Oidipus saatuse meelevallas Oidipuse saatus oli tegelikult juba ette määratud. Olenemata sellest, kuidas ta proovis selle vastu võidelda, ootas teda ikkagi õnnetu lõpp. Õigupoolest üritas võidelda juba ka tema isa, kuid saatuse vastu ei saa. Delfi oraakel ennustas Oidipuse isale Kuningas Laiosele, et ta tapetakse ta enda poja poolt ja abiellub tema naisega. Laios soovis et hirmus ettekuulutas tõeks ei saaks. Poja sündides, viis ta lapse ühele oma ustavale karjusele ning palus ta hukata. Karjusel hakkas Oidipusest kahju ning ta viis ta teisele karjasele. Tema viis Oidipuse Korintosele, kus ta kasvas üles teadmises, et nood on tema õiged vanemad. Oidpus elas Korintosel õnnelikku elu
Oidipus saatuse meelevallas On teada tõde, et meie kõigi eest varjatakse saladusi. Olgu need head või halvad. Kindel on see ,et saladused tulevad alati välja, kas varem või hiljem. Saatusega on suhteliselt samad lood. Mina arvan et saatus on ette määratud ja seda ei saa väga palju muuta , kui ainult mõnda pisidetailid veidike paremaks lihvida. Sama oli ka Oidipusega. Ta oli täiesti jäetud saatuse meelevalda. Tekib küsimus, kas Oidipus oli ise selles süüdi ? Teeba linnas, kuningas Laiose naisel Iokasterile, sündis poeg. Peagi kuuleb Laios ,et ta enda poeg tapab ta ja heidab emaga ühte . ??? Peale selle jutu kuulamist lasi ta Lokasteri poja ära tappa. Laios käskis oma teenril viia laps Kurintose mäele surema . Laiose teener andis selle lapse talumehele ja läks Korintose mäele. Talumehel läks süda hardaks ning ta ei suutnud last sinna surema jätta
Saatuse heidikute kuu Suvisel õhtul, mitte täiskuuööl 13.juunil käisin vaatamas Eesti Draamateatri suveetendust „Saatuse heidikutekuu“ Laitse Graniitvillas. Ootused olid väga kõrged, sest Märt Avandi ja Jaan Rekkor on mõlemad tuntud oma hea näitlejaoskuslikkuse poolest ning ega ka O´Neilli neile oma meisterlikkuse poolest alla ei jää. Esimene vaatus kulges lõbusas toonis, sai nii naerda kui mõtiskleda. Mahajäetud ja kivistunud maakolkas elasid isa (Jaan Rekkor) ja tütar Josie (Kersti Heinloo). Kohe alguses hakkab etendus pihta poja (Roland Laos) põgenemisega kodust, ta järgneb oma teistele õdedele-vendadele, sest lihtsalt ei pea masendavale olukorrale ja tapvale tööle vastu. Isa-tütart kummitab teadmine, et maaomanik James Tyrone (Märt Avandi) võib varem antud lubadusest hoolimata müüa nende renditalukoha kellelgi teisele. Huviline on olemas, sest naaberkrundi omanik (Pääru Oja) ei salli naabrimeest. Isa Jaan Rekkor ja tütar Kersti He...
Igaüks on oma saatuse sepp Me kõik tõlgendab sõna 'saatust' enda jaoks erinevalt. Minu jaoks tähendab saatus miskit, mis on veel ees. Saatuse saab inimene endale ise määrata oma otsuste ja valikutega. Kõik siin maailmas sõltub inimese enda valikutest, nii ka saatus. Koht mis kindlasti inimeste saatust mõjutab on kool. See on koht, kus inimene peaks saama selgusele oma tulevikuplaanidest. See on tähtis inimese enda jaoks. Kool on koht mis suunab inimesi mingile kindlale erialale. Paljud inimesed usuvad, et saatusesse ukusmine on nii-öelda nõrkadele. Seda öeldakse sellepärast, et mõned inimesed jätavad kõik nn
Ühiskond rõhub maisele varale. Kui sul puudub suur rahakott, kas see tähendab siis, et sa oled vaene? Ent vaene saab olla vaid subjektiivsest aspektist. Nimelt vaene ei ole mitte see, kellel puudub mingi asi, puudub raha, vaid vaene on see, kes tunneb, et tal on midagi puudu. See tähendab, et 99% maailma populatsioonist on vaesed. Ja ka see on valikute küsimus. Kui me saaksime enda raja ise kujundada, teeksime me nii, et meil ei oleks midagi puudu. Järelikult ei ole me kõik iseenda saatuse sepad, sest siis oleks meil kõik vajalik olemas, kõik see, mida me tahame, oleks meie käsutuses. Aga me ei saa kõik olla Eesti presidendid, seega on asju mida me ei saa valida. Aga keegi peab olema Eesti president ja temal on see valik. Ja ühtlasi on see ka meie valik teda sellesse seisusesse kergitada. Aga seda, kas see on saatus või kokkusattumus.. me ei saa kunagi teada. Aga kokkusattumustest niipalju, et võibolla see, mida
Mis määrab inimese saatuse? Saatus on vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust on võimalik kirjeldada ka ettemääratud tulevikuna. Saatus, kui elutee on kindlasti olemas, kuid ta ei pea olema ilmtingimata ettemääratud. Mõned meist on võimelised kujundama oma saatust ise, mõned see eest näivad olevat, kui rakmeteis. Saatus on igale inimesele niivõrd enesestmõistetav, et neil ei tule pähegi mõtiskleda selle üle, mis ikkagi tegelikult toimub
,,Hädaline- saatuse mäng" Pikkade ja võimsate taevasse sirguvate kuuskede vahel, mis moodustasid rägastiku, kõnnib üks ilusate punakas-pruunide juustega, pähklipruuni värvi silmadega, mis on punaseks nutetud, noor ära eksinud tütarlaps. Tal on seljas päevi näinud must mantel, mis on kiirgava ja sooja päikse käes juba kollaseks pleekinud, jalas on tal, oma värvi kaotamas, tumerohelised kummikud. Ta kõnnib tuikudes, silmad märjad peas, midagi enese teadmata sonides, aeglast ja väsinud sammu, ise kokku kukkumise ääre peal. Möödub minuteid ja tunde ning tüdruk kõnnib ikka suures metsas ihuüksi. Äkitselt on ta jõudnud maantee äärde, kust kaugelt on kuulda lähenemas auto mürinat. Tüdruk kõnnib tuikudes edasi kuni ükskord komistab oma enda jalgade otsa ning kukub pikali maha. Just sel hetkel möödus üks auto temast, mis tõmbas mõned meetrid temast eespool tee äärde. Autost väljus üks, ilusates mustades na...
Igaüks on oma saatuse sepp Me kõik tõlgendab sõna 'saatust' enda jaoks erinevalt. Minu jaoks tähendab saatus miskit, mis on veel ees. Saatuse saab inimene endale ise määrata oma otsuste ja valikutega. Kõik siin maailmas sõltub inimese enda valikutest, nii ka saatus. Koht mis kindlasti inimeste saatust mõjutab on kool. See on koht, kus inimene peaks saama selgusele oma tulevikuplaanidest. See on tähtis inimese enda jaoks. Kool on koht mis suunab inimesi mingile kindlale erialale. Paljud inimesed usuvad, et saatusesse ukusmine on nii-öelda nõrkadele. Seda öeldakse sellepärast, et mõned inimesed jätavad kõik nn
Igaüks on oma saatuse sepp ,,Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja." see on üks rida Paul Erik Rummo luuletusest ja tuntuks saanud Eesti oma filmis ,,Viimne reliikvia." Saatust tõlgendavad paljud inimesed väga erinevalt näiteks minu jaoks on saatus miski mis mind ees ootab. Saatus võib olla hea võib halb, aga kindlasti on sel põhjus, miks asjad just nii läksid.. Mis on saatus? Täpselt ei oska ma seda defineerida
uuesti tegema. Selle tõttu vananesid talunaised tihti enneaegu. Ka Tammsaare enda ema suri noorena, samas kui isa elas palju kauem. Maril oli mõnes osas veelgi raskem lisaks perenaisekohustusele oli tal seitse last, keda kantseldada. Kui tüdrukuna oli Maril laul pidevalt huulil, siis perenaisena ta enam ei laulnud mured võtsid kogu ta aja. Töö ei olnud ainus, mis naiste elu raskeks tegi. Tihti oli nende raske saatuse põhjuseks nende oma abikaasa. Põhjuseid, miks see nii oli, on mitmeid mees võis olla vägivaldne, kuid ta võis olla hoopis hoolimatu, mis oli veelgi halvem. Vägivald oli näha Pearu ja tema naise puhul joobes peaga peksis ta naist. Andreski peksis oma naist Marit, näiteks päise päeva ajal vemblaga üle piha. Mari ei saanud Andresele vastu hakata, vaid talus seda kannatlikult ja rahulikult. See oli talunaise
Rumalus Rumalus, miks on sind nii palju? Ükskõik kuhu ma oma pilgu pööran, oled sina juba seal. Isegi enda sees olen sind kohanud. Miks küll teed mulle nii? Eriti hirmuäratav on sind kohata nende inimeste peas, kes otsustavad meie saatuse ja elutee üle. Sind järgides on langetatud palju mõtlemata otsuseid, on hävitatud sadu elusid ning purustatud tuhandeid unistusi. Oled oma võimsad kombitsad ajanud laiali üle terve maa, sinu juured on tunginud nii maa pragudesse kui ka linna ebapraktilistesse kõrghoonetesse. Sinu tõttu ei ole kannatanud mitte ainult inimkond, vaid ka loomad, taimed ning kõik, mis meist sõltuv. Kuidas sind küll seljatada? Eks selle üle ole me kõik mõelnud. Ilmselt päris lahti sinust
Kas Eesti riik sai 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada? Eesti riigi saatus otsustati 1939-1940. Kuivõrd sai Eesti riik ja rahvas oma saatuse üle otsustada? Toimusid ülemnõukogu valimised. Eesti rahvale ei antud valida ning teistmoodi kandidaate ülemnõukogu valimistele ei lubatud. Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Päts oli koondanud võimu oma kätte. Näiteks tema otsustas, et tuua baasid Eesti sisse.(valis ennast ise ka presidendiks)
Kindlasti mõjus tõelise sokina suure Poole purustamine. Väike riikidele anti mõista, et kui Stalin ja Hitler suudavad koostööd tehes paari nädalaga minema pühkida Poola suguse riigi, siis mis veel nendest väikestest. Võib-olla kui isegi oli olemas piisav hulk mehi, keda mobiliseerida, oli see kõigile selge, et puudus kaasaegne sõjatehnika ning juba puhkenud sõda tegi selle hankimise ka võimatuks. Siin kohal arvan, et Eesti võimalused oma saatuse üle otsustada olid minimaalsed, kuid siiski see ,,vabatahtlik sunniviisiline" otsus mitte sõtta astuda Nõukogude liiduga oli õigemast õigem. Ei saa kindlalt väita, et me neil aastatel poleks suutnud võidelda ja võita, kuid fakt on see, et 50 aastat hiljem seda tehti. Ning kui II maailmasõja alguses poleks niimoodi talitletud, siis ei või iial teada, kas tänapäeval veel ühegi eestlase süda tuksuks.
Antud ooperi sisu oleks olnud väga segane, kui me poleks seda varem kirjanduse tunnis läbi töödelnud. Sellegi poolest jäid mõned kohad siiski segaseks. Üldiselt oli etenduses palju emotsioone- leidus rõõmu, kurbust, viha, kirge jne. Lugu rääkis rahutust Faustist, kes on masenduses teadlane. Faust on doktor, kuid ta arvab, et ta ei tea inimestest tegelikult mitte midagi. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (Loe: edaspidi Mefistofeles) lepingu, et Mefistofeles ei suuda Fausti saatuse käikudelt kõrvale juhtida. Aga siiski suudab Mefistofeles Fausti palju juhtida. Kontserdisaalis oli kaks rõdu, millest ühel oli ka minu istekoht. Üleüldse, minu istekoht oli täpselt ukse kõrval, kus vahepeal inimesed keset etendust väljusid ning minu kõrval istus veel lisaks valvur, kelle juureolekul ei julgenud ma peadki sügada. Õnneks oli vaade lavale väga hea. Saali jõudes tegutses laval vahva kloun, kes kehastas raamatus esinenud segast tegelast,
KUNINGAS OIDIPUS "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik onpärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta.
novembril 1936). Faktid luuletaja eluloo kohta 1.Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 2.1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993)
Maailmas on kolme liiki inimtüüpe; on 'hall mass', kes elavad vaikselt oma tasakest argielu, on varjud, kes kardavad tuulelegi vastu puhuda, ja on eksperimenteerijad, kes katsetavad kõike, mis vähegi pähe tuleb. Neid on vaja, et mitmekesistada ühiskonda ometigi tuleneb viimasest eelnimetatud äärmusest ka probleeme. Katsetajad on need inimesed, kes viivad edasi arengut. Neile tulevad pähe geniaalsed, sageli ka hullud, ideed, mis võivad kogu saatuse pahupeale pöörata nii heas kui ka halvas suunas. Sageli kahjuks aga ei mõtle nad oma rutakas käitumises tagajärgedele... Kui inimesed sünnivad, algab nende pikk ja vaevaline elutee. Mõnel ei kesta see kaua, kuid õnneks jõuavad enamus vähemalt täiseani välja. Loomulikult on mitmeid tegureid, mis on takistuskiviks juba enne sündi, vanematele näiteks sõjad, näljahädad, rahanappus või noor iga põhjuseid on palju, ja mida aeg edasi, seda
XXII klass: kogu materjal 1 1. KA TEMA ON ALEKSANDER! (Aleksander Suur Darius III emale) Aleksander Suur Pompeist leitud mosaiigil Issose lahingus (333 eKr) naeratas õnn taas Aleksander Suurele. Pärslaste kuningas Darius III põgenes lahinguväljalt, jättes pealinna, kuid ka oma ema, naise ja kaks tütart saatuse hooleks. Aleksander soovis end näidata üllameelsena ja kinkis Dariuse perekonnale vabaduse. Kui aga perekond suure väepealiku ette juhatati, langes Dariuse ema tänusõnadega põlvili hoopis Aleksandri lapsepõlvesõbra Hephaistioni ette. Elatunud naise arusaama kohaselt pidi Aleksander olema kõige pikem, kõige nägusam ning kandma kõige uhkemaid riideid. Hephaistion püüdis prouale märku anda, et ta eksib, et õige väepealik on hoopis teine, kuid
Inimene ja saatus Nii sageli arutletakse, kas inimese elu on juba saatuse poolt ette määratud. Mõeldakse selle üle, kui palju ja kas üldse saab inimene oma saatust määrata, muuta, suunata. Võib-olla mu vaated aja jooksul muutuvad, kuid praegu olen seisukohal, et meie enda valik on see, kui õnnelikult me oma elu elame. Selge on see, et elus on meil ka omad väga valusad ja vähem haigettegevad õppetunnid. Kui me neist õpime, saame tugevamaks ning ettejuhtuv väiksem ebameeldivus ei tundugi enam kohutav. Kui meil
''Kuningas Oidipus'' Sophokles Juba antiikajal tuli inimestel silmitsi seista saatuse ja sellega kaasneva tragöödiaga. Sophoklese ''Kuningas Oidipus'' põhinebki saatusetragöödial. Oidipusele oli ette määratud, et ta tapab oma isa ning abiellub oma emaga. Kartes ennustuse tõeks saamist, lahkub Oidipus linnast. Oma linna päästmiseks pidi ta aga leidma Laiose tapja. Oidipus arvas, et suudab oma saatuse eest põgeneda, kuid enese teadmata mõrvas ta oma isa ehk Laiose ning abiellus oma emaga. Teos põhines saatuse ning vaba tahte vastuolul
Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevikku, kas siis ühele inimesele või hoopis paljudele inimestele korraga ja seda olenemata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatus on tegelikult uskumus, et universumis valitseb kõikide inimeste üle mingi looduslik korrapära, mis on ette määratud meile kõigile, kuid mis on igale inimesele jällegi erinev. Arvatakse, et saatust on võimalik suunata tehes elus erinevaid valikuid. Öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp. Arvan, et tegelikult päris nii see ei ole. Igale inimesele on tema saatus määratud juba tema sündides. On palju lapsi, kelle eest vanemad ei hoolitse ja nad antakse lastekodusse või kasuvanematele. Arvan et ka see on saatuse poolt määratud, millistele vanematele sa sünnid, sest seda ei saa ju ise määrata või valida. Osaliselt on see ütlus ka õige, sest ei saa ju jääda eluks ajaks lamama või koju istuma ja ootama, mida saatus mulle toob
draama ,,Kuningas Oidipus." Sophokles on kirjutanud 123 näidendit, kuid meil on võimalus lugeda neist vaid seitset tragöödiat. Autor tõi sisse kolmanda näitleja, see oli tähtsaim dramaturgiline uuendus. ,,Kuningas Oidipust" loetakse Sophoklese populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Teoses näidatakse kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettenähtud põhjustel ja näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Aga nagu ka vanad kreeklased uskusid: alati võidab jumalate tahe, nende poolt kindlaks määratud tulevik. Pimeda saatuse vastu võideldes on suurim lootus, et see oleks uni. Oidipus oli mees, kes kandis endaga kaasas pidevat ja katkematut needust, seda ise teadmata. Tema meelest aga oli ta elu suurepärane, kõik nii nagu peab. Selle sündmuste rikka loo alguseks võib lugeda seda, kui Laios ja Iokaste kuulsid oraaklilt, et kui neil sünnib poeg siis ta tapab oma isa ja
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õppeaine: Eetika Sissejuhatus- situatsiooni kirjeldus · · Õe eetikakoodeksi eesmärk on toetada õdesid otsuste langetamisel nende igapäevases töös. · Õde hoiab isikuandmete konfidentsiaalsust ja jagab seda teavet mõistlikult. · Kliinikumi juhtum õde pani patsiendi isikliku andmeid interneti. Situatsiooni analüüs · Õde riputas intensiivravile sattunud lapse pildi Facebooki · Õde lisas sinna kommentaare lapse elu ja tervise kohta · Kliinikum alustas sisejuurdlust õe suhtes · Arutelu · Õe eetikakoodeks ei jälgitud (isikuandmeid võib kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal). · See tegevus lisas stressi ja muret patsiendile ja tema perele. · Õde peab hoiama isikuandmete konfidentsiaalsust. Järeldused · Organiseerida järjepidevalt eetika-alaseid koolitusi. · Kasutada andmesalvestusja dokumendihaldussüst...
Saatust ei ole, on elu, ole rahul, kui võid Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Saatus on meile määratud jumalate poolt, seda muuta on väga raske, kui mitte öelda võimatu. Mina arvan, et kõige targem on oma elu elada ilma saatust välja uurimata. Oidipus ja tema isa Laios said oma saatuse kohta vihjeid ja avastasid, et nende elu ei saa olema eriti roosiline. Pärast seda üritasid nad teha nii, et ennustatu täide ei läheks. Välja tuli ikkagi nii, et kui Laios oleks oma elu rahulikult edasi elanud, oma lapse ise üles kasvatanud, oleks tema elu palju paremini läinud. Kui keegi näeb suurt vaeva, et teada saada oma saatust ja seda teada saades avastab, et see ei ole sugugi hea, siis ei tasu kohe selle eest ära põgeneda. Näiteks, Laios käis oraakli juures, et
Otsida, kahelda, leida! Seda, et kõigil meil on ettemääratud saatus, teab ilmselt igaüks. Kuid iseasi on see, kui paljud meist seda usuvad ja tõsiselt võtavad. On suur hulk inimesi, kes peavad saatust lihtsalt üheks osaks ennustamisest ja muust ebausust. Samas, teine osa inimestest aga on kindel, et kõiki elusolendeid saadab kogu elutee jooksul ettemääratud saatus. Saatuse mõjutamise ja muutmise üle on vaieldud kaua ja vaieldakse ilmselt ka edaspidi. Võibolla ongi saatuse ülesandeks jääda alatiseks mõistatuseks. Arvan, et saatus on meile kujundatud kõrgemalt poolt ja seda muuta on väga raske, kui mitte öelda et võimatu. Kõige mõistlikum on elada päev korraga ja leppida infoga, mis on vajalik vaid praguseks eluetapiks. Raamatus ,, Kuningas Oidipus " kandsid sarnast suurt viga
Kui mina oleksin kuningas Oidipus Sophoklese tragöödia ,,Kuningas Oidipus" on lugu saatuse mõjust: autor edastab sõnumi, et kui midagi on määratud juhtuma, ei saa inimene sellele vastu, ükskõik kui palju ta ka ei tahaks. ,,Kuningas Oidipuse" tegelased kuulsid oma saatusest ning proovisid halba vältida, kindlustades sellega ettekuulutuse täideminemise. Mida saanuks teisiti teha? Allakäik algas enne Oidipuse sündi, mil vanemad kuulsid ettekuulutust, et nende poeg mõrvab oma isa ja abiellub emaga. Arvan, et ennustus täitus vaid sellepärast, et vanemad
jumalanna Morriganiga.Pentagrammi on lihtsaim tähe kujutis, mis moodustub ühestainsast joonest, seepärast nimetatakse teda ka Lõputuks Sõlmeks. 11) Kus asub kolme suurema religiooni ühiskodu? - Mina usun Maria Anisovets 10E KTG Mina usun saatusesse. Saatuse all ma mötlen teerada mida inimene käib ja kõik kurvid või ristmikud mis sel teel on on määratud talle ja ta peab need läbima, seda kuidas ta seda teeb otsustab ta inimene ise. Kuigi öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp siis on see minu meelest ainult osalt tõde.54 Uskumise küsimus on vist maailma vanim probleem, sest inimene kes millegisse ei usu on tühjus. Iga inimene peab vähemalt ühte asja uskuma olgu see siis Jumal, armastus või parem tulevik
SAATUS SEGAB KAARDID JA MEIE MÄNGIME? Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Kas see mõttetera filmist ,,Viimne Reliikvia" on tõsi, või on tõesti kuskil keegi, kes on meie tuleviku kivisse raiunud? Kas inimese õnn või õnnetus, kordaminek või ebaõnnestumine, armastus või surm on tema enda kätes? Või on kuskil mingisugused kosmilised jõud või tõesti saatus ise, kelle jaoks on kõik asjad juba paika pandud ja inimesel ei ole selle muutmiseks sõnaõigust? Kindlasti on erineva arvamusega inimesi
Mittekodanikud olid orjad, kodanikud aga pidid minema sõtta, kui kästi ja keegi ei küsinud nende arvamust. Tänapäeva lõunariikides, näiteks Egiptuses, valivad vanemad enda pojale abikaasa. Paaride vahelist armastust eksisteerib seal väga vähe. Raamatus ,,Tartuffe" tahtis ka Orgon enda tütrele Mariane'le abikaasaks panna Tartuffe, aga Mariane'le valitud mees ei meeldinud. Seega on võimalik, et keegi teine võib määrata inimese käekäigu või saatuse, pannes teda seeläbi kannatama nii, et tal tuleb muutuda iseenese elu vangiks. Kui uskuda saatuse olemasolu, siis inimese elukulg käib ettemääratult. Keskajal usuti, et igal inimesel on oma saatus ja kõik mis juhtub, peab juhtuma inimese tahtest sõltumatult.. Sellisel juhul oleks inimene saatuse võimu all, ta oleks vang enda kehas. Raamatus ,,Kuningas Oidipus" ennustati Oidipuse isale, et tal sünnib poeg, kes isa tapab ja abiellub enda emaga
Oidipuse traagika põhjusi Oidipusel oli traagiline elu. Algul ta põgenes kodunt, kuna sai oma saatuse kohta teada. Valitsejana olles oli ta rahval katk ning kõige tipuks tuli tõde temale määratud saatuse kohta välja. Miks just Oidipusel oli raske ja halva saatusega elu? Kas ta põhjustas oma traagilise elu ise või oli keegi teine selles süüdi? Oidipuse tragöödias oli suurelt süüdi tema pärisisa Laios. Laios kuulis oraakli käest, et ta saab poja, kes on talle mõrvariks. Ta ei arvestanud sellega ning kui tal sündis poeg, andis ta käsu poeg tappa. Kuid läks nii, nagu pidi minema. Oidipus tappis Laiose. Laiose vea pärast, kannatasid Oidipus ja tema järglased.
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Rai...
3) Kas jumalas peitub ülim õiglus? Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud. Kui inimene Jumalat ei usu, siis temale jääb ikkagi arusaamatuks, miks miski juhtub. Leibnizi tekstist loeb ka välja, et me kõik oleme pisikesed versioonid suurest Jumalast, tähendab see seda, et meie lastele oleme meie jumalad ja suure Jumal ise on vaid maailma Looja, kes pani algselt palli veerema ja edasine jäi saatuse hooleks. Järsku Jumal pani mitu palli veerema ja meie oleme miskit, teistesse lõi ta ainult eimiskit, mida meie ei näe? Autori argumendid parima võimaliku maailma kohta on usaldavad, kui on usku Jumalasse ja tema võimetesse. Maria Rebeca Soomaa.
lahku käinud, kibestunud ja küünilised. Teiste armunud paaride nägemine mõjub valusalt ning seda üritatakse inetuid kommentaare öeldes varjata. Tegelikult tuleks aga mõelda just positiivselt ja tunda armunud inimsete üle rõõmu. Saatuse iroonia all peetakse tavaliselt silmas olukorda, kus saatus kas maksab kätte või siis nii öelda tögab ehk naerab inimese üle. Novellis ,,Kevad Supilinnas" käitus küünik Ülo Leib teistega väga inetult. Just kui saatuse tahtel juhtus mehega lõpuks õnnetus. Enne seda jõudis aga Ülo tõelise üllatuse osaliseks saada. Kui enne ei suutnud teda mitte miski rõõmustada ega üllatada, siis taevast alla langev kivi tegi ta tuju väga heaks - Ülo unustas sel hetkel kõik muu. Võibki öelda, et saatuse iroonia lasi Ülol kordki rõõmustada, kuid kohe pärast seda sai ta telliskiviga pähe. Novelli pealkiri on ,,Kevad Supilinnas". Tegevus võib toimuda kevadel kohas, mida kutsutakse Supilinnaks
kõrged ja kõikuvad kõrkjad, teradest täidetud päis, olgu su pisarad pealgi kõrvetav-mõrkjad, sügavad salved, kuivanud lehed, kiirgavad päevad, marulist juttu, tasaseks tõlgiks, tähitu öö. Isikustamine Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab selgust mu põues üks tundmatu jõud, vägevad varjud mind kõrgusest valvavat näivad, helgib mu kohisev aed, käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed, kiirgavad päevad! Kuis mõistan te marulist juttu, tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Luuletust lugedes leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud ; küpsevas külluses helgib mu kohisev aed. ; Kuivanud lehed su südamest lendavad ruttu, kui sa neid, meeletu, naeltega kinni ei löö.
kõrged ja kõikuvad kõrkjad, teradest täidetud päis, olgu su pisarad pealgi kõrvetav-mõrkjad, sügavad salved, kuivanud lehed, kiirgavad päevad, marulist juttu, tasaseks tõlgiks, tähitu öö. Isikustamine Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab selgust mu põues üks tundmatu jõud, vägevad varjud mind kõrgusest valvavat näivad, helgib mu kohisev aed, käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed, kiirgavad päevad! Kuis mõistan te marulist juttu, tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Luuletust lugedes leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud ; küpsevas külluses helgib mu kohisev aed. ; Kuivanud lehed su südamest lendavad ruttu, kui sa neid, meeletu, naeltega kinni ei löö.
Linnas peatub ka tüdruk Leena, kes on Petsorini ammune armastatu. Kord, kui Petsorin kohtub salaja Leenaga, põrkab ta pimedas Grusnitski ja mõne mehega veel kokku, kes peavad teda vargaks. Petsorin lööb üht meest ja põgeneb. Grusnitski kutsub Petsorini duellile ja Petsorin tapab Grusnitski. Doktor on Petsoriniga sarnane mees, nad mõistavad teineteist väga hästi. Doktor on Petsorini käänaja duellil. 6. Vuli© - kasakas Petsorin FATALISM Kord vaidlesid mehed saatuse olemasolu üle ja üks mees nimega Vuli© asus tõestama saatuse olemasolu. Nad vedasid Petsoriniga kihla, et Vuli© tulistab endale püstoliga suhu ja püstol pole laetud. Vuli© tulistas ja jäi terveks, aga kui tulistas järgmisena õhku oli püss laetud. Petsorin ütles, et Vuli©il on sureva inimse ilme, kuid ometi ei saanud mees surma. Kui Vuli© õhtul koju läks tappis üks kasakas ta ära surmailme oli õige. Kaskas läks peitu majja ja keeldus end verevalamiseta kätte andmast
saadetud torm, mis paiskab laevariismed koos Aeneasega Aafrika rannikule, Kartaago lähedusse. Kartaagot valitseb kuninganna Dido, kes Aenease koos tema kaaslastega külalislahkelt vastu võtab. Nende auks korraldatud peol jutustab Aeneas Dido palvel Trooja hävimisest, oma põgenemisest põlevast linnast, isa Anchisese surmast ja sellele järgnenud sündmustest. Dido armub sangarisse, kuid Aeneas, kellele saatuse poolt on määratud rajada uus riik Itaalia pinnal, peab Jupiteri käsul Kartaagost lahkuma. Nähes lahkuvaid laevu surmab Dido enda meeleheites. Saabunud Itaaliasse, läheb Aeneas manalasse, kus kohtab oma isa Anchisest, kes temale näitab tema kuninglike järglaste varikujusid kuni Augustuseni ja Marcelluseni. Episood Aenease manalaskäigust on elavamaid ja meeldesööbivamaid. Tagasi maa peale jõudnud, maabub Aeneas viimaks Tiberi jõe suudmes, kus valitseb kuningas Latinus
2. Analüüsi Oidipust kui 1) polise liiget ja valitsejat; 2) abikaasat ja isa. Mis juhivad tema tegevust kahes erinevas rollis. Teeba kuningas, ta kaitses oma rahvast ning oli oma rahva eest alati väljas . Ta oli armastav isa ja väga hea abikaasa. Kuid talle oli rahvas siiski kõige tähtsam, sest katku põhjustaja, Laiose tapja, pidi saadetama linnast teiste heaolu pärast välja või ära likvideerima.. 3. Kas Oidipus on oma rolle täites aktiivne või passiivne saatuse mängukann või otsustusvõimeline inimene? Tooge põhjenduseks sobivaid näiteid. Aktiivne, aga kas just saatuse mängukann, kuid otsustusvõimeline ka mitte. Ta tegi kõik, et leida Laiose tapja. Ta oli aktiivne , sest saatis nõunik Kreoni taevajumala juurde, et küsida kuidas riiki päästa. Aga samas ise enda suhtes ta otsustusvõimeline polnud, ta ei tahtnud anda endale teada , et tema ongi Laiose mõrvar. 4. Mida traagilist on erinevate tegelaskujude saatuses?
Võimuahne, ent Oidipust-respekteeriv Tark Sihikindel Õiglane Küllaltki kõrges eas Koor Kommenteeriv Emotsionaalne Tegevustikku paremini lahtiseletav funktsioon Lüli legendi ja lavastuse vahel Juhib tegelaste mõttekäiku Suhtleb tegelase endiga kui nende sisemine südametunnistus või neutraalne kõrvaleksistents Saadik, Tark jm kõrvaltegelased Olemasolu eesmärk paljastada tõde aegade hämarusest Delfi oraakli ette määratud saatuse käekäigu rõhutamiseks Juhivad loo kulgu Teose mõte Otsene: Delfi oraakli ettekuulutused saatuse kohta tõesti vastavad tõele Kaudne: allegooria poliitilises perspektiivis (ka ühiskonna nn `põrandaalune kriitika' Küsimusi järelemõtlemiseks Kes oli Kreon? Kuidas pääses Oidipus troonile? Laios valitsejana milline ta oli? Milline võis olla jumalate otsus, kui Oidipus oli oma laiduväärt minevikust teada
tema olemist määravad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused, usund. Jumal tähendab seega üleloomulikku jõudu, millesse usutakse, millel on oma normid ja tavad ning see määrab inimese väärtushinnangud. Me võime seda üleloomulikku jõudu nimetada kuidas soovime, aga tal on määrav jõud meie mõtlemisele ja käitumisele. Vanakreekas usuti, et Jumal on iga inimese jaoks valmis kirjutanud tema saatuse. Inimesed olid nagu jumalate mängukannid. Kõik mis inimestega juhtus oli jumalate tahe. Oidipusele ennustati, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Saatusesse kui jumalasse usuti pimesi. Samasugust pimesi uskumist näeme ka tänapäeval. Inimesed käivad selgeltnägijate, kaardimooride, posijate juures ja usuvad nende ennustusi. See viib selleni, et nad ei taha vastutada ise oma elu eest ja loodavad välisele abile
LUDVIG VAN BEETHOVEN Beethoveni elu ja loomingu motoks oli: “Läbi võitluse võidule”. Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus aja eetilised ideed. Just helilooja pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuse löögi ületamiseks. 7. mail 1824. aastal mängiti esimest korda Beethoveni 9. sümfooniat. L. van Beethoveni tervitati sümfoonia lõpus viiekordse rõõmuhõiskega. (“Inimesed teevad ise oma saatust.”) K: Avamäng “Egmont” Beethoven sündis Bonis õukonnamuusiku perekonnas seitsmest lapsest teisena. 4aastaselt algavad muusika õpingud. Tema mentoriks oli Christian Gottlob Neefe, kes andis poisile klavessiini, vioola ja oreli tunde. 14aastaselt asus Beethoven oma esimesele iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris. Kuid helilooja unistas hoopis õpingute jätkamist W. A. Mozarti ju...
Aina enam üritatakse aga ikkagi mõelda vanade ugride moodi: ,,Igaüks on oma õnne sepp". On rumal mõelda, et sinu saatus on juba sündimisest alates ette määratud. Kõik tahavad ise oma elutee valida ja selle järgi käia. Ka Laios ja Oidipus teadsid enda saatust ette, aga üritasid seda muuta. Saatus võib küll ette määratud olla, aga seda ei peaks teadma ja elu tuleks elada võimalikult "olevikus". Isegi kui Oidipus sai teada oma saatuse, kas see muutis midagi? Ei. Kõik läks nii nagu minema pidi. Kas jumalik maailm juhibki meie elu ja kas meie saatus on ette määratud? Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani, igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma. See on põhjuse ja tagajärje seadus ning karma tähendab meie tegude kogu pikka ahelat.
headust. Seda näitab ka Wolandi soov teha küll halba, kuid ta teod olid tegelikult head, seda näitas ka tema Moskvasse tuleku põhjus: viia Meister ja Margarita taas kokku ning anda Meistrile rahu. Woland ning tema kaaslased teadsid kõigi tegelaste minevikku ning Wolandil oli väga kerge otsustada ka nende tulevikku. Kui Woland ei tahtnud otseselt ise head teha, siis sellegipoolest tegi ta head läbi teiste. Näiteks lasi Woland küll Meistril prokuraatori saatuse otsustada ning Margarital päästa Frieda, kuid tegelikult oli võim nende saatus otsustada siiski Wolandi käes ning ta kasutas seda lihtsalt läbi Meistri ning Margarita. Näide raamatust: Woland "Niisiis, mina seda tegema ei hakka, te teete seda ise." Woland andis Meistri Jesuaga koostöös üle teispoolsusele, kus Meister ja Margarita saavad alati koos õnnelikud olla. Siin avaldub jällegi, et Woland ei saa hea vastu ning parim võimalus on hea ja kurja koostöö, millegi õige nimel.
Calvin ja reformatsioon Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin, prantsuspäraselt Jean Cauvin (1509- 1564). Sveitsis avaldas Calvin teose "Ristiusu õpetus" (ilmunud Baselis 1536), milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Kõige olulisem oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Niisiis vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Oldi ju seni veendunud, et õndsaks võib saada ainult kiriku abiga, sest patust inimest aitavad jumalateenistus, preestri eestpalved, patukaristuskustutuskirjad jms.
väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid selle kõrval oli kindlasti teisigi põhjusi. Esimesteks vabatahtlikeks olid metsavendade salkadest moodustatud üksused, mis tegid kaasa lahingutes Eesti pinnal. Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovitud tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügmentidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks.Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur- Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Küll aga moodustati nende osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega kodumaa pinnal. Märtsis
Organisatsiooni tegevuses on võimalik väärtushinnanguid jälgida organisatsiooni ja avalikkuse suhetes, hinnapoliitikas, arenguprogrammides, suhtumises tööotsijatesse jne. Väärtushinnangute mitmekesisus: olenevad konkreetsetest inimestest, rahvusest, kultuurist, jne. Isiksus ja töö Organisatsioonilise käitumise seisukohalt on olulised inimese töö ja ametiga seotud tunnused. Isiksuse tunnused organisatsioonilise käitumise seisukohalt: · saatuse kontroll- a) saatuse sisekontroll- osa inimesi usub, et nad määravad oma saatuse ise b) saatuse väliskontroll- osa inimesi usub, et nende elu oleneb õnnest ja võimalustest ja nad on saatuse mängukanniks. Need inimesed on oma tööga vähem rahul. Nende meelest on nende töötulemustes süüdi juhi eelarvamused, kaastöötajad või neist mittesõltuvad asjaolud. · autoritaarsus- on isiku uskumus, et inimesi peavad organisatsioonis
Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna. Tema romaanid on kantud ühest eetilisest põhimõttest : rääkida maailmale tõtt sellest, mis juhtus Eestis Teise Maailmasõja ajal ja pärast seda. Teostes kujutatakse sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, Vene vangilaagrite tegelikkust, pagulaskonna probleeme ning vastuolusid. Viirlaiu proosaloomingut on nimetatud luhtunud vabadusvõitluse ja reedetud sugupõlve saatuse looks. Kirjanikult on ilmunud üheksa romaani, millest olulisemad on "Ristideta hauad" I-II (1952) ning triloogia "Vaim ja ahelad" (1961). Ristideta hauad Arved Viirlaiu peateos "Ristideta hauad", mis jutustab eesti rahva saatusest Teise maailmasõja järgsel ajal. Romaan on ilmunud üheteistkümnes keeles, kuuludes nende väheste teoste hulka, mis on edukalt tutvustanud eesti kirjandust välismaal. Teose
Kuulsad valitsejad on just tänu oma strateegiatele ja mitmekülgsele mõtlemisele jäänud ajalukku, sama kehtib ka tuntud riigipeade kohta. Mõttejõud, mida inimloom omab, pole võrreldav ühegi teise elusolendiga. Kui inimene soovib, võib ta ennast kasvõi surnuks mõelda. Kadri Kõusaare kõmulises filmis ,,Magnus" jutustab, kuidas igati korraliku poisi elu möödus mõtlemise ja enese eksistensi leidmisele ilmas. Seades sihte, mis otsustasid lõpuks ka tema saatuse. Sellise saatuse, nagu ta endale oli valinud. Valikute ees seisab iga inimene, nendest pole lihtsalt võimalik mööda pääseda. Iseasi kui palju inimene mõtleb enne seda kui ta otsuse langetab. Nagu vanasõnagi ütleb: ,,Enne mõtle, siis ütle". Kui ei viitsi või ei taha teha valikuid õigel ajal, on kõige selle taga puhas laiskus. Mõtlemine ja laiskus ei sobi kokku. Nõnda võime leida tänavalt inimesi, kes lihtsalt oma enda rumalusest ja
hoolimata Emmi tulevikust. Juulius oleks saanud elada õnnelikku elu koos haritud naisega ja tema pojaga. Gennaadi Treifeltiga kohtumine aitas Juuliusel aga mõista, et tal pole kuhugi minna, sest teda ootab koju armastav naine. Ta otsustas esimese rongiga tagasi Tallinnasse sõita ja Emmile sellest vahejuhtumist mitte kunagi rääkida. Taaskord ohverdas ta oma õnne Emmi nimel. Juulius teadis, et kodukolde õnne ei saa keegi saatuse käest välja sundida, selle peab kingituseks saama. Sellepärast hoidiski ta Emmit nagu saatuse kingitust ning püüdis oma õnne nimel teisi mitte õnnetuks teha.
ja religioonile. Palju on ennustatud maailma lõppu ja viimset päeva. Samuti ka räägitakse saatusest, et sellel on tegelikult meiega suuremad plaanid ja kõik, mis juhtub, juhtub põhjusega. Tegelikult tundub see kõik inimeste kartusena vastutus enda peale võtta. Sellega ju põhjendatakse enda ebaõnnestumised ja eksimused, sest kui midagi on hästi läinud on ikka inimesed valmis kelkima, et nemad tegid, aga kui midagi ebaõnnestub, siis on see saatuse poole määratud. Millegi suurema ootamine on põhjendus arglikusele, mis ei võimalda ise mõelda ja tegutseda, samuti ka laiskusele ja otsustusvõimetusele. Kui inimene seiab valiku ees, ütleb ikka, et annab end nüüd saatuse kätte või eks näis, mis saatus toob.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
