Hamlet ja Laertes 1. Võrdle, too välja sarnasused ja erinevused Sarnasused: Kättemaksu iha isa surma pärast. Hamlet tahtis Wittenbergi, Saksamaale minna. Laertes tahtis Prantsusmaale. Mõlemad olid järjekindlad, julged. Julgevad omakohut pidada. Tundub, et olid umbes sama vanad. Erinveused: Hamlet on Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. Laertes oli kantsler Poloniuse poeg, Ophelia vend. Laertes oli õde, aga Hamletil polnud Hamlet käekäik: Ta ennem kättemaksu plaane tehes kaalub, kuna ja millal oleks õige aeg kätte maksta. Laertese käekäik: Ta tahab kohe kätte maksta, on äkiline (juba surnuaial Ophelia matusel läks ta Hamletile kallale). 2. Suhted omavahel? Laertes ei pooldanud Hamletit. Laertesele ei meeldinud, et Ophelia suhtleb Hamletiga. Laertes: " Kuid Hamlet..
"Hamlet" tegelaste iseloomustused Hamlet Taanimaa prints. Heasüdamlik inimene, kes oli nõus loobuma kõigest, et saaks tasutud tema isa mõrv. Ta oli isegi nõus loobuma oma armastusest. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Ta oli väga emotsionaalne ja lojaalne. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halv...
Ilmusid Horatio ja Marcellus ja rääkisid Hamletile ,et nägid öösel tema isa vaimu. Hamlet oli õhinas ja esitas neile küsimusi, et olla kindel , et see ikka tema isa vaim oli. Horatio ja Marcellius kinnitasid , et too vaim olevat täpselt endise kuninga moodi.Kuuldes , et kuninga vaim olnud raudrüüs aimas Hamlet halba.Hamlet lubas nendega öösel valvesse tulla. Polonius saadab oma poja Lartese ära Prantsusmaale. Ennem kui isa tuli Laertest saatma pidas too vestlust oma õe Opheliaga. Laertes veenis mitte tõe pähe võtma Hamleti tundevaladusi Opheliale.Laertesele ei meeldinud mõte , et Hamleti ja Ophelia vahel saaks miskt olema. Polonius kuulis kui Laertes Opheliale luges neid sõnu peale, mitte Hamletiga suhtlema. Polonius küsis tütrelt Ophelialt , mis neil Hamletiga on. Samuti ei olnud ka tema vaimustuses , et Ophelia Hamletiga koos aega veedab ja suhtleb. Luges Opheliale sõnadpeale, et too Hamletist eemale hoiaks. Ophelia lubas isa sõna kuulda.
6. Analüüsi Gertrudi mõttekäiku pärast Hamleti süüdistusi. Hamlet süüdistas oma ema selles, et too osales oma mehe vastu suunatud vandenõus (tapmine, Claudiusega abiellumine). Et Hamlet näeb vestluse ajal ka oma isa, peab Gertrud teda segaseks. Ta räägib Claudiusele juhtunust, kuid jääb siiski oma pojale truuks ja valetab mõne koha pealt. Gertrude arvab, Hamlet nägi kujutlusi ja tappis seepärast Poloniuse. Oli pojast kahju ja püüdis teda kaitsta. 7. Tõesta, et Hamlet ja Laertes on vastandlikud tegelased. Laertes oli väga kergesti mõjutatav ja kättemaksuhimuline. Hamlet seisis alati tõe ja õigluse eest. 8. Hamleti kõhklused. Sündmuste areng Hamleti kõhklused, otsused Hamleti tegevus 1. Kohtumine emaga 1. Esialgsed väikesed Vaim palub Hamletil kätte kõhklused maksta ja Hamlet annab 2
oleks ta tohtinud oma isa korraldustele Hamletit ignoreerida alluda. Ta oleks pidanud noormehe kirjadele koheselt vastama jäädes samas kohati salapäraseks. See oleks tekitanud Hamletis huvi ning ta oleks seadnud Ophelia endale prioriteediks. Prints oleks oma seisukohta Poloniuse suhtes ehk muutnud ja poleks teda nii kergekäeliselt tapnud. Sellega oleks säästnud ta Opheliat suurest kurvastusest, mis neiu lõpuks ka hukutas. "Hamletis" olid tegelasteks veel ka näiteks Laertes, Polonius, Horatio ning Hamleti vanad sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern. Laertes oli kättemaksuhimuline. Ta tahtis Hamleti tappa peale seda, kui selgus, et viimane oli tapnud Laertese õe ja isa. Talle sai saatuslikuks võitlushimu, sest võitluses Hamletiga ta hukkus. Ma leian, et Laertese viga oli see, et ta ei suutnud andestada. Kui ta oleks printsile andestanud, poleks võitlust ehk toimunudki ja kõik oleksid ellu jäänud. Polonius sai samuti
näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga, Laertes saab samuti surmava haava, kuid enne surma jõuavad nad siiski ära leppida ning Hamlet tapab veel enne surma Claudiuse ning jõuab määrata ka oma pärija...! ! /Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud
mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga, Laertes saab samuti surmava haava, kuid enne surma jõuavad nad siiski ära leppida ning Hamlet tapab veel enne surma Claudiuse ning jõuab määrata ka oma pärija. Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud
Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Peale Poloniuse surma läheb ta tütar Ophelia hulluks ning upub jõkke. Kui Poloniuse poeg Laertes saab teada, kes tappis ta isa, liitub ta kuninga plaaniga tappa Hamlet. Kuningas ja Laertes veavad kihla, et meelitada Hamlet rapiirivõitlusesse Laertesega. Kuninga tagavaraplaaniks oli Hamlet mürgitada veiniga, kuid kuninganna joob mürgitatud veini ning sureb. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga kuid saab ka ise sügava haava. Seejärel surevad kuningas, Laertes ja Hamlet. 2. Iseloomusta ,,Hamleti" tegelasi!
kadunud kuninga moodi . Peale pikka arutelu otsustavad ihukaitseväelased vaimust siiski ka noorele Hamletile rääkida . Nii räägibki Hamleti sõber Horatio Hamletile tema isa vaimust , kuid Hamlet kahtleb tema jutus ja tahab ise öösel sellele jutule kinnitust saada . Samas vaatuses laidab Hamlet mõtetes enda ema kuningannat , kuna tema isa surmast oli alles kaks kuud möödunud aga juba oli ema jõudnud kihluda . Samal ajal lahkub Laertes kuningriigist , kes oli Poloniuse poeg . Laertes hoiatab enda õde Opheliat , et ta mitte mingil juhul Hamletiga tegemist ei teeks . Õpetussõnad jagatud, asus Laertes teele . Veel samal õhtul ilmubki Hamleti isa vaim. Vaim räägib Hamletile , et ta ei surnud mitte ussihammustusse, vaid ta mõrvati praeguse kuninga Claudiuse poolt . Seejärel kirjeldab vaim Hamletile üksikasjalikult enda mõrva. Hamlet lubab isa vaimule , et ta ei räägi nende vestlusest kellegile, kuid isa eest soovib ta kätte maksta siiski .
Autor kirjeldab tegevuspaiku üsna napisõnaliselt, tihti on mainitud vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis vms). 1. Vaatlus. Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta. Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga
Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. 2) Teose sisu lühikokkuvõte
HORATIO: Hamleti parim sõber,keda sai usaldada. CLAUDIUS: Hamleti onu/kasuisa, oli manipuleeriv ja kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. POLONIUS: kantsler, pöördub ka Hamleti vastu. LAERTES: Poloniuse poeg, kes läks Prantsusmaale õppima, ning tagasi tulles olid ta isa ja õde surnud. GERTRUD: umbusklik, ei usu oma poega Hamletit OPHELIA: Poloniuse tütar. Reeturlik, reetes Hamleti Lühidalt süzeest (kava) · Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga
Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab Hamletit arutu ja lapsiku leina pärast. Claudius ja ema keelitavad Hamletit jätma õpingud Wittenbergis ja soovitavad jääda troonile lähima isikuna koju. Hamletile teeb tuska ema liig kiire ühte heitmine isa vennaga. Ometi oli ema isa suhtes suurt
Tegevus toimub 16.-17. sajandil Taanis Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vana kununga vaimu ja räägivad sellest Hamletile. Ka noormees tahab vaimuga kohtuda ning läheb järgmisel ööl kaaslastega lossimüürile vahti pidama. Kummitus ilmubki ja kutsub Hamleti kõrvale. Ta saab teada, et isa ei surnud ussihammusrusse, vaid Claudius tappsi tema. Noorku lubab kätte maksta ning võtab Horatiolt ja Marcelluselt vande mite kellelegi vaimust rääkida. Samal ajal pöördub Laertes tagasi Prantsusmaale ja Norrasse saadetakse kaks saadikut. Teises vaatuses muretsevad kõik Hamleti hulluse pärast. Polonius arvab, et noormehe haiguse põhjustas armastus Opheila vastu. Ta räägib sellest kuningale ning nad otsustavad noored kokku viia. Vahepeal on Claudius pannud Rosencrantz'i ja Guildensterni Hamleti järele nuhkima, et teada saada, mis teda vaevab. Jälgitav näeb triki läbi ning jätkab hullu mängimist. Helsingöri lossi tuleb näitetrupp
oma isa surmale ning Poloniuse poeg (Laertes) ähvardab oma isa mõrvari tappa ning on ääretult vihane, et ta isa ilma austuseta maha maeti. Ophelia uppus jõkke, arvatavasti tegi enesetappu, ta maeti nagu kõrgest seisusest kohane, kuid tegelikkult ei oleks tohtinud enesetapjatele sellist au matmisel pöörata. Kuningas sõlmib Hamleti ja Laertese vahel kihlveo, kus nad peavad rapiirivõitlust tegema. Laertes määris oma mõõga otsa mürgiga ning kuningas pani Hamleti peekri sisse ka mürki. Hamlet ja Laertes asusid kaklema, kuninganna tahtis oma janu kustutada ning jõi Hamleti peekrist, Hamlet torkas oma onu läbi, Laertes lõi Hamletile kerge haava , Hamlet sai vihaseks ning torkas Laertesele sügavama. Lõpuks said surma nii kuninganna, kuningas, Hamlet kui ka Laertes.
surma osaliselt omaks. Kuuldes järsku seinavaiba tagant sahistamist torkab Hamlet selle mõõgaga läbi, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Gertrude räägib kuningale ära mis juhtus ja juba järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata ja lasta ta seal salaja tappa. Hamlet lahkubki Inglismaalt. Ophelia on oma isa surma tõttu hulluks läinud ja Laertes, Poloniuse poeg, läheb lossi isa ja oma õe kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal ning tänu sellele üllatunud kuningas ja Laertes mõtlevad välja vandenõu kuidas prints Hamleti tappa. Peagi upub Ophelia ojja ja tema matusetel kohtuvad Laertes ja Hamlet, kes otsustavad pidada rapiirivõitluse. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on aga mürgitatud. Kuningas
surma osaliselt omaks. Kuuldes järsku seinavaiba tagant sahistamist torkab Hamlet selle mõõgaga läbi, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Gertrude räägib kuningale ära mis juhtus ja juba järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata ja lasta ta seal salaja tappa. Hamlet lahkubki Inglismaalt. Ophelia on oma isa surma tõttu hulluks läinud ja Laertes, Poloniuse poeg, läheb lossi isa ja oma õe kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal ning tänu sellele üllatunud kuningas ja Laertes mõtlevad välja vandenõu kuidas prints Hamleti tappa. Peagi upub Ophelia ojja ja tema matusetel kohtuvad Laertes ja Hamlet, kes otsustavad pidada rapiirivõitluse. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on aga mürgitatud. Kuningas
''Hamlet'' on William Shakespeare tragöödia näidend, mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes leinab Helsingöri lossis oma isa, kes oli mõrvatud tema onu Claudiuse poolt. Peale Hamleti isa surma ja uue kuninga Claudiuse troonile tõusmist muutuvad Helsingöri lossis suhted keeruliseks Hamleti ja õukonna vahel. Helsingöri õukonda kuuluvad: Hamleti onu ja uueks kuningaks kroonitud Claudius, Ema Gertrud, Kantsler Polonius ja tema tütar Ophelia ja poeg Laertes Hamleti hea sõber Horatio. Halmet ei sallinud silmaotsaski prints Claudiust, sest Ta oli teadlik, et just tema, ta isa tappis. Ta hakkas talle hauduma kättemaksu ja otsima võimalust Ta ära tappa. Claudius aimas seda, et Hamlet teab tõde ja mõtles ise samuti välja plaani, kuidas Hamlet hävitada. Lõpuks mõtleb välja kuningas ''lepitusturniiri'' Laertese ja Hamleti vahel ja mürgitab Laertese mõõga otsa ja pakub Hamletile veini, mis oli samuti mürgitatud
Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.
hoopis Poloniuse. Hamletile näeb taas isa vaimu, peale tema ei näe teda keegi Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide küüsi, kes ta Claudiuse juurde tagasi viivad. Claudius veenab Poloniuse poega ja Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusel esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära hoopis Gertrude.Hamlet ja ka Laertes saavad mürgimõõgast haavata. Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära. Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetab oma pärijaks Fortinbras'i, kes käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.
,,Hamlet" W. Shakespeare 1970 Ihukaitseväelased Marcellus, Tema Bernardo, Francisco teener väepealik Reynaldo tütar Ophelia Norramaa poeg Laertes prints Taanimaa Fortinbras kuningas Kaks Claudius Kantsler sõber hauakaevajat Polonius Horatio keigarlik ,,Hamlet" kadunud Isa vaim õukondlane Näitlejad W. Shakespeare kuningapoeg
,,Hamlet" W. Shakespeare 1970 Ihukaitseväelased Marcellus, Tema Bernardo, Francisco teener väepealik Reynaldo tütar Ophelia Norramaa poeg Laertes prints Taanimaa Fortinbras kuningas Kaks Claudius Kantsler sõber hauakaevajat Polonius Horatio keigarlik ,,Hamlet" kadunud Isa vaim õukondlane Näitlejad W. Shakespeare kuningapoeg
sellest Hamletile. Hamlet ei luba valvuritel sellest kellegile teisele rääkida. Peale Hamleti isa surma sai kuningaks Claudius, kes oli Hamleti onu. Hamelti ema abiellus peale oma mehe surma Claudiusega. Hamlet hakkab arvama, et uus kuningas on tema isa surmas süüdi. Selles vatuses on tähtis sündmus veel see, kaks saadikut saadetakse Norramaale kirja viima. Teises vaatuses saadab kantsler Polonius oma teenri oma poja juurde. Tema poeg Laertes sõitis esimeses vaatuses Pariisi. Teener pidi Laertesele viima kirja ja raha. Selles vaatuses juhtub veel kirjadega palju. Nimelt annab Polonius Hamleti poolt Opheliale mõeldud kirja ( Hamlet oli Opheliasse armunud) hoopis kuningale ning siis hakkab huvitama, et mis Hamletit vaevab. Claudius paneb selle pärast Hamletile nuhid järgi aga Hamlet saab sellest aru. Kõige olulisem selles peatükis on see, et lossi tuleb näitetrupp
Hamlet rääkis oma emale, et mees kellega too abiellus, praegune kuningas on mõrvar kes tappis Hamleti isa, et ise toonile saada ja samas süüdistas ka kuningannat selle mõrva kaasosaluses. Kuninganna oli kogu sündmusest segaduses ja ütles kuningale et Hamlet tappis Poloniuse. Cladius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa. Kuid see ei õnnestunud. Cladius veenas Laertest Hamletit tapma, kuna Hamlet tappis Poloniuse. Hamlet naases Ophelia matusteks kus Laertes kutsus ta kahevõitusele. Laertes astus võitlusesse mõõgaga mille ots oli mürgitatud. Claudius pani ka Hamleti veini sisse mürki mille jõi ära hoopis Gertrud. Ja ta ka suri. Hamlet saab võitluses haavata, kuid mürk siiski mõjub. Ka Laertes sai mürgitatud mõõgaga haavata ja suri enne Hamletit. Hamlet jõudis enne oma surma tappa ära ka Claudiuse ja nimetada trooni uus pärija. Tegelastest: Claudius oli oma kasu püüdlik , kes tappis oma venna et saada endale Gertrudi ja
Ema peab poega hullumeelseks. Nüüd on Claudiusel põhjus saata Hamlet Inglismaale. Laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Hamletil õnnestub pääseda, kuid satub piraatide kätte, kes ta tagasi Claudiuse juurde viivad. Peale Poloniuse surma läheb ta tütar Ophelia hulluks ning upub jõkke. Claudius veenab Poloniuse poega ja Ophelia venda Laertest Hamletit tapma.Ta soovitab kutsuda Hamletit mõõgavõitlusele mürgitatud rapiiriga. Laertes kutsub Ophelia matuste ajal Hamleti mõõgavõitlusele. Nad võitlevad. Claudius tahab sokutada Hamletile mürgitatud veini, kuid selle joob ära kogemata Gertrude. Gertrude sureb.Võitluse ajal saavad nii Hamlet, kui ka Laertes mürgimõõgaga haavata. Enne surma paljastab Laertes Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära. Laertes sureb. Hamlet aga jõuab veel enne oma surma tappa Claudiuse ja teha troonipärijaks Fortinbrasi. Auavalduste saatel kantakse Hamleti surnukeha ära.
vai mu hel+lebardiga kui too ei peatu, kuid vai m kadus, enne seda oleks ta nagu hakanud r ääki ma kuid samal hetkel kui ta nagu o ma suud liigutas kuke laul ja vai m kadus j ärjekordselt. II stseen Toi mus kuninga krooni mine kus kuningaks sai hamleti vend Claudius ja kuningannaks hamleti naine gertrud, peale selle olid veel seal ka n õukogu liige Polonius ja te ma poeg Laertes ja valte mand ja c olnelius. Kõik on pidurõivas ainult Noor prints hamlet on matuserüüs isa leine mise pärast. Laertes tahab naasta tagasi pransus maale ja palub vürstilt luba ja saab ka selle loa. Hamlet hakkab rääki ma m õistukeeles et
tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.
Hamlet leinab väga oma isa. Ta tahab minna uuesti Wittenbergi õppima, kuid kuninganna ja kuningas veenavad teda koju jääma. Hamlet on nördinud, et tema ema juba 1 kuu pärast isa surma uuesti abiellus. Horatio räägib Hamletile, et nägi öösel tema isa vaimu. Hamlet lubas talle, et tuleb öösel terrassile seda ise vaatama. Laertes on Poloniuse poeg ja Ophelia vend. Ta hakkab Prantsusmaale sõitma ning räägib õe Opheliaga, kellel on armusuhe Hamletiga, Hamletist. Laertes soovitab Hamleti armujuttu mitte tõsiselt võtta, sama soovitab ka isa. Nad räägivad, et Hamlet tahab oma jutuga ta ära võrgutada, kuigi Ophelia arvab, et Hamlet on aus ja vandus oma sõnu taevaste vannetega. Sellest hoolimata lubab isa sõna kuulata. Öösel on terrassil Hamlet, Horatio ja Marcellus. Peagi ilmub vaim ja kutsub Hamletit kaasa. Sõbrad kardavad ega taha Hamletit lasta, kuid Hamlet on endas kindel, et vaim ei räägi teiste kuuldes temaga. Nad suunduvad lossitorni
kuulis Hamlet seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud vihatud kuningas Claudius ning torkas oma mõõgaga mitu korda läbi seinavaiba. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis nüüd kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa. Kuid Hamlet pööras vandenõu enda kasuks ning pääses ja saatis lossi kirja, et on jälle Taanimaa pinnal. Poloniuse poeg, murest murtud Ophelia vend Laertes läks lossi isa surma kohta seletust nõudma. Claudius veenis ta Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga (mõõgaga). Vahepeal oli Hamlet langenud piraatide kätte ning need olevat ta tagasi Taani, Claudiuse juurde toimetanud. Lossi tagasi jõudes tabas Hamletit aga väga kurb uudis: tema suur armastus Ophelia olla surnud. Ta olla uppunud ojja. Ta oli hulluks läinud pärast seda, kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu, Hamleti, käe läbi
Me vaatame oma abielu tähistamist ja kuuleme Norra printsi Fortinbrase ohu eest, mida Claudius suudab diplomaatia abil vältida. Hamlet osaleb sellel pulmapilvel; Kuid ta on vaevu rõõmsameelne vaim. Ta on ehmumas ema otsusest abielluda Claudius'iga kohe pärast isa kadumist. Horatio ütleb Hamletile kummituse väljanägemise ja Hamlet otsustab külastada seda vaimu ise. Vahepeal saadab kohus nõunik Polonius oma poja Laerte tagasi Pariisi, kus ta elab. Laertes ja Polonius mõlemad küsivad Ophelia (vastavalt õde ja tütar) oma suhetest Hamletiga. Ophelia tunnistab, et Hamlet on teda karjunud. Nad ütlevad talle, et vältida Hamletti ja lükata tagasi tema kallid edusammud, rõhutades tema puhtsust kaitsmise tähtsust. Ophelia nõustub kontakt katkestama. Sellel ööl on Hamlet kaasas käekella. Kummitus ilmub taas. Hamlet küsib kummitust, kes Hamletit teistelt eemale tõmbab. Kui nad on üksi, näitab
seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud vihatud kuningas Claudius ning torkas oma mõõgaga mitu korda läbi seinavaiba. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis nüüd kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa. Kuid Hamlet pööras vandenõu enda kasuks ning pääses ja saatis lossi kirja, et on jälle Taanimaa pinnal. Poloniuse poeg, murest murtud Ophelia vend Laertes läks lossi isa surma kohta seletust nõudma. Claudius veenis ta Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga (mõõgaga). Vahepeal oli Hamlet langenud piraatide kätte ning need olevat ta tagasi Taani, Claudiuse juurde toimetanud. Lossi tagasi jõudes tabas Hamletit aga väga kurb uudis: tema suur armastus Ophelia olla surnud. Ta olla uppunud ojja. Ta oli hulluks läinud pärast seda, kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu,
Hamlet kahtlustas, et ta isa mõrvas ta onu ja ta kahtlused süvenesid, kui kohe peale isa surma abiellus ta ema Gertrud ta onu Claudiusega. Hamlet hakkas plaanima kättemaksu oma onule ja teeskles selle käigus, et ta on hullumeelne. Ta onu Claudius püüdis Hamletist igal võimalusel lahti saada, näiteks püüdis ta saata Hamleti Inglismaale andes kaasa käsu, et ta tee peal hukataks. See plaan aga ei läinud läbi. Lõpuks korraldati Laertese ja Hamleti vahel duell, et Laertes tapaks Hamleti. Hamlet oli aga tugev vastane ja peale mitut ebaõnnestunud katset segas Claudius veini sisse mürki ja pakkus seda Hamletile, tema aga keeldus sellest ja seda jõi hoopis kuninganna Gertrud. Seejärel mürgitas Laertes mõõga otsa ja püüdis Hamletit sel moel tappa. Hamlet sai haavata ja seejärel vahetas ta Laertesega mõõgad ja torkas talle sügava haava. Kuninganna Gertrud suri, Laertes suri ka ja seda omaenda mürgitatud mõõga läbi.
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust,
KUNINGAS Kuninganna, ta ema, elab tema pilkudest, ja mina ise ... oma naise küljes ripun ... ma temata ei ela. Teine põhjus, miks ma ei või talt kohtus vastust nõuda, on see suur armastus, mis Hamletiga lihtrahvast seob... Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. VIIES VAATUS Ophelia matusetseremoonial (neiu uppus, enesetapp) esitab Laertes Hamletile väljakutse. OSRIC Prints, kuningas on kihla vedanud, et tosina vehklustuuriga teie ja Laertese vahel ei jõua see teist kolme tabamusega ette ... Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude- kuninganna sureb. Hamlet ja Laertes saavad mõlemad mürgimõõgast haavata (kuninga plaan rapiiri ots mürgitada). Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja mehed lepivad ära.
"). Nad sarnanevad oma rollide poolest ja ka selle poolest, et kumbki ei ole otseselt seotud kummagi leeriga. Horatio kohta öeldakse ainult, et ta on Hamleti sõber. Mercutio ei ole seotud kummagi perekonnaga, kuid on teretulnud mõlemas majas, olles Vürst Escaluse sugulane. Ta eelistab Montecchisid, sest ei suuda taluda Tybaltit (Ta astub Romeo kaitseks välja Tybalti vastu, kes ta tapab.). 4. Tybalt ja Laertes Tybalt on väga keevaline, pulbitsev ja kannatamatu isiksus. Ta tappis Mercutio väga haledal moel torkas teda Romeo käe alt. Tal on väga madal enesehinnang ( kuningas ütles talle peol kõigi inimeste ees veidi halvasti, kui ta Romeoga võidelda tahtis, Tybalt võttis selle väga hinge ning solvus ja vandus Romeole kättemaksu ). Ka Laertes on keevaline inimene ning sarnaselt Tybaltile oli ta väga alatu, lubades Hamleti kas või kirikus tappa. Erinevalt Tybaltist
venda tappa. Õnneks oli Hamletil ustav sõber Horatio, kes toetas teda. Võimalik, et ilma sõbrata poleks noormehe kättemaks nii kaugele küündinud. Peategelase iseloom oli vagane ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Oma suureks armastuseks pidas Hamlet Opheliat. Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised. Prints saatis neiule armastuskirju ja kinke, et palavat armastust väljendada. Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletile oli see suureks kurvastuseks ning ta väljendas seda külmade sõnadega armastatu vastu. Kord rääkis kuninganna Gertrud Hamletiga. Kuninganna mõistis oma poja juttu valesti ja hakkas karjuma. Hamlet kuulis kardinate tagant sahinat ja torkas oma mõõgaga kellegi läbi. Kas võis olla nii, et ta arvas seal olevat kuningat või teadis , et see isik on Polonius. Poloniust võis ta ka süüdistada vandenõus oma isa surmas ning
ütleb ja teeb, seatakse kahtluse alla, kuid siiski on Hamlet rahva soosingu pälvinud. Üldine suhtumine ning pimdeus ajab prints Hamleti marru. Sellest järeldub, et ka Taani riigi rahvas on süüdi Hamleti hukkumises. Hamleti pessimiss süveneb järjest, tekkivad enesetappumõtted. Peategelase iseloom oli vaikne ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Oma suureks armastusteks pidas Hamlet Opheliat, kuid paari suhted olid keerulised: Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletit see väga kurvastas. Ka Poloniuse korraldatud kohtumisel Opheliga alustab Hamlet oma juttu kuulsa küsimusega ,,Olla või mitte olla?". Olemine tähendab vastutust, südametunnistusega elu see aga toob kaasa üksnes piinu ja ängistust. Olematus on nii vabanemine surmas kui ka südametunnistuse vabatahtlik hülgamine elus: mugandumine, ebaõigluse ja ülekohtuga leppimine.
elu ja puhata rahus . Lõpus ta siiski jõuab otsusele , et ta ei tea lõpuni mis teda ootab teispoolsuses ja lööb kohati kartma. Hamlet ja Poloniuse poeg Laetres on sarnases olukorras sellepoolest , et nende mõlemate isad on mõrvatud ning mõlemad pojad tahavad isa surma eest kätte maksta . Sellegipoolest on nende käitumistaktikad erinevad , nimelt Hamlet tegutseb tasa ja targu . Ta ei näita välja oma viha ja ei tegutse uisapäisa. Vastupidiselt Hamletile on Laertes väga väge täis ja tegutseb mõtlematult , uurimata miks tegelikult juhtus nii ja keda tuleks antud olukorras usaldada. Laertese õele e. Poloniuse tütrele saab isa surm väga saatuslikuks hoobiks. Nimelt läheb Ophelia hulluks ning hukkub veekogus sellest tingituna . Kõik leinavad . Ma usun , et Hamlet armastas Opheliat , aga kahjuks tuli nende vahele väga palju inimesi ja olukordi , mis ei lasknud neil oma õnne proovida. Esiteks oli Polonius Ophelia ja Hamleti
Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud
seisis, et tuleb tappa hoopis tema koolikaaslased Rosencrantz ja Guildenstern. Hamlet soovis, et neid tapetakse, kuna nad olid reeturid. Nad kandsid kõik Hamleti poolt neile räägitud jutud edasi kuningale. Ka see Claudiuse soov Hamletit tappa võis ajendada printsi veelgi enam hoopis Claudiust tapma. Hamleti surm saabus tegelikult läbi tema enda käte ja läbi tema enda rumaluse. Kuningas ja surnud kantsler Poloniuse poeg Laertes tegid kihlveo, et Laertes seljatab Hamleti rapiiri ja pistoda võitluses. Nimelt on Laertes prints Hamleti peale vihane kuna too tappis ta isa. Hamletil polnud see aga plaanitud. Emaga tema magamistoas juttu rääkides kuulis prints kardina taga mingisugust sahmerdamist ja arvates, et seal on hiir, suskas ta mõõga läbi kardina, kogemata tappes kantsleri. Kuningal ja Laertes'il oli aga terve võitlus juba ette ära planeeritud. Kõik oli tehtud nii, et prints Hamlet sureks ja Laertes elama jääks.
ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud
Polonius is the father of Laertes and Ophelia. Horatio - Hamlet's close friend, who studied with the prince at the university in Wittenberg. Horatio is loyal and helpful to Hamlet throughout the play. After Hamlet's death, Horatio remains alive to tell Hamlet's story. Ophelia - Polonius's daughter, a beautiful young woman with whom Hamlet has been in love. Ophelia is a sweet and innocent young girl, who obeys her father and her brother, Laertes. Dependent on men to tell her how to behave, she gives in to Polonius's schemes to spy on Hamlet. Even in her lapse into madness and death, she remains maidenly, singing songs about flowers and finally drowning in the river amid the flower garlands she had gathered. Laertes - Polonius's son and Ophelia's brother, a young man who spends much of the play in France. Passionate and quick to action, Laertes is clearly a foil for the reflective Hamlet.
mõistlik inimene oleks enne turniiri mõõgad üle kontrollinud. Claudiuse osa seisnes selles, et ta oli väga salakaval ning võimuahne ja valmis kõigeks, et enda heaolu tagada. Tema esimene plaan Hamlet Inglismaal hukata, kukkus printsi õigeaegse ja targa tegutsemise tulemusena läbi. Oma teises plaanis, mis tõigi Hamletile surma, kasutas ta "tööriistana" Laertest. Laertese osa printsi surmas seisnes selles, et ta lasi kurjal kuningal ennast "musta töö" tegemisel ära kasutada. Laertes oli oma isa ning õe surma pärast vihkamisest pimestatud ja ei suutnud enam ise kainelt mõelda. Nii oli Claudiusel lihtne temaga manipuleerida. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga
Hamlet lootis et mõrtsukas jookseb tema juurde ise ja siis oleks teda hea tappa. Kahjuks see nii ei läinud , Hamlet tappis hoopis oma pruudi Ophelia isa. Nüüd ei suuda tüdruk pingele vastu panna ja läheb hulluks ning upub jõkke. Printsil oli väga kahju, et Ophelia'ga nii juhtus , ta armastas teda väga. Hamlet usaldas väga oma pruuti. Kuningas Claudius saadab Hamleti Inglismaale salajase käsuga ta tappa. Temaga ühineb Ophelia vend Laertes. Algab järjekordne kättemaksu tund. Laertes kutsub Hamleti duellile. Mõõga ots on mürgitatud ja Hamleti joogis on mürk. Võistlus käib , mõõgad välguvad. Kahjuks said võistluses viga mõlemad ja Laertes sureb silmapilkselt. Hamlet jõuab veel enne oma surma tappa Claudiuse. Hamlet on enda üle uhke, et suutis täide viia oma ülesande mida isa palus tal teha. Hamlet oli õnnelik, et suutis tappa oma isa mõrtuka, aga ikka juhtub midagi halba
piinu, kohtu aeglust, ja võimu jultumust, ning jalahoppe, mis malbe teenekus saab vääritult, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga?" Hamlet arutles selle üle, kas õigem oleks elada ja võidelda või alla anda ja oma elule lõpp teha ehk ,,Olla või mitte olla see on küsimus." ,,Ta õige palga sai, sest selle mürgi ta ise segas. Teineteisele me peame andeks andma, üllas Hamlet, et sind ei koormaks minu ja mu isa, mind aga sinu surm." Laertes mõistis, et kuningas kasutas teda vaid vahendinda, et Hamletist vabaneda ning ta otsustas enne surma Hamletiga rahu sõlmida. 2. Lühikokkuvõte: Taanimaal Helsingöri lossis oli võimule pääsenud uus kuningas. Uueks kuningaks oli Hamleti lell ehk eelneva kuninga vend Claudius. Claudis oli Hamleti isa tapnud auahnuses. Lisaks troonile röövis ta Hamletilt isa ja võlus oma kavalustega endale naiseks Hamleti ema. Hamleti isa vaim ei saanud aga rahu ja käis öösiti kummitamas
rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Peale Poloniuse surma läheb ta tütar Ophelia hulluks ning upub jõkke. Kui Poloniuse poeg Laertes saab teada, kes tappis ta isa, liitub ta kuninga plaaniga tappa Hamlet. Kuningas ja Laertes veavad kihla, et meelitada Hamlet rapiirivõitlusesse Laertesega. Kuninga tagavaraplaaniks oli Hamlet mürgitada veiniga, kuid kuninganna joob mürgitatud veini ning sureb. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga kuid saab ka ise sügava haava. Seejärel surevad kuningas, Laertes ja Hamlet. 2. Teoses esilekerkinud probleemid
11. R ja G kohtuvad Hamletiga. Hamlet aimab, et nad on nuhid. 12. Kuningas kahtleb Hamleti hulluses. 13. Polonius ja kuningas kuulevad Hamleti enesetapuplaanidest. 14. Hamlet peab näitlejatega plaani. 15. Hamleti tehtud lavastuse ettekandmine. 16. Hamlet saab kinnitust isatapmise koha pealt. 17. Kuningas plaanib saata Hamleti Inglismaale ning ta seal ära tappa. 18. Hamlet räägib emaga ning tapab teda luuranud Poloniuse. 19. Hamlet saadetakse riigist välja. 20. Ophelia on hullunud. 21. Ilmub Laertes, kes tahab isa eest kätte maksta. 22. Hamlet on tagasi Taanis. 23. Kuningas saadab Hamleti ja Laertese duellile 24. Ophelia teeb enesetapu. 25. Kuninganna joob kogemata mürki ja sureb. 26.Hamlet tapab kuninga. 27. Laertes sureb. 28. Hamlet sureb. 29. Ilmub Fortinbras.
Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavab Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud
Poole etenduse pealt tormas Claudius ruumist välja. Juba päev hiljem otsustab Claudius Hamleti Taanimaalt välja, Inglismaale, saata. Enne Hamleti lahkumist, räägib Hamlet oma emaga. Neid kuulab kardina taga peale Polonius. Hamlet mõrvab ta ja läheb Inglismaale. Vahepeal on Poloniuse surmast saanud teada tema tütar Ophelia, kes selle uudise peale oma mõistuse kaotab. Läheb oja äärde ja sinna ta ka õnnetuseks upub. Laertes, Poloniuse poeg, saabub lossi, et selgitusi nõuda ja hiljem Hamletile kätte maksta isa ja õe surma eest. Koos Claudiusega plaanivad nad vandenõud Hamleti vastu. Otsustavad Hamleti koos tappa. Saabub kiri, kus Hamlet teatab, et on taas Taanimaa pinnale saabunud. Hamlet kohtab hauakaevajaid, kes parajasti Opheliale hauda kaevavad. Lõpuks kohtub Hamlet Claudiuse, kuninganna ja Laertesega. Hamlet otsustab Laertesega duelli pidada. Aga mida Hamlet ei tea,
12 Unto young Hamlet; for, upon my life, This spirit, dumb to us, will speak to him. Do you consent we shall acquaint him with it, As needful in our loves, fitting our duty? MARCELLUS Let's do't, I pray; and I this morning know Where we shall find him most conveniently. Exeunt 13 SCENE II. A room of state in the castle. Enter KING CLAUDIUS, QUEEN GERTRUDE, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, VOLTIMAND, CORNELIUS, Lords, and Attendants KING CLAUDIUS Though yet of Hamlet our dear brother's death The memory be green, and that it us befitted To bear our hearts in grief and our whole kingdom To be contracted in one brow of woe, Yet so far hath discretion fought with nature That we with wisest sorrow think on him, Together with remembrance of ourselves. Therefore our sometime sister, now our queen, The imperial jointress to this warlike state,