ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis peamiselt elu vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi.
ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi. Tema tavaline norm oli 72 tassi päevas
"Candide ehk Optimism". "Zadig ehk saatus" "Mikromegas" "Kohtlane" "Filosoofiline sõnaraamat" Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest Voltaire süda asub Pariisi rahvusraamatukogus Tema aju on müüdud oksjonil ja see on eravalduses Voltaire: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat." Demokraatia kohta ütles Voltaire: ,,kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik!" Ja hariduse kohta: ,,Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe". Voltaire: "see, kes ei suuda vihata, ei suuda ka armastada"
Voltaire Voltaire Kodanikunimi: Francois Marie Arouet 21. november 1694 - 30. mai 1778 Prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane, Euroopa valgustusliikumise juhtkuju Kirjutanud on tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid jm Elulugu Sündis Pariisis 1694 Oli perekonna viies laps, ema suri kui Voltaire oli 7-aastane Õppis oma ema sõbra juures ilukirjandust, osutus väga osavaks värsisepaks 1704 oli jesuiitide College Louis-le-Grand'is, kust sai algus tema armastus teatri vastu. Oma esimese tragöödia kirjutas seal õppides. Elukutseks valis kirjaniku, kuid isale see ei meeldinud ja läks juurat õppima 1717-1718 oli vangis, samuti sattus võimudega vastuollu 1726. aastal Peale vabanemist naases Inglismaale, tutvus filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. 1734
aastal 11 kuuks Bastille vanglasse. Pool aastat pärast vabanemist esietendus tema tragöödia “Oidipus”, millel oli suur menu ja mis pani aluse tema kuulsusele näitekirjanikuna. 1723. aastal tegi vanglas visandatud eepos “Poeem Liigast” Voltaire’i kuulsaks üle Prantsusmaa. Regent (riigipea monarhistlikus riigis) püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Selle vastuolu tõttu aadlikuga ähvardas teda 1726. aastal uus vanglakaristus, mis aga tema soovil muudeti pagenduseks. Voltaire läks Inglismaale, kuhu ta jäi kuni 1729. aastani. Ta tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Seal veedetud aeg, mil ta tegeles Isaac Newtoni uudse loodusteadusega ja John Locke’i filosoofiaga ning kohtus vabamõtlejate ja deistidega, oli tema edasise elu ja loomingu jaoks otsustava tähtsusega. Inglismaal
Voltaire (21. nov 1694 30. mai 1778 ) 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau).Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid.Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja -vastutusega. Voltaire (kodanikunimega François Marie Arouet) oli prantsuse filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest
Seepärast on Arbogadi õnnelik saatus Zadigile ainult maailma üldise mõistmatuse kinnituseks. Maailma, kus ei valitse mõistus, vaid juhus, kus head inimesed kannatavad ja halvad saavutavad edu. Zadig pettub tegelikkuses, kuid jääb lõpuni endale truuks. Elu on ideedest irdunud, seda tuleb ideele vastavalt mõistuse seaduste järgi ümbet kujundada- selline on Zadigi põhiidee. Õnnelik ajastu saabub siis, kui Babüloonia kuningaks saab tark ja valgustatud Zadig. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. ,,Zadigi" kirjutades rajas Voltaire oma lootused valgustatud monarhile kui ainsale reaalsele
...........................................7 KOKKUVÕTE................................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärk on harida lugejat Voltaire tegemistest ja tuua välja tema tähtsus maailma ajaloos. Voltaire on üks silmapaistvamaid prantsuse valgustusajastu filosoofe. Valgustusajastu on ajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust ja juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Oma isa tahtmisele vastuhakk nõuab suurt julgust. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegi poolest suurmees, kes hakkas
"Zadig" Voltaire Tegelased Zadig SemireZadig'i esimene armastatu AzoraZadig'i teine armastatu AstarteBabüloni kuninganna ja Zadig'i viimane armastatu OrcanZadig'i vaenlane CadorZadig'i truu sõber MoabdarBabüloni kuningas SetocZadig'i isand Jesradingel, kes tutvustas end algul üksiklase raugana Zadig oli Babülonis elav noormees. Tal oli palju vara, ta oli väga arukas ja siiras. Zadig pidi abielluma Semire'iga. Ühes võitluses sai ta haavata ja kuulutati, et Zadig jääb ühest silmast ilma. Zadig sai aga terveks, kuid vahepeal oli Semire ära sõitnud, sest talle on ühesilmalised vastikud. Semire abiellus Zadig'i vaenlase Orcaniga. Zadig otsustas abielluda Azora'ga. Mõne aja pärast aga oli ta sunnitud Azora ära saatma, sest elu temaga oli muutunud võimatuks. Zadig otsustas õnne otsida looduse uurimises. Babülonis oli mees, keda kutsuti Kad...
Valgustaja Voltaire. Francois-Marie Voltaire oli kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja.Voltaire. Suurima mõjuga
Tartu Ülikool Sügissemester 2008/2009 Maailmakirjandus III Essee Ühe vabalt valitud kirjandusteose analüüs lähtuvalt 18. sajandi esteetilistest poleemikatest Voltaire ,,Zadig" Prantsuse filosoof ja ajaloolane Voltaire (kodanikunimega Francois Marie Arouet) oli valgustusliikumise mõõdukama suuna juht. Tema elukäik ei olnud lihtne ta oli kaks korda Bastille' vanglas ning lõpuks saadeti ta Prantsusmaalt välja, mille järel elas mõned aastad Inglismaal ning innustus seal Shakespeare'ist ja inglise vabameelest filosoofiast. Võib öelda, et kõik Voltaire'i probleemid said alguse tema mõtetest ning kirjapanekutest. Juba tema esimene tõsisem
Valgustusfilosoof Voltaire Voltaire, ehk Francois-Marie Arouet. Tema oli üks kolmest valgustusfilosoofidest. Ta võitles mõtte- ja sõnavabaduse eest, makstes selle eest ka kaheaastase vangistusega. Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus, kui inimesed arvamuste üle vaidlevad ega saa neid jõuga maksma panna. Voltaire pidas aktiivset kirjavahetust ning publitseeris hulga teoseid, peamiselt näidendeid ja värsse. Teistkordse vangistuse ähvardusel sõitis Inglismaale, kus tutvus Newtoni, Locki aga ka Tolandi deismiga ning sai ise deismi propageerijaks. Voltairel oli suurimaks saavutuseks tema elu ise. Oma suhetes Preisi kuningaga Friedrich IIga tõestas ta, et filosoofi võib ka kuningaga kui võrdsega rääkida. Tema suhted kirikuga näitasid,
Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena
Eetikas tõsteti esile selle iseseisvust religioonist, mille aluseks on moral sense- kõlbeline meel (Shaftesbury). Kirikut peeti vaimse ja sotsiaalse elu peamiseks tõkestajaks. Usundilisi vaateid püüti ümber kujundada loodusteadusliku maailmakäsitluse alusel ja asendada nn loomuliku filosoofilise religiooniga (deism). Võideldi materialistliku metafüüsika eest. Voltaire`i elust Voltaire(1684-1778) oli Prantsuse kirjanik ja filosoof. Voltaire, õigemini Francois Mrie Arouet, sündis. Juba nooreas liikus ta Pariisi kõrgeis seltskonnaringides, kus imetleti tema teravmeelsust ja vaimukust. Ühe satiirilise kuuletuse pärast oli ta a. 1717 1718 Bastille`s vangis, kus võttis endale varjunime Voltaire. Vabanenud vanglast, saavutas ta oma esimese tragöödiaga suure menu ja muutus tunnustatud kirjanikuks. Kaheksa aasta pärast sattus ta kokkupõrkes ühe aadlikuga taas Bastille`sse, kuid ta vabastati tingimusel, et läheb Inglismaale
Kuressaare Gümnaasium Tsitaadid Refereering (Voltaire) Koostas: :D Juhendaja:Marit Tarkin Kuressaare 20XX 1. ,,Vabadus sündis Inglismaal türannide tülidest. ´´(“Filosoofilised kirjad”) 2. ,,Nad kasutavad mõtlemist vaid ebaõiglaste tegude õigustamiseks ja sõnu mõtete varjamiseks.´´ (“Le Chapon et la poularde (The Capon and the Pullet)”) 3. ,,[Inglismaa kohta] Siin maal on kombeks aegajalt teiste julgustamiseks mõni admiral ära tappa. ´´(“Candide”, 1759) 4. ,,Töö päästab meid kolmest halvast asjast: igavusest, pahedest ja puudusest.´´ (“Candide”, 1759) 5. ,,Igaüks peab harima enda aeda. Inimene pandi Paradiisiaeda selleks, et ta seal töötaks; järelikult pole inimene loodud jõudeeluks. Töötagem vastuvaidlemata, see on ainus viis muuta elu ...
XI klass Voltaire Referaat Toila 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist
Voltaire elu ja looming Voltaire või õigemini öelda François Marie Arouet(aruee) oli tuntud prantsuse kirjanik, filosoof ja ajaloolane. Ta sündis 1694.aastal Pariisis üsna jõukalt elava advokaadi ja mõnel määral aadliku ema pojana. Voltaire ema suri sünnitamisel ja ta oli ise ka nii haiglane, et ämmaemand ennustas talle elu ainult üheks päevaks. Kuid ämmaemand eksis ning Voltaire elas 84 aastaseks. Aga siiski sellele vaatamata pidi ta taluma haigust kogu oma elu. Aastatel 1704-1711 käis ta Pariisis asuvas jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand, kuid ta katkestas sealsed juuraõpingud, kuna juura polnud teda kunagi täielikult huvitanud ning selle oli tema isa talle peale surunud. Peale seda sattus ta Temple´i vabamõtlejate ringi ja sellest tingituna valis ta kirjanikutee. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi
See tähendas jumala teovõime eitamist. Kesksel kohal M-u teoorias on ka kodanike vabaduste kaitse garanteerimine. Sellega on teda peetud ka kodanliku liberalismi isaks. Usu suhtes oli ükskõikne, kuid arvab, et teaduslik maailmavaade on igal juhul kasulikum. Arvab, et kohati on usudogmade järgimine kahjulik. Voltaire (1694-1778) Tegelik nimi oli Francois Marie Arouet. Sündis notari pojana. Käis jesuiitide koolis. Hiljem väitis Voltaire ise, et seal õppis ta vaid ladina keelt ja rumalusi, tegelikult sai ta siiski hea klassikalise humanitaarhariduse. 12 aastasena äratas täehelepanu luuletajana, teda peeti imelapseks. Pärast kooli pani isa ta õppima juurat, kuid tõrges poeg jättis kooli pooleni. Töötegemine teda ei huvitanud, sest leidus piisavalt sõpru, kes olid valmis teda üleval pidama. Samas ei olnud ta eluviisidelt väga lõtv. Voltaire ei tarvitanud palju alkoholi, kuid jõi suurtes kogustes kohvi.
Parim võimalikest maailmadest? Meie armastatud ajalooõpetaja armastab ikka öelda, et eesolev päev ja enesetunne tuleb täpselt selline nagu seda ise hommikul soovida ja endale sisendada. Tema sõnul pidavat enesele peegli ees naeratama ja päeva alustama positiivse suhtumisega. Justnimelt suhtumine, mõtlemine ning vaatenurk määravadki ära selle, kas me elame võimalikest maailmadest parimas või mitte. Optimist nagu seda on Voltaire'i kangelane Candide mõtleb maailma ilusaks, pessimist aga kardab, et see ongi nõnda. Kas meie, inimesed ikka elame parimas maailmas? Kas selle üle saab otsustada igaüks ise? Või on mängus ka muid tegureid? Seda kõike püüan analüüsida järgnevalt. Jah, võin tõesti väita, et maailm, kus elame on ilus, hea ja puudust pole millestki. Väidan seda vaid sellepärast, kuna usun nõnda oma sisemuses. Tegelikult ongi kõik kinni mõtlemises. Kes aga armastab kiruda kõiki ja kõike siin ilmas, ei ...
Voltaire Zadig Armastus on nagu tuulest paisutatud õhtupall, kust pääsevad valla tormid, kui seda vaid torgata. Kui sa sööd, siis anna süüa ka koertele, kuigi nad peaksid sind hammustama. Esimene abielukuu on mesikuu ja teine on kibedusekuu. Ei ole õnnelikumat inimest, kui filosoof, kes loeb seda suurt raamatut, mille Jumal meie silme ette pannud. Tõed, mida ta avastab, kuuluvad temale; ta toidab ja ülendab oma hinge; ta elab rahus; tal ei tule midagi karta inimeste poolt ja tema õrn abikaasa ei tule tal nina peast lõikama. Millest sõltub õnn! Kõik kiusavad mind siin ilmas taga, isegi olevused, keda üldse olemas ei ole. Kaua lebasinma teraval ja torkival rohul, nüüd olen ma roosidest asemel. Aga kes on madu? Oo voorused! Mis on mul teist kasu olnud? Kõik, mis ma head olen teinud, on mulle vaid needust toonud ja mind on tõstetud hiilguse tippu vaid selleks, et m...
KURESSAARE GÜMNAASIUM VOLTAIRE „KOHTLANE“ Refereering Nimi: Aureelia Kald Klass: 10a Juhendaja: Marit Tarkin Kuressaare 2016 Mõte: „Arukas jutt teeb alati inimesed mõneks ajaks vaguraks“ - lehekülg 9, teosest „Kohtlane“ Autori seletus: Kui kõik hakkavad korraga rääkima, siis ei saa keegi milleski aru, kui sul on arukas jutt ja kui sa ise oled piisavalt tark, siis tead, millal vaikida ja millal oma juttu rääkida ning millal teisi kuulata. Kuidas mina sellest aru saan: Kui keegi tahab midagi arukat öelda, siis tuleb tal alati enne ütlemist läbi mõelda, mida ta täpselt lausub, nagu ka vanasõna: „Enne mõtle – siis ütle“. Ka tänapäeval võib seda mõtet kasutada, pole vaja, et räägitakse arutut juttu ja kõike mida suust välja tuleb, tuleb teada, kus, mida ja kellele öelda. Mõte: „Tunnistage üksteisele isekeskis oma eksimised“ - lehekülg...
Puritaan-töökas, usklik, tagasihoidlik, kitsi, tõsine jne. Valgutus: oluliseks teerajajaks oli renessanss. Leviku tippaeg oli 18.saj. I valgustusfilosoofiks peetakse Rene Descartes'i: 1)teadmiste ainus allikas on mõistus; 2) teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges; 3)põhiidee on cogito, ergo sum e mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire. Tegelik nimi Francois Marie Arout, oli kirjanik, poeet,draamaturg, jurist ja ajaloolane. Voltaire kesksel kohal ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga. Poliitilise ideoloogia väljatöötlemisel lähtus ta loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Õiglane oli ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Poliitiline omand oli valgustatud absolutism, mille all ta mõtles valitseja liitu filosoofidega. Arvas, et kuningas või keiser suudab ühiskonna fisosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada.
Moliere: Tartuffle Kuj. vaimulikku, kes kasutab jumalakartlike inimete hurmu haiataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. peategelased_ organ, tartudd Mesontroop arendab seltskonna kriitikat armukadeduse teema kaudu. peategelane alceste vihkab seltskonda pahede pärast, kuid õnnetuseks armub ta alimeri, kes rosseu: esindab just kõike seda mida alceste ei talu. traktaad ,,arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide Voltaire: areng on aidanud puhastada kombeid?" ta väidab, et Zading e saatus tegevus toimub muistses babõlonis, sivilisatsiooniga kaasnev luksus ja jõudude oleks viivad zadigil on kõik eeldused elada õnnelikult. maailmas aga ühiskonna nõrkuse ja languseni võimutseb kurjus ja rumalus, seetõttu kujuneb kõik, mis Arut...
Normid kodanikele). Valgustus=võitlus kirikuga. 18. sajand väga frivoolne Suur Prantsuse Kodanlik revolutsioon * katoliku kiriku/religiooni kontroll * teaduse kui usu teke * elu on õige ja hea; õnnetus on juhus tuleb leppida! *skepsis Rikkurid vajavad kõige rohkem meelelahutust (kirjandus, ,,heategevus") Duellile kutsutakse ainult võrdseid. Francois Marie Arouet de Voltaire (1694 1778=18.sajand) TAUST: 90-kõiteline teostekogu. Filosoof; filosoofilised jutustused, valgustliku monarhia idee autoreid, ajaleht Euroopa Avalik Arvamus, esimese Prantsuse/Lääne entsüklopeedia artiklite autoreid. * Ema suri, kui ta oli väike, isa tahtis, et ta õpik juurat; Voltaire jättis õpingud pooleli * Kodanlane (isa kaupmees/ametnik); ei olnud aristokraat, kuid viibis aristokraatlikes salongides (kõrgseltskonnas ei koheldud teda võrdsena, vaid kui narrina.
„Candide“ Voltaire 18.sajand TEGELASED: • Candide – parunihärra õepoeg, pr keeles süütu, puhtsüdamlik, täiuslik jume, mahedad kombed, jalahoopidega lossist välja, sai Lissabonis kivikildudega haavata – minestas, sai terveks, pealelõunat seoti kinni ja pandi pimedasse ruumi, 7p hilj patukahetsusrüü + mirta e müts (alaspidi leegid, sarvedeta/sabata kuradid), laulu ajal
Filosoofid Filosoof Eluaastad Teosed Juhtmõtted Fakte Charles-Louis 1689-1755 ,,Pärsia kirjad" ________ võimude lahususe idee-seadusandlik võim Montesquieu ,,Seaduste vaimust" kuulub parlamendile, kuningale täidesaatev võim, kohtuvõim sõltumatul kohtul, pidas parimaks konstitutsioonilist monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda...
käske ja keelde sõduritele. Kaevates oma rumalusega iseendale hauda, kannatavad paraku sõjaterritooriumil ka süütud inimesed. ,,Mõistjaid ja mõtlejaid on väike arv inimesi, kellest ka väga vähe lugu peetakse," nii oli see valgustusajal ning kipub olema ka tänapäeval. Voltaire laidab ka kitsast maailmapilti ja enesekesksust, üleolevust ja upsakust. Ei taheta näha oma ninaalusest kaugemale. Uus võetakse vastu skeptiliselt, nagu Voltaire oma teoses ütleb: ,,Meie siin tillukesel porihunnikul ei mõista ju midagi, mis maistest tavadest vähegi erineb." Kõik, mis meile uus, on võõras. Sageli vaadatakse sellele viltu ka siis, kui see enam nii uus ei olegi. Hoolimata sellest, et ei saada iial teada kõiki looduse saladusi ja mis asjade taga tegelikult peitub, peetakse end kõige targemaks, arvates kõike teadvat, või vähemalt palju rohkem kui teised
Marit Puusepp 12.klass Ü1 Parim võimalikest maailmadest Iga inimene näeb maailma erinevalt, suhtub sellesse erinevalt ja kujutab seda endale ette erinevalt. Voltaire'i kangelane Candide'i arvates, et kui maailma peakski juhtima mingi kõrgem seaduspära, siis vaatamata sellele peab iga inimene niiöelda harima oma aeda. Leides täiusliku maailma, ei tunne me seda tihti peale ära. Nõnda juhtus ka Candide'ga, kes sattus Eldoraadomaale, rikkusemaale. Olles pimestatud rikkusest, kullast, rahast tüdines Candide elust seal ja asus otsima paremat paika, olles veendunud, et see on olemas. Muidugi on ka võimalus, et kui otida parimat, täiuslikumat paika, siis selle leides tuntakse äratundmisrõõmu ja pole kahtlustki, et leitud on jus see ja sealt lahkumis...
õnnetu, kuna tema raha on kadunud. ,,Iga sekt, ükskõik milline see ka ei oleks on kahtlase ja vale segu" (Voltaire, 1986; 359) Kalvinistid, molinistid, papisid jne - kõik need pole muud kui üksteisega sõjajalal olijate nimetused, kuigi nad ühiskonnale soovivad head. Kui tõde on ilmne siis ei sa tekkida erakondi ega fraktsioone. Nõnda siis on õige see, milles nad kõik on ühel meelel, süsteemida aga, milles nad üksteisest erinevad on järelikult valed. Voltaire mõttekäik on ka minu arusaamine sellest, sest on fakte, mille üle üldse ei hakatagi vaidlema ja need faktid, mis panevad mõtlema, neile ei olegi maailmas ei õiget ega valet, on vaid arvamused. ,,Kuna inimestele on antud võime täiustada kõike, mida loodus neile kingib, siis on nad täiustanud ka armastust." (Voltaire, 1986; 51) Puhtus ja enda eest hoolitsemine, muutes ihunaha õrnemaks, suurendab mõnutunnet
1 Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsoonide ja autoriteetide hülgamine. 1 Olulisemad valgustajad olid Montesquie, Rosseau ja Voltaire. 1 - Võimude lahus Montesquie järgi oli selline, et seaduslik võim kuulugu parlamendile, kuningale kuulugu täiendab võim ja kohtuvõim oli sõltumatu kohtu käes. 1 Volaire arust oli ideaalseim riigikord valgustatud absolutism. Riigivorm, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. 1 Rosseau ei pooldanud parlamentaarset demokraatiat vaid tema meelest peaks võim olema koondatud ühe inimese kätte.
põhiprintsiip mis on ka filosoofia põhiprintsiip ,,mõtlen, järelikult olen olemas". Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Võitluses vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadsid valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Valgustajate vanema põlvkonna suur ideoloog oli Voltaire (Francois Maire Arouet) Voltaire on nim. ka filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane. Peavaenlaseks katolik kirik. Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus suur filosoof loodusõiguse teooriast mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema arvates on õiglane ühiskond kus on vabadus ja omand, vabadus on sõna ja trükivabadus ning sõltumine ainult seadustest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, valitseja liit filosoofidga
Rene Descartes rõhutas kõige rohkem mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Sellest lähtuvalt kirjutas ta 1637. aastal teose ,,Arutlus meetodist". Selles väitis Descartes, et teadmiste ainus allikas on mõistus ja kahelda tuleks kõiges mida kuulda ja lugeda, kuna alles siis on võimalik jõuda teadmiseni. Tema põhiprintsiip oli ,,Cogito, ergo sum", mis tähendab ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas". François Marie Arouet keda teatakse Voltaire nime all, sai tuntuks vanema valgustajate põlvkonna suurima ideoloogina. Ta huvitus paljudest erinevatest teadustest ja nähtustest. Voltaire meelest oli ühiskondlik- poliitilises tegevuses peavaenlaseks katolikukirik. Tema üheks tuntumaks lauseks on ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda", millest on aru saada, et eksisteerib usk kõrgema olemasolusse. Ta oli suur loodusteaduste austaja, mille kohaselt pidi tema meelest inimkond lähtuma loodusseatustest
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollit...
mai 1778 Pariis) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. Jean-Jacques Rousseau [zan zak russ'oo] (ka: Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Sveits 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Aastal 1794 aastat hiljem viidi tema põrm Pariisi Panthéoni.
Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. a. kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes , välja arvatud kahtlemise fakt ise. Sellest tuletas ta teesi "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire oli suurima mõjuga mees kõigist valgustajatest. Charles Louis de Montesquieu (1689-1755) oli teadlane ja kirjanik, kelle peateos on "Seaduste vaim". Selles analüüsib ta kõikvõimalikke valitsemisvorme, leides, et ideaalne on konstitutsiooniline monarhia. Ta pidas selle eeskujuks Inglismaal kehtivat parlamentaarset korda. Kesksel kohal Montesquieu riigiteoorias on võimulahususe idee. Selle kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks, mis peavad olema üksteisest
Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. "Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia." -Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inime...
Prantsuse valgustus Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662
ja liberaalsetest tavadest. Inglise kirjandusest lähtus sentimetaalse ja demokraatliku suunitlusega romaan, mis muutus euroopa kõige enam viljeldud kirjandusliigiks. Ränk tagasi löök Iseseisvussõjas (1775-1783) Prantsusmaa Kõige võitluslikum absolutism, sest see pidi vastu kuni sajandi lõpuni. Prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kijundasid tollase ja hilisema Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse ja fanatismi vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau innustas uue kultuuritüübi romantismi sündi 18sajandil. Saksamaa Kultuuriline areng oli hoogsam. Friedrich II püüdis näida valgustusliku monarhina, kutsus oma nõuandjaks Voltaire’i ise. Venemaa Katariina II matkis kuningat Friedrich II-t : ka tema laskis end välja paista valgustajana. Voltaire valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Valgustaja ja entsükloüedisti Dierot kutsuti Katriina II külla Venemaale. Preisi ja Vene õukonnas muutus suurmoeks n.ö.
hiljem sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline romaan · Kirjanikud püüdsid harivaid ideid viia inimesteni just ilukirjanduse kaudu. Voltare (1695-1778) - filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik · Üks Euroopa valgustusliikumise juhtkuju. · Oma kriitilise ja võitleva mõistusega on mõjutanud kogu Euroopa vaimsust · Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õiglusest. Voltaire vaated poliitikast · Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit · Demokraatia kohta ütles Voltaire: "kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik!" · Prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajaja · Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Voltaire vaated haridusest · PROPAGEERIS HARIDUST · "Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda
Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering "Tervet arusaamist tuleb väga harva ette.“ (Voltaire, lk 148) Paljude juures pidurdavad eelarvamused arusaamist, et see kes ühes asjas väga kainelt otsustab, eksib mingi teise asja üle otsustamisel väga suuresti. Voltaire nimetab eelarvamusteks kõiki traditsioonilisi metafüüsilisi ning loodust ja moraali puudutavaid ettekujutusi, millel puuduvad mõistupärased põhjendused. Inimesi, keda mõistuse juurde ei tooda, usuvad kõige arusaamatumaid asju. Ma mõtlen, et kuidas selline veider vaimu tagasilangus saab ikkagi toimuda? Selle ainukeseks põhjuseks saab olla hirm. Nagu näiteks hirm selle ees kui must kass läheb üle tee, et siis juhtub midagi halba või hirm selle eest kes
Tegelaste võrdlus Ma valisin võrdluseks tegelased nagu Faust, Hamlet, Zadig ja Sganarelle teosest ,,Arst vastu tahtmist". Mu valik oli selline kuna nad kõik on teoste peategelased ning nende tegevus oli teostes kõige rohkem välja toodud. Võrdlen siis nende meeste väärtushinnanguid ning seda, kuidas need mõjutasid tegelaste käitumist. Esiteks siis mees nimega Faust. Faust oli inimene, kes jäi alati oma põhimõtetele kindlaks. Ta tahtis elus eelkõige õppida ja areneda. Sellepärast ta väärtustaski teose alguses ülimat haritust, olles ka ise saanud doktori- ning magistrikraadi. Üsna peagi pühiti selline mõtlemine Faustil peast. Ta sai aru, et olgu ta ükskõik kui haritud ja tark, ei aita see tal elu tõeliselt elada ning õnnelik olla. See viis ta suuremasse depressiooni ning arvatavasti oli see peamine põhjus, miks ta sõlmis lepingu Mefostofelesega. Miski pani teda arvama, et sõlmides lepingu kuradiga, kes lubab täita kõik tema soovid, saab ta...
Kordamine 7-11 1. Valgustusajastu: tekkimise eeldused, valgustuse iseloomulikud jooned - Tehnika areng tõi võimaluse hankida uusi teadmisi. - Maadeavastustega algas maailmapildi avardumine mis jätkus veelgi enam uusajal. - Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemivõimet ning katsetega saadud teadmisi. - Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks. 2. Montesquieu, Voltaire, Rousseau: nende ettekujutlused ideaalsest riigikorrast. Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 3. Kuidas rakendati valgustusideid 18. sajandil
Valgustus on 18. sajandil Inglismaalt alguse saanud vaimne liikumine. Valgustuskirjandus on filosoofilise kallakuga. Läbiv usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headusesse. Humanism. Demokraatlike ideede levik, tõusva kodanluse vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele ja kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mõistuse ja teaduse arendamine, hariduse ja teadmiste levitamine. Looduse ees on kõik võrdsed. Nt: Voltaire ,,Zadig ehk Saatus" ja ,,Candide ehk Optimism". 4. Valgustusajastu tuntumad kirjanikud, levinumad zanrid. Kirjanikud: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Goethe, Schiller, Levinumad zanrid: Proosa tegi eriti kiire arengu Inglismaal ja Prantsusmaal, tekkis filosoofiline romaan või jutustus. Robinsonaad teos, mis kujutab inimese käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel (nt Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused). 5
VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Valgustus- uus ideoloogia. 18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub te...
inimene on ratsionaalne olend. • valgustusideede sünnikoduks oli Inglismaa, levisid need ideed aga Prantsusmaa kaudu. Montesquieu (1689-1755) • Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. • Montesquieult on pärit teosed: “Pärsia kirjad” ja „Seaduste vaimust“. • Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eeskätt üldsuse kasu. • Voltaire teoseks oli „Filosoofilised kirjad“. • Voltaire ei uskunud demokraatiasse ning pilkas tolleaegset kirikut. Rousseau (1712-1778) • Rousseau pidas ideaalseks sellist riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed (sotsialism) . • Temalt pärineb hüüdlause: „Tagasi loodusesse!“.
2. Usk loomulikku inimesse. Looduse ees on inimesed võrdsed ning kõigile tuleb anda võrdsed õigused end arendada ja tõestada. 3. Demokraatlike ideede levik ning sõnavabadus 4. Kiriku mõju vähenemine 5. Teaduste areng. 6. Võim ja valitseja pidi valgustatud olema. 7. Teateri abil toodi inimestele valgustuslikku kunsti. Autorid · Goethe (Saksamaa) · Lessing (Saksamaa) · Defoe (Inglismaa) · Rousseau (Prantsusmaa) · Voltaire (Prantsusmaa) · Mis olid Rousseau´ ja Voltaire´i olulisemad teosed? (Sotsiaalne ideaal: Voltaire valgustatud monarhia (mõistuslikkus); Rousseau vabariik (tundelisus, looduslähedus,sentimentaalsus) Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Klassitsistlik luule Pooldas seisukohta et inimene Näidendid (tragöödia, komöödia) sünnib puhta lehena
KLIENDISUHETE JUHTIMINE FIRMA MAINE firma nimetus ja reputatsioon ausus, klientide huvide igakülgne arvestamine agressiivse müügi aste teenindajate personaalsed omadused töötajate omavahelised suhted Moraalinormid on: laialdased normid, mis piiritlevad käitumise kriteeriume ja kohustusi jagatud moraal, mis peegeldab väärtusi, hinnanguid hea ja halva kohta juhised, mitte kindlad reeglid Õigused on: moraalinormid, mis on kinnitatud seadustega või kehtestatud kohtuotsusega TEENINDAV MÜÜK JA MÜÜV TEENINDUS Teenindav müük - pikaajaliste suhete üles ehitatud müük, kus olulisel kohal on kliendi kasu esitledes ja kliendsõbralikke müügi- ja teenindustehnikaid kasutades pikaajalise rahuloleva kliendisuhte loomine ja müügijärgne teenindamine Kliendisuhete stiil erineb olenevalt: piirkonnast toote/teenuse eripärast klientide arvust klienditeenindaja pädevusest ...
9.valgustus ideed pääsesid esile 18. Sajandil eelkõige Prantsusmaal ja Inglismaal. 10.Valgustajad võitlesid õiglase ühiskonna eest, mis pidi rajanema mõistuse, õigluse põhimõtteil.Kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid. Õnneliku elu pidid kindlustama haridus ja teadmised.Valgustajate ideaaliks oli nn loomulik inimene. 11. Valgustus kirjandus oli filosoofilise kallakuga, tekis uus zanr- filosoofiline romaan. 12. tuntumad valgustajad-Prantsusmaal.Jean Jacques Rousseau, Voltaire. Inglismaal-Daniel Defoe, Jonathan Swift. Saksamaal-Johann Wolfgang Goethe, Friedrich Sciller. 13.,,Emile ehk Kasvatusest'' räägib autor oma kasvatuspõhimõtetest. Ta kirjeldab poislapse Emile kasvamist looduse keskel , et hoida teda eemal ühiskonna halvast mõjust. Kuulsaks sai ta filosoofilise esseega ,,Arutlus küsimuse üle:kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid'' 14
kirjeldamisega vaid tegi seda kriitiliselt. Tema tegelased olid üliinimlikud oma nõrkuste ja voorustega.Ta oli loomulikuse ja lihtsuse pooldaja. Moliere suri näidendi ,,Ebahaige järel" järel, kus ta ka ise kaasa mängis. Valgustuskirjandus.(18. sajand) Valgustuse all on hakatud mõistma vaimset liikumist, mis kujunes Lääne Euroopas, eelkõige prantsuse kirjanduses, mille eesotsas oli üleeuroopalise kuulsusega Voltaire, Rousseau, Didero. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis pidi põhinema õigluse ja mõistuse põhimõttel. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri kättesaadavust rahvahulkadele. Valgustusajastu tegevust iseloomustab mitmekülgsus. Denis Didero . Väliselt kõige tagasihoidlikum. Tema põhienergi kulus suure valgustusliku ,,Entsüklopeedia" koostamisele.ilukirjandusliku tööd pidas ta meelelahutuseks ega rutanu seda avaldama
,,Bütsants." Montesquieu sai kuulsaks raamatuga "Pärsia kirjad", milles kaks mööda maailma rändavat pärslast saadavad koju kirju, milles arvusttakse prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Rahva üldiseks vaimuks peab Montesquieu inimest juhtuvate nähtuste kliima, religiooni, seaduste, valitsemispõhimõtete, mineviku eeskujude, tavade ja kommete tulemust. Voltaire Voltaire (François Marie Arouet) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Rohkem kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
