KEILA GÜMNAASIUM 10C Klass ARAABLASTE VALLUTUSED Referaat Juhendaja: õp K. Ottis Keila 2006 1 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.Islami usu sünd. prohvet muhamed..........................................................................4 2.Esimene kaliif Abu Bakr.............................................................................................5 3.Teine kaliif Omar........................................................................................................ 6 4.Kolmas kaliif Othman................................................................................................. 7 5.Neiljas kaliif Ali, Muhamedi t...
ARAABLASTE PILLID: NAY UD QUANUN SANTUR RIQ EHK TAMBURIIN DUMBEK RABAB NAGARA RAHVAMUUSIKUD KUULA JA VAATA NAY MÄNGU: http://www.youtube.com/watch?v=-a8PkN51qFY&feature=related VAATA MEISTERLIKKU DUMBEKI MÄNGU:http://www.youtube.com/watch? v=p6cByvRheZw&feature=related NÜÜD MÄNGIB UD: http://www.youtube.com/watch?v=9mNxwgAmTKM
Alad mida Maurid vallutasid viis aastat läks hispaanlastel tagasivallutamiseks 700 aastat. Selle aja jooksul hakkas Hispaanias valitsema Mauride kultuur. Usk oli ainult üks paljudest tunnustest omade ja võõraste eristamisel, mauridel oli islamisuk ja hispaanlased olid kristlased. Astuurias tekkisid mitmed kristlikud kuningriigid- Leon, Kastiilia, Aragon, Navarra ja Portugal. Rekonkistas oli murranguline aasta 1085, kui Kastiilia kuningas Alfonso VI vallutas araablaste linna Toledo. Tänu sellele pidid maurid abi paluma Põhja- Aafrika usuvendade käest ja 11- 12. sajandil toimus kaks muhameedlikku rännet Hispaaniasse. 13.sajandil algas mauride tsivilisatsioonide järk-järguline taandumine. Sellega kaasnes ühtlasi sajanditepikkune sõjategevus, kujunes välja frontera ehk maa, mis on kord ühe käes, kord teise käes. 13.sajandi alguses ühendasid mitmed Hispaania kristlikud kuningriigid oma väed ning võitsid 1212
Lähis-Ida juutide ja araablaste vastasseis Kairo Arna Rando Rommot 9.C Juudid Juudid on ühtsete religioossetetunnustega inimgrupp, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ning Juuda elanikkonda. Maailmas on 13,2 miljonit juuti, kellest kõige suurem osa elab USA-s ja Iisraelis. Juudid on judaismi usku. Araablased Araablased on semiidi päritolu rahvas. Araablaste puhul ei saa religiooni tunnusena kasutada. Araablaste üldarvuks maailmas hinnatakse 200 miljonit. Kõige rohkem elab neid Egiptuses 66,8 miljonit. Lisaks elavad araablased veel näiteks Marokos, Mauritaanias, Alzeerias, Tuneesias, Liibüas, Sudaanis, Saudi Araabias, Palestiinas jt. Juutide ja araablaste vastasseis Üheks ohtlikuks kriisi koldeks maailmas olid pärast Teist maailmasõda Lähis-Ida ja eriti Palestiina alad.
Kuidas mõista araablasi Sissejuhatus : · kirjaoskus on kasvanud kolmekümne aastaga kahe-või kolmekordseks · araabia naised saavad rohkem haridust · parem tervishoiusüsteem parandab elukvaliteeti ja pikendab eluiga · võtta lääne tsivilisatsioonilt tehniline ja teaduslik teave, heita kõrvale kahjulikud muutused · halim barakat : araabia ühiskond on killustunud, autoritaarne, traditsionalistlik, kannatab patriarhaalsuse, ühtse kodanikuühiskonna puudumise all · lääne haridus alahindab sügavamaid, vaimseid väärtusi, soodustab teaduslikke uurimusi usu arvelt · islam peab tähtsaks teadmiste seostamist vaimsete eesmärkidega · haritud araablased on õppinud leidma tasakaalu tänapäevase elu ja traditsiooniliste väärtuste vahel Fundamentalism : · islamiriikidele omane ühisjoon : lahtiütlemine lääne moraalist ja käitumiskoodeksist, kui se ...
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: Meka oli kaubalinna tähtsaim keskus.Mekas asus ka must meteoriit- loodusobjekt, mida austati.Mekasse korraldati iga-aastaseid palverännakuid.Kaubalinn Meka muutus araablaste tähtsamaiks usukeskuseks. 2) islami usu tekkega:Muhamed nõudis Allahi austamist ainujumalana.Pärimuse järgi sündis MuhamedMekas.Muhamedi pooldajad pöörasid palvete ajal näo Meka poole. 3) tänapäeval:palverännakute sihtpunkt 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga?Pärimuse järgi olevat Muhamed seal sündinud ning hakkas seal usku kuulutama, sest Allah olevat end talle ilmutanud ja käskinud kaasmaalastele sõnumit edastada
ilmekalt naudinguid, mis ootavad häid usklikke paradiisis, aga ka piinu mis saavad osaks halbadele ja uskumatutele põrgus. Head kannavad paradiisis siidriideid ja kuldehteid, lamavad purpurvoodites, joovad jahedaid veine ja söövad kuldvaagnatelt hõrke puuvilju. Uskumatud ja patused piinlevad igaveses põrgutules ja kui nad siis pisarsilmselt jahutust paluvad, valatakse neile kurku ja näkku hoopis sulavaske. See innustaski islamiusulistel koraani tõsiselt võtta. 5.Kuidas tekkis Araablaste riik? Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi kaliifid. Nende juhatusel asusid araablased vallutama maabermaid. Kuna sealne vaene loodus ei võimaldanud kõikkidel lahedalt ära elada, siis tundusid rikkad naabermaad ahvatlevalt. Pealegi kutsus koraan moslemeid võitlema islami levitamise eest ja kuna kõigile, kes islami eest langevad, lubati pääsu paradiisi. Nii sõdisidki nad hästi võimukalt ja ei andnud nii sama alla. Nende peajõuks oli liikuv ratsavägi.Neil
abiellumiseks ja isegi arsti külastamiseks. 6. Vallutuste põhjused ja mõju VIII-IX sajandil.-630 a. olid araablased väga edukad kuna Pärsia riigis olid araabia päritolu sõdurid kes ei võidelnud. Bütsantsilt vallutati Süüria, Egiptus ja palestiina, uus-pärsia. VII saj. teisel poolel vallutasid kogu põhja-aafrika, hispaania alistus samuti. Vallutati osa kaukaasiast, vallutati kesk-aasia, ja tungiti indiasse. 7. Araablaste eripära- keel on araabia keel, pühakoda on mosee, püha raamat on koraan, peetakse palverännakuid jne.vt eest, islami haridus põhines koraanil, arendati antiikkultuuripärandit, rikastati seda idapoole, kirjanduses tuntuim on ,,Tuhat üks ööd" muinajutud. Usutakse allahisse,valitseb sultan, kes on väepealikust valitseja. 8.mille poolest erinevad suniitide ja siiitide vaated.-siidid austavad sunnat nagu sunniididki, kuid nad on sunniitidest
Araabia Toila Gümnaasium 7.Klass Araabia Araabia kultuuri mõjutisi kohtame paljude rahvaste vaimupärandis. Piirkond, kus need rahvad elavad, kulgeb Hispaaniast läbi Põhja-Aafrika Kesk-Aasiani. Kultuuripildi ühe osana on araablaste usund islam seal levinumaid religioone ning on mõjutanud ka sealset muusikat. Otseselt religiooniga on seotud a) kutse palvusele-viis korda päevas kutsub ,,hüüdja" pühakoja mosee tipust minareti rõdult usklikke palvetama, hüüe koosneb 7-realisest teksistm, mis on sobitatud 12-realise viisi alla; b) koraani laulmine või retsiteerimine, igaüks teeb seda omal viisil, see väga vana tava on pärit juba islamieelsest araabia
Võrdle islamit ja kristlust Islam: sündis ,,ametlikult" 7. saj, aega arvestatakse Muhamedi Mekast lahkumise järgi, järgitakse Koraani. Kristlus: sündis 1.saj, aega arvestatakse Jeesus Kristuse sünni järgi, järgitakse Piiblit. Sarnane: on ainult üks tõeline Jumal, kes on kõik loonud ja kõik teised on ebajumalad ja need tuleb hüljata, mõlemad usuesindajad kogesid tagakiusamist. Kas islam oli uus usund, nagu enamasti arvatakse, või mitte, nagu leidis Muhamed ise? Miks? Pigem oli uus, sest eelnevalt olid araablased uskunud paljusid jumalaid ja austanud pühi puid, kive ja allikaid, siiski oli neil olemas Jumal Allah, aga nad ei pööranud talle nii suurt tähelepanu ega arvanud, et ta nende ellu kuidagi puutub. Kas ilma islamita oleks osutunud võimalikuks kalifaadi loomine ja araablaste vallutused? Jah, sest kaiilf oli ilmalik valitseja seega polnud erilist vahet. Siiski olid kõik sõjad ümbritsevate maade vastu nn pühasõjad, et oma usku levitad...
Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? 1) araablaste usk oli polüetistlik; 2) peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid; 3) austati paljusid loodusobjekte, ka kive; 4) Mekasse korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid ja seega muutus Meka tähtsaimaks usukeskuseks; 5) judaismi ja kristluse mõjul tõusis paljude jumalate seas esile üks peajumal, Allah; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis
2)Mis ametit pidas Muhamed?Millega ta tuntuks sai? Muhamed oli Meka kaupmees.Muhamed hakkas kuulutama Islami usku. 3)Kirjuta mõiste:Jumal islamis Muhamed kinnitas,et on vaid üks jumal-Allah,ta tegi Kaaba templi ülejäänud jumala kujudest tühjaks,sellest sai Allahi kummardamise koht. 4)Islamil on viis tugisammast,nim vähemalt kolm. 1-šahala 2-viie palvega 3-paastumine e.ramadaan 5)Kir.kaks põhjust,miks asusid araablaseid naabermaid vallutama. 6)Milline araablaste kultuurisaavutis on sinu arvates kõige olulisem?Miks nii arvad? Mekas asuv Kaaba tempel.Kuna see oli Islami usu märk ja sellest sai Allahi pallee. 7)Töö kaardiga.Lk 92-93 1.Kirjuta kaks tänapäeva Euroopa riiki,mille ala kuulus keskajal araablaste võimu alla. Inglismaa ja Prantsusmaa. 2.Kirj.kaks vanaaja riiki,mille ala - = - Püha-Rooma keisririik ja Bütsantsi keisririik 3.Mis tähtsus on Mekal araablaste ajaloos?2 näidet
leidis palju poolehoidu. Hõimude toel pöördus Muhamed 630. Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka. Kõik see, mis varem oli olnud, kadus. Ka Kaaba tempel, mis varem oli olnud paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks. Uus usk pääses võidule kiiresti. 632. aastal, kui Muhamed suri, oli ta uue usu abil ühendanud enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Lisaks pani ta aluse ka araablaste ühtsele riigile. Islami tähtsaim pühakiri on Koraan. See koosneb 114 peatükist ehk suurast. Täpselt nii palju ilmutusi olevat Muhamed Allahilt saanud. Islami 5 tugisammast: - usutunnistus (on vaid üks jumal Allah) - palvetamine 5 korda päevas (päikesetõusu ajal, kekspäeval, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ja kesköö paiku) - Paastumine. See toimub islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuul ehk ramadaani ajal. 9
leidis palju poolehoidu. Hõimude toel pöördus Muhamed 630. Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka. Kõik see, mis varem oli olnud, kadus. Ka Kaaba tempel, mis varem oli olnud paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks. Uus usk pääses võidule kiiresti. 632. aastal, kui Muhamed suri, oli ta uue usu abil ühendanud enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Lisaks pani ta aluse ka araablaste ühtsele riigile. Islami tähtsaim pühakiri on Koraan. See koosneb 114 peatükist ehk suurast. Täpselt nii palju ilmutusi olevat Muhamed Allahilt saanud. Islami 5 tugisammast: - usutunnistus (on vaid üks jumal Allah) - palvetamine 5 korda päevas (päikesetõusu ajal, kekspäeval, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ja kesköö paiku) - Paastumine. See toimub islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuul ehk ramadaani ajal. 9
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: tähtis kaubalinn 2) islami usu tekkega: tähtis usukeskus, seal asus Kaaba tempel koos musta meteoriidiga, mida araablased austasid 3) tänapäeval: Meka on siiani suure tähtsusega usukeskus 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga? Muhamed oli sündinud selles linnas, selle lähistel olevat Allah end talle ilmutanud. Mekalased
Islam. Tööjuhend kultuuriloos õpik ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa keskaeg alusel I osa: lk 50-55 Muhamed ja kalifaat 1. Mis on mis? Leia järgmiste mõistete, sõnade, nimede tähendused, kirjuta oma vihikusse Meka, Kaaba tempel, Allah, Muhamed, islam, moslem, koraan, raamatu rahvad, prohvet, Mediina, kaliif, dzihaad, emiir 2.Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? (lk 50) 3. Millal, kuidas, kus tekib islam? Missugune oli Muhamedi roll islami tekkes? (lk 50-51) 4. Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga ja mis tagas araablaste kiire sõjalise edu? (lk 52-53)Ei ole vajalik, aga kui huvitab, vasta siis. II osa: lk 56-61 Islam. Usk ja kultuur 1. Iseloomusta Koraani (tee ideekaart): mida sisaldab, millest on juttu, milline on tähtsus (lühidalt
koondunud tema kätte. Karl Martell pidas edukalt mitmeid lahinguid erinevate vastastega ja Frangi riigi territoorium ja mõjuvõim Euroopas kasvas. 732. aastal tungisid Frangi riiki Hispaaniast Omaijaadide väed. Karli väed kohtusid nendega Poitiers' i lahingus, kus saavutati võit nende üle. Seda võitu on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa kristlik tsivilisatsioon moslemite invasioonist ning sellega pandi esialgu piir araablaste edasitungile Euroopasse. Kuid sellega ei kadunud moslemite sissetungi oht, sest näiteks 730. aastate teisel poolel rüüstasid araablased sageli tänapäevast Lõuna-Prantsusmaad. Seetõttu hakkas Karl Martell ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, et nad saaksid teenida raha ja varustada end ratsahobuste ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustusega. Ratsavägi tugevnes ja muutus oma aja üheks võimsamaks. Viimasel ajal on tähelepanu juhitud sellele, et Karli 737
Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Second level Third level Fourth level Fifth level Teine maailmasõda Palestiina juudid moodustasid Palestiina araablaste vastu organiseeritud kaitseorgani Haganah, mis on praeguste Iisraeli kaitsejõudude eelkäija. Moodustus organisatsioon Irgun, mida juhtis hilisem Iisraeli peaminister Menaem Begin. 1947. aastal pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendist Palestiina alast juudiriik ning teine Palestiina araablaste riik. Jagamine pidi toimuma vastavalt rahvaarvudele. Juudid nõustusid, araablased aga lükkasid selle tagasi. Iseseisvumine 14. mail 1948. kuulutasid juudid territooriumil välja Iisraeli riigi.
Araabia poolsaar asus varaseimate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Elanikkond kõneles semiidi keeli ja tegeles rändkarjakasvatusega. Jeemeni riikide jõukus põhines niisutuspõllundusel ning kaubandusel. Enamik Araabia poolsaare asukaid teenisid elatist beduiinidena. Ühiskond - patriarhaalne. Araabia poolsaar Ühiskond ja usk Polüteistlik. Austatakse palju loodusobjekte, nt must meteoriit Araablaste tähtsaim usukeskus. Allah oli kõige tähtsam jumal. Kaaba tempel on pühendatud Allahile ja 360 teisele jumalale, kelle puust kujud olid sinna püstitatud. Kaaba tempel Muhamed ja tema kuulutus Prohvet. Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi asutamist ainujumalana. Sellises usust sai islami usk ja selle pooldajad olid moslemid. Sündis Mekas ja kasvas üles onu eestkoste all, kuid abiellus noore
Araablased ja Islamimaad Kõrbete ja pooltkõrbetega kaetud Araabia poolsaar asus varasemate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Sealne semiidi keeli kõnelev enamik Araabia poolsaare asukad hankisid elatist rändavate või poolpaiksete kaamelikasvatajatena. Suur osa araablasi elas teineteisest sõltumatute hõimudena, mis omakorda jagunesid suguvõsadeks. Araablaste usk oli polüteistlik. Arvukate, peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid. Lisaks jumalatele austasid nad ka paljusid loodusobjete, ka kive ( kõige tähtsam must meteoriit, asub Mekas). Araablaste seas tõusis esile üks peajumal Allah, ülistusest hoolimata oli ta tegelikult üks paljudest jumalatest. Jumalatele oli pühendatud Kaaba tempel (361 jumalat) VII sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt allahi austamist ainujumalana. Sellest tulenebki usk nimega ,,...
Araablasi ollakse harjunud seostama poolsaarel elanud rändava eluviisiga beduiinidega. (Harms 2008, 23.) Araabia ja heebrea keel on umbes sama kaugelt sugulased kui eesti ja soome keel, kuid teineteise mõistmist raskendab neil erinevate, u 10. saj eKr loodud heebrea ja u 3. saj pKr loodud araabia tähestiku kasutamine. Judaism oli laialt levinud nii araablaste seas kui ka mujal Lähis-Idas. Akltiivselt levis araablaste hulgas ka kristlus, ajaloolaste arvates oleks see ilma islami vahelesegamiseta saanud riigiusuks. Kristluse sünnile järgnenud sajanditel kujunes välja ka negatiivne suhtumine judaismisse sellega kaasnevate riiklikult koordineeritud või rahvalike pogrommidega. (Peterson 2008) Aastal 632, seega kaks aastat peale prohvet Muhamedi surma, vallutas selleks ajaks islamiusku pöördunud araablaste sõjavägi Palestiina ja Jeruusalemma. Järgmised 450 aastat oli see islami impeeriumi osa. 661
oma sõnumit edestada. Koraan – islami püha raamat Hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks -> vihastas välja mekalased (eriti ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks. Mediinas saab ilmutusi edasi -> sealhulgas korralduse palvetada Meka poole. Koraani kirjapanek palmilehtedele (roheline = pühavärv) Lahingud mekalastega. 630 naaseb Mekasse. 632 Muhamedi surres on Araabia poolsaar islami usku Kalifaat ja araablaste vallutused Kaliif – prohveti asemik, kelle valisid moslemid -> Araabiat nimetati kalifaadiks. Džihaad – püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu Araablased olid vallutustes väga edukad, sest põhjapoolsed riigid Bütsantsi keisririik ja Uus- Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest sõjast nõrgestatud. Bütsantsi elanikud polnud rahul keisrivõimuga. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda.
Hoidmaks ära Iraagi armee sissetungi naabermaadesse, saabusid Iraaki USA ja Euroopa väed. Rahvusvahelised relvajõud korraldasid sõjalise operatsiooni ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuiveit. Husseini valitsus peatati USA poolt aastal 2003. Lähis-Idas elavad juudid ja islamiusulised araablased. Nii araablased kui juudid arvavad, et Palestiina peab kuuluma neile. 14. mail 1948 kuulutasid juudid välja Palestiinas oma riigi - Iisraeli. Järgmisel päeval 1948 puhkes Iisraeli ja araablaste vahel Palestiina sõda. Iisrael vallutas osa Palestiina araablastele mõeldud maast ja ülejäänud osa jagati Jordaaniaga. Jeruusalemm jagati samuti Jordaania ja Iisraeli vahel. 1956. aastal algas tuntud Suessi kriis. 1964. aastal loodi araablaste poolt Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO). Selle juhiks sai Yasser Arafat, kes on väga tuntud. 1973. aastal oli Jom Kippuri sõda, kus Iisrael sai kogu Palestiina oma võimu alla
Ühendemiraate, Katari ja Kuveiti ning samuti Pärsia lahe riiki Bahreini. Meka Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad mošeed. Iga mošee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Araablased tegelesid ka veel astronoomia ja astroloogiaga. Araablaste väga tähtis loom oli kaamel. Mošee Minaretid Araabia naised Araabia mehed Muinasjutukogum Kunagine Saudi-Araabia kuningas Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Geograafiline asend Araabia poolsaar Kõrbed Leidub ka niiskemaid kohti, kus kasvab taimestik. Saab tegeleda põlluharimisega. Ligi 95% Araabiast on kõrb. Poolsaarel on mitmeid suuri
KUIDAS MÕJUTASID ARAABLASTE TRADITSIOONILISED USKUMUSED NING KRISTLUS JA JUDAISM ISLAMI KUJUNEMIST? 1) ARAABLASTE USK OLI POLÜETISTLIK; 2) PEAMISELT LOODUSJÕUDE KEHASTAVATELE JUMALATELE PÜSTITATI AUSTUSOBJEKTIDENA KUJUSID; 3) AUSTATI PALJUSID LOODUSOBJEKTE, KA KIVE; 4) MEKASSE KORRALDATI IGA-AASTASEID SUURI PALVERÄNNAKUID JA SEEGA MUUTUS MEKA TÄHTSAIMAKS USUKESKUSEKS; 5) JUDAISMI JA KRISTLUSE MÕJUL TÕUSIS PALJUDE JUMALATE SEAS ESILE ÜKS PEAJUMAL, ALLAH; 6) MEKA
3 suurt maadeavastuste põhjust: · Uudishimu · Kuuldused idamaade rikkustest (vürtsid, siid, lõhna- ja värviained, kuld, hõbe) · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ja nad võtsid suurt vaheltkasu Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? (eeldused) · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed (tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim · Mõlemad olid mereriigid
Võtab Kaaba tepmplist maha kõik teised 360 jumalte puitust kujud ja pühendab templi Allahile. 632 Muhammedi surm. 632 sureb Muhammed. Pärast tema surma kirjutatakse Koraan. Võimule valitakse moslemite pooltKaliif kas nad olid Muhammedi lähikondlased või hõimkondlased. Islami usu viis tugisammast Usutunnistus Palvust Alamus Paast Palverännak Mekase Koraan Olulisem sõnum seisab Allahi kõikvõimsuses ja armulikuses. Koraan on araablaste arvates ülim tõde. Moslemite vallutused VII saj Süüria Palestiina Mesopataamia Pärsia Egiptuse Liibua Hispaania Islami seadus Islami seadu-sariaat-lähtub koraanist. Sariaat hõlmab kõike ,mida Allah nõuab inimeselt nõuab. Islami vaimulikud oon läbi ajaloo esinenud õigusmõistjate ja poliitiliste juhtidena. Sariaat pöörab ka suurt tähelepanu ka perekonnale ja naiste olukorrale. Sariaati mitte järgimisel võivad olla jõhkrad karistused.
lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaavi keele ning selle tulemusel kujunes tnapevane bulgaaria rahvas. Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid Btsantsi ved Bulgaaria riigi. Btsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Btsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Raskusest hoolimata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevdasid sjavge ja asusid vastupealetungile. Vidud araablaste le Srias ja Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid Vike-Aasia julgeolekut. Kui trklased-seldukid olid XI sajandil alistanud suure osa islamimaadest, tungisid nad ka Vike-Aasiasse. 1071. aastal purustasid nad Manzikerti lahingus Btsantsi ve
FEODAALSÜSTEEM Feodaalsüsteem- Feodaal saab sõjateenistusse minemise eest suurfeodaalilt maavalduse. * Feodaalsüsteemi alusepanija on Karl Martell (pani aluse, sest araablaste vastu võitlemiseks oli vaja ratsaväge. SENJÖÖR- suurfeodaal * Senjööri peab pakkuma vasallile eeskostet, kaitset kohtus ja ülalpidamist. VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised
kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Araablaste kaudu õpiti tundma kompassi. See pani aluse suurtele maadeavastustele. Eurooplased leidsid tee Ameerikasse ja hakkasid leiutama ka palju muid merelisi ühendusteid erinevate maade vahel, mille kaudu sai hakata kaupa transportima. Keskajal toimus ka rekonkista. Rekonkista mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps. tagasivõitmist muhamedlaste käest; araablaste järeltulijad, maurid, vallutasid Hispaania, va. Astuuria. Astuuriast lähtunud tagasivallutustel rajanesid uued riigid - Kastiilia, Portugal jne. Rekonkista ei olnud üks kindel sõda vaid pigem ajalooetapp Ibeeria poolsaare ajaloos, mis oli vägivaldsem kui teised ajastud. Valdavalt oli konflikt kristlike riikide ja moslemiriikide vahel, kuid esines ka väga palju sisetülisid. Korduvalt proovisid kristlased ühineda - üheks parimaks
lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika. Kaamlit(kõrbelaeva) kasutati sõidu- ja veoloomana, tema piimajoodi ja liha söödi,telgid ja rõivad tehti kaamlikarvadest valmistatud vildist või kaamlinahkadest. 3. Tähtsamad linnad Araabias. V: Mediina ja Meka. 4. Kaaba tempel Mekas, tähtsus, miks käidi, kes käisid ja must kivi. V: Jõukad kaubalinnad tekkisid tekkisid Jeemenist põhja pool.Tähtsaim nende seas oli Meka. Seal asus araablaste peamine usukeskus kuubikukujuline Kaaba tempel(kaaba tähendab araabia keeles kuupi). Mekas käis palju palverändureid araabia jumalatele ja mustale kivile austust avaldamas. Templi seina sisse oli müüritud must kivi, mida araablasedpidasid pühamast pühaks. 5. Kes oli Muhamed? V:Meka kaupmees Muhamed kuulutas välja uue usu(islami usu). Varem austasid araablased mitmeid jumalaid aga Muhamed kinnitas, et on vaid üks jumal- Allah, kellele peavad vastuvaidlematult kuuletuma.
VI sajandi teiselpoolel tungisid Balkani poolsaarele lõunaslaavlased ja Itaaliasse germaani hõim langobardid, mistõttu Itaalia kaotati ja Balkanil säilitati võim raskustega. VII sajandil tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid. Nad allutasid Doonau lõunakaldal asuvad slaavlased ja rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Bütsantsiga olid enamjaolt vaenulikud. Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Bütsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Nende võimu alla langesid ka Küpros ja Kreeta, nad rüüstasid korduvalt Väike-Aasiat ning ründasid kolmel korral koguni pealinna Konstantinoopolit. Väike-Aasias suutsid Bütsantsi keisrid oma võimu siiski säilitada. Kreeta vallutamisega X sajandil saadi Egeuse meri kindlalt Bütsantsi võimu alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Võidud araablaste üle
Kuidas nimetatakse püha raamatut ja palvepaika? Püharaamat ehk Koraan, palvepaik ehk Meka 4.Muhamedi seos Meka ja Mediinaga. Muhamed elas Mekas ja oli sealt pärit, kuid teda visati linnast välja kuna ta polnud sealset usku. Seega Mekasse jõudes hakkas ta uut usku levitama ja inimesi kaasa meelitama ning hiljem sai Mekas samuti au. 5.Mille poolest erineb islami kunst kristlikust kunstist? Islamis ei tohi ega ei kujutata jumalaid piltidena. 6.Nimetage kaks teie arvates kõige olulisemat araablaste kultuuri saavutust põhjendage oma arvamust. Araabia numbrid, anatoomia, astronoomia, sõnad, geograafia. 7.Milles seisneb Meka linna tähtsus araablaste jaoks? Meka on nende usuasutus ja Muhamed selle rajaja. 8.Kuidas nimetatakse araablaste riiki? Kalifaat 9.Millal ja kus peatati araablaste edasi tung Euroopasse? 732. aastal Prantsusmaal Karl Martelli poolt 10.Frangi riigi kujunemine. Kes olid, millal ja kuhu tekkis riik. Merovech, Chlodovech, Pariis ja ristiusu vastu võtmine.
Enne Muhammadi surma juhatas palvetusi aga tema lemmiknaise Aisa isa Abu Bakr. Valiti Abu Bakr. Ali ei nõustunud sellega, aga lootis tulevikus saada ise kaliifiks. Algasid alistatud hõimude mässud, aga kaliif Abu Bakr (632-634) lõi Mediina all puruks ülestõusnute väed ja ühendas kõik araabia hõimud ning alustas Pärsia vallutamist. Järgmine kaliif Umar ibn al Hattab ( 634-644) laiendas edukalt Araabia valdusi. 635 aastal vallutati Damaskus ja aastatel 661-750 oli ta araablaste pealinn. 637 aastal sisenes Umar valgel kaamelil Jeruusalemma ja valis välja koha mosee ehitamiseks. Ta ei puudutanud kristlaste ja juutide pühamuid. Umari ajal sai kalifaat oma lõpliku, teokraatliku struktuuri. Tema tapmine ja islami sisevastuolud ei takistanud impeeriumi laienemist. Kolmas kaliif Uthman ibn Affani ,prohveti väimees (644-656) jätkas ekspansiooni. Tema juhtimise all vallutasid araablased Küprose, Liibüa, allutasid
majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. Kloostreid loodi inimestele, kes tahtsid palves ja üksinduses jumalat otsida 7. Suur kirikulõhe (millal, kuidas)? Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe ehk skisma, mis jagas kiriku kaheks: 1) Rooma katoliku kirik, mida juhtis paavst 2) Õigeusu-, ehk Kreeka katoliku kirik, mida juhtis patriarh 8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse? 1) Hiina kompass 2) India arvusüsteem- araabia numbrid 3) Malemäng 4) Araabia keel 5) Kujunes välja farmakoloogia ehk ravimiteadus 9. Mõisted: Katedraal katoliku kirik Toomkirik luterikirik Missa armulauaga jumalateenistus Preester vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Peapiiskop kindla kirikupiirkonna kõrgeim ülevaataja.
valitsemisaja 527-565 * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus) saavutused FRANGI RIIK 3. Frangi riigi rajaja CHLODOVECH 481 *laskis kirja panna saali frankide seaduste kogu *võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis MAJORDOOMUSED kuningakoja majapidamisjuhid, kes omasid tegelikku võimu KARL MARTELLI 714-741 tähtsus *saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse *teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks PIPPIN LÜHIKE 741-768 > Karolingid kuningaks tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks KARL SUUR 768-814 Riigi laiendamine *kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel
com/images/uewb_06_img0403.jpg Iraak Peamiselt elavad Iraagis araablased. Kuni 1958. aastani oli konstitutsiooniline monarhia. 1979. aastal toimunud riigipöördega tuli võimule S.Hussein. Husseini ajal sõdis Iraan Iraagiga 8 aastat. 1991. aastal toimunud ,,Kõrbetorm". 2003 kukutasid USA väed + liitlased Husseini valitsuse Saddam Hussein http://www.tunisia-live.net/wp-content/uploads/2012/01/Saddam-Hussein.jpg Lähis-Ida: Juutide ja araablaste vastasseis 1948 kuulutasin juudid Palestiinas Iisraeli oma pealinnaks. Kodusõjad juutide ja araablaste vahel. Konflikte on lahendanud ÜRO. Palestiina vabastusorganisatsioon PVO. Juut ja araablane http://y.delfi.ee/norm/180631/9818761_5f4Haa.jpeg http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000079/a51e2f21-dd14-4701-8b75-9879c8be8976.jpg Kasutatud kirjanudus 9.kl õpik Lähiajalugu II osa
Islami püharaamatuks sai Koraan. ·Koraan on islami püharaamat. Kõik, mis on Koraanis on ülimtõde. Koraani olulisem sõnum on Allahikõikvüimsus ja armulikus. Islami maade lähtutakse oma elus igapäevaselt Koraanist. Islami viis tugisammast on: usutunnistus, palvetamine, almus, paastumine ja palverännaks Mekasse, ·Islami seadus lähtub Koraanist. Seadus ehk sariaat hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab. ·Islami kultuur on sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist. Islamimaade talletati ja arendati edasi antiikkultuuripärandit. · Islami haridus põhines Koraanil ja nii tekkisid moseede juurde kõrgemad koolid. Koolides õpetatakse põhiliselt usuõpetust, sariaati ja sunnat, kuid ka araabia kirjandust ja loogikat. ·Islamis oli väga tähtis perekond ja tihti pere solvamisega võis kaasneda veritasu. Islami seadused pööravad suur tähelepanu perekonnale ja naiste olukorrale
1. beduiin - araabia rändkarjakasvataja prohvet - Jumala sõnumi edastaja islam - (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on Koraan Allah - Jumal islamis koraan - islami püha raamat moslem - islamiusuline kaliif - prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat - araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid Hansa Liit - Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft - käsitööliste vennaskond gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsio...
632.aastal ta suri. Islam. Islam tähendas kuuletumist. Meka oli islamiusuliste püha linn. Koraani suhtuvad islamiusulised suuraustusega. Neil on ainult üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Vallutuste algus. Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi kaliifid. Need, kes usu vastu võtsid ei pidanud enam makse maksma. Esmalt ründasid Bütsantsi ja Pärsia riiki. Araablaste riigi pealinnaks sai Damaskus. Hakati rajama losse ja paleesid iluaedade ning purskaevudega. Vallutused jätkuvad. Islamiusulised vallutasid PõhjaAafrika, Hispaania, Kaukaasia, KeskAasia ning Pärsia. Nad üritasid tungida ka Frangi riiki kuid nad kaotasid lahingu. Mesopotaamia asevalitsejatel õnnestus kukutada Damaskuse kaliifid. Tekkis uus kalifaat Bagdadi kalifaat. IX. Sajandil hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad
Islam: Usk mis sai alguse 7. sajandil, Saudi- Araabias 5 sammmast: usutunnistus Palvetamine Paavst Palverännak(Meka/Kaava) Saudi-Araabia Annetus Palvetamine- neil on palvevaip ning nad palvetavad 5 korda päevas Meka suunas Jumala nimi ja kujutamine: Nimi Allah aga nad ei ütle nii kuna nende arvates see pole õige nad nimetavad teda Issandaks ning nad ei kujutanud mitte kunagi teda. Pühakoda- Mozee Püharaamat- Koraan Kalifaat- Araablaste suurriik(7-13 sajand) Badgdad- Iraagi pealinn/8. sajand Maailma suurim linn Al-Idris- araabia geograaf (1 kord mainis Eestit maailmakaardil 1154) Frangi riik Millal kujunes- 5. sajandil kelle rajajaks peetakse Merovech` i Millistele Euroopa suurriikidele pani aluse- Prantusmaa, Saksamaa ja Itaalia Millised 2 suguvõsa olid Frangi riigi valitsejad? Merovechi ja Chlodovechi Keda on nimetatud esimeseks Prantsusmaa kuningaks, kes asutas ka Pariisi? Chlodovechi
1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud)
Need olid kuninga lähemad abilised ,kes pidid kuningale nõu andma majandus küsimuste alal ,kuid järk järgult koondasid nad enda kätte tegelikuse võimu. 7saj nim. Frangi riigis laiskade kuninate sajandiks.Seda olukorda kasutasid majortoomused,kes alistasid omavahelist võistlust võimu pärast.8saj sai ainukeseks Major omuseks Karl Martell. 8saj olid araablased vallutanud Hispaania ja alistasid sissetungi frangiriiki.Karl martell suutis 732 aastal Poirterre lahingus purustada araablaste väe ning nad taganesid hispaaniasse.Tänu sellele jäi Euroopas riskiusk püsima.Kuna hispaanias olevate araablaste oht püsis Karl jagas oma sõjameestele maid, et nad suudaksid muretseda endale hobuse ja head relvad. Peale Karl matelli surma sai major thoomuseks tema poeg Pippin lühike , kel oli head suhted Rooma paavstidega.Pippin Lühike ja Rooma paavst 751 aastal sõlmisid kokkuleppe mille kohaselt paavst tunnistas Pippin Lühikese kuningaks ja
maailma" riikide all eelkõige vaeseid arenguriike Pärsia lahe piirkond Rahutud naftariigid Iraan - vähe arenenud põllumajandus- ja tööstusriik, mille peamiseks rikkuseks on nafta. 1960 - valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes püüdis riiki läänestada. Seda püüet nimetati valgeks revolutsiooniks. Iraak - elavad araablased Kuni 1958.a. konstitutsiooniline monarhia Riigipööre- vabariik Lähis Ida Juutide ja araablaste vastasseis Elavad juudid ja islamiusulised araablased Nii araablased kui juudid arvavad, et Palestiina peab kuuluma neile Alates riigi sünnist on kulgenud kodusõda juutide ja palestiina araablaste vahel Ladina Ameerika Arenguteede otsimine Jaguneb: Reformimeelne rahvuslik liikumine- ei kapitalism ega kommunism (Argentiina) Vabaturumajandus: parempoolsed (Tsiili) Vasakpoolsed (Nicaragua) Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid
maad on vilja all, pool puhkab § 8 Bütsants Justinanus teod, väljapaistvamad · vallutati Põhja-Aafrika ja Itaalia · lasi ehitada Hagia Sofia kiriku · lasi kokku koguda seadused § 9 Keisrivõim Patriah Bütsantsi kiriku pea mosaiik värvilistest kivikestest kokku pandud pilt ikoon pühapilt § 11 Araablased beduiin rändkarjakasvataja Muhamed islami usu rajaja Islam muhamedi usk Allah islami jumal kaliif araablaste valitseja koraan islami pühakiri mosee araablaste pühakoda 622 islami ajaarvamise algus ( Muhamed põgenes Mekast Mediinasse ) § 14 Keskaegsed linnad Miks eraldus käsitöö põlluharimisest ? · täiustasid põlluharimisviisid ja tööriistad. Talupoegadel tekkis ülejääke, mida sai vahetada käsitööde vastu. · Käsitöö muutus keerukamaks, see nõudis rohkem aega ja oskusi. Kuhu tekkisid linnad ? · teede ristumiskohtadesse · sadamate lähedale
kestis 8 aastat ja lõppes tulemusteta. 1990 vallutati Kuveit. 1991 korraldati ÜRO poolt operatsioon ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuveit. Kuna ÜRO ei lõpetanud oma surveabinõusid, siis langes riigi elatustase kiiresti. 2003 kukutasid USA väed Husseini valitsuse. Siiski on Iraak tänaseni üks kuumemaid kriisikoldeid. 6) Iisrael riigi väljakuulutamine- juutide ja araablaste vaenu tagamaad. 14 mai 1948 kuulutasid juudi organisatsioonid Palestiinas välja oma riigi Iisraeli. Kuigi seda tehti ÜRO nõusolekul tekkisid kohe konfliktid Palestiina araablastega. Nemad ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama. Peamine põhjus, miks tülid tekivad on see, et juudid peavad Palestiina alasid oma ajalooliseks kodumaaks. Samas araablased, kes on seal viimased sajandid elanud arvavad, et see maa kuulub siiski neile.
7. sajandil toimus dramaatiline muutus ning islam vallutas kiiresti Põhja-Aafrika Egiptusest kuni Arlandi ookeani rannikuni ning suundusid oma ekspansiooniga edasi Hispaaniasse. Kristlus tõrjuti Põhja-Aafrikast täielikult välja, kui mitte arvestada kopti kirikut Egoptuses ning mõningaid piirkondi Nuubias ja Etioopias. Järgneval kolmel sajandil moodustasid araablased Põhja-Aafrikas väikesearvulise valitseva eliidi. Ent 11. sajandil leidis aset suur araablaste sisseränne, mille tulemusel berberid assimileerusid, kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks võtnud araabia kultuuri, sealhulgas islami. Islam ja araabia kultuur hakkasid levima ka lõuna poole Saharasse ja kargemale Kesk- ja Ida-Aafrikasse. Kuni 14. sajandini oli eurooplastel ja Põhja-Aafrika aeaablastel üsna ebamäärane ettekujutus araabia, pärsia ja india linnadest Ida-Aafrika idarannikul.
Jordaania 1 JOD = 0,89 EUR, ehk 1 EUR = 1,10 JOD Jordaania ametlik keel on araabia keel. Enamus jordaanlasi räägivad ka inglise keelt, eriti just linna aladel, nagu näiteks Ammanis. Inglise keelest saavad aru ülem ja keskklassi inimesed.Prantsuse ja saksa keeled on vastavalt teisel ja kolmandal kohal. Kohata võib ka mõningaid kaukaasia ja armeenia keeli, kuna 20.sajandi alguses saabus sealtkandist palju immigrante. Lipp loodi 1916. aastal, kui toimus araablaste ülestõus Ottomani Impeeriumi vastu. Värvid esindasid araablaste kolme vana dünastiat, roheline Fatimiide, must Abbassiide ja valge Umaijaade, punane kolmnurk aga sümboliseeris Hašmiidide dünastiat. Ametlikult võeti lipp kasutusele 16. aprill 1928, mil punasele kolmnurgale lisati valge seitsmeharuline täht, sellega sooviti rõhutada oma islami juuri ja erineda naaberriikidest. Tähe seitse haru sümboliseerivad Koraani esimese peatüki seitset esimest salmi, mida loetakseislami aluseks.
araablastel varastamine auasi. Varastada tuli võõrastelt. Iga poiss, kes oli vastaselt kasvõi ühe kaameli varastanud, oli neiude silmis palju ihaldatum. Praegu sõidavad nende järglased luksusautodes ja mõjutavad maailmamajandust. Rikkuse aluseks on must kuld - nafta, tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga ehitanud üles moodsa riigi Araabia Ühendemiraadid iseseivus 2. detsembril 1971. aastal Tänapäeva linnad Araablaste vana usk Üks jõukas kaubalinn Jeemenist põhja pool oli Meka. Mekas asus ka araablaste peamine usukeskus. See oli Kaaba tempel, mis oli kuubikujuline. Kaaba tähendab araabia keeles kuupi. Templi sein oli mustast kivist, mis oli araablastele pühamast püham. Mekas käis palju palverändureid, et avaldada austust araabia jumalatele ja ka mustale kivile. Palverändurid ostsid Mekast palju kaupa ja seega tõid nad palju kasu Meka Kaupmeestel. Islam
Bütsantsi kunst elas peale 1453. aastat vanavene kunstis edasi. 4. Frangi riik. Esimene suurem riiklik moodustis, mis kujunes Lääne-Rooma riigi aladele, oli Frangi riik. Riigi rajab Chlodovech I (481-511). Ta võtab vastu ristiusu 496. Peale tema surma riik jaotati tema pärijate vahel. 7. sajandi keskpaigas alas nn laiskade kuningate ajastu, mil võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Karl Martell (688-741), kes 732. a Poitiers´ lahingus peatab araablaste vallutuse. Pippin Lühike (741-768), kes 754. ja 756. aastal korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile alasid. Nii tekkiski Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tänutäheks kroonib paavst ta kuningaks. Karl Suur (768-814) laiendas oma valdusi kirdes Saksimaa, kagus Itaalia ja edelas Püreneede suunal. Paavst Leo III vajas siseopositsioonist ahistatuna toetust Karl Suurelt ning tänutäheks kroonis ta 800. aastal Roomas keisriks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
