Julien on vanglas vaba ja õnnelik Julien oli vabana silmakirjalik, see mida ta mõtles ning see, mille ta välja ütles oli väga erinev. Pidevalt püüdis ta enesele tõestada, et suudab olla parem ja edukam kui võimu pärinud markiid. Vanglas aga ei pidanud ta end enam tõestama, tal ei olnud enam millegi poole püüelda. Polnud ka põhjust, kõik saab läbi, ta leppis oma surmaotsusega. Liikudes kõrgseltskonnas oli ta sunnitud käituma nii, et see teda ei kahjustaks. Üks vale liigutus oleks ta hävitanud. Seepärast ei öelnudki ta sageli välja oma tõelist arvamust. Ka see, et ta austas Napoleoni, ei tohtinud avalikuks tulla. Romaanis oli olukord, kus teenija pidi tubade voodites õled välja vahetama, Julien aga peitis oma eeskuju pilti padjas. Ta palus proua de Renalil pilt ära tuua, kuid mingil juhul ei tohtinud ta seda vaadata. Julien pääses tookord. Proua Renali tulistamise tõttu vanglasse sattudes, ütleb Julien ...
11. Põhitegevused muinasaja lõpus * maaharimine *karjakasvatus *küttimine (loomanahad!) *kalapüük (vähem ..) *metsamesindus (vaha!) *käsitöö (hõbe- ja relvasepad) *kaubandus (soodne asend, vahendus- ja vahetuskaubandus) 12. Haldusjaotus ja linnused * Maakonnad (8 suuremat) kihelkonnad (45) külad *Suuremad maakonnad : Rävala, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Järvamaa. 13. Eestlaste hingeelu * Usuti , et kõik elusolendid, teatud objektid, paigad, taevas omavad väge. *Väge arvati olevat ka sõnades. *Hing on isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. *Usuti vaimudesse ja haldjatesse, kes asustasid nii vett, maad kui ka metsa ja kodu. *Loodusest peeti lugu. (,, Nii nagu mina talle, nii tema minule") 14. Eestlaste matmiskombed. *Muinasaja alguses maeti asulasse. *Hiljem maeti asulast välja.
............................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9 4 ENESEAVAMINE KUI EDUKA SUHTLEMISE ALGUS....................................................... 10 5 KUULAMINE KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS................................................................. 12 5.1 KUULAMINE TÖÖL.......................................................................................................................12 5.2 KUULAMINE KODUS...................
Eepos- mütoloogial või pärimustel põhinev teos Romaan- jutustava proosa suurvorm Jutustus-novelli ja romaani vahepealne eepika zanr Komöödia-pilke- või naljamäng Draama-ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus Tragikomöödia-draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni Kujunemisromaan- kirjaniku isiku arenemist kujutav romaan Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus Tragöödia- kurbmäng Psühholoogiline romaan- romaan, mis keskendub tegelase hingeelu kujutamisele Psühholoogiline draama- keskmes tegelaste hingeelu kujutamine Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos Karakterdraama- keskmes tegelaste kujutamine Ood- on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul Hümn- väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust Eleegia- nutulaul|Sonett- luule kinnisvorm. Sonetil on 14 värsirida
7. Mussorgski elu: - Mussorgski sündis Pihva kubermangus mõisniku perekonnas; - Klaveritsükkel ,,Pildid näituselt" on inspireeritud M-i sõbra kunstnik Hartmanni memoriaal- näitusest; - M-i looming kajastab 19.saj II poole Vene rev. demokraatlikke ideid. 8. Mussorgski teosed: * ,,Pildid näituselt" * ,,Surma laulud ja tantsud" * ,,Päikeseta" 9. Mussorgski oli kriitiline realist. 10. Tsaikovski kajastas peamiselt oma tegelaste hingeelu. 11. Tsaikovski looming: psühholoogilise suuna esindaja, kajastas oma teostes põhiliselt tegelas- te hingeelu/läbielamisi, õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Tähtsamad teosed: * ,,6 sümfooniat" * ,,Romeo ja Julia * ,,Pähklipureja" * ,,Aastaajad" 12. Tsaikovski elu: - Tsaikovski oli homoseksuaal; - Sündis metallurgiatööstuslinna Votkinis; - Ts oli töötanud ka riigiametnikuna; - 6
adjektiiv - omadussna amatr - asjaarmastaja amplituud ulatus,laius antikvaar vrtuslike vanaesemete kaupleja aprikoos aprikoosipuu vili brokraat vormititmist nudev ametnik deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas sahhariin suhkru aseaine baldahhiin ehisvari voodi/trooni kohal epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine
heli võnkumise elektrivõnkumiseks Modernne- nüüdisaegne Monotoonne-ühetooniline Oranz- punakas kollane värv Orienteeruma- asukohta, ilmakaari kindlaks määrama Okupeerima- teise riigi ala hõivama v sõjalises valduses hoidma Panderoll- ristpaelsaadetis Pankrot-lootusetu maksejõuetus Paragrahv- Seaduse paragrahvid Paralleelne- sama- üheaegsus Personal- töötajad Pokaal- jooginõu Propaganda- poolehoidjaid taotlev selgitustöö Prozektor- helgiheitja Psühholoogia- hingeelu, hingelaad, psüühika Psüühika- hingeelu, hingelaad
reaalsusega või fantaasiaga. Samas on aga autor suutnud suurepäraselt avada ühe inimese hingeelu. Mulle meeldib see, et teoses meeleolu vahetub tihti. Alguses on Harry elu väga õnnetu ning tekib tunne, et ta lõpetab selle enesetapuga. Siis aga hakkab ta enda ümber värve märkama, kuid maagilises teatris saabub jälle tagasilöök hunt võtab võimust. Õnneks on aga lõpp siiski positiivse alatooniga. Mulle tundub, et Harry saab lõpuks aru, et inimese hingeelu on palju keerulisem ning sellega tuleb pidevalt tegeleda, seda edasi arendada.
Arvestustöö Romantism 1. Romantismi üldiseloomustus. Romantism sai alguse Saksamaalt 19.saj. ja laienes üle Euroopa. Romantikud tõstsid esile tundeid. Väga kirglik ja tundeküllane stiil. Huvi hakati tundma surma ja müstika vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerumine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Märksõnadeks: peen hingeelu, madal valulävi, liialdamine, romantiline kunstnik on traagilise loomuga, usk imesse, unistamine, huvi mineviku vastu, oma rahvuse väärtuse toonitamine. Varem olid kunstnikud/muusikud seotud õukondade ja kirikutega ning jäid ühiskondlikust konfliktidest kõrvale. 19.saj. võtavad kunstnikud otseselt osa oma loomingu kaudu ka revolutsioonilisest võitlusest. 2. Romantism muusikas.
1) Mis on madalmaade kunstis teisiti kui Itaalia kunstis? Sotsiaalsed põhjused muudavad kunsti erinevaks. Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine. Maalid loodi kirikutesse. 5)Sixtuse kabel. Michelangelo kaunistas lae ja idaseina freskodega, motiivid on võetud piiblist. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid üldilme on jõuline ja dramaatiline.(1508- 1512) Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili- baroki-lähenemist.(1535-1541) Sixtuse kabelis tegi tööd ka Raffael. Botticelli teostas mõned freskod. 6)Dürer. Saksa suurim kunstnik
Atentaat tapmiskatse Tuuleiil hoog,puhang kandidaat kandideerija Hämar Delegaat esindaja Hallaöö Dupligaat dokumnedi II ek Hoovab kandub Debütant esmaesineja Harutama sõlmest lahti päästma Bestseller menuk Arutama aru pidama,kaalutlema Belletristika ilukirjandus Iidne vana Hiid hiiglane Psüühika Hingeelu,-laad Hiis mets Stiihiline loodusjõuline Ädal kevadine noor rohi Stiihia iseeneslik taltsutamatu jõud Hõng lõhn Monrahia ainuvalitsus Igijää igavene jää Mahhinatsioon sobing Higine Boheemlane korrapäratu,muretu eluviisiga Hubane hõdus Muhamedlane islamiusuline
Eraklik / Seltskondlik Endassetõmbunud / Jutukas Igav / Sarmikas Looming 2) Iseloomusta Tammsaare I loominguperioodi. Too vähemalt 1 näide. Realistlik Rahvaliku dialoogiga Maaeluainelised / külaeluainelised Kujutab talupoegade halli argipäeva Osalt autobiograafilineNt ,,Mäetaguse vanad"Iseloomusta Tammsaare II loominguperioodi. Too vähemalt 1 näide. Kujutab linna, üliõpilasi, hingeelu, meeste ja naiste suhteid, ,Psühholoogiline ,Impressionistlik,Vabameelne ,Pikaleveninud dialoogid,Ütleb tõde mänglevalt ja pahupidi pööratud viisil Nt ,,Noored hinged", ,,Pikad sammud", ,,Üle piiri" 3) Kuidas on Tammsaare looming seotud Piibliga? Tammsaare on oma loomingus väga palju kasutanud piibli-ainest, nt ,,Juuditi" lugu on Piiblis olemas, mugandas näidendi vormi, muutis tegelased psühholoogiliselt sügavamaks
Pankrot Laostus, maksujõuetus; ebaõnnestumine, krahh Paragrahv Alljaotis tekstis, eritis seadustes ja määrustes Personal Isikkond, (asutuse v ettevõtte) töötajad Pidzaama Jakist ja pükstest koosnev magamisrõivas Pokaal Karikas, väike jalaga klaas v metallnõu President Valitud riigipea Propaganda Ideede, veendumuste vm sihikindel levitamine poolhoidjate leidmiseks Prozektor Helgiheitja Psühholoogia Hingeelu uuriv teadus Psüühika Hingeelu, hingelaad Religioossed Religioonile omased v sellesse puutuvad; usklik; usuline Ressurss Toote keskmine töömaht Renessanss Uuestisünd, vaimne ja kultuuriline murrang Lääne Euroopas XIV-XVI saj. Rezissöör Lavastaja, näitejuht, filmi, TV-saate jm loominguline juht Revolutsioon Murranguline muutus; riigipööre Röntgen Röntgenikiirtega läbivalgustamine Sekretär Asutuse asjaajamise korraldaja
Kunstiajalugu 11 klass, Barokk A rida Rembrant Hollandi kõige silmapaistvam meister. Tema eesmärgiks oli avada inimeste hingeelu, tähtis oli sisemine ilu. Rembrant maalis põhiliselt portreesid (autoportree „Saskiaga“). Tema töödes olid valguse-varju piirid hästi mahedad. Rembrant on kuulus ka graafiliste lehtede poolest. Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond“ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek“ Hollandi maalikunst- olustikumaal Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“ Itaalia arhitektuur Põhiülesand...
Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike cinquecento - kõrgrenessanss vürstide tellimusi, Madalmaade kunst oli aga algusest peale linnakodanike teenistuses. 4. Missugune Itaalia linn oli vararenessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 21. Võrdle teemasid, maalitehnikaid, inimese kujutamist. Kas tähtis oli ilu või hingeelu 5. Kes oli esimene reness meister arhitektuuris, nimeta tema tähtsamad ehitised? FILIPPO kujutamine? BRUNELLESCHI, Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 22. Milliseid värve kasutati Madalmaades, milliseid võimalusi need andsid kunstnikele? 6. Mis ehitised olid palazzod, kirjelda tüüpilist palazzot(põhiplaan, fassaad). 3-korruseline, õlivärve
MADALMAADE KUNST 15.SAJANDIL MILLE POOLEST ON RENESSANSLIK 15.SAJANDI MADALMAADE MAALIKUNST? Esialgu hakkas maalikunst levima ainult Madalmaades Maalikunst hakkas avastama ja väärtustama maailma Madalmaade maalikunstnikud olid nähtava maailma kujutajatena kiired uuendajad MADALMAADE MAALIKUNSTI ISEÄRASUSED Inimene ei olnud maailma keskpunkt Usulised meeleolud siirad ja tugevad Piltidel õpetlik tähendus Inimeste hingeelu avamine MAALIMINE Tahvelmaali osatähtsus: Tähelepanu koondus tahvelmaalile, millest moodustas esialgu suurem osa altarimaal Õlivärvide kasutamine: Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15. sajandi jooksul õlivärve Õlivärvid kuivasid aeglasemalt Nendega maalimine võimaldab saada värvivarjundeid KUNSTNIKUD TÄNAME KUULAMAST!
Renesanss Madalmaades Maalikunst • Õlivärvid • Keskenduti tahvelmaalile • Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed • Usulised meeleolud siirad ja tugevad • Maalidel õpetlik tähendus • Eesmärk oli inimeste hingeelu avamine Hieronymus Boch (1450-1516) • Maalikunstnik • Inimene on tema tõlgenduses loogiliselt seletamatu olend, kes on määratud hukkamisele • Tuntud fantastiliste kujundite poolest • Triptühhon ehk kolmikteos (altar, maal) • „Maitsenaudingute aed“ Pieter Brueghel (1528-1569) • Suurmeister • Olustiku maalija, kes maalis õpetliku, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga • Inimesed väikesed ja tähtsusetud • Imeline lüüriline loodus
«võimutahtega»). Inimene püüab oma tegelikku või oletatud alaväärsust (pole tähtis, kas inimene objektiivselt tõesti on alaväärne, tähtis on, kuidas ta end tunneb) igal võimalikul viisil kompenseerida, ent sageli see ebaõnnestub (või toimub ülekompenseerimine) ning siis kujuneb välja püsivam alaväärsuskompleks. Adleri õpetus püüabki aidata arstil kui ka inimesel enesel seda kompleksi ja tema tekkepõhjusi teadvustada, alaväärsustunnet leevendada, hingeelu ohtlikke käänakuid ennetada ja vältida. Kirjeldatud skeem võib iseenesest muidugi tunduda üpris toores ja pealiskaudne, ent piisavalt avara ja samas kriitilise suhtumise korral võib ta olla vägagi sisukas ja viljakas. Kõigepealt ei peaks kedagi ära kohutama termin «alaväärsus». Õnnetuseks on sel sõnal eesti keeles küll kaunis halvamaiguline kõla, kuid igaüks, kes Adlerit loeb, avastab kiiresti, et see mõiste pole psühholoogi käes mingiks
Emotsionaalne inteligentsus - miks osad inimesed on edukamad kui teised? Emotsionaalne inteligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) (see ei ole IQ) on mõiste mis hõlmab: * võimet oma tundmusi tajuda,mõista,juhtida ja väljendada *empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine 5) Muutuste esilekutsumine 6) Efektiivsete inimvaheliste suhete loomine Oma emotsioonide juhtimine - enesekontroll,kohanemi...
niiske õhk, pilved, välgusähvatus jne. 6. Tiziani mõjul hakati laiemalt kasutama õlivärve. Maalitud teostes on värvi tihti väga paksult (pastoosselt) ja seda on lõuendile kantud mitte ainult pintliga, vaid vahel ka sõrmedega 7. Tizianie tõi kuulsuse hiigelpannoo ,,Maarja taevaminek" , kus kolmnurkne kompositsioon moodustub Maarja ja pühakute punastest rüüdest. 8. Tizian oli kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana, niihästi piibliteemades kui ka kaasaegsete portreedes. Tizian sai palju tellimusi .................................................................................. . 9. Veronese maalis piiblistseene psüholoogiliselt pealiskaudselt, kuid elurõõmsalt ja värviküllaselt (dekoratiivseid kompositsioone). Nendes on vastuoluline see, et neis on raske ära tunda pildi aineks olnud piiblilugu.
Jacob van Ruisdael 20. Kes oli kuulsaim barokk-kunstnik, mida tead tema elust? Rembrandt Harmensz van Rijn. Peale tema naise Saskia surma tekkisid tal majanduslikud raskused ja publik hakkas temast vähehaaval ära pöörduma. Tema looming aga arenes tõusujoones. Tema viimaste eluaastate teosed on tema loomingu tipuks. Maalis iga 10 aasta tagant endast autoportree. 21. Iseloomusta ja nimeta Rembrandti töid. Tema töödel oli sügav sisu, peegeldas inimeste hingeelu peensusteni, poeetiline hingestatus aga lihtsus, dünaamilisus, kummaline valgus, humanism, psühholoogilised maalid. ,,Püha perekond", ,,Öine vahtkond", ,,Jaakob õnnistab Joosepi poegi", ,,Peetrus salgab Kristust", ,,Autoportree", ,,Kadunud poja tagasitulek". 22. Mida püüdis Rembrandt oma portreedes esile tuua? Iseloomu, võimalikult realistlik, inimeste hingeelu ja sisemaailm. 23. Mida uut andis 17. sajandi Holland köögile? Plaatidega köögipliit 24. Milline oli 17
Schuberti ja tema koolikaaslasi sidusid sügavad ning püsivad huvid. On iseloomulik et Schuberti sõpradeks ei olnud tema klassi- või eakaaslased, vaid sageli temast mitu aastat vanemad või nooremad poisid. Schubertil arenes välja väga hea luulekunsti tunnetus, lisaks tugev saksa luulekeelne taju. Viimaste aastate loomingus väljendas Schubert oma protesti ümbritseva elu sünguse ja näiliku lootusetuse vastu. Raamat andis teada milline oli Schuberti hingeelu ja kuidas kujunes helilooja teosed, ning mis olid tema mõjutajad. Minu Schuberti lemmikteos on Kvintett ,,Forell" Rain Ungert 11b 32.Keskkool
Stiili teke ja üldiseloomustus Tekkis maalikunstis Prantsusmaal(19.saj.) Pariisi kunstnike vaba ühendus, näitus 1874.aasta Vastureaktsioon Emotsiooni, tunnete edasi andmine Looduse teema Impressionism kunstis nähtavad pintslitõmbed heledad värvid avatud kompositsioon igapäevased teemad vabas õhus Claude Monet-viljakaim impressionist "Naine päevavarjuga" Impressionism kirjanduses Tunde- ja mõttemaailma varjundid teemad- armastus ja loodus hingeelu, hetkemeeleolu, detaili rohkus luuletus, novell, lühiromaan Marie Under- "Sonetid" "Eelõitseng" Villem Ridala ''Talvine õhtu'' Üle hämara, varjudest tume, on unesse vajund. õrna ja sinava lume Mööda lõpmata teed heidab veerev, kustuv päike lähevad reed punava läike. kuu kahvatul kumal, Üle ääreta, lumise välja, eha punal, nii tühja ja palja, kaugele... viib üksik tee üle jõe,
aastani 1937.aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga 1945.aastal arreteeriti ta NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947.aastal. Looming Talvik oli Arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Tema luule on väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav Tema poeesia väljendab niihästi suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Luulekogud Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937) Esikkogus "Palavik" esitatakse rohkesti palavikulisi, haiglasi, joobnud- hõngulisi nägemusi.Teos peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses. "Kohtupäevas" valitseb ajakriitiline luule.Ta ennustab seal saabuvat ränka aega ning senise usu proovilepanekut. Ühesõnaga keskendus Talviku luule vaimuinimese tõeotsingutele ja
Kasulaps (1989) Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) "Agu Sihvka annab aru" (1973) Kukepoks (1979) Koolilood (1981) Tuukerkoer Torru ja teised loomad (1994) Spordilood (1996) Lipslaps, lehelind (2008) Maari Suvi (1983) Jaan Rannapi missioonitunne, humoorikus ja elutarkus, rohked teadmised spordist ja loodusest teevad temast ainulaadse kirjaniku kaasaja Eesti lastekirjanduspildis. Ta on küll terava silmaga, kuid siiski südamliku ja lahke sulega kirjanik, kellel on aega märgata nii poiste hingeelu kui ka looduses ja loomadega toimuvat. Tundub, et Rannap on niivõrd ainulaadne, et ükski noorematest kirjanikest pole suutnud senini tema jälgedes käia. Tema raamatud Jaan Rannap
Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Juhan Liivi eluetapid, mis mõjutasid kirjaniku edasist käekäiku või loomingut
o Arvestab õhuperspektiivi O "PÜHA ÕHTUSÖÖMAAEG" Tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Ideaaliks kompositsiooni täius. Kõik on hoolikalt läbimõeldud. Kristus koos 12 jüngriga. Iga nägu on omaette psühholoogiline portree. palju restaureeritud 10 m lai o "MONA LISA" e. Gioconda Firenze kaupmehe abikaasa Täiuslik välimuse ja hingeelu jäljendamine o Säilinud palju joonistusi Vitruviuse inimene o Teda huvitas inimkeha Lahkas laipu o Inetu o Suur kõver nina · RAFFAEL Santi o Töötas Vatikanis o Töödes ülev rahu ja harmoonia o Lemmikmotiiviks madonna o Kompositsioon sümmeetriline ja tihti kolmnurkne, keskel kõrgem figuur, mis on teema seisukohalt tähtsaim. Maastiku ja esemete kujutamine jäi tahaplaanile.
roided) Palladio - koolkond, palladionism, maapiirkondades rikaste villad, kaunistas fassaade sammastega, ehitistel rohke sammaste kasutus, hindas matemaatikat, ehitised ranged, Villa Rotonda Vicenzas on kõige kuulsam MAALIKUNST Leonardo Da Vinci - ´´Mona Lisa´´, pidude korraldaja, dekoratsioonid, mehhanismid, liikumised, insener & leiutaja, lõpetatud maale vähe, teadustöö, ei hinnanud inimesed välimust vaid hingeelu, fumato(tehnika) udune tagataust, annab ruumilist sügavust, Madonna kaljukoopas( peategelane keskel, kõrvaltegelased ümber, moodustub kolmnurk), ´´ Pühaõhtu söömaaeg ´´ (Kristus teatab, et keegi 12 jüngrist annab ta ära, perspektiiv) Raffael - ´´ Ateena kool ´´(Platon, Aristoteles keskel, perspektiiv koondub keskele), ta oli range kompositsiooni jälgija, esimene kunstnik, kes kasutas ateljees abilisi: ´´ Madonna rohelus ´´ ( moodustub kolmnurk) SKULPTUUR
Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Kuulsaimad kunstnikud on Claude Monet, Camille Pissarro ja Alfred Sisley. Impressionism, kui kirjandusvool. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Tuntuimad impressionistidest eestlased on Friedebert Tuglas ja Anton Hansen Tammsaare. Risto Paalonen
saj Prantsusmaal; Foovidel- hoogsad ja erinevate suurustega laigud, värvis puhtad ja kõlavad; Eesmärk väljendada kunstniku meeleolu, mis on tekkinud mõne motiivi vaatlemisel,värvid vastupidised; Fovism(pr.k fauves- metsloomad)- ekspressionistlikku tüüpi kunst. Ekspressionism- *19. ja 20. sajandite vahetusel, Saksamaal; *Ekspressionistidel- lihtsustatud, nurgelised joonistused, teravad, toored värvikontrastid, ,,porised" värvid, tuhm koloriit; *Eesmärk iseloomustada inimese hingeelu ja ühiskonna seisundit, inimesi ümbritsev loodus on ärev ja pingestatud; *Ekspressionism- kunstivool, mis muudab nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid, mõtteid. Saksamaal 2 rühmitust: *Dresdenis 1905-1913 Die Brücke ; *1911-1913 Münchenis tegutsenud Der Blaue Reiter (Sinine Ratsanik) Tuntumad Saksa ekspressionistid: Emil Nolde, Franz Marc, Paul Klee, Erich Heckel, Otto Dix, Max Beckmann, Ernst Barlach, Käthe Kollwitz jt.
(monograafiad "Ado Grenzsteini lahkumine", 1926; "Juhan Liiv", 1927 ja "Eesti Kirjameeste Selts", 1932). Kirjanik alustas naturalistlike ja realistlike külaeluaineliste ja revolutsiooniteemast kantud töödega ning suundus seejärel uusromantismi väljendusvõimaluste juurde, mis eeldab reaalse ja kujutusliku ühendamist. Uusromantismi tulek Tuglase loomingusse muutis ta teoste esituslaadi tunderõhuliseks. Üha rohkem keskendus ta tegelaste hingeelu jälgimisele ja eritlemisele. Taotluseks sai teostuse täiuslikkus: novellide sõnastus lähenes sageli luulekeelele, sisu iseloomustas detailirikkus, ülesehitust väljapeetus, tegelasi keerukas hingeelu. Ta seadis endale eesmärgi luua müüte: Tuglase novelliloomingu kandvama osa moodustavad viis novellikogu: "Liivakell" (1913), "Õhtu taevas" (1913), "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). Millised on Tuglase novellistika põhiteemad?
Milano Toomkirik Doodzhide palee Veneetsias. Kujutav kunst Peatellijaks kirik. Romaani stiil Gooti stiil Ähvardav Imetlev Hoiatav Austav Hingeelu kujutav Õndsustunnet väljendav Hingeelu kujutav Korralisem, selgem, harmoonilisem. Ornamentika Stiliseeritud taime- ja loomamotiivid Tõetruu looduse jäljendamine Abstraktne (geomeetriline) motiiv Abstraktne motiiv (erinevad siirud) 14.-16. Saj skulptuuri- ja maalikunsti iseseisvumine PRANTSUSMAA Chartres'i katedraal. Pühakud. Figuuride näod realistlikud, isikupärased
Kirj ka loodust,mis nagu elustub ja hõõgub armastajate kirega kaasa. Tema elurõõm ja naudingutele avatus mõjusid tollasele lugejale ebamoraalsena. 1920.ndatel muutus luule temaatika tõsisemaks, algul kirjutas sõjavastaseid luuletusi,hiljem ühiskondlikest probleemidest,kujutab suurlinna masendavat keskkonda,aguleid- neid teemasid kajastab luulekogu "Hääl varjust". Under on ka Eesti ballaadimeister- sai ainest rahvaluulest, piiblist, oma fantaasiast. Kuj oskuslikult tegelaste hingeelu. Põhiteema ballaadides-inimese õnneotsingud,millele saab takistuseks nende enda või lähedaste inimlikud eksimused. Ballaad "Lapse hukkaja" räägib vallasemast, kes hukkab oma vastsündinud, põhjused-sotsiaalne hukkamõist. Vallasema tunneb pärast suurt süütunnet,uputab ka enda meelte segaduses. Eesmärk oli näidata, et vallasemasid ei tohiks jätta üksikuna,välja tõugata, hukka mõista, ballaadikogu "Õnne varjutus". Luulekogu
piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel on õpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda. Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism. Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, võõras oli üksiku isiku imetlemine esiplaanil oli inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks oli inimese hingeelu avamine keha idealiseerimine jäi tahaplaanile, inimeste kehad on maalitud loomutruult. Seinamaalil polnud Madalmaade kunstis mingit tähtsust, tähelepanu koondub tahvelmaalile, millest suurema osa moodustas esialgu altarimaal. Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15.saj jooksul õlivärve, mis võimaldas peenmaalitehnikat. Hieronymus Bosch (1450-1516) Boschi maalidel on inimene kõige inetum, armetum, abitum, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on hukkumisele määratud
-novellidest. Oma mahuka ja zanriliselt mitmekülgse itaaliakeelse loominguga sai Boccacciost üks peamisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid. Boccaccio algatas itaaliakeelse proosaromaani; võttis poeemis ,,Filostrato" kasutusele oktaavi- stroofi, mis järgnevalt sai valistevaks kogu Euroopa renessansi eepilisespoeemis. ,,Fiesole nümfid" (1343- 1346) ,,Fiammetta" (1343-1344) Euroopa esimene psühholoogiline romaan. Imetleti naiste hingeelu, sisimate tunnete ja mõtete meisterlikku edsiandmist. Monoloogiline vorm. Esitatakse õnnetu armastuse loo kangelanna Fiammetta pihtimusena. Fiammetta oli Maria varjunimi. 1350. aastal tutvus Boccaccio Petrarcaga. Boccaccio on tabanud rahvalikku kõnepruuki, tema tegelaste keel on väga lopsakas ja rahvalik.
ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme selleks, et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USAsse. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega 'poriseid' värve. Ekspressionismi teine laine 1933 aastal oli
o WILLEM KALF o WILLEM CLAESZ HEDA ,,Hommikueine homaariga" · Maastikumaal - oluline meremaal (meremaalijad = marinistid) o JACOB van RUISDAEL Loodusvormid seotud romantikaga Heletumeduse efekt ,,Metsavaade" o PAULUS POTTER Loomamaalid ,,Hobused aasal" REMBRANDT Hingeelu peen analüüs, sisemaailm Tuntud ka graafikuna Omapärane valgusekäsitlus koondub sõlmpunkti Pruuni ja hallikad värvitoonid Piibli ja mütoloogia teemad o Grupiportree ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" o ,,Püha perekond" Portreed - elurõõm, soojad kuldsed toonid o Sadakond autoportreed, milles jälgib oma vananemisprotsessi.
Isegi kõige igavamas ja tuimemas isiksuses elutseb elajas, kes otsib väljapääsu. Raamatutegelane on ka selline ilmetu kuju, kuid temas peitub selline kiskja, mis ei lase tal magadagi. ,,Igas inimeses on komplekse" Igas isiksuses on kooskõlastamata mõtteid ja komplekse. Need tavaliselt ei kao elu jooksul, kuid neid saab tasahaaval lihvida ja sobitada isiku ja hingega. Keegi ei ole siia ilma sündinud õnnelikuna, sest kõigis meis leidub probleeme. Hingeelu ei ole loodudki täiuslikuks, sest ilma kompleksideta ei kujunegi isiksus välja. ,,Stepihunt on teos meeleheitest ja üksindusest" Vaidleksin natuke vastu sellele mõttele, sest teos rääkis tegelikult minumeelest isksuse kujunemisest ja inimeseks saamisest. Temale lihtsalt tundus et ta on maha jäetud ja üksik hunt. Kui ta oleks üritanud, siis oleks ta võinud rohkem tugevaid sidemeid luua. Stepihunt tahtis, et teda korjataks üles nagu mingit väikest eksinud last
Saksamaal üldiselt ei olnud nii palju majanduslikku ja kunstilist jõudu, et ehitada Prantsusmaa uhkeid ehitisi. Itaalia kirikud fassaaditorne näeb harva, vertikaalsust ei rõhutatud, nelitise kohal võis olla ka kuppel, kirikud kaeti värvilise marmoriga. Fresko märjale krohvile värvitud maal. Gooti suurim tellija olid kirikud. Gooti kunstis peeti inimese kujutamisel kõige olulisemaks realismi ja inimkeha ning inimese proportsioone, samuti pandi rõhku ka tunde- ja hingeelu kujutamisele ning usulise härduse kujutamisele.. Gooti kujurite lemmikteema oli kristuse kannatuslood. Vitraaz kõige silmapaistvam klaasimaal. Pieta surnud kristus on oma ema süles. Krutsifiks kristuse ristilöömine. Giotto di Bondone fresko, tööd säilinud sajandeid Firenze kirikutes, tema projekti järgi tehti kirik. Hakkas signeerima töid. Keskaegsed kirikud Tallinna vanalinnas püha vaimu kirik, oleviste kirik, niguliste kirik
Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeletud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Shi Huangdi hauast leitud sajad savist sõjafiguurid "Terrakota sõdalased" on näiteks hiina skulptuurist.Kujud on kehavormide edasiandmise poolest küllalt skemaatilised , kuid rõhutavad tabavalt inimeste hingeelu isikupära ja tundeid. Maalikunst Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberi või siidil.See nõuab äärmist kindlust ja osavust , iga joon peab olema läbi mõeldud , kuna tehtud vigu parandada enam ei olnud võimalik. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik.Maastikku maalisid hiinlased juba 12 sajandit ennem kui eurooplased ,nimelt juba 4.sajandil. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks
Intelligentsus Intelligentsus on : -võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada -teiste hingeelu mõistmine -enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) igas olukorras toimetulev, hästi kohanev inimene Voolavaks intelligentsuseks loetakse võimet luua abstraktseid seoseid, lahendada uusi ülesandeid, leida mustreid ja teha järeldusi Selle mõiste alla kuuluvad näiteks enesekontroll, innukus, püsivus ja oskus ennast motiveerida, aga
SAJANDIL 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt itaalialik elurõõm ja elegantne joon. Itaalia kunst oli vaimuliku elu teenistuses, Madalmaade kunst linnakodanike teenistuses. 2. Mis oli madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine 3. Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaade loodud maale? Jõukate elanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks. 4. Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsid kunstnikule? Kasutati õlivärve, need kuivavad aeglasemalt ja nende segamine ning maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmata palju värvivarjundeid. Võimalus tuua välja ülipeeneid detaile. 5. Kes olid esimesed 15. sajandi kunsti suurmeistrid Madalmaades?
sümfoonia""Elisele" Uued zanrid:Koomiline ooper ja laulumäng,sonaat,trio,keelpillikvartett,puhkpillikvartett Romantism 19.saj. Vaimne liikumine,mis seab tundelise kõrgemale mõistuslikku.See hõlmas kõiki valdkondi eelkõige muusikas,kunstis,luules.Rahvalaulu ja muinasjuttude hindamine.Oluliseks zanriks sai laul kooriga sümfooniad.Instrumentaalsed väikevormid.Kirjutati oopereid ning selle ainestik oli enamasti muinasjutuline,ajalooline ja haiglaslikku hingeelu piiri avades.Loodi uusi muusikaühinguid. Tuntumad heliloojad:Robert Schumann"See oli kaunil maikuul ,,Eusebius tsüklist Karneval" Hector Berlioz ,,Teekond hukkamisele" Fryderyk Chopin ,,Valss nr 7""Revolutsiooniline etüüd"
Sügisball ,,Sügisball" räägib tavalistest inimestest, kes kõik elavad Mustamäel. Tegelased omavahel kokku ei puutu, neid ühendab vaid see, et nad on magala elanikud. Teosel puudub üks kindel sündmustik, teemad liiguvad ühe tegelase juurest teise juurde. Sarnaselt on valminud ka film ,,sügisball". Raamat oli väga mõtlemapanev, autor on osanud väga hästi kujutada peategelaste ning samuti teose kõrvaltegelaste hingeelu. Minu arust on inimeste igapäeva tegevusi edasi antud suhteliselt hästi. Raamatut lugedes suutsin tegevusega järge pidada, film oli kohati liiga kiiresti liikuv, paljud kohad jäid natukene selgusetuks. Lisaks oli raamatus rohkem infot ning sellisel viisil oli teos paremini jälgitav. Kuigi film on üle Euroopa kõrgelt hinnatud, siis mina sellele nii kõrget hinnet ei annaks. Kõige rohkem hakkas mulle
• Teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd • Brunelleschi, Masaccio, Donatello Renessanss kunsti üldiseloomustus madalmaades • Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal • Arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana • Maalikunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma aga peamine eesmärk oli inimeste hingeelu avastamine • Üks esimesi suurmeister oli Põhja-Madalmaades Jan Van Eyck • Kui Itaalased ülendasid olmelise idealiseerimise abil taevalikuks,siis madalmaalased tõid taevaliku olmelise Arhitektuuriüldiseloomustus Madalmaades • Stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega • parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid • Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart
kehastab ühiskonnas ahnuse, saamahimu ja liigse riskimise probleemi, kus peamiseks eesmärgiks on saada endale raha ja rikkust. Sageli lähevad inimesed vara omamiseks nii kaugele, et hukutavad ennast. 2. ,,Tuudaimimarjad" Lea - õnnetu, et Jakob ja Rahel (armukade Lea õde) temasse ükskõikselt ning külmalt suhtusid, ootas et keegi tooks ravimit (ballaadis tuudaimimarjade näol) tema hingevalule ja leevendaks armuvajadust. Autor tahab just selle ballaadiga juhtida tähelepanu inimese hingeelu ja vajaduste tähtsuele. 3. ,,Naissaare sünd" Naine võtab ette oma armastatu päästmiseks retke kirikusse, et toime panna suur kuritegu ja varastada altarilt sakramendileib. Merel tekib torm, mis naise paadist välja viskab, kuid suur armastus oma mehe vastu sünnitab ime- naise jalge alla tekib maapind, mida tema järgi hakatakse nimetama Naissaareks. Naine kehastab headust, armastust, mille
mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavaade ning parema ühiskonna igatsus. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionismid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvi kontraste ning pori. Inimesid on kujutatud töödes sageli sünge ja karikatuurse ilmega. Sellega tahetakse iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit , ka inimesi ümbritsev loodus on esitatud ärava ja pingestatuna. August Macke, Daam rohelise jakiga, 1913 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ernst Ludwig Kirchner, Nollendorfplatz, 1912 Click to edit Master text styles
ohjeldamatu meeleline nautlemine Lüürilised maastikud ning portreed tagasihoidlikumad Tellimusi oli nii palju, et tihti õpilaste abi. Mitmed teosed väga suuremõõdulised, uhke ateljee ,,Minerva kaitseb Paxi Marsi eest" ,,Leukippose tütarde röövimine" ,,Õlgkübar" ,,Ristilt võtmine" Van Dyck paraadportree rajaja. Toretsev taust, kuid mitte liiga tähtsustatud. Poosid vabad ja juhuslikuna näivad, paremates portreedes avas õukonna pingelist hingeelu. Charles I tegelikult oli lühikest kasvu, kujutatud vägevamana Printsess Mary Stuart ja Oranje Willem Draperii taustal Jordaens talupoegade kujutamine, rahvalik, kohati naturalistlik, enamasti ohjeldamatult pidutsemas ja söömas ,,Oakuninga pidu"
(eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud. Kunstnike eesmärgiks oli kiriku ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi kabeli ehitusel. edastada inimese hingeelu avamine. Tahvelmaali osatähtsus oli madalmaades suur ja peamiselt Leiutas TSENTRAALPERSPEKTIIVI ÕPETUSE (jooned koonduvad ühte punkti). PALAZZO (nt Palazzo kasutati õlimaale. Tuntuim on JAN van EYCK ja venna HUBERTI Genti altari maal. Madalmaade poliitika ja Medici)(it. Palee) need olid kolmekordsed, nelja tiivaga ja nelinurkse siseõuega palee. Kadunud oli religioon oli 16. saj väga konfliktiderohke
ülistamisega. Sentimentalism Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
