Sissejuhatus Louis XIII oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni oma surmani (1643). Ta oli Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg. Henri IV (1610. aasta 14. mail) mõrvati hetkel, kui ta tahtis vaenutegevust alustada. Aastani 1614 valitses regendina Louis XIII ema Maria de' Medici. Seejärel mõjutas Louis'i tema soosik hertsog C.de Luynes (1578-1621). Louis XIII hooldajavalitsus oli rangelt katoliiklik. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. Louis XIII oli Päikesekuninga Louis XIV isa ja Austria Anna abikaasa
E 6. R 7. S 8. U 9. M 1. Astronoomiainstrument 2. Pööratav taevakaart 3. Taevapilt sõltub kuupäevast ja ... 4. Mees, kes koostas spetsiaalselt Eesti jaoks taevakaardid 5. Kus asub põhjamaade suurim teleskoop? 6. Kui Kuu on Maa varjus, siis tekib ... 7. Palja silmaga nähtav planeet 8. Maa sarnased taevakehad 9. Periood, mille järel varjutused satuvad uuesti samadele kuupäevadele 10. Kes võttis 1610. a. kasutusele teleskoobi? Lahenda ristsõna! 1. Astronoomiainstrument 2. Pööratav taevakaart 3. Taevapilt sõltub kuupäevast ja ... 4. Mees, kes koostas spetsiaalselt Eesti jaoks taevakaardid 5. Kus asub põhjamaade suurim teleskoop? 6. Kui Kuu on Maa varjus, siis tekib ... 7. Palja silmaga nähtav planeet 8. Maa sarnased taevakehad 9. Periood, mille järel varjutused satuvad uuesti samadele kuupäevadele 10. Kes võttis 1610. a
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL: 1. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal: Abolutismi e piiramatu kuningavõimu kehtestajaks Prantsusmaal loetakse kuningas Henri IV (Navarra kuningas 1562-1610; Prantsuse kuningas 1589- 1610). Ühtlasi oli ta esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil (valitsesid 1589-1792 ja 1814-1830). Ühena hugenottide juhtidest abiellus ta 18.augustil 1572 kuningas Charles X õega, püüdes sellega lepitada hugenotte ning katoliiklasi, kuid ajendas sellega tahtmatult Pärtliöö sündmused. Ta päris 1589 pärast Henri III (valitses 1574- 1589) surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, kuid
Venemaa 17. sajandil Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: 1598-1605 Boriss Godunov 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I) 1606-1610 Vassili Suiski (Vassili IV) 1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Suiski rivaal) 1610-1613 Poola prints Wladislaw Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Vale-Dmitri seljataga ka mõned Poola-Leedu ühisriigi suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene bojaargrupeeringud abi Rootsilt. Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja Mihhail Romanovi tõus Vene troonile
Maa läbimõõdust. MAGNETVÄLI Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küündivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io – vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. KAASLASED Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat – lo, Europa, Ganymadese ja Callisto – avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatroi tasandis ringjoonelistel orbiitidel. LO Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. LO VULKAANID Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha deformeerivad pidevalt Jupiteri
. 1365 . , 1380 ( «», 10 . ) , - . , 2 , 1382 , , . , , . 3. 1917 . 1918 () , , , , 15 -. . , . . 1924 , 1933 . 1935 . 1939 . , , , . 1931 , 400 , . : , , , . ( 20- 50- ) . , , , , . 4. 1605 I. 1606 , . 1608 1610 II, . . 1610 - . 1610 . 1611 , . 1612 , 4 , , 1612 . 5. 1613 , 300- . 17 , . , , . . 17 : , , 1682 1698 . 6. B 1712 -. 1728 II , 1732 , -. «» . , , . . . . . « ». . . . . . . 1755 . 1812 .
neli sisemist pisikuud Metis , Adrasthea, Amaltheia, Thebe Galilei kuud Io, Europa, Ganymedes, Callisto välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia, Elara kaugeim kuude grupp Ananke, Carme, Pasiphae, Sinope . Io Jupiterile lähim Galilei kuu. Teadaolevalt suurima vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Keskmine pinnatemperatuur -50°C Küllaltki tasase reljeefiga. Europa Väikseim Galilei kuu. Avastati 1610. aastal. Pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C. On avastatud 8 kraatrit, läbimõõduga 20km. Ganymedes Suurim kuu päikesesüsteemis. Avastati 1610. aastal. Peegeldab tagasi 40% peale- langevast valgusest. Tumedad alad on kaetud kraatritega. Gallisto Suuruselt kolmas kuu päikesesüsteemis. Koosneb poolenisti veest. Avastati 1610. aastal. Pind on tihedalt täis meteoriidi- kraatreid. Tänan tähelepanu eest!
sõdade aeg(1789-1815), 19. saj(1815-1900) Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal rahanduse peakontrolör Notaablite kogu- 1787. tahtsid kehtestada maamaksu, kuid ei tehtud seda
jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: vallutab Põhja-Saksamaa 1598-1605 Boriss Godunov 1631 Tilly hävitab Magdeburgi linna 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1631-1632 Protestandid saavutavad võidu Breitenfeldi 1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I) ja Lützeni lahingus 1606-1610 Vassili Suiski (Vassili IV) 1634 Protestandid saavad Nördlingeni all lüüa. Krahv 1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Suiski rivaal) Wallenstein tapetakse 1610-1613 Poola prints Wladislaw 1635 Protestantlikud sakslased sõlmivad rahu. Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Prantsusmaa astub sõtta
Charles VI, the Well-Beloved 1380-1422 Charles VII, the Victorius 1422-61 Louis XI 1461-83 Charles VIII, the Affable 1483-98 Louis XII, the Father of His 1498-1515 People 1515-47 Francis I 1547-59 Henry II 1559-60 Francis II 1560-63 Catherine de Medici (Regent) 1560-74 John I Charles IX 1574-89 Henry III Bourbon Dynasty Henry IV, the Great 1589-1610 Marie de Medici (Regent) 1610-17 Louis XIII, the Well-Beloved 1610-43 Anne of Austria (Regent) 1643-51 Louis XIV, the Great 1643-1715 Philip of Orleans (Regent) 1715-23 Louis XV, the Well-Beloved 1715-74 Louis XVI, the Beloved 1774-1792 Louis XVII 1793-95 First Republic Napoleon Bonaparte (First 1799-1804 Consul) 1804-14 Napoleon I (Emperor) 1814 Napoleon II (Emperor)
Parim aeg vaatlusteks on pärast vastasseisu, kuna planeet on siis näha õhtutaevas. Jupiteril pakub huvi kaaslaste liikumine, mis on märgatav juba mõnetunnise vaatluse järel. Kui ilm hea, võib püüda leida ka Punast laiku ning selle leidmisel jälgida Jupiteri pöörlemist. JUPITERI KUUD 3 Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7
· Vallombrosa kloostrikool 1575 · Pisa Ülikool meditsiin 1581 · Pisa Ülikool matemaatika 1583 Elulugu iseseisev elu · Matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja · Esimene iseseisev teaduslik uurimus 1586 · Tema loodusfilosoofia levimine · Pisa Ülikooli matemaatikaprofessor 1589 Elulugu Pisa periood 1589-1591 · Legend Pisa tornist raskuste alla viskamise kohta · Pisa torni eksperimendi toimumine 1612 Elulugu Padova periood 1592- 1610 · Galileo määrati Padova Ülikooli professoriks 1592 · Supernoova ilmumine ja aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamine 1604 Elulugu - lapsed · Veneetsiast pärit Maria Gamba · Kaks tütart ja poeg · Tütred pühitseti nunnadeks 1613 · Poeg kuulutati Galilei pojaks ja pärijaks · Poeg arendas edasi isa leiutisi, sh pendelkella Elulugu taas Frienzes · Õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku ametikoht 1610
põhiplaane. Põhielemendid olid antiigist pärit kupplid, sambad ja poolsambad, frontoonid ja keerdtrepid. Leonardo da Vinci. Ümmarguse põhiplaaniga kiriku plaan, vaade ja makett. 1490-1519 Renessanss tekkis Itaalias, kuna itaallastele ei meeldinud gooti stiil ja nad pidasid omaks antiigi pärandit. Näiteks: Pantheon, Roomas. 118-128 p.Kr. Renessanss Prantsusmaal See algas Prantsuse sõjaretkedega Itaaliasse Charles VIII ajal(1494) ja lõppes Henry IV surmaga(1610). Prantsuse kunstnikud võtsid renessanssi pigem Madalmaadest, samas kui arhitektid ja skulptorid said mõjutusi otse Itaalia kolleegidelt. Prantsuse renessanss on kujutava kunsti ajalukku jätnud tagasihoidlikuma jälje, erinevalt arhitektuurist mida esindavad Louvre, Fontainebleau ja mitmed Loire jõe kaldail asuvad lossid. Prantsuse renessanss arhitektuur Philbert Delombre Domenico Da Cortona ja Leonardo Da Vinci(?)
IO Io on Jupiterile lähim Galilei kuudest ning on päikesesüsteemi suuruselt neljas kuu. Tähtsad andmed avastaja Galileo Galilei avastamise kuupäev 7 Jaanuar 1610 IO päeva pikkus 42 tundi IO keskmine kiirus 17,334 km/s tiirlemisperiood 1,769 päeva pöörlemisperiood 1,769 päeva keskmine raadius - 1,821 km ( 0,286 Maad) diameeter 3,642 km pindala 41,910,000 km2 tuuma raadius 656 km( kui koosneb puhtast rauast), 947 km (kui koosneb raua ja rauasulfiidi segust) keskmine tihedus - 3530 kg/m³ mass - 8,9319x1022 kg ( 0,015 Maad) ruumala - 2.53×1010 km3 (0,023 Maad)
Etienne Marcel õhutab looma kaitsevalle Raymond du Temple kujundab kuninglikku residentsi Pärast Charles VI surma on loss 1527. aastani unustuses, kuni Francois I otsustab sellest teha oma residentsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keskaegne Louvre 1546-1610 Läänetiib lammutatakse, asemele tulevad renessanssistiilis hooned (Pierre Lescot, Jean Goujon) Ulatuslikud ümber- ja juurdehitused 1564. aastal tellib Catherine de Medicis Tuileries palee rajamise (arhitekt Philibert Delorme) 1566. aastal alustab Charles IX Tuileries'd ja Louvre'it ühendava Petite galerii ehitamist Suure galerii ehitamine aastatel 1595-1610 (Louis Metezeau ja Jacques II Androuet du Cerceau) Henri IV sureb 14
Fra Kunnid: Henry IV (1589 1610) läks üle katoliku usule, mõrvati protsetantide poolt. Louis XIII (1610 1643) + Austria Anna, absolutismi kujunemisaeg, kardinal De Richilien(valitses tegelt) Louis XIV (1643 1715) päikesekuningas, abs. Kõrgaeg, riik see olen mina, Versailles, Hugenotid lõplikult maas. Louis XV (1715 1744) XIV lapselaps, pärast mind tulge või veeuputus. Louis XVI (1774 1792) paks ja lühinägelik, Marie Antoinette, 1791 üritas põgeneda, tapeti 21 jaan 1793
Referaat Louis XIII Puiga Põhikool Jane Oja 8.klass 2009 Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Loius XIII oli Prantsusmaal kuningas aastatel 1610-1643.Tal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud. Ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu generaalstaatide nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614.aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise
on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli, nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad ka juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega. Kui ilm on hea, võib püüda leida ka Suurt Punast Laiku ning selle leidmisel jälgida Jupiteri pöörlemist. JUPITERI KAASLASED Jupiteri teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. 1610. aasta jaanuaris Galilei avastatud Jupiteri suured kuud Io, Europa, Ganymede ja Kallisto näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi. See oli tähtis tõend Kopernikuse maailmasüsteemi kasuks. Oli ju tolle ajani Kuu ainus teadaolev planeedikaaslane. Esimesena vaatles Jupiteri kaaslasi küll saksa astronoom Simon Marius, kuid Galilei, kes avastas nad sõltumatult kümme päeva hiljem, taipas esimesena, millega on tegemist. Marius
, . -- . «» -- baroco. , : , . «» -- . , « », , , . , , , , , , ( - , , , ); -- ( , , ). , , XVI . . , , , . «- » , «, , , ». : 17 . , . - . . - . . . . , . , , . , 16 . , «» , . -- ; -- . (1571-1610), , , XVI . [1]. , , , . , , . , , [2], (1560-1609) (1575-1642), , . (1577-1640) XVII . , , . , , , . , (1599-1641). , (1580/85-1666), (1606-1669) (1632-1675). (1599-1660), - (1593-1665), , , - . (. , . , . . ) , , , . , , , , , . , , . . -- (), , . (1556--1629
Tangier x 0725 0920 x 1620 1815 Faro x x x 1120 1315 Porto 2230 2355 x 1725 1850 x Alicante 1650 1915 x 1910 2135 x Fuerteventura x x x x Gran Canaria x 1240 1610 x x Lanzarote x x x x Malaga 1950 2235 2005 2255 x 1950 2230 Sevilla 1525 1805 1550 1830 1550 1830 x Tenerife Sth 1310 1645 1225 1600 x 1310 1645 ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV
Danielson, XIV Adrastea 129 0,3 20 1979 rõngas Gossamer 1979 129 850000 V Amaltheia E. Barnard, 1892 181 0,5 196 5 XV Thebe S. Synnott, 1979 222 0,7 100 I Io G. Galilei, 1610 422 1,8 3630 1,2 II Europa G. Galilei, 1610 671 3,6 3138 0,7 III Ganymedes G. Galilei, 1610 1070 7,2 5262 2,0 IV Callisto G. Galilei, 1610 1880 16,7 4800 1,5 XIII Leda C. Kowal, 1974 11100 240,0 16 VI Himalia C. Perrine, 1904 11480 250,6 186
BAROKK ITAALIAS 1.Giovanni Lorenzo BERNINI(1598-1680) Püha peetri kirik Baldahhiin Püha Püha Theresa ekstaas Peetri kirikus 2.CARAVAGGIO(1572-1610) bachos Peetruse ristilöömine Uskmatu Toomas Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2
Susanna Judith Hamnet (+ William Davenant?) CAREER IN LONDON: · Acted in several companies of players · By 1584 had become an important playwright-actor in the Lord Chamberlain's Company (the King's Men) · Wrote many great plays, for example: "A Midsummer Night's Dream" "Merchant of Venice" "Romeo and Juliet" "Othello" "Hamlet" etc. · Also wrote poems and sonnets THE GLOBE THEATRE: LATER YEARS AND DEATH: · 1610 returned to his birthplace, lived in the New Place · Died on on April 23, 1616 SHAKESPEARE'S TOMB- STONE SOURCES: · http://www.kirjasto.sci.fi/shakespe .htm · http://www.william- shakespeare.org.uk/facts-about- william-shakespeare.htm · http://www.william- shakespeare.info/william- shakespeare-biography- childhood-and-education.htm · http://en.wikipedia.org/wiki/Willia m_Shakespeare
–1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni.) ● 1970-dest aastatest segunes barokk juba klassitsismi elementidega ● Hilisbarokk / varaklassitsism ● Kadrioru loss, Palmse mõis, Laupa mõis Maalikunst ja kunstnikud ● Soojad, küpsed toonid ● Teravate piirjoonteta ● valguse ja varju kujutamine ● Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes. Michelangelo Caravaggio ● 1573-1610 ● Maalis tegelikku elu ● Realistliku maalisuuna looja ● Püha Peetruse ristilöömine Muusika ● Itaalia ● Muusika väljendas jõulise inimese tundeid (pingestatus, äärmuslik tundelisus jpm.) ● Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone ● Pingeline, dramaatiline meloodia ● kontsertstiil Antonio Vivaldi ● 4.märts 1678-28. juuli 1741 ● Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija
ABSOLUTISMI LEVIK PRANTSUSMAAL Bourbonide dünastia Valitseja Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Päikesekuningas "Pärast mind tulgu või veeuputus" Abielu Marie Antoinette'ga Aeg 1610 1643 1643 1715 1715 1774 1774 1792 Kelle käes oli Esimene (pea)minister kardinal Kardinal Jules Mazarin, pärast tegelik võim? Richelieu tema surma(1661) absoluutne monarhia Ümberkorraldused Parlament saadetakse laiali, keelati ,,Riik see olen mina
· Rahvas uskus Jumala karistusse Boriss Godunovi tegude eest Suure segaduse aeg · Ivan Julma poeg salapärastel kadunud · Võimalus esineda troonipärijana · Vale-Dimitri I munk Grigori Otrepjev. Toetus Poola kuningalt · 1605 saab uueks tsaariks tapetakse · Vassili Suiski tsaariks · Rahutused jätkusid · Vale-Dimitri II Moskva piiramine, mitu aastat Suure segaduse aeg · Segadust kasutasid ära Poola ja Rootsi, sekkusid sõjaliselt · 1610 pakuvad Moskva bojaarid trooni Poola kuningapojale · Poola kuningas tahab ise trooni loobub pakkumisest Romanovite dünastia algus · Maakaitseväe kogumine · Minin ja Pozarski · 1612 Moskava alla · 1613 Maakogu kokkukutsumine uue tsaari otsingud · Mihhail Romanov 15-a patriarhi poeg · Romanovite dünastia troonil 1917. aastani Kirikulõhe · Eraldatus tingis erisused Vene kirikus · Tsaar Aleksei asus neid muutma:
Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. Pinnas,mass ja kaugus Jupiter koosneb peamiselt heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku Nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub ka Jupiteril tahke pind Jupiter keskmine kaugus Päikesest on 778milj km kaugusel Jupiter kaalub sama palju kui 317,8 Maad Muu huvitav Jupiteril on vähemalt 69 kaaslast, sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610. aastal Galileo Galilei. Neist kõige suurema, Ganymedese läbimõõt on suurem kui Merkuuril. Jupiteri päeva pikkus on 9h 56min 1 Jupiteri aasta kestab 15 Maa aastat Keskmine temperatuur Jupiteril on 145 C Jupiteri koosneb põhiliselt erinevatest gaasidest Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter https://www.nasa.gov/audience/forstudents/5-8/ features/nasa-knows/what-is-jupiter-58.html
1101 - 393 - 391 41,441 6 1516 VP3 1494 1077 + 24 41.856 V 6 1545 - 17 - 16 41,441 1596 - 14 - 15 41,426 7 1562 VP4 1610 1777 - 181 41.260 VI 7 1600 - 145 - 142 41,426 1539 - 140 41,284 8 1745 1679 RP 2 8 1128 - 267 - 266 41,018 1100 - 266
Michelangelo Merisi da Caravaggio Caravaggio sündis 28. september 1571 ja suri 18 juuli 1610. Caravaggio elu oli üsna värvikas. Pärit oli ta lihtrahva hulgast. Küllap just see innustas teda kujutama oma loomingus igapäevaelu ja olustikku. Michelangelo Caravaggio sündis milaanos aastal 1571 ja põgenes Caravaggio külla aastal 1576 kuna milaanot ähvardas katk. Caravaggio isa ja vanaisa surid aastal 1577 samal pärval. Caravaggio ema suri aastal 1584. Samal aastal algas Caravaggio nelja aastane praktika maalikunstniku Simone Petezano juures. Tal polnud lapsi.
Michelangelo Merisi da Caravaggio (29. september 1571 18. juuli 1610) Biograafia Itaalia maalikunstnik Caravaggio elas baroki ajastul aastatel 1571-1610. Kodaniku nimega Michelangelo Merisi sündis Lombardias mägilinnakeses nimega Caravaggio, sünnilinnast on ta võtnud ka oma kunstniku nime. Teda peetakse üheks revolutsioonilisemaks omaaja maalikunstnikuks. Ta on realistliku maalisuuna kuulsaim esindaja ja parim näide oma sajandil. Caravaggio on suutnud ühendada oma loomingus kõik tema suurte eelkäiate kaasmaalaste maalikunsti kogemused ja nende parima. 11aastaselt oli Caravaggio õpipoiss Simone Peterzano juures Milaanos, õpingud
· Kiirgab 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse kui Päikselt pärineb. (Kelvin-Helmholtzi mehhanism) · Elu ei eksisteeri, rõhk on liiga suur ja puudub piisavalt tahke pinnas · Esinevad erinevad ilmastikunähtused Dragon Storm · Suur konvektsioonisoojuse torm Saturni lõunapoolkeral · Raadiolainete leiduvus Ringid · Jääst, kividest, tolmust tekkinud osakesed · Suurus varieerub liivaterast autoni · Kõigil kindel orbiit ja erinev kiirus · Avastas Galileo Galilei 1610. aastal teleskoobiga · C. Huygens 1655.a. kirjeldas esimesena ringe diskina Titaan Saturni kuu · Saturni suurim kaaslane · Suuruselt teine kuu, sama suur nagu Merkuur · Suudab hoida märkismisväärset atmosfääri · 2008. aastal leiti tõestust vedeliku olemasolu kohta · Atmosfäär meenutab varast Maad
Vp3 1037 + 64 41,855 1 6 5 1545 - 17 - 15 41,4 1596 - 14 - 14 6 1562 1610 Vp4 1737 - 141 41,259 7 6 1600 - 145 - 1431 41,386 1539 - 140 - 142 7 1745 1679
1494 Vp3 1034 + 67 VI 5 1545 - 17 - 1596 - 14 - 6 1562 1610 Vp4 1734 - 138 Kontroll- arvutused Arvutas Martin Säde EI22a / Nivelleerimisk Töö nimetus äik Kuupäev 31.05.2011 Instrument Niveliir Päiksepaistelin Töö algus 00
Family Children: Charles James (13 May 1629) Charles II (29 May 1630 6 February 1685) Mary of England (4 November 1631 24 December 1660) James II (14 October 1633 - 6 September 1701) Princess Elizabeth (28 December 1635 8 September 1650) Family Princess Anne (17 March 1637 - 5 November 1640) Princess Catherine (29 June 1639) Henry, Duke of Gloucester (8 July 1640 - 13 September 1660) Princess Henrietta (16 June 1644 - 30 June 1670) Events during his lifetime 1610-Galileo sees the moons of Jupiter from his telescope 1612-Charles I became the king of England, Scotland and Ireland. 1618-start of Thirty Years' War 1619-first African slaves arrive in British Northern America 1642-English Civil War 1643-Taj Mahal complete January 30th, 1649-Charles I is brought to trial and beheaded Used materials Wikipedia (Vikipeedia) And other websites
Linnutee Lily Eelsaar 9.Klass Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Kuna hakati uurima Algas alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Prantsusmaa 17.-18. saj HENRY IV (1594-1610) Prantsusmaal kehtis tugev kuningavõim juba keskaja lõpul, peale Saja-aastast sõda, kuid seoses ususõdadega see nõrgenes. Merkantilistlikku ja absolutistlikku poliitikat ajas 16. sajandi lõpus Navarrast pärit kuningas Henry IV (1594-1610). Ta oli katoliiklik Prantsusmaa kuningas, kes rajas Bourbonide dünastia. Tema ajal rajati Prantsusmaale siiditööstus ja asuti kaitsma Prantsusmaad võõramaise toodangu sissetuleku eest. Väga oluline oli tema esimese ministri, hertsog Sully tegevus maa majandusliku ühtsuse loomisel. Henry IV ajal asutati esimene kirjanduslik salong (Rambouillet`) Pariisis, kuhu kogunesid kirjanikud, kunstnikud, aristokraadid ja seltskonnadaamid. Henry IV mõrvasid jesuiidid
Laadumisel: Tühjenemisel: 1 = 66,7 ± 2,0 s 1 = 57,1 ± 1,7 s 2 = 44,4 ± 1,6 s 2 = 44,4 ± 1,6 s Kondensaatori mahtuvuse arvutamine Laadumisel: Tühjenemisel: t t t 40 =RC=- C=- C 1=- = =243 , 1610-6 F I I I 3 23510 0, 70 ln Rln Rln I0 I0 I 01 t 40 t 40
Vööndid ja vööd · Suure kiirusega tuuled (piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel) · värvilised vöödid · Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks · Tumedaid vöödeks Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Voyager 1 läheneb Jupiterile Jupiteri kaaslased · 63 kuud · Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610 · Teised on Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid · Io (peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid) Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planeet) · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed · http://en.wikipedia.org/wiki/Jupiter
Maal. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 11 (1979), Voyager 1 (1980), Voyager 2 (1981) ja Cassini-Huygens (2004). Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Hüpoteese oli palju, kuid esimese sõnastas hollandlane Huygens 1655. aastal, kus ta väitis et "ta on ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puutu teda kuskil ja on ekliptika suhtes kaldu. Roche arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui nad sinna satuvad, siis nad purunevad
William Shakespeare (1564-1616) Sündis kesk Inglismaal, Stratfordi linnakeses, Avoni jõe ääres. Hariduse sai kohalikus grammatikakoolis (õppis seal 3 aastat). On teada, et 1587 siirdus ta Londonisse ja ühines James Burbage trupiga, algul ilmselt suflööri ja lavastaja abina, hiljem dramaturgi ja näitlejana. 1599 liitus ka tema gloobuse teatriga, oli ka teatri aktsionäriks. 1612 lahkus ta Londonist tagasi Stratfordi , elas tagasitõmbunult ja pärimuse järgi suri oma sünnipäeval 23. Aprillil. Looming Luule. Säilinud on 157 sonetti. Enamik sonette on pühendatud kellelegi tumedajuukselisele iludusele, julmale südametemurdjale, kellesse oli armunud ka Shakespeare sõber. Ilmselt loobus Shakespeare teadlikult madonna kultusest. Ta ei varja oma armastatu väliseid ega moraalseid puudusi ent ometi ei suuda temast loobuda. Paljud sonetid on filosoofilised. Tihti ülistab ta sõpru ja üllameelsust. Sonettides leidub laus...
Vööndid ja vööd · Suure kiirusega tuuled (piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel) · värvilised vöödid · Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks · Tumedaid vöödeks Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Voyager 1 läheneb Jupiterile Jupiteri kaaslased · 63 kuud · Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610 · Teised on Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid · Io (peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid) Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planeet) · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed · http://en.wikipedia.org/wiki/Jupiter
mass (5.6846×1026 kg) 95 kordselt Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut Saturn koosneb ~75% vesinikust ja 25% heeliumist Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit ja 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub tal 29,5 Maa aastat Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema tihedus väiksem kui veel Ajalugu Planeet on oma nime saanud Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi Saturni sümbol tähistab Saturnuse sirpi 1610. aastal avastas Galileo Galilei Saturni rõngad 1979. aastal lendas Saturnist esimest korda mööda kosmosesond Pioneer 11 Järgnesid Voyager 1(1980) ja 2 (1981) ning Cassini (2004 tänapäev) möödalennud Rõngad Tekkinud miljardeid Osakeste suurus aastaid tagasi ulatub mikromeetrist Asuvad Saturni kilomeetrini ekvatoriaaltasandil Saturni rõngad jäid Rõngad on oma nimed unikaalseteks kuni saanud nende
Pluuto Üldine Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5.68e26 kg Saturn on kuues planeet päikesest ja suuruselt teine. Koostis : Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist. Avastamine Galileo - oli esimene mees, kes märkas teda teleskoobiga 1610 aastal Saturni tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Varased Saturni vaatlused olid komplitseeritud, kuna Maa möödub Saturni rõngaste tasapinnast iga paari aasta tagant. Madala lahutusega Saturni pildid erinevad selletõttu üksteisest tugevasti. Alles 1659 aastal selgitas Christiaan Huygens täpselt rõngaste ehituse. Saturn'i rõngad jäid Päikesesüsteemis unikaalseteks kuni 1977 aastani, kui avastati väga ähmased rõngad.
sajandil. Ivan,IV,julm(1533-1584a.) 1584a-Ivan,Julm,suri..troonile,sai,tema,poeg,Fjodor(vaimuhaige.) Regendiks,sai,Boriss,Godunov. 1591a-Suri,Ivan,Julma,poeg,Dmitri. 1601-1603a-näljahäda,ja,katk. Vale,Dmitri,I-Grigori,Otrepjev. SigismundIII-Poola,kuningas. 1605a-Godunov,suri..võimule,sai,Vale-Dmitri,I 1606a-Moskvas,toimus,ülestõus,Vale-Dmitri,tapeti..võimule,sai,Vassili,Suiski. 1607a-Ilmus,Vale-Dmitri,II. 1610a-Suiski,kukutati..võimule,sai,Zahhari,Ljapunov. Vale-Dmitri.II,tapeti. 1610-1612a-Venemaad,valitses,Poola. 1613a-Mihhail,Romanov..uus,tsaar. 1917a-Nikolai,II.
mis ilmus 1603. Aastal. Teater ja lavastaja 1603. aastal. Londonis oli Shakespeare ka näitetrupi "The Lord Chamberlains Men" kaasomanik. 1599. aastal aitas ta kaasa uue teatri "The Globe" ehitamisele. Tema kuulsaim teos "Romeo ja Julia" põhineb 1303. aastal Veronas Itaalias elanud armastajatel, kes surid teineteise eest. Shakespeare'i lugusid iseloomustab karakterite rohkus, mitmekülgsus, sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism. 1610. aastal naases Shakespeare oma sünnilinna, kus ta oli endale maja ehitanud. 1613. aastal põles maha "The Globe". Shakespeare suri 1616. aastal, 23. aprillil, väidetavalt oma 52. sünnipäeval. Shakespeare'i hauale on kirjutatud järgmine hauakiri, mis oletatavalt on ta enda kirjutatud: Good friend, for Jesus' sake forbear, To dig the dust enclosed here. Blest be the man that spares these stones, But cursed be he that moves my bones.
+1 VI 5 1545 - 17 - 16 42,914 41,369 1596 - 14 - 15 6 1562 41,354 1610 Vp4 1706 - 110 41,259 Keskmised Latipunkti Kõrguskasvu Absoluut- Lugemid latilt mm kõrguskasvu Instru- nr
· Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 1973 aastal Koostis · Jupiter koosneb: 90% vesinikust 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. · See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. · Saturnil on sarnane koostis Jupiteri Kuud · Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud · Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610. · Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. · Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid. Jupiteri rõngad · Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil. · Rõngad avastati 1979 aastal kosmoseaparaadi Voyager 1 tehtud piltidelt. · Need on pildistatud infrapunases kiirguses maapealsetest teleskoopidest. Jupiteri pilved · Jupiteri pilved on jääkülmad
Udukogud Laura Helinurm III VÕ 10.veebruar 2017 Udukogu ★ tähtedevaheline pilv ○ tolmust, vesinikust, heeliumist ★ mõõtmed tohutud, diameeter ulatudes kuni mitmesaja valgusaastani ★ moodustavad sageli piirkondi, milles sünnivad uued tähed Ajaloost ★ esimene tõeline udukogu mainiti Pärsia astronoomi, Abd al-Rahman al-Sufi poolt (964) ★ 1054. aastal jälgisid araabia ja hiina astronoomid supernoovat, mis tekitas Krabi Udukogu ★ 1610. aastal esimene dokumenteeritud Orioni udukogu vaatlus Nicolas-Claude Fabri de Peiresc’i pool ★ 1864. aastal inglise astronoom William Huggins udukogudel vahet tegema nende spektrite järgi ★ 1912. aastal lisas ameerika astronoom Vesto Slipher “peegeldava udu” udukogu alamkategooriaks Difuusne (hajus) udukogu ★ välja venitatud ja piirideta ★ liigitatakse: ○ emissioonudu - kiirgab ise valgust erinevates värvides
Majesteetlik spiraalne trepp grande vis viis välja uute majade ülemistele korrustele ning valduste põhjapoolsesse ossa rajati aed. Luksuslikud siseruumid olid kaunistatud skulptuuride, tapeedi ja paneelidega. Pärast Charles VI surma oli Louvre uinunud kuni 1527. aastani, kui Francois I otsustas Pariisi residentsi taas kasutama hakata. Et lossis oleks rohkem valgust ja ruumi, lammutati keskaegne kants Grosse Tour. Keskaegsest Louvre'ist sai renessanssi palee. 1546-1610 Isegi pärast muutust polnud Charles V loss Francois I nõuetele vastav ning ta tellis 1546. aastal Louvre'isse uute hoonete rajamise. Keskaegne läänetiib lammutati maha ja asendati renessanssistiilis hoonetega, mille disainis Pierre Lescot ja sisustas Jean Goujon. Ehitus algas Francois I valitsemise ajal ning valmis Henry II ajal, kes rajas esimesele korrusele karüatiidide saali ning ehitas lossi läänetiiva lammutamise järel uue tiiva. Kuninga paviljon
mõõteriistade (termomeeter, teleskoop) loomisega pani aluse teadusliku eksperimenteerimise ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisega - seletavale loodusteadusele.Ta sündis 15. veebruaril Pisas ja suri 8. jaanuaril Arcetris, Firenze lähedal. Õppis aastast 1581 Pisa ülikoolis arstiteadust, ent katkestas õpingud 1585. aastal ja hakkas tegelema hoopis matemaatikaga. Galilei oli 1589-1591 matemaatikaprofessor Pisa ja 1592-1610 Padova ülikoolis. Aaastast 1610 oli ta filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas Firenzes. Galileid loetakse dünaamika rajajaks. Ta võttis kasutusele kiiruse ja kiirenduse mõisted punkti sirgjoonelise mitteühtlase liikumise puhul ning formuleeris dünaamika esimese seaduse- inertsiseaduse. Ta uuris kehade liikumist kaldpinnal ning kehade vabalangemist õhutühjas ruumis, samuti tegi ta kindlaks, et horisondi suhtes nurga all visatud keha liigub õhutühjas ruumis mööda parabooli
annaabi.ee 
