Cid oli, vaatamata oma väiksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui nähti, et temas on jõudu ja võimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole kõrvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust näidata, et ta austab kuningat. Kuningas sai aru ja andestas talle. Ta oli valetanud, teinud valesüüdistuse, nüüd võttis tagasi. Väidab, et ta oli oma vea heastanud. Cid võetakse õukonda. Cidi tütardele valib kuningas kõrgest soost peigmehed välja. Toimub pulmapidu. Kõik oli kena, kuni peigmehed osutuvad argpüksideks. Nende arvel visatakse nalja, tunnevad ennast halvasti. Väimehed pole oma kohtlemisega rahul ja leiavad, et nende au on solvatud ja otsivad ettekäände, kuidas Cidi juurest ära minna. Ettekäändeks toovad selle, et lähevad sugulaste juurde, et näidata uusi naisi neile. Nad jõudsid Corpese tammikusse, kus selgus nende tegelik plaan. Nüpeldasid oma naisi
Eepos kajastab rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat. Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar Cid, kes sattus valekaebuse tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas temaga ära, paneb Cidi tütred mehele aututele meestele, kelle Cid tapab. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Cid" palju ajaloolisem, jutustab reaalsetest sündmustest. Suurt tähelepanu olustikule ja perekonnasuhetele. Sakslaste kuulsaim eepos on "Niebelungide laul" XIII sajandi algusest. Esiplaanil isiklikud ja
Faehlmannile ja Saare piiga, Olevipoeg kirjeldus, millele järgnevad Friedrich Reinhold Kalevipoja kangelasteod. Kreutzwaldile, 1862 Laul minu Cidist hispaania Autoriks peetakse kaht Rodrigo Díaz de Vivari - Cidi, Cidi elu, tema väljasaatmine arvatavasti Kastiilia ja Alfonso, maurid, Carrioni infandid, kuningas Alfonso poolt, tema Zaragoza piirialalt Cidi tütred võitlus mauridega, Valencia pärinevat huglaari, vallutamine, kuningaga u. 1140. a
Suurt ja verist kttemaksu ei jrgnenud. Roland suri vitluses. Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline (lk74). Epiteedid puuduvad. Haakub vhem ajalooga. Rohkem lespuhutud. Rahvust listav teos. HISPAANIA KIRJANDUS Hispaania kangelaslaul rgib ka mauridega vitlemisest. See kannab nime Laul minu Cidist. Cid on araabiakeelne sna, mis thendab isandat. Selle nime sai Cid araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a prast Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust. Tema vitles almoraviididega. See oli phja- aafrikaste dnastia. See Cid purustas selle suure almoraviidide ve, kus oli ligi 150 000 meest. Laul Cidist koosneb kolmest osast: Pulmalaul, Pagenduslaul; Corpese laul. PAGENDUSLAUL:Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, vidukas sjamees, elu kulges hsti, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sbrad. Otsiti
Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Hispaania kangelaseepos Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" erineb ,,Rolandi laulust", kuigi ka siin on tegemist võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema kangelaslikkust vaid pigem inimlikkust. Teoses puuduvad müütilised ja fantastilised motiivid, sangar on suuremeelne, kuid lihtne inimene, kes trotsib elu raskusi. Pärast intriigi ohvriks langemist vallutas kangelane Valencia, kogus kokku perekonna ning leppis ära oma isandaga. Hiljem vabanes sangar veel halbadest väimeestest ning otsib tütardele uued abikaasad. Saratseenide vastu võitlemine on kangelasele eeskätt leivateenimine. Niimoodi võiks mauri (või koguni
kuni 12 saj. algus, hispaanlaste ´´Laul minu Cidist´´ 12 saj keskpaik ja sakslaste ´´Nibelungide laul´´ 13 saj algus. Laulude päritolu ja autorid on teadmata. Kangelaslaulud kujunesid rahvaluulest. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmannid, tõlkes mängumees. Mängumehed rändasid ühest külast teise ja esinesid peamiselt pühade ajal linna, külaplatsidel. Nii Rolandi kui Cidi on kirjutatud assonantsriimis. Laulud käsitlevad erinevate sajandite sündmusi. Rolandis ja Cidis võitlevad rüütlid mauridega. Rolandi laul 1100.a. Autoril on olnud soov olla ülistada prantslaste isamaa armastust ja Karl suure rüütlite õiglast sõda paganate vastu. Loo dramaatililseim olukord, kui roland läheb märtellikku surma. Lugu on psühhologiseeritud, kuna autor kirjutab nii prantslaste kui ka paganate vaatevinklist.
,,Laul minu Cidist" 2012 Hispaania kangelaseepos Loodud 12. sajandil Tõsielul põhinev Rekonkista Rodrigo Diaz de Vivar (elas 1034-1099) (Cid Campeador isand võitleja) Tüli Kastiilia kuningaga Maalt väljasaatmine Mauride vastu võitlemine Tähtsaim võit Valencia vallutamine Kuningaga leppimine Cidi tütarde abielu Carrióni krahvipoegadega Uued pulmad Peigmeeste tõeline pale Kohtukäik Uued kosilased Pulmad Täname kuulamast !
Keskaja kirjanduse eeposed 1)ulaadi tsükkel-iiri kangelaslugu,7saj;Cuchulinn võitleb kuninganna Medbi sõdalastega(nende kangelane-Ferdia)ferdiaa püüab igati vältida kokkupõrget Cuchulinniga kuid toimub äge taplus Ferdiadi surmaga.teg:meldbi sõdalased,cuchulinn,ferdid .2)Beowulf-anglosaksi eepos,7-8 saj,pärineb inglismaalt,sündmused ka taanis,rootsis;kirja pandud ristiusuliste suuliselt levind kangelaslaulude alusel,kangelane võitleb veeal use koletise,Grendeliemaga,sab kuningaks,ta tappab lohe kuid saab ka ise surmavalt haavata(BEowulf,veealune koletis Grendel emaga,lohe). 3)Rolandi laul-prantsuse rahvaeepos,11saj.kirjeldab roolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,süzee alus-Karl Suure Hispaania sõjakäik mis lõppes mauride võiduga.(roland,maurid,prantslased);isel:lakoonilisus sündmuste esitamisel,karm stiil,heroiline,ülev tõsidus,armastusteem puudub,vähe muinasjutupärasusi,lahingutseenid...
See on naise jaoks talumatu sovang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. LAUL MINU CIDIST Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi elust. Sündmustel on olemas ajalooline taust, aga lisandunud on ka meelekujutuslikke ja romantilisi aineid. Erinevalt teistest tolleaegseist Euroopa eepostest on Laul minu Cidist kirjutatud küllaltki realistlikult, võimaliku ja tõenäolise piire ei ületata BEOWULF Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka. Beowulf" räägib nimitegelase seiklustest ning au ja kuulsuse kogumisest. Noormees tappis kohutava koletise Grendeli ning tolle jõleda ema
labaseid)- üks tuntumaid autoreid oli Francois Villon. *"Rolandi laul" Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. *"Laul minu Cidist" Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi elust, tema väljasaatmisest kuningas Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt, infantide karistamisest ning Cidi ja tema perekonna au taastamisest. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Sündmustel on olemas ajalooline taust, aga lisandunud on ka meelekujutuslikke ja romantilisi aineid *"Nibelungide laul"
Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline. Epiteedid puuduvad. Haakub vähem ajalooga. Rohkem ülespuhutud. Rahvust ülistav teos. 4. Hispaania kangelaslaul “Laul minu Cidist” Hispaania kangelaslaul räägib ka mauridega võitlemisest. See kannab nime „Laul minu Cidist“. Cid on araabiakeelne sõna, mis tähendab isandat. Selle nime sai Cid araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a pärast tegeliku Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust kui „Rolandi laulus“. Cid võitles almoraviididega, põhja-aafriklaste dünastiaga. See Cid purustas selle suure almoraviidide väe, kus oli ligi 150 000 meest. Laul Cidist koosneb kolmest osast: „Pulmalaul“, „Pagenduslaul“ ja „Corpese laul“ Pagenduslaul Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, võidukas sõjamees, elu kulges hästi, kuniks kuningas suri
muhameedlaste vahel. kuulutavad end aina rohkem võitlejaid, isegi osad maurid. Cid jääb koos oma Saragossa paganakuningas Marsilius naise Jimena ja kahe tütrega Valenciasse. tunnistab end võidetuks ja Karl Suur Kuningas lepib Cidiga ning korraldab Cidi arutab, keda saata Marsiliuse juurde tütarde abiellumise Carrioni krahvi- lepingut sõlmima. Roland pakub end, aga poegadega. Nood osutuvad ülbe-teks, see idee laidetakse tema keevalise kuid argadeks & alatuteks meesteks, kes ei iseloomu pärast maha. Seejärel pakub
ettenägelikkust, mõõdukust ja truudust. 11.-12.saj. Sageli sõja tegevus, mis on seotud müütide ja võlujõuga. 3."Laul minu Cidist"-Hispaanlased võitlesid mauride vastu. Seda nim. rekonkisaks 8.-15.saj. PEATEGELASED-Rodrigo Diaz Bivar. Vaenlased andsid talle hüüdnime Cid, mis tähendas isandat. Teenis Sancho II juures. Teenistus ideaalne. Hiljem Alfonso VI juures. Tema juures muutub teenistus pingeliseks. KARAKTER-tegelane on praktiliselt ideaalne. Cidi iseloomustab julgus, vaprus ja salakavalus ning enesekindlus. Ta oli ka eeskujulik isa. AUTORI IDEE-autor rõhutab peategelase hoolitsust oma lähedaste eest, kuid ka elumateriaalset külge. TEOSE ÜLESEHITUS-1.pagendus laul. 2.pulmalaua ja 3.Corpese laul. 4.Rüütliluule aeg, koht, teemad, sisu, liigid-10.-12.saj. Lõuna-Pr Provance'i maakond. /Olulisel kohal on armastuse ootus ja igatsus. Rüütel tunneb kiindumust aadli daami vastu, selleks võib olla ka kuninganna
Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. 5. Kangelaslaul ,,Laul minu Cidist" Laul minu Cidist (hispaania keeles Cantar de Mio Cid) on hispaania kangelaseepos, mis inspireerituna rekonkistast räägib rekonkista kangelase Rodrigo Díaz de Vivari ehk Cidi (araabia sidi "härra") elust. Erinevalt teistest Euroopa kangelaseepostest on Laul minu Cidist kirjutatud realistlikus laadis, teost iseloomustab sotsiaalsus ning rahvalähedus. Laul minu Cidist pärineb umbes aastast 1140. Eepose autoriks peetakse kaht arvatavasti Kastiilia ja Zaragoza piirialalt pärinevat huglaari ehk rändlaulikut. Ainus säilinud käsikiri pärineb aastast 1207. Eepos on kirjutatud ebakorrapärases, enamasti küll 14silbilistes assoneeruvais ja tsesuuriga 6., 7
Hispaania kangelaslaulu iseloomustab realistlik joon, ülevuse puudumine. Kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud. Tähtis osa on eeposes perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul. Neis seikades pole üleloomulikkust, kuigi võib esineda humoristlikke liialdusi. Kuigi Cidi-lugudes ei rõhutata kuskil hispaania rahvuse ideed, on ,,Laul minu Cidist" saanud hispaani rahvuseeposeks. Teoses võib tajuda teatud aristokraatiavastast hoiakut: Cidi uhked tiitlitega väimehed osutuvad pelgureiks, Cid ise aga on demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne; sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult. Cidist pajatavad kroonikad ja tema eluloo motiivid on pakkunud ainet hilisemale kirjandusele, näiteks Pierre Corneille' tragöödiale ,,Cid", mille süzee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõlve kangelasteod. ,,Nibelungide laul" on kuulsaim teos keskaegsest saksa kirjandusest. 13. sajandi
Puudub armastusteema. Kangelased tunduvad usutavatena. Ka reetur Ganeloni kujutatakse vapra sõjamehena. Aus kohtupidamine. Roland on uhke ja iseteadev, usub õiglusesse, edusse. ,,Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. ,,Laul minu Cidist" 12.saj. kajastab Hispaania omapärast saatust keskajal.Hispaania rahvuseepos. 711. A. Vallutasid maurid peaaegu terve pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud rekonkista maa tagasivallutamine. Cid- tähtsaim tegelane rekonkistas. 3000 Cidi ratsanikku purstas 150 000-lise mauride armee. Iseloomsutab realistlik toon. Ülevuse puudumine. Konkreetsed kirjeldused, puuduvad poeetilised hüperboolid ja metafoorid. Lahing sõdurile raske rtöö, sõjasaak tähtis. ,,nibelungide laul" 13. Saj.Saksamaal. Rüütlikirjanduse kõrghetkel. Loonud anonüümne spiilman. Esiplaanil armastus ja abielu. Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud. Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud
Peategelases rohkem inimlikkust kui kangelaslikkust Vähem lahinguid, sõda, rohkem eraelu „Laul minu Cidist”- pagendusse saadetud Cid koondab endale väge ja soetab varustust ja raha. Algul jätab oma naise ja lapsed kloostrisse varjule, annab kloostriülemale raha, et see neid seal üleval peaks. Kui ta vallutab Valencia, ei rõõmusta teda võit paganate üle, vaid saadud rikkused, mis lubaavad Alfonsole kinke teha ja meestele palka maksta. Näidatakse Cidi lahingulist vaprust, mis talle sangarikuulsuse toob, kuid võrreldes Rolandiga on lahinguepisoodid vähem psühhologiseeritud, neid ei avane kangelase iseloomud. Erinevalt Rolandi uhkusest, ei ole Cidil ühtki joont, mis võiks viia dramaatilise konfliktini- ta on kangelasena vähem dünaamiline kui Roland, rõhutatakse tema inimlikkust. Eepose suurema osa hõivas kangelase eraelu- igapäevaelu nö lihtsam ja madalam pool. Cid armastab oma naist ja tütreid, pikalt on nende lahkumisstseenist
Skaldite looming püsis suulise loominguna. Üks tolle aja omapärasemaid kirjanduslikke mälestusmärke on ka 13saj kirja pandud ,,Kuningapeegel" . Anglosaksi eepos vanimad näited 7-8saj. ,,Beowulf" rajandeb iidsetel lugulauludel, seal puuduvad jumala, kajastab tegelikkult asetleidnud sündmustest. Keskajal kirjutati kroonikaid väga palju. rooma traditsioon. Keskaegne kroonika räägib rahvaste ajaloost, sõdadest, valitsejadest. Kangelaslaulud · Rolandi laul · Cidi laul · Nibelungide laul Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks
purustades Marsiliust abistava emiiri tohutu väe ja raiudes oma käega surnuks emiiri. Teos lõpeb kohtuga reetur Ganeloni üle ja tolle hukkamisega. 26. Laul minu Cidist Hispaanlaste kangelaslaul. Assonantsriimis (iga värsi viimase silbi täishääliku kordamine). Käsitleb XI sajandi sündmusi. Võitlevad kristlikud rüütlid islamiusuliste araablastega(mauride e. Saratseenidega). Näitab Cidi kohustust sõdida mauridega, mis pole talle mitte nagu püha ülesanne vaid pigem töö. Rõhutataksi Cidi inimlikkust, mitte kangelaslikkust.. Ta on oma käitumises suuremeelne ja lihtne ja tema vahekord sõjameeste ja lihtrahvaga on sõbralik ja usalduslik. Cid (rodrigo dias de vivar) satub Kastilia viha alla valekaebuse tõttu ja ta kuulutatakse lindpriiks. Ta läheb maapakku, talle järgneb hulk vasalle. Läheb mauride vastu võitlema, oma nime puhtaks tegema
Puudub armastusteema. Kangelased tunduvad usutavatena. Ka reetur Ganeloni kujutatakse vapra sõjamehena. Aus kohtupidamine. Roland on uhke ja iseteadev, usub õiglusesse, edusse. ,,Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. ,,Laul minu Cidist" 12.saj. kajastab Hispaania omapärast saatust keskajal.Hispaania rahvuseepos. 711. A. Vallutasid maurid peaaegu terve pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud rekonkista maa tagasivallutamine. Cid- tähtsaim tegelane rekonkistas. 3000 Cidi ratsanikku purstas 150 000-lise mauride armee. Iseloomsutab realistlik toon. Ülevuse puudumine. Konkreetsed kirjeldused, puuduvad poeetilised hüperboolid ja metafoorid. Lahing sõdurile raske rtöö, sõjasaak tähtis. ,,Nibelungide laul" 13. Saj.Saksamaal. Rüütlikirjanduse kõrghetkel. Loonud anonüümne spiilman. Esiplaanil armastus ja abielu. Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud. Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud
Klassitsismi ülevaade Klassitsism on niiöelda normeerimisaeg, tsentraliseerub kuninga õukonna ümber, millest saab normkeel, et teosed oleks kirjutatud vastavalt normidele. Aeg, kus iga asi on väga rangelt omal kohal. See on periood, mis on meile kõige kaugem, sest paljud tõlkijad ei ole tõlkinud klassitsismiaegseid värsse. Renessanssi ajal oli kirjandus subjektiivne. Nüüd aga objektiivne ning pidi tõde väljendama. 17.sajandil olid ainult antiikautorid, kuid 18.sajandil lisandusid mõned 17.sajandi autorid, keda hakati nimetama klassikuteks. Tähendus nihkus aga kogule ajastule ning klassikute nimekirja järgi hakatakse seda aega kutsuma klassitsistlikuks sajandiks. Klassikalised autorid imiteerivad ja imetlevad antiikautoreid. Klassitsistid ei pannud endale ise seda nime ega tundnud ka mingit ühtse grupi ega koolkonnana. Neil ei olnud manifesti, milles nad oleksid väljendanud oma tõekspidamisi ja kuulutanud ühts...
Rüütlieepika keskajal – must-valge zanr
kangelaslaulu vorm, Assonants riim, lõpuvokaal, 10 silpi, luulevormis
teemad, kangelstegu/ suured tsükleid, graali motiiv (otsivad graali),
armastuse võitmine
ülesehitus (tüüpilised stseenid), esitati muusikuga, olid zanglöörid
(näitjejad/ lauljad)
karakterid, hea kangelane (ilus välis ja siseselt) , halb kangelane
(monstrivälimus)
ideoloogia oluline on usaldus kuningale, kuningate ja kristlust
ülistamine, õiglusekehastus, vennustavad unenäod
“Roland´i laul” -- kirjandus ja tegelikkus
Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,
frankide lüüasaamise põhjustaja Ganelooni reetlikkust ning Karl Suure
kätemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest.
Eeposes on 7 aasta kestev soda
Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja
herooiline, ülev tõsidus
...
Suurt ja verist kättemaksu ei järgnenud. Roland suri võitluses. Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline. Epiteedid puuduvad. Haakub vähem ajalooga. Rohkem ülespuhutud. Rahvust ülistav teos. 1.3.2. Hispaania kangelaslaul "Laul minu Cidist" Hispaania kangelaslaul räägib ka mauride võitlemisest.Pealkiri ,, Laul minu Cidist". Cid isand. Selle nime andsid ajaloolisele isikule Rodrigo Diaz de Vivar. Cidi nime sai ta arbaalastelt, kelle vastu ta võitles, kuna oli nii võimas mees. 11.saj teisel poolel elas....pool sajandist hiljem pandi kirja. Tema võitles araablastega, keda oli 150 000; tema väes oli vaid 3000. Cid lõi aga selle väe puruks. Laul koosneb 3 st eraldi laulust: 1) Pagenduslaul, 2) Pulmalaul 3) Corpese laul. Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, võidukas sõjamees ja tema käsi käis hästi, kuniks vana kuningas suri. Troonile sai uus, kellel olid teised sõbrad
aastatel Kangelaseks rüütel Rodrigo Diaz de Nivar ehk Cid =Nime Cid andsid talle maurid Lugu =Rüütel satub valekaebuse tõttu Kastiilia kuninga vaenu alla =Kuulutatakse lindpriiks, peab maalt lahkuma =Temaga läheb pere ja väike grupp ustavaid vasalle =Jätkab võitlust mauride vastu =Grupp suureneb, rüütlid, võidetud maurid =Cid vallutab Valencia, oma kantsi =Kuningas lepib Cidiga, soosingu märgiks paneb Cidi tütred printsidele mehele =Mehed seisuseuhked, ei tunnista Cidi tütreid =Võtavad kaasaraha ja tütred, aga siis jätavad neiud häbistatult ja kaitsetult metsa =Cidi rüütel leiab tütred, Cid annab printsid kuninga kohtusse =Otsus mõlemale duell Cidiga, Cid tapab printsid =Uuteks peigmeesteks saavad kuningapojad Religioosset vaenu ei ole Ajalooliselt täpsem kui Rolandi laul Rõhutatakse peategelase inimlikkust Ilmus 1799 2
Reimsi katedraal- Prantsuse kuninga kroonimispaik Amiens’i katedraal- mahuliselt suurim P-Pr (10 000 inim.), pole lõpuni ehitatud Maarja kabel-pärja keskmine kabel, teistest veidi suurem hilisgootika nt. Roueni linnas Normandias suurima nelitistorniga kirik 165 m torn Mont Saint-Micheli klooster- Normandia rannikul väikesel kaljusaarel paavstide loss Avignonis Carcassonne’i linnamüür- säilinud, Hispaanias katedraal 2 torniga Burgose katedraal- Cidi sarkofaag seal Albi katedraal- katarite pelgupaik, tornhärjasarve taoline motiiv—ülevalt hargneb kaheks osaks, alguses üheosaline Inglismaal gootika alguseks loetakse seal Canterbury katedraali ümberehitust 1175 Londonis 13. saj. Westminister Abbey- Inglise kuningate kroonimiskirik, suurmeeste matmispaik. varagootika: kirikud pikad ja madala, tugikaari polnud vaja, koor lõpeb sirgelt, rikkalikult kaunistatud läänefassaad nt. Salisbury katedraal, nelitistorn suurim 124 m. 13. saj
sajandil kirjutatud Codex Regius (taasleiti1643) "Beowulf" on anglosaksi eepos I ATe viimasest veerandist, räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Keskaegsed kangelasE rahva kujunem, rüütlirom; autorid pole teada, ette kandsid laulikud. ,,Rolandi laul" (11 saj lõpp, 12 alg) vanim Prants eepos; kajastab ajalool sündmusi- Karl Suur. ,,Laul minu Cidist"- 12saj kesk-hisp; kirjut realistlikus laadis, teos sotsiaalne, rahvalähedane; Cidi elust ,,Nibelungide laul" 13saj- sks. Motiive hilj kasut; 39 ptk; Siegfried- e kangelane- õiglane,aus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 1185-87. ülistab kangelaslikkust, patriotismi. Barokk. alged juba 16.s II poole Itaalias (maalikunstis, arhitektuuris, kirjanduses). B on mitmemõtteline ja mänguline; kirjanduses maise elu tühisuse ja kaduvuse; vastandati näilikku ja tegelikku; B skeptiline ja pessimistlik; inimene- sisemiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud Luule
Diaz de Vivar · õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ja ta saadeti maalt välja · võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lepituse Kastiilia kuningaga · Hispaania kangelaslaulu iseloomustab: realistlik toon, ülevuse puudumine, kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud, ei kasutata poeetilisi metafoore ega hüperboole(liialdus), rõhutatakse realistlikku ellusuhtumist · Cidi ei ehita erakordsete rüütlivoorustega, ei näidata tema kangelaslikkust, vaid näidatakse inimlikkust · tähtis osa on perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul; puudub üleloomulikkus; humoristlikud liialdused · teoses ei rõhutata hispaania rahvuse ideed · aristrokraatiavastane hoiak · Cid on demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne · Cidist pajatavad kroonikad pakuvad ainet hilisemale kirjandusele: Pierre Corneille
Teoses pole armastust ega huumorit, ainult rahvuse kaitsmise idee. · ,,Laul minu Cidist"- 12.saj, teose peategelane on Rodrigo, hüüdnimega Cid. Cid tähendab isandat ja on hispaania senjööride sage tiitel. Cid kuulus kõrgaadlisse oli kuninga Sancho II väeülem ja peamine abiline. Pärast Sancho surma sai troonile tema vend Alfonso VI, kes soosis krahve, kes Cidi vihkasid- nii tekkis Cidi ja Alfonso vahel riid ja Alfonso kasutas esimest võimalust, et Cid pagendada.Pärasr seda leppis Cid kuningaga ära ja ning sõdis koos temaga mauride vastu. Idee: kodumaa ja hispaania rahvuse idee. · ,,Beowulf" Teose sisuks on sündmused Taanis ja Lõuna-Rootsis, anglosakside kunagistel asualadel. Beowulf on L-Rootsi vägilane ja hilisem kuningas
· Peegeldab ajalugu tõetruumalt kui "Rolandi laul". Cid suri aastal 1099, teos loodi kiiremini kui "Rolandi laul" peale peakangelase elu. · Sündmused enamuses ajaloos kinnitust leidnud: Kastiilia kuninga alluvuses olnud sangar Rodrigo Diaz de Vivari (Cidi) vastuolu kuningaga, tema väljasaatmine Kastiiliast, tema võidud lahingutes nii mauride kui kristlastega; äraleppimine kuningaga. · Üleloomulikkuseni teos eriti ei küündi (v.a. seik Cidi tütarde abikaasade argus seoses lõvi puurist välja pääsemisega) · Autor näib teadlikult rõhutavat realistlikku suhet tegelikkusega. · Sõda mauride vastu ei ole Cidi jaoks mingi püha missioon nagu Rolandi jaoks pigem on see töö ja raske leivateenimine. · Heroilist paatost see eepos peaaegu ei sisalda · Tegelased on vähem psühologiseeritud · Suurema tähelepanu all on kangelase eraelu, kui lahinguepisoodid. Jäädvustatakse ka
Hispaania kangelaslaulu loomise ajaks on umbe 12.sajandi keskpaik. Hispaanias on suuremaid tekste säilinud väga vähe. Kangelaslaul- cantar de gesta. Ilma autorinimeta. Kangelaslaulude ettekandjad olid zonglöörid, spiilmannid (kandsid pooleldi lauldes-skandeerides ette erinevates paikades, saatsid end erinevatel muusikariistadel) Kangelaslaulud olid varasemad kui romansid. 13. sajandi lõpus on üks suurimaid kroonikaid. See jutustab juba ümber Cidi loo. 14.09.10 Cid, kes on lihtsat päritolu, tõuseb kõrgesse ausse. Täishäälik ,,a" on assonantsriimi alus. Kaashäälikud ei pea kokku langema. Tähtis on, et langeks kokku vokaal. Rõhuline ja sellele järgnev vokaal peavad kokku langema. Assonantsriim on hispaania luulele äärmiselt omane. Romansis on kaheksa silpi. Suuremaid kangelaslaule pole kuigi palju. 14. Sajandist on umbes samal teemal ,,Cantar de Rodrigo". Jutustab Cidi noorpõlvest ja ühest abielu-eelsest seigast
Arvatakse et sellepärast kritiseeriski Richelieu näidendit. Kuid peale poliitiliselt ebasovitava teema oli näidendis ka kõrvalekaldumisi akadeemilistest reeglitest: Ta asendas ,,lossi ühtsuse" ,,linna ühtsusega, ,,Cid'i" tegevus kestab 24. tunni asemel 30 jne. Corneille'i süüdistati ka plagiaadis, kuna ta ei võtnud oma tragöödia süzee mitte otse eeposest,vaid hispaania näitekirjaniku Guillén de Castro näidendist, mis pajatas Cidi noorpõlvest (1618). Corneille tõepoolest kasutas teise dramaturgi näidendit ja isegi laenas sealt 72 parimat luuletust (klassitsismi poeetika üldse ei keelanud selliseid laenamisi), kuid samas ta keeldus vormitust süzee arendamisest, mida kasutas hispaania autor. Vaatamata kriitikale oli näidendil lausa erakordne publikumenu. Prantsuse keeles tekkis isegi uus väljend ,,kaunis nagu Cid". Corneille viis hiilgavalt ellu klassitsistliku tragöödia süzee tähtsaima
igaühele lähedase rahvuskangelase. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantslaste rahvustunde kujunemisele. 3) ,,Laul minu Cidist" (12.saj. Hispaania kangelaseepos) Kajastab omapärast saatust varasel keskajal. 711. Aastal vallutasid muhamediusulised maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sõjandeid kestnud rekonkista ma tagasivallutamine. Jutustab sõjakäikudest ja seiklustest. Peategelaseks on Cidi, kes oli demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne, sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult. 4) ,,Nibelungide laul" (13.saj., anonüümne) Esimene osa jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Siegfried, kuulnud burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab talle kosja. Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Isalndi kuninganna Brünhildi,
sajandil. Ta oli Kastiilia kõrgaadlik, kuningas Sancho II väeülem, ent Sancho II surma järel sai troonile Alfonso VI, kelle sõprade mõjutusel Cid maapakku saadetakse. Mõne aja jooksul kogub Cid endale väe ja läheb mauride vastu võitlema. Vabastab Valencia. Seega Alfonso tahab leppida, Cid on ju end tõestanud. Cid võitleb almoraviididega (äärmusislamistid). Cid võitis, räägitakse, et tema 3000 ratsanikku võitsid 150 000 almoraviidi. Lugu lõppeb Cidi ootamatu surmaga. 50 aastat hiljem loodi laul, mis on ajalooliselt õige. Laulul on 3 osa. 1) Pagenduslaul - räägib, kuidas Cid on sattunud põlu alla ja otsustab väe koguda. Kõik, kes Cidiga ühinesid, pidid karistuseks kuningale raha andma. Cid hoolitses meeste eest hästi. Stardikapitali saamiseks pantis pereasjad juutidele. Cid kogub väe ja võidab maure. Cid saadab kuningas Alfonsole osa sõjasaagist, näitab lojaalsust ja pälvib kuninga soosingu.
1) Standard and non-standard varieties of English Standard varieties of English are the varieties of the English language that are considered to be a norm and are spoken and written by the minority (educated people). This is the optimum for educational purposes. The standard varieties of English are: BrEng (British), EngEng (English), NAmEng (North-America), USEng (United States), CanEng (Canada), AusEng (Australia), NZEng (New Zealand). Standard English (British English) is the most widely accepted and understood among native speakers, learned by foreigners. It is used in broadcasting, TV, news etc. It doesn't concern pronounciation (accent), but grammar and vocabulary. It includes formal and informal styles. British Standard English grammar and vocabulary, together with the RP accent should be called English English. RP (Received Pronounciation) is an accent that originates from South-East of England. A social accent, associated o...
Roland suri võitluses. Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline. Epiteedid puuduvad. Haakub vähem ajalooga. Rohkem ülespuhutud. Rahvust ülistav teos. Hispaania kangelaslaul "Laul minu Cidist" Hispaania kangelaslaul räägib ka mauridega võitlemisest. See kannab nime ,,Laul minu Cidist". Cid on araabiakeelne sõna, mis tähendab isandat. Selle nime sai Cid araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a pärast tegeliku Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust kui ,,Rolandi laulus". Cid võitles almoraviididega, põhja-aafriklaste dünastiaga. See Cid purustas selle suure almoraviidide väe, kus oli ligi 150 000 meest. Laul Cidist koosneb kolmest osast: ,,Pulmalaul", ,,Pagenduslaul" ja ,,Corpese laul" Pagenduslaul Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, võidukas sõjamees, elu kulges hästi, kuniks kuningas suri
Eepos kajastab rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat. Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar Cid, kes sattus valekaebuse tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas temaga ära, paneb Cidi tütred mehele aututele meestele, kelle Cid tapab. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Cid" palju ajaloolisem, jutustab reaalsetest sündmustest. Suurt tähelepanu olustikule ja perekonnasuhetele. Sakslaste kuulsaim eepos on "Niebelungide laul" XIII sajandi algusest. Esiplaanil isiklikud ja sugukondlikud probleemid:
11. sajandil oli võitluse eesotsas Rodrigo Diaz de Vivar. Maurid, kes olid alistatud, hüüdsid teda oma cidiks ehk isandaks. Cid satub kuninga pahameele alla, saab lindpriiks. Cid läheb oma väikese salgaga Kastiiliast pagendusse. Vallutab Valencia kindluse. Lõpuks kuningas lepib Cidiga ning lubab tema tütred kõrgest soost meestele naiseks anda. Need mehed aga jätavad häbistuses paljaksröövitud naised metsa. Cid pöördub kuninga aukohtusse. Cid saab õiguse nad duellile kutsuda. Cidi tütred saavad endale kaasadeks kuningapojad. Eepos lõppeb pulmadega. Ajalooliselt täpsem kui "Rolandi laul". Ilmus 1799. aastal. (Mihkel lisas: "Peegeldab Hispaania ajalugu üpriski tõetruult, enamus eepose seiku on aset leidnud ka ajaloos. Kangelaste iseloomustamisel on jäädud reaalsuse piiridesse. Rõhutakse inimlikele omadustele. Suurima osa eeposest hõivab kangelase eraelu. Cid pälvib rahva armastuse oma käitumise, suuremeelsuse ja usalduslikkusega,
rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat. Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar Cid, kes sattus valekaebuse tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas temaga ära, paneb Cidi tütred mehele aututele meestele, kelle Cid tapab. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Cid" palju ajaloolisem, jutustab reaalsetest sündmustest. Suurt tähelepanu olustikule ja perekonnasuhetele. Sakslaste kuulsaim eepos on "Niebelungide laul" XIII sajandi algusest. Esiplaanil isiklikud ja sugukondlikud probleemid:
tegelasi kujutada elulähedastena. Näiteks kangelane Roland ei ole veatu, kuid tema rüütliuhkus loob dramaatlise olukorra, valmistades ette kangelase mäterlikku surma. Tähelepanuväärne on ka see, et autor kujutab võitlusi nii prantslaste kui mauride (araablaste) vaatepunktist. Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" peegeldab ajalugu märksa tõetruumalt. Ilmselt seetõttu, et tegevuse toimumise ning kirjapaneku vaheline aeg oli palju lühem. Ka Cidi eraelu puudutavad teemad ei ulatu üleloomulikkuseni. Teos rõhutab tegelikkust. Erinevalt Ronaldist ei ole sõda mauride vastu püha missioon, vaid töö, raske leivateenimine. Kuigi näidatakse Cidi vaprust, ei avane lahinguepisoodides kangelaste iseloomud. Cidis rõhutatakse pigem tema inimlikkust kui kangelaslikkust. Suure osa teosest hõlmabki kangelase eraelu. Cid pälvib rahva armastuse suuremeelsuse, sõbralikkuse, usaldusväärsuse ning lihtsuse toel.
laulus" Ganelon. ,,Rolandi laul" räägib rekonkista-aegsest võitlusest mauride vastu. Roland sureb võitluses liigse uhkuse tõttu. Naiste roll oli marginaalne, nad ootasid lossis ja tikkisid. Hispaanlaste eepos oli ,,Laul minu Cidist" Cid tähendas isandat, see tiitel anti peategelasele don Rodrigole. Sakslastel oli ,,Nibelungide laul". Samas oli eeposeid mitmeid, kuid need on kõige paremini säilinud. Cid räägib samuti rekonkista teemal ning on natuke asjalikum kui prantslaste eeposed. Cidi huvitas rohkem materiaalne kasu kui au ja hiilgus. ,,Nibelungid" on kantud teistsugusest vaimsusest ühest küljest võtsid sakslased prantslaste rüütlimentaliteedi üle, samas on säilinud germaani identiteet. Rohkem on maagilisi lugusid 6 draakonitest ja lohedest, võlusõrmustest. Teine levinud zanr oli rüütliromaan. Esimene alaliik oli troojaromaan antiigiteemaline
cid isand araabia keeles. Hüüdnimi hispaanlaste kangelasele. Gastiilia kuninga teenistuses. 11. saj-l ei olnud rahvustunnet veel arenenud. Cid oli ka erinevate valitsejate teenistuses. Teoses siiski vaid hispaanlaste kangelane. Võrreldes prantsalste lauluga, ei ole usuline fanaatilisus üldsegi tähtis, tuleb sisse hoopis perekondlik motiiv. Peategelases ei ole vastuolusid ja pingeid ei tule sisse. Positiivne kangelane algusest lõpuni. Teos toob esile rahvast, kollektiivi. Cidi armastatakse, suhtub perekonda ja tütardesse väga eeskujulikult. Tütarde ümber tekibki konflikt. Kaplinski on eesti keelde tõlkinud osa, väiksem osa Kaalep. Kaplinski annab assonantsriimi ka eesti keeles edasi, erinevalt Semperist rolandi laulu puhul. Nibelungide laul rein sepp tõlkinud eesti keelde. 13. sajandi algusest pärit. Selgesti kristlikke motiive ja tegelased käivad isegi kirikus, aga samas julmad sündmused jms ka
laul", sest Cid suri vähem aega varem kui Roland võrreldes ,,Rolandi laulu" kirjutamise ajaga. Sündmused on enamasti ajaloos kinnitust leidnud: nt Kastiilia kuninga alluvuses oli tõesti Rodrigo Diaz de Vivari ehk Cid ning ta oli kuningaga vastuolus ja saadeti Kastiiliast välja, tema võidud mauride ja kristlaste vastu ning äraleppimine kuningaga on tõesed. Laul ei küündi üleloomulikkuseni. Autor näitab teadlikult rõhutavat realistlikku suhet tegelikkusega. Cidi jaoks on sõda mauride vastu raske töö ja leivateenimine, mitte pühamissioon (,,Rolandi laul"). Laulus vähe heroilist paatost. Tegelased vähe psühhologiseeritud. Tähelepanu on kangelase eraelul pigem kui lahingutel. Jäädvustatakse argielu madalamat poolt, mitte vaid sõda. Cid käitub suuremeelselt ja lihtsalt, mistõttu temast räägitakse kui minu Cidist. ,,Laul minu Cidist" on
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
