Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"karjamaa" - 251 õppematerjali

karjamaa - raihein, hulgalehine lupiin, hübriidlutsern, valge mesikas, harilik katkujuur, palsampappel, kurdlehine kibuvits, hobuoblikas, punane leeder, must leeder, harilik seebilill, pihkane ristirohi, kanada kuldvits, roosa ristik, verev lemmalts.
karjamaa

Kasutaja: karjamaa

Faile: 1
thumbnail
2
doc

Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused

Lehemass on alumises kolmandikus. Alus- murudes, puhkemaastikutel turismitaludes. Kchvematel. piiratud kasutussobivusega muldadel, annavad heinade taimikul domineerivad lehed. rohumaad suurema saagi ja aastali tunduvalt stabiilsema saagi kui teised kultuurid. Väga oluline osa on N: valge ristik, karjamaa raihein, aas- nurmikas rohumaadel vee-, tuule-, ja tehnogeense erosiooni tõkestamisel. Püsirohumaal on aastaringselt olemas 10) Looduslike ja kultuurrohumaade majanduslik iseloomustus, rohukarjamaade tüübid ja nende tiheda |uurestikuga väetisameid neelav taimkate. Tihe rohumaa taimik takistab kallakulistel aladel erinevused, rohumaakülvikorra põhimõte...

Taimekasvatus
137 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Põllumajanduse erialane sõnastik

*Kolhoos- (vene keeles: , lühend sõnadest , 'ühismajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand *kombain- viljalõikuseks mõeldud masin *kombainer- kombaini juhtija/hooldaja *Koresööt- on kuiv taimne loomasööt, mis sisaldab palju toorkiudu *Kuivendus (ka kuivendamine)- on melioratsioonivõte, millega mingilt alalt eemaldatakse liigne pinna- või pinnasevesi (näiteks drenaaziga *Kultuurkarjamaa- on karjamaa , millel on külvatud rohustu *Kultuurniit- on külviga rajatud niit *Kultuurrohumaa- on külviga rajatud rohumaa *Kultuurtaim- on kultiveerimise tarbeks aretatud või introdutseeritud taimeliik või -sort. Puittaimede puhul nimetatakse neid tihti kultivarideks *külv- seemne mulda panek saagi eesmärgil *künd- põlluharimisviis *Küün ehk heinaküün- on heina hoidmiseks ettenähtud hoone või hoone osa L: *Laut- on koduloomade ja kodulindude pidamiseks mõeldud hoone (või hoone osa)....

Eesti keel
29 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kliimavöötmete iseloomustus

Haritatavat maad, mille moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea. Troopiline Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit. Parasvööde Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts). Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga suurimad põ...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Kultuurrohumaa

Kultuurrohumaa. Ida-kitseherne põld Laiuse voorel Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev kultuurheina- või karjamaa , mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
64 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Agronoomia

Kartul vajab mõõdukalt sooja niiskust ja hästi õhustatud mulda. Niiskuse vajadus suureneb enne õitsemist. Idanemiseks min temperatuur 6 ­ 7 kraadi. Kestab 3-4 nädalat. Kui mulla temp madal ja niiskus suur siis läheb mädanema. Öökülmade suhtes väga tundlik, valguse nõudlik, eelvilja nõudes ei ole nõudlik, parimad söödavili ja karjamaa , valida kiviväe külvipind. KN2K- parim korjaja (kolhoosniku naine kahe käega). Toitained vabanevad suve teisel poolel. Kevadise mulla harimisega ei tohi hilineda, muutub panklikuks. Toitainete vajadus on suur, väga hea väetiste kasutaja, põhiline sõnnik aga ka mineraalväetised. Orgaanilised ained lisaks toitainetele parandavad mulla füüsiklaisi omadusi ja niiskusreziimi. Seemnete ettevalmistamine: tähtis terve sort, sorteeritud suuruse järgi (4-5 cm), kaalub 40- 60 g...

Agronoomia
49 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Karjamaasaagi arvestamise juhend

Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks: - zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt kaalutud rohusaak, millest edasi saame määrata karjamaa kuivainesaagi, keemilise koostise ja energeetilise väärtuse. Karjamaasaagi zootehniline arvestus. Zootehniline meetod käsitleb karjamaarohu saagi määramist arvestusliku ainevahetusenergia (ME) alusel. Karjamaa zootehnilise saagi (produktiivsuse) arvestamiseks registreeritakse loomade karjatamist eraldi arvestatavate karjatamisalade (põllumassiivil erinevalt rajatud ja kasutatud karjamaade alad, kultuurniidu ja põldheina ädalad jm.) järgi. Selleks tuleb iga...

Loodusteadus
4 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud

See võib toimuda paralleelselt, aga samuti võib teist liiki kariloomaga karjatada ädalal. Ädala puhul on oluline just hiline karjatamine, mille tulemusel kujuneb kevadeks madal rohustu, mis on väga oluline luhakurvitsalistele. Mätlikkuse torjeks ning eemaldamaks ka neid taimeliike, mida loomad ei söö, võib olla vajalik karjamaa suve lõpul ka üle niita. (http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_4_Luhtade_hoolduskava_2011.pdf) Rannaniidud Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal suures osas üleujutatav rannaloik, mille püsimiseks on vajalik selle hooldamine. Rannaniite iseloomustab soolalembene taimestik ning mitmekesine ja rikkalik linnustik. Karjatamine vi niitmine on...

Pärandkooslused
6 allalaadimist
thumbnail
102
ppt

Lammaste pidamistehnoloogia

Lammaste poolt hooldatud rannakarjamaa Saaremaal, kadakad on omandanud püramiidja kuju Lammaste püsitaradena kasutatakse pingutatud 2,5 mm läbimõõduga traati 3 "kuuma" traadiga, mis on ühendatud elektrikarjusega Karjaaedade nurgad peavad olema kindlate konstruktsioonidega Karjamaade tarastamiseks kasutatakse ka võrkaedu, kus postide vahekaugus on 5-6 m Karjamaade rajamise kulud · Seemnesegu 70 eur/ha (1100 kr/ha) · Karjamaa rajamise (maaharimine+külv) kulu ca 500 eur/ha (8000 kr/ha) Tarastamise kulud: · Elektrikarjusega 1 traat: 1 km tara 385 eur ehk 0,38 eur /j m (6000 kr -6 kr/jm) + paigaldustasu Sobib kasutamiseks lühiajaliseks karjatamiseks, ei ole kindel lammaste püsivaks pidamiseks! Tarastamise kulud püsitaradel Püsitara 5 pingutatud 2,5 mm ,,kuuma" traadiga (immutatud postid 15-20 m sammuga, 2 m pikkused, tavapostid Ø80 mm, nurgapostid Ø120 mm): materjali...

Põllumajandus
24 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Angervaks

Tiheda asustustiheduse võlgneb angervaks oma heale paljunemisvõimele. Tal on väga palju seemneid ja lisaks ka pikk risoom. Kuid teised taimed tõrjub selline võimas puhmik välja ja seetõttu on angervaksaväljad liigivaesed ja vähehuvitavad. Kariloomad angervaksa ei söö ja seetõttu vähendab taime rohke esinemine karjamaa väärtust. Kuid siiski ei saa angervaksaväljadest märkamatult mööda hiilida, sest taime pikk õitseaeg teeb neist väljadest midagi meie kodumaa jaoks ainulaadset. Angervaksa õied on küll vähem kui sentimeetrisuurused, kuid nad koonduvad mitmekümne sentimeetri pikkuseks õisikuks. Nii paistab nagu oleks kogu väli kreemikasvalge vahuga kaetud. Eriti huvitav on aga lõhn, mida need õied eritavad. Seda on peetud sarnaseks nii mandlite kui kaneeli lõhnaga, igal juhul on ta väga meeldiv...

Loodusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Populatsioon

Sõltub söögi hulgast, kliimast, asukohast ja vaenlaste olemasolust.Populatsiooni leviku tüüp-isendite asumine ruumis üksteise suhtes 1)ühtlane 2) rühmaline 3)juhuslikEaline struktuur-1) stabiilne populatsioon- vanade ja noorte arv on tasakaalus 2) kasvav populatsioon- noori on rohkem 3) kahanev populatsioon- vanemaid on rohkemPopulatsiooni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgiÖkosüsteemid- järved, sood, niidud, karjamaa ; inimene toidab järved üleBIOTSÖNOOS-Taimed, seened, loomad, mikroorganismidÖKOTOOP-Õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond (omavahel ringluses biotsönoosiga) NIIT KUI ÖKOSÜSTEEMNiidud tekivad- valdavalt lageraiete ja nendele järgnenud niitmise ja karjatamise tagajärjel; mahajäänud põldudele; osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt kujunenud niitudenaNiite liigitatakse kujunemise järgiesmased e primaarsed niidud (alati olnud lagedad), lam...

Bioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Iirimaa

Pärast II maailmasõda on suurenenud riiklike ettevõtete osa ja soodustatud väliskapitali juurdevoolu. Umbes pool väliskapitalist kuulub Suurbritanniale, rohkenemas on USA ja Saksamaa kapital. Hoolimata sellest et Iirimaa majandus kiirelt areneb jääb ta siiski Euroopa majanduse arengust maha. Ligi poole kaubatoodangust saab Iirimaa põllumajandusest. 85% põllumajanduslikust maast hõlmavad heina- ja karjamaa . Haritavat maad on Iirimaa territooriumist 15%. Suurem osa põllumajanduslikust maast kuulub suurtalundeile (valdavalt üle 40 ha), 6% väiketalundeile. Põhiline on looma-, eriti lihaveisekasvatus. Veiste arvult (u. 7.000.000) ja eluskarja väljaveolt ühe elaniku kohta on Iirimaa Euroopas esikohal. Peetakse ka lambaid (u. 4.000.000, eeskätt maa lääneosas) ja sigu (u. 1.000.000). Põhilisteks põllusaadusteks on nisu (u. 500.000 t), oder (u. 1.500.000 t), suhkrupeet(u. 1.300...

Geograafia
187 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Rumeenia

Rannikuribal valitseb mereline kliima. Taimestik koosneb peamiselt alpi heinast (taimekooslusest, mis kasvab puude kasvamiskõrgusest kõrgemal) Karpaatide tippudel, okas-, pöögi- ja tamme metsadest (6.8 millionit hektarit, 28% maa pindalast) mägistel aladel ja kõrgendikel ja stepitaimestik Kagu-Rumeenias. Põllumajanduseks kasutatav maa katab 14 797 tuhat hektarit, millest 83.1% on põllud, 32.9% karjamaa ja heinaväljad ja viimased 4% on viinamarjaistandused ja puuviljaaiad. Arenenud põllumajanduse juhtiv haru on taimekasvatus. Mandrilise kliimaga nõgudes ning tasandikel kasvatatakse maisi, nisu, suhkrupeeti, päevalilli ja kanepit. Oluline on ka loomakasvatus (veised, lambad, kodulinnud, hobused, ka siidiussid). Kalu saadakse peamiselt sisevetest: jõgedest, järvedest ja tiikidest. Rumeenias on asutatud looduskaitsevõrgustik, mis hõlmab kolme biosfääri...

Geograafia
55 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Suur rahvaste ränne

Germaanlased elasid üksiktaludes või väikestes külades. Esialgu tegelesid nad põhiliselt maaharimise (nisu, oder, kaer, rukis, lina, hirss, aedviljad) ja loomakasvatusega (kõik ruutud koduloomad), hiljem tutvusid nad roomlaste vahendusel viinamarja-ja puuviljakasvatusega. Asustus põhines sugukonnal . Haritav maa jaotati sugukonnaliikmetele välja siiludena ja harimiskohustusega; sugukonna ühisvaldusi (mets, karjamaa , vesi jms) kasutati koos. Eraomandiks oli taraga ümbritsetud valdus (maja ja talu õuemaa), mis oli majajumaluste asukohana ning esivanemate matmispaigana püha. Ühiskonnas oli kolm seisust. 1. Aadli moodustasid suguvõsad, kes arvasid end pärinevat jumalatest. 2. Vabad inimesed moodustasid elanikkonna kaitsevõimelise põhiosa ja neil olid poliitilised õigused. 3. Vähemvabad (või poolvabad) koosnesid vabakslastutest ja lit' idest (laeti, lassi)....

Ajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Suurbritannia majandus

IV. Põllumajandus 9 4.1. Looduslikud eeldused Suurbritannias on põllumajanduslikku maad 18,4 mln ha, mis moodustab riigi territooriumist 74%. Sellest 31,7% on põlde ja 63,4% rohumaid. Looduslik rohumaa (nn kare karjamaa rough pastures) on ülekaalus mägialadel. Maaharimiseks sobib rohkem riigi lõuna- ja idaosa, mille pinnamood on lainjas tasandik. Mägine põhja- ja lääneosa sobib pigem lambakasvatuseks; mägedes on põlluharimiseks tingimused raskendatud ega tasu majanduslikult end ära. Suurbritannia kuulub mõõduka parasvöötme kliimaga alasse. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud)...

Geograafia
272 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Tartu murre, Otepää murrak

Ja kellä katõssani ja mõnikõrd pidi viil vahel ütessäni mõtsan olema. Kui es saa `pernane kotun tsikule `süüki ette `anda, mis olli valmistedu, olli `kossegi (= kuskil) aina¦man, 11 sis es tohi `enne kodu ka tulla. `Enne pidit, niikavva pidit mõtsan olema ku `pernane kodu tulli ja tsikule söögi `moldi `pandse (= pani). S¦tuu karjamaa tuu olli jo palass, egass sääl ei¦tä midä suurt võtta¦ss ole. Ja nut¦tsia nuu¦ss saisava (= nood ei seisnud) ka, kesä¦pääl käisivä. Sääl na `tsogseva ja, ja ja sis magasiva sääl sis `tsompe sisen (= lohkude sees), kos na olliva sis `tsognuva `endäle noid asemit magamise jaoss ja. Ja ni et kõtu (= kõhud) olliva tühä ku na kodu tulliva. Kotust `anti näile sis süvvä vil ette. Peräst olli lehmäkarjan. Ma käisi säidse suvve karjan: üte tsiakarjan ja kuus suvve...

85 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

· Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,,...

Kirjandus
478 allalaadimist
thumbnail
2
doc

A.H.Tammsaare "Tõde ja Õigus" vastused küsimustele

Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa . 2. Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe? Missugused olid tema kaugemad ja lähemad kavatsused Vargamäe suhtes? Andres tahtis hooned korda reha, aiad ära parandada ning õue puid istutada. Põldudele kraavid kaevata, et neid kuivendada ja et sood hakkaksid loomi kandma ning head metsa kasvatama. Heameelega tahaks Andres endale aga kogu Vargamäed. Andres ostis Vargamäe, kuna ta mõtles järeltulevale põlvele, oma lastele, kellele pidi tööd jätkuma ka peale Andrese surma. 3...

Kirjandus
760 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

· Rikkalik loomastik · Hõre inimasustus · Metsatööstus, maavarade kaevandamine SEGA ­ JA LEHTMETSAD · Lehtmetsad merelises paraskliimas · Ühtlane sademetereziim · Viljakad pruunmullad · Tihe inimasustus · Kultuur ­ ja tööstusmaastikud, linnad · Õhusaaste ja veekogude reostumine ROHTLAD: · Asuvad mandrite sisealadel · Külm talv ja sademetevaene suvi · Väga viljakad mustmullad · Preeria, pampa, pusta, stepp, veld · Suurimad põllu ­ ja karjamaa alad · Looduslik taimlate vaid kaitsealadel · Tuule ja veeerosioon POOLKÕRBED JA KÕRBED: · Asuvad mandrite sisealadel · Pöörijoonte lähedal · Külmade hoovuste naabruses · Sademeid alla 250 mm · Veepuudusega kohastunud elustik · Kivi ,-savi.-liiva,-lössi,- soolakõrbed · Põllundus asub oaasides VAHEMERELISED ALAD: · Soe, kuiv, päikseline suvi ,- pehme, niiske talv · Hõre jõgedevõrk · Pruunmullad · Kõvalehine igihaljas taimkate...

Geograafia
322 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Serbia ja Montenegro

4.4Maakasutamine Maakasutam ine 4% Künnim aa 36% Teraviljamaa Karjamaa 60% 4.5 Keskkonnaprobleemid Serbia ja Montenegros on väga suureks probleemiks tugevad,hävituslikud maavärinad.Keskkonna probleemidest on tuntud veel ka merevee saastumine jääkainetega (eriti just turistilinnades nagu Kotora),õhu saastumine heitgaasidega(Belgradi ümbruses ja teistes indrustriaallinnades),jõe vete saastumine heitvetega. Osaleb järgmistes organisatsioonides:...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Taimkate

kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. Rohumaa on laiamahulise mõistena kasutusel eriti põllumajanduses, tähendab igasugust mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnevat taimekooslust. Põllumajanduses ja maade arvestuses kasutatav mõiste looduslik rohumaa ühtib enamasti pärandkoosluse mõistega. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Tavaliselt on taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Rohumaa poollooduslik kultuuristatud karjatamine poollooduslik karjamaa kultuurkarjamaa niitmine poollooduslik niit kultuurniit kasvukohatüüp - erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Praktikas eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluse alusel...

Bioloogia
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun