romaani peetakse autori loomingu tippudesse kuuluvaks.
Eesti keel tänapäeval · Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. · Lätlastele oleme iguanid. Soomlastele virolased. Venelastele tsuudid. · Rooma ajalooline Tacitus (55-120 pKr) mainid germaani raamatus hõimu aestii, millest ilmselt on tulnud eestlased. · Esimese eestikeelse grammatika tegi baltisakslane H. Stahl aastal 1637. · 1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen · Keeleteadlane Paul Ariste (1905-1990) arvab, et osad sõnad ja kohanimed on meil pärit kunda kultuurist, ehk on iidvanad. · Tänapäeva Eesti kirjakeel kujunes välja 19. sai lõpp ja 20
Kirdeväila ta ei leidnud, kuid avastas 1596. aastal Karusaare ja Teravmäed) Enne 15.saj- Marco Polo( 1271-1274 mööda Siiditeed Hiinasse)Leifr Eiríksson ehk Leifr Õnnelik(jõudis esimese eurooplasena Põhja-Ameerikasse).Eestiga seotud Vene kuulsad maadeavastajad: Fabian Gottlieb von Bellingshausen , sünd. Saaremaal 1778, surnud Kroonlinnas 1852, uuris Antarktika vetevälju, oli sõitnud ümber Antarktika , panemata küll kordagi jalga jäisele kontinendile. Adam johann von Krusenstern: baltisakslane, sünd. 1770 Hagudis, surnud 1846 Kiltsis Virumaal. Juhtis esimest Vene ekspeditsiooni, mis ületas ekvaatori ning seilas ümber maailma. Uuris Kamtsatka poolsaart. Ferdinand v.Wrangel: ümbermaailmareis, Põhja-Jäämeri; Johann Friedrich Parrot: Alpid, Püreneed, Kaukaasia; Karl E. v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff. Frangi riik- oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga
Siiski 1770. aastal avastas Austraalia James Cook, sel ajal kaardistati ka austraaliat. Aafrika sisealade uurija DAVID LIVINGSTONE tahtis leida Niiluse algust, kuid ei leidnud. Ta avastas NJASSA JÄRVE, KONGO JÕE ja VICTORIA JÄRVE. 5) ANTARKTIS- 1819-1821 SOORITAS VENELASTE EKSPEDITSIOON ÜMBER ANTARKTISE PURJETAMIST NING 1820a. loetakse ANTARKTISE AVASTAMISEKS. Purjetati kahe laevaga, mille üks kapten oli baltisakslane Bellingshausesn ja teise kapteniks Lazarev. 6) LÕUNAPOOLUS- esimesena jõudis lõunapoolusele roald amundsen (NOR) 14.detsember 1911. amundsen oli ka esimene mees põhjapoolusel. Teisena jõudis lõunapoolusele Robert Scott (ENG), kes sinna kahjuks suri. Sinna jõudis ta vaid kuu hiljem 17.jaanuar 1912. EESTIST PÄRIT MAADEUURIJAD : VON BAER- maailmakuulus loodusteadlane, kes aastal 1856 avastas, et lõunast põhja voolavatel jõgedel on parem kallas rohkem kulunud.
ning vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis oodatud päästja. Eestlaste esialgne positiivne hoiak sakslaste suhtes hakkas kiiresti kaduma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5 dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Roosenberg. Eestist, lätist, leedust ja valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Eesti kindralkomissar Karl siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi ja sattus seetõttu isegi konflikti oma ülemustega, kuid ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Kuid saksa okupatsioonivõim vajas enda kõrvale ka kohalikest kollaborantidest koosnevat abistavat institutsiooni
1941-1944 Peale Nõukogude okupatsiooni tervitati sakslaseid kui päästjaid. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul. Aga see suhtumine hakkas kiirelt muutuma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NSVL-st. Eesti allutati Berliinis tegutsevale idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastess küll hästi, aga ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Eesti Omavalitsusest sai Saksa okupatsioonivõimu abistav institutsioon, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Alates 1944 Juhtiv koht kommunistlikul parteil, Eesti Kommunistliku Partei juhid olid Nikolai Karotamm (194-1950), Johannes Käbin (1950-1978) ja Karl Vaino (1978-1988)
1941-1944 Peale Nõukogude okupatsiooni tervitati sakslaseid kui päästjaid. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul. Aga see suhtumine hakkas kiirelt muutuma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NSVL-st. Eesti allutati Berliinis tegutsevale idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastess küll hästi, aga ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Eesti Omavalitsusest sai Saksa okupatsioonivõimu abistav institutsioon, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Alates 1944 Juhtiv koht kommunistlikul parteil, Eesti Kommunistliku Partei juhid olid Nikolai Karotamm (194-1950), Johannes Käbin (1950-1978) ja Karl Vaino (1978-1988)
Sajandi lõpul, vanimad säilinud aabitsad pärinevad aga 17. Sajandi lõpust. Juhuluule mingiks kindlaks sündmuseks kirjutatud luule Piibel ja Eesti eesti keelde tõlgitud piibel on eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi Käsu Hansu kaebelaul esimene eestlaste loodud luuletus Mõisted ESTOFIILeesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, eestisõbralik muulane. AJ eestisõbralik baltisakslane 19. saj. algupoolel. REFORMATSIOON AJ protestantismi teket ajendanud usuliikumine Euroopas 16. sajandil, usupuhastus. KATEKISMUS lühike kristliku usuõpetuse tähtsamaid seisukohti esitav käsiraamat. MAARJAMAA oli Liivimaa ja Eestimaa alade üldine nimetus, mille 1201. aastal laskis käibele piiskop Albert. KROONIKA ajaloosündmusi nende toimumise järjestuses esitav teos, ajaraamat. FOLKLOOR rahvaluule, laiemalt ka rahvamuusika, -tants jm vaimne looming. TAANI HINDAMISRAAMAT on 13
"August", "Aga aeg kestab edasi", "Ring sulgub" mälestusteraaamt, tagasivaade elule 1949 "Rohtukasvanud rajad" Maa õnnistus Ühe kodu loomise lugu. Iisak alustab talurajamist ning tema juurde tuleb Inger. Nad loovad perekonna. Tunneb suurimat rahuludst ränkrasket tööd teha ja leiab, et ainult maad harides võib õndsaks saada. Maa õnnistab neid, kes seda armastavad. jne Herman Hesse 1877-1962 Päritolult on ta baltisakslane. Tema kodune õhkkond oli usurange (pietism). Enne kirjanikuks hakkamist töötas ta raamatukaupmehena, antikvaarina. Tema huvi idamaade filosoofia vastu sai alguse sellest, et tema isa ja ka vanaisa tegid misjonäritööd Indias. Ka tema ema oli pärit Indias. ise läks ta sinna 1911. Arenguromaani iseloomustab keskendumine isiksuse kujunemisele. Arengu ehk kasvatusromaan. Spetihunt - Harry Haller on sisemiselt lõhestunud isiksus. Väliselt elab korralikku kodaniku elu,
Sakslased ei kujutanud endast enam 700-aastalist orjapõlve, vaid kommunistidest vabastajaid. Peagi selgus aga tõsiasi, et Saksamaalt saabuvad ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-ist. 5. detsembril 1951 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist. Eesti kindralkomissariaadi etteotsa sai Karl Siegmund Litzmann, kes suhtus eestlastesse küll hästi, kuid viis siiski ellu Berliini poliitikat. Kuna Eestist pidi saama tulevikus osa Suur- Saksamaast hoiduti röövmajanduslikest sammudest, mis eesti majandust väga kurnavad. Seetõttu aidati mingil määral kaasa Nõukogude okupatsioonist
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...
Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Gebhardti loodud on Narva Aleksandri Suurkiriku kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist; selle kinkis kogudusele Kreenholmi manufaktuuri direktor J. Prowe. Tallinna toomkirikus altarimaali "Kristus ristil" koopia tundmatult kunstnikult on Risti kirikus Harju-Ristil. Postuumselt, 1926 ja 1938, toimusid Gebhardti isikunäitused ka Tallinnas. Eduard Karl Franz von Gebhardt suri 1925. aastal. Karl von Kügelgen Elulugu
Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Gebhardti loodud on Narva Aleksandri Suurkiriku kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist; selle kinkis kogudusele Kreenholmi manufaktuuri direktor J. Prowe. Tallinna toomkirikus altarimaali "Kristus ristil" koopia tundmatult kunstnikult on Risti kirikus Harju-Ristil. Postuumselt, 1926 ja 1938, toimusid Gebhardti isikunäitused ka Tallinnas. Eduard Karl Franz von Gebhardt suri 1925. aastal. Karl von Kügelgen Elulugu
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-toomapaev.php jaanuar-näärikuu veebruar küünlakuu märts paastukuu aprill-jürikuu mai-lehekuu juuni-jaanikuu juuli-heinakuu august-lõikuskuu september-mihklikuu oktoober-viinakuu november talvekuu detsember-jõulukuu 17. Missugused indoeuroopa keeled on mõjutanud eesti keelt kõige enam? Keldi balti(leedu läti) ja slaavi 18. Kes olid baltisakslased ja mis rolli mängisid nad Eesti kultuuriloos? Nimetage mõni baltisakslane, kellel on olnud oluline roll meie kultuuriloos (vähemalt 10 nime ja lühidalt millega nad silma paistsid?). Baltisakslased on balitkumi elama asunud sakslased.baltisakslastest moodustus 3 seisust : aadel,vaimulikkond,linnaelanikkond) 1)Friedrich Georg Magnus von Berg-sangaste omanik Neil ei olnud seaduslike lapsi ,auto omanikud ,neil oli I maja kus oli elekter sees tal oli kõige edukam mõis mis sai kuldmedali,hakkas tegelema turismiga tal oli sugulasi soomes ja ta
Kiili Gümnaasium Referaat Eesti Vabadussõda 1918- 1920 Kert Kustavson Õp. Riina Raja Kiili 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed 3. Sõjakäik 4. Tartu rahu 5. Kokkuvõte 6. Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Saksa VI reservkorpuse vastu. Kulus ainult 17 päeva peale I Maailmasõja lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed Sõdisid kolm osapoolt: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Saksa VI reservkorpus. Eestlaste väejuhtideks olid Johan Laidoner (eestlane), Niko...
maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz (27. oktoober 1824 Prangli küla 20. oktoober 1902 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik. Kunstialase hariduse sai ta oma isalt, August Matthias Hagenilt. Aastal 1848 sõitis ta Dresdenisse, kus ta õppis Tartu Ülikooli Stefan Villebois' stipendiumi toetusel kolm kuud, tegeledes peamiselt vanade maalide kopeerimisega. Seejärel õppis ta Joseph Bernhardti ja Moritz Rugendase juures Münchenis ning aastatel 18511854
Vedelik heelium alla 20K 1 liiter maksab mitusada krooni Vedelik lämmastik 77K 1 liiter maksab vaid mõne krooni 6. ALALISVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS. JOULE'I LENZI SEADUS. Ajam on seade, mis muundab ühe energia liiki teiseks. Näiteks, lamp muundab elektrienergia valguse energiasse, mootor muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Igal lambil on kirjas tema võimsus ja nimipinge, mille elektriseade arendab niisugust nimivõimsust. Emil Lenz (18041865) baltisakslane, Tartu Ülikooli üliõpilane. 1842. a. James Prescott Joule (18181889) inglise füüsik. 1841. a. Joule'iLenzi seadus: Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t: Q soojushulk J Elektrivoolu töö on laengukandjate suunatud liikumise tagamisel tehtud elektrivälja töö. Kütteseadmes või elektrilambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine
oli palju armukesi), pidi abielluma Desiree-ga, jättis ta maha ja siis abiellus ta Jean Marque Bernadottega (oli olnud ka Rootsi kuningas).Napoleon abiellus endise aadlitaami Josephinega (10 aastat vanem ja 2 last), Napoleon tahtis poega, lahutas Josephinest. Teiseks abikaasaks tahtis Aleksandri õde,see keeldus. Abiellus ja sai poja.1812 tungis Napolon Venemaale. Grande Arme suur armee.Prantsalsed tagandati aina kaugemale . Vägedejuhataja Barclay de Tolly baltisakslane, sündinud ja surnud Eestis. Asendati Mihhail Kutuzoviga.Taheti jõuda Moskvasse, leida sealt varustsust ja toitu. Venelased aga panid Moskva põlema.Oli külm talv,paljud sõdalased surid. Sellest ajast räägib romaan ,,Sõda ja rahu".1813 ühinesid Napoleoni võimu alla kuuluvad riigid ja astusti tema võimu vastu. Leipzigi e. Rahvastelahing.1814 aprillis astus Napoloen troonilt tagasi , otsustati Napoleon saata Elba saarele, sai nimeks ,,Elba hertsog" , polnud tema sellega nõus. Toiumus
olulisemaks inimestest, keda see plaan peaks aitama: see ruineerib Eeva elu, selle tõttu vangistatakse Timo ja see võib olla ka tema enneaegse surma põhjus. Eba-aadelliku seisukoha võtab Timo ka talurahvaküsimuses: ta nimetab aadelkonna käitumist talupoegadega jõleduseks (lk 38). "Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne
kuulutati kogu maa riigi omandiks. Kolhooside loomine. 8. Kuna inimesed ei olnud selle kigega nus siis tuli neid hirmutada ja sellest ka Eestimaa ajaloo ks kige jhkram sndmus - 1941. aasta 14. juuli massikditamine. Saksamaa okupatisoon : 1941. aasta suvel algas Eestis Saksa okupatsioon. Kui sakslased olid punaved vlja surunud tervitati neid alguses suure rmuga kui pstijaid Nukogude Liidu vimu alt ja taheti neid igati aidata. 1. Okupeeritud idaaladele mrati ministerium, mida juhtis baltisakslane Alfred Rosenberg. 2. Loodi Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist - Eesti (juhiks sai Karl Siegmund Litzmann), Lti, Leedu ja Valgevene. 3. Eesti Omavalitsus: juhiks sai Hjalmar Me. 4. Majandusolud - 1) Riigistatud maid ja maju tagasi ei antud. 2) Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele. 3) Pllumeestele mrati mginormid. 4) ldine elatustase langes. 5
Kuna inimesed ei olnud selle kõigega nõus siis tuli neid hirmutada ja sellest ka Eestimaa ajaloo üks kõige jõhkram sündmus - 1941. aasta 14. juuli massiküüditamine. · Saksamaa okupatisoon : 1941. aasta suvel algas Eestis Saksa okupatsioon. Kui sakslased olid punaväed välja surunud tervitati neid alguses suure rõõmuga kui päästijaid Nõukogude Liidu võimu alt ja taheti neid igati aidata. 1. Okupeeritud idaaladele määrati ministerium, mida juhtis baltisakslane Alfred Rosenberg. 2. Loodi Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist - Eesti (juhiks sai Karl Siegmund Litzmann), Läti, Leedu ja Valgevene. 3. Eesti Omavalitsus: juhiks sai Hjalmar Mäe. 4. Majandusolud - 1) Riigistatud maid ja maju tagasi ei antud. 2) Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele. 3) Põllumeestele määrati müüginormid. 4) Üldine elatustase langes.
õpetama Hupeli grammatika järgi. • XIX sajandi estofiilide tegevus. XIX saj algul jõudsid ka Eestisse valgustusideed, mille mõjul tekkis baltisaksa intelligentsi ning sellesse sulandunud eesti päritolu haritlaskonna hulgas sügavam huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Loodi estofiilide kultuuriseltse, mille hulgast tuntuim oli Õpetatud Eesti Selts (1838). • Eduard Ahrens – estofiilne baltisakslane. Oma keelekäsitlusega pani aluse uuele suunale eesti grammatikakirjelduses. Ta loobus püüdest normida eesti keelt saksa ja ladina eeskujul ning võttis eeskujuks soome grammatika, uskudes, et eesti keel on „soome keele tütar“. Ahrens lähtus arusaamast, et õige eesti keel on see, mida talupojad omavahel räägivad, ning seetõttu nägi ta palju vaeva, et koguda kokku rahvakeele näiteid, millele oma grammatika üles ehitada
Kafka sündroom („Protsess“) Looming: „Metamorfoos“, „Ameerika“, „Protsess“ Thomas Mann (1875-1955) Saksa rahvakirjanik Inimese hingeelu Sotsiaalne keskkond Naeruvääristab lihtsakoelisust Vaimuiimese üksildus maailmas Looming: „Väike härra Friedemann“, „Võlumängi“ Herman Hesse (1877-1962) Saksa proosakirjanik ja esseist Isa oli baltisakslane, kes sündis Paides Pühendas oma elu kirjutamisele Oli mitu korda abielus Impressionistlik proosa Looming: „Stepihunt“ (sügavalt autobiograafiline, kirjaniku „mina“ otsingud) Ülesanne Ma arvan, et mina kuulun esimese lugejatüübi alla. Ma loen raamatuid enamasti meelelahutuseks ning mulle meeldivad raamatud, mis on kaasahaaravad. Nagu Hesse on kirjeldanud, siis esimese tüübi lugeja järgneb autori mõtetele ning võtab need seisukohad omaks
TEMA TEOSED Carl Hermann Hesse alustas kirjaniku karjääri uusromantikuna, impressionistina. Tema kogumikus ,,Luuletused" avaldatakse Hesse varase luuleloomingu paremikku ,,Peter Camenzind" on Hesse esimene romaan, mis tõi talle tuntuse: see on arenguromaan, mille kangelane ei suuda kohaneda ellu seatud tingimustega ning asub otsima oma tõelist olemust. Selles teoses on olemas Hesse romaanide peamised motiivid: kohanematus ning eneseotsingud. Jutustus ,,Ratta all" ja romaan ,,Rosshalde" mõlema ajendiks isiklikud draamad: esimeses annab Hesse edasi oma koolipõlve hingelist ahistust, tesises väljendab õnnetu abielu põhjustatud kahtlusi ja arutleb kunstnikabielu võimalikkuse üle. Ehkki Hesse saavutas kirjanikuna tuntuse ja tunnustuse Saksamaal ja Sveitsis, polnud tema varasem looming novaatorlik ega lisanud midagi olulist maailmakirjanduse üldisse pilti. Esimese maailmasõja aegsed läbielamised muutsid ka Hesse loomingut. Ta on kirjutanu...
siirdumine (eesti kultuuriga tegelesid peamiselt luteri kirikuõpetajad). Hiljem ka rahvuslikul ärkamisajal baltisaksa kirikuõpetajad eestlasi ei toeta. Estofiilide tegevust mõjutas Soome haritlaste tegevus soome kultuurielu edendamisel (1835 ,,Kalevala"). Kui eelmine periood oli peamiselt kirikuõpetajatega seotud, siis eelärkamisaja teise perioodi tähtsaimad tegelased olid arstid. Nimekamad estofiilid ja eestlastest kultuuritegelased: Georg Julius von Schultz (Dr. Bertram) (1808-1875). Baltisakslane. Põhiliselt elas Peterburis, seal tegeles eesti kultuuriga. Tema üheks lemmikväljendiks oli ,,ka see läheb varsti mööda". Lisaks eesti kultuuri uurimisele on kirjutanud raamatu Peipsi vanausuliste kohta. Kalevipoja idee autor. Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) muretses oma tunnustamatuse pärast ja tahtis Venemaale minna, kuid Faehlmann keelitas teda Eestisse jääma, ütles, et siin on teda rohkem vaja. Estofiilide tegevuse põhisuunad:
Kõiks piirkonnad, kes Prantsusmaa alla kuulusid andsid mehi sütta. Alguses Venemaa võttis vastu taktika, et kogu aeg taganetakse. Sedasi sattusid Napoleoni väed üha enam Venemaa sügavustesse ja neid oli raskem varustada. Venelased lootsid ka külmale talvele, millega prantslased harjunud ei olnud. Tolleaegne Vene sõjaväe ülem, kes võttis vastu taganemistaktika oli Barclay de Tolly . Eestis sündinud.Tundis lähedust Napoleoniga kuni oli baltisakslane ja selepärast ka Aleksander ta kõrvaldas. Tema asemele Mihhail Ketuzov, kes tegeles Napoleoni purustamisega ja tõrjus ta välja Venemaalt. Bernadotte oli Napoleoni suurim väelena ja sai oma hea karjääri tänu Napolonei edutamistele. Mõned olulised lahingud kaotas Napoleon just Bernadottei reetlikkuse tõttu. Millegipärast Napoleon ei saatnud aga Bernadottei giljotiini alla. Napoleoni viiski hukule see, et ta ei suutnud valida enda ümbere ustavaid inimesi vaid tema ümber olid lipitsejad
Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Tim...
iseloomu määrajaks, ja leides siin vana-saksa, skandinaavia ja slaavi elemente: „das Ganze zusammengehalten durch den spezifischen Landschaftsgeist, welcher die Urform des Wikingers schuf. Denn der Wikinger war wesentlich wohl Baite: der abenteuerfrohe Sohn des baltischen Meeres. (Kas ei oleks õigem öelda, et vana-eestlane oli iseloomult viiking?! K. L.). In seiner Wikingerartung liegt denn auch die spezifische Grenze des heutigen Balten. Gleich den seefahrenden Normannen (ega ometi baltisakslane! K. L.) ist der seelisch nicht reich ausgeschlagen; leicht wirkt er trocken und dürr. Er ist klug, temperamentvoll, geistreich, doch nur im Ausnahmefall weltoffen im pathischen Sinn. Tritt hier noch Turanierblut ais Dominante hinzu, wie bei den Esten, so werden Positivismus und Nüchternheit zu Grundzügen.“ On õigus, et eestlane ei ole puhast tõugu (kui sellist Euroopas üldse on); kuid need põhijooned, mis tuleviku baltlust peavad iseloomustama, on meie rahva omad
· 1525.a esimene lutelik raamat Liivimaa keeltes · 1585.a katolik katekismus · 1586.a luterlik katekismus GEROG · Läti päritolu preeser ELGER · 1621.a ,,Geistliche catolische Gesänge" (1582 1672) · Alamsaksa keel ei sobi läti keele süsteemile · Valis poola ortograafia · Märkis sõnadel käändelõpu GEORGIUS · Baltisakslane MANCELIUS · Tõlkija (1593 1654) · TÜ rektor ja professor · ,,Lettisch Vade mecum" (1631) · Sõnastik ,,Lettus" · ,,Phraseologia lettica" (1638) · Lai ja kitsas ,,e" · ,,h" pikendusmärgina PAUL · Luteri pastor EINHORN · Läti etnograafia, kultuuri, folkloori uurija (159? 1655) · Kasutab sõna ,,lätlased" · 1649
teoses mõtleb välja kohtumise, mida reaalselt ei juhtunud K.J.Peterson tuleb ajalehe toimetusse, mille toimetajaks oli O.W.Masing Peterson viis oma luuletused sinna,et need avaldataks oli oma ajast eest terve 19.sajand, keegi ei tunne Petersoni luuletusi, need oli arhiivis, sest Masing ütles, et meile need küll ei sobi · "Keisri hull" 1978 mõnes mõttes erineb tema teistest teosest peategelasest baltisakslane Timo erandlik kuju eneseteostus puudutab jäägitult endale kindlaksjäämist sündmustik saab alguse keiser Aleksander I Timo seotud vene keisriga Timo lubas keisrile, et ükskõik, mis olukord tekib, tema räägib tõtt igas olukorras Timo kirjutab keisrile memurandumi, kus kritiseerib vene riigikorda teeb väga riigivaenuliku teo, kritiseerides avalikult keisrivõimu ikkagi keisri soosik, mitte tahtes talle halba
olulisemaks inimestest, keda see plaan peaks aitama: see ruineerib Eeva elu, selle tõttu vangistatakse Timo ja see võib olla ka tema enneaegse surma põhjus. Eba- aadelliku seisukoha võtab Timo ka talurahvaküsimuses: ta nimetab aadelkonna käitumist talupoegadega jõleduseks (lk 38). "Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on
Kreeli saatis om akiimas kassi Aliide juurde ja kui see Aliidet oma taguotsaga puudutas hakkas Aliidel naha alt kõik sügelema. Kreeli andis Aliidele ühe pudeli. Aliide tahtis selle pudeli sisu kallata Ingli kohvi sisse aga inglisl katkestas kohvi joomise ja jooksis oksendama. Aliide jäi hiljaks, sest Ingel omi jäänud rasedaks. See pudel pidi olema selle vastu. 1939-1944 Lääne-Eesti Õdedele juurde hüvasti jätma baltisakslane kes läks Saksamaale. Peale tema lahkumist hakkasid Hans ja Ingel jälle kudrutama. Aliide ei talunud seda enam. 1940 sündiski laps nimega Linda. Aliide pea oli lõhkemas. Ei Aliide, Ingel ega Hans ei pannud tähele muret vanemateb silmis. Isa hakkas koguma petrooliumi ja vahetama paberraha kullaks ja hõbedaks. Aliide üritas endiselt sütitada Hansu endasse armuma panna, kasutades selleks Keeli Maria nippe: panna Hansu toidu sisse oma verd. See
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere
Aluseks olid mõisaplaanid, teede ja piiridekaardid, välimõõdistamisi väga vähe. Admete kogumisega tekkis vigu kuigi suhtus andmetesse kriitiliselt. Tema kaartidel esmakordselt kohanimed eestikeelsetena, mis oli tol ajal ennekuulmatu. Johann Babtist Homann (1664-1724) saksa kartograaf. Teda kopeerisid paljud saksa kartograafid. Tema ja jäljendajate kaartidel hiiumaa kolmnurkse kujuga. Otto Friedrich von Pistohlkors (1754-1831) oli Baltisakslane, kelle Liivimaa kaart 1774. Rannajoon küllaltki täpne. Kaardil on mõõtkavajoon ja leppemärgid. Wilhelm Christian Friebe (1762-1811), kes oli baltisaksa teadlane ja publitsist. Kaardi joonistas Johann Wilhelm Krause (1757-1828), keda meie kõige rohkem teame Tartu Ülikooli hoonete arhitektina. Antud kaardi puhul on tegemist originaaljoonisega, mille järgi tehti vasegravüür. 100. 19. sajandi Eesti kaardid
+naissuguhormoonid Testosteroon Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
