Ei taevas ega keset suurt merd, ei mäekuristikus ega kusagil mujal maa peal ei ole paika, kus inimene leiaks pääsu oma pahelsite tegude viljadest. Igalühel meist on midagi südametunnistusel. Mõnel kergemad, teisel jälle raskemad asjad. Kuid kellegil meist ei ole südametunnistus täiesti puhas ja rikkumata. Ükskõik, kui väga me ei püüaks ja tahaks, ei saa me selle vastu. Me jääme ikka sellisteks nagu oleme mineviku tegude pärast välja kujunenud. Ma olen minevikus teinud mitmeid rumalaid tegusid. Kahjuks ei saa aga tagajärgede eest põgeneda või aega tagasi keerata, et endi vigu parandada. Tagajärjed jäävad terveks eluks jälitama ja minuga kaasas käima ükskõik kuhu ma ka ei läheks. Mitmeid kordi kui olen saanud millegi väga rumalaga hakkama - olen teinud kellegile haiget või midagi hoopis ära lõhkunud. Olen üritanud oma tegusid peita või kuidagi heastada, aga ükskõik kui palju olen proovinud, olen alati karistada saanud. Küsimus on ...
muud. Valisin analüüsimiseks pildi ,,Mere ääres (2009 )". Esimene reaktsiooni selle pildi puhul oli mõtisklev ja rahulolev, sest pildil on soojad värvid ja seal pole abstrakset kujutatud. Minu tähelepanu haarasid kõige esimesena naise punased juuksed ja meri. Teos paneb mind mõtlema unistamisele, millegi poole püüdlemisele, elu üle järele mõtlemisele, sest pilt on nukravõitu, naine vaatab loksuvat merd ja nii kaugele kui silmapiir ulatub. See pilt on seotud minuarust igapäevaeluga, et inimesed kogu aeg kiirustavad ja rabelevad, kurnavad ennast tööga ja ei leia aega iseenda, mõtlemise/ unistamise ning pere jaoks. Pildil ongi kujutatud üksikut naist kes võtab aja maha mere ääres istudes ja mõtiskledes. Ta tundub olevat rahulolev ja õnnelik. Minu arvates on pildi peateema rahu. Rahu olla omaette, vaadata merd ja mõelda elu üle
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike pika aja vältel ei looju. Kuna pimestavalt valged jääväljad peegeldavad suurema hulga päikesekiirgust tagasi, on Päikese soojendav mõju palju väiksem kui mujal maakeral. Nii lõu...
Juhendaja: Jüri Martin 2007 Sissejuhatus Viimasel ajal on tihti räägitud ja kirjutatud hiigelprojektist, millega soovitakse teenida keskkonnakaitse arvel. See on Nord Stream gaasijuhe, mille Vene ja Saksamaa kontsernid kavatsevad rajada Balti merre. Selle ehitamiseks tuleks lõhata ning kaevata merepõhja ja trass oleks 1200 km ulatuses piki kogu Balti merd põhjast lõunasse. Kuid projekti läbiviimine ei lahenenud nii nagu oli soovitud. Gaasitoru ehitamine merepõhja on tekitanud palju vaidlusi ning selles nähakse mitmeid ohte. Venemaa-Saksamaa gaasijuhtme kavandamise ajalugu Projekti alustati 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj (tollal Neste) moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy. 1997-1999 läbi viidud uuringute alusel veendus ettevõte veealuse gaasijuhtme teostatavuses. 2000
Beringi meri Beringi meri asub vaikse ookeani loode osas. Joonis1. Beringi mere asend 2.Mere nimi Meri sai oma nime Vitus Beringi järgi kes avastas selle mere. 3.Ääremeri Beringi meri on ääremeri. Seda merd lahutavad ookeanist aleuudi saarestik. 4.Suurus Meri võtab enda alla 2.3 miljonit km2 vaikse ookeani pindalast. 5.Sügavus Põhja ja ida osas on meri madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavam koht ulatub 5500m. 6.Soolsus Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7.Vee temperatur ja jääolud
Must Meri 1. Must Meri asub Atlandi ookeanist idas . Meri on ovaalse kujuga. Krimmi poolsaar Aasovi meri Kertshi väin Joonis 1. Musta mere asend. Bosporuse väin Marmara meri Egeuse meri 2. Musta merd kutsutakse Mustaks mereks, sest pilvise ilmaga või tormi ajal muutub merepind tormi ajal tumedaks, mustaks. Samuti muudavad Musta mere vee tumedaks ja väheläbipaistvaks mikrovetikad. Tormide ja udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik, mistõttu arvatakse, et sõna ,,must" võib tähendada ,,ähvardavat" või ,,ohtlikku". 3. Must meri on sisemeri. Musta merd ja Atlandi ookeani ühendab Vahemeri. Vahemerd ühendab Musta mere ja Egeuse merega Bosporuse väin, Marmara meri ja
Reostaja Sven Lapsed Sven ja Robin kõnnivad kahekesi ranna ääres. Neil on igav ja plaanivad midagi teha. SVEN (tüdinenult): Kuule, teeks midagi? Nii igav on. ROBIN (salapäraselt): Sa merd viitsid reostada? Minu arvates Brasiilias võib vett reostada. SVEN (uhkustavalt): Vabalt, ma olen varem ka prügi vette visanud. Ma tean, et tegelikult ei või aga mind väga loodus ei huvita. Pealegi olen näinud kui suuremad poisid on ka seda teinud. ROBIN: Mul on taskus kaks kilekotti, viskame need vette! No muidugi kui sa ikka julged. SVEN (uhkustavalt): Ikka julgen, anna siia teeme ära. Robin ja Sven viskavad kilekotid vette ja naljatlevad omavahel. Nad olid uhked, et julgesid
Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30-60 m, asetseb mandrilaval. Musta mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2 ). [1] 2 Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Keskmine sügavus on 1315 m, maksimaalne sügavus 2210 m. Pikkus ida-lääne suunas 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. [2] Nime andmine Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina see tähendab tume, mitteläbipaistev, must. Varasemad kreeka meresõitjad panid merele nimeks Pontos Axenos (külalislahkuseta meri). Arvatakse, et tegemist võib olla iraani nime ümbertõlgendamisega, sest Vana-Kreekas kasutati nime ka Pontos Melas (Must meri). Straboni ,,Geograafias" oletatakse, et külalislahkusetuks nimetati merd navigeerimisega seotud raskistele ja selle mere rannikul elanud vaenulike põlishõimudele viidates. [4]
Raamat". Pärast seda on ta ka töödanud Eesti Televisioonis kunstikuna, juhendajana Kunstiinstituudi ettevalmistuskursusel ning ühel suvel õpetajana laste suvelaagris. Kunstnike liitu võeti ta vastu 1972. aastal. 1969ndal aastal ostis ta maja Ruhnu, kus ta on vabakutseline kunstnik. Sellest tuleb ka tema näituse pealkiri: ,,Ruhnu radadel". Näitus oli minu meelest väga kena, mulle meeldisid väga paljud pildid. Minule väga meeldib kui autorid kujutavad oma piltidel merd, see on väga kaunis ja eriline minu jaoks. Autor oli väga palju kujutanud enda piltidel merd ja see kindlasti üks põhjus miks mulle see näitus väga meeldis. Kõik pildid olid loodusest ja seda tundisin kohe kui uksest sisse astusin, kõikidel maalidel jäi see silma. Mulle meeldisid kõige rohkem ,,Meri" (1982) kuna see oli väga kenasti kujutatud ja mulle meeldis ta teistus väga, see tekitas tunde, et vaatan aknast välja ja näengi merd enda ees. Täpselt
10.klass 1. Vanamees püüdis üksinda Golfi hoovustes kala. Ta oli kõhetu, kortsus ja armiline- kogu tema välimus oli vana ja väsinud. Ta nahk oli parkunud ja kuiv, nagu õige meremehe nahk. Mööda tema kaela jooksid healoomulise kasvaja pruunid laigud. Vana mehe silmad olid aga elujõulised ja rõõmsad. Ta oli kalaõnneta juba üle neljakümne päeva. 2. Vanamees näeb unes Aafrikat- valgeid randu ja sügavsinist merd, kus ta poisipõlves käis. Ta ei näinud unes jõukatsumisi, naisi ega oma naist, sest ta oli juba vana ja igatses ainult Aafrikat, õnne ning rahu. 3. Vanamees ei söö hommikul, joob ainult kohvi ning sellest peab talle vähese söögiisu tõttu õhtuni piisama. 4. Meri ja naised on mõlemad tormilised, ettearvamatud ning samas ilusad. Meri meenutab talle naist, sest ta hoolis oma naisest samamoodi nagu hiljem hoolis merest. 5
poolsaar. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Musta mere pindala on 422 000km2. Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Maksimaalne sügavus 2210m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja- lõuna suunas kuni 580 km. Ajalugu Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina ,,tume, mitteläbipaistev, must". Keskajal nimetati Musta ning Aasovi merd ka Kasaari mereks. Marco Polo nimetas 13. sajandil Musta merd Suureks mereks. Tänapäeval kasutatakse paljudes keeltes Musta mere kohta nime, mis tähendab ,,Must meri". Kõige varasemad keskaegsed allikad, kus kasutatakse sellise tähendusega nime, pärinevad 13. sajandist. On arvatud, et selline nimi on kandunud edasi Vana-Kreekast ning ka türklased on selle eurooplastelt üle võtnud.
Ivan Aivazovski Referaat Koostaja: 2011 Ivan Aivazovski Ivan Konstantinovits Aivazovski sündis 1817. aastal Feodossias ning suri 1900. aastal. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes maalis peamiselt merd ja taevast. Lapsepõlv ja õpingud Poisi kunstianne avaldus juba varakult, kuid et pere oli vaene ega jõudnud osta paberit, siis joonistas ta söega valgetele majaseintele. Ta oli ka muusikaliselt andekas ja õppis iseseisvalt kitarri mängima. Esimesena märkas tema annet arhitekt Jakov Koch, kes andis talle ka esimesed kunstialased õppetunnid ning andis talle pliiatseid, pabereid ja värve. Koch soovitas ka linna kuberneril Aleksandr Kaznatsejevil noorele andele tähelepanu pöörata
Aga loode osa ehk bo hai laht on ümbritsetud maaga ,mis tõttu ,ei jõua sinna eriti palju sooja vett ja temperatuur langeb alla 0 kraadi.Ida-Hiina merest liigub sooja vett ,aga Korea väina kaudu tuleb külma vett ,nii et on tasakaalus. 8.Vee liikumine Suviti puhuvad Kollasel merel nõrgad kagutuuled, talvel külmad loodetuuled. Juulist oktoobrini tormab üks taifuun teise kannul, hulguvad aeglaselt vesipüksid. Kollases meres esineb tõus ja mõõn. 9.Rannikud Kollast merd piirneb idast Korea poolsaarega , kagust aga jaapaniga. Ja põhjast edelani Hiinaga. Hiina rannik on suhteliselt mägine piirkond ka Korea poolsaar on mägine. 10.Rannikuriigid Kollast merd ümbritseb kagus Jaapani riik,idast Põhja ja lõuna Koreaga.Kollast merd ümbritseb ka suur Hiina, kus siis voolavad merre Huang He ja Yang tzee jõed.Suurtemateks sadamateks on Quingdao, Tianjin, Lüshun, Lüda, Intshon. Kollases meres on väga head purjetamis kohad, ka laevaliiklus on tihe
Calabriaga), läänes Korsika ja Sardiiniaga ning lõunas Sitsiiliaga. Ta on 80 km kauguse Korsika väina kaudu Apenniini poolsaare ja Korsika vahel (Genova lahe juures) ühenduses Liguuria merega, 3 km laiuse Messina väina kaudu Apenniini poolsaare lõunatipu (Calabria) ja Sitsiilia vahel Joonia merega ning 11 km laiuse Bonifacio väina kaudu Baleaari merega. Sardiinia ja Sitsiilia vahel on 300 km laiune ilma kindla nimeta läbipääs, mis ühendab Türreeni merd Vahemere põhiosaga. Türreeni mere maksimaalne sügavus on 3785 m. Tähtsamad sadamad on: Apennniini poolsaarel põhjast lõunasse: Civitavecchia (Roma), Napoli ja Salerno, samuti Massina väina äärne Reggio di Calabria Korsikal: Bastia, Sardiinias: Cagliari ja Olbia, Sitsiilias: Palermo ja Trapani ning Messina väina äärne Messina. Meri on nime saanud merdsõitvate etruskide kreekakeelsest nimest Tyrrhenoi (türreenid).
Kollane meri Kollane meri on Vaikse ookeani osa. Kollane meri on ääremeri, mida ümbritseb Ida- Hiina meri ning Jaapani meri. Mandritest ümbritseb Kollast merd Hiina ning Lõuna- ja Põhja-Korea. Kollase mere pindala on umbkaudu 416 000 km. Suurim sügavus on 106 m. Vesi on magedam kui ookeanis ehk umbes 32 promilli. Kollane meri on selfimeri, mis tähendab, et ta asub mandrilaval. Self on Kollasel merel lai. Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks.
„Meri eestlase elus“ Meri on eestlastele väga tähtis. Eestlased on mere ääres elanud juba iidsetest aegadest peale. Eestlasi võib nimetada ka mererahvaks. Juba ammustest aegadest peale on eestlane saanud merest toitu, püüdnud kalu ja hülgeid. Merd mööda reisiti teistesse maadesse ning toodi sealt kaupa nii vanadel aegadel kui tänapäeval. Kui rääkida riigilipust, siis sinine triip eestlase jaoks tähendab ka merd. Isegi üks meie presidentidest on olnud perekonnanimega Meri. Tänapäeval käivad paljud eestlased tööl üle mere Soomes. Eestlastel on palju mereteemalisi laule nagu: „Mere pidu'', palju luuletusi ja jutte. Muidugi on Eesti mererannikul palju ilusaid randu,
Beringi meri. Hedvig Liblikas 7a Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2009 Beringi meri on Vaikse ookeani põhjapoolseim meri. Ta paikneb Venemaale kuuluva Siberi ja Ameerika Ühendriikide Alaska osariigi vahel. Põhja jäämerega ühendab seda merd Beringi väin. Beringi meri on oma nime saanud taani meresõitja Vitus Beringi järgi. Ta sõitis sinna Vene tsaari Peeter Suure käskimisel uurima, kas Aasia ja Ameerika vahel on maismaasild. Tema järgi sai nime ka Beringi väin, kus ta seilas kolm aastat pärast Peterburist lahkumist. Beringi meri on ääremeri meri, mida lahutavad ookeanist väiksemad saared mis on Aleuutide üheks osaks. Ohhoota merest lahutab
igapäevaelus sama Kollase mere vett, kuhu voolab kanalisatsioon. · Hiinasse,Qingdao rannikualale on planeeritud ehitada Hydropolis hotell 16-20 meetrit Kollase mere vee alla. · Kollane meri on värvustega nimetatud meredest ainus, mille vesi kogu aeg oma nime värvi on. Riigid mere rannikul, majandus · Kollane meri on olnud kalastuspaik Hiina, Jaapani ja Korea laevadele · Kollast merd ümbritseb kagust sajandeid. Rikkaim kalasaak peitub Jaapani riik, idast Põhja- ja mere põhjakihtides. Püütakse Lõuna Korea. Kollast merd umbes kahtsadat kalaliiki, sh ümbritseb ka suur Hiina, kust makrell, angerjas, heeringas jpt. voolavad merre Huang He ja · Peamised Hiina sadamad on Yangtze jõed. Dalian, Tianjin, Qingdao ja Qinhuangdao. Peamised Korea
ookeanis Hawaii saarestiku ligidal. Kõige targem tegu oleks mul luua loom, kes lagundab prügi ning töötleb selle ümber loodusele sõbralikumaks aineks. Kui olen prügimägedega ühele poole saanud, tuleks hakata kaitsma meremehi, et nad ei langeks piraatide kätte. Viimasel ajal on muutunud väga aktiivseks Somaalia mereröövlid, kaaperdavad aastas mitmeid laevu ning nõuavad süütutelt inimestelt raha. Meremees ei tohiks hommikul laevale asudes karta piraate, vaid merd ennast. Arvatavasti kõige hullem probleem on merevee temperatuuri tõusmine ning kliima soojenemine. Need tegurid on pannud poolused sulama, kus elavad ainulaadsed loomad. Samuti veetaseme tõus ujutab üle maismaa alasid, mille tõttu peavad palju elusolendid endale uue elukoha otsima. Üritaksin langetada vee temperatuuri, et jäemäed enam nii hoogsalt ei sulaks. Mul oleks tänapäeval siin päris palju korda saata. Need tagajärjed millest rääkisin on veel
Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. Tegelikkuses Musta mere mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinevaid nimesid läbi aegade nagu näiteks: Keskajal Kasaari mereks. Marco Polo (13. sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks. Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki mereks (Sudaki linna järgi). On kasutatud ka Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri, see nimetus on arvatavati seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis. Tänapäeval kasutatakse paljudes
Fosfaadid satuvad merre põhiliselt suurte jõgede setetena 385 x 10 6 tonni aastas. Üldine fosfaatide kogus Maailmameres on ligikaudu 67 x 10 9 t. Nende toitesoolade hulk merevees sügavusse liikudes kasvab, olles 200 300 m sügavusel ligi 2 4 korda suurem kui pinnakihtides. Sügavusel 800 1000 m saavutab see maksimaalse koguse, laskudes allapoole, see enam praktiliselt ei muutu. MAAILMAMERE JAOTUS Maailmameri jaguneb neljaks ookeaniks, mis tinglikult seovad ligikaudu 70 merd, arvukalt suuremaid ja väiksemaid lahtesid ja väinu. OOKEANID Nr. Nimetus Pindala Keskmine sügavus Suurim sügavus Maht mln. km² m m km³ 1 Vaikne 178,68 3976 11022 710,4 2 Atlandi 91,66 3597 8742 329,7 3 India 76,17 3710 7729 282,7
Maal „Maastik Ikarose kukkumisega“ on maalitud Pieter Brueghel'i poolt 1558. aastal. Kunstiteos on madalmaade kunstile vastavalt maalitud õlivärvidega lõuendile, mis on paigutatud puidule. Maali kuju on horisontaalne, mille suuruseks on 73,5x112 sentimeetrit. Maalil on meeleolu sünge ning töine, pole kujutatud midagi, mis vaatajat peaks rõõmustama. Esmapilgul jäävad silma kaks tööd tegevat talupoega, üks kündmas ning teine lambakarja keskel. Kaugemal on kujutatud merd ning selle ümbruses asuvaid asulaid. Detailsemalt vaadates jääb silma maali paremas nurgas asetsev valge kuuega inimene, kes arvatavasti on kalur. Temast veidi eemal on ujuv inimene, keda poleks ilmselt ilma maali nime teadmata osanud otsidagi. Värvikasutus on huvitav. Maapealse looduse kujutamisel on kasutatud tumedamaid värve ning mida taeva ja päikese poole, seda elavamaks lähevad värvid. Justkui sealt läheks edasi teine maailm
Araabia meres pole pidevaid hoovusi. Vett panevad liikuma tuuled, hoovused järgnevad mussoonidele. RANNIKUD Araabia mere äärsed rannikud on suhteliselt madalad ja ebatasased. Kõrgeim koht Araabia mere rannikul on umbes 2500-4000 meetrit. RANNIKURIIGID Araabia rannikul asuvad Saudi Araabi poolsaar,Iraan, Pakistan ja India.Suurimad sadamad, mis asuvad Araabia mere rannikul on Bombay, Karatsi, Aden ja Colombo. KESKKONNAPROBLEEMID Araabia mere liivas on palju naftat, see reostab Araabia merd suhteliselt palju. Ja kuna seal on palju naftat, siis käib seal palju laevi, mis omakorda reostavad seda merd. KASUTATUD KIRJANDUS: · http://et.wikipedia.org/wiki/Araabia_meri · http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/6sihid/araabi a.htm · ENE · Õpiku kaart
Mere erinevad näod Külastasin 31. märtsil kell 12.00 Kadrioru Kunstimuuseumi näitust ,,Aivazovski. Ideaali otsinguil". Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski töid. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja taevast. Aivazovski elas aastatel 1817-1900 ning jõudis selle aja jooksul maalida üle 6000 töö, mis on väga märkimisväärne number. Näitus on osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. Kuraatorid on Aleksandra Murre ja Alar Nurkse. Aivazovski maalide läbivaks teemaks on loodusvaated, täpsemalt mere kujutmaine. Tema maalidel on kujutatud merd erinevates olekutes (tormine, rahulik, jne) ning ka palju päikeseloojanguid
.....................................................................6 3.2. Ajalugu.............................................................................................................................7 4. Eestimaa Looduse Fond..........................................................................................................8 4.1. Eesmärk............................................................................................................................8 5. Hoia Eesti Merd......................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud allikad......................................................................................................................11
Peale ristisõdade avaldus kiriku julmem pool veel inkvisitsioonis ja nõiajahtides. Kirikutega on veel seotud linnade tekkimine. Nimelt tekkisid esimesed asulad kirikute ja kloostrite lähedusse. Kaua ei läinud aega kui sinna tekkisid ka koolid ja hiljem juba ülikoolid. Viimased siiski suurematesse linnadesse. Taaskord mängib siin olulist rolli trükikunst. Veel üheks tähtsaks punktiks võib lugeda maadeavastusi. Juba varakeskajal (9.-13 sajandil) sõitsid viikingid mööda merd, neid võib lugeda ühtedeks esimesteks maadeavastajateks. Suuremad avastused jäid siiski 15. sajandi teise poolde. Siis oli maadeavastuste põhjusteks väärismetallide ning rikkuste kogumine, vürtside ja maitseainete saamine. Tänu maadeavastustele avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. Tänu maadeavastustele arenes kaubavahetus, mis toimis mööda merd. Eelise said mere äärsed riigid. See aga omakorda tekitas sõdu, omamaks soodsat geograafilist asendit kaubavahetuseks
järele mõelda ta hoopis ühendab inimesi. Parimaks vahendiks tutvuda ülemereriikidega on osta laevapilet ja seilata üle mere. Kuna Eesti kuulub Baltimaade hulka, siis on meile kõige tähtsamaks ja suurimaks laevakompaniiks Viking Line. Viking Line alustas laevaliiklusega juba 1959. aastal, mil ta sõitis liinil Soome-Ahvenamaa- Rootsi. Sellega algas uus ajajärk, millele pani aluse Ahvenamaa kapten Gunnar Eklund. Sellest ajast saati on üle viiekümne laeva Viking Line värvides merd kündnud. Hetkel seilavad merel Viking Line lipu all Viking XPRS, Mariella, Gabriella, Amorella, Isabella, Cinderella ja Rosella. Laevaga on alati lõbus ringi kruiisitada, sest, olgem ausad, tänapäeva meresõidukites on kõik mugavused olemas. Vali õige sihtkoht, midagi täiesti uut ja põnevat. Vaata, mida just selle sihtpunktiga kruiis sulle pakub, ole avatud kõikidele uutele elamustele. Käi muuseumides, külasta parimaid ostlemiskohti ja käi ringkäikudel
jääv sisemeri. Joonis 1. Musta mere asend. 2. MERE NIMI Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz ('Must meri'). Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle
Näituse pealkirjaks oli ,,Aivazovski. Ideaali otsinguil". Näitus oli osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. See oli pühendatud Ivan Aivazovski 200-daks surma aastapäevaks. Külastasin näitust 21. Märtsil 2018 kell 14.00 Kadrioru kunstimuuseumis. Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski 39 vapustavat meremaali. Ivan Aivazovski (29. juuli 1817 19. aprill 1900) oli Armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes maalis põhiliselt merd ja taevast. Ta maalis üle 6000 maali ja tal oli elu jooksul 120 personaalset kunstinäitust. Näitus hõlmab suures plaanis ajalugu ja loodust. Minu lemmikmaaliks oli ,,Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset". Aivazovski maalis selle õlimaali 1885. aastal. Selle nimi lihtsustab selle pildi vaatamist vägagi. See teos on jutustav ehk narratiivne. Sellel pildil on näha kuidas kaks noort naist ehmunult vulkaani poole vaatavad ja mõtlevad, et nad peavad kiiresti saarelt põgenema
rohkem kui aurab ja merevesi on magedam 6.JÄÄTUMINE JA VEE TEMPERATUUR Beringi merel on valdavalt külm kliima - ta on osa Arktikast. Veepinnakihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Talvel on peaaegu terve Beringi meri kaetud püsi- ja ajujääga.Globaalne soojenemine on seda mõjutama hakanud. 7.VEE LIIKUMINE Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7 m. 8.RANNIKURIIGID Beringi merd ümbritseb läänest Venemaa ja idast USA, nende kahe riigi vahel on Beringi meri ära jaotatud. Tähtsaimad sadamad seal on Providenija (Venemaa) ja Nome (USA). 9.KESKONNAPROBLEEMID Beringi meri on ise üks suur ökosüsteem, Üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Nimelt üks suur probleem on ülekalastamine. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais, Poolas ja paljudes teistes riikides inimesed tarbivad just Beringi merest pärinevaid kalatooteid
päevaks edu soovib, ise mitte, oma isa käsku austades, kaasa minnes. Kuid vanal Santiagol on sel "õnnelikul" päeval varuks eriline plaan - minna kaugemale ulgumerele, kui ükski teine kalur, ning kaasa arvatud tavaliselt ka tema, söandaks. Nii ta siis aerutabki tõusvasse ning pisetavasse hommiku päikesesse, aimamatagi, mis teda ees ootab. See, kelle peategelane merelt leiab (Marliin), kujutab justkui Merd, seda isikustades ja Santigole vastu astudes, mille tulemusena järgnevad vana mehe äärmiselt huvitavad monoloog-dialoogid nii iseenda, kui ka teatud mõttes Mere endaga. Lugeja saab osa vana mehe valust ja kannatustest, mis on põhjustaud aga mehe hingele omasest põikpäisusest ja kindlameelsusest oma joont ajada, põrkudes sel teel mitte tagasi isegi Dentuso (tõlkes "hambuline") teravahambuliste lõugade ees. Ning kõik koondub lõpuks siiski igipõlisele
kes oli jäänud Niida pärast märkamatuks. Peagi tabas neidki armastus ning Hannes sai üle Niida põhjustatud nukrusest. Peale seda läks Hannes paariks aastaks mereväkke. Puhkusel olles sai ta Tondioja külast oma tuttavalt Liidalt kutse Tondiojale elama minna. Hannes kahtles selles väga. Tondiojal olid viljakad mullad, palju metsa ning ka nälja üle ei oleks pidanud kurtma. Samas polnud seal merd. Merd, mida Hannes nii väga armastas. Arvan, et üheks kahtluse põhjuseks oli ka see, et ta ei armastanud Liidat. Tema tõeliseks armastuseks oli hoopis Saadu Taali, kes oli läinud Viljandimaale teenijaks, sest kodus oli kitsas käes. Peale selle sai ta ka teada, et Taali oli saanud endale vahepeal lapse, kuid keegi ei teadnud, kes oli isa. See ning nälg Turja peres sundisidki Hannest Tondiojale minema. Peeti uhked pulmad ning isegi väetiks jäänud Turja Laas sai taaskord elu sisse
Etenduse ''Robinson & Crusoe'' analüüs Tegemist on Daniel Defoe romaani ,,Robinson Crusoe,, sarnase seikluslooga, mis põhineb kahel mehel, kes kohtuvad keset merd ning ei tunne sõnagi üksteise keelt. Näidend on jäljendatud Itaalia teatrimeeste Nino d'Introna ja Giacomo Ravicchio omaaegse lavastsenaariumi järgi. Osades on Meelis Põdersoo ja Ago Soots, kelle karakteriteks on kaks meest, kelle nime etenduse ajal teatavaks ei tehta. Lugu võtab aset keset merd oleval korstna ja aknaga oleval katusel, kus mehed peavad hakkama saama väikese territooriumi ja piiratud varustusega.
Üsna pea tabas Turja peret õnnetus: nende elumaja põles maha. Pere pidi minema elama sauna, ning Hannes tundis end seal üleliigsena. Ta sai Liidalt kirja, et teda oodatakse Tondiojal ning ta läkski ja võttis Liida naiseks. Asundustalu suvi oli kiire ja Hannesel oli palju tegemist. Ta ei saanud Liida emaga hästi läbi ning ka suhted Liidaga hakaksid halvemaks muutuma. Hannes sai teada, et Klaus oli vahepeal merel surma saanud. Hannes igatses merd, isa tervis aina halvenes ning ta otsustas minna tagasi Turjale. Alguses läksid nad koos Liidaga, kuid Liida lahkus varem. Hannes jäi Turjale, ta tundis end seal hästi ja ei tahtnudki tagasi minna, kuid kuna Liida mere äärde ei tulnud, leidsin Hannes ja Liida isa, et targem oleks lahutada. Hannes sai teada, et Taali poeg on tema oma, ning sügisel, kui Hannese ja Liida lahutus läbi on, plaanisid Taali ja Hannes koos elama hakata. Mulle meeldis see, kuidas kõik teoses oli seotud merega
Ta on õppinud 2001-2005 aastal Bachelor of Culture and Arts ja 2009-2011 aastal MFA-s (Master of Fine Arts) Soomes. Kõige rohkem hakkas silma mulle Marianne Balabini maal „Peegel 5“. Maalitud on akrüül õliga. Kasutatud on punast, sinist, rohelist, kollast, pruuni jne. Maal on tehtud keskelt nagu mõttes pooleks. Üks pool on ruuduline, teine pool pole. Ruuduline pool jääb mulle natukene arusaamatuks, kuid teisest poolest saan nii palju aru, et kujutatud on merd ja päikeseloojangut. Taevas on väga kift just selle poolest, et see on sinise ja punase tooniga tehtud. Meri on sellist rohekas sinakat värvi. Ruudulise poole peal on üle ühe olev ruut tume, nagu maleruudustik. See on huvitav just sellepärast, et ühe ruudu peal oleks nagu kujutatud mingit linna ja juba kõrval oleva ruudu peal järve. Ma ei usu, et kunstnik on tahtnud seda sinna maalida. Arvan, et kujutan ise seda endale ette.
Järsku kuulis ta läbi une ühe neiu laulu. Neiu laulis sellest et tema kaasa on väga kaugel vete taga. Neiuke ei saa saarelt minema ega tema kaasa sealt tulema. Neiu oli väga kurb. Oma laulus soovis ta oma kaasale kõike head. Kalevipoeg tahtis neiukest näha. Udu oli ja saarel polnud midagi näha peale ühe tamme all oleva tulukese, mille all oligi laulev neiu. Nüüd hakkas kalevipoeg talle vastu laulma. Kalevipoeg kutsus neiukest enda juurde ja andis mõista et nende vahel pole merd ega mingit taksitust koos olla. Ta ütles: "Siinap soojem armukaissu". Neiu tuligi kalevipojale lähemale. Nad hakkasid omavahel rääkima ning neiuke läks kalevipojale isegi kaissu. Kuid järsku hakkas neiuke kalevipoja kaisus appi hüüdma. Neiu magavad vanemad kuulsid seda kisa. Neiu isa läks asja kaema. Kui ta sinna jõudis ehmus ta kõvasti. Kalevipoeg küsis taadilt kartuseta, kas ehk eile õhtul hilja Soome tuuslar, tuuletarka, Virust tullest saarest mööda oli sõudnud
Kas tänane Eesti on mereriik? Hiljuti jalutasin mööda Pirita rannaäärt ja nägin üht vanemat daami veepiiril istumas ning taamale vaatamas. Merevaade oli minu arust ülimalt ajekas, silmasin sadamat ja mõtlesin, kas see kaunistab Eesti merd või üritab allutada midagi ürgselt metsikut. Vanamemm tundus samal teemal mõtteid mõlgutavat. Meri on ju südamelähedane igale mereriigi elanikule, kuid kas tänane Eesti on mereriik? Geograafilist asukohta ja ümbrust vaadeldes on eestlastel väga vedanud, merepiiri pikkuseks on 3794 kilomeetrit. Eesti on Läänemere kaudu avatud ka Maailmamerele, mis katab 2/3 maakerast, täpselt sedavõrd suur ala annab võimaluse loendamatutele eesootavatele tegudele. Kõik eeldused mereriigiks oleks
Enamasti on selgunud, et sealsamas kohas juhtus kunagi kellegagi autoõnnetus... On olemas veel üks jubedam maanteekummituse juhtum. 1921. aastal sai Cornwallis surma mootorrattur. Aastaid hiljem on autojuhid samas kohas tundnud erinevaid ebameeldivaid tundmusi. Mõnedki autojuhid on jutustanud, kuidas nähtamatud tugevad käed haaravad nende autoroolist ja üritavad seda õnnetuse kohas kraavi juhtida. Laevakummitused Hollandi kaubalaev Libera Nos ilmub keset merd äkki täies purjes välja ning üllatuseks on kõik meeskonnaliikmed luukered! Pole just kõige toredam pilt, mida merel seilates näha tahaks! See laev peab igavesti merd sõitma ja hirmutab merelolijaid arvatavasti ka edaspidi. Kummitused erutavad ja ärritavad inimesi, ent mõnikord leiab lugu lihtsa ja loogilise seletuse. Nagu ka eelneva advokaadibüroo loo puhul. Inimeste tahtejõud on nii suur, et kui nad midagi väga usuvad, siis see juhtubki http://buduaar
Minule jätsid suure mulje näiteks tema ringi kujuline teos „Valguse algus“, kus on ta kujutanud päikesetõusu suvisel aasal. Samuti meeldisid mulle tema kaks müstilist maali „Sammaldunud nõlvak“ ja „Tee linnalähedases metsas“. Veel rohkem olen vaimustatud Aili Vindi teostest. Näituse eesruumi oli Aili loonud valgusinstallatsiooni, kus olid erinevad värvid, mis tekitasid loojanguefekti. Järgmisesse ruumi astudes oli näha mitmeid maale millel oli kujutatud merd. Kord oli kujutatud tormist halli merd, teinekord aga rahulikku päikeseloojangut. Kuna esile olid toodud Vindi vanemad ning ka uuemad teosed, siis oli ka näha muutust, kuidas aastate lõikes on muutunud värvide kasutamine mere kujutamisel, sinistest, rohekatest toonidest pruunideni. Oli tunda kuidas kunstnik väljendab oma emotsioone läbi maalide, mis on kord täis viha, kurbust, meelerahu ning rõõmu. Aili Vindi teosed olid väga realistlikud ning kohati jäi tunne, et vaataks fotosid.
Enamus rajast on autotee laiune ning läbipääs autoga on võimalik. Kuid spetsiaalne rajakate puudus ka seal. Astangust allaminevat laudteed parasjagu rekonstrueeriti ning seetõttu ei olnud seda võimalik kasutada, kuid oktoober 2016 lõpuks on seal suurepärases korras uus laudtee. Vaatluspunktidest nähtaval vaatel on kinnikasvamise oht, seega oli raske hoomata näiteks astangu järskust. Samuti on teabetahtvlil kirjas, et astangu pealt on näha ka merd, kuid kuna mets on võsastunud ei ole seda tõesti enam näha (Joonis 5). Joonis 4. Rada number 1 Joonis 5. Vaatluspunktist astangule avanev vaade Rada on kergesti läbitav, peale ühe astangu, millest üles ning alla saab korralikul laudteel, ei ole rajal märkimisväärseid tõuse ega langusi. Rada on raske näiteks lapsevankriga loodust nautima tulnud inimestele, sest rada 1 on tõesti liiga kitsas ning kivine selle jaoks.
Maalikunst · Seinamaal · Tahvelmaal · Ikoon(pühakut kujutav maal) Zanrid: portree, maastikumaal, mosaiikmaal, natüürmort, antiikmütoloogia, piiblitemaat, ikoon, mosaiik, aktimaal Tehnikad: guasimaal, pastellimaal, õlivärvid, akvarell, tusimaal Vahendid: pintsel, värvid, molbert, paber, lõuend, palett · Koloriit värvilahendus kunstiteosel · Marinist kunstnik, kes maalib merd Natüürmort maal elututest esemetest E.Allsalu Märt Bormeister Maastik majaga Aasa-ja aialilled Akvarell Õlivärvid 24 x 31 , 1950ndad 15 x 15 S.Antipov Paul Burman Linnavaade Äärelinna tänav
kraater. Ferdinand von Wrangler oli meresõitja ja maadeuurija, kes sooritas uurimisretki Põhja- Jäämeres ja tegi palju olulisi avastusi. Ta kandis esimesena kaardile ühe Põhja- Jäämeres asuva saare, millele 1867. aastal anti tema nimi. Wrangleri nimi on veel lahel, mäel ja neemel Alaska rannikul. Elu lõpul elas ta Rakvere lähistel Roela mõisas ja on maetud Viru- Jaagupi kalmistule. Peale aadlike on ka teised Eestist pärit inimesed merd sõitnud ja palju seigelnud. Väga huvitava elulooga on August Maasik (1887-1976), kes sündis Eestis, kuid elas Kanadas, sõitis laevadel merd, osales teadusreiseidel ja tegutses Alaskal ka kullaotsija ning mere-ja lennuhädaliste päästjana. Masik River- jõgi, mis voolab Banksi saarel Kanada põhjarannikul on just tema järgi nime saanud. Kokkuvõte Referaati koostades avastasin, et enamus maailmauurijad olid pärit Hispaaniast , Portugalist
laeva (sh 200 naftatankerit). Iga kümne aasta jooksul toimub u 3-5 naftareostust. Varsti hakkab paistma, milline on Läänemerre rajatava Nord Streami gaasijuhtme mõju. Kõige suurem oht sellele merele on eutrofeerumine ja sellest tingitud hapnikupuudus merepõhjas. Selle peatamine nõuab rangeid kaitsemeetmeid ja toitainehulga vähendamist. Ka keskkonnamürgid on suureks ohuks, sest nad on väga püsivad ja bioakumuleeruvad. Et kaitsta seda ainulaadset merd, on loodud mitmesuguseid ühendusi ja projekte. Läänemere kaitse koostöö aluseks on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Konventsioon võeti algselt vastu aastal 1974 ning täiendatuna aastal 1992, mil ka Eesti ühines sellega. Konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud riikide valitsustevaheline komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon. HELCOM on Helsingi konventsiooni ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgan
Läänemeri Valges vahus Läänemeri Seisan kaldal Vaatan merd Tormi,tuult ja valget vahtu Peab piirivalve vahti Saarte rikas meri Üks neist ka Keri Raha võim ja rahva süda Kokku nii ei käi Gaasitrass meid ahistab Karastroofi kuulutab Läänemeri kalu annab Gaasitrassi kannab Rahva söögimurest vabastab Merekapsas, adru Mis peidab mere voog See on meie taak Sünged mõtted toob aeg Sügistormis,ajavaod Ei neid unusta Ajaaugud ikka merevees
Viigingite mütoloogia ja kunst. Tallinna Arte Gümnaasium 11.a Kelly Käsper Kristina Majak Ronald Andla Viikingid Barbarite järeltulijad Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu Viikingid rüüstasid maid Asutasid kolooniaid Tegelesid välismaal kauplemisega Viikingid Viikingite laev Viikingite kunst Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu Eredad, kontrastsed värvid Nikerdatud lohepead laevaninades Ruunikivi Viikingite jumalad Odin Loki Thor Baldur Freya Tyr Aitäh kuulamast !
GEOGRAAFIA 7. KLASS PÕHJA JÄÄMERE ÕPPEMATERJAL Põhja jäämeri on pindalalt maailma kõige väiksem meri. Jäämeri on ainuke meri, mis on tervenisti külmvöös. Merd piiravad Euraasia ja PõhjaAmeerika. Põhja jäämere kõige suuremad ja olulisemad saared/saarestikud on: · UusSiberi saarestik · Severnaja Zemlja saar · Novaja Zemlja saar · Franz Josephi maa (saarestik) · Teravmäed (saarestik) · Gröönimaa · Arktilised saared Jäämere mered ja lahed on: · Tsuktsi meri · IdaSiberi meri · Laptevite meri · Kara meri · Barentsi meri · Grööni meri · Baffini laht · Hudsoni laht
mere ja Bosporuse väina kaudu Musta merega ning Suessi kanali kaudu Punase merega. Apenniini poolsaarest ulatub Sitsiilia ja Malta kaudu Aafrika rannikuni veealune Pantelleria künnis, mis jaotab Vahemere kaheks sügavaks osaks. Vahemere põhjaosas asuvad Liguuria,Türreeni, Aadria, Joonia ja Egeuse meri, mida üksteisest eraldavad poolsaared (Apenniini, Balkani) ja saared (Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta). Eristatakse ka Alborani (Gibraltari väinast idas) ja Baleaari merd. Rannajoon on tugevasti liigestunud, palju on saari (peamiselt idaosas). Suurimad saared on Sitsiilia, Sardiinia, Küpros, Korsika, Kreeta, Euboia, Mallorca jaLesbos. Suuremad lahed on Valencia, Lioni, Genova, Taranto, Hammameti, Gabesi, Surti, İskenderuni ja Antalya laht. Suurimad Vahemerre suubuvad jõed on Niilus, Rhône, Ebro, Po ja Maritsa Apenniini poolsaar ja Sitsiilia saar jagavad meri kaheks basseiniks. Lääne basseinis eristatakse
Kirjud kalad Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad Koralli merd ümbritsevad Austraalia, Uus-Ginea, idas aga lugematud saared. Kasutatud allikad Miksike Google Vikipedia
Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi; järgnes Silurile ja eelnes Karbonile. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogseist olid esindatud kõik
Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul ligikaudu 1 kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku kogun Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Maa pealt vaadetes on Kuul juba palja silmaga näha tumedaid laike, neid kutsutakse juba 17.sajandist Kuu meredes. Kuul on 22 merd, neist suurima nimi on Tormide Ookean. (2,1 miljonit ruutkilomeetrit). ((( Selguse Meri, Vaikuse Meri, Tormide ) Meresid pikema aja jooksul jälgides selgub, et oma asukohta nad ei muuda. Seega on Kuu alati pööratud Maa poole ühe ja sama küljega, seejuures vastaskülg jääb nähtamatuks (nn. Kuu nähtamatu e. tagakülg). See ei tähenda, nagu Kuu ei pöörleks ümber oma telje. Nagu kerge veenduda, näeksime siis kuu aja jooksul Kuud kõigist külgedest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
