Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"puhub" - 553 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Õhk

Suvel on õhuniiskus suurem kui talvel.Õhurõhku me tunnetame.Normaal õhurõhk on 760mm/Hg.Madalama õhurõhu korral oleme loiumad kui tavaliselt.Õhutemperatuur kõigub aasta jooksul pidevalt.Organismidel on sellega toimetulekuks mitmeid kohastumusi. 3.Tuul: Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale.Õhu liikumist põhjustavad õhumasside erinev temperatuur ja rõhk.Tuul aitab soojust ühest kohast teise edasi kanda.Tuul on õhu liikumine.Rannikul puhuv tuul on briis.Päeval puhub merelt maale merebriis.Suvel soojeneb maapind kiiremini kui vesi.Soe õhk on kergem ja lükatakse külma õhu poolt üles.Maapinna kohal kujuneb välja madala õhurõhuga ala.Vee kohal ei soojene õhk nii kiiresti kui maapinna kohal.Õhk jääb jahedamaks ja raskemaks.Kujuneb välja madalama rõhuga ala.Tuul puhub merelt maale.See on merebriis. Öösel puhub maalt merele maabriis.Öösel jahtub maapind kiiremini kui vesi.Maapinna kohal on õhk külmem ja raskem

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Artur Alliksaar

Laulud tärkavad mu hingest nagu mullast muru. Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru. Kui kord kubjas puhtaks pühib kunstituru, küll saab koorem sõnnikut ja sõnapuru! Inimmõte tungib läbi umbse uneuru, piirideta võimalusteks muudab kitsa kuru. Kahe ääretuse vahel ... Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend. Arvamus luuletustest Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega Artur Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar http://www.google.ee/imghp

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
9
docx

ATMOSFÄÄR

alalt madalama rõhuga alale. Mida suurem õhurõhu gradient on, seda tugevam tuul. 12. Kirjelda passaadide teket? Passaadid tekivad ekvaatori ja 30 laiuskraadi vahel, püsivalt ekv poole puhuvad tuuled kalduvad oma liikumissuunast Coriolise jõu tõttu kõrvale (põhjapoolkeral kirdest ja lõunapoolkeral kagust.) 13. Suve- ja talvemussoonid, briisid? Briis:  põhjustab vee ja maa erinev soojenemine  merebriis: päev, tuul puhub merelt maale, põhjustab rannikul temp langemist  maabriis: öö, tuul puhub maalt merele, soe õhk merele  mäe- ja orubriis Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. Talvemussoonid:  kuiv  sademeta  tuul puhub mandrilt ookeanile Suvemussooonid:  niiske  sajab  tuul puhub ookeanilt mandrile 14. Tsüklonid ja antitsüklonid (õhu liikumine,tuulte liikumine, kaasnevad ilmastikunähtused)?

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maa kiirgusbilanss. Atmosfäär. Kasvuhooneefekt. Tuul ja õhuringlus. Õhumassid

paremale ja lõunapk-l vasakule; mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine; reljeef. Passaadid: püsivad, ekvaatori suunas puhuvad tuuled, põhjapk-l kirdepassaat, lõunapk-l kagupassaat. Mussoonid: sesoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast jahtumisest ja soojenemisest. Läänetuuled: parasvöötme 40o-60o laiuskraadidel tekkivad tuuled, kohtuvad poolustelt tuleva külma õhuga ja 30o tuleva sooja õhuga. Talvemussoon puhub mandrilt ookeanile(kuiv, langevad õhumassid), suvemussoon ookeanilt mandrile (niiske, tõusvad õhuvoolud). Mussoonid tekivad: suur euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega, maapinnale laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja puhub maalt merele. Suvel kuumenevad aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad õhumassid, tuul puhub püsivalt merelt maale, jahutades sealset õhku. Antitsüklon e

Geograafia → Geograafia
145 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Margus Konnula- Contra

Neid kõiki kasutab ta aga mõõdukalt või isegi vähe. Mees paneb lihtsad sõnad riimi ja see on kõik. Lugedes luulekogu „ Tuul kägistab ust“, ei ole aru saada, et autor mõnda kõnekujundit eriti palavalt armastaks. Kõnekujundid • Epiteete kasutab autor oma luules palju: • -vana tibla • -väike klõps • -noor nudist • Natuke kasutab autor ka hüperboole: • -Igalt poolt • -Armusuhe igavene Kõnekujundid • Võrdlusi on vähe: • -“tuul puhub nagu väike põrsas“ • -“jälgib nagu väike küür“ • Personifikatsioone on väga vähe: • -“tuul puhub“ Kõlakujundid • Contra kasutab oma luuletustes väga palju riime, mis on ka väga puhtad. Luulekogus „ Tuul kägistab ust“ oli väga vähe luuletusi, mis ei olnud riimis. • Näiteks:Ah kus oli narr aktiivne • Kõikjalt leidma narratiive • Avastas ta vana tibla • Igaltpoolt ka paradigma Kokkuvõte

Kirjandus → Kirjandus
58 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas

Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Koostanud: Lota Aadla 11 Cklass Ilmaprognoos homseks Eestis (9.03.2014) www.emhi.ee Tegelik ilm täna Eestis (10.03.2014) Tänane kuupäev 10.03.2014, kellaaeg 20.20 Eesti asub parasvöötme kliimavöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas on 2.6 - 5.7 kraadi , lõunaosas aga 3.0 - 10.1 kraadi , Lääne-Eesti saartel 2.6 - 3.9 kraadi Tuule suund ja tugevus - puhub edelatuul 3.1 - 10.2 m/s, Saartel läänetuul Õhurõhk - 1014.1 - 1020.5 hPa Pilvisus - Loode - Eestis pivlisus tiheneb Sademed - 0.00 - 1.2 mm / h Õhuniiskus- 36 - 96 % Kommentaar ilma kohta Eestis ● Kõige rohkem erineb ilm Lääne - Eestis ja Ida - Eestis. ● Lääne - Eestis on vihmane ja külm, Ida - Eestis kuiv ja soe. ● Kirde - Eestis on jahedam 1-2 kraadi võrra kui Kagu - Eestis ning Kaugu - Eestis esineb kohati pilvisust Kokkuvõte

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Tuuled, frondid ja rõhualad

· piires · · Okl. front vähem aktiivne kui soe ja · külm front · · Okludeerunud frondid võivad olla · ­ külma tüüpi · ­ sooja tüüpi · Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole · Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e. õhurõhu gradient seda tugevam on tuul Tuul kõrg- ja madalrõhkkonnas · Tuul puhub ...madalrõhkkonnas vastu kellaosuti liikumise suunda · ...kõrgrõhkkonnas kellaosuti iikumise suunas Tuule baariline seadus põhjapoolkera jaoks (Buys-Ballot): kui seista seljaga vastu tuult, siis asub madalrõhuala vasakul ja natuke eespool ning kõrgrõhuala paremal ja veidi tagapool Briis- lokaalne tsirkulatsioon Merebriis hakkab tekkima paar tundi Briisi tekke põhjuseks enne keskpäeva

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Atmosfääri mõistekogum

*MAA SOOJUSKIIRGUS - Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. * Mussoonid ­ sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest - Talvemussoon: Tuul maalt merele, maa kohal kõrgrõhkkond - Suvemussoon: Tuul merelt maale *BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel. Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega. *merebriis - Päeval puhub tuul merelt maismaale *maabriis - Öösel puhub tuul maalt merele * passaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. *LÄÄNETUULED ­ parasvöötme 40°- 60° laiustel puhuvad tuuled. Kohtuvad poolustelt tulev külm ja 30°tulev soe õhk *POLAARSED IDATUULED ­ poolustelt eemale *Tsüklon: - Tõusvad õhuvoolud - Õhurõhk madal

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
7
doc

SUUR LIIVAKÕRB

Laiuskraadidel puhub kagupassaat,siis järelikult asub Suur Liivakõrb tuulealusel nõlval. Seega on tekkinud pidev kõrgrõhkkond ja väga kuiv kliima. Lisaks möödub rannikust Lääne- Austraalia külm hoovus, mis mõjutab samuti kuiva kliima teket. 3 VEESTIK Suur Liivakõrb asub pöörijoonte piirkonnas. Seal on asetsevad laskuvad õhuvoolud. Kuna nendel laiuskraadidel puhub kagupassaat, asub Suur Liivakõrb tuulealusel nõlval. Seega on tekkinud pidev kõrgrõhkkond ja väga kuiv kliima. Lisaks möödub rannikust Lääne-Austraalia külm hoovus, mis mõjutab samuti kuiva kliima teket. TAIMESTIK Suur Liivakõrbe taimed on peamiselt roht- ja põõsastaimed, kuid seal esineb ka üksikuid õistaimi. Suure Liivakõrbe domineerivaks taimeks on Spinifex. Põõsastest leidub Suures Liivakõrbes mitmeid akaatsia liike. Üks neist on

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kolm põrsakest

pea kohal) Teised vangutavad päid. B: Mina teen okstest! (võtab oksad pea kohale) C: Mina teen tellistest! Minu maja saab alles homme valmis! (toob näit. tooli ja poeb selle taha) Hunt (hiilib lavale, näitab küüsi): Tere! Mina olen kuri hunt! (patsutab kõhule) Mul on põrsaisu! (läheneb õlgedest majale) Kop-kop! Uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A: (nutuselt) : Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (kallutab end tahapoole, tõmbab õhku sisse ja puhub maja poole) A (laseb õled kukkuda, kiljub ja jookseb kõrvalmajja) Hunt (läheb okstest maja juurde): Kop-kop, uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A ja B: Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (puhubki) Kõik kordub tellistest maja juures: Hunt puhub 3-4 korda, siis jääb pead kratsima. Hunt: siis lähen korstnast! A, B (nutuselt): Oi, ta läheb korstnast! C: Las läheb! Tehke tuli kaminasse! (panevad maha punase riide tükke ja puhuvad peale) Valmis! Hunt (ronib toolile - st

Eesti keel → Eesti keel
19 allalaadimist
thumbnail
3
docx

KÕRBED

Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannKõrbed on maa kõige kuivemad paigad ja eluks ebasobivad Sahara lõrb laieneb iga aasta Walesi suuruse maa-alavõrra. Maailmas on kuus kuuma kõrbe ja neli külmemat kõrbe. Kuidas tekivad kõrbed. Kõrbed tekivad kliimamuutuse tagajärjel.Kui mõned aastad vihma ei saja ,jäävad vaid üksikud taimed ellu.Tuul puhub viljaka pinnase minema.Enamik kõrbi koosneb kuivanud pinnasest ja kivipuruga kaetud aladest,kus kasvavad üksikud kõrbetaimed.ehtsaid liivakõrbi on väga vähe.Kliimamuutused võivad viljakad alad kõrbeteks muuta ja kõrbed õitsele panna.Näiteks Sahaara kõrb oli 2000 aastat tagasi viljakas põllumaa.Praegu valitseb seal pidev kõrgrõhuilm ­palju päikest ,sademeid peaaegu pole Kus asub suurem kõrb Sahara on maailma suurim kõrb.Selle pindala on 9 miljoni ruut km ,mis

Loodus → Loodus õpetus
14 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tuulegeneraatori tööpõhimõte

Tuuleenergia Kuidas toota tuulenergiat? Alljärgnev diagramm näitab lihtsustatud versiooni selle kohta, kuidas tuuleturbiin muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. Juhul kui te diagrammi ei näe, tuleb selle vaatamiseks installida flash.1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema.2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori.3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust.4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades.5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti).6

Kategooriata → Tööõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Artur Alliksaare elulugu, luule näited

Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Kahe ääretuse vahel ... Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend. Kasutatud kirjandus: 1. ,, Eesti kirjanduse ajalugu " V köide 2. raamat 2. ,, 101 Eesti kirjandusteost " R. Veidemann 3. ,, Sajandi sada Eesti suurkuju " T. Kändler 4. http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html#Aeg (14. November 2011) 5. http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html#Kaheääretusevahel (14

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kütused

Turu juurde, et oleks kohe tarbijatele kättesaaadav ning laevga sadamasse tulla. 6. Miks tekib tuul? Millest oleneb tuule kiirus? Kui päike paistab, soojeneb õhk maa kohal enam kui mere kohal. Soe õhk tõuseb ülespoole. Õhurõhk maa kohal langeb.Samal ajal on mere kohal jahedam õhk, milles õhuosakesed paiknevad tihedamalt. Seal on õhurõhk kõrgem. Sõltub madal- ja kõrgrõhkkonna õhurõhu erinevusest. Mida suurem on rõhkude vahe, seda kiiremini tuul puhub. 7. Isoloomustage kaardi abil Prantsusmaal kasutatavaid energiaresursse ja nende paiknemist. Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmisi mõisteid: taastuvad ja taastumatud eneergiaallikad, alternatiivsed energiaalikad, naftatöötlemine. Prantsusmaal kasutatakse nii taastuvaid energiaallikaid, näiteks hüdro- ja loodeteenergia, kui ka taastumatuid energiaallikaid, näiteks maagaas ja nafta. Kuna Prantsusmaal on omad

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kirjavahemärgid: koma kasutamine

), läksime koju. · des- ja mata- lauselühend eraldatakse komaga, kui tuum asub lühendi algul. Nt: Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead. Istusin laua taga, kuulates järjejuttu. VI. RINDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Rindlause koosneb kahest või enamast samaväärsest lihtlausest. · Rindlause osalausete vahele pannakse koma, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Nt: Väljas sajab vihma, puhub tugev tuul Väljas sajab vihma ja puhub tugev tuul. · Kui järgnev lauseosa seletab eelnevat, siis pannakse nende lauseosade vahele koolon. Nt: Külalised ei jõudnud õigeks ajaks: buss hilines rikke tõttu. VII. PÕIMLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja sellega seotud kõrvallause(te)st. · Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga.

Eesti keel → Eesti keel
54 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Atmosfäär

· Suvi ­ soe, kuiv Suvi ­ jahe, vihm FRONT ­ kitsas vöönd kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. · SOE FRONT ­ peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. · KÜLM FRONT ­ peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. Mussoonid · Talvemussoon ­ puhub mandrilt ookeanile. · Suvemussoon ­ puhub ookeanlit mandrile.

Geograafia → Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Itaalia vabariik

väljavenitusest. Põhja-Itaalias on sajused suved ja tänu Alpidele külmad talved, Po madalikul valitseb aga parasvöötme mandriline kliima, see tähendab, et seal on kuivad suved, kuid niisked ja jahedad talved, Appenniini poolsaarel ja ka muudel saartel on aga hoopiski lähistroopiline kliima ehk siis seal on pikad ja kuivad suved ning pehmed sademeterikkad talved. Kui on jahedam ilm, võib sada ka lund. Alpide eelmäestikes puhub tihti soe ja kuiv tuul föön, mis võib tekitada tugevaid torme ( kuni 150 km/h ), mis omakorda võivad kahjustada maju. Föönil on ka inimesele halb mõju, näiteks soodustab see südame- ja vereringehaigusi. Paljudel inimestel tekib peavalu, iiveldus ja palavik. Samuti võivad inimesed fööni tuule ajal kiiresti ärrituda ja muutuda koguni agressiivseks. Föönide piirkonnas toimub sageli enesetappe. Kuid Itaalias puhub ka külm tuul boora, mis mõjutab merehoovusi ja põhjustab

Geograafia → Geograafia
54 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Tuul ja õhuringlus

Tuul ja õhuringlus Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid · Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise - tuule. · Õhu paneb liikuma gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. ­ Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub. ­ Ilmakaardilt näeme kõige tormisemaid paiku selle järgi, kus on isobaarid joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale. ­ Kui gradientjõud oleks ainsaks tuule liikumist mõjutavaks jõuks, siis õhurõhu erinevused kaoksid kiiresti ja püsivaid tuulte süsteeme ei tekiks. · Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. ­ Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Neptuun

NEPTUUN Sisukord Sissejuhatus Avastamine Kaaslased Voyager 2 Rõngad Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kg Atmosfääri temperatuur: ­214°C Tuul puhub kuni 2000km/h Avastamine 23. septembril 1846 Urbain Le Verrier John Couch Adams Kaaslased Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton Nereis Kaks tumedat laiku 25. augustil 1989 Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Rõngad Neptuunil on 2 rõngast: 53 000 km tsentrist

Füüsika → Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Näidend: Õnnetu merelkäik

d Õnnetu merelkäik Osatäitjad : 1) Kalamees Paul 36-aastane 2) Kalamees Tarmo 40-aastane Edaspidi kasutan Paul-i lühendiks P-tähte ja Tarmo lühendiks T-tähte Kaks kalameest on aerupaadiga merel ja püüavad kala. Ilm on soe ja päikesepaisteline. ( Laval on paat kus seal sees on Paul ja Tarmo. ) P: Kas pole mitte suurepärane ilm ? Päikesepaiste ja mõnus meretuul, ma lausa armastan seda tunnet, kui soe meretuul puhub läbi juuste. ( Naeratab muhedalt ) T: Sul on õigus, see on tõesti üks hea päev kalapüüdmiseks, pole ammu juba sellist päeva olnud, et meri oleks nii rahulik. P: Ei tea kas täna kala ka näkkab, eelmine kord ikka sai oma 20 kala kätte. T: Eks me näe, mis suguse kalasaagiga me koju lähme. (Kalamehed on juba püüdnud 2 tundi kala, ja siiamaani pole veel näkkand, kalameestel hakkab juba kala püüdmis isu otsa saama, kuid järsku haarab keegi Pauli söödast kinni)

Kirjandus → Eesti kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mihklipäev

Kui mets oli Mihklipäeva ajal juba kollane, pidi suvivili järgmisel aastal valmima õigel ajal ja andma hea lõikuse. Olid puude lehed Mihklipäeva aegu veel rohelised, pidi tulema pehme talv, aga põllud pidid kevadel halla all kannatama. Kui puude lehed olid aga Mihklipäeva ajal juba varisenud, tähendas see eesolevaks aastaks varajast kevadet, Maarjapäevaks pidi lumi olema läinud ning heinamaal ja karjamaal kasvama juba noor rohi. Kust kandist Mihklipäeval tuul puhub, sealt puhub ta terve talve. On Mihklipäeval maa valge, on jõulud mustad. Kui Mihklipäeval müristab, tuleb soe ja pikk sügis. On Linnutee Mihkliööl hästi hele ja sirav, tuleb sügava lumega talv. Mihklipäeva ilus ilm toob külma talve, sajune ilm ­ pehme talve oma suluilmaga. Kui suitsupääsuke oli Mihklipäevaö veel siin ja põldlõoke lõõritab,tuleb pikk ja soe sügis, on need linnud läinud, lä heb varsti külmale ning saame varajase sügise.

Haldus → Kinnisvarahooldus
11 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kontrolltöö ATMOSFÄÄR

Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, kiirates seda igas suunas laiali. Kasvuhooneefekt- nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides, mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. Tuul tekib õhurõhkude erinevusest, mis paneb õhu liikuma. Tuule suuna all mõistetakse suunda, kust tuul puhub. Seda võib väljendada kraadides või ilmakaartes. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on Coriolisi jõud. 13.Mis on passaattuuled, mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Passaattuuled- 30.laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled Passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest ja lõunapoolkeral kagust ( kalduvad põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule) Mussoontuuled- 15.-20. Laiuskraadidel esinevad püsivad tuuled, mis puhuvad

Varia → Kategoriseerimata
64 allalaadimist
thumbnail
15
odp

Komeedid ( slaidid )

· Komeetidel on sageli kaks või · Saba koosneb ülihõredast rohkem saba. gaasist, kuid veelgi hõredamas planeetide vahelises ruumis on · Ioonsaba on suunatud alati see hästi vaadeldav. Päikesest eemale ja Astronoomid ütlevad komeedi koosneb laetud osakestest, saba kohta ,,nähtav eimiski". mida päikesetuul Nii komeedi peast kui ka komeedist eemale puhub. sabast paistavad läbi tähed. · Tolmusaba koosneb · raskematest osakestest, Saba pikkus võib olla kuni 100 mida päikesetuul vähem miljonit kilomeetrit. Komeetide mõjutab. Seetõttu järgib läbimõõt on vaid paarkümend kilomeetrit. tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. · · Komeedi pea · Komeedi pea koosneb süsiniku ja tsüaani aurudest.

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Komeet

Nimetus • Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komētēs, mis tähendab “pikajuukseline”. • Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Ehitus • Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba • Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma • Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. “Sabad” • Loonsaba- suunatud päikesest eemale, koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. • Tolmusaba- koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähe mõjutab. • Nõrkadel komeetidel harilikult saba puudub. Tiirlemisisperioodid • Pikaperioodilisi komeete pärineb päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. • Lühiperioodilised Neptuuni taga paiknevast Kuiperi vööst. • Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda.

Füüsika → Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Merebriis, maabriis, hoovus

8-nda klassi kordamine. Merebriis, maabriis, hoovus jne. Briisid · Merebriis ehk päevabriis ­ Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soe õhk paisub ja kerkib. Jahedam õhk on mere kohal nong liigub maa poole, asendades seal üles kerkivat õhku. · Maabriis ehk ööbriis ­ Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri. Mere kohale tekib madalrõhuala ja tuul puhub maalt mere poole. Hoovused · Soe hoovus ­ Soe ja niiske õhk kohtub külmaga. Soe õhk hakkab tõusma. See aga jahtub ning tekivad pilved. · Külm hoovus ­ Õhk soojeneb ja muutub kuivemaks. Pilvi ega sademeid ei teki. Nõlvad · Tuulepealne nõlv ­ Ookeanilt tulev nõlv kerkib mööda mäenõlva üles ja hakkab jahtuma. Kondesnsserub veeaur, tekivad pilved ning hakkab sadama. · Tuulealune nõlv ­ Kuiv õhk laskub mööda

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

SÕNAVARA

INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / ­ - RIIK / ­ - VABARIIK / - MAAKOND / ­ - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / ­- VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / ­, / - JÕESUU / ­- OJA / -- METS / ­- SOO, RABA / - MÄGI / ­- KÕRGUSTIK / ­- NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. ­ . LIHTSALT KOLE ILM! ­ ! LÕUNAS ON PALAV, ­ , PÕHJAS ON KÜLM. ­ . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕH...

Keeled → Vene keel
61 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Lõpukõne

Paljudega teist kohtume me sügisel jälle aga nendel viieteistkümnel lapsel on täna viimane päev hoones viibida. Teie elus algab uus etapp ­ teist saavad kooliõpilased! Ma tahaks tänada teie vanemaid, kes on teinud suurepärase töö teie kasvatamisel ning sooviksin tänada ka õpetajaid, kes on olnud igati tublid, virgad ja abivalmis. Nagu on öelnud Sir William Olsen , et ükski seebimull pole nii värvikas ega lenda nii kaugele kui see, mille puhub hea õpetaja. Ma loodan, et meie mullid lendavad väga kaugele kuid samas ei unusta meid ja seda kust nende lend kord alguse sai. Loodan, et need koosveedetud aastad jäävad teile kauaks meelde, et te meenutate naeratades koosveedetud aega siin lasteaias. Te lahkute siit majast ja võtate kaasa palju mälestusi kuid meie soovime teile ilusat kooliteed ja kõrgeid lende.

Eesti keel → Eesti keel
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KARULAANE JENKA

ÕHTUL LÄHEB LAHTI JA EI ANNA MAHTI D G LÕBUS MÄNG JA TRALL C G7 KUU SEE TAEVAST VAATAB, SILMI LAHTI PAOTAB C F EmA7 KÜLLAP ARVAB VIST Dm G C Am ET ON TANTSUL NIMEKS, MIDA PANEB IMEKS, Dm G7 C ROKENROLL VÕI TVIST F REF . KRIIMSILM KARUOTT JA REBANE Em A SIILIPOISS JA JÄNES KARVANE Dm7 HÜPPAVAD ÜHESKOOS Dm ÜKSMEELSES TANTSUHOOS G KARULAANE JENKAT C G7 MUTT SEE PUHUB PILLI, NINAL UUED PRILLID C F EmA7 NOOTI HÄSTI TEAB Dm G C Am TRUMMILÖÖJAKS ILVES, ISE TÄITSA PILVES D G RÜTMI PAIKA SEAB C G7 KONTRABASS ON PÕDRAL, VIIUL TEMA SÕBRAL C F EmA7 KIKK-KÕRV ORAVAL Dm G C Am KÕIK ON VÄGA RAHUL, ÜKSKI POLE PAHUR Dm G7 C KÕRGE KUUSE ALL

Muusika → Muusika
4 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

ATMOSFÄÄR

Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse.(lumi-15%,liiv-70%,vesi- 95%,rohumaa-75%). Aluspinna albeedo sõltub värvusest,niiskusest, tasasusest. Polaaröö ja polaarpäev: Tekivad põhjapolaarjoonest põhjapooluseni ja lõunapolaaralalt lõunapooluseni. Maatelg on kaldu,kui päike on seniidis põhja poll ,siis põhja poolus on koguaeg valgustatud ja lõunas päikest ei paista. Tuul on liikumine maapinnal horisontaalsuunas alati kõrgrõhualat madalrõhualale.Päeval puhub meretuul ja öösel maatuul,sest kui öösel on külmem,siis meri jahtub aeglasemalt,kui maismaal.Ehk meri on soojem ja seetõttu tekib seal M ning maismaale K,õhk tõuseb merel üles(M) ning K-lt õhk liigub sinna.Ehk puhub maaõhk. Õhuringlust mõjutavad tegurid ja jõud: 1)Gradiantjõud-õhk liigub kõrgemrõhuga aladelt madalama rõhuga aladele. 2)Coriolisi jõud-maa pöörlemisel õhuringlust mõjutav jõud 3)Hõõrdejõud-tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund

Geograafia → Geograafia
73 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keel ja kõne keeleline areng

Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, mis keelt ta kõneleb. S. & W. uurisid indiaani keelt ning märkasid, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 4 Psühholoogia gümnaasiumile Nt: indiaani keeles pole kahte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid tuulepuhumine. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seega kummalgi juhul on ettekujurus maailmast või maailma ühest väikesest tükist erinev, kuna keeltes on see erinev. N2: eestlased ütlevad: "Ta sai koera käest hammustada", teistele rahvustele tundub see kummalisena, sest see kes hammustada sai, oli koera lõugade vahel, mitte käte vahel. Maailma kujutamises on ühisosa maailma keelte vahel kindlasti suurem sellest, mis neid eristab.

Psühholoogia → Sissejuhatus psühholoogiasse...
216 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Pärast Tormi" Kristiina Ehin Analüüs/Kokkuvõte

Loe läbi Kristiina Ehini luuletus ,,Pärast tormi" (luuletuskogu ,,Kaitseala", 2005) ja lahenda selle põhjal ülesanded. Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, arvesta et iga vastuse oodatav pikkus on 50­100 sõna. STEN KANGILASKI 1. Selgita, mis on luuletuse peamõte, kasutades selle avamiseks ka tsitaate luuletusest. (10 punkti) Vastus: Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti, inimestest jääb maailma järele jälg nagu jääb jälg tornaadost, mis on kuskil asulas laastamistööd teinud ning midagi head sellest segadusest on väga raske leida. Samuti annab luuletus mõista, et peaks rohkem mõtlema ka tulevaste põlvede peale, inimesed peaks mõtlema ...

Keeled → Tekstiõpetus
415 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

ORKAANID

õhku merelt ära ning külma ja kuiva õhku asemele. Tormi liikudes üle ookeani, korjab ta Tuule kiirus tõuseb üles üha rohkem kui õhku surutakse sooja, niisket õhku. madala rõhu keskmesse. Võib minna tunde või mitmeid päevi, et sellest kasvaks korralik orkaan. Orkaan koosneb silmast, kus on rahulik tuul ja madal rõhk ning see on ümbritsetud keerisena, kus puhub tugev tuul ning sajab tugevat vihma. Click to edit Master text styles Second level Third level Kui orkaan tabab maapinda, Fourth level Fifth level siis sellel on enamasti hävitavad tagajärjed. SaffirSimpson'i skaala on koostatud selleks, et mõõta orkaane.Viis raskustaset. Seda on rohkem hakatud kasutama ka taifuunide ja

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Elektrilised tööriistad

kui ka ristikiudu lõikamiseks, ning tänu muudetavale alusplaadi nurgale on nendega võimalik ka kalde nurga alt lõigata. Höövel (bullnose)  Höövelit kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Lintlihvmasin (belt sander)  Viimistlustöödeks ja kasutamiseks kitsastes kohtades. Kuumaõhupuhur (Hot-air gun)  Kuumaõhupuhur on ideaalne tööriist värvi ja laki kiireks ja mugavaks eemaldamiseks.  Kuumaõhupuhur puhub väga suurt kuumust välja. Mutrikeeraja ( mute rewind)  Kasutatakse mutrite kinnitamiseks ja lahti tegemiseks, teeb töö kiireks ja kergeks.

Ehitus → Ehitusmasinad
3 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi

Ilmastik- suhteliselt pika ajavahemiku ilmade reziim Sademed- atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi Pilved- kolloidsed süsteemid, mille moodustavad õhus hõljuvad veepiisakesed, jääkristallid või nende segu Tuul- on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk Tuule kiirus- tuule liikumise kiirus, mõõtühikuks on m/s Tuule suund- see horisondi punkt, millest tuul vaatleja suunas puhub Vii läbi seitsme päeva ilmavaatlus, kus võrdled Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Paide ja Kuressaare ilmastiku nähtust(pilvine, päikesepaisteline, sajune), temperatuuri, tuule kiirust, tuule suunda ning sademeid. Vaatluseks vajalikud andmed leiad http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/. Selleks, et saada täpsemad tulemused, vii vaatlus läbi iga päev samal kellaajal. Tallinn Tartu Pärnu Narva Kuressaare Paide

Loodus → Loodus õpetus
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Geograafia mõisted 2

Biogaas- Orgaanilise aine, nt olmejäätmete lagunemisel eralduv gaas, saab kasutada kütteks Boora- puhanguline tugev külm mäestikutuul mereäärsetel aladel, puhub enamasti talviti piki mäeahelikke läbivaid põikiorge mere suunas. Benelux- Belgia, Hollandi ja Luksemburgi majanduskoostöö ühendus, tugineb nende riikide vahel 1944. a sõlmitud tolliliidu lepingule ja hilisematele lepingutele. Börde- Viljakate lössimuldadega maismaalahena lõunasse tungiv tasandikuline ala Põhja-Saksa madalikul Diskrimineeriv kaubanduspoliitika- mingi riigi kauplemisõigusi kitsendav poliitika, st mõnele riigile esitatakse oluliselt halvemad

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Eesti Vabariigi aastapäeva kõne

Eesti Vabariigi aastapäeva kõne Lp. Õpetajad, õpilased ja teised, kes te siia kogunenud täna olete. Mul on suur au seista teie ees ja rääkida teile meie lipu ajaloost ja ja tänasest Vabariigi sünnipäevast. Meie kaunis lipp, mis on nii aus ja puhas. Sinine, taevas mis lummab meid pidevalt. Ja öösel kui vaadata, siis tekib julgustunne, kui tähed või nagu inimeste hinged valvavad meid ülevalt. Must, muld millega me lapsest peale oleme kokku puutunud ja siiani, mis on meile kasuks. Valge, valgus mis valgustab meid iga päev ja truudus, mis on tõeline tunne kui see on vastastikune. Ja muidugi õhk, mis on nii värske ja vahepeal puhub juustest läbi ja tekitab kerge tunde. Meie eesti lipp on meie rahvale väga kallis ja me oleme ainuke riik, kus meie lipp on säilinud iidsetest aegadest. Kas pole mitte tore seda teada, saame olla selle üle uhked ja nüüdki veel rohkem. Jalutame täna väljas ringi ja mõtleme, et meie kodumaa on...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
129 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Tuuleenergia

Tuuleenergia Tuuleenergia ● Tuuleenergia on mehaaniline energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. ● Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. ● Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. Kuidas ja milleks kasutatakse tuuleenergiat? ● Tuuleenergia saamiseks rajatakse tuuleparke, mis koosnevad elektrituulikutest. ● Tuuleenergia muundavad elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. ● Kasutatakse energia saamiseks. ● https://www.youtube.com/watch?v=b7_ix42ghCQ Vajalikud tingimused ● Tööstuslikult reostamata kohad. ● Lagedad ja tuulised kohad

Geograafia → Energiamajandus
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Päikesetuules ja magnettormides

plasmat, mida nimetatakse ka korpuskulaarseks kiirguseks. Päikeselt kannab korpuskulaarne kiirgus( prootonid, alfaosakesed, elektronid) umbes miljon korda vähem energiat välja kui elektromagnetilise kiirguse kvantide voog. Siiski jätkub sellest vähesestki oluliste sündmuste algatamiseks nii maal kui tema naaberplaneetidel. Magnettormid, virmalised ja mitmed vähem tuntud nähtused saavad alguse päikesetuulest, mis ongi päikese korpuskulaarne kiirgus. Miks ja kuidas see tuul puhub? päikese ja teiste tähtede temperatuur on kõrge, siis on nende koostisse kuuluvate gaasilise aine aatomid elektriliselt laetud ehk ironiseeritud. Ioonide liikumisel tekib aga elektrivool, millega kaasneb alati magnetväli. Päikese sees tekitab tema ümber suhteliselt korrapärase magnetvälja, mis sarnaneb kahe poolusega püsimagneti ehk dipooli tekitatud väljale. Aga sisemiselt segadusest tingituna on see ikkagi muutlik. Neid ebaregulaarsusi aitab omakorda tekitada päikese pöörlemine

Füüsika → Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Pampad

Pampad Romet Müürisepp 10.B 2011 Abiootilised tegurid · Päikesevalgust iga päev ja kõik taimed saavad piisavalt valgust, aastas paar korda on seal põud · Keskmine temperatuur on 18 kraadi celsiuse järgi, suvel on kõrgem ja talvel madalam temperatuur · Enamus ajast puhub seal tuul (külm põhja tuul) · Pole eriti niiske, pigem kuiv Taimeliigid · Põhiliselt kasvab pamparohi, mis on kuivalembeline, kõige rohkem sobib talle päikeserohke ala · Pole palju puid, sest esineb palju tulekahjusid, pamparohi suudab uuesti kasvama hakata, aga puud mitte · On erandlik puuliik, mis suudab end tule eest kaitsta "ombu" Põhilised loomaliigid · Pampahirv · Pampajänes · Pampakass · Pamparebane

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Mehaaniline liikumine

Mehaaniline liikumine Merili Sutt Mj213 Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Autod sõidavad, tuul puhub, jões voolab vesi, lind lendab, inimene kõnnib. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid Trajektoor Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori järgi liigitatakse liikumist: Sirgjooneline Kõverjooneline Teepikkus Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s Teepikkuse mõõtühikud: 1 m; 1cm; 1km ... Mõõdetakse piki trajektoori A B

Füüsika → Liikumine
16 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kontrolltöö ATMOSFÄÄR

valitsevad ekvaatori all, põhjapoolkeral kirdepassaattuuled ja lõunapoolkeral kagupassaattuuled. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Need tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad Lõuna-Aasias. Suvisel aastaajal puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. 14.Atmosfäärifront on kitsas eraldusvöönd 2 erineva õhumassi vahel. LIIGITUS : 1)Soe front: Soe õhk tungib külmale õhule peale, liigub aeglasemalt, külm õhk taandub aeglaselt. 2)Külm front: Külm õhk tungib soojale õhule alla, liigub soojast õhust kiiremini, külm õhk sunnib sooja õhu tõusma.

Geograafia → Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Jäävöönd

Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Virmalised ... Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on väga vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed,

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Boora

Boora Mis on Boora ja kuidas tekib? Boora (inglis. Bora) on külm mägedest laskuv puhanguline tuul, mis tekib külma õhu laskumisest soojale merele. Tekib piirkondades, kus kontinentaalse külmaga ala ja mere vahel on madal ranniku mäeahelik, mille taha koguneb külm õhk, mis laviinina voogab üle mäeaheliku, tekitades rannikumerel tugevaid tormipuhanguid. Boora puhub enamasti talvel, põhjustades rannikul järsu temperatuuri languse. Boora ulatub merele mõne kilomeetri kaugusele rannikust. Kuidas mõjutab inimesi? Boora võib tugeva tuule või külma tõttu lõhkuda puid, maju, elektriposte ja tuulikuid. Ära võivad jääda laeva- ja lennuliiklus või katkeda elekteriühendus. Eriti ohtlik on purjetamine, sest tuul võib alata järsku, rahulikul päeval selge ilmaga. Kus seda enamasti tekib? Seda tekib enamasti Aadria ja Musta mere rannikul:

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Tundra: asend, kliima, mullad

ja niiskem parasvöötme õhumass. TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune. Keskmine temperatuur talvel on -34o C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. SUVI - lühike ja jahe, termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Tundra mullad Kujunevad aeglaselt, on liigniisked. Õhukesed, õrnad ja väheviljakad (toitainetevaesed). Soostunud ja keltsmullad. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Tundrav%C3%B6%C3%B6nd http://www.geo.ut

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Õhumassid

N:Kagu-Aasias. Osata Himaalaja näitel selgitada. -Briisid.Eristatakse asukoha järgi mere,maa,mäe ja orubriisi.Sarnane mussoonidega- kuid öösel ja päeval. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri,järv aeglasemaltning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool,merel aga laskuv.see tekitab merelt maalepuhuva briisi. on mere,ookeani või suure järve kaldal. öösel on olukord vastupidine,meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. -Eesti: Eestis kujundab kõige rohkem ilma Islandi miinimum(madalarõhuala,tsüklon) .Talvel:pehmem,lörtsisem,sademeid keskmiselt. Suvel:niiske,jahe. Veel mõjutab Eesti kliimat Assoori maksimum:kõrgrõhkkond- Antitsüklon.Talv: kuiv,sademeid vähem, temp madalam. suvel soojem,sademeid eriti pole. Väga külmad talveilmad on tingitud Grööni või Siberi maksimummõjust.

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Sildumine

laeva ainult 30-60. Kui kaile lähenetakse vasakult, siis enne teise ankru andmist algkursist mitte rohkem kui 90 vasakule. Kinnitusotste kaldale andmise järjekord. Esimesena antakse vöörist ja ahtrist kaile pelide põhilised otsad- pikiots ja spring. Seejärel fikseeritakse laeva 10 cm täpsusega ning kinnitatakse ka ülejäänud otsad. Vööris: 1 pikiots, 2 pressotsa, 1 spring. Ahtris: 1 pikiots, 2 pressotsa, 1 spring. Kui puhub tugev tuul kai poolt, viiakse lisaks vöörist ja ahtrist kummastki üks või kaks pressotsa. Sildumise tingimused (tuul, hoovus, jää). Sildumine tuulega Sildumine tuulega on seda raskem, mida tugevam on tuul ja mida suurem on laeva purjepind. Triiv on suurem, kui laev liigub väiksel käigul ja/või on ballastis. Laeva manööverdamine tuulega oleneb tuule suunast. Haalamine tuulega ilma puksiiride abiga ei ole soovitatav va. äärmistel juhtudel ja väikestel laevadel.

Ehitus → Laevade ehitus
49 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Atmosfääri kihid

lükates sooja õhu enda ees piki kokkupuutepinda üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma, esineb äikest. Õhutemp langeb järsult. Sooja frondi korral on sajuala frondi ees, külma frondi korral frondi taga. TSÜKLONID Jugavool ­ kõrgemates õhukihtides olevad pikad ja kitsad vööndid, millega kaasnevad väga tugevad tuuled. Need on põhjustatud väga suurtest tempi kontrastidest. Jugavoolus puhub tuul läänest itta. Tuulesuund ei ole püsiv. Tsüklon ­ madalrõhuala. Kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeani kohal. Tänu sellele kujunevad välja õhukeerised. Õhk liigub servadest keskme suunas, põhjapoolkeral vastupäeva Ilm: S: suhteliselt jahe, pilvine, tugeva tuulega T: suhteliselt soe, sademetega, pilvine, sula, tugeva tuulega Antitsüklon ­ õhukeeris, mille keskmes valitseb K ning õhk liigub keskmest servade suunas, põhjapoolkeral päripäeva

Geograafia → Geograafia
121 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Piibel

aga maa püsib igavesti. ei ole midagi uut päikese all. 10 5 Ja päike tõuseb ja päike loojub Või on midagi, mille kohta võiks öelda: ning läheb tagasi oma paika, Vaata, see on uus? kust ta jälle tõuseb. Kindlasti oli see olemas juba muistsetel aegadel, 6 Tuul puhub lõuna poole mis on olnud enne meid. ja keerutab põhja poole; keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku. //////////////////////////////////////////////////////////// Koguja kogemused temale on andnud - sest see on tema osa. 12 Mina, Koguja, olin Iisraeli kuningas

Teoloogia → Religioon
147 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Üldine Õhuringlus

tuuled. · Coriolisi jõu tõttu kalduvad passaadid põhjapoolkeral paremale kirdepassaadid, lõunapoolkeral vasakule kagupassaadid. · Kuigi passaadid on suunalt võrdlemisi kindlakujulised, ei puhu nad siiski kõikjal ümber maakera. Kõige kindlamad on need tuuled ookeanide kohal. · Eriti tugevalt on passaadid häiritud India ookeanis, kus suvel puhub ookeanilt passaadile vastassuunaline mussoon. · Mussoonid- on püsiva sesoonse iseloomuga tuuled (vastassuunalised). · Eriti iseloomulikud on mussoonid Aasia lõunaosale (India ookeani põhjaosale) ja Euraasia idaosale. · Et suvel soojeneb manner tugevasti, tekib maismaa kohale madalrõhuala. Ookeanil on samal ajal õhurõhk kõrgem, sest ookean soojeneb aeglaselt. · Suvemussoon puhub ookeanilt mandrile tuues endaga kaasa niiskust

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Klimatoloogia mõisted

toob jahedamat õhku. Kaasneb enamasti tugev lumesadu. Biskaia lahe ehk edelatsüklonid (12%) - maksimum suve II poolel (20%), miinimum talvel (6%). Enne kõike augustis Lõunatsüklonid (13%) - maksimum suve esimesel (26%) ja teisel poolel (20%), miinimum eeltalvel ja talvel (7-9%). Esineb suvel, suvised tormid. Tekib Itaalia mere juures ja võivad hakata liikuma põhjapoole. Võib kaasneda ekstreemsed ilmastikuolud. Variant I toob sooja ja niisket õhku nt 30kraadi. Variant II puhub põhjas ja toob jahedat õhku ja sademeid nt 10kraadi ja siis võib olla äikest ja trombe. "sukelduvad" tsüklonid (5%) - maksimum talvel (7%) ja miinimum suvel (2%)- liigub põhjast lõunasse. Kesk-Euroopas kõrgrõhkkond, meie jääme sajualalale, peamiselt ida-eestit mõjutab. Kus tekivad meid mõjutavad antitsüklonid?Antitsüklonite tekkepiirkonnad: Skandinaavia ja Soome (32%) - eriti talvel külm talv .Assoori maksimumi Euroopasse ulatuv hari (24%) - eriti suvel soe suvi

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun