See on tema elu suurimaks unistuseks ja kui tal avaneb võimalus unistus täide viia, siis ei kohku ta tagasi millegi ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik, teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga. Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus. Siit saab aga Tõnule eneselegi ootamatult alguse saatuslik allakäik, mille lõpetab traagiline surm. Prillupi traagika sai alguse liigsest rahaahnusest, naiivsusest ning soovist saada ühiskonna jõukasse kihti. Ta arvas, et selline elu teeb õnnelikuks, aga tegelikkuses ei saabunud ei rikkust ega ka loodetud õnne. Otse vastupidi põrumine piimamehena ning ka teadmine, et peab naist jagama, viis Tõnu rusuvasse meeleollu. Kui alguses Tõnu arvas, et sai suurepärase pakkumise ning elu jookseb lõpuks rööpasse, siis tegelikkuses nii see ometi ei olnud. Tema senised väärtushinnangud muutusid ja ta
". Kaua aega kaalub ta viisi, kuidas maksta onule kätte ja leiab, et vaja on midagi enamat kui lihtsalt tema surm, sest see oleks liiga lihtne. Kuna Poloniuse arvamuse tõttu peetakse Hamletit hulluks, siis ei saa ta ka kuninga tegusid otsekohe paljastada, sest see tema hullus oleks nendele sõnadele seletuseks. Lõpuks otsustab ta lasta näitlejatel etendada näidend, mille sisu on sarnane tema isa mõrvajuhtumile ning see peaks panema kuninga enda tegu ülestunnistama. Hamleti traagika seisneb ka selles, et ta peaks vaimu jutu järgi tapma enda ema, kes oli tema arvates reetnud oma abikaasa ja kiiresti ühte heitnud surnud kuninga vennaga. Ometi ei ole prints täiesti kindel, kas vaimu jutt on puhas tõde ja selle üle arutleb ta pikalt. Prints tekitas traagikat ka teistele inimestele. Emaga vesteldes tappis ta enda armastatu Ophelia isa Poloniuse ning selletõttu sattus tüdruk masendusse. Üksindusest
Nastasja filppivona traagika Nastasja Filippovna Baraskova on noor ja erakordselt ilus naine Fjodor Dostojevski teosest ,,Idioot". Juba väga noorelt jäi Nastasja Filippovna ilma oma vanematest ja rikas aadel, Baraskovade naabermõisnik, Afanassi Ivanovits Totski otsustas tüdruku koos noorema õega ühe oma mõisa valitseja, saksa rahvusest eruametniku paljulapselisse perre, kasvatada anda. Noorem laps suri peagi läkaköhasse. Pärast viit aastat külastas Totski jälle seda maamõisa ja märkas väikeses, 12-aastases, Nastasjas sirugumas haruldast iludust ning rikka mehena otsustas ta neiu võtta oma armukeseks kui too vanemaks saab, kuigi ta oleks tüdrukule vanuse poolest sobinud sama hästi kui isaks. Afanassi Ivanovits saatis Nastasja Filppovna Rõõmukülla, kus rikkuril oli oma maja, seal kasvatati ja hariti noort kaunitari Totski rahakoti najal. Kui mõne aja pärast mees tüdrukut Rõõmukülla vaatama sõitis, kiindus ta neidu ja sestpeale hakkas af...
,,Hamleti" tegelaste traagika kas neil on lootust Hamleti tegelased on kõik erinevad. Igaühel on oma häid ja halbu külgi. Autor pole otseselt eriti nende omadusi välja toonud, aga on jätnud need lugeja otsustada. Tõepoolest sai neid hinnata nende valikute ja tegevuste järgi. Just need otsused saidki neile traagiliseks. Teose peategelane oli Taanimaa prints Hamlet. Ta oli kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. Hamlet oli kannatlik ja aus ning armastas lihtsust. Ta ei osanud arvata, et on ka ebaausaid ja omakasupüüdlikke inimesi. Seepärast ta ei kahtlustanudki oma isa mõrva. Alles peale vaimuga kohtumist, hakkas ta asju selgemini taipama. Ta oli kaval, kuna ta sai oma teatrieksperimendi abil oma isa mõrvari teada. Hamletil oli võimalus saada omale armastatud naine Ophelia ja oma eluga edasi minna. Kuna ta oli aga niivõrd kättemaksuhimuline, oli ta valmis loobuma oma armastatust, et saaks oma isa mõrvar...
Isiksuse lõhestumise traagika ,,Me suudame üksteist mõista, kuid seletada võib end igaüks ise." H.Hesse Sügav hingeline kriis saab alguse mingisugusest suurest probleemist või rääkimata muredest. Enesest välja laskmata see süveneb ja laieneb, toimub enesesse sulgumine. Mida
Oidipuse traagika põhjusi Oidipusel oli traagiline elu. Algul ta põgenes kodunt, kuna sai oma saatuse kohta teada. Valitsejana olles oli ta rahval katk ning kõige tipuks tuli tõde temale määratud saatuse kohta välja. Miks just Oidipusel oli raske ja halva saatusega elu? Kas ta põhjustas oma traagilise elu ise või oli keegi teine selles süüdi? Oidipuse tragöödias oli suurelt süüdi tema pärisisa Laios. Laios kuulis oraakli käest, et ta saab poja, kes on talle mõrvariks. Ta ei arvestanud sellega ning kui tal sündis poeg, andis ta käsu poeg tappa. Kuid läks nii, nagu pidi minema. Oidipus tappis Laiose. Laiose vea pärast, kannatasid Oidipus ja tema järglased. Ka Oidipus proovis saatust eirata. Kui oraakel ütles, et ta on mõrvariks oma isale põgenes ta Korinthosest. See, et ta tegi sama vea, mis Laioski, tegi ta elu veel traagilisemaks. Vanasõnagi ütleb: "Nagu isa, nõnda poeg." Neile mõlemale oli saatus määrat...
Traagika Shakespeare'i teostes Shakespeare saavutas oma loomingu kõrgtaseme 17. sajandil. Sellel perioodil kirjutas ta tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Nende hulgas on ka ,,Romeo ja Julia" ning ,,Hamlet". Mõlemad toesed on väga traagilise lõpuga, ning nendes teostes on mitmeid ühiseid jooni. ,,Romeo ja Julia" on armastustragöödia aga ,,Hamlet" on elu mõtet uuriv tragöödia. Mõlemas teoses on üks traagikat põhjustav probleem armastus. ,,Romeos ja Julias" ei saa armastatud kokku, kuna nende pered on omavahel tülis. Nad hakkavad kohtuma salaja ning lõpuks tehakse plaan, kuidas nad saaksid koos olla, kuid see ettevõtmine ebaõnnestub ning lõppeb traagiliselt. ,,Hamletis" saavad mõlemad perekonnad läbi, Polonius on isegi kuninga hea sõber ning kantsler. Hamleti ja Ophelia vahel olid küll tunded, kuid Ophelia isa ja vend keelasid tal Hamletiga suhelda, ning temalt kirju vastu võ...
Vargamäe Andrese traagika Kui minul oleks kunagi olnud võimalik jalutada Vargamäe tallu ja jälgida sealseid tegemisi, oleks mulle jäänud mulje Andresest, kui töökast ja kohusetundlikust mehest. Ta rügas päevast päeva ning ei võtnud iial aega elu nautimiseks. Alguses poleks ma ehk selles mingit probleemi näinud, kuid viimaks oleksin märganud, et Mäe peremees ei oska oma tegevust kõrvalt silmitseda ja ta ei tunne rõõmu tehtud tööst. Tema kohal oleks justkui hõljunud
Minu loetud teose tegelaste traagika Minu loetud Scott Fitzgeradi romaan „Suur Gatsby“ räägib esimese maailmasõja ajal elanud põlvkonnast, kes kaotas enda endise elu. Peamiselt räägib raamat Jay Gatsbyst ning tema unistusest, mida ta täita ei suuda, ning mis talle ühtlasi saatuslikuks saab. Samuti on raamatus kirjeldatud mitmeid salasuhteid armukestega. Jay Gatsby oli peamiselt ise enda kannatuste põhjustajaks. Tema elu tegi keeruliseks see, et ta ei lasknud minevikul minna
,,Kadunud põlvkonna" traagika Kõik, mis oli enne püha, muutus mõttetuks, pole ei tulevikku ega minevikku, on vaid olevik, millel pole enam mingisugust väärtust. Puuduvad elukutsed, rajamata on perekond. Kõik see iseloomustab ,,kadunud põlvkonda". Terved noored mehed saadeti sõtta, kuid tagasi ei tulnud neist keegi samasugusena, nagu oli läinud, kui tuldi tagasi füüsiliselt tervena, siis psühholoogilise surve alt ei pääsenud keegi. Saksa kirjanik Erich Maria Remarque osales I maailmasõja tegevuses ja kirjutas hiljem sellest inspireeritult võimsa romaani ,,Läänerindel muutuseta". Raamat räägib 18-19 aastastest poisikestest, kes koolipingist sõtta astuvad. Noortele on küll õpetatud, kuidas rindel hakkama saada, kuid keegi pole neile selgitanud, mil viisil kohaneda sõja psühholoogilise mõjuga. "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema." Peategel...
Ajastu kujutamine ja isiksuslik traagika filmi „Doktor Živago” põhjal Läbi ajaloo on erinevad riigikorrad keelustanud ära kirjandusteoseid, mille sisu peetakse valitsevale režiimile ohtlikuks. Võimsa sisuga raamatuid on mitmeid, kuid üheks mitmest on vene kirjaniku Boris Pasternaki romaan „Doktor Živago”. Millisena kujutab autor teose ajastut ning millest tuleneb peategelase isiksuslik traagika? Tegevustik toimub Esimese maailmasõja , Venemaa revolutsiooni ja kodusõja ajal, kus võitlus käis nii erinevate riikide kui ka Venemaa kahe leeri punaste ja valgete vahel - ajastu mis hõlmas paljusid konflikte ja rahutusi. Peategelane doktor Živago esines filmis tavatohtri kui ka sõjaarstina, mis ei toonud talle ainult kasu. Živago pidi jätma oma lähedased, kui partisanid sundisid ta oma kasuks tööle. Peategelase põhi eesmärgiks oli
Katku Villu traagika põhjusi Anton Hansen-Tammsaare on oma romaanis "Kõrboja peremees" loonud paljude probleemidega tegelase, kes on ka teose peategelane- Katku Villu. Oma probleemide kuhjudes sooritab Villu enesetapu, lastes endale kahest rauast korraga pähe, kuid mis siiski viis Villu selleni? Üks põhjusi, mis viis Villu vabasurma oli alkohol. Esiteks juba seetõttu, et vangi sattumise tagas talle ka purjus peaga Künka Otto tapmine. See omakorda tekitas teistes küla elanikes hirmu, mis omakorda viis selleni, et kõik tõrjusid Villut ja ta sotsiaalelu hävines. Suurt segadust külvas veel Anna naasmine oma kodutallu. Kohtudes meenus neile mõlemale nende lapsepõlvearmastus, mis süttis uuesti leegitsema. Nende kahe inimese kooselu vastu seisid aga mitmed asjaolud, alustades tolleaegsest kapitalistlikust ühiskonnast ja lõpetades nende kahe talu vahelise vana vihavaenuga. Ühiskonnas oli ...
Armastuse Traagika romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" Romaan ,,jumalaema kirik Pariisis" on väga mitmekülgsete emotsioonidega. Tihti räägitakse sellest kui traagiliselt lõppevast teosest.Kuid milles siiski seisneb romaani ,,jumalaema kirik pariisis" armastuse traagika? Eelnimetatud romaanis ilmneb välja mitu niiöelda traagilist armastust. Üheks neist on Quasimodo armastus Esmeralda vastu. Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab
Leedi Brett Ashley traagika „Ja päike tõuseb“ tegevus toimub peale esimest maailmasõda Pariisi ja Hispaaniasse elamusi otsima suundunud ameeriklaste vahel. Alkoholist läbi imbunud õhustikus on palju nii pessimismi kui ka realismi ja armuseiklusi, mis loob tegelaste vahele pingelisi olukordi. Hemingway on tabavalt kujutanud aegumatuid inimeste vahelisi probleeme ja isikuomadusi tuues esile nende traagikat. Igal tegelasel on traagiline taust, mida seostatakse suuresti Esimese maailmasõja tagajärgedega
tohtinud ta seda välja näidata. Hamlet oli nii lootusetult kinni oma plaanis maksta isa mõrvarile kätte, et oli nõus kaotama isegi oma armastatu. Hamlet oleks saanud oma saatust muuta, kui oleks lasknud isa surmast lahti ning leidnud õnne koos Opheliaga. Võibolla oleks ta pidanud rohkem keskenduma Ophelia tunnetele ning koos oleksid nad ehk saanud Claudiusele kätte maksta kedagi tapmata. Claudius oli Taanimaa kuningas ning ühtlasi ka Hamleti isa vend ning tapja. Tema traagika seisnes saamahimus ning auahnuses. Ta tappis endise kuninga, et saada valitsejaks ning abiellus veel ka Hamleti emaga. Ta oli äärmiselt tänamatu ja ülbe, sest talle ei piisanud ainult kroonist ega naisest, vaid tahtis veel kõrvaldada ka vennapoja. Tema jaoks oli venna surm tähtsusetu ja uus naine vaid aksessuaar. Krooni kandmise nimel pidi ta aga tundma pidevalt süüd, kannatama Hamleti terrorit ning varjama oma tapatööd
Vaime ja füüsiline vägivald teoses "Puhastus" "Puhastus" on 2012. aasta Soome-Eesti koostöös valminud draamafilm, mille rezissöör on Antti Jokinen. Film põhineb Sofi Oksaneni romaanil "Puhastus." Raamat räägib sündmustest, mis toimusid aastatel 19361992 ning toob lugejani tolleaegse raske elu. Inimesi küüditati Siberisse ja nendega käituti igati halvasti ja ebainimlikult. Vaimse vägivalla all kannatasid kõik teose peategelased. Aliide Truu, kes elas oma õe Ingli, tema mehe ja nende ühise laspega, oli üksik hing. Ta armastas tegelikult oma õe meest Hansu, kuid mehel olid vaid Ingli vastu tunded ja teose keskosas otsustas Aliide abielluda kommunisti Martiniga, et olla kaitstud küüditamise eest. Ingel ja Aliide pidid aga päevast- päeva Hansu oma kodus peitma, sest teda taheti sõtta värbata. Ingel oma lapsega elas pidevalt hirmus, et peagi astutakse nende majja sisse ja viiakse nad ära Venemaale. ...
Armastus ja traagika ,,Carmenis" Mustlasneiu Carmen ning kuulus röövel don Jose on justkui sattunud lõpmatule takistuste rajale. Neid on haaranud keeruline armastus ning metsikud kired, kuid nad on tegelevad liiga erinevate asjadega, et olla koos õnnelikud. Vastanduvad hea ja kuri ning kõike seob ebausk ning silmakirjalikkus. Carmen on metsiku iseloomuga ning don Jose ei suuda teda ohjata, kuna nende vahel on palju pettusi ja valelikkust. Mustlanna Carmen oli noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled ning valged hambad. Tema veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Ükski mees ei suudaks sellise naise suhtes ükskõikseks jääda ja nii ei suutnud ka don Jose. Ta armus tüdrukusse ning tundis, et just tema on see õige. Ei saa südant sundida armastama ning...
Nõukogude ühiskonnakriitika ja isiksuslik traagika B. Pasternaki teose „Doktor Zivago“ põhjal B. Pasternaki romaani baasil loodud film „Doktor Zivago“ hõlmab endas 20. sajandi algusajastu iseloomulikke jooni. Filmis käsitletakse nii inimeste isiklikku traagikat kui ka selle ajastu nõukogude ühiskonna kitsaskohti. Nõukogude ühiskonnale oli iseloomulikuks jooneks klassid. Ühiskonna erinevateks kihtideks jaotumist on näha ka filmis „Doktor Zivago“. Komarovsky oli nõukogude
„Faust“ II 1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim
Klient ei ole kuningas Enamike müügiinimeste traagika seisneb nende suhtumises klienti- nad vaatavad klientidele alt üles, lähtudes, et "klient on kuningas" ja käituvad selle reegli kõige halvemas tähenduses. Tundub paradoksaalne? Mõtle korra nendele müügiagentidele, kes on sulle müüma tulnud. Kui müüvad olid need tegelased? Ebalevast, müügiagendilikust ja klienti kõrgemale positsioonile tõstvast suhtumistest läbiimbunud müügiviis tekitab paljudes kiiretes, hõivatud ja kohustustega koormatud äriinimestes vastupidise reaktsiooni. Ettevõtte juhte huvitavad tulemused. Neid huvitavad lahendused nende probleemidele. Nad on huvitatud suuremast turuosast, rohkematest klientidest, suuremast kasumist ja konkurentide seljatamisest. Ühtegi erutusest värisevate kätega müügikat aga ei saa aga edukas ärimees tõsiselt võtta, kuna suhtlemine käib täiesti erinevatel tasanditel- tegu ei ole mitte partnerite, vaid direktor- müügiagent suhtega. Sellist...
ideoloogial ning Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusesse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut ja karistatavat. Propageeriti inimeste seas ateismi. Selle ajastu Nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, pani inimesed kummaliselt käituma. Ühiskonnas tekkis usaldamatus, hirm välismaalaste ees ning hirm spioneerimise ees. Siiski leidus ka erandeid, kes tunnistasid jumala olemasolu. Ivan Bezdomnõi traagika: Ivani iseloomuga oli kõik korras, kuni ta kohtus Wolandiga ja Berliozi pea otsast lõigati. Pärast seda varises tema maailm kokku, tema suhtumine ja käitumine muutus ning ta muutus üsna paranoiliseks. Selletõttu viidi mees hullumajja, kus ta kohtus Meistriga. Kui Meister Ivaniga lõpus hüvasti jätab, siis andis ta talle ülesande Pontius Pilatuse lugu lõpetada. 3.Wolandi ja tema kamba tähtsus: Nad kujundavad Moskva elanike saatusi, nendega manipuleerides
Kõige tähtsamaks nendest on vast see, et Nastasjat kasvatati kaheteist aastasest saadik armukeseks. See asjaolu kahandas märgatavalt tema enesehinnangut ning tegi ta enese silmis täiesti väärtusetuks. Kuna ta oli endast väga halval arvamusel, ei suutnud ta vastu võtta hea ja puhta inimese Lev Mõskini abieluettepanekut, mis oleks ta surmast päästnud ning kindlasti pikemas perspektiivis ka ta enesehinnangut parandanud. Missugused asjaolud määravad Mõskini traagika? Mõskini traagika seisneb tema headuses ja suutmatuses inimestes halba näha. Võrdle Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kummale kuulub autori sümpaatia? Miks? Nastasja Filippovna ja Aglaja Jepatsina olid küllaltki ühtemoodi inimesed. Mõlemad olid erakordselt ilusad, tundlikud, armastust otsivad ning keeruka ja raske iseloomuga naisterahvad. Mõlemad kritiseerisid ja solvasid inimesi tahtlikult. Kuid neil oli ka erinevusi. Nastasja oli enesehävituslik ja madala enesehinnanguga
iseloomuomadused. Sümbolid teevad novellist aru saamise palju lihtsamaks, sest tegelasi on kujutatud võrdkujude abil ning nii tuleb silme ette kujutluspilt tegevustikust. Kui näiteks võtta novell ,,Popi ja Huhuu", siis seal on tegelasteks inimeste asemel koer ja ahv. Kirjanik on nende kaudu kirjeldanud kahe omapead jäänud olendi üksindust ja seotust, võimuvõitlust, peremeheigatsust, hirmu ja harjumist ning nende hävingut. Paljudes novellides esineb oma traagika, kus Friedebert Tuglas kujutab realistlikult just seda ajajärku, kus tema elas. Tema lühijuttudest tuleb välja selle aja eripära ja tegevustik, kuid asjale vürtsi lisades kasutab ta ka väga palju fantaasiat. Tragöödia ja loo lõpp jääb õhku eriti novellis ,,Inimese vari". Sealses loos ema Maret ootab koju oma poega sõjast. Sõda ja sellega kaasnevat painet ja muret on Tuglas kirjeldanud läbi Mareti unenägude, kus reaalsus vaheldub sõjakoleduste fantaasiaga
Raudteevalitsuses ning süüdistatuna oma ametiseisundi kuritarvitamises ta arreteeriti. Pärast vangistust elas ta aasta aega Vologda oblastis kuid tuli 1958. aastal salaja Tartusse tagasi. Järgnesid rasked ajad: Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma abikaasa ja väikese poja Jürgeniga. Teda kiusati võimude poolt taga, teda laimati, vakiti maha nii luuletamises, kui selle õpetamises. tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 12. augustil aastal 1966 suri Alliksaar vähki. Inspiratsiooni sai Alliksaar esimeste luulekatsetuste tarvis Arbujatelt ja Marie Underi loomingust. Teda on mõjutanud ka 20. aastate luule. tolle ajastu vaim, tunded, traagika,
härra dé Renal'i majja. Julien võrgutab ära linnapea naise ja tema plaane saadab edu. Julien soovib edasi liikuda ja võtab vastu uue töökoha rikka härrasmehe sekretärina. Võrgutab ära selle tütre Matilde ja teeb talle abieluettepaneku. Vahetult enne pulmi saadab proua dé Renal Matilde perekonnale Julieni paljastava kirja. Julien tulistab sellepärast proua dé Renal'i kirikus, naine jääb ellu, Julien läheb kohtu alla. 8. Mis oli ,,Punane ja must" peategelase traagika põhjuseks? Tema kindel siht kuuluda kõrgseltskonda ning jõuda selleni, kasutades ära selleks mõjuvoimsaid naisi. 9. Mis oli Balzac´i ,,Inimlik komöödia", mille poolest see on eriline? Tema romaanidest koosnev hiigelteos, mis koosnes kolmest osast ning milles onumbes 3000 tegelast, kellest 460 esinevad rohkem kui kahes teoses. 10. Mis oli romaani ,,Isa Goriot´" 2 kõige tähtsamat probleemi? Kuidas edu saavutada ning õnnelikult elada. 11
Isa Goriot Katariina Noormägi 10.klass 1. Isa Goriot traagika põhjused Isa Goriot´ käitumise kohta võiks kasutada sellist ütlust: ,,tee head, saad ise vastu pead." Ta aitas oma tütreid rahaliselt, et need võiksid ilusat elu elada ja omale head mehed leida, kellega õnnelikult elu lõpuni elada. Tütred aga muutusid uhkeks ning häbenesid uue seltskonna kõrvalt oma tol hetkel juba keskmise jõukusega isa näidata, sest too ei vastanud nende suhtlemisringkonna tasemele
Ballaad-keskaja tantsulaul(tunnused:ajalooline,fantastiline) Draama-näidend(tunnused:koomiline,kurb,traagiline) Eepos-lugulaul(tunnused:muinasjumalad,mitte tõene) Jutustus-kellegi teise jutt(Tunnused:Lai sündmustik) Komöödia-koomilise sisuga(tunnused:lõppeb õnnelikult,traagika on sees) Miniatuur-lühike,napp sündmustik(Tunnused:detailne sõnastus) Muinasjutt-väljamõeldis,üleloomulik(tunnused:lõppeb hästi,pahad saavad peksa,algab``Elas kord``,``kuskil maal``,lõppeb ``Kui nad surnud ei ole`` Muistend-rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa) Mõistatus-rahvaluule liik,varjatud tundemärgid(tunnused:mõista mõista mis see on) Müüt-usundiga seotud,fantastiline jutustus(tunnused:loodusnähtused,jumalad,pooljumalad,elu tekkimine) Naljand-rahvaluule liik,naljakas,lühike(tunnused:naljakas,humoristlik) Novell-tiheda sündmustikuga,(tunnused:lühike,humoorikas,naljakasisuga) Poeem-lüroeepika zanr(tunnused:pike...
nii pikad on tema vasekarva juuksed, kui kloostrikrüpti ümbermatmisel laip avastatakse Sierva Maria Imede täideviija 12 aastaselt saab marutõves koeralt hammustada Kariibide pühak, keda kummardatakse Nime tähendus: "Maria Kõikide Inglite Teenijanna" Elu ajal ei lõiganud kordagi juukseid, need lohisesid talle palmikus järele; nimelt sündimisel laps suri, ent peale kokkulepet jumalaga, et enne abielu ta juukseid ei lõigata, jäi Maria elama Keelatud armastus, traagika (vaimulik Cayetano, kohtumisel kolmekümne kuue aastane; algul sõprus, siis armastus, mees õpetas last lugema ja kirjutama, armastama) Elu ajal suur mõistmatus ja deemoniks tembeldamine
Teose romaani moodustavad 1928 Toomas Nipernaadi seitse novelli, mis on ajalises ja loogilises järgnevusese ja mida ühendav pea- tegelane rändur Toomas Nipernaadi. 1935 Isade maa. Räägib traagika kõrval ka anekdootlikest sündmustest. 1938 Kerge meri. Kujutab arhailist keskkonda väiksel saarel.Kujutatakse ka saareelanike armusuhteid 1941 Ekke moor. Teoses kujutatakse Eesti olusid. 1945 Leegitsev süda. Räägib Eestis kehtivatest oludest sirgunud adekast viiuldajast, tema
Prantsusemaal kujunes ta olulisemaks proosakirjanikuks romantismiajastul. Tema roomanid on populaarsed ka tänapäeval. Üks ähtsamaid on ,,Jumalaema kirik Pariisis" Hugo tegelased on erandlikud ja tegelased piinlevad ning enamik neist hukkub. Tegelased ja nende teod on romantilised ,kontrastirikkad, kuigi mitte alati psühholoogiliselt usutavad. Romaani ülesehitus põhineb romantikutele ja kontrastidel.Sügav traagika läbib romaani. Kõige oma tegelaste kaudu jäädvustab auto inimlikke kannatusi ja muret, südametust , samal ajal aga ka ülimat ilu, altruimi ja eneseohverdust. 1860-ndate aastate romaanides kerkib esile romantiline titaanlik isiksus. Hugo ei püüa oma romaanis sügavalt analüüsida ühiskondlikus elus toimuat. Püiab tõestada, et sotsiaalne probleem lahendatakse siis, kui on lahendatud moraaliprobleem. 1820-ndate aastate lõpuni valitses Hugo loomingus lüüriline kallak
laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga. ,,Appasionata" on üks väheseid teoseid, kus traagika jääb domineerima ka lõpplahenduses. Enamasti lõppevad tema kangelaslikud teosed ohjeldamatute tantsustseenidega. Selline on ka ,,Appasionata" III lõpp, ent see pole nagu tavaliselt rõõmsalt juubeldav, vaid temas võidutseb sügavaim elutraagika nagu surmatantsus. Sonaat nr. 21 (C-duur, op.53, ,,Waldstein") on imetlusväärne plastilise kompositsiooni poolest, mis traditsiooniliste vormiosade piire hajutab ning kasutab vormielemente mittetähenduslikult. Sonaat nr. 26 (Es-duur, op
Tavaline oli väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid. Tekke põhjused-I MS eelaimus; lootusetus, välja- vastuolusid
Ta tajus oma ajastu suuri probleeme ning igapäevased stseenid omandavad tema käsitluses üldistava tagamõtte. Tema maalide peategelasteks on tihti lihtsad talupojad, keda ta kujutab ilustamata, imetledes nende elujõudu. Talupoegliku elulaadi igikestvust vastandab ta üksiku kangelase eneseteostuskatse tühisusele. ,,Maastik Ikarose kukkumisega"(kirjuta, mis toimub pildil?) ,,Jahimehed lumes" ,,Pimedad"Brueghel on jõudnud pessimistliku ja traagilise maailmakäsitluseni. Traagika on selles maalis jõudnud äärmuseni Bruegheli kunstis on inimesed väikesed, tühised olendid, kes ei näe ähvardavat ohtu, kuid ometi tunneb kunstnik nende vastu kaastunnet ja muretseb nende pärast. Maalil kujutatakse mitte niivõrd füüsilist kui vaimset pimedust, inimese loomastumist Pimedate rongkäigule on vastandatud imekaunis lüüriline loodus. KÜSIMUSED 1.Mille poolest erineb 15.saj. Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias?
värskust, et vältida kibestumis tunde tekkimist. Tõnu Prillup on primitiivse hingeeluga "orangutaja", see tähendab seda, et Prillup on algeline inimene. Tema käitumine ja teod on väga rumalad. Ta ei teadnud, et tuleks hoolida abikaasast, tema hoolis vaid varast.Hiljem küll taipas, et armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, kuid siis oli juba hilja. Kuna Prillup tahab rikkaks saada siis näeb ta Marit vaid vahendina selle saavutamisel. Prillupi traagika põhjuseks on see, et ta tahabrikkaks saada ning teeb tehingu rikka Kremeriga. Ta andis oma naist rikkurile kasutada, kuid pärast hakkab seda kahetsema. Ta satub suurde masendusse ning hakkab jooma ja hiljem sureb. Kremer on amoraalne mõisnik. Selle lausega on mõeldud seda, et Kremer on ebasobiva käitumisega mõisnik. Mari on keerulise hingeeluga, isepäine naine. Teoses on Mari väga tugeva iseloomuga kuid mitte järeleandmatu. Võõraste
erakogud Kirjeldus: Greenbergi looming järgib oma ajastu kunstisuundi ning läbis pika stiililise arengu. 1930. aastate alguse teoseis valdab art déco'lik kujutusviis ning värvikäsitlus rõhutab vormi plastilisust (nt ,,Istuv naine", 1930 ja ,,Naine maskidega", 1931). Kunstnikku köitsid teatrimaailm, sh näitlejate omapärane võlu, ja naise sarm, mida sageli kujutas poeetilise nukrusena. Sõja puhkemine tõi loomingusse kaasa mure, leina ja traagika erinevad käsitlused, mida iseloomustavad avar tundesisu, peen värvitaju ja maalitehnika rikastumine. (Allikas: Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996) Aleks Aasaru Loo Keskkool Johannes Greenberg Pajats Johannes Greenberg Mõõga proovimine Aleks Aasaru
a alates Viinis kooripoisiks. VIINI KLASSIK Lahkus 17-aastaselt. Harib ennast ise Itaalia ooperilooja Porpora õpetas. Palju tööpakkumisi. Muusika Elurõõmus muusika, Haydnit on Elurõõmus Traagika üldiseloomustus nimetatud suurimaks optimistiks Üksikud traagilised palad Jõuline muusikas. Haydn armastas Kontrastide rohke publikut üllatada, noorena ka Kõige vähem hoiab sokeerida. kinni vormi reeglitest
aristokraadid stiilile õpetatuses Luule-ühiskonna probleemid ja moraaliküsimused Skulptuur Sisemine rahu ja Vägivaldne ja tasakaal ülepakutud Rahulik olemus ja Traagika, kannatus näoilme Dünaamiline, Romantiline stiil dramaatiline Rõhku pandi kehaosadele Loomulik kehapoos
ümbritsevas keskaegses maailmas. Ta naerab kuntslike ja aegunud keskaegsete elunormide üle ja ülistab armastust, andmata õigustust majanduslikel kaalutlustel sõlmitud sundabieludele. ,,Dekameroni" saja novelli peategelasteks on erinevate ühiskonnakihtide esindajad ja ka nende arusaam moraalist on mitmekesine. Teoses on koomilisi lugusid alama astme kleerikutest, kaupmeestest, jõukatest linnakodanikest, talupoegadest ja õukondlastest. Ei puudu ka traagika, Boccaccio puudutab ka õnnetute armastajate kurbi saatuseid. Novellides väärtustatakse nutikust ja teravmeelsust, naeruvääristatakse armukadedaid, ihneid ja rumalaid. Boccaccio kujutab värvikalt kavalaid armukesi, juhme talupoegi ja leidlikke vembumehi. Pilke objektiks on ka vaimulikud, keda kirjanik ilmselgelt põlgab. Boccaccio ülistab eelkõige armastust ja elurõõmu, imetleb terast mõistust, säästmata pilkest rumalaid ja silmakirjatsejaid.
Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. [redigeeri] Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926
meeleolu, mis oli tekkinud motiivide vaatamisel, pole täpne Eeskuju leidsid kõigis üksikasjades, värvid olid Vincent van Goghi fovism tihti ebarealistlikud. elamuslikest teostest. rahutus, ühiskonnakriitika, maailmavalu, dramaatika Isiklik ärevus, 1914. rõhutamine, aimatav sisemine aastal sõjani viinud piin ja traagika, kujutatavat võidi majanduslik ja ekspressionism lihtsustada või moonutada ühiskondlik pinge Page 1 Sheet1 Agressiivne, skandaalne, Sõja sokist tingitud mänguline, mõnitamine ja meeleheide viis pilkamine (eriti Lääne kulturi kunstnikud kogu dadaism alustalade pihta), vägivaldsus eelneva eitamisele
20. sajandi muusika Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism Hilisromantism • Saksamaa, Austria • Tonaalsuse mõiste laienemine (harmoonias rohked kromatismid) • Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus Gustav Mahler • Helilooja ja silmapaistev dirigent • Elu traagika – kõikjal võõras • Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid • Ka sümfooniates kasutab vokaali • Tippteos – 8. sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud
Ajastu kujutamine ,,Doktor Zivago" põhjal Läbi ajaloo on erinevad riigikorrad keelustanud ära kirjandusteoseid, mille sisu peetakse valitsevale reziimile ohtlikuks. Võimsa sisuga raamatuid on mitmeid, kuid üheks mitmest on vene kirjaniku Boris Pasternaki romaan ,,Doktor Zivago". Millisena kujutab autor teose ajastut ning millest tuleneb peategelase isiksuslik traagika? Tegevustik toimub Esimese maailmasõja , Venemaa revolutsiooni ja kodusõja ajal, kus võitlus käis nii erinevate riikide kui ka Venemaa kahe leeri punaste ja valgete vahel - ajastu mis hõlmas paljusid konflikte ja rahutusi. Peategelane doktor Zivago esines filmis tavatohtri kui ka sõjaarstina, mis ei toonud talle ainult kasu. Zivago pidi jätma oma lähedased, kui partisanid sundisid ta oma kasuks tööle. Peategelase põhi
esteetiliselt köitvat sisu. Edzard Schaperi maailmalõpulood toimuvad Paldiskis, Hiiumaal, Kostromas, Peterburis, Kretingas ja Jenisseiskis. See sündmuspaikade varieerumine seab jutustatavad lood mugavalt hoomatavatesse perspektiividesse. Schaper oskab osavalt luua ajastule kohase, kergelt tuhmades toonides kujutluspildi, millel on sellegipoolest olemas vajalik atribuutika, et lugu töötama panna. Miski ei näi olevat ülearune. Autor on hästi suutnud välja tuua iga tegelase olemasolu traagika kvintessentsi. Schaperi tegelased on äärmiselt mitmekülgselt karakteriseeritud, kuid selgelt joonistub välja üks neid ühendav omadus – tugev ja siiras pühendumus. Jutustuses „Epiteef patrioodile“ näeme tegelast Gnidinit, keda saadab kuni tolle viimaste hingetõmmeteni vankumatu truudus oma kodukoha vastu. „Maailmalõpp Hiiumaal“ peategelane Gottlieb Adalbert Hinrichson võtab omale pärast viimsepäeva ettekuulutuse teatavakssaamist südameasjaks kohalike abistamise
· Maalidel näha hästi Hollandi barokiaegne hoonete sisekujundus ( tüüpilised ruudulised põrandad) · ,,Härrasmees ja veini joov daam" · ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · ,,Piima kallav teenijatüdruk" WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA: · Natüürmordi maalijad · Lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega JACOB van RUISDAEL: · Maastikumaalija · Soomaastikud, mädanevad puud, kosevaated · Ärevus piltides, traagika · Loodusvormide täpne kujutamine romantiliste meeleoludega · Heletumeduse efektid · ,,Metsavaade" REMBRANDT: · Sügava sisuga stseenid ja portreed · Maalis piibli ja mütoloogia ainetel · Maalidel ei olnud tähtis kujutada välist ilu , vaid inimese inimhinge · Maalis palju portreesid ( eriti oma naisest Saskiast), mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone · Teoseid iseloomustavad soojad kuldsed toonid, elurõõm, toredusküllus
Second level Third level Fourth level Fifth level Rogier van der Weyden (1400 1464) v J õuliseim ja andekaim v Ainestik Maarja elust ja Kristuse kannatustest v Dramaatiline ning rahutu käsitlusviis v Sügav ilmekus ning meeleheitlik traagika v Meisterlik portreteerija v Eeskuju kogu Madalmaade kunstile `'Kristuse ristilt võtmine'' (1435) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan tähelepanu eest!
Filmikunst http://www.youtube.com/watch?v=zskO9O3hF78&feature=BFa&list=HL1350235995 http://www.youtube.com/watch?v=CNDaifCMAdI Arhitektuur Emotsionaalselt intensiivsed vormid Originaalsuse taotlemine Ehitistele omistatakse ka sümboliväärtus ( architecture parlante kõneleva arhitektuuri idee) Materjalid- betoon, klaas Ekspressionistliku arhitektuuri suurim traagika seisneb idee ja teostuse, vaimu ja mateeria vastuolus. ( nt: Erich Mendelsohn ,,Einsteini torn". Torniehituse ,,äpardumist" võib pidada kahekordseks. Algselt plaanitud betoonist valatud torn ehitati tegelikult suures osas hoopis tellistest ja krohviti üle. Samuti läks luhta nende idee tõestada Einsteini relatiivsusteooria paikapidavust....) Mendelsohni ehitisi on seitsmes riigis (Saksamaa, Poola, Venemaa, Norra, Inglismaa, Iisrael, USA)
. " Sugulased". 3.Looduslüürika Sügavalt intiimne kontakt kodumaa loodusega.Kodumaise maastiku lihtne, realistlik pilt läbi aastaaegade vahelduse on loodud nappide vahenditega.Kõige hingelähedasem aastaaeg on sügis. " Üks märtsihommik udune" ,"Sügisene kodu" , " Üks suvepäev" 4.Autobiograafiline luule Selles on sõnastatud elutraagika noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu.Kuid läbi meeleheite ja traagika aimub siiski ka loominguõnne motiiv, elu sügavuste ja kõrguste kogemine. " Helin" , " Mitte igaühele" , " Lõoke" Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2
mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2. Venemaa oli sotsialistlik ning seal valitses propaganda, Stalini isikukultus, tsensuur jne. Kogu propaganda mõjus inimestele hävitavalt, inimesed kartsid luurajaid, spioone, välismaalasi ning maad laastas usaldamatus. Ivani traagika seisneb ehk selles, et ennem Wolandiga kohtumist oli tema mõttemaailm tavaline. Wolandi keeras tema elu pea peale ning ta sattus lausa hullumajja. 3. Nad ,,kuulutasid usku". Nad kritiseerisid ühiskonda ja riigikorda. Nad olid sügavalt usklikud. Nende eesmärk oli teada saada, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast Wolandi viimast külaskäiku ning tahtsid ära viia Meistri, Margarita ja romaani käsikirja.
Raskel ajal olid toeks talle sõbrad. Talle said osaks tolleaegse võimu poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Raske haigus , vähk , võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aegtulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Väike Luuleraamat anti välja 1984 see on Alliksaare 5. Väljaanne ja kokku oli neid üldse 6, viimase ilmus aastal 2002(alliksaar armastusest)see sisaldab 37 kirjatükki, raamatul puudub kindel temaatika. Kõige rohkem jäi meelde luuletus AEG Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Gailit, August - tema romaani "Toomas Nipernaadi järgi tehtava mängufilimi võtetelt • Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri", "Ekke Moor" ja "Leegitsev süda". • Romaanis "Üle rahutu vee" ja mitut proosažanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 1951–1959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. • Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. • Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. • Matusetalitus toimus 13. novembril Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
